P10_TA(2024)0015Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine: toetus Itaaliale, Sloveeniale, Austriale, Kreekale ja Prantsusmaale seoses 2023. aastal toimunud looduskatastroofidegaEuroopa Parlamendi 8. oktoobri 2024. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Itaaliale, Sloveeniale, Austriale, Kreekale ja Prantsusmaale seoses kuue 2023. aastal toimunud looduskatastroofiga (COM(2024)0325 – C10-0088/2024 – 2024/0212(BUD))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2024)0325 – C10‑0088/2024),

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 2,

–võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohtaEÜT L 311, 14.11.2002, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2002/2012/oj.,

–võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2093/oj., eriti selle artiklit 9,

–võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskavaELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2020/1222/oj., eriti selle punkti 10,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja ÜhtekuuluvusfondiELT L 231, 30.6.2021, lk 60, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1058/oj.,

–võttes arvesse oma 27. veebruari 2024. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2024)0082.,

– võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni solidaarsusfondist eraldatud ELi raha kasutamise tulemuslikkuse kohta liikmesriikides looduskatastroofide korralELT C 184, 5.5.2022, lk 82.,

– võttes arvesse oma 18. mai 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu Solidaarsusfondi läbivaatamise kohtaELT C 15, 12.1.2022, lk 2.,

–võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti aruannet nr 1/2024 Euroopa kliimariskide hindamise kohta (EUCRA),

–võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A10-0002/2024),

A.arvestades, et ajavahemikul 1.–17. maini 2023 tabasid Itaalia Emilia Romagna maakonda äärmiselt tugevad vihmasajud, mis põhjustasid üleujutusi, millest tekkinud otsese kahju kogusummaks hindasid Itaalia ametiasutused 8,5 miljardit eurot;

B.arvestades, et ajavahemikul 3.–6. augustini 2023 tabasid Sloveeniat tugevad vihmasajud, mis põhjustasid kogu riigis üleujutusi ja kujutavad riigi ajaloo kõige tõsisemat looduskatastroofi, millest tekkinud otsese kahju kogusumma on komisjoni hinnangul 7,3 miljardit eurot;

C.arvestades, et ajavahemikul 3.–6. augustini 2023 tabasid Austriat tugevad vihmasajud, mis põhjustasid Austria lõunapiirkondades üleujutusi, millest tekkinud otsese kahju kogusummaks hindasid Austria ametiasutused 208 miljonit eurot;

D.arvestades, et ajavahemikul 4.–11. septembrini 2023 räsis Kreekat Vahemere torm Daniel, mis põhjustas mitmes kohas Kesk-Kreekas, eelkõige Tessaalia piirkonnas, tugevaid vihmasadusid ja üleujutusi, millest tekkinud otsese kahju kogusummaks hindasid Kreeka ametiasutused 2,3 miljardit eurot;

E.arvestades, et ajavahemikul 25. oktoobrist kuni 10. novembrini 2023 tabasid Itaalia Toscana maakonda tugevad vihmasajud, mis tõid kaasa äkktulvad, millest tekkinud otsese kahju kogusummaks hindasid Itaalia ametiasutused 2,7 miljardit eurot;

F.arvestades, et ajavahemikul 2.–9. novembrini 2023 tabasid endist Nord-Pas-de-Calais’ piirkonda Prantsusmaal Hauts-de-France’i piirkonnas tugevad vihmasajud, mis põhjustasid üleujutusi, millest tekkinud otsese kahju kogusummaks hindasid Prantsusmaa ametiasutused 1,9 miljardit eurot;

1.väljendab sügavaimat solidaarsust kõikide ohvrite ja nende perekondadega ning kõikide inimestega, kellele Itaalias, Sloveenias, Austrias, Kreekas ja Prantsusmaal aset leidnud hävitavad üleujutused on kannatusi toonud, samuti päästetöödes osalevate riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega;

2.peab otsust kiiduväärseks, kuna sellega väljendatakse käegakatsutaval ja nähtaval kujul liidu solidaarsust oma kodanike ning kannatanud piirkondadega Itaalias, Sloveenias, Austrias, Kreekas ja Prantsusmaal;

3.kordab, kui oluline on teavitada üldsust Euroopa Liidu Solidaarsusfondiga (ELSF) kaasnevast käegakatsutavast kasust, et veelgi suurendada kodanike teadlikkust liidu vahenditest ja programmidest;

4.rõhutab tõsiste ja hävitavate loodusõnnetuste kasvavat arvu Euroopas ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles investeerima kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmetesse, et vältida inimohvreid ja majanduslikku kahju; on seisukohal, et ELSFi või sellega samaväärse institutsiooni eelarvet tuleks suurendada, pidades silmas komisjoni tulevast ettepanekut uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta ja sellele järgnevaid institutsioonidevahelisi läbirääkimisi; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks Euroopa solidaarsusreservi eelarvet ning tagaks, et rahastamise kogusumma ja vahendite eraldamise kord tagaksid ELSFi optimaalse mõjususe;

5.rõhutab, et kliimamuutuste tõttu on saared ja rannikupiirkonnad loodusõnnetuste suhtes eriti vähekaitstud; tunnistab, et sellised nähtused nagu maavärinad, üleujutused, vulkaanipursked ja põuad, mis samal ajal mõjutavad jõgesid ja järvi, kujutavad endast üha suuremat ohtu paljudele Euroopa piirkondadele, eelkõige Vahemere ümbruses; tõstatab küsimuse, kas ELSF on piisavalt kohandatud erakorralistele vajadustele, mis on seotud kliimamuutustega kohanemisega neis eriti vähekaitstud piirkondades; on seetõttu veendunud, et saared ja rannikupiirkonnad peaksid saama ELSFi raames piisavalt rahalisi vahendeid, et tegeleda oma konkreetsete nõrkustega;

6.rõhutab, et ELSF on üksnes vahend, mis tegeleb tagajärgedega, ning et liit peaks jätkuvalt tegelema ka kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamisega ning toetama looduskatastroofide ennetamisele suunatud Euroopa kui ka liikmesriikide poliitikameetmeid; juhib tähelepanu, et Euroopa Keskkonnaameti aruandes nr 1/2024 Euroopa kliimariskide hindamise kohta hoiatati, et Euroopa ei ole kliimamuutuste mõjuks ette valmistatud, ning rõhutab vajadust võtta meetmeid, et vältida tuvastatud kliimariskide jõudmist kriitilisele tasemele; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles andma oma panuse Pariisi kliimatippkohtumisel kokku lepitud eesmärkide saavutamisse; tuletab meelde vajadust mõjusa koostoime järele muude liidu poliitikavaldkondade ja programmidega ning rõhutab, et liikmesriigid peaksid parimal viisil ära kasutama eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi, Ühtekuuluvusfondi ja maaelu arengu programmide pakutavaid rahastamisvõimalusi; rõhutab ka vajadust ennetusmeetmete järele mitte ainult tulevaste kahjude leevendamiseks, vaid ka selleks, et vältida riskitingimuste süvenemist katastroofiliste sündmuste, näiteks metsa- ja maastikupõlengute, maalihete või järvede ja jõgede kuivamise tagajärjel; rõhutab eri programmide vahelise piisava paindlikkuse olulisust; rõhutab, et ELSFist abi saamine ei tohi tingida nende liidu rahaliste vahendite kahanemise, mida liikmesriigid saavad muudest liidu programmidest või poliitikavaldkondadest; tuletab meelde, et liikmesriigid võivad kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega anda riigiabi, eelkõige põllumajandusettevõtetele, kes on kannatanud loodusõnnetuste tõttu kahju;

7.tuletab meelde, kui oluline on kahjustuste kiire ja usaldusväärne hindamine, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse majanduslikke tagajärgi, ning nõuab rohkemate operatiivmeetmete võtmist, et lühendada keskmist ettemaksete tegemise aega, tagades samal ajal liidu eelarve kaitse; kutsub komisjoni üles veelgi ühtlustama menetlust ja lühendama ELSFi kasutuselevõtmise taotluste menetlemiseks vajalikku aega, kiirendama reageerimist ja tagama, et rahalised vahendid jõuaksid mõjutatud piirkondadesse kiiresti, kuna loodusõnnetused põhjustavad märkimisväärset kahju, mis häirib igapäevaelu ja kohalikku majandust; rõhutab vajadust mõistliku paindlikkuse järele, kui abisaajariigid seisavad eraldatud rahaliste vahendite taotlemisel ja kasutamisel silmitsi põhjendatud viivituste ja probleemidega; kutsub liikmesriike üles võtma arvesse, et loodusõnnetused mõjutavad eelkõige vähekaitstud elanikkonnarühmi sotsiaal-majanduslike tegurite tõttu, mis takistavad veelgi nende taastumisvõimet;

8.rõhutab tungivat vajadust ELSFist viivitamata rahalist abi anda, et oleks tagatud toetuse õigeaegne jõudmine kannatanud piirkondadeni;

9.kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

10.teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISAEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Itaaliale, Sloveeniale, Austriale, Kreekale ja Prantsusmaale seoses kuue 2023. aastal toimunud looduskatastroofiga

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2024/2772).