1.mõistab hukka Bülent Mumay süüdimõistmise, mis järgib laiemat kriitilise ajakirjanduse vaigistamise mustrit; kutsub Türgi ametivõime üles loobuma Bülent Mumay ning kõigi meelevaldselt kinni peetud meediatöötajate ja ajakirjanike, samuti poliitiliste vastaste, inimõiguste kaitsjate, ametnike ja akadeemiliste töötajate vastu esitatud süüdistustest;

2.on sügavalt mures demokraatlike normide jätkuva nõrgenemise pärast Türgis, mis tahes kriitiliste häälte karmi mahasurumise ning sõltumatute ajakirjanike, aktivistide ja opositsiooniliikmete sihikule võtmise pärast, kusjuures sagedased on teated õigusliku hirmutamise, tsensuuri ja rahalise survestamise kohta kriitika ja uuriva ajakirjanduse mahasurumise viisidena;

3.taunib asjaolu, et Türgi valitsus on mitme seadusega, sealhulgas 2020. aasta sotsiaalmeediaseaduse, 2021. aasta rahapesuvastase seaduse ja 2022. aasta desinformatsiooni käsitleva seadusega loonud keeruka õigusaktide võrgustiku, mis toimib ajakirjanike süstemaatilise kontrollimise ja vaigistamise vahendina; on väga mures uue nn välisagentide seaduse pärast, mis hakkab kava kohaselt kehtima 2024. aasta lõpuks;

4.mõistab jätkuvalt hukka prokuratuuri ja kohtusüsteemi sõltumatuse puudumise ja kohtusüsteemi poliitilise ärakasutamise Türgis ning kutsub Türgi ametivõime üles taastama kohtusüsteemi sõltumatuse, austama ajakirjandusvabadust ja tagama rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustuste täitmise;

5.kutsub Euroopa välisteenistust üles piisavalt toetama ELi delegatsiooni Türgis kinnipeetavate ajakirjanike ja meediatöötajate kohtuprotsesside jälgimise intensiivistamisel ning nende juhtumite tõstatamisel Türgi ametivõimudega kõigil tasanditel, säilitades samal ajal tihedad suhted kodanikuühiskonnaga;

6.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele ning Türgi presidendile, valitsusele ja parlamendile ning lasta see tõlkida türgi keelde.