P10_TA(2024)0020Iraak, eelkõige naiste õiguste olukord ja hiljutine ettepanek muuta isikliku staatuse seadustEuroopa Parlamendi 10. oktoobri 2024. aasta resolutsioon Iraagi, eelkõige naiste õiguste olukorra ja hiljutise ettepaneku kohta muuta isikliku staatuse seadust (2024/2858(RSP))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraagi kohta,

–võttes arvesse kodukorra artikli 150 lõiget 5 ja artikli 136 lõiget 4,

A.arvestades, et Iraagi parlament kavandab seadusse 188/1959 (isikliku staatuse seadus) väga piiravaid muudatusi, mis mõjutavad naiste õigusi; arvestades, et selle tulemusel kuuluksid perekonnaasjad, sealhulgas abielu, lahutus ja lapse hooldusõigus, pigem usu- kui tsiviilkohtu pädevusse, mis ÜRO ekspertide sõnul tooks kaasa häirivaid uskkondade vahelisi lahknevusi; arvestades, et mõnel puhul oleks seaduslik abiellumisiga tüdrukutel 9 ja poistel 15 aastat ning et tulevikus kardetakse naistevastase vägivalla suurenemist; arvestades, et 22 % registreerimata abieludest on seotud alla 14-aastaste tüdrukutega; arvestades, et muudatusettepanekute eelnõu suurendab tüdrukute, eelkõige orbude ja madala sissetulekuga peredest pärit laste vähest kaitstust ning ohtu, et nad langevad eestkostjate ja/või sugulaste poolt inimkaubanduse ja ärakasutamise ohvriks; arvestades, et ülemkohus kinnitas kõige problemaatilisemate muudatusettepanekute põhiseaduslikkuse enne kolmandat lugemist, mis 2. oktoobril 2024 edasi lükati; arvestades, et naiste õiguste olukorda Iraagis on juba varem teravalt kritiseeritud;

B.arvestades, et ÜRO Iraagi uurimisrühm UNITAD, mis oli uurinud Daeshi seksuaalkuritegusid naiste, eelkõige jeziidide vastu, pidi 17. septembril 2024 tegevuse lõpetama, kuna eelmisel aastal otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu Venemaa ja Hiina toetusel UNITADi mandaadi lõpetada; arvestades, et ÜRO Iraagi abimissioon UNAMI peab 2025. aastal samuti tegevuse lõpetama;

C.arvestades, et 2016. aasta Sahharovi auhind mõttevabaduse eest anti kahele Iraagi jeziidi naisele, Nadia Muradile ja Lamiya Aji Basharile, nende võitluse eest konfliktidega seotud seksuaalse vägivalla vastu;

D.arvestades, et Iraagi põhiseaduse artiklis 14 on sätestatud, et iraaklased on seaduse ees võrdsed ilma soolise diskrimineerimiseta;

E.arvestades, et uuringuagentuuri Iraq Polling Team küsitletutest 73 % väljendas seaduse 188/1959 muudatustele tugevat vastuseisu;

1.nõuab tungivalt, et Iraagi parlament lükkaks seaduse 188/1959 (isikliku staatuse seadus) kavandatud muudatused täielikult ja viivitamata tagasi; rõhutab äärmise murega, et muudatused oleksid vastuolus Iraagi rahvusvaheliste kohustustega naiste põhiõiguste valdkonnas ja tooksid kaasa märkimisväärse tagasilanguse, üha negatiivsema rahvusvahelise maine ning teatava kahe- ja mitmepoolsete organisatsioonide välisabi peatamise;

2.tunnustab naisi, nende seas Iraagi parlamendi liikmeid, kes on reformi hukka mõistnud, ning vabaühendusi, aktiviste ja kodanikuühiskonna liikmeid, kes on alates 1959. aastast võidelnud piirkonna ühe edumeelseima seaduse säilitamise nimel;

3.kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja liikmesriike üles kavandatud muudatusi hukka mõistma; kutsub ELi delegatsiooni Iraagis üles seadma arengutoetuste tingimuseks seksuaalset ja soolist vägivalda käsitleva õiguskoolituse ning naiste varjupaikade loomise; nõuab tungivalt, et Iraak võtaks vastu riikliku tegevuskava, et kaotada lapsega sõlmitud abielud, kriminaliseerida abielusisene vägistamine, võidelda koduvägivalla vastu ning tugevdada naiste ja tüdrukute õigusi kooskõlas ÜRO konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta; nõuab partnerluse tugevdamist Iraagi parlamendi inimõiguste komisjoniga kooskõlas Iraagi rahvusvaheliste kohustustega;

4.tuletab meelde, et kehtivas isikliku staatuse seaduses nõutakse, et vähemalt ühe islami usku astunud vanemaga lapsed saaksid ka ise moslemiteks; taunib asjaolu, et kui kavandatud seadusemuudatused jõustuksid, tooks see kaasa šariaadi veelgi radikaalsema kohaldamise; märgib, et need uued sätted kahjustaksid ka Iraagi riiki ja mõjutaksid riigi vähemusi; väljendab sügavat muret nende muudatuste tagajärgede pärast Iraagi kristlaste kogukondadele;

5.kutsub liikmesriike üles suurendama toetust naiste ja laste õiguste kaitsjatele Iraagis;

6.on väga mures koduvägivalla nais- ja lapsohvrite õiguskaitse puudumise pärast karistusseadustikus ning nõuab olukorra parandamist;

7.teeb presidendile ülesandeks lasta tõlkida käesolev resolutsioon araabia keelde ning edastada see Iraagi parlamendile ja valitsusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja liikmesriikidele.