P10_TA(2024)0029Olukord Aserbaidžaanis, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumine ning suhted ArmeeniagaEuroopa Parlamendi 24. oktoobri 2024. aasta resolutsioon olukorra kohta Aserbaidžaanis, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumise ning suhete kohta Armeeniaga (2024/2890(RSP))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Aserbaidžaani, Armeenia ja olukorra kohta Mägi-Karabahhis,

–võttes arvesse asjakohaseid dokumente ja rahvusvahelisi lepinguid, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, Helsingi lõppakti ja 21. detsembri 1991. aasta Almatõ deklaratsiooni,

–võttes arvesse 1950. aasta Euroopa inimõiguste konventsiooni, mille Aserbaidžaan ratifitseeris 2002. aastal, ning piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni,

–võttes arvesse relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse 1954. aasta Haagi konventsiooni,

–võttes arvesse 22. aprilli 1996. aasta partnerlus- ja koostöölepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahel EÜT L 246, 17.9.1999, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1999/614/oj.,

–võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 29. mai 2024. aasta avaldust inimõiguste olukorra kohta Aserbaidžaanis ja 3. septembri 2024. aasta avaldust ennetähtaegsete parlamendivalimiste kohta Aserbaidžaanis,

–võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 24. jaanuari 2024. aasta resolutsiooni 2527 (2024) Aserbaidžaani parlamendi delegatsiooni ikka veel ratifitseerimata volikirja vaidlustamise kohta sisulistel alustel,

–võttes arvesse 7. veebruaril 2024 toimunud ennetähtaegsete presidendivalimiste valimisvaatlusmissiooni esialgseid leide ja järeldusi sisaldavat avaldust ning 1. septembril 2024 Aserbaidžaanis toimunud ennetähtaegsete parlamendivalimiste rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni esialgseid leide ja järeldusi sisaldavat avaldust,

–võttes arvesse Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni 29. märtsi 2023. aasta aruannet Aserbaidžaani kohta ja Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 21. oktoobri 2021. aasta memorandumit humanitaar- ja inimõigusalaste tagajärgede kohta seoses Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise vaenutegevuse puhkemisega Mägi-Karabahhi üle 2020. aastal,

–võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu 22. veebruari, 6. juuli ja 17. novembri 2023. aasta määrusi (Armeenia vs. Aserbaidžaan) taotluse kohta määrata ajutised meetmed rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni kohaldamiseks,

–võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõikeid 2 ja 4,

A.arvestades, et Aserbaidžaani pealinna Bakuu valimine 11.–22. novembriks 2024 kavandatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 29. istungjärgu (COP29) toimumiskohaks on tekitanud lahkarvamusi, eelkõige Aserbaidžaani inimõiguste olukorra halvenemise tõttu, samuti hiljutiste ja jõhkrate rahvusvahelise õiguse rikkumiste tõttu, sealhulgas agressiivse käitumise tõttu oma naabri Armeenia suhtes; arvestades, et põhiliste inimõiguste austamine ja kodanikuühiskonna osalemine on sätestatud vastuvõtva riigiga sõlmitud lepingus, millega Aserbaidžaani valitsus kohustus neid õigusi austama; arvestades, et selle suure rahvusvahelise konverentsi eel on Aserbaidžaani ametivõimud intensiivistanud kodanikuühiskonna organisatsioonide, aktivistide, opositsioonipoliitikute ja allesjäänud sõltumatu meedia represseerimist kinnipidamiste ja kohtuliku ahistamise teel; arvestades, et korruptsioon ja kohtusüsteemi sõltumatuse puudumine õõnestavad valitsemist veelgi;

B.arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonide sõnul on Aserbaidžaanis üle 300 poliitvangi, sealhulgas Qubad İbadoğlu, Anar Məmmədli, Bəxtiyar Hacıyev, Tofiq Yaqublu, İlhamiz Quliyev, Əziz Orucov, Bəhruz Səmədov, Akif Qurbanov ja paljud teised; arvestades, et on usaldusväärseid teateid vangide inimõiguste rikkumistest, sealhulgas ebainimlikes tingimustes kinnipidamisest, piinamisest ja piisavast arstiabist keeldumisest;

C.arvestades, et silmapaistev inimõiguste kaitsja ja kliimaaktivist Anar Məmmədli on alates 30. aprillist 2024 olnud eelvangistuses valesüüdistuste alusel vandenõus ebaseadusliku välisvaluuta riiki toomiseks ning tema tervis on vangistuse ajal märkimisväärselt halvenenud; arvestades, et Aserbaidžaani ametivõimud vahistasid 2023. aasta juulis poliitökonomisti, opositsioonitegelase ja 2024. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna ühe finalisti Qubad İbadoğlu, keda peeti kinni kuni 22. aprillini 2024, mil talle määrati koduarest; arvestades, et tema tervis on pärast vahistamist oluliselt halvenenud, mis on tingitud piinamisest, ebainimlikest kinnipidamistingimustest ja keeldumisest võimaldada talle piisavat arstiabi, seades ohtu tema elu; arvestades, et Qubad İbadoğlu abikaasa İradə Bayramova tervis halveneb jätkuvalt füüsilise vägivalla tõttu, mille all ta Aserbaidžaani ametivõimude poolt kinnipidamise ajal kannatas; arvestades, et 4. detsembril 2023 vahistati inimõiguste aktivist İlhamiz Quliyev poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel, kusjuures vahistamine toimus paar kuud pärast seda, kui ta andis Abzas Mediale anonüümse intervjuu politsei väidetava tava kohta poliitilisi aktiviste uimastite omamises süüdi lavastada;

D.arvestades, et juba üle kümne aasta on Aserbaidžaani ametivõimud üha sihikindlamalt ahendanud kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, meelevaldselt sulgenud valitsusväliseid organisatsioone ning vahistanud või sundinud eksiili kodanikuühiskonna esindajaid; arvestades, et viimastel aastatel on Aserbaidžaani ametivõimud kehtestanud kodanikuühiskonna organisatsioonidele üha rangemaid piiranguid; arvestades, et aktiviste, ajakirjanikke, poliitilisi oponente ja teisi on vangistatud fabritseeritud ja poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel;

E.arvestades, et inimõiguste kaitsjate sõnul on kodanikuühiskonna mahasurumist esinenud ka Aserbaidžaani korraldatud muude suurte rahvusvaheliste ürituste, sealhulgas 2012. aasta Eurovisioni ja 2015. aasta Euroopa mängude ajal;

F.arvestades, et Aserbaidžaani režiim näib laiendavat repressiivset tegevust väljapoole riigipiire; arvestades, et väljendusvabaduse jätkuv mahasurumine Aserbaidžaanis kajastub ka teadetes kinnipeetute pereliikmete vastu suunatud rahvusvaheliste repressioonide ja kättemaksu kohta; arvestades, et alates 2020. aastast on Aserbaidžaani teisitimõtlejast blogija Məhəmməd Mirzəli suhtes tehtud Prantsusmaal mitu mõrvakatset; arvestades, et Prantsusmaal poliitilise pagulasena elanud ja Aserbaidžaani režiimi kritiseerinud Vidadi İsgəndərlit rünnati 29. septembril 2024. aastal tema kodus ning kaks päeva hiljem suri ta saadud vigastustesse; arvestades, et Aserbaidžaani ametivõimud on esitanud poliitiliselt motiveeritud süüdistusi ka ELi kodanikele, nagu täheldati Théo Clerci juhtumi puhul, mistõttu hoiatas vähemalt üks liikmesriik meelevaldse kinnipidamise ohu tõttu ametlikult oma kodanikke Aserbaidžaani reisimise eest;

G.arvestades, et Aserbaidžaan on laialt rakendanud nn kalamarjadiplomaatiat, mis seisneb süstemaatilises pistiseandmises Euroopa ametnikele ja valitud esindajatele, et nad esitaksid Aserbaidžaani inimõiguste olukorda vähem tõsisena ja vaigistaksid kriitikuid; arvestades, et mõningaid juhtumeid on uuritud ja mõned asjaosalised on ELi liikmesriikide kohtutes kohtu alla antud ja süüdi mõistetud;

H.arvestades, et mitmes Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuses on leitud, et Aserbaidžaan on rikkunud inimõigusi; arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee andmetel ei ole enam kui 320 kohtuotsust Aserbaidžaani suhtes veel täide viidud või on täide viidud vaid osaliselt, mis on Euroopa inimõiguste konventsiooni osalisriikide seas kõige suurem täide viimata kohtuotsuste arv;

I.arvestades, et Euroopa Nõukogu piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee mõistis 3. juulil 2024 avalikult hukka Aserbaidžaani keeldumise võtta komitee soovitusi arvesse ja parandada olukorda ning Aserbaidžaani ametivõimude jätkuva soovimatuse teha komiteega koostööd;

J.arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee otsustas 2024. aasta jaanuaris mitte ratifitseerida Aserbaidžaani delegatsiooni volikirja, märkides oma väga tõsist muret seoses inimõiguste austamisega Aserbaidžaanis; arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee märkis, et assamblee järelevalvekomitee raportööridel ei lubatud kohtuda inimestega, kes on väidetavalt poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel kinni peetud, ning et Aserbaidžaani delegatsioon keeldus lubamast õigusküsimuste ja inimõiguste komitee raportööril riiki külastada;

K.arvestades, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) juhitud valimisvaatlusmissiooni andmetel toimusid 7. veebruaril 2024 korraldatud ennetähtaegsed presidendivalimised piiravas keskkonnas ning neid iseloomustas kriitiliste häälte vaigistamine ja poliitiliste alternatiivide puudumine; arvestades, et Aserbaidžaan korraldas 1. septembril 2024 ennetähtaegsed parlamendivalimised, mis OSCE/ODIHRi juhitud rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni kirjelduse järgi toimusid piiravas poliitilises ja õiguslikus keskkonnas, mis ei võimaldanud tõelist pluralismi ega konkurentsi; arvestades, et parlamendivalimistele eelnenud ajal peeti kinni mitu valitsuse kritiseerijat;

L.arvestades, et meediaõigusaktid Aserbaidžaanis on muutunud üha repressiivsemaks, kuna 2022. aasta veebruari meediaseadusega sisuliselt legaliseeritakse tsensuur; arvestades, et mitmed muud meediat mõjutavad seadused rikuvad ka riigi väljendus- ja ajakirjandusvabadusega seotud rahvusvahelisi kohustusi; arvestades, et ametivõimude vastase avaliku kriitika eest määratakse ranged karistused;

M.arvestades, et Piirideta Reporterite andmetel on peaaegu kogu Aserbaidžaani meediasektor riikliku kontrolli all, riigis ei edastata sõltumatuid tele- ega raadiosaateid ning kõik kriitilised ajalehed on suletud; arvestades, et ametivõimud jätkavad viimaste allesjäänud sõltumatute meediakanalite ja enesetsensuurist keelduvate ajakirjanike mahasurumist; arvestades, et Aserbaidžaan on kinnipidamiste ja kohtuliku ahistamise kaudu tugevdanud repressioone allesjäänud sõltumatute meediakanalite, nagu Abzas Media, Kanal 13 ja Toplum TV suhtes;

N.arvestades, et Aserbaidžaani seadused, millega reguleeritakse valitsusväliste organisatsioonide registreerimist, toimimist ja rahastamist, on väga piiravad ja neid rakendatakse meelevaldselt, mis tegelikult kriminaliseerib registreerimata valitsusväliste organisatsioonide tegevuse; arvestades, et Freedom House’i 2024. aasta indeksi kohaselt on Aserbaidžaan üks maailma kõige vähem vabasid riike, jäädes selles pingereas Venemaast ja Valgevenest tahapoole;

O.arvestades, et Gazpromi ja SOCARi vahelised gaasilepingud ühe miljardi kuupmeetri gaasi tarnimiseks Venemaalt Aserbaidžaani 2022. aasta novembrist kuni 2023. aasta märtsini on tekitanud märkimisväärset muret Venemaa gaasi reekspordi pärast Euroopa turule, pidades eelkõige silmas vastastikuse mõistmise memorandumit energiaalase strateegilise partnerluse kohta; arvestades, et ELi eesmärk on vähendada Euroopa sõltuvust Venemaa gaasist, kuid seda lepingut võib pidada seda eesmärki kahjustavaks, kuna Venemaa gaas voolaks endiselt Aserbaidžaani, vabastades seega Aserbaidžaani gaasi suuremaks reekspordiks ELi; arvestades, et on murettekitavaid teateid ka selle kohta, et ELi eksportimise eesmärgil on hakatud Venemaa gaasi müüma Aserbaidžaani kaubamärgi all;

P.arvestades, et Aserbaidžaani juhid on kasutanud ELi- ja läänevastast retoorikat; arvestades, et Aserbaidžaan on intensiivistanud ELi ja selle liikmesriikide vastu suunatud desinformatsioonikampaaniaid, keskendudes eelkõige Prantsusmaale; arvestades, et Aserbaidžaan on „antikolonialismi“ ettekäände alusel aktiivselt sekkunud Euroopa poliitikasse, eelkõige ülemeremaades ja -territooriumidel, nagu Uus-Kaledoonia;

Q.arvestades, et lisaks sellele algatas Aserbaidžaan pärast kuudepikkust Mägi-Karabahhi ebaseaduslikku blokaadi 2023. aasta septembris sel territooriumil eelnevalt kavandatud põhjendamatu sõjalise rünnaku, sundides enam kui 100 000 etnilist armeenlast Armeeniasse põgenema, mis on käsitatav etnilise puhastusena; arvestades, et selle tulemusena ei ole Mägi-Karabahhis enam praktiliselt armeenlasi, kes olid seal sajandeid elanud; arvestades, et see rünnak tähendab inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse ränka rikkumist, 9. novembri 2020. aasta kolmepoolse relvarahukokkuleppe selget rikkumist ja ELi vahendatud läbirääkimiste käigus võetud kohustuste mittejärgimist;

R.arvestades, et Mägi-Karabahhi armeenlased kaotasid Aserbaidžaani 2023. aasta sõjalise surve eest põgenedes oma kinnis- ja vallasvara ega ole sellest ajast alates suutnud neid tagasi saada; arvestades, et sestsaadik on etniliseks puhastuseks peetav tegevus jätkunud; arvestades, et EL on andnud Mägi-Karabahhist ümberasustatud inimestele humanitaarabi; arvestades, et usaldusväärsed teated kinnitavad armeenia kultuuri- ja usupärandi organiseeritud hävitamist Mägi-Karabahhis; arvestades, et Aserbaidžaani juhid ja ametnikud kasutavad korduvalt armeenlaste vastu suunatud vaenukõnet;

S.arvestades, et nii Aserbaidžaan kui ka Armeenia on kohustatud järgima rahvusvahelist humanitaarõigust ning Genfi kolmas konventsioon kaitseb sõjavange igasuguse piinamise ja julma kohtlemise eest; arvestades, et teadete kohaselt viibib Aserbaidžaani vanglates praegu 23 armeenia vangi, kellel puudub piisav õiguslik esindatus, nende seas Mägi-Karabahhi kaheksa endist juhti, kellest mõned on saanud pika vanglakaristuse;

T.arvestades, et 2023. aasta veebruaris lähetas EL Euroopa Liidu missiooni Armeenias (EUMA) jälgima Armeenia ja Aserbaidžaani riigipiiril toimuvat arengut; arvestades, et Aserbaidžaan on keeldunud EUMAga koostööd tegemast ning missioon on olnud Aserbaidžaani ametivõimude ja valitsuse kontrolli all oleva meedia toodetava desinformatsiooni sihtmärk; arvestades, et Aserbaidžaani juhtkond teeb Armeenia suveräänse territooriumi kohta jätkuvalt irredentistlikke avaldusi; arvestades, et Aserbaidžaani sõjavägi okupeerib endiselt vähemalt 170 km2 Armeenia suveräänsest territooriumist;

U.arvestades, et Armeenia ja Aserbaidžaan on pidanud läbirääkimisi rahulepingu, oma suhete normaliseerimise ja piiri kindlaksmääramise üle nii enne kui ka pärast 2023. aasta rünnakut Mägi-Karabahhi vastu; arvestades, et vaatamata ELi ja teiste riikide vahenduspüüdlustele ei ole Aserbaidžaani ja Armeenia vahel rahulepingut sõlmitud; arvestades, et kuigi mõlemad valitsused on teatanud, et nad on kokkuleppele lähedal, valmistavad Aserbaidžaani presidendi hiljutised märkused muret Bakuu valmisoleku pärast saavutada kompromiss läbirääkimiste lõpuleviimiseks;

V.arvestades, et EL pooldab täielikult nii Aserbaidžaani kui ka Armeenia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning toetab aktiivselt pingutusi kahe riigi vahelise püsiva rahulepingu sõlmimiseks rahumeelsete vahendite abil ja asjaomase elanikkonna õigusi austades;

W.arvestades, et alates Venemaa agressioonisõja algusest Ukraina vastu on Aserbaidžaan süvendanud oma suhteid Venemaaga, sealhulgas poliitilisi ja majanduslikke sidemeid, ning suurendanud nende luureteenistuste koostööd; arvestades, et Venemaa on Aserbaidžaani agressiivset käitumist Armeenia suhtes avalikult toetanud;

1.mõistab teravalt hukka Aserbaidžaani režiimi riigisisesed ja -välised repressioonid aktivistide, ajakirjanike, opositsioonijuhtide ja teiste, sealhulgas ELi kodanike vastu, mis on COP29 eel märgatavalt intensiivistunud; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani ametivõimud vabastaksid kõik poliitiliste vaadete tõttu meelevaldselt kinni peetud või vangistatud isikud, loobuksid kõigist poliitiliselt ajendatud süüdistustest ning lõpetaksid kõik repressioonid nii Aserbaidžaanis kui ka väljaspool seda; tuletab sellega seoses meelde Tofiq Yaqublu, Akif Qurbanovi ja Bəxtiyar Hacıyevi ning inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike, nende seas Ülvi Həsənli, Sevinc Vaqifqızı, Nərgiz Absalamova, Hafiz Babalı, Elnara Qasımova, Əziz Orucovi, Rüfət Muradlı, Əvəz Zeynallı, Elnur Şükürovi, Ələsgər Məmmədli, İlhamiz Quliyevi ja Fərid İsmayılovi nimesid, samuti pärast 2024. aasta märtsi vahistatud kodanikuühiskonna aktiviste, kelle seas on Anar Məmmədli, Fərid Mehralızadə; İqbal Əbilov, Bəhruz Səmədov, Emin İbrahimov ja Famil Xəlilov; väljendab sügavat muret selle tagajärjel riigis tekkinud hirmuõhkkonna pärast, mis on kodanikuühiskonna sama hästi kui vaikima sundinud;

2.kordab oma nõudmist, et Aserbaidžaani ametivõimud loobuksid kõigist süüdistustest dr Qubad İbadoğlu vastu ning lubaksid tal takistamatult reisida välismaale enda valitud riiki, ühineda uuesti oma perekonnaga, saada kiiresti vajalikku arstiabi ja osaleda 2024. aasta detsembris Strasbourgis toimuval Sahharovi auhinna tseremoonial; kutsub Aserbaidžaani üles tagama dr İbadoğlule sõltumatu arstliku läbivaatuse tema enda valitud arsti poolt ja võimaldama tal saada ravi välismaal; kutsub kõiki ELi esindajaid ja üksikuid liikmesriike üles aktiivselt toetama dr Qubad İbadoğlu vabastamist koduarestist ning iga kontakti puhul Aserbaidžaani ametivõimudega tungivalt nõudma tema vabastamist;

3.nõuab, et tagataks ajakirjandus- ja väljendusvabadus ning et meediaorganisatsioonide tegevust ei piirataks; kutsub seetõttu Aserbaidžaani valitsust üles vabastama Abzas Media ja Toplum TV ajakirjanikud, nende seas Ülvi Həsənli, Sevinc Vaqifqızı ja Ələsgər Məmmədli;

4.on seisukohal, et Aserbaidžaani jätkuvad inimõiguste rikkumised ei ole kooskõlas tema kui COP29 korraldaja rolliga; nõuab tungivalt, et ELi juhid, eelkõige president Ursula von der Leyen, kasutaksid COP29-t võimalusena tuletada Aserbaidžaanile meelde tema rahvusvahelisi kohustusi ning suhtluses Aserbaidžaani ametivõimudega käsitleksid sisuliselt riigi inimõiguste olukorda, sealhulgas nõudes kõigi nende isikute tingimusteta vabastamist, kes on oma poliitiliste vaadete tõttu meelevaldselt kinni peetud või vangistatud, ning paludes oma riigisviibimise ajal võimalust poliitvangidega kohtuda; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva tagamaks, et ÜRO kliimamuutuste konverentse ei korraldata riikides, kus inimõiguste olukord on halb;

5.tuletab Aserbaidžaani ametiasutustele meelde nende kohustust austada põhivabadusi ning kutsub neid üles tunnistama kehtetuks repressiivsed õigusaktid, millega sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid ja meedia tõrjutakse seaduse piirimaile; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles tunnistama kehtetuks repressiivsed õigusaktid valitsusväliste organisatsioonide registreerimise ja rahastamise kohta, et viia need kooskõlla Veneetsia komisjoni soovitustega;

6.tuletab meelde, et 1996. aasta ELi-Aserbaidžaani partnerlus- ja koostööleping, mis on kahepoolsete suhete õiguslik alus, põhineb demokraatia ning rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste põhimõtete austamisel ning et Aserbaidžaanis on neid põhimõtteid süstemaatiliselt rikutud;

7.tuletab Aserbaidžaani valitsusele meelde tema rahvusvahelist kohustust kaitsta kinnipeetavate väärikust ja õigusi, tagades, et nad saavad piisavat arstiabi, et nende kinnipidamistingimused on humaansed ja et neid kaitstakse igasuguse väärkohtlemise eest; kutsub Aserbaidžaani valitsust üles kiiresti järgima Euroopa Nõukogu piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee ammuseid soovitusi seoses laialt levinud füüsilise väärkohtlemisega (sealhulgas mõnikord piinamisega) Aserbaidžaani politsei poolt; kutsub Aserbaidžaani valitsust üles täitma kõiki Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid;

8.kordab oma üleskutset, et kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi kohaselt kehtestataks ELi sanktsioonid Aserbaidžaani ametiisikute vastu, kes on toime pannud ränki inimõiguste rikkumisi; kutsub ELi inimõiguste eriesindajat üles taotlema kohtumisi Aserbaidžaani poliitvangidega;

9.nõuab, et ELi ja Aserbaidžaani mis tahes tulevase partnerluslepingu sõlmimise eeltingimuseks seataks kõigi poliitvangide vabastamine, õigusreformide rakendamine ja inimõiguste olukorra üldine paranemine riigis, samuti peab Aserbaidžaan ilmutama tõelist valmisolekut alustada heas usus läbirääkimisi rahulepingu sõlmimiseks Armeeniaga ja austada Mägi-Karabahhi armeenlaste õigusi;

10.nõuab, et EL lõpetaks oma sõltuvuse Aserbaidžaani gaasiekspordist; kutsub komisjoni üles peatama 2022. aasta vastastikuse mõistmise memorandumi energiaalase strateegilise partnerluse kohta ning võtma vajalikud meetmed;

11.kinnitab veel kord oma toetust nii Aserbaidžaani kui ka Armeenia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning toetab kindlalt nende suhete normaliseerimist, lähtudes territoriaalse terviklikkuse ja piiride puutumatuse vastastikuse tunnustamise põhimõtetest kooskõlas 1991. aasta Almatõ deklaratsiooniga; kordab oma nõudmist, et Aserbaidžaan viiks oma väed kogu Armeenia suveräänselt territooriumilt välja; kutsub Aserbaidžaani üles võtma endale kindla kohustuse austada Armeenia territoriaalset terviklikkust; rõhutab, et probleemid, mis on seotud Aserbaidžaani ühendusega tema Naxçıvani eksklaaviga, tuleks lahendada Armeenia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust täielikult austades; kordab oma seisukohta, et EL peaks olema valmis kehtestama sanktsioone kõigi isikute ja üksuste suhtes, kes ohustavad Armeenia suveräänsust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust;

12.mõistab hukka mis tahes sõjalise agressiooni, jõu kasutamise või hübriidähvardused Armeenia vastu, samuti välissekkumise ja katsed Armeenia poliitilist olukorda destabiliseerida; väljendab lisaks heameelt otsuse üle võtta vastu esimene Euroopa rahutagamisrahastu abimeede Armeenia relvajõudude toetuseks ning nõuab Armeenia ja ELi koostöö edasist tugevdamist julgeoleku ja kaitse valdkonnas; väljendab heameelt selle üle, et mitu liikmesriiki on võtnud meetmeid Armeeniale kaitseotstarbelise sõjalise toetuse andmiseks, ning nõuab tungivalt, et ka teised liikmesriigid kaaluksid samasuguseid algatusi; tunneb heameelt asjaolu üle, et ELi ja Armeenia kahepoolsed suhted on jõudmas uude etappi, mida Jerevani ametivõimud kindlalt toetavad; kutsub komisjoni ja nõukogu üles aktiivselt toetama Armeenia soovi teha ELiga tihedamat koostööd;

13.väljendab toetust Armeenias tegutseva Euroopa Liidu missiooni (EUMA) tegevusele ja rõhutab selle olulist rolli; kordab oma muret Aserbaidžaani korduvate laimukampaaniate pärast EUMA vastu; kutsub EUMAt üles jätkama kohaliku muutuva julgeolekuolukorra tähelepanelikku jälgimist, esitama Euroopa Parlamendile läbipaistvaid aruandeid ja aitama aktiivselt kaasa konfliktide lahendamise püüetele; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tugevdaksid EUMA volitusi, suurendaksid selle ulatust ja pikendaksid selle kestust;

14.toetab kõiki algatusi ja tegevust, mis võiksid viia rahu saavutamiseni Armeenia ja Aserbaidžaani vahel ning kauaoodatud rahulepingu allkirjastamiseni; kutsub Aserbaidžaani üles näitama, et ta teeb selle nimel tõelisi pingutusi; hoiatab Aserbaidžaani, et mis tahes sõjaline tegevus Armeenia vastu oleks vastuvõetamatu ning sellel oleksid tõsised tagajärjed Aserbaidžaani ja ELi partnerlusele; väljendab heameelt Armeenia ja Aserbaidžaani 7. detsembri 2023. aasta ühisavalduse üle usaldust suurendavate meetmete kohta; väljendab heameelt Armeenia-Aserbaidžaani piiri kindlaksmääramise protsessi raames tehtud edusammude üle, mille tulemusel on jõutud kokkuleppele mitmes piirilõigus; ergutab mõlemat poolt edasistele sammudele ülejäänud piirilõikude osas; nõuab, et EL lõpetaks sellise tehnilise ja rahalise abi andmise Aserbaidžaanile, mis võib aidata tugevdada riigi sõjalist või julgeolekuvõimet; kutsub liikmesriike üles külmutama kogu sõjalise ja julgeolekuvarustuse ekspordi Aserbaidžaani;

15.nõuab, et täielikult rakendataks kõiki Rahvusvahelise Kohtu määrusi, sealhulgas 17. novembri 2023. aasta määrust, milles esitatakse ajutised meetmed Mägi-Karabahhist põgenenud inimeste turvaliseks, takistamatuks ja kiireks tagasipöördumiseks; tuletab meelde, et otsus korraldada COP29 Bakuus tehti pärast seda, kui Aserbaidžaan oli eiranud Rahvusvahelise Kohtu eespool nimetatud määrust ning ka 7. detsembri 2021. aasta ja 22. veebruari 2023. aasta määrusi; kordab oma nõudmist, et sõltumatult uuritaks Aserbaidžaani vägede toime pandud kuritarvitusi Mägi-Karabahhis; kordab oma üleskutset, et Aserbaidžaani ametivõimud lubaksid armeenia elanikkonnal turvaliselt Mägi-Karabahhi tagasi pöörduda, alustaksid nendega tõeliselt terviklikku ja läbipaistvat dialoogi, annaksid kindlad tagatised nende õiguste, sealhulgas maa- ja omandiõiguse kaitseks, nende selge identiteedi ning kodaniku-, kultuuriliste, sotsiaalsete ja usuliste õiguste kaitsmiseks, ning hoiduksid vaenu õhutavast retoorikast, mis võiks ässitada armeenlasi diskrimineerima; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani ametivõimud vabastaksid kõik 23 armeenia sõjavangi, kes peeti kinni pärast seda, kui Aserbaidžaan võttis Mägi-Karabahhi uuesti oma valdusse;

16.kordab oma nõudmist, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid jätkaksid Armeeniale abi pakkumist Mägi-Karabahhi pagulastega tegelemiseks; nõuab sellega seoses, et EL annaks Armeeniale uue abipaketi, et aidata Armeenia valitsusel rahuldada pagulaste humanitaarvajadusi; väljendab heameelt kõigi Armeenia valitsuse jõupingutuste üle pakkuda kodukohast lahkuma sunnitud armeenlastele peavarju ja abi;

17.väljendab sügavat muret Mägi-Karabahhi kultuuri-, usu- ja ajaloopärandi säilitamise pärast selle piirkonna armeenlaste massilise väljarände järel; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan hoiduks piirkonna kultuuri-, usu- ja ajaloopärandi edasisest hävitamisest, hooletusse jätmisest või muutmisest ning püüaks selle asemel seda rikkalikku mitmekesisust säilitada, kaitsta ja edendada; nõuab armeenia kultuuri-, ajaloo- ja usupärandi kaitsmist Mägi-Karabahhis kooskõlas UNESCO standardite ja Aserbaidžaani rahvusvaheliste kohustustega; nõuab, et Aserbaidžaan lubaks UNESCO missiooni Mägi-Karabahhi ja tagaks sellele vajaliku juurdepääsu;

18.taunib asjaolu, et Aserbaidžaan on võtnud Küprose okupeeritud alal tegutseva separatistliku üksuse suhtes meetmeid, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 541 (1983) ja 550 (1984) sätetega; kutsub Aserbaidžaani üles austama riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtteid ning mitte kutsuma okupeeritud Küprose separatistlikku üksust Turgi Riikide Organisatsiooni kohtumistele;

19.mõistab hukka Aserbaidžaani korduvad katsed liikmesriike halvustada ja destabiliseerida, sealhulgas nn Bakuu algatusrühma kaudu; mõistab eelkõige hukka selle rühma toetuse irredentistlikele rühmitustele ja Prantsusmaa vastu suunatud desinformatsioonioperatsioonidele, eriti Prantsuse Uus-Kaledoonia, Martinique'i ja Korsika departemangudes ja territooriumidel; tuletab meelde, et neid võtteid kasutati 2013. aastal Saksamaa vastu; mõistab hukka Taani vastu suunatud laimukampaaniad; taunib laimukampaaniat, mille eesmärk oli kahjustada Prantsusmaa mainet, seades kahtluse alla tema suutlikkuse korraldada 2024. aasta olümpiamänge, ja mille algatajaid kahtlustatakse tihedates sidemetes Aserbaidžaani režiimiga;

20.mõistab hukka ELi kodanike meelevaldse vahistamise valelike spionaažisüüdistuste alusel ja neile ebaproportsionaalsete karistuste määramise;

21.mõistab teravalt hukka Aserbaidžaani diplomaatide ning valitsuse ja parlamendi esindajate avalikud solvangud ja otsesed ähvardused ELi liikmesriikide valitud ametiisikute aadressil; nõuab sellega seoses, et asjaomastele Aserbaidžaani ametiisikutele keelataks juurdepääs ELi institutsioonide hoonetele kuni edasiste korraldusteni;

22.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Aserbaidžaani Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile, Armeenia Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile, UNESCO peadirektorile, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ja Euroopa Nõukogule.