A.arvestades, et 21. oktoobril 2022 esitasid Belgias asuv äriühing Corteva Agriscience Belgium BV Ameerika Ühendriikides asuva äriühingu Corteva Agriscience LLC nimel ja Belgias asuv Bayer Agriculture BV Ameerika Ühendriikides asuva äriühingu Bayer CropScience LP nimel Euroopa Komisjonile ühise taotluse geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 (edaspidi „geneetiliselt muundatud mais“) loa kehtivuse pikendamiseks;

B.arvestades, et EFSA võttis 13. märtsil 2024 vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 26. aprillil 2024;

C.arvestades, et geneetiliselt muundatud mais sisaldab glüfosaadi suhtes resistentseid geene ja toodab insektitsiidseid valke (Bt-toksiine);

Lisaherbitsiidi käsitleva hinnangu puudumine

D.arvestades, et komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 503/2013Komisjoni 3. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 503/2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 641/2004 ja (EÜ) nr 1981/2006 (ELT L 157, 8.6.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2013/503/oj). kohaselt tuleb hinnata, kas eeldatavad põllumajandustavad mõjutavad uuritud näitajate avaldumist; arvestades, et rakendusmääruse kohaselt on see eriti oluline herbitsiiditolerantsete taimede puhul;

E.arvestades, et valdavat osa geneetiliselt muundatud kultuuridest on geneetiliselt muundatud nii, et need on tolerantsed vähemalt veel ühe lisaherbitsiidi suhtes, mida saab kasutada kogu geneetiliselt muundatud kultuuri kasvatamise ajal, ilma et taimed sureks, nagu juhtuks herbitsiidide suhtes mittetolerantsete kultuuride puhul; arvestades, et mitu uuringut on näidanud, et herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamise tõttu hakatakse rohkem kasutama lisaherbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttuVt näiteks Schulz, R., Bub, S., Petschick, L. L., Stehle, S., Wolfram, J. (2021) „Applied pesticide toxicity shifts toward plant and invertebrates, even in GM crops“, Science 372(6537), lk 81–84, https://doi.org/10.1126/science.abe1148; Bonny, S., „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“, Environmental Management, jaanuar 2016;57(1), lk 31–48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738; ja Benbrook, C.M. „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“, Environmental Sciences Europe, 28. september 2012, kd 24(1), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24.;

F.arvestades, et herbitsiiditolerantseid geneetiliselt muundatud kultuure kasvatades satuvad põllumajandustootjad sõltuvusse umbrohutõrjesüsteemist, mis põhineb suures osas või täielikult herbitsiididel, ja seda seetõttu, et geneetiliselt muundatud seemnete eest võetakse lisatasu, mis on õigustatud vaid siis, kui neid ostvad põllumajandustootjad kasutavad ka lisaherbitsiide; arvestades, et geneetiliselt muundatud kultuure kasvatavate põllumajandusettevõtjate suurem sõltuvus lisaherbitsiididest kiirendab nende herbitsiidide suhtes resistentse umbrohu teket ja levikut ning suurendab seega veelgi vajadust herbitsiidide kasutamise järele, tekitades nõiaringi, kus nendest loobuda on keeruline;

G.arvestades, et seega suureneb herbitsiidide liigsest kasutamisest tingitud kahjulik mõju mulla seisundile, vee kvaliteedile ning maapealsele ja -alusele elurikkusele, samuti suureneb inimeste ja loomade kokkupuude herbitsiididega, võimalik, et ka toidus ja söödas leiduvate herbitsiidijääkide suurenemise tõttu;

H.arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus seevastu klassifitseeris 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et mitu hiljutist eelretsenseeritud teadusuuringut kinnitavad glüfosaadi võimalikku kantserogeenset toimetVt näiteks https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1383574218300887, https://academic.oup.com/ije/advance-article/doi/10.1093/ije/dyz017/5382278, https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0219610 ja https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6612199/.;

I.arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede herbitsiidijääkide ja neis leitud metaboliitide hindamist ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda GMOde loamenetluse raames ei tehta;

Bt-toksiinidega seotud lahendamata küsimused

J.arvestades, et mitmes uuringus on täheldatud, et kokkupuude Bt-toksiinidega on põhjustanud kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi, ja et mõnel Bt‑toksiinil võivad olla adjuvandi omadusedÜlevaate saamiseks vt Rubio-Infante, N., Moreno-Fierros, L. „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“ (Ülevaade Bacillus thuringiensis’e Cry-toksiinide ohutusest ja bioloogilisest mõjust imetajatel), Journal of Applied Toxicology, mai 2016, 36,5, lk 630–648, https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1002/jat.3252., mis tähendab, et need võivad suurendada teiste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;

K.arvestades, et ühes teadusuuringus leiti, et Bt-toksiinide toksilisust võib suurendada ka koostoime herbitsiidide pihustamise jääkidega ning et on vaja lisauuringuid nn mitmekordse transformatsiooni kombineeritud mõju kohta (geneetiliselt muundatud põllukultuurid, mis on muudetud herbitsiiditaluvaks ja Bt-toksiinide näol insektitsiide tekitavaks)https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0278691516300722?via%3Dihub; arvestades, et herbitsiidijääkide ja nende metaboliitide ning Bt-toksiinide võimaliku koostoime hindamist ei peeta siiski EFSA GMO-komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda riskihindamise raames ei hinnata;

Bt-kultuurid: mõju mittesihtorganismidele

L.arvestades, et erinevalt insektitsiidide kasutusest, kui kokkupuude toimub pihustamise ajal ja piiratud aja jooksul pärast seda, toob geneetiliselt muundatud Bt-kultuuride kasutamine kaasa sihtorganismide ja muude kui sihtorganismide pideva kokkupuute Bt‑toksiinidega;

M.arvestades, et eeldust, et Bt-toksiinidel on ainult ühe sihtmärgiga toimeviis, ei saa enam tõeseks pidada ja mõju sihtrühma mittekuuluvatele organismidele ei saa välistada; arvestades, et teadete kohaselt on järjest rohkem sihtrühma mittekuuluvaid organisme mitmel viisil mõjutatud; arvestades, et hiljutises ülevaates on välja toodud 39 eelretsenseeritud väljaannet, milles teatatakse Bt-toksiinide märkimisväärsest kahjulikust mõjust paljudele sihtrühmast välja jäävatele liikideleVt näiteks Hilbeck, A., Otto, M. „Specificity and combinatorial effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in the context of GMO environmental risk assessment“ (Bacillus thuringiensis’e Cry toksiinide spetsiifilisus ja koosmõju geneetiliselt muundatud organismide keskkonnariski hinnangus), Frontiers in Environmental Science, 2015, 3:71, https://doi.org/10.3389/fenvs.2015.00071.;

Liikmesriikide ja sidusrühmade kommentaarid

N.arvestades, et liikmesriigid esitasid EFSA-le kolmekuulise konsultatsiooniperioodi jooksul palju kriitilisi märkusihttps://efsa.onlinelibrary.wiley.com/action/downloadSupplement?doi=10.2903%2Fj.‌efsa.2024.8716&file=efs28716-sup-0012-Annex8.pdf, sealhulgas kritiseeriti asjaolu, et taotleja esitatud kirjanduse ülevaates sisalduvas asjakohaste uuringute loetelus ei olnud uuringuid selle kohta, mis Bt-valkudega keskkonnas toimub, ega Bt-kultuuride jääkide võimaliku mõju kohta mittesihtorganismidele, kuigi sellised uuringud on olemas;

Võrdsete võimaluste tagamine kogu maailmas ja liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine

O.arvestades, et ELi põllumajanduse tulevikku käsitleva strateegilise dialoogi„Strateegiline dialoog ELi põllumajanduse tuleviku üle – põllumajanduse ja toidu ühine väljavaade Euroopas“, september 2024, https://agriculture.ec.europa.eu/document/download/171329ff-0f50-4fa5-946f-aea11032172e_en?filename=strategic-dialogue-report-2024_en.pdf. järeldustes palutakse, et komisjon hindaks oma lähenemisviisi põllumajanduslike toiduainete impordi ja ekspordi turulepääsule ümber, kuna liidu ja tema kaubanduspartnerite standardite lahknemine põhjustab probleeme; arvestades, et ülemaailmselt õiglasemad kaubandussuhted, mis on kooskõlas tervisliku keskkonna eesmärkidega, olid 2023. ja 2024. aasta meeleavaldustel üks põllumajandustootjate üks peamisi nõudmisi;

P.arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) õigusega toidule tegeleva eriraportööri 2017. aasta aruandes leiti, et ohtlikel pestitsiididel on tervisele laastav mõju, eelkõige arengumaadeshttps://www.ohchr.org/en/documents/thematic-reports/ahrc3448-report-special-rapporteur-right-food; arvestades, et ÜRO kestliku arengu eesmärgi 3.9 abil soovitakse 2030. aastaks oluliselt vähendada selliste surmade ja haiguste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine;

Q.arvestades, et 2022. aasta detsembris lepiti ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul kokku Kunmingi-Montreali üleilmses elurikkuse raamistikus (edaspidi „Kunmingi-Montreali raamistik“), mis sisaldab üleilmset eesmärki vähendada taimekaitsevahenditest tulenevaid ohte 2030. aastaks vähemalt 50 %https://indicators.report/targets/3-9/;

R.arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit ja sööt ei tohi avaldada inimeste ja loomade tervisele ega keskkonnale kahjulikku mõju, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi selle küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et sellised õiguspärased tegurid peaksid hõlmama liidu kohustusi, mis tulenevad ÜRO kestliku arengu eesmärkidest ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist;

Imporditud söödast sõltuvuse vähendamine

S.arvestades, et COVID-19 kriisist ja Ukrainas ikka veel jätkuvast sõjast saadud õppetund on, et liit peab lõpetama sõltuvuse mõnest kriitilisest toormest; arvestades, et komisjoni president Ursula von der Leyen palub volinikukandidaat Christophe Hansenile saadetud missioonikirjas tal uurida võimalusi kriitilise tähtsusega kaupade impordi vähendamisekshttps://commission.europa.eu/document/2c64e540-c07a-4376-a1da-368d289f4afe_en;

Ebademokraatlik otsustamine

T.arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et üheksandal ametiajal väljendas Euroopa Parlament vastuseisu GMOde turule laskmisele 38 korral;

U.arvestades, et kuigi komisjon tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja Euroopa Parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

V.arvestades, et selleks, et komisjon saaks keelduda GMOdele loa andmisest, kui apellatsioonikomitees ei ole saavutatud selle toetuseks liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust, ei ole vaja õigusakte muutaMääruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.;

W.arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees 8. juulil 2024 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab seda, et loa andmise ettepanek ei saanud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust; arvestades, et arvamust ei esitatud ka 3. septembril 2024 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel;