A.arvestades, et 7. oktoobril 2022 esitasid Belgias asuv äriühing Corteva Agriscience Belgium BV Ameerika Ühendriikides asuva äriühingu Corteva Agriscience LLC nimel ja Belgias asuv Bayer Agriculture BV Ameerika Ühendriikides asuva äriühingu Bayer CropScience LP nimel Euroopa Komisjonile ühise taotluse geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 ja selle kaheksa alakombinatsiooni (edaspidi „geneetiliselt muundatud mais“) loa kehtivuse pikendamiseks;

B.arvestades, et EFSA võttis 13. märtsil 2024 vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 29. aprillil 2024;

C.arvestades, et geneetiliselt muundatud mais on muudetud glufosinaadi ja glüfosaadi suhtes tolerantseks ja selliseks, et ta toodaks insektitsiide (Bt‑toksiine);

Lisaherbitsiidide hindamise puudumine

D.arvestades, et komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 503/2013 Komisjoni 3. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 503/2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 641/2004 ja (EÜ) nr 1981/2006 (ELT L 157, 8.6.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2013/503/oj). kohaselt tuleb hinnata, kas eeldatavad põllumajandustavad mõjutavad uuritud lõpp-produktide tulemust; arvestades, et rakendusmääruse kohaselt on see eriti oluline herbitsiiditolerantsete taimede puhul;

E.arvestades, et valdavat osa geneetiliselt muundatud kultuuridest on geneetiliselt muundatud nii, et need on tolerantsed vähemalt veel ühe lisaherbitsiidi suhtes, mida saab kasutada kogu geneetiliselt muundatud kultuuri kasvatamise ajal, ilma et taimed sureks, nagu juhtuks herbitsiidide suhtes mittetolerantsete kultuuride puhul; arvestades, et mitu uuringut on näidanud, et herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamise tõttu hakatakse rohkem kasutama lisaherbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu Vt näiteks Schulz, R., Bub, S., Petschick, L. L., Stehle, S., Wolfram, J. (2021) „Applied pesticide toxicity shifts toward plant and invertebrates, even in GM crops“, Science 372(6537), lk 81–84, https://doi.org/10.1126/science.abe1148; Bonny, S., „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“, Environmental Management, jaanuar 2016; 57(1), lk 31–48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738; ja Benbrook, C.M. „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“, Environmental Sciences Europe, 28. september 2012, kd 24(1), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24.;

F.arvestades, et herbitsiiditolerantseid geneetiliselt muundatud kultuure kasvatades sõltuvad põllumajandustootjad umbrohutõrjesüsteemist, mis põhineb suures osas või täielikult herbitsiididel, seda seetõttu, et geneetiliselt muundatud seemnete eest võetakse lisatasu, mis on õigustatud vaid siis, kui neid ostvad põllumajandustootjad kasutavad ka lisaherbitsiide; arvestades, et geneetiliselt muundatud kultuure kasvatavate põllumajandusettevõtjate suurem sõltuvus lisaherbitsiididest kiirendab nende herbitsiidide suhtes resistentse umbrohu teket ja levikut ning suurendab seega veelgi vajadust herbitsiidide kasutamise järele, tekitades nõiaringi, kus nendest loobuda on keeruline;

G.arvestades, et seega suureneb herbitsiidide liigsest kasutamisest tingitud kahjulik mõju mulla seisundile, vee kvaliteedile ning maapealsele ja -alusele elurikkusele, samuti suureneb inimeste ja loomade kokkupuude herbitsiididega, võimalik, et ka toidus ja söödas leiduvate herbitsiidijääkide suurenemise tõttu;

H.arvestades, et glufosinaat on klassifitseeritud kategooria 1B reproduktiivtoksiliseks aineks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 309, 24.11.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1107/oj). sätestatud piirkriteeriumid; arvestades, et glufosinaat oli liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõppes 31. juulil 2018;

I.arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus seevastu klassifitseeris 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et mitu hiljutist eelretsenseeritud teadusuuringut kinnitavad glüfosaadi võimalikku kantserogeenset toimet Vt näiteks https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1383574218300887, https://academic.oup.com/ije/advance-article/doi/10.1093/ije/dyz017/5382278, https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0219610 ja https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6612199/.;

J.arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede herbitsiidijääkide ja neis leitud metaboliitide hindamist ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda GMOde loamenetluse raames ei tehta;

Bt‑toksiinidega seotud lahendamata küsimused

K.arvestades, et mitmes uuringus on täheldatud, et kokkupuude Bt‑toksiinidega on põhjustanud kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi, ja et mõnel Bt‑toksiinil võivad olla adjuvandi omadused Ülevaate saamiseks vt Rubio-Infante, N., Moreno-Fierros, L. „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“ (Ülevaade Bacillus thuringiensis’e Cry‑toksiinide ohutusest ja bioloogilisest mõjust imetajatel), Journal of Applied Toxicology, mai 2016, 36,5, lk 630–648, https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1002/jat.3252., mis tähendab, et need võivad suurendada teiste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;

L.arvestades, et ühes teadusuuringus leiti, et Bt‑toksiinide toksilisust võib suurendada ka koostoime herbitsiidide pihustamise jääkidega ning et on vaja lisauuringuid nn mitmekordse transformatsiooni kombineeritud mõju kohta (geneetiliselt muundatud põllukultuurid, mis on muudetud herbitsiiditaluvaks ja Bt‑toksiinide näol insektitsiide tekitavaks) https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0278691516300722?via%3Dihub; arvestades, et herbitsiidijääkide ja nende metaboliitide ning Bt‑toksiinide võimaliku koostoime hindamist ei peeta siiski EFSA GMO‑komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda riskihindamise raames ei hinnata;

Bt‑kultuurid: mõju mittesihtorganismidele

M.arvestades, et erinevalt insektitsiidide kasutusest, kui kokkupuude toimub pihustamise ajal ja piiratud aja jooksul pärast seda, toob geneetiliselt muundatud Bt‑kultuuride kasutamine kaasa sihtorganismide ja muude kui sihtorganismide pideva kokkupuute Bt‑toksiinidega;

N.arvestades, et eeldust, et Bt‑toksiinidel on ainult ühe sihtmärgiga toimeviis, ei saa enam tõeseks pidada, ja mõju sihtrühma mittekuuluvatele organismidele ei saa välistada; arvestades, et teadete kohaselt on järjest rohkem sihtrühma mittekuuluvaid organisme mitmel viisil mõjutatud; arvestades, et hiljutises ülevaates on välja toodud 39 eelretsenseeritud väljaannet, milles teatatakse Bt‑toksiinide märkimisväärsest kahjulikust mõjust paljudele sihtrühmast välja jäävatele liikidele Hilbeck, A., Defarge, N., Lebrecht, T., Bøhn, T., ‘Insecticidal Bt crops. EFSA’s risk assessment approach for GM Bt plants fails by design“ (Insektitsiidsed Bt‑kultuurid. EFSA riskihindamise lähenemisviis geneetiliselt muundatud Bt‑taimedele on ülesehituslikust aspektist ebaõnnestunud), RAGES 2020, lk 4, https://www.testbiotech.org/wp-content/uploads/2023/12/RAGES_report-Insecticidal-Bt-plants.pdf.;

Võrdsete võimaluste tagamine kogu maailmas ja liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine

O.arvestades, et ELi põllumajanduse tulevikku käsitleva strateegilise dialoogi järeldustes „Strateegiline dialoog ELi põllumajanduse tuleviku üle – põllumajanduse ja toidu ühine väljavaade Euroopas“, september 2024, https://agriculture.ec.europa.eu/document/download/171329ff-0f50-4fa5-946f-aea11032172e_en?filename=strategic-dialogue-report-2024_en.pdf. palutakse, et komisjon hindaks oma lähenemisviisi põllumajanduslike toiduainete impordi ja ekspordi turulepääsule ümber, kuna liidu ja tema kaubanduspartnerite standardite lahknemine põhjustab probleeme; arvestades, et õiglasemad kaubandussuhted ülemaailmsel tasandil, mis on kooskõlas tervisliku keskkonna eesmärkidega, olid 2023. ja 2024. aasta meeleavaldustel põllumajandustootjate üks peamisi nõudmisi;

P.arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) õigusega toidule tegeleva eriraportööri 2017. aasta aruandes leiti, et ohtlikel pestitsiididel on tervisele laastav mõju, eelkõige arengumaades https://www.ohchr.org/en/documents/thematic-reports/ahrc3448-report-special-rapporteur-right-food.; arvestades, et ÜRO kestliku arengu eesmärgi 3.9 abil soovitakse 2030. aastaks oluliselt vähendada selliste surmade ja haiguste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine https://indicators.report/targets/3-9/.;

Q.arvestades, et 2022. aasta detsembris lepiti ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul kokku Kunmingi‑Montreali üleilmses elurikkuse raamistikus (edaspidi „Kunmingi‑Montreali raamistik“), mis sisaldab üleilmset eesmärki vähendada taimekaitsevahenditest tulenevaid ohte 2030. aastaks vähemalt 50 % https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_7834.;

R.arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit ja sööt ei tohi avaldada inimeste ja loomade tervisele ega keskkonnale kahjulikku mõju, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ja teisi selle küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et sellised õiguspärased tegurid peaksid hõlmama liidu kohustusi, mis tulenevad ÜRO kestliku arengu eesmärkidest ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist;

Imporditud söödast sõltuvuse vähendamine

S.arvestades, et COVID‑19 kriisist ja Ukrainas ikka veel jätkuvast sõjast saadud õppetund on, et liit peab lõpetama sõltuvuse mõnest kriitilisest toormest; arvestades, et komisjoni president Ursula von der Leyen palub volinikukandidaat Christophe Hansenile saadetud missioonikirjas tal uurida võimalusi kriitilise tähtsusega kaupade impordi vähendamiseks https://commission.europa.eu/document/2c64e540-c07a-4376-a1da-368d289f4afe_en;

Ebademokraatlik otsustamine

T.arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et üheksandal ametiajal väljendas Euroopa Parlament GMOde turule laskmisele vastuseisu 38 korral;

U.arvestades, et kuigi komisjon tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja Euroopa Parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

V.arvestades, et selleks, et komisjon saaks keelduda GMOdele loa andmisest, kui apellatsioonikomitees ei ole saavutatud selle toetuseks liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust, ei ole vaja õigusakte muuta Määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.;

W.arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees 8. juulil 2024 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab seda, et loa andmise ettepanek ei saanud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust; arvestades, et arvamust ei esitatud ka 3. septembril 2024 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel;