1.mõistab teravalt hukka naiste sageneva ja süstemaatilise represseerimise Iraanis seaduste ja määruste abil, mis piiravad tõsiselt naiste vabadusi ja õigusi; mõistab hukka tõsiasja, et ametivõimud pidasid Ahoo Daryaei kinni, kuulutades ta „vaimselt haigeks“, ning määrasid ta psühhiaatriaasutusse; on veendunud, et poliitilist vastupanu avaldavate naiste represseerimine psühhiaatrilise kinnipidamise teel on piinamine;

2.kutsub Iraani ametivõime üles tunnistama kehtetuks kõik naisi ja tütarlapsi diskrimineerivad õigusaktid ning kaotama kiiresti nn moraalipolitsei ja kõik muud repressiivsed asutused;

3.mõistab teravalt hukka etniliste ja usuvähemuste tagakiusamise; nõuab, et kõik naiste õiguste kaitsjad ja meelevaldse kinnipidamise ohvrid, sealhulgas bahai naised Neda Emadi ja Parastoo Hakim ning ELi kodanikud vabastataks viivitamata ja tingimusteta;

4.palub veel kord, et nõukogu kuulutaks islami revolutsioonilise kaardiväe terroriorganisatsiooniks, märkides, et liidumaa kõrgeim üldkohus Düsseldorfis on teinud otsuse Bochumi sünagoogi rünnaku kohta 2022. aastal, mis annab nüüd selleks vajaliku õigusliku aluse;

5.nõuab tungivalt, et Iraani valitsus annaks ÜRO teabekogumismissioonile ja Iraani inimõiguste olukorra eriraportöörile piiramatu juurdepääsu; nõuab selle volituste uuendamist ja laiendamist, et need hõlmaksid ka aruandlusmehhanismi;

6.kutsub ELi ja selle liikmesriike üles toetama liikumist „Naised, elu, vabadus“;

7.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Islami nõuandvale esinduskogule ning Iraani Islamivabariigi kõrgeima juhi kantseleile.