A.arvestades, et 27. juunil 2022 esitas Belgias asuv äriühing Corteva Agriscience Belgium B.V. Ameerika Ühendriikides asuva äriühingu Corteva Agriscience LLC nimel Madalmaade pädevale asutusele taotluse geneetiliselt muundatud maisi DP910521 (edaspidi „geneetiliselt muundatud mais“) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks;

B.arvestades, et geneetiliselt muundatud mais toodab toksiini Cry1B.34 ja on resistentne herbitsiid glufosinaadi suhtes;

C.arvestades, et glufosinaat on klassifitseeritud kategooria 1B reproduktiivtoksiliseks aineks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2009/1107/oj). sätestatud piirkriteeriumid; arvestades, et glufosinaat oli liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõppes 31. juulil 2018;

D.arvestades, et Cry1B.34 on sünteetiline liitvalk, milles on ühendatud Cry1B, Cry1Ca1 ja Cry9Db1 ning mis on kavandatud resistentsuse saavutamiseks liblikaliste kahjurite vastu, ilma tõendatud selektiivsuseta sihtliikide suhtes;

E.arvestades, et geneetiline muundamine hõlmab kaheastmelist protsessi, mille puhul luuakse CRISPR/Cas9 abil n-ö maandumispind, millele järgneb mikroraketiga pommitamine geeni avaldumise kasseti sisseviimiseks;

Lisaherbitsiidi käsitleva hinnangu puudumine

F.arvestades, et komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 503/2013 Komisjoni 3. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 503/2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 641/2004 ja (EÜ) nr 1981/2006 (ELT L 157, 8.6.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2013/503/oj). kohaselt tuleb hinnata, kas eeldatavad põllumajandustavad mõjutavad uuritud lõpp-produktide tulemust; arvestades, et rakendusmääruse kohaselt on see eriti oluline herbitsiiditolerantsete taimede puhul;

G.arvestades, et valdavat osa geneetiliselt muundatud kultuuridest on geneetiliselt muundatud nii, et need on tolerantsed vähemalt veel ühe herbitsiidi suhtes, mida saab kasutada kogu geneetiliselt muundatud kultuuri kasvatamise ajal, ilma et taimed sureks, nagu juhtuks herbitsiidide suhtes mittetolerantsete kultuuride puhul; arvestades, et mitu uuringut näitab, et herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamise tõttu hakatakse rohkem kasutama lisaherbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu Vt näiteks Schulz, R., Bub, S., Petschick, L. L., Stehle, S., Wolfram, J. (2021) „Applied pesticide toxicity shifts toward plant and invertebrates, even in GM crops“, Science 372(6537), lk 81–84, https://doi.org/10.1126/science.abe1148; Bonny, S., „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“, Environmental Management, jaanuar 2016;57(1), lk 31–48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738; ja Benbrook, C.M. „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“, Environmental Sciences Europe, 28. september 2012, kd 24(24), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24.;

H.arvestades, et herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud kultuuride puhul sõltuvad põllumajandustootjad umbrohutõrjesüsteemist, mis põhineb suures osas või täielikult herbitsiididel, nõudes neilt geneetiliselt muundatud seemnete eest lisatasu, mis on õigustatud ainult siis, kui selliseid seemneid ostvad põllumajandustootjad kasutavad ka lisaherbitsiide; arvestades, et geneetiliselt muundatud kultuure kasvatavate põllumajandusettevõtjate suurem sõltuvus lisaherbitsiididest kiirendab nende herbitsiidide suhtes resistentse umbrohu teket ja levikut ning suurendab seega veelgi vajadust herbitsiidide kasutamise järele, tekitades nõiaringi, kus nendest loobuda on keeruline;

I.arvestades, et seega suureneb herbitsiidide liigsest kasutamisest tingitud kahjulik mõju mulla seisundile, vee kvaliteedile ning maapealsele ja -alusele elurikkusele, samuti suureneb inimeste ja loomade kokkupuude nendega, võimalik et ka toidus ja söödas leiduvate herbitsiidijääkide suurenemise tõttu;

J.arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede herbitsiidijääkide ja neis leitud metaboliitide hindamist ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni (edaspidi „EFSA GMO komisjon“) pädevusse kuuluvaks ning seetõttu ei ole seda GMOde loamenetluse osana ette võetud;

Bt-toksiinidega seotud lahendamata küsimused

K.arvestades, et mitmes uuringus on täheldatud, et kokkupuude Bt-toksiinidega on põhjustanud kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi, ja et mõnel Bt-toksiinil võivad olla adjuvandi omadused Ülevaate saamiseks vt Rubio-Infante, N., Moreno-Fierros, L. „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“, Journal of Applied Toxicology, mai 2016, 36(5), lk 630–648, https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1002/jat.3252., mis tähendab, et need võivad suurendada teiste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;

L.arvestades, et ühes teadusuuringus leiti, et Bt-toksiinide toksilisust võib suurendada ka koostoime herbitsiidide pihustamise jääkidega ning et on vaja lisauuringuid nn mitmekordse transformatsiooni kombineeritud mõju kohta (geneetiliselt muundatud põllukultuurid, mis on muudetud herbitsiiditaluvaks ja Bt-toksiinide näol insektitsiide tekitavaks) Bøhn, T., Macagnan Rover, C., Semenchuk, P. R., „Daphnia magna negative affected by chronic exposure to cleanified Cry-toxins“, Food and Chemical Toxicology, mai 2016, köide 91, lk 130–140, https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0278691516300722.; arvestades, et herbitsiidijääkide ja nende metaboliitide ning Bt-toksiinide võimaliku koostoime hindamist ei peeta siiski EFSA GMO-komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda riskihindamise raames ei hinnata;

Bt-kultuurid: mõju mittesihtorganismidele

M.arvestades, et erinevalt insektitsiidide kasutusest, mille puhul kokkupuude toimub pihustamise ajal ja piiratud aja jooksul pärast seda, toob geneetiliselt muundatud Bt‑kultuuride kasutamine kaasa sihtorganismide ja muude kui sihtorganismide pideva kokkupuute Bt-toksiinidega;

N.arvestades, et eeldust, et Bt-toksiinidel on ainult ühe sihtmärgiga toimeviis, ei saa enam tõeseks pidada ja mõju sihtrühma mittekuuluvatele organismidele ei saa välistada; arvestades, et teadete kohaselt on järjest rohkem sihtrühma mittekuuluvaid organisme mitmel viisil mõjutatud;

Liikmesriikide ja sidusrühmade kommentaarid

O.arvestades, et liikmesriigid esitasid EFSA-le kolmekuulise konsultatsiooniperioodi https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/action/downloadSupplement?doi=10.2903%2Fj.‌efsa.2024.8716&file=efs28716-sup-0012-Annex8.pdf jooksul palju kriitilisi märkusi, sealhulgas kritiseeriti asjaolu, et taotleja esitatud kirjanduse ülevaates sisalduvas asjakohaste uuringute loetelus ei olnud uuringuid selle kohta, mis Bt-valkudega keskkonnas toimub, ega Bt-kultuuride jääkide võimaliku mõju kohta mittesihtorganismidele, kuigi sellised uuringud on olemas;

P.arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi koostise ja fenotüübilise analüüsi välikatsetes ei võetud arvesse erinevaid keskkonnatingimusi ja geneetilist tausta, mis on olulised selle kasvatamiseks, eelkõige sellistes riikides nagu Brasiilia;

Q.arvestades, et Cry1B.34 toksilisuse hindamisel ei võeta arvesse koosmõju taimekomponentide või herbitsiidide jääkidega;

R.arvestades, et lisaherbitsiid glufosinaati seostatakse märkimisväärsete ohtudega bioloogilisele mitmekesisusele, mulla ja vee kvaliteedile ning ökosüsteemi pikaajalisele tervisele;

S.arvestades, et Hispaanias ja Prantsusmaal teatatud geenivoolu oht looduslikele sugulastele, nagu teosinte, tekitab muret transgeeni püsivuse ja keskkonnamõju pärast;

T.arvestades, et rakendusmääruses (EL) nr 503/2013 sätestatud seirenõudeid ei ole piisavalt käsitletud ja esitatud andmeid ei ole sõltumatult kontrollitud;

Võrdsete võimaluste tagamine kogu maailmas ja liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine

U.arvestades, et ELi põllumajanduse tulevikku käsitleva strateegilise dialoogi „Strateegiline dialoog ELi põllumajanduse tuleviku üle – põllumajanduse ja toidu ühine väljavaade Euroopas“, september 2024, https://agriculture.ec.europa.eu/document/download/171329ff-0f50-4fa5-946f-aea11032172e_en?filename=strategic-dialogue-report-2024_en.pdf. järeldustes kutsutakse komisjoni üles uuesti hindama oma lähenemisviisi põllumajanduslike toiduainete impordi ja ekspordi turulepääsule, võttes arvesse liidu ja selle kaubanduspartnerite lahknevate standardite probleemi; arvestades, et ülemaailmselt õiglasemad kaubandussuhted, mis on kooskõlas tervisliku keskkonna eesmärkidega, olid 2023. ja 2024. aasta meeleavaldustel üks põllumajandustootjate peamisi nõudmisi;

V.arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) õigusega toidule tegeleva eriraportööri 2017. aasta aruandes leiti, et eelkõige arengumaades on ohtlikel pestitsiididel tervisele laastav mõju https://www.ohchr.org/en/documents/thematic-reports/ahrc3448-report-special-rapporteur-right-food; arvestades, et ÜRO kestliku arengu eesmärgi 3.9 abil soovitakse 2030. aastaks oluliselt vähendada surmade ja haiguste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine https://indicators.report/targets/3-9/;

W.arvestades, et ELi ja Mercosuri vaheline kaubandusleping loob stiimuleid geneetiliselt muundatud organisme sisaldava, neist koosneva või neist toodetud toidu ja loomasööda importimiseks liitu; arvestades, et Brasiilia ja Argentina on maailma suurimaid GMOde tootjaid ja pestitsiidide kasutajaid, sealhulgas toodetakse neis riikides selliseid GMOsid ja pestitsiide, mis on liidus tervise või keskkonnaga seotud põhjustel keelatud;

X.arvestades, et 2022. aasta detsembris lepiti ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul kokku Kunmingi-Montreali üleilmses elurikkuse raamistikus, mis sisaldab üleilmset eesmärki vähendada taimekaitsevahenditest tulenevaid ohte 2030. aastaks vähemalt 50 % https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_7834;

Y.arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et sellised õiguspärased tegurid peaksid hõlmama liidu kohustusi, mis tulenevad ÜRO kestliku arengu eesmärkidest ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist;

Imporditud söödast sõltuvuse vähendamine

Z.arvestades, et COVID-19 kriisist ja Ukrainas ikka veel jätkuvast sõjast saadud õppetund on, et liit peab lõpetama sõltuvuse mõnest kriitilise tähtsusega materjalist; arvestades, et missioonikirjas volinikukandidaadile Christophe Hansenile palub komisjoni president Ursula von der Leyen tal uurida võimalusi kriitilise tähtsusega kaupade impordi vähendamiseks https://commission.europa.eu/document/2c64e540-c07a-4376-a1da-368d289f4afe_en;

Ebademokraatlik otsustamine

AA.arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et üheksandal ametiajal võttis Euroopa Parlament vastu 38 resolutsiooni GMOde turuleviimise vastu ning oma praegusel, kümnendal ametiajal on ta juba võtnud vastu kaheksa resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu GMOde turuleviimisele;

AB.arvestades, et kuigi komisjon tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja Euroopa Parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

AC.arvestades, et selleks, et komisjon saaks keelduda GMOdele loa andmisest, kui apellatsioonikomitees ei ole saavutatud selle toetuseks liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust, ei ole vaja õigusakte muuta Määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.;

AD.arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees 22. novembril 2024 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et loa andmise ettepanek ei saanud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust; arvestades, et arvamust ei esitatud ka 17. detsembril 2024 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel;