1.rõhutab, et ESF+ peab jätkuvalt olema esmane ja peamine vahend liikmesriikide, piirkondade, kohalike kogukondade ja inimeste toetamiseks liidu sotsiaalse mõõtme tugevdamisel ning sellise sotsiaal-majandusliku arengu edendamisel, milles ei jäeta kedagi kõrvale;

2.rõhutab, et ESF+ peab tegelema selliste probleemidega nagu kliimamuutuste tagajärjed ja digiteerimine, aitama kaasa nende lahendamisele ja nendega kohanemisele, tegeledes samal ajal selliste sotsiaalsete probleemidega nagu elukalliduse tõus ja palgad, mis ei suurene sama kiirusega, edendades sotsiaalset vastupanuvõimet, vähendades ebavõrdsust ja kaitstes kõige vähem kaitstud inimesi; rõhutab, et ESF+ peaks edendama pikaajalisi investeeringuid ja majanduskasvu, keskendudes majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, toetades samal ajal struktuurimuutusi kogu ELis ja edendades liikmesriikidevahelist lähenemist;

3.rõhutab, et ESF+ peab jätkama ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise edendamist, eelkõige enim puudust kannatavate inimeste puhul, ning investeerima inimkapitali, tööhõivesse, oskuste arendamisse ja sotsiaalsesse kaasamisse, edendades samal ajal ettevõtlust ja sotsiaalset innovatsiooni, investeerides lastesse, tegeledes digi- ja rohepöörde, demograafiliste probleemide ja piirkondadega, mis on mõjutatud kriisidest, muu hulgas Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu;

4.rõhutab, et ESF+ peab jätkuvalt suurendama tööhõivevõimalusi, hõlbustama õiglast tööjõu liikuvust, soodustama kvaliteetsete töökohtade loomist, tagama inimväärsed töötingimused ja parandama tööhõives osalemise määra, eelkõige naiste, puuetega inimeste ja teiste vähekaitstud olukorras olevate inimeste puhul, et suurendada sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet ning aidata seega kohaneda tööstuse muutustega, muu hulgas koolituse, ümberõppe ja oskuste täiendamise kaudu;

5.toonitab, et ESF+ peab põhinema sotsiaalsete investeeringute strateegial ja elukestval lähenemisviisil, toetades meetmeid, millega suudetakse pakkuda inimestele lahendusi keskpikas ja pikas perspektiivis;

6.rõhutab, et ESF+ eesmärk peaks olema saavutada sotsiaalne kaasatus, kõrge tööhõive tase koos kvaliteetsete ja kestlike töökohtadega, piisava palga, inimväärsete töötingimuste, sealhulgas töötajate heaoluga, tervisliku töökeskkonna, õiglaste sotsiaalhoolekandesüsteemidega liikmesriikides, kutsehariduse ja -koolituse võimaluste ning elukestva õppega kõigile, võttes arvesse vähekaitstud olukorras olevate inimeste erivajadusi, et arendada välja kvalifitseeritud, konkurentsivõimeline ja vastupidav tööjõud, kes on valmis kaksiküleminekuks ja tulevases töömaailmas toimetulekuks, ning luua õiglane sotsiaalkaitse ning kaasav ja sidus ühiskond, et kaotada vaesus, võidelda ebavõrdsuse vastu ning saavutada Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtted ja peamised eesmärgid;

7.nõuab tugevat, suuremate rahaliste vahenditega ja eraldiseisvat ESF+ koos märkimisväärselt suurema avaliku sektori toetusega liikmesriikide vahenditele, et kanda hoolt vähekaitstud olukorras olevate inimeste ja meie ühiskonna kõige enam abi vajavate inimeste eest, investeerida inimestesse ja oskustesse, aidata inimesi vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest välja tuua ning suurendada sotsiaalseid investeeringuid ja edendada sotsiaalset ettevõtlust; rõhutab seetõttu, et ESF+ 2027. aasta järgsete eesmärkide saavutamiseks oleks vaja ESF+ eelarve olulist ja põhjendatud suurendamist ESF+ rahastamispaketis aastateks 2028–2034;

8.kutsub komisjoni üles eraldama ESF+ ja Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide ning selle tegevuskava ja peamiste eesmärkide elluviimisele rohkem, sihtotstarbelisi ja õigesti jagatud rahalisi vahendeid; väljendab seetõttu muret katsete pärast tükeldada olemasolevat ESF+ või ühendada see muude fondidega, kuna see võib tekitada tõsiseid riske ESF+ eesmärkide ning Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide, tegevuskava ja peamiste eesmärkide elluviimisele; hoiatab, et fondide ühendamine, ühtlustamine, tsentraliseerimine või liitmine ei pruugi suurendada nende tõhusust; rõhutab sellega seoses, et fondi võimaliku ümberkujundamise korral tuleb säilitada ESF+ mõjusus ja eesmärk, täites tööhõive, sotsiaalse kaasatuse, hariduse, koolituse ja oskuste arendamise edendamise eesmärke, ning seda tuleb hallata võimalikult lähedal toetusesaajatele;

9.on veendunud, et ESF+ peaks jääma eelarve jagatud täitmise juhtimismudelisse ning seetõttu tuleb vältida seda, et ESF+ teistsugune juhtimine tooks kaasa sotsiaalsete aspektide, sealhulgas tööhõive, hariduse, oskuste, koolituse ja sotsiaalse kaasamise projektide prioriteetsuse vähenemise, võimaliku fookuse kao ning selle, et rahastamine ei jõuaks kohaliku tasandini, vähekaitstud olukorras olevate inimesteni ja kõige enam abi vajavate inimesteni, suurendades samal ajal ohtu, et vahendeid paigutatakse ümber muudeks eesmärkideks;

10.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sh mittetulunduslike sotsiaalteenuste, sotsiaalsete ettevõtete, hariduse ja koolituse pakkujate ning sihtrühmade esindajate osalemise, teavitamise ja nendega konsulteerimise ESF+ kavandamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise kõigis etappides, eraldama selleks piisavad rahalised vahendid ja vältima väiksemate osalejate kõrvalejätmist; kutsub komisjoni üles austama ELi tasandil partnerluse põhimõtet, kuna see on ESF+ eduks hädavajalik ja seda tuleb järgmises mitmeaastases finantsraamistikus säilitada; nõuab kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist ESF+ komiteesse, kuna nad on fondi peamised rakenduspartnerid;

11.rõhutab, et ESF+ juhtimismudel peab võimaldama rakenduskavades hästi arvesse võtta riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke eripärasid ja probleeme, säilitades samal ajal läbipaistvuse kõrge taseme, võttes muu hulgas nõuetekohaselt arvesse riiklike ja piirkondlike sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna eksperditeadmisi, ning tagades, et rahalised vahendid suunatakse organisatsioonidele ja tegevustele, mis on suunatud abivajajatele;

12.rõhutab, et kvaliteetsete avalike teenuste, nagu alushariduse ja lapsehoiu, hariduse ja tervishoiu kättesaadavus ja üldine juurdepääs neile, samuti juurdepääs piisavale, taskukohasele ja inimväärsele eluasemele ning esmatähtsatele teenustele, nagu taskukohane energia, sanitaartingimused, vesi ja tervislik toitumine, on vajalikud tingimused võrdsete võimaluste tagamiseks ja tööhõive taseme tõstmiseks, elu- ja töötingimuste parandamiseks ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks; rõhutab rolli, mida ESF+ võib sellega seoses täita; juhib erilist tähelepanu nende eakate olukorrale, kes kasvavate elukalliduse ja pensionide ostujõu vähenemise tõttu elavad tõsises vaesuses või selle ohus, mis viib sageli selleni, et nad jäävad ilma põhivajadustest, nagu toit, eluase ja juurdepääs hooldusteenustele, mille tagajärjeks on sotsiaalse väärikuse kaotus;

13.märgib, et praegune ESF+ programm võeti vastu enne seda, kui tekkisid kriisid, mis on toonud kaasa kõrge inflatsiooni ja suurenenud elukalliduse, mistõttu on vaja suuremaid avaliku sektori ja sotsiaalseid investeeringuid ning olemasolev ESF+ ei suuda praeguseid vajadusi rahuldada; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus oleks ESF+ jaoks tagatud terviklik, stabiilne ja ulatuslik vajadustel ja õigustel põhinev eelarve, milles võetakse arvesse inflatsiooni, elukalliduse tõusu, vaesuse määra ja vajadust taskukohasele eluasemele juurdepääsu järele;

14.toonitab, et 2027. aasta järgse ESF+iga tuleks investeerida püsivate sotsiaalsete probleemide lahendamisse ning püsida praeguses ESF+is sätestatud üld- ja erieesmärkide lähedal, olles samal ajal võimeline reageerima muutuvatele sotsiaal-majanduslikele oludele ja nendega kohanema; rõhutab fondi põhimõtete – eelarve jagatud täitmise, selgete eesmärkide ja temaatilise kontsentreerumise – tähtsust ning seda, et suurem osa fondist tuleks kulutada fondi kasutajatele võimalikult lähedal tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja organisatsioonidega; rõhutab vajadust jagada parimaid tavasid ESF+ kõige tõhusama ja läbipaistvama rakendamise kohta; rõhutab vajadust pidevalt hinnata ESFi algatuste mõju ja tulemuslikkust;

15.rõhutab, et 2027. aasta järgne ESF+ peaks eelkõige tegelema struktuursete sotsiaalsete ja majanduslike probleemidega; väljendab muret selle pärast, et ESF+ on korduvalt kasutatud hädaolukordadele reageerimise vahendina, ning toonitab, et see lähenemisviis kujutab endast ohtu ühtekuuluvuspoliitika pikemaajalistele poliitika- ja investeerimiseesmärkidele ning kujutab samuti endast ohtu, et piisavalt ei jõuta inimesteni, kelle jaoks ühtekuuluvuspoliitika on mõeldud;

16.kutsub seetõttu komisjoni üles kaitsma ESF+ eelarveeraldisi, et neid saaks kasutada fondi peamiste eesmärkide ja toetusesaajate jaoks, ning tegema ettepaneku finantsreservi vahendi kohta, mis võimaldab ELil kiiresti ja paindlikult reageerida sotsiaalsetele hädaolukordadele ja kriisiolukordadele, täiendades ESF+ ja muid ühtekuuluvusfonde, tuginedes kas 2020. aastal käivitatud ajutise ELi rahastamisvahendi – eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) – edule, või olgu see Euroopa töötushüvitiste edasikindlustuskava või põhinegu see ELi Solidaarsusfondil, mis on ette nähtud loodusõnnetuste või rahvatervise hädaolukordade tekitatud kahju korvamiseks; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama selleks piisavad rahalised vahendid, pidades silmas kliimamuutustest tingitud suuremaid riske nendes valdkondades;

17.toonitab, et horisontaalsed põhimõtted, nagu sooline võrdõiguslikkus, bioloogilise või sotsiaalse soo, seksuaalse sättumuse, vanuse, usutunnistuse või veendumuste, rahvuse või rassilise või etnilise päritolu alusel diskrimineerimise vastane võitlus ELi toimimise lepingu artikkel 10. ja liikumisvabadus, peaksid olema ESF+ lahutamatu osa; rõhutab intersektsionaalse lähenemise tähtsust kogu fondi arendamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise ajal;

18.rõhutab puuetega inimeste sotsiaalse kaasamise tähtsust ja nõuab seetõttu, et ESF+ toetaks puuetega inimeste tööhõivet töö- ja koolituspraktika kaudu, eelkõige hõlbustades üleminekut kaitstud töökodadest avatud tööturule;

19.rõhutab, et on vaja teha rohkem jõupingutusi, et tagada puuetega inimestele juurdepääs kvaliteetsele toele ja nende õiguste kasutamine, mis on kirjas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis; rõhutab, et tulevane ESF+ peaks jätkuvalt seadma prioriteediks iseseisva elamise ja ülemineku asutusepõhiselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele ning hõlbustama koduabi ja isikliku abi kavasid; nõuab, et ESF+ viiks ellu Euroopa puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030 ja eelkõige hõlbustaks tulevaste ELi suuniste, mis käsitlevad iseseisvat elamist ja kaasamist ühenduses, tulevase puuetega inimestele mõeldud tipptasemel sotsiaalteenuste raamistiku ja puuetega inimeste tööhõivepaketi rakendamist;

20.rõhutab, et ESF+ peaks olema suunatud ebasoodsas olukorras olevatele inimestele meie ühiskonnas, eelkõige tõrjutud inimestele ja kogukondadele, nagu vähekaitstud olukorras olevad lapsed, eakad, etnilised vähemused, romad, puuetega või krooniliste haigustega inimesed, kodutud, madala sissetulekuga rühmad, pikaajalised töötud ning maapiirkondades, saartel või äärealadel elavad inimesed, kes seisavad silmitsi ainulaadsete sotsiaal-majanduslike probleemidega; toonitab, et ESF+ peab olema kaasav, pöörates erilist tähelepanu igat liiki perekondadele ning inimestele ja perekondadele rahvastikukaoga piirkondades, kus juurdepääs teenustele ja võimalustele võib olla piiratum, ning vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud lastele; rõhutab lisaks, et ESF+ peaks ergutama selliste meetmete vastuvõtmist, mis takistavad ebakindlas olukorras olevate perekondade puhul perekondade lahutamist, sealhulgas lapsevanemate haridusprogrammid, perekeskne teraapia ja tööalane koolitus;

21.rõhutab, et ESF+ peaks investeerima projektidesse, mis on suunatud naiste tööhõivele ning naiste sotsiaalsele ja majanduslikule kaasamisele, pöörates erilist tähelepanu üksikemadele ja naiste juhitavatele leibkondadele; nõuab, et ESF+ toetaks vähekaitstud olukorras olevaid naisi, kes vajavad ühiskonda ja tööturule (taas)integreerumiseks lisatoetust, sealhulgas naisi, kes on soolise vägivalla, sealhulgas majandusliku vägivalla ohvrid; nõuab valdkondadevahelist soolise võrdõiguslikkuse lähenemisviisi Komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatis „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“, COM(2020)0152. ESF+ raames;

22.kutsub komisjoni üles lisama praeguste probleemide valguses ESF+ erieesmärkidesse õiglase ülemineku edendamise, kodutuse kaotamise, sotsiaalmajanduses sotsiaalsete ettevõtete edendamise ning vähekaitstud olukorras olevate inimeste, sealhulgas rändajate, noorte, eakate ja rahvastiku vähenemisest mõjutatud piirkondades elavate inimeste ning puuetega või krooniliste haigustega inimeste, samuti pärast pikemat eemalviibimist tööturule naasvate inimeste sotsiaal-majandusliku integreerimise;

23.rõhutab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba vaesusega seotud eesmärkide saavutamine muutub keeruliseks, kui ei eraldata konkreetset toetust keskmise pikkusega ja pikaajaliste lahenduste väljatöötamiseks, et aidata inimesi vaesusest välja ja tegeleda ebavõrdsuse struktuursete põhjustega, muutes nad tulevastele probleemidele vastupidavamaks, tegeledes praeguste puudujääkidega riiklikes sotsiaalkaitsesüsteemides ja tugevdades seega sotsiaalhoolekandesüsteeme ning leevendades sihipäraselt kriiside sotsiaalset mõju; nõuab toetuse eraldamist, et tagada inimväärsed elutingimused, mille puhul ei jäeta kedagi kõrvale, ning juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele avalikele teenustele; nõuab, et komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni poliitilistes suunistes 2024.–2029. aasta ametiajaks esitatud ELi vaesusevastane strateegia läheks poliitilistest ettepanekutest kaugemale ja et tulevasse mitmeaastasesse finantsraamistikku eraldataks rohkem rahalisi vahendeid, mis on pühendatud sotsiaalsele õiglusele, ning hõlbustataks ESF+ rakendamist kohapeal; rõhutab ESF+ rolli strateegia rakendamisel;

24.rõhutab, et laste vaesusega tegelemine nõuab asjakohaselt rahastatud, terviklikke ja integreeritud meetmeid koos Euroopa lastegarantii tõhusa rakendamisega riiklikul tasandil, ning rõhutab, et kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peavad liikmesriigid selle küsimusega kiiresti tegelema, kasutades tugevaid eelarvevahendeid, ning on valmis tõhustama koordineerimist ja parimate tavade vahetamist ELi tasandil, jätkates samal ajal ESF+-ist lisatoetuse andmist; nõuab lisaks, et kõik liikmesriigid eraldaksid vähemalt 5 % oma ESF+ vahenditest laste vaesuse vastu võitlemiseks ning need liikmesriigid, kus vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste määr ületab ELi keskmist, peaksid eraldama probleemi tõhusamaks lahendamiseks suurema summa; nõuab Euroopa lastegarantii eelarve läbipaistvat ja tõhusat kasutamist sihtrühmadele võimalikult lähedal ning koostöös kõigi sidusrühmade ja kohalike organisatsioonidega;

25.nõuab tungivalt, et komisjon tõstaks – kooskõlas fondi kahe üldeesmärgiga ja kajastades nende tähtsust võrdsetel alustel – sotsiaalseks kaasamiseks ette nähtud vahendite osakaalu praeguselt 25 %lt kõrgemale ning näeks enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi ja esmase materiaalse abi eraldamiseks ette 5 % vahenditest, et reageerida kasvavatele elamis- ja toidukuludele;

26.väljendab heameelt komisjoni presidendi teadaande üle, mis käsitleb Euroopa taskukohaste eluasemete kava koostamist, ning taskukohase ja kestliku eluasemega seotud üleeuroopalise investeerimisplatvormi käivitamise üle; nõustub eesmärgiga seada kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega prioriteediks eluasemekriisi lahendamine ning rõhutab, et 2027. aasta järgne ESF+ peaks parandama õigeaegset ja võrdset juurdepääsu taskukohastele, inimväärsetele, kättesaadavatele, kaasavatele, kestlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas sellistele meetmetele nagu sotsiaaleluasemed ja taskukohased üürikavad; on veendunud, et kõik liikmesriigid peavad investeerima piisava osa oma ESF+ vahenditest kodutuse vastu võitlemisse, ning palub komisjonil teha ettepanek eraldada selleks märkimisväärne summa;

27.rõhutab vajadust tagada ESF+ piisav rahastamine pärast 2027. aastat, et tagada kõigile kvaliteetne ja kättesaadav riiklik haridus ja koolitus, samuti töötajate sotsiaalne õigus osaleda oskuste arendamises ja täiendamises, ümberõppes ja elukestvas õppes ning tegeleda oskuste nappuse ja ajude äravooluga, tagades, et inimesed tulevad edukalt toime tööturustaatuste vahelise liikumisega, seismata silmitsi mis tahes diskrimineerimisega, eelkõige töötajate puhul, keda mõjutab digi- ja rohepööre, ning edendada eakate töötajate jaoks erimeetmeid, et kasutada maksimaalselt ära vanemaealisi talente ja nende kogemusi; nõuab sellega seoses tihedat koostööd peamiste osalejate, sealhulgas haridusasutuste, tööandjate, töötajate, valitsuste ja kohalike omavalitsuste vahel;

28.toonitab ESF+ potentsiaali innovatsiooni ja digioskuste edendamisel, toetades samal ajal digi- ja rohepöördest mõjutatud töötajaid, viies haridus- ja koolitusprogrammid sihipäraselt kooskõlla peamiste sektorite muutuvate vajadustega ja tagades juurdepääsu elukestva õppe võimalustele, et igas vanuses töötajad saaksid pidevalt kohandada oma oskusi, et vastata kiiresti muutuva majanduse uutele tööhõivevajadustele; rõhutab, et vaja on rohkem toetusi ja selliste programmide väljatöötamist, millega toetatakse töötajaid digi- ja rohepöördes, sealhulgas töötajate täiend- ja ümberõpe;

29.rõhutab, et meetmed, mille eesmärk on parandada juurdepääsu tööturule ja edendada oskuste omandamist, tuleks kavandada viisil, millega edendatakse ja tunnustatakse üksikisikute autonoomiat, prognoositakse tulevikus vajaminevaid oskusi ja mis on suunatud töötajatele, keda ohustab tulevikus töökohtade kadumine; tuletab sellega seoses meelde ELi tasandil tehtud mitmesuguseid oskusi suurendavaid algatusi, mis võivad anda kasulikke suuniseid haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamiseks riiklikul ja piirkondlikul tasandil;

30.nõuab suuremaid jõupingutusi noortegarantii rakendamise toetamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku eraldada lisaks praegusele 12,5 %-le nende ESF+ vahenditest kõigile liikmesriikidele rohkem sihtotstarbelisi vahendeid, et toetada sihipäraseid meetmeid ja struktuurireforme, et toetada kvaliteetset noorte tööhõivet, kutseharidust ja -koolitust, eelkõige praktikat ja õpipoisiõpet, koolist tööle siirdumist, haridusse või koolitusse naasmise viise ja teise võimaluse haridust; kordab sellega seoses oma üleskutset liikmesriikidele keelustada ekspluateerivad tavad, sealhulgas tasustamata praktika; rõhutab vajadust järelevalve- ja hindamismehhanismide järele, et tagada pikaajaline mõju ja tulemuslikkus;

31.rõhutab, kui oluline on ESF+ erinevate vajadustega rühmadele keskendumisel; rõhutab seetõttu, kui oluline on eraldada toetust muu hulgas projektidele, mis käsitlevad puuetega inimeste, romade, ühiskonna vananeva elanikkonna, naiste ja laste ning naiste juhitavate ja suurte leibkondade ja -perede sotsiaalset kaasamist ning rändajate, sealhulgas võõrtöötajate sotsiaal-majanduslikku integratsiooni, pöörates erilist tähelepanu sisserännanud naistele; rõhutab lisaks, et ESF+ peaks toetama projekte, mis on suunatud sotsiaalsetele ja hariduslikele eesmärkidele ning oskuste parandamisele märkimisväärse rahvastikukaoga piirkondades; nõuab, et 2027. aasta järgne ESF+ hõlmaks sotsiaalse kaasamise muid aspekte, nagu eluase, tervishoid ja perekondlikud asjaolud ning avalike ja kogukonnapõhiste teenuste toetamine; rõhutab, et puudub kõigile sobiv lahendus ja nende vajaduste rahuldamise viisid võivad piirkonniti erineda;

32.rõhutab, et ESF+ tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru raames antakse toetust algatustele, mis käsitlevad liikuvate töötajate ebakindlat olukorda, ja tagatakse ametiühingutega seotud nõustamise rahastamine, rõhutades töötajate esindajate tähtsust kollektiivläbirääkimistel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama selliste töötajate riiklike ja riikidevaheliste ametiühingute nõustamisteenuste Euroopa võrgustiku stabiilse rahastamise, et edendada töötajate õiglast liikuvust;

33.tuletab meelde, et ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud muutuvate töövormidega ja vananeva tööjõu vajadustega; rõhutab, et pandeemia on kiirendanud uut reaalsust ja digiüleminekust, sealhulgas tehisintellektist tulenevate uute töövormide esilekerkimist, mis on mõjutanud töötajate tööohutust ja -tervishoidu; nõuab sellega seoses toetust ja piisavat rahastamist, et tagada tõhus töö töötajate kaitsmisel ohtlike ja kahjulike ainete eest;

34.nõuab, et ESF+ edendaks Euroopa hooldusstrateegia tulemuslikku rakendamist kõigis liikmesriikides, investeerides kvaliteetsetesse kogukonnapõhistesse ja koduhooldusteenustesse ja -taristusse, pikaajalisse hooldusse ning puuetega inimeste ja toetusvajadustega eakate inimeste toetamisse ning kvaliteetsesse alusharidusse ja lapsehoidu kogukonnapõhiste, lapse- ja isikukesksete, kvaliteetsete, taskukohaste ja kättesaadavate riiklike hooldussüsteemide kaudu, millega edendatakse hooldust vajavate isikute autonoomiat ning nende ja hooldajate väärikust; nõuab lisainvesteeringuid ametlike ja mitteametlike hooldajate toetamisse, tagades samal ajal hooldussektori töötajatele hoolduskokkuleppe kaudu inimväärsed töötingimused, sealhulgas piisava palga; kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ära ESF+ vahendeid, et tugevdada deinstitutsionaliseerimise protsessi ja viia see lõpule, tagamaks, et iga inimene saaks elada pere- või kogukonnakeskkonnas;

35.tuletab meelde, et ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise tagamiseks on vaja teha avaliku sektori kulutusi; rõhutab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine ja Euroopa poolaasta asjakohaste riigipõhiste soovituste kohased reformid sõltuvad ka ESF+ tugevast toetusest teatavatele poliitikameetmetele, eelkõige neile, mis on seotud sotsiaalhoolekandesüsteemide tugevdamise, kaasava, kättesaadava ja kvaliteetse riikliku hariduse ja koolituse ning hooldussüsteemide ja tervishoiuteenuste tagamisega, sealhulgas vaimse tervise jaoks, laste vaesuse vähendamise ja kodutuse kaotamisega ning naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võimalustega seotud meetmetega, mis tuleb tagada ja mida tuleb tugevdada kõigis valdkondades, sealhulgas tööturul osalemise, töötingimuste ja karjääri edendamise valdkonnas;

36.tuletab meelde, et ELi poliitika võib avaldada suurimat mõju, kui seda koordineeritakse rahastamisvahendite ja muude strateegiliste raamistikega, nagu Euroopa poolaasta ja selle riigipõhised soovitused; märgib, et ESF+ rahastatud sekkumiste tõhusus sõltub reformide edukast rakendamisest;

37.toonitab, et sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised on tööheaolu tagamise ning palgavaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja palkade ebavõrdsuse vähendamise seisukohast keskse tähtsusega; kutsub komisjoni üles eraldama järjepidevalt asjakohaseid ja piisavaid rahalisi vahendeid suutlikkuse suurendamiseks, et anda sotsiaalpartneritele võimalus täita oma pädevusvaldkondades asjakohast rolli, tugevdada nende suutlikkust osaleda sotsiaaldialoogis nii ELi kui ka riiklikul tasandil ning tõhustada sotsiaalpartnerite tegevust asjakohase miinimumkohustusega kõigis liikmesriikides – ning anda neil kolmel eesmärgil tehnilist abi; rõhutab lisaks, et kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja mittetulundusühendustele tuleks võrdsetel alustel tagada minimaalne juurdepääs rahastamisele, et aidata kaasa ESF+ eesmärkide poole püüdlemisele ja nende saavutamisele liikmesriikides; rõhutab samal ajal vajadust arendada institutsioonilist suutlikkust tugeva ja professionaalse halduse kaudu ning edendada innovatsiooni avaliku sektori juhtimises;

38.rõhutab töötajate omanduses olevate ühistute, sotsiaalsete ettevõtete ja muude alternatiivsete ärimudelite tähtsust ELi kaasamise eesmärkide saavutamisel; toonitab, et on äärmiselt oluline, et väikestel sotsiaalsetel ettevõtetel, mittetulunduslikel sotsiaalteenustel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel oleks juurdepääs kõigile ESF+ aspektidele; nõuab, et enim puudust kannatavatele isikutele suunatud meetmete kaasrahastamise määr oleks vähemalt 90 % ja kõigi muude meetmete puhul, mida rakendavad piiratud suutlikkusega väikesed üksused, nagu kodanikuühiskonna organisatsioonid, mittetulunduslikud sotsiaalteenused ja sotsiaalsed ettevõtted, vähemalt 70 %, et neil oleks juurdepääs rahastamisele, säilitades ühtlasi minimaalse arvu erinevaid kaasrahastamismäärasid;

39.kutsub liikmesriike üles tagama koordineerimise piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja organisatsioonide vahel ning nende osalemise riigieelarvetest rahastatavates projektides ning rõhutab vajadust säilitada praeguse ESF+ partnerlusel põhinev lähenemisviis, mis on ESF+ raames rahastatavate programmide kvaliteedi parandamise võti; kordab vajadust võtta vastu reeglid fondi haldamiseks koostöös kohalike osalejatega, kes on inimeste vajadustele kõige lähemal ja suudavad välja töötada kohapõhiseid lahendusi, mis vastavad kõige paremini nende konkreetsele territooriumile; rõhutab vajadust kaasata fondi rakendamisse piirkondlikud ja kohalikud osalejad;

40.rõhutab, et ESF+ kasutamist ja rakendamist reguleerivate reeglitega tuleb tagada vastavus õigusriigi põhimõttele, ELi õigustikule, ELi kõrgeimatele sotsiaalsetele standarditele, sotsiaalsetele õigustele ja demokraatlikele põhimõtetele ning seda vastavust tuleb parandada ning reeglid peavad olema kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba, ÜRO kestliku arengu eesmärkide ning põhiliste inimõiguste ja töötajate õigustega, mis on sätestatud ka ELi põhiõiguste hartas;

41.nõuab, et ESF+ reguleerivad normid võimaldaksid eraldada avaliku sektori vahendeid ainult neile tööandjatele, kes austavad töötajate õigusi ja kohaldatavaid töötingimusi käsitlevaid reegleid; ergutab komisjoni looma Eurostati andmeid täiendava põhjaliku andmebaasi, mis võimaldaks tööhõive, elutingimuste ja töösuhete arengut õigeaegselt ja usaldusväärselt jälgida;

42.märgib murega, et riikide valitsused takistavad sageli ESF+ tõhusat rakendamist, tekitades tarbetut halduskoormust või takistades kohalikel osalejatel hallata fondist antavat toetust või rahastamisvõimalusi; nõuab halduskoormuse ja bürokraatia vähendamist, eelkõige lihtsustades rahalistele vahenditele juurdepääsu taotlemisprotsesse ja aruandlusmenetlusi organisatsioonide, eelkõige kodanikuühiskonna ja sotsiaalmajanduse organisatsioonide ning väiksemate organisatsioonide jaoks; rõhutab, et lihtsustamismeetmete kavandamisel tuleks konsulteerida toetusesaajatega, sealhulgas mittetulunduslike sotsiaalteenuste osutajatega; nõuab tungivalt, et lihtsustamise puhul järgitaks eelarve jagatud täitmise, läbipaistvuse, aruandekohustuse ja sõltumatu kontrolli aluspõhimõtteid ning partnerluse põhimõtteid, et tagada avaliku sektori vahendite nõuetekohane haldamine;

43.tunnistab, et liigne tuginemine sellistele näitajatele nagu veamäär võib suurendada halduskoormust; märgib, et erinevad parameetrid, sealhulgas sisendite, väljundite, tulemuslikkuse või kvalitatiivsete meetmete mõõtmine, võivad sobida erinevate eesmärkide ja sekkumistega;

44.kutsub komisjoni üles liikmesriike järjepidevalt toetama ja teavitama, et aidata neil luua üksikprojekte tõhusalt ja läbipaistvalt, sealhulgas läbipaistvad ja prognoositavad tingimused, mis tagavad taotlejatele, aga ka lõplikele toetusesaajatele õigusselguse ja prognoositavuse;

45.kutsub komisjoni üles tagama üksiksekkumiste tõhususe põhjalikuma hindamise, tekitamata teenuseosutajatele suurt uut koormust, näiteks lihtsustades teabevahetust liikmesriikide ja komisjoni vahel ning luues nii ELi kui ka riiklikul tasandil hindamisüksused;

46.kordab, et digiteerimine on üks olulisi vahendeid halduskoormuse vähendamiseks ja rahastamisvõimaluste taotluste ühtlustamiseks ning seetõttu tuleks seda edendada ja inimeste digioskusi tugevdada; hoiatab siiski, et mitte kõik inimesed ei ole digiüleminekuks valmis ning et teatavad inimrühmad, eriti kõige vähem kaitstud, nagu eakad ja need, kes elavad hõredalt asustatud piirkondades, kus juurdepääs teenustele ja võimalustele võib olla piiratum, ning neile suunatud projektid, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonid, mittetulunduslikud sotsiaalteenused ja sotsiaalsed ettevõtted, võivad selle tulemusena rahastamisvõimalustest ilma jääda;

47.on seisukohal, et tuleb teha rohkem tööd, et organisatsioonid ja inimesed saaksid teada kõigist võimalustest, mida ESF+ saab pakkuda; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid organisatsioonide teadlikkust ESF+ pakutavatest võimalustest ning teavitaksid ja nõustaksid neid, korraldades teavituskampaaniaid; on seisukohal, et eelkõige sotsiaalteenuste puhul on praegusele ESF+ile juurdepääsul ja ELi rahastatavate projektide elluviimisel endiselt märkimisväärne teadmiste ja oskuste nappus; on eelkõige seisukohal, et tulevases ESF+ määruses tuleks ette näha tehnilise abi eelarve riiklike kasutajatoe või madala lävega teabepunktide võrgustiku loomiseks, mis pakuks selliseid teenuseid nagu üleeuroopalisel tasandil koordineeritavad karjäärinõustamiskeskused, et pakkuda kohapeal tegutsevatele organisatsioonidele tulemuslikult koolitust, nõustamist ja tuge;

48.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama kõigil tasanditel sünergiat ESF+ist ja muudest ELi fondidest toetatavate projektide vahel;

49.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Regioonide Komiteele.