1.tuletab meelde, et teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks on käes otsustav hetk ning et komisjoni president Ursula von der Leyen märkis 2024. aasta juulis Euroopa Komisjoni presidendina Euroopa Parlamendis oma teise ametiaja programmi tutvustades, et Euroopa peab seadma „teadusuuringud ja innovatsiooni meie majanduse keskmesse“;

2.märgib, et Mario Draghi, Enrico Letta ja Manuel Heitori aruannetes peeti teadusuuringuid ja innovatsiooni hädavajalikuks, et saavutada Euroopa konkurentsivõime, ning rõhutati vajadust kiiresti tegutseda, et mitte maha jääda; rõhutab, et vaja on tugevat pühendumist, et täita tulevane raamprogramm, mis annab olulise panuse Euroopa konkurentsivõimesse ja üleüldisesse heaolusse;

3.tuletab meelde, et Mario Draghi ja Manuel Heitori aruanded hoiatavad selle eest, et Euroopa peab seisma silmitsi ülemaailmse konkurentsiga ja Hiina teaduse viimaste aastate märkimisväärse arenguga; väljendab heameelt selle üle, et programm „Euroopa horisont“ on olnud edukam kui programm „Horisont 2020“; hindab asjaolu, et programmiga „Euroopa horisont“ suudetakse reageerida sellistes kriisides nagu COVID‑19 ja geopoliitilised probleemid, kuid peab kahetsusväärseks mitte ainult rahaliste lisavahendite puudumist, vaid ka jätkuvaid kärpeid, mis seavad ohtu algsed prioriteedid;

4.peab kahetsusväärseks, et programmi „Euroopa horisont“ rakendamisel on olnud halbu kogemusi, sest üleminek programmist „Horisont 2020“ programmile „Euroopa horisont“ on enamasti suurendanud keerukust ja bürokraatiat; rõhutab, et programmi mõnda osa on saatnud jätkuvalt niivõrd vähene edu, et see võib demotiveerida potentsiaalselt suurepäraste taotluste esitamist, eelkõige väiksema eelarvega uurimisinstituutide teadlastelt ja VKEdelt; on seisukohal, et strateegiline planeerimine peaks programmitööd kvaliteetsemaks muutma ning suurendama kõigi teadusuuringute ja innovatsiooni sidusrühmade pühendumust, mis seni ei ole olnud piisav; on veendunud, et 10. raamprogramm peaks põhinema programmi „Euroopa horisont“ vahenditel, mis on osutunud tulemuslikuks ja tõhusaks;

5.rõhutab raamprogrammi paindlikkuse tähtsust; märgib, et Manuel Heitori aruandes rõhutatakse, kui oluline on reageerida teadus- ja innovatsioonivaldkonnas toimuvatele kiiretele muutustele, ning soovitatakse radikaalselt reformida seda, kuidas spetsialiste programmi juhtimisse kaasata, eelkõige nii kahe kavandatud nõukogu loomise kui ka vähem ettekirjutavate projektikonkursside kaudu; tuletab meelde, et Mario Draghi aruandes märgitakse, et raamprogrammi praegune juhtimine on aeglane ja bürokraatlik ning selle korraldus tuleks ümber kujundada nii, et programm oleks tulemuspõhisem ja seda hindaksid tippeksperdid, samuti et tulevast raamprogrammi peaksid juhtima inimesed, kellel on teadusuuringute või innovatsiooni valdkonnas tõendatud tipptasemel teadmised; märgib, et innovaatilisi ideid ei saa alati prognoosida ega kavandada, ning rõhutab, et innovatsiooni arendamise kogu potentsiaali ärakasutamiseks on vaja piisavat rahastamist, mida ei ole eelnevalt kavandatud;

6.rõhutab tipptasemel põhineva raamprogrammi tähtsust, et tagada Euroopa parimate teadlaste osalemine kogu programmis; väidab, et üks ELi teadusuuringute ja innovatsiooni poliitikamaastiku kriitiline nõrkus on seotud ka sellega, et puudub sisukas integreeritud ja täiendav lähenemisviis kohapõhise ja tipptasemel teadus- ja innovatsioonitegevuse vahel, eelkõige raamprogrammi ning ühtekuuluvuspoliitika teadusuuringute ja innovatsiooni haru vahel, mis on ELi eelarve seisukohast samas suurusjärgus; märgib, et teadusuuringute tulemuste laiendamine ja turustamine on Euroopas endiselt suur probleem;

7.tuletab meelde Manuel Heitori aruande soovitust edendada atraktiivset ja kaasavat Euroopa teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemi; tuletab meelde Enrico Letta aruande soovitust edendada viienda vabaduse arendamist ühtsel turul; tuletab meelde Mario Draghi aruande tähelepanekut, et ELi innovatsiooni ökosüsteemi killustatus on üks Euroopa nõrkade innovatsioonitulemuste algpõhjuseid; tuletab meelde, et aluslepingutes on raamprogramm seotud Euroopa teadusruumi arendamisega; on veendunud, et raamprogrammi mõju maksimeerimiseks tuleb see integreerida laiemasse Euroopa teaduspoliitikasse, tagades, et Euroopa oleks teadustegevuseks ligitõmbav koht ning meelitaks ligi üleilmseid talente, nii et teadustulemused toetaksid tulemuslikult majanduskasvu ja ühiskondlikku arengut, ning see kaotaks ELis innovatsioonilõhe; on seisukohal, et tulevase Euroopa teadusruumi käsitleva õigusakti eesmärk peaks olema sellise Euroopa saavutamine; tunnistab, et liikmesriikide vahelisel ajude ringlusel on endiselt märkimisväärseid takistusi, sealhulgas kvalifikatsioonide tunnustamine;

8.nõuab kindlalt, et liikmesriigid võtaksid konkreetseid kohustusi, et saavutada 2035. aastaks teadus- ja rahandustegevuse kulueesmärk 3 % SKPst, märgib, et EL teeb oluliselt vähem investeeringuid kui teised ülemaailmsed jõud ning et ta ei ole saavutanud 3 % eesmärki enam kui kahe aastakümne jooksul, näiteks investeeris ta 2022. aastal teadus- ja arendustegevusse 2,24 % SKPst, võrreldes 3,5 %‑ga USAs; rõhutab, et igal aastal investeerib EL teadus- ja arendustegevusse liiga vähe, mis halvendab olukorda ja süvendab lõhet kolmandate riikidega; täpsustab, et teadus- ja arendustegevusse investeerimine erineb 27 ELi liikmesriigi vahel tugevalt: viis riiki on saavutanud 3 % kulueesmärgi, samas kui mõned teiste riikide puhul on see alla 1 %; tuletab meelde, et ELi panus teadus- ja arendustegevuse kulutustesse (alla 7 % Aruanne Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta, lk 236. kogusummast) moodustab väga väikese osa avaliku sektori kogukulutustest teadus- ja arendustegevusele ELis; märgib, et teadusuuringutele tehtavaid riiklikke kulutusi ei tohiks vähendada seetõttu, et ELi teadusuuringutele mõeldud rahastamist on võimalik kasutada alternatiivina; rõhutab, et on teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks on vaja Euroopa ja riiklikul tasandil tehtavaid ühiseid jõupingutusi; rõhutab, et ka erainvesteeringutel teadusuuringutesse ja innovatsiooni on tähtis roll, et avaliku sektori rahastamist täiendada; peab kahetsusväärseks, et Euroopa erainvesteeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni on väiksemad kui Hiinas ja USAs, ulatudes 1,3 %‑ni SKPst ELis, võrreldes 2,4 %‑ga USAs ja 1,9 %‑ga Hiinas; rõhutab seetõttu, et ELil sekkumisel on oluline roll teadus- ja arendustegevuse kulutuste hoogustajana ning et riiklikke ja ELi teadus- ja arendustegevuse kulutusi on vaja rohkem koordineerida ja kooskõlastada;

9.rõhutab, et pikaajalisel avaliku sektori rahastamisel on tähtis roll tipptasemel alusuuringute toetamisel, mis on ajendatud teaduslikust uudishimust, mille ainus eesmärk on edendada teaduslikke teadmisi, millel ei ole ilmset ega vahetut kasu ja mida mõnikord iseloomustavad ootamatud avastused;

10.juhib tähelepanu programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse põhjendusele 72, milles märgitakse, et teaduse tipptaseme tagamiseks ja kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 13 peaks raamprogramm edendama akadeemilise vabaduse austamist kõigis riikides, kes saavad sellest rahastusest kasu; rõhutab, et kuigi mitmes programmi „Euroopa horisont“ rahastusest kasu saavas riigis toimus mitu akadeemilise vabadusega seotud vahejuhtumit, ei ole komisjon seda põhjendust konkreetsete probleemide lahendamiseks tulemuslikult kasutanud; väljendab heameelt selle üle, et idufirmade, teadusuuringute ja innovatsiooni volinik võttis Euroopa Parlamendis toimunud kuulamisel kohustuse esitada seadusandlik ettepanek teadusuuringute vabaduse kohta; kutsub komisjoni üles esitama selle seadusandliku ettepaneku kooskõlas Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsiooniga;

11.toetab suuri kliimakulutusi programmi „Euroopa horisont“ esimestel aastatel; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks sama kurssi, et saavutada üldine kliimakulutuste eesmärk 35 % programmi kogu eluea jooksul;

12.rõhutab, et programmis „Euroopa horisont“ püsitakse kliimakulutuste eesmärkide saavutamisel graafikus, ilma et taotluste hindamisel oleks arvesse võetud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, nagu programmi „Euroopa horisont“ juhend ette nägi, välja arvatud juhul, kui see oli konkursikutse sisu seisukohast asjakohane; rõhutab, et põhimõtete „ei kahjusta oluliselt“ või „ära tekita kahju“ horisontaalseks kohaldamiseks ei ole õiguslikku kohustust ega õiguslikku alust; väljendab heameelt selle üle, et idufirmade, teadusuuringute ja innovatsiooni volinik võttis Euroopa Parlamendis toimunud kuulamisel kohustuse hinnata praegust lähenemisviisi ja uut lähenemisviisi põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamisele, sealhulgas selle kohaldamise õiguslikku alust, ning jagama hinnangut Euroopa Parlamendiga; nõuab tungivalt, et komisjon annaks enne 10. raamprogrammi algust Euroopa Parlamendile aru mõju kohta, mida avaldab programmi „Euroopa horisont“ raames põhimõtete „ei kahjusta oluliselt“ ja „ära tekita kahju“ kasutamine, sealhulgas hinnangu selle rakendamise kulude kohta komisjonile ja toetusesaajatele ning selle mõju kohta projektitaotluste lihtsustamisele;

13.on seisukohal, et programmi „Euroopa horisont“ rakendamise ajal seadsid mitmed suured ülemaailmsed sündmused ohtu tuhandeid teadlasi, sealhulgas ELi naabruses, ning seepärast esitavad väga paljud neist ohus olevatest teadlastest taotlusi erakorraliseks ümberasumiseks Euroopasse; järeldab siiski, et praeguse programmi raames ei ole ELil ohus olevate teadlaste toetamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ning et mõne liikmesriigi ja vabaühenduste jõupingutused on killustatud;

14.kinnitab rahvusvahelise koostöö tähtsust teaduse edendamisel; tunneb sellega seoses muret selle pärast, et rahvusvaheline koostöö on programmis „Euroopa horisont“ võrreldes programmiga „Horisont 2020“ vähenenud; julgustab komisjoni otsima ja sõlmima muid assotsieerimislepinguid kolmandate riikidega, kordab Euroopa Parlamendi 8. veebruari 2024. aasta resolutsioon assotsieerimislepingute kohta kolmandate riikide osalemiseks liidu programmides (ELT C, C/2024/6341, 7.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/6341/oj). ja rõhutab, et parlamendi võimalus anda sisuline nõusolek rahvusvahelistele lepingutele, milles käsitletakse konkreetselt programmi „Euroopa horisont“ määruse artikli 16 lõike 1 punktis d osutatud riikide osalemist ELi programmides, on takistatud, kui selliste lepingutega ei nähta ette struktuuri, mis tagaks konkreetse ELi programmiga ühinemiseks nõusolekumenetluse raames parlamentaarse kontrolli;

15.väljendab erilist heameelt Ühendkuningriigi ja Šveitsi ühinemise üle programmiga „Euroopa horisont“, tunnistades asjaolu, et Ühendkuningriigi ja Šveitsi teadus ja innovatsioon on Euroopa teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemi lahutamatu osa; kordab oma muret 2023. aasta muudetud protokolli ja selle sätete pärast, milles käsitletakse automaatset tagasimakset Ühendkuningriigile; rõhutab, et igas rahvusvahelises lepingus, milles käsitletakse Šveitsi ühinemist liidu programmidega, tuleks täielikult austada Euroopa Parlamendi õigust anda sisuline nõusolek kooskõlas tema resolutsiooniga assotsieerimislepingute kohta kolmandate riikide osalemiseks liidu programmides;

16.võtab teadmiseks komisjoni valge raamatu võimaluste kohta suurendada toetust teadus- ja arendustegevusele, mis hõlmab kahesuguse kasutusega tehnoloogiaid; on seisukohal, et peaaegu kõik valge raamatu avalikul arutelul osalenud vastajad lükkasid 3. võimaluse tagasi; rõhutab, et paljud vastajad leidsid, et 1. ja 2. võimaluse mõju ei ole piisavalt selge, et võimaldada neil teha kindlaks, milline variant oleks eelistatav; rõhutab, et laialdaselt tunnistatakse, et praegune süsteem vajab parandamist, et tagada avaliku sektori vahendite tõhus kasutamine ja suurendada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust; märgib, et volinik Ekaterina Zaharieva võttis Euroopa Parlamendis toimunud kuulamisel kohustuse seda hindamist jätkata, võimaluse korral uue uuringu abil, tagamaks, et väljendatud seisukohad esindavad kõiki sidusrühmi;

17.märgib, et programmi „Euroopa horisont“ raames on tehtud märkimisväärseid edusamme, kasutades rahastamiskõlblikkuse kriteeriumina soolise võrdõiguslikkuse kavasid ning soolist mõõdet teadusuuringute ja innovatsiooni sisus vaikimisi hindamiskriteeriumina kogu programmi ulatuses; tunnistab, et hiljutised analüüsid kinnitavad, et soolise võrdõiguslikkuse kavasid käsitleval rahastamiskõlblikkuse kriteeriumil on olnud soodustav mõju;

18.on sügavalt veendunud, et ELi kulutused teadusele, teadusuuringutele ja innovatsioonile on parim investeering meie ühisesse Euroopa tulevikku ning konkurentsivõime ja ühiskonna arengu edendamisse ning aitavad edukalt kaotada innovatsioonilõhe; nõustub Mario Draghiga, et kõiki avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutusi tuleks ELi tasandil paremini koordineerida, mis tähendab investeeringute nõuetekohast kooskõlastamist ELi strateegiliste prioriteetidega, keskendudes rahastamisalgatustele, millega saavutavatakse asjakohane mõju ja luuakse lisaväärtust, samuti et raamprogrammi reformimine ja tugevdamine on selle saavutamiseks keskse tähtsusega; rõhutab, et tõelise lisaväärtuse tagamiseks tuleks teadus- ja arendustegevuse kulutusi liikmesriikide vahel paremini koordineerida ka riiklikul tasandil; kordab, et reformitud eelarvereeglites välistatakse riiklikud vahendid, mida kasutatakse ELi programmide kaasrahastamiseks, ning nõuab, et seda võimalust kasutataks täiel määral, et suurendada ELi teadusuuringute rahastamist;

19.rõhutab, kui tähtis on standardimine, et Euroopa ettevõtted saaksid tulemuslikult ära kasutada teadusuuringute ja innovatsiooni konkurentsieelist;

20.rõhutab, et teadusuuringutel ja innovatsioonil on eri tööstusvaldkondades tähtis roll, kuna need aitavad luua töökohti ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet võrreldes kolmandate riikidega;

21.rõhutab Euroopa Innovatsiooninõukogu tähtsust Euroopa konkurentsivõime jaoks; rõhutab sellega seoses, et Euroopa Innovatsiooninõukogu raames tehtavad investeeringud leevendavad nn surmaoru faasi ja viivad võimalike läbimurdeliste ja murrangulise iseloomuga uuendusteni; rõhutab ka Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Accelerator“ ainulaadset ettepanekut pakkuda kohandatud toetust suure potentsiaaliga, ent pangakõlbmatutele idufirmadele;

22.väljendab heameelt asjaolu üle, et 44 % programmi „Euroopa horisont“ eelarvest on seni aidanud kaasa digipöördele ja tööstuslikule üleminekule, eelkõige stimuleerides koostööd tehnoloogia arendamiseks, mis on Euroopa konkurentsivõime jaoks keskse tähtsusega;

23.on kindlalt veendunud, et lisaks oma olulisele rollile pikaajalise ja kestliku konkurentsivõime tagamisel on rakenduslik teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika hädavajalik selleks, et hoida ära, ennetada ja lahendada peamisi ülemaailmseid ja ühiskondlikke probleeme;

24.on seisukohal, et halduslik lihtsustamine püsis programmi „Euroopa horisont“ raames muutumatuna, kuna 32 % osalejatest leiab, et programmist „Euroopa horisont“ osavõtmiseks on raskem kandideerida võrreldes programmiga „Horisont 2020“, samal ajal kui peaaegu pooled ei tähelda mingeid erinevusi Euroopa Komisjon, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, „Evaluation study on excellent science in the European framework programmes for research and innovation – Final report phase 2 – Supporting the interim evaluation of Horizon Europe“ (Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide hindamisuuring – aruandlusetapp 2 – programmi „Euroopa horisont“ vahehindamist toetav uuring), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024, lk 47–48. ning tunnevad muret äärmiselt kõrgete kumulatiivsete tehingu- ja halduskulude pärast Manuel Heitori aruanne, lk 90.; märgib, et keskmiselt kulutasid toetusesaajad 6–10 % oma projekti eelarvest halduskuludele, kusjuures 48 % teatas, et nende halduskulud moodustasid üle 10 % ning 10 % toetusesaajatest teatas, et nende halduskulud on üle 20 %; taunib asjaolu, et programmi „Euroopa horisont“ raames kulub toetuse saamiseks kauem aega kui programmi „Horisont 2020“ raames ja et see aeg on pikem kui komisjoni kehtestatud kaheksa kuud Euroopa Komisjon, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, „Evaluation study on excellent science in the European framework programmes for research and innovation – Final report phase 2 – Supporting the interim evaluation of Horizon Europe“ (Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide hindamisuuring – aruandlusetapp 2 – programmi „Euroopa horisont“ vahehindamist toetav uuring), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024, lk 49.; nõuab halduse edasist lihtsustamist, asjaomaste menetluste ühtlustamist, kulude vähendamist ja suuremat keskendumist taotlejatele ning rõhutab, et lihtsustamine peab olema taotlejatele kasulik, tagades samal ajal, et taotlused sisaldavad kogu teavet, mida on nende tipptaseme hindamiseks vaja;

25.tuletab meelde, et programmi „Euroopa horisont“ selgitustega toetuslepingu näidise esimene täisversioon avaldati alles 2024. aasta mais, st rohkem kui kolm aastat pärast programmi algust; märgib, et ilma selle dokumendi täieliku versioonita ei ole toetusesaajad toetuslepingu allkirjastamisega seotud õiguslikest ja finantstingimustest täielikult teavitatud; tuletab meelde, et programmi „Horisont 2020“ selgitustega toetuslepingu näidise esimene versioon avaldati enne programmi ametlikku algust; märgib, et ilmselt on hilise avaldamise põhjus ühine lähenemisviis toetuslepingute näidistele, mida komisjon kasutas ELi programmide puhul praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames;

26.märgib, et eri toetusesaajate hulgas on mitmesuguseid arvamusi ja kogemusi seoses ühekordsete maksete toimimisega; märgib, et suur hulk toetusesaajaid ei pea ühekordsete maksete kasutuselevõtmist lihtsustamiseks; rõhutab, et kindlasummaliste maksete 2024. aasta hindamine annab ebaselgeid andmeid, tekitades muresid ja vastuseta küsimusi, nagu järelauditi ebakindel mõju, ning kinnitades samas muid vastuväiteid, nagu tööpakettide arvu kunstlik suurendamine Euroopa Komisjon, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, „Assessment of Lump Sum Funding in Horizon 2020 and Horizon Europe – Analysis of implementation data and feedback from surveys“ (Programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ raames ühekordsete maksete hindamine – rakendamisandmete analüüs ja uuringutest saadud tagasiside), 25. juuli 2024.Peamine vaidlusküsimus on olnud see, et ühekordsete maksete täielik mõju projektidele ei ole teada, arvestades, et täielikult lõpetatud projektide kohta puudusid olulised andmed. Lisaks on varakult tunnistatud, et ühekordsed maksed toimiksid tõenäoliselt väiksemate projektide (ja ühe toetusesaajaga projektide) puhul, kuid peamine kahtlus seisneb nende mõjus suurematele ja keerukamatele projektidele. Vt näiteks EARTO, EUA ja CESAERi 2021. aasta ühisavaldust (https://www.eua.eu/news/eua-news/eua-cesaer-and-earto-call-for-caution-in-the-use-of-lump-sum-funding-in-horizon-europe.html). Vastuseis ühekordsete maksete laialdasele kasutamisele tuleneb asjaolust, et kui puuduvad olulised andmed ühekordsete maksetega saadud kogemuste kohta ja pole teada, millised on suurte, mitut toetusesaajat hõlmavate projektide tulemused, ei ole ühekordsete maksete mõju nendele projektidele teada. Seetõttu oleks tulnud seda küsimust 2024. aasta hinnangus käsitleda. Suur osa programmi „Horisont 2020“ katseprojektist hõlmas Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise projekte, mis on väikesed toetused üksikutele toetusesaajatele. Kontseptsiooni tõestamise projektid on oma eripära tõttu enamikust ühekordsete maksetega rahastamise analüüsidest välja jäetud, kuid mitte kõik. Näiteks näib, et neid on arvesse võetud lõpetatud projektides (kontseptsiooni tõestamise projektid moodustavad projektidest 44 % (vt komisjoni 2024. aasta hinnangu lk 8), nii et neid tuleb arvesse võtta 96 % programmi „Horisont 2020“ lõpetatud projektides (vt joonist 6)). Selline andmete valikuline ja läbipaistmatu kasutamine muudab hindamise ebausutavaks.; on seisukohal, et see hinnang kinnitab, et ühekordsete maksete tegemine võib olla lihtsustamine mõne toetusesaaja, kuid mitte kõigi jaoks Euroopa Komisjoni veebiseminaril „Lump Sum Funding in Horizon Europe: How does it work? How to write a proposal?“ tehtud esitluse teine slaid, 16. mai 2024, https://ec.europa.eu/research/participants/docs/h2020-funding-guide/other/event240516.htm.Euroopa Komisjon: ELi teadus ja innovatsioon, ühekordsete maksete reklaamvideo pealkirjaga „How to evaluate lump sum proposals: Get started“, 2023, https://www.youtube.com/watch?v=VsSO_s1Ec84.Euroopa Komisjon: ELi teadus ja innovatsioon, veebiseminar „Lump Sum Funding in Horizon Europe: How does it work and what are the next steps?“, 2022, https://www.youtube.com/watch?v=gUFYkhxE70I. 3:05 minutil nimetab direktor Will ühekordsete maksete kasutamise põhjusena veamäära vähendamist. 10:35 minutil on esimese esitluse esimesel slaidil nimetatud ühekordsete maksete kasutamise esimese eesmärgina veamäära vähendamist.;

27.on seisukohal, et ühekordsete maksete kasutamisega kaasnev lihtsustamine seisneb selles, et kaotatakse kõik toetusesaajate tegelike kulude komisjonile esitamise kohustused ja projektide finantsjärelauditid; väljendab heameelt asjaolu üle, et selle tulemuseks on madalam veamäär; rõhutab siiski, et veamäär on vahend avaliku sektori vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks, mitte eesmärk omaette; hoiatab sellega seoses, et kui ühekordseid makseid hakatakse kasutama liiga kiiresti, siis võib selle väga eduka programmi kulutuste kvaliteet ohtu sattuda;

28.märgib, et konsortsiumide keskmine suurus programmis „Euroopa horisont“ on märkimisväärselt suurem kui programmis „Horisont 2020“ Toetuses osalejate keskmine arv suurenes 5,0‑lt programmi „Horisont 2020“ raames 7,1‑le programmi „Euroopa horisont“ raames (vt programmi „Euroopa horisont“ strateegilise kava 2025–2027 analüüs). Samal ajal vähenes koostöötoetuste osakaal 78 %‑lt programmi „Horisont 2020“ raames 56 %‑le programmi „Euroopa horisont“ raames (vt Manuel Heitori aruande selgitust 9.1).; on seisukohal, et konsortsiumid edendavad koostööd ning suuremad konsortsiumid aitavad kaasa laiemale ja potentsiaalselt mitmekesisemale koostööle; rõhutab siiski, et suuremate konsortsiumide haldamine nõuab ka rohkem aega ja jõupingutusi nii taotluste ettevalmistamise etapis kui ka projekti rakendamise etapis, mis vähendab teadusuuringutele eraldatavaid vahendeid; on lisaks seisukohal, et keerukamad konsortsiumid on uute tulijate jaoks vähem atraktiivsed, arvestades nende keerukust ning haldamiseks vajalikke ressursse ja kogemusi;

29.rõhutab, kui oluline on avatud ja juurdepääsetav programm, millel on madalad kandideerimiskünnised, et tagada nii uute tulijate kui ka VKEde osalemine; rõhutab, et rohkem kui pooled programmis „Euroopa horisont“ osalevatest VKEdest on uued tulijad Euroopa Komisjon, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, „SME participation in Horizon Europe – Key figures (and key issues) in the first three years“ (VKEde osalemine programmis „Euroopa horisont“ – peamised arvandmed (ja põhiteemad) esimese kolme aasta jooksul), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024, lk 11.; on seisukohal, et halduskoormus, vajalike investeeringute aeg ja rakenduste keerukus võivad heidutada VKEsid programmis osalemast Euroopa Parlament, teaduse ja tehnoloogia tuleviku paneelarutelu, programm „The Horizon Europe Programme: A strategic assessment of selected items“ (Programm „Euroopa horisont“: valitud punktide strateegiline hindamine), 2024, lk 48.; märgib, et programmi „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahendi lihtsad, väikesed ja kiired toetused tõmbasid ligi uusi VKEsid 90 % VKEde rahastamisvahendi 1. etapis osalejatest olid uued tulijad, samas kui Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Accelerator“ osalejatest on seni olnud uued tulijad vaid 70 %. Euroopa Komisjon: teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, „SME participation in Horizon Europe – Key figures (and key issues) in the first three years“ (VKEde osalemine programmis „Euroopa horisont“ – peamised arvandmed (ja põhiteemad) esimese kolme aasta jooksul), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024, lk 11.;

30.on seisukohal, et komisjonil ei ole õnnestunud luua programmi „Euroopa horisont“ paindlikku, ent tugevat juhtimist, ja see muutnud rakendamise keerulisemaks; ootab, et vahehindamise aruandes käsitletakse puudusi ja võimalikke lahendusi;

31.tõdeb I samba tähtsust teaduse tipptaseme edendamisel ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvate teadusuuringute ligimeelitamisel Euroopa Teadusnõukogu ja selliste programmide kaudu nagu Marie Skłodowska‑Curie meetmed;

32.väljendab heameelt Euroopa Teadusnõukogu jätkuva edu üle; rõhutab, et see edu oleneb teadusliku nõukogu sõltumatusest; rõhutab, et viimased aastad on näidanud, et teadusliku nõukogu võimeka ja pühendunud presidendi olemasolu, kellel on tunnustatud teaduslik kvalifikatsioon, on Euroopa Teadusnõukogu toimimiseks ja sõltumatuseks hädavajalik; märgib, et selle alt üles suunatud projektikonkursid ja sõltumatu juhtimine (Euroopa Teadusnõukogu teaduslik nõukogu) on osutunud väga mõjusaks;

33.rõhutab nii Euroopa Teadusnõukogu kui ka Marie Skłodowska‑Curie meetmete suutlikkust meelitada teadlasi Euroopasse; märgib Marie Skłodowska‑Curie meetmete väärtuslikku panust Euroopa teaduse juhtrolli; märgib murega, et Marie Skłodowska‑Curie meetmete edukuse määr on madal;

34.rõhutab, et I samba raames rahastatavad teadusprojektid peaksid järgima suure riski / suure kasu põhimõtet; soovitab täpsustada hindamiskriteeriume, et rangelt tagada suure riski / suure kasu arvessevõtmine teadusuuringute ettepanekute hindamisel; märgib, et nn suur risk tähendab ka uudsete uurimismeetodite kasutamist;

35.rõhutab, et teadustaristud, eriti digitaalsed teadustaristud, on eri teadusharude ja sektorite teadlastele ja novaatoritele oluline platvorm andmete, meetodite ja eksperditeadmiste jagamiseks, et edendada uute tehnoloogiate väljatöötamist ja rakendamist ja tugevdada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust; väljendab sellega seoses eelkõige heameelt edusammude üle, mida on tehtud Euroopa avatud teaduse pilve ja Euroopa muuseumide pilve valdkonnas;

36.rõhutab, et teaduskoostöö on Euroopa raamprogrammide keskmes; tõdeb, et II sammas on oluline strateegiline vahend, millega edendatakse üleeuroopalist koostööd ressursside ja teadmiste koondamise kaudu ning kooskõlastatakse avaliku ja erasektori teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavasid; märgib, et koostööd ei saaks teha ilma vastava ELi rahastamiseta, rõhutades ELi koostööprogrammide ainulaadset lisaväärtust, eelkõige selleks, et võimaldada Euroopal lahendada keerukaid ühiskondlikke probleeme ja integreerida ettevõtjaid kriitilise tähtsusega, kogu Euroopat hõlmavatesse väärtusahelatesse; on seisukohal, et II sammas on edendanud teaduskoostööd ning on eelkõige suutnud ühisettevõtete kaudu toetada ühiseid teadusuuringute ja innovatsiooni programme tehnoloogia väljakujunemiseks, mis aitab kaasa ELi konkurentsivõimele;

37.on seisukohal, et II sammas on strateegiline vahend, mis võimaldab teha üleeuroopalist koostööd, koondada ressursse ja teadmisi, meelitada ligi erainvesteeringuid ning tuua kokku avaliku ja erasektori sidusrühmad kogu Euroopast, et lahendada keerukaid ühiskondlikke probleeme; peab oluliseks jätkata sellise koostöö toetamist; tunnistab siiski II samba keerukust; on veendunud, et selle samba rakendamine on endiselt liiga keeruline ning seda tuleks parandada, lihtsustada ja ühtlustada, võttes arvesse sihipäraseid tulemusi, mitte üksnes kulutusi; märgib, et sellega seotud tegurite rohkus, nagu partnerluste paljusus, missioonide keerukas ülalt-alla-lähenemisviisiga halduslik elluviimine ja paljud eelarvemuudatused on toonud kaasa tarbetu keerukuse, mis heidutab taotlejaid ja eriti uusi tulijaid osalemast; rõhutab, kui oluline on nende vahendite kättesaadavus, eelkõige VKEde jaoks kõigist Euroopa piirkondadest, et võimaldada kõigil tipptasemel teadlastel ja novaatoritel osaleda ning edendada ettevõtjate suutlikkust abi ära kasutada; väljendab heameelt teate üle, et II sambas nähakse ette tasakaalustamine, et saavutada parem tasakaal eri liiki teadusuuringute ja innovatsiooni vahel alates alusuuringutest kuni turule orienteeritud innovatsioonini, nagu on välja kuulutatud programmi „Euroopa horisont“ teises strateegilises kavas; võtab sellega seoses teadmiseks Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni komitee 10. raamprogrammi käsitlevas arvamuses esitatud järelduse, et programmi „Euroopa horisont“ klastristruktuur on rahastamist taotlevate osalejate, eelkõige uute osalejate jaoks tarbetu takistus, ning Mario Draghi aruande järelduse, et programm peaks üldiselt killustatud ja mitmekesist tegevust konsolideerima;

38.märgib, et teadusuuringute tulemuste laiendamine ja turustamine on endiselt Euroopa suurim lahendamist vajav probleem; tuletab meelde ettevõtluse otsustavat rolli, näiteks tipptasemel rakendusuuringute ärilisel ja majanduslikul kasutamisel murranguliseks innovatsiooniks;

39.rõhutab, et laialdaselt kinnitust leidnud investeerimispuudujääki kasvufirmade rahastamises murrangulise innovatsiooni nimel aitab vähendada Euroopa Innovatsiooninõukogu Euroopa Komisjon: Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, „Evaluation study of the European Framework Programmes for Research and Innovation for Innovative Europe – Report Phase 2 (support study for the interim evaluation of Horizon Europe)“ (Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide hindamisuuring – aruandlusetapp 2 (programmi „Euroopa horisont“ vahehindamist toetav uuring)), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024, lk 98.; võtab Euroopa Innovatsiooninõukogu puhul teadmiseks väga madala taotluste edukuse määra ja on seisukohal, et see kinnitab Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamise asjakohasust ja on murettekitav märk programmi alarahastamisest; väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Innovatsiooninõukogu kui vahendit täiendati üleminekutegevustega, sest need täiustavad novaatorite teekonda varasest ideest kuni laienemiseni, hõlbustades tehnoloogia väljakujundamist ja kontrollimist; rõhutab Euroopa Innovatsiooninõukogu nõuandekogu antud nõuannete kvaliteeti ja asjakohasust ning tuletab sellega seoses meelde ekspertide nõuannete olulisust raamprogrammi rakendamisel;

40.on seisukohal, et Euroopa Innovatsiooninõukogu on põhimõtteliselt vajalik ja suurepärane vahend; nõustub, et III samba keskmes on Euroopa Innovatsiooninõukogu tõhustamine ja tugevdamine, erainvesteeringute ligimeelitamine ja teadusuuringute turustamise toetamine, nagu kinnitatakse Manuel Heitori aruandes; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjon võttis vastu mõned rakendusotsused, mis viisid Euroopa Innovatsiooninõukogu eemale selle kavandatud eesmärgist aidata ettevõtetel laieneda; tõdeb, et Euroopa Innovatsiooninõukogul peaks olema paindlikkus, et oma potentsiaali murrangulise tehnoloogia toetamisel strateegiliselt maksimeerida; on kindlalt veendunud, et Euroopa Innovatsiooninõukogu saab oma potentsiaali täielikult ära kasutada, kui programmi õiguslikku ja institutsioonilist raamistikku täpsustatakse ja tugevdatakse;

41.peab kahetsusväärseks, et kõiki Euroopa Parlamendi 22. novembri 2022. aasta resolutsioonis Euroopa Innovatsiooninõukogu rakendamise kohta esitatud soovitusi ei ole rakendatud, eelkõige soovitust põhjalikult hinnata viise, kuidas parandada Euroopa Innovatsiooninõukogu rakendamist, kaaludes ühe võimalusena sõltumatu liidu asutuse loomist ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel peamise üksusena, kes vastutab Euroopa Innovatsiooninõukogu rakendamise eest; peab lisaks kahetsusväärseks, et eiratud on parlamendi soovitust tagada nii omakapitali kui ka toetuste komponentide rakendamine koos kahe komponendi vahelise otsese kooskõlastusliiniga;

42.juhib tähelepanu Euroopa Innovatsiooninõukogu programmijuhtide tööle; pooldab kindlalt strateegilise teabe lähenemisviisi, mille on välja töötanud selles valdkonnas laialdaselt tunnustatud eksperdid, et tulemuslikult kavandada strateegilisi probleemipõhiseid projektikonkursse; tunnustab eelkõige programmijuhtide tehtud tööd, mille eesmärk on aidata projektidel leida ja realiseerida lisaväärtust ühist huvi pakkuvate projektide kokku toomise abil;

43.võtab teadmiseks teadmus- ja innovatsioonikogukondade sõltumatute ekspertide üldiselt positiivsed hinnangud (eelkõige seoses ELi lisaväärtusega); märgib, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmus- ja innovatsioonikogukonnad aitavad tugevdada kõrghariduse ja ettevõtluse vahelisi sidemeid ning kõrvaldada oskuste lõhe, ning et tuleks uurida koostoimet hiljutiste ELi õigusaktidega (nt nullnetotööstuse määrus, kriitiliste toormete määrus, küberturvalisuse pakett) ette nähtud akadeemiatega; rõhutab lisaks, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi piirkondliku innovatsioonikava meetmed aitavad vähendada Euroopa innovatsioonisuutlikkuse lõhet; tuletab meelde, et innovatsioonilõhe ületamiseks tuleks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning muude meetmete (nt innovatsiooni kohapõhist ümberkujundamist käsitleva ELi ettevalmistava meetme) vahel luua suurem koostoime, ning on veendunud, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmus- ja innovatsioonikogukonnad võiksid parandada raamprogrammi sisemist koostoimet (III samba tegevustes ja sammaste vahel) ning luua konkreetset koostoimet tipptasemel ja kohapõhise innovatsiooni vahel, näiteks regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi juhitud teadus- ja innovatsioonitegevuse järeltulijate (nt piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrumendi (I3)) rakendamise kaudu;

44.peab siiski kahetsusväärseks, et mitmed sidusrühmad, sealhulgas mõned suurimad toetusesaajad, seavad Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi programmi asjakohasuse kahtluse alla; rõhutab, et sidusrühmad peavad teadmus- ja innovatsioonikogukondade kontseptsiooni innovatsiooni ökosüsteemide tulemusliku arendamise ja integreerimise jaoks põhimõtteliselt kasulikuks vahendiks; on seisukohal, et kaks peamist tõstatatud probleemi on teadmus- ja innovatsioonikogukondade rahandusliku isemajandamise nõue Vt nt Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni 10. raamprogrammi visiooni, lk 14: https://www.eua.eu/publications/positions/paving-the-way-for-impactful-european-r-i.html. ning keskne juhtimine Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi poolt, mis on liiga bürokraatlik ja koormav ning tekitab teadmus- ja innovatsioonikogukondadele juhtimisraskusi Vt nt Fraunhofer Gesellschafti seisukohta: https://www.fraunhofer.de/content/dam/zv/en/institutes/international/brussels/finalpapers/Fraunhofer_PositionPaper_EIT.pdf.; järeldab, et paljude sidusrühmade jaoks kaaluvad finants- ja muud kulud, sealhulgas teadmus- ja innovatsioonikogukonnas osalemisega kaasnev suur koormus, üles suhteliselt väikesest rahalisest toetusest saadava asjakohase kasu;

45.peab kahetsusväärseks, et kuigi mõningaid jõupingutusi on juba tehtud, ei ole Euroopa Innovatsiooninõukogu, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ja Euroopa Teadusnõukogu vahelist koostoimet piisavalt välja arendatud;

46.väljendab heameelt selle üle, et osaluse laiendamise meetmega liitunud riikidest pärit üksuste osalemine programmis „Euroopa horisont“ on suurenenud; tunnistab, et olenemata innovatsioonilõhe mõningasest kahanemisest Euroopas ja vaatamata kahe aastakümne jooksul tehtud üha suurematele jõupingutustele innovatsioonilõhe püsib; rõhutab siiski, et innovatsioonilõhel Euroopas on negatiivsed tagajärjed liidule tervikuna, kuna see tähendab, et olemasolevad talendid jäetakse kasutamata ja majanduslik ebavõrdsus liidus eeldatavasti kasvab; märgib, et seda vähest osalust saab osaliselt seletada struktuursete teguritega, sealhulgas ebapiisavate riiklike investeeringutega teadus- ja arendustegevusse, mis õõnestab riiklike teadus- ja innovatsioonisüsteemide tulemuslikkust ja mis kajastub madalates tulemustes Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabelis; märgib lisaks, et raamprogrammis osalemise kõrge taseme ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate riiklike investeeringute kõrge taseme vahel on seos; on kindlalt veendunud, et olenemata Euroopa tasandil tehtud jõupingutustest ei saa innovatsioonilõhet kaotada ilma riiklike reformideta, ning viitab selles küsimuses Euroopa Kontrollikoja eriaruandele 09/2022; tõdeb, et osaluse laiendamise suurendamiseks on vaja uusi ja paremini toimivaid mehhanisme, kuid nende meetmete rahastamine peaks eeskätt tulema riigi tasandilt ja seda tuleks täiendada ühtekuuluvuspoliitika vahenditega; kutsub komisjoni üles tagama, et tulevases Euroopa teadusruumi käsitlevas õigusaktis kehtestataks liikmesriikidele ranged kohustused parandada oma teadus- ja innovatsioonisüsteemi toimimist, et kõrvaldada struktuursetest probleemidest tingitud puudused;

47.rõhutab programmi „Euroopa horisont“ raames kvaliteedimärgise tähtsust; on seisukohal, et märgis leevendab osaliselt programmi „Euroopa horisont“ jätkuva alarahastamise probleemi, mis kvaliteetsete ettepanekute piisavat toetamist märkimisväärselt takistab; tõdeb lisaks, et märgis võib aidata osaluse laiendamise meetmega liitunud riikide teadlaste osaluse määra parandada; rõhutab siiski, et märgist ei saa pidada otsese rahalise toetuse asendajaks, eelkõige seetõttu, et märgis ei ole rahastamise tagatis;

48.märgib, et edukas Euroopa innovatsiooni ökosüsteem eeldab tugevaid ja hästi ühendatud kohapõhiseid innovatsiooni ökosüsteeme ning et paremini ühendatud Euroopa innovatsiooni ökosüsteem on Euroopa konkurentsivõime, vastupanuvõime ja strateegilise autonoomia suurendamiseks hädavajalik; koostöö territoriaalsete ökosüsteemide vahel võimaldab Euroopa piirkondadel ära kasutada oma tugevate külgede kombinatsiooni, et uuenduslikke lahendusi tõhusamalt välja töötada; selline koostöö kiirendab ka tehnoloogiate turustamist ja laiendamist, tugevdades ELi konkurentsivõimet kogu maailmas; tunnistab ülikoolide väga olulist rolli kohapõhise innovatsiooni liikumapaneva jõuna;

49.rõhutab missioonide rolli teadusalases teabevahetuses ja vajadust seda veelgi tugevdada, sest seeläbi tuuakse teadusuuringute tulemused inimestele lähemale ja aidatakse vähendada usaldamatust teadusuuringute ja innovatsiooni suhtes ning samal ajal suurendada ühiskondlikku heakskiitu teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavatele avaliku sektori investeeringutele; tuletab meelde, et komisjoni teatises „ELi missioonid kaks aastat hiljem: edusammude hindamine ja edasine tegevus“ ei antud missioonidele positiivset hinnangut ja jõuti järeldusele, et missioonidega ei ole suudetud saavutada selliseid põhieesmärke nagu välise rahastamise kaasamine;

50.tuletab meelde partnerluste olulist rolli komisjoni ning era- ja/või avaliku sektori partnerite kokkuviimisel ning on arvamusel, et nad peavad saama pidevat toetust, mis on kindlaks eesmärgiks ja ulatuses; rõhutab lisaks, et avaliku ja erasektori partnerluse juhtimisstruktuure tuleks ühtlustada ja lihtsustada, et vältida tarbetut koormust ja parandada keskendumist prioriteetidele; on seisukohal, et ühisettevõtted on väga kasulikud vahendid, et edendada teadusuuringute kavade paremat koordineerimist ja kooskõlastamist kogu liidus ning edendada teadus- ja arendustegevusse tehtavaid kaasinvesteeringuid avaliku ja erasektori vahel; märgib kahetsusega, et ühisettevõtted ei ole seni üldiselt suurendanud Euroopa tööstuse kulutusi teadus- ja arendustegevusele;

51.märgib, et pärast teatise avaldamist ei ole missioonide elluviimisel toimunud olulisi muudatusi; järeldab, et praegune lähenemisviis missioonidele ei ole piisavalt suunatud loominguliste uute ideede ega teadusuuringute ja innovatsiooni soodustamisele probleemide lahendamiseks; on veendunud, et missioonipõhisel programmitööl peaksid olema eesmärgid, mida on võimalik saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni abil, et missiooni eesmärkide saavutamiseks tuleks seda teha alt üles suunatud ideede avalike projektikonkursside kaudu ning et programmitööd tuleks hallata portfellipõhise lähenemisviisi alusel, mis tugineks Euroopa Innovatsiooninõukogu programmijuhtide kogemustele; on seisukohal, et missioonipõhine programmitöö peaks eelkõige olema uudne lähenemisviis teadusuuringute kavandamisele, milles pannakse suuremat rõhku alt üles suunatud teadusuuringute ideedele ning mis edendab interdistsiplinaarsust ja iseäranis loob võimalusi koostoimeks sotsiaal-, humanitaar- ja kunstiteaduste ning tehnoloogiapõhiste tegevuste vahel probleemide lahendamiseks; kutsub seetõttu komisjoni üles programmi „Euroopa horisont“ ülejäänud aastatel sellist lähenemisviisi katsetama, algatades avalikud projektikonkursid, milles kutsutakse üles esitama ettepanekuid selliseks teadus- ja innovatsioonitegevuseks, mis võib konkreetse eesmärgi saavutamisele kaasa aidata, ning kulutama enamiku missioonidele eraldatud vahenditest neile ettepanekutele; julgustab komisjoni kaaluma iga missiooni puhul eraldi, kas on asjakohane programmi „Euroopa horisont“ raames selle rahastamist jätkata, ning otsima täiendavat rahastust ja toetust missioonide jätkamiseks ELi eelarve muudest osadest ning asjakohasel juhul nii riiklikult kui ka piirkondlikult tasandilt;

52.toetab Manuel Heitori aruandes esitatud ettepanekut luua programmi „Euroopa horisont“ raames katseüksus, et katsetada uusi rakendusmeetodeid ja -vahendeid eesmärgiga programmis osalemist lihtsustada ja programmi rakendamist kiirendada; nõuab tungivalt, et komisjon looks 2025. aastal rakkerühma Euroopa poolaasta tõhustamiseks kooskõlas ELi panusega 3 % eesmärgi saavutamisse, nagu on selgelt kirjeldatud nii Mario Draghi kui ka Manuel Heitori aruandes ning mille ELi juhid on üle kinnitanud Budapesti deklaratsioonis uue Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe kohta;

53.nõuab kindlalt, et komisjon jätkaks programmi „Euroopa horisont“ raames kindlasummaliste maksete kasutamist ja kohaldaks seda toetusesaajate suhtes, kelle puhul hindamised selgelt näitavad, et kindlasummalised maksed nende osalemist lihtsustavad, näiteks VKEde ning projektide suhtes, mille puhul on olemas kindlad tõendid, et tegu on lihtsustamisega; rõhutab sellega seoses, et kindlasummaliste maksete kasutamise kavandatud suurendamine 2026.–2027. aasta tööprogrammis on endiselt küsitav, võttes arvesse olemasolevat muret ja teadmatust seoses mõjuga, mida kindlasummalised maksed võivad avaldada mõne toetusesaaja jaoks lihtsustamisele ja rahastatavate projektide kvaliteedile; kutsub komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada ELi vahendite usaldusväärne ja tõhus kasutamine enne kindlasummaliste maksete osakaalu suurendamist programmi „Euroopa horisont“ eelarvest programmi viimastel aastatel ning uurima võimalusi süsteemi edasiseks parandamiseks, et tagada, et kindlasummalistel maksetel põhinev rahastamine toetusesaajate osalemist tõesti lihtsustab; toetab Euroopa Kontrollikoja soovitust määrata kindlaks kindlasummaliste toetuste järelkontrolli ulatus;

54.toetab Manuel Heitori aruandes esitatud tungivat üleskutset võtta kasutusele kaasrahastamise eelarverida „Vali Euroopa“ ja muuta praegune ajude äravool Euroopast 2035. aastaks ajude juurdevooluks, ning märgib, et seda tuleks pidada praeguses ebakindlas geopoliitilises kontekstis, iseäranis USA hiljutiste valimiste järel, Euroopa jaoks suureks ja ainulaadseks võimaluseks ning seetõttu tuleks seda alates 2025. aastast kiiresti rakendada;

55.kutsub komisjoni üles viivitamata taastama Euroopa Innovatsiooninõukogu autonoomia ja paindlikkuse, et loobuda olemasolevatest keerukatest protsessidest, mis viivad madalama rakendamise määrani; on veendunud, et Euroopa Innovatsiooninõukogu üleminekutegevused peaksid olema avatud ettepanekutele, mis põhinevad mis tahes raamprogrammi projekti tulemustel, olenemata sellest, millisest programmiosast seda projekti rahastati;

56.nõuab tungivalt, et komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja tugineks programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse põhjendusele 72, et tagada akadeemilise vabaduse suurem austamine nii ELis kui ka assotsieerunud riikides, eelkõige kasutades seda alusena, et käsitleda avalikult ja otseselt akadeemilise vabaduse jõhkraid rikkumisi riikide valitsuste poolt;

57.rõhutab, et põhimõtete „ei kahjusta oluliselt“ ja „ära tekita kahju“kasutamisega peavad kaasnema komisjoni üksikasjalikud suunised selle kohta, kuidas hinnatakse põhimõtte järgimist konkreetse projektikonkursi raames, kus seda põhimõtet kasutatakse;

58.nõuab, et Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 17. juulil 2024 Strasbourgis peetud kõnes välja kuulutatud väga oodatud konkurentsivõime fondi raames loodaks 10. teadusuuringute raamprogrammist eraldiseisev ELi programm, mis on pühendatud ELi tipptasemel teadusuuringutele ja innovatsioonile ning strateegilisele tehnoloogiaarendusele ning mille eelarve oleks märkimisväärselt suurem, et saavutada kulueesmärk 3 % SKPst ja rahastada vähemalt 75 % esitatud ettepanekutest, mis on saanud suurepärase hinnangu Rõhutab, et „suurepärase“ künnise muutmine 75 % eesmärgi saavutamiseks eelarvet suurendamata ei oleks vastuvõetav lähenemisviis.; soovitab, et 10. raamprogrammis keskendutaks kolmele põhieesmärgile:a)luua Euroopa ideedekonkurss ja innovatsioonilehter, et kiirendada arengut alusteadusest innovatsiooni laiendamiseni, toetades fundamentaalteaduslikke uuringuid ja alusuuringuid ning tugevdades uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu ja kasutamist;b)toetada strateegilisi teadusalgatusi, mis nõuavad ulatuslikku ja üleeuroopalist koostööd, arvestades, et Euroopa võime jaoks reageerida ühiskondlikele probleemidele ning tööstuse ja VKEde jaoks, sealhulgas tehnoloogilise küpsuse ja Euroopa ökosüsteemide edendamise seisukohast, on äärmiselt oluline, et programm suudaks selliseid algatusi prioriseerida, et kõrvaldada konkurentsivõimelõhe Euroopa ja ülemaailmsete konkurentide vahel, keskendudes peamiselt uuendusliku kõrgtehnoloogia arendamisele ja selle konkreetsetele rakendustele, nagu uuenduslikud tooted, protsessid ja teenused;c)edendada Euroopa teadusruumi, sealhulgas tegeledes innovatsioonilõhega Euroopas;

59.soovitab komisjonil tagada programmi kasutajakeskne, teaduspõhine, tulemuslik ja tõhus rakendamine, sealhulgas:a)rakendada kooskõlas Manuel Heitori eksperdirühma järelduste ja Mario Draghi aruandega paremat juhtimist, et parandada programmi paindlikkust, nii eti)see oleks suunatud tipptasemel teaduse, tehnoloogia arendamise ja innovatsiooni edendamisele;ii)see aitaks kaasa ELi teadus- ja innovatsioonialaste prioriteetide saavutamisele;iii)see põhineks isejuhtimise põhimõttel, mille kaudu saavad asjaomase valdkonna tunnustatud sõltumatud spetsialistid, kes tegutsevad avalikes huvides, anda nõu selle kohta, kuidas teadusuuringud ja innovatsioon saavad kõige paremini aidata kaasa poliitikakujundajate seatud poliitiliste prioriteetide saavutamisele; soovitab selle põhimõtte rakendamise raames luua Manuel Heitori aruandega kooskõlas uued nõukogud, et anda eksperdinõu programmi strateegiliste prioriteetide ja konkursikutsete tekstide koostamise kohta, et tagada nende kvaliteet;b)lisada Euroopa Innovatsiooninõukogu programmijuhtide ametikohad, mis on võrreldavad Ameerika ARPA‑tüüpi asutuste programmijuhtidega ja mille täidaksid asjaomases valdkonnas tõendatud kogemusega eksperdid, kes on ametisse nimetatud väljastpoolt komisjoni eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemikuks kui teadusuuringute ja innovatsiooni eest vastutava voliniku erinõunikud, et tagada nende staaž komisjonis, eesmärgiga hallata projektide strateegilisi tulevikuväljavaateid, asjakohasel juhul edendada kogu programmi ulatuses projektide vahelist koostööd nende vastastikuse kasu nimel ja teha strateegilise teabe alusel kindlaks probleemid, et aidata kaasa Euroopa ülemaailmsele juhtpositsioonile nende valdkonnas;c)rakendada 10. raamprogrammi projektide taotlemise ja haldamisega seotud haldustöö radikaalset lihtsustamist, järgides Manuel Heitori aruandes esitatud soovitust rakendamissüsteemi kohta, mille kohaselt tuleb kõigepealt usaldada ja kontrollida hiljem ning hoida taotlustes nõutav teave minimaalne – taotlusetapis ei tohiks nõuda teavet, mis ei ole taotluse teadusliku või uuendusliku kvaliteedi hea kvalitatiivse hindamise jaoks tingimata vajalik;d)edendada koostoimet, koordineeritud programmitööd ja ühist rakendamist teiste programmide ja valdkondlike poliitikatega, eelkõige tulevase uue tööstuspoliitikaga ja järgmiste üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas riiklikul ja ELi tasandil;

60.soovitab säilitada 10. raamprogrammis rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidena oma praegusel kujul soolise võrdõiguslikkuse kavad kui ELi teadusuuringute rahastamise nõuete alalise ja lahutamatu osa;

61.soovitab seada Euroopa teadusruumi edendamise üldeesmärgiks arendada välja suurepärane, ühtne ja hästi toimiv Euroopa teadusruum, mis meelitab ligi talente, integreerib uusi tulijaid olemasolevatesse võrgustikesse ja võimaldab juurdepääsu maailma juhtivale teadus- ja tehnoloogiataristule, jäädes samal ajal avatuks tipptasemel teadusuuringute taotlustele toetavast teadusinstitutsioonist olenemata, ning toetab ühiste varajaste teadusprogrammide toetamist riiklike rahastajate poolt; rõhutab, et tulevane Euroopa teadusruumi käsitlev õigusakt peab tagama suuremad riiklikud investeeringud, riiklikud reformid ning teadmiste, tehnoloogia ja teadlaste vaba liikumise takistuste kõrvaldamise, mis loob 10. raamprogrammile tingimused, et see saaks toetada hästi toimiva Euroopa teadusruumi saavutamist;

62.on seisukohal, et selle üldeesmärgi saavutamisele peaksid kaasa aitama teadustaristu, Euroopa teaduse ja tehnika alane koostöö ning koostööprogrammid; on veendunud, et 10. raamprogrammis tuleks ette näha vahend strateegilisteks investeeringuteks tehnoloogiataristusse; on veendunud, et oluline vahend selle eesmärgi saavutamiseks on Marie Skłodowska‑Curie meede, sest see hõlbustab talentide (kes on välja valitud nende ettepanekute kvaliteedi põhjal) liikuvust ELis ja sektorite vahel; on veendunud, et Euroopa teadusruumi paremaks lõimimiseks tuleks julgustada programmis osalema üksusi madalate teadustulemustega piirkondadest;

63.on kindlalt veendunud, et nimetatud üldeesmärgi saavutamiseks peaks 10. raamprogramm hõlmama hiljuti loodud Euroopa stipendiumiprogrammi, mis on mõeldud ohus olevatele teadlastele, võttes arvesse käimasolevast ettevalmistavast meetmest saadud kogemusi;

64.toetab jätkuvalt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmiste kolmnurga lähenemisviisi, et edendada innovatsiooni Euroopas; on veendunud, et nimetatud üldeesmärgi saavutamisele peaks kaasa aitama reformitud ja uue fookusega Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut, arvestades selle erilist rolli Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi integreerimisel;

65.on veendunud, et 10. raamprogrammis peaksid laiendatud ja omavahel seotud Euroopa Teadusnõukogu ja Euroopa Innovatsiooninõukogu olema Euroopa ideedekonkursi liikumapanev jõud ning et nende eelarve suurendamine tuleks seada 10. raamprogrammi eelarves prioriteediks; soovitab kavandada need programmid nii, et loodaks Euroopa alt üles suunatud innovatsioonikäsitus, mis võimaldab alusuuringutel kiiresti innovatsiooniks areneda;

66.on seisukohal, et Euroopa Innovatsiooninõukogu saab olla edukas ainult siis, kui ta i) suudab pakkuda segarahastamist ühe projektina ning ii) tegutseda riskikapitaliturul erasektori osalejatega samasuguse prognoositavuse ja paindlikkusega, kasutades selleks spetsiaalselt loodud juriidilist isikut; rõhutab, et selle saavutamiseks on otsustava tähtsusega nii Euroopa Teadusnõukogu kui ka Euroopa Innovatsiooninõukogu suurem autonoomia ja isejuhtimine; on sellega seoses seisukohal, et tuleb uurida uusi võimalusi, kuidas tagada nende sõltumatus ja pikaajaline stabiilsus, näiteks spetsiaalsete juriidiliste isikute loomise võimalust;

67.on seisukohal, et Euroopa Innovatsiooninõukogu ja Euroopa Teadusnõukogu laiendamine peaks hõlmama fundamentaalteaduslike uuringute, koostöö- ja varajaste teadusuuringute projektide suuremat rahastamist; soovitab kasutada seda laiendamist väiksemate projektide ja konsortsiumide rahastamiseks, et vähendada osalemistakistust, suurendada edukuse määra ning ergutada uute ideede ja koostööga katsetamisele; on seisukohal, et nii Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendil Pathfinder kui ka Euroopa Teadusnõukogu sünergiatoetustel on selles alt üles põhimõttel toimuva teaduskoostöö laiendatud ruumis oma roll; rõhutab, et Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendist Pathfinder tuleks jätkata probleemilahenduste rahastamist, kuid probleemipõhised projektikonkursid tuleks reformida ARPA-tüüpi konkurssideks, mis jätaksid ruumi alt üles suunatud ettepanekutele, tagades samal ajal strateegilise tehnoloogia arendamise;

68.nõuab tungivalt, et komisjon kavandaks 10. raamprogrammi nii, et see toetaks tulemuslikult strateegilisi teadusuuringuid ning tehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu käsitlevaid algatusi, keskendudes piiratud arvule prioriteetidele, et toetada teaduspõhist konkurentsivõimet ja Euroopa majanduse kesksete sektorite vastupanuvõimet ning lahendada ühiskondlikke probleeme; märgib, et algatuste ajaline perspektiiv peaks olema 2040. aasta ning käsitlevate küsimuste ulatuse ja keerukuse tõttu eeldavad need piiriülest koostööd; on seisukohal, et need algatused võiksid olla järgmisel kujul: i) missioonipõhised ühiskondlikud programmid, mis käsitlevad sotsiaalmajanduslikke ja/või ökoloogilisi probleeme, ii) missioonipõhised tehnoloogiaga seotud programmid, mis kiirendavad strateegilise tehnoloogia arendamist Euroopas, ja iii) ühisettevõtted, mis tagavad erasektori, liikmesriikide ja ELi ühisinvesteeringud;

69.on lisaks veendunud, et osa 10. raamprogrammi eelarvest peaks jääma kättesaadavaks kõrgema tehnoloogilise valmiduse tasemega koostöökonkursside jaoks, et toetada strateegilist koostööd, mida strateegilised algatused ei hõlma, eelkõige võiks seda eelarvet kasutada strateegilisteks projektikonkurssideks, mille programmijuhid töötavad välja esilekerkiva ökosüsteemi edasiarendamiseks;

70.rõhutab, et missioonipõhised programmid peaksid 10. raamprogrammi raames olema põhimõtteliselt teisiti korraldatud kui programmi „Euroopa horisont“ käimasolevad missioonid; kutsub komisjoni üles rakendama 10. raamprogrammis missioonipõhiseid programme, milles seatakse eesmärgid, mida on võimalik saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu, missiooni eesmärkide saavutamiseks tegema seda alt üles suunatud ideede avalike projektikonkursside kaudu, edendades interdistsiplinaarsust, sealhulgas sotsiaal-, humanitaar- ja kunstiteaduste ning tehnoloogiapõhiste tegevuste vahel, ning haldama neid programme portfellipõhise lähenemisviisi alusel, mis tugineb programmi „Euroopa horisont“ katseprojektist saadud kogemustele; rõhutab, et nende missioonipõhiste programmide edukas juhtimine nõuab pigem silmapaistvaid eksperditeadmisi missiooni teema kohta kui üldisi eksperditeadmisi;

71.rõhutab, et menetlused 10. raamprogrammi raames toetuse saamiseks peavad olema kooskõlas ettevõtete tegeliku olukorraga; on arvamusel, et selleks tuleks 10. raamprogrammi raames uuesti kasutusele võtta tööstusele suunatud taotlusmenetlus, mis tugineb programmi „Horisont 2020“ raames läbi viidud pilootprojektis „Innovatsiooni kiirtee“ saadud kogemustele, eelkõige juhul, kui programmi eesmärk on toetada strateegilisi algatusi;

72.on veendunud, et strateegiline lähenemisviis rahvusvahelisele koostööle on olulisem kui kunagi varem; usub, et ülemaailmne teaduskoostöö on inimkonna teadmiste arendamiseks hädavajalik, kuid seda ei saa teha naiivselt; soovitab komisjonil töötada rahvusvahelist koostööd käsitlevate otsuste jaoks välja selge strateegilise poliitikaraamistiku, mis hõlmab i) selget kolmandate riikide assotsieerimispoliitikat, milles tunnistatakse, et assotsiatsioon on poliitiliste partnerluste vahend, ii) struktureeritud protsessi selle kindlaksmääramiseks, kui avatud või suletud 10. raamprogrammi projektid peavad olema, et edendada parimaid võimalikke teadusuuringuid, võttes samal ajal arvesse ka ELi strateegilisi huve, ning iii) kava ülemaailmse koostöö edendamiseks programmi kaudu;

73.rõhutab, kui oluline on, et 10. raamprogrammis järgitaks nõukogu soovitust teadusjulgeoleku kohta; kutsub komisjoni üles lisama strateegilisse lähenemisviisi selle, kas õiget tasakaalu julgeoleku ja avatuse vahel on kõige parem saavutada programmide, projektikonkursside või valitud projektide tasandil; on samuti veendunud, et lisaks raamprogrammi paindlikkusele tuleb vastupanuvõime tagamist süvalaiendada, et see saaks järgmise raamprogrammi kogu rakendusliku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse lahutamatuks osaks diferentseeritud viisil, sõltuvalt teemast ja tegevuse liigist; usub eelkõige, et turulähedases innovatsioonitegevuses tuleb arvesse võtta sellest tulenevat ohtu, et sõltuvus kolmandatest riikidest suureneb, ning ELi vajalikku suuremat strateegilist autonoomiat;

74.soovitab põhimõtteliselt säilitada järgmise raamprogrammi tsiviilõigusliku olemuse ja jätta spetsiifilised kaitsealased taotlused Euroopa Kaitsefondi õigusjärglasele; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja võimalusi, et tugevdada tsiviil- ja kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse kulutuste koostoimet; kutsub komisjoni eelkõige üles uurima, kuidas maksimeerida kahesuguse kasutuse potentsiaali, eelkõige sihipäraste sekkumiste kaudu pärast projektide valimist, mitte projektikonkursi käigus või programmide määratlemisel; rõhutab, et akadeemiline vabadus hõlmab teadlaste õigust otsustada, millisele teadus- ja arendustegevusele nad soovivad kaasa aidata;

75.soovitab tunnistada programmis interdistsiplinaarsete teadusuuringute rolli ühiskondlike probleemide lahendamisel, k.a sotsiaal-, humanitaar- ja kunstiteaduste paremal integreerimisel; kordab vajadust piisavalt rahastada teadusprojekte, mis käsitlevad ühiskondlikke probleeme ja kuuluvad sotsiaal-, humanitaar- ja kunstiteaduste valdkonda;

76.soovitab võtta kasutusele teadusuuringute meetmed, et edendada ja julgustada madalama tehnoloogilise valmiduse tasemega teadusuuringuid ja alusuuringuid;

77.märgib, et programmi „Euroopa horisont“ kulutustest vähemalt 35 % eraldamine kliimaeesmärkidele teenis ELi üldeesmärki integreerida kliimameetmed oma valdkondlikesse poliitikameetmetesse ja fondidesse; on arvamusel, et see on kaugelevaatav eesmärk, millega tagada, et 10. raamprogrammist rahastatakse piisavalt teadust, teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis toetavad ELi kliimaeesmärke;

78.rõhutab, et kooskõlas finantsmääruse artikli 33 lõike 2 punktiga d tuleks 10. raamprogrammis sätestatud põhimõtete „ei kahjusta oluliselt“ ja „ära tekita kahju“ võimalik kohaldamine sätestada 10. raamprogrammi õigusaktides;

79.soovitab, et 10. raamprogrammis tunnustataks standardimise keskset rolli innovatsiooni edendamisel, konkurentsivõime suurendamisel ning mõjukate turuvalmis lahenduste tagamisel, tagades, et projektide võimaliku standardimistegevusega seotud kulud tunnistatakse programmi raames selgelt rahastamiskõlblikeks ning et teadlasi toetatakse nende standardimistegevuses;

80.rõhutab, et reeglites, mis käsitlevad kolmandate riikide assotsieerimist 10. raamprogrammi, tuleks nõuda, et neid assotsiatsioone saaks sõlmida üksnes rahvusvaheliste lepingute alusel, milleks on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut iga konkreetse ELi programmiga seotud assotsieerimise jaoks, sealhulgas selle assotsieerimise ulatuse jaoks;

81.märgib, et 10. raamprogrammis tuleks arvesse võtta tehisintellekti kasutamist kui Euroopa teadus- ja arendustegevuse soodustamise vahendit, tehes samal ajal kindlaks konkreetsed riskid, mis võivad kaasneda tehisintellekti kuritarvitamisega teaduskeskkonnas, ja vastavad leevendusmeetmed;

82.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.