1.kutsub komisjoni ja nõukogu üles jätkama pingutusi Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks kooskõlas 2021. aasta märtsi tegevuskava ja La Hulpe’i deklaratsiooniga, et saavutada 2030. aasta peamised eesmärgid; kutsub komisjoni üles tagama, et 2026. aasta ühises tööhõivearuandes analüüsitakse kõigi Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist kooskõlas määrusega (EL) 2024/1263, ning analüüsima riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade sotsiaalset mõõdet, mis on seotud sotsiaalse vastupanuvõime, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga; väljendab sellega seoses heameelt teate üle Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise uue tegevuskava kohta Ursula von der Leyen „Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029“, 18. juuli 2024. 2025. aastaks, et anda sotsiaalsele arengule uus hoog; väljendab heameelt asjaolu üle, et peaaegu kõik liikmesriigid peaksid 2025. aastal suurendama avaliku sektori investeeringuid, mis on vajalik kvaliteetsetele avalikele teenustele juurdepääsu tagamiseks ja Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide saavutamiseks; tuletab meelde, et liikmesriigid saavad võtta taaste- ja vastupidavusrahastut kasutusele kuni 31. detsembrini 2026 määruses (EL) 2021/241 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/241/oj). kindlaks määratud kohaldamisalas, et kehtestada kestliku ja kaasava majanduskasvu ning järgmise põlvkonna poliitika;

2.rõhutab, kui oluline on kasutada sotsiaalvaldkonna tulemustabelit ja sotsiaalse lähenemise raamistikku, et teha kindlaks riskid ja jälgida edusamme ebavõrdsuse vähendamisel, sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamisel, heade töötingimuste edendamisel ning töötajate toetamisel ülemineku ajal; rõhutab, et sellega seoses on vaja tagada kestlik, õiglane ja kaasav Euroopa, kus sotsiaalsed õigused on täielikult kaitstud ja tagatud majanduslike vabadustega samal tasemel; tuletab meelde, et ELi kodanikud peavad sotsiaalset Euroopat enda jaoks väga tähtsaks;

3.peab kahetsusväärseks, et andmed ja analüüs ELis jõukuse ebavõrdsuse ja jõukuse koondumise kohta puuduvad, kuna need on ühed peamised vaesust mõjutavad tegurid; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Keskpankade Süsteemi välja töötatud jõukuse jagunemise andmestiku Distributional Wealth Accounts kohaselt moodustasid kümne protsendi rikkaimate isikute omandis olevad varad 2023. aasta neljandas kvartalis 56 %, samas kui alla keskmise jäävale poolele kuuluvad varad moodustasid vaid 5 %;

4.väljendab heameelt selle üle, et 2025. aasta ühisesse tööhõivearuandesse lisati analüüs kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa võrdõiguslikkuse strateegiate positiivse panuse kohta, ning kutsub komisjoni üles tagama, et 2026. aasta ühine tööhõivearuanne sisaldaks nii osa, milles analüüsitakse tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga tehtud edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, kui ka osa, milles käsitletakse edusamme sotsiaalse ja tööalase diskrimineerimise kaotamiseks kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga aastateks 2020–2025, ELi rassismivastase tegevuskavaga aastateks 2020–2025, romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleva ELi strateegilise raamistikuga aastateks 2020–2030, LGBTIQ inimeste võrdõiguslikkuse strateegiaga aastateks 2020–2025 ning puuetega inimeste õiguste strateegiaga aastateks 2021–2030;

5.kutsub liikmesriike üles rakendama ajakohastatud tööhõivesuuniseid, pöörates erilist tähelepanu üldisele haridusele ja koolitusele, uutele tehnoloogiatele, nagu tehisintellekt, ning hiljutistele poliitilistele algatustele platvormitöö, taskukohase ja inimväärse eluaseme ning tööjõupuuduse ja oskuste nappuse vastu võitlemise kohta, et tugevdada demokraatlikku otsustusprotsessi;

6.kordab, kui oluline on investeerida töötajate oskuste arendamisse ja kutsealasesse koolitusse ning tagada kvaliteetne tööhõive, pöörates erilist tähelepanu üksikisikute õigusele koolitusele ja elukestvale õppele; kutsub liikmesriike üles töötama koostöös kohalike sidusrühmadega, sealhulgas haridus- ja koolitusasutuste ning sotsiaalpartneritega välja täiend- ja ümberõppe meetmed, et tugevdada seost haridus- ja koolitussüsteemide ja tööturu vahel ning prognoosida tööturu vajadusi; väljendab heameelt asjaolu üle, et hiljuti kutsehariduse ja -õppe lõpetanute tööhõivetulemused paranevad jätkuvalt kogu ELis; on mures noorte kehvade haridustulemuste pärast, eelkõige põhioskuste valdkonnas; väljendab sellega seoses heameelt põhioskuste tegevuskava ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna hariduse strateegilise kava väljakuulutamise üle; kutsub liikmesriike üles investeerima programmidesse, mille eesmärk on anda õppijatele põhi-, digi- ja valdkonnaülesed oskused, mida on vaja töömaailma ja selle digiteerimisega toimetulekuks ning selleks, et aidata õppijatel anda sisuline panus ühiskonda; tuletab meelde koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi olulisust selliste töötajate toetamisel ja ümberõppel, kes on koondatud suurte restruktureerimiste tagajärjel;

7.väljendab heameelt kvaliteetsete töökohtade tegevuskava väljakuulutamise üle, et tagada kõigile õiglane üleminek; kutsub komisjoni üles lisama sellesse tegevuskavasse kaalutlused meetmete kohta, mis on seotud tehisintellekti ja algoritmilise juhtimise kasutamisega töömaailmas, et uusi tehnoloogiaid kasutataks töötingimuste ja tootlikkuse parandamiseks ning samal ajal austataks töötajate õigusi ning töö- ja eraelu tasakaalu põhimõtet, nagu sätestatakse ühises tööhõivearuandes Komisjoni 17. detsembri 2024. aasta ettepanek komisjoni ja nõukogu ühise tööhõivearuande kohta (COM(2024)0701).;

8.rõhutab, et meetmete võtmine tööjõupuuduse vähendamiseks Euroopa Liidus hõlmab ka liidus tööjõu liikuvuse parandamist ja hõlbustamist; kutsub liikmesriike üles tugevdama ja hõlbustama liidus oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamist, sealhulgas kolmandate riikide kodanike puhul; kutsub komisjoni üles analüüsima Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) platvormi tulemuslikkust, pidades silmas selle toimimise võimalikku läbivaatamist;

9.märgib, et haridussüsteemist varakult lahkunud noorte, madalama haridustasemega inimeste, mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) ning nende hulgas vähekaitstud elanikkonnarühmade, sealhulgas romade, naiste, eakate, madala ja keskmise kvalifikatsiooniga inimeste, puuetega inimeste ning sisserändaja või etnilise vähemuse taustaga inimeste arv on mitmes liikmesriigis endiselt suur, hoolimata sellest, et Euroopa Liidus on nende arv kahanenud; kutsub liikmesriike üles tugevdama noortegarantiid, nagu nähakse ette Euroopa sotsiaalõiguste samba 4. põhimõttes, et toetada abivajavaid noori kogu nende isikliku ja kutsealase arengu jooksul; kordab kutsehariduse ja ‑õppe tähtsat rolli tööturule sisenevatele noortele vajalike teadmiste, oskuste ja pädevuse andmisel; rõhutab vajadust investeerida Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kaudu kutsehariduse ja ‑õppe kvaliteeti ja atraktiivsusse; tuletab seetõttu meelde vajadust tegeleda probleemiga ja töötada välja lahendused, et hoida noori koolis või tööl, ning tuletab meelde, kui oluline on tagada nende juurdepääs praktikale ja õpipoisiõppele, mis võimaldab neil saada oma esmane töökogemus ja hõlbustab nende üleminekut haridussüsteemist tööturule, ning luua töötingimused, mis võimaldavad vananeval tööjõul tööturule jääda;

10.on seisukohal, et kuigi olukord on paranenud, seisavad puuetega inimesed, eriti puuetega naised tööturul endiselt silmitsi märkimisväärsete takistustega ning seetõttu on vaja korraldada kutse- ja digikoolitusi ning edendada puuetega inimeste kaasamist, keskendudes tööturult eemale jäänud tööjõule ja tööturul vähe osalevatele rühmadele, sealhulgas naistele, noortele, eakatele töötajatele ja krooniliste haigustega inimestele; kutsub komisjoni üles ajakohastama ELi puuetega inimeste strateegiat uute juhtalgatuste ja meetmetega alates 2025. aastast, mis hõlmavad Euroopa puuetega inimeste tööhõive ja oskuste garantiid ning parimate tavade jagamist, nagu puudega isiku kaart, et tegeleda puuetega inimeste sotsiaalse kaasatuse ja iseseisva elu küsimusega ning tagada nende juurdepääs kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja tööhõivele, andes suuniseid puuetega inimeste toetuste säilitamise kohta;

11.väljendab muret selle pärast, et romadel on endiselt suuri raskusi töö saamisel, kuna püsivad eelarvamused piiravad nende väljavaateid; märgib, et romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlevas ELi strateegilises raamistikus rõhutatakse edusammude puudumist tööhõivele juurdepääsul ning mittetöötavate ja mitteõppivate roma noorte kasvavat osakaalu; rõhutab raamistiku eesmärki vähendada romade ja muu elanikkonna vahelist tööhõivelõhet poole võrra ning tagada, et 2030. aastaks on vähemalt 60 % romadest palgatööl; nõuab, et liikmesriigid võtaksid vastu integreeritud ja võrdõiguslikkusele suunatud lähenemisviisi ning tagaksid, et avalik poliitika ja teenused jõuaksid tulemuslikult kõigi romadeni, sealhulgas äärepoolsetes maapiirkondades elavate romadeni;

12.rõhutab vajadust pöörata tähelepanu konkurentsivõime sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele aspektidele, rõhutades vajadust investeerida üldisesse haridusse ja koolitusse, et tagada üldine juurdepääs kvaliteetsele riiklikule haridusele ja kutseõppeprogrammidele, ning kaasavat majanduskasvu edendavatesse kestlikesse tavadesse; rõhutab, et sotsiaalpartneritel peaks olema keskne roll oskuste vajaduste kindlakstegemisel ja nendega tegelemisel kogu ELis;

13.palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada Euroopa poolaasta paketti konkreetsed soovitused eluasemete taskukohasuse kohta ning edendada eluasemeinvesteeringuid; nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et eluasemeinvesteeringud toetaksid pikaajalisi kvaliteetseid eluasemelahendusi, mis on väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondadele tegelikult taskukohased, juhtides tähelepanu asjaolule, et investeeringud sotsiaaleluruumidesse ja taskukohastesse eluasemetesse on hädavajalikud, et tagada ja parandada kõigi inimeste elukvaliteeti; rõhutab vajadust kasutada paremini ELi rahalisi vahendeid, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga rahastamisvahendite kaudu, et toetada investeeringuid hoonete energiatõhususe suurendamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma otsustavaid meetmeid, et anda hinnang liidu poliitikale, fondidele ja kitsaskohtadele, et hõlbustada kättesaadavate, taskukohaste ja energiatõhusate eluasemete, sealhulgas sotsiaaleluruumide ehitamist, ümberehitamist ja renoveerimist, mis vastavad noorte, piiratud liikumisvõimega inimeste, väikese ja keskmise sissetulekuga rühmade, ohustatud perekondade ja vähekaitstud olukorras inimeste vajadustele, ning kaitsta ühtlasi koduomanikke ja eluaset otsivaid inimesi pakkumise edasise vähenemise eest;

14.väljendab heameelt välja kuulutatud Euroopa taskukohaste eluasemete kava üle, et toetada liikmesriike eluasemekriisi ning üürihindade tõusuga tegelemisel; kutsub komisjoni üles hindama ja avaldama, millised riigiabi eeskirjade võimalikud tõkked mõjutavad eluaseme kättesaadavust; tuletab meelde, et kliimameetmete sotsiaalfondist antakse liikmesriikidele alates 2026. aastast rahalist abi, et toetada vähekaitstud leibkondi meetmete ja investeeringutega, mille eesmärk on suurendada hoonete energiatõhusust, vähendada hoonete kütmise ja jahutamisega kaasnevat CO2 heidet ning integreerida hoonetesse taastuvenergia tootmine ja salvestamine;

15.on seisukohal, et kodutus on ELis tõsine sotsiaalne probleem; nõuab ELis kodutuse ühtset määratlemist, mis võimaldaks süstemaatiliselt võrrelda ja hinnata kodutuse ulatust ELi eri liikmesriikides; kutsub komisjoni üles töötama välja strateegia ja tegema tööd selle nimel, et kaotada ELis 2030. aastaks kodutus, edendades juurdepääsu taskukohasele ja inimväärsele eluasemele ning kvaliteetsetele sotsiaalteenustele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid selle eesmärgi saavutamiseks paremini olemasolevaid ELi vahendeid, sealhulgas ESF+ Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. detsembri 2023. aasta arvamus teemal „Riiklike kodutuse vastu võitlemise strateegiate ELi raamistik, mis tugineb põhimõttele „Esmalt eluase““ (ELT C, C/2024/1567, 5.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1567/oj).;

16.kutsub liikmesriike üles töötama välja riiklikud kodutuse kaotamise strateegiad; väljendab heameelt kavatsuse üle esitada nõukogu soovitus kodutuse kohta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. detsembri 2023. aasta arvamus teemal „Riiklike kodutuse vastu võitlemise strateegiate ELi raamistik, mis tugineb põhimõttele „Esmalt eluase““.; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks veelgi kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi ambitsioone;

17.on seisukohal, et kiiresti on vaja ELi meetmeid, et tegeleda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse püsivalt kõrge tasemega ELis, eelkõige laste, noorte ja eakamate, puuetega inimeste, väljaspool ELi sündinud inimeste, LGBTI inimeste ja roma kogukondade seas; juhib tähelepanu asjaolule, et prioriteediks tuleks seada juurdepääs kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ja vähekaitstud leibkondade energiajulgeoleku tagamine; kutsub komisjoni üles võtma vastu esimese ELi vaesusevastase strateegia;

18.tuletab meelde liidu eesmärki minna asutusepõhiselt hoolduselt üle kogukonna- või perepõhisele hooldusele; kutsub komisjoni üles esitama deinstitutsionaliseerimise tegevuskava; rõhutab, et see tegevuskava peaks hõlmama kõiki endiselt hoolekandeasutustes elavaid rühmi, sealhulgas lapsi, puuetega inimesi, vaimse tervise probleemidega inimesi, kodutuid inimesi ja eakaid; kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ära ESF+ vahendeid ning muid asjakohaseid Euroopa ja riiklikke fonde, et viia lõpule deinstitutsionaliseerimine, et tagada igale ELi kodanikule võimalus elada pere- või kogukonnakeskkonnas;

19.palub, et komisjon töötaks oma hiljutiste soovituste Komisjoni 7. juuni 2023. aasta teatis, milles käsitletakse kõikehõlmavat lähenemisviisi vaimsele tervisele (COM(2023)0298). kohaselt välja Euroopa vaimse tervise tegevuskava; kutsub liikmesriike üles parandama kõigi, eriti laste, noorte ja eakate juurdepääsu vaimse tervise teenustele ja emotsionaalse toe programmidele; nõuab, et sotsiaalvaldkonna tulemustabeli näitajaid kasutataks paremal viisil, et tegeleda ebakindlate elutingimuste ja ebakindluse mõjuga vaimsele tervisele;

20.kutsub komisjoni üles tegelema üksindusega, edendades terviklikku ELi strateegiat üksilduse ja professionaalsele hooldusele juurdepääsu kohta; nõuab ühtlasi, et nimetatud ELi strateegia raames käsitletaks üksilduse sotsiaal-majanduslikku mõju tootlikkusele ja heaolule, tegeledes selliste probleemidega, nagu maapiirkondade isoleeritus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid jätkaksid taskukohasele ja kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdepääsu käsitleva nõukogu soovituse rakendamist, et tagada juurdepääs kvaliteetsele hooldusele, tagades samal ajal hooldussektori töötajatele ja mitteametlikele hooldajatele inimväärsed töötingimused;

21.tunnistab, et 44 miljonit eurooplast on sageli mitteametlikud pikaajalised hooldajad, kellest enamik on naised Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, „Long-term care report – Trends, challenges and opportunities in an ageing society. Volume I“ (Pikaajalise hoolduse aruanne – suundumused, probleemid ja võimalused vananevas ühiskonnas. I osa), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021, https://data.europa.eu/doi/10.2767/677726.;

22.tunnistab hooldajate ainulaadset rolli ühiskonnas ja tõdeb, et hooldustöötajate määratlus ei ole ELis ühtlustatud, kuigi kogu ELis töötab pikaajalise hoolduse valdkonnas 6,4 miljonit inimest;

23.on mures selle pärast, et 2023. aastal oli ELis vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus endiselt 94,6 miljonit inimest; rõhutab, et kui vaesuse vastu võitlemise lähenemisviisi paradigma ei muutu, ei saavuta Euroopa Liit ja selle liikmesriigid oma vaesuse vähendamise eesmärke; on veendunud, et esimese ELi vaesusevastase strateegia väljakuulutamine on samm õiges suunas, et suundumust muuta, kuid strateegia peab pakkuma terviklikku lähenemisviisi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse mitmemõõtmeliste aspektidega tegelemiseks konkreetsete meetmete, jõulise rakendamise ja järelevalve abil; nõuab, et see strateegia hõlmaks kõiki vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all kannatavaid inimesi, eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi, aga ka erimeetmeid eri elanikkonnarühmade jaoks, nagu palgavaesust kogevad inimesed, kodutud, puuetega inimesed, üksikvanemaga pered ja eelkõige lapsed, et vaesuse edasikandumine kestlikult lõpetada; rõhutab, et miinimumpalga direktiivi ülevõtmine on töötajate vaesusriski ennetamisel ja selle vastu võitlemisel väga tähtis, tugevdades samal ajal töötamise stiimuleid, ning väljendab heameelt asjaolu üle, et mitu liikmesriiki on oma miinimumpalga raamistikke muutnud või kavatsevad neid muuta; väljendab muret ebatüüpiliste tööhõivevormide sagenemise pärast, mille tõttu seisavad töötajad tõenäolisemalt tihedamini silmitsi palgavaesusega ja neil puudub piisav õiguskaitse;

24.kordab oma üleskutset komisjonile jälgida Euroopa poolaasta ja riigipõhiste soovituste raames hoolikalt lastegarantii rakendamist kõigis liikmesriikides; kordab oma üleskutset suurendada Euroopa lastegarantii rahastamist sihtotstarbelise eelarvega vähemalt 20 miljardi euro ulatuses ja et kõik liikmesriigid eraldaksid vähemalt 5 % neile eraldatud ESF+ vahenditest laste vaesuse vastu võitlemiseks ja laste heaolu edendamiseks; on seisukohal, et riigipõhised soovitused peaksid kajastama seda, kas liikmesriigi eelarve vastab ESF+ määruses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) (ELT L 231, 30.6.2021, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1057/oj), artikli 7 lõige 3. sätestatud laste vaesuse vastu võitlemise miinimumeraldise nõudele; kutsub komisjoni üles esitama järgmises mitmeaastases finantsraamistikus lastegarantii jaoks kõikehõlmava eelarve, et võtta meetmeid laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kasvava probleemi lahendamiseks;

25.väljendab muret riiklike poliitikameetmete pärast, mis tekitavad lünki tervisekindlustuses, suurendades ebavõrdsust nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel; hoiatab, et see õõnestab ka sotsiaalõiguste samba 16. põhimõtte ja kestliku arengu eesmärgi 3.8 rakendamist, mis käsitleb üldist tervisekindlustust, samuti samba üldist eesmärki edendada ELis ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist, jätmata kedagi kõrvale; on veendunud, et sotsiaalvaldkonna tulemustabelis kasutatud näitajad ei anna terviklikku ülevaadet tervishoiuteenuste taskukohasusest;

26.rõhutab, et tööandjad peavad edendama ettevõttesiseseid põlvkondadevahelisi sidemeid ning põlvkondadevahelist õppimist noorte ja eakate töötajate vahel ning vastupidi; rõhutab, et vananev tööjõud võib aidata ettevõttel töötada välja uusi tooteid ja teenuseid, et loovamal ja tootlikumal viisil kohaneda vananeva ühiskonna vajadustega; nõuab lisaks stiimulite loomist vabatahtliku tegevuse ja mentorluse soodustamiseks, et soodustada teadmiste edasiandmist põlvkondade vahel;

27.hoiatab, et Euroopa Keskpanga aruannete kohaselt on reaalpalgad endiselt pandeemiaeelsest tasemest madalamad, samal ajal kui tootlikkus oli ligikaudu sama; nõustub, et see loob mõningase võimaluse reaalpalkade inflatsiooniga mitteseotud taastumiseks, ning hoiatab, et kui reaalpalgad ei taastu, suurendaks see pikaajalise majandusliku nõrkuse ohtu, millel võib olla armistav mõju, ning pärsiks veelgi euroala tootlikkust võrreldes teiste maailma piirkondadega; on veendunud, et miinimumpalka käsitlevate nõuete täitmine ja kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse suurendamine võib avaldada positiivset mõju palkade ebavõrdsusele, eelkõige aidates palgajaotuse alumises osas olevaid vähemkaitstud töötajaid, kes jäetakse üha enam kõrvale;

28.nõuab, et liikmesriigid tagaksid inimväärsed töötingimused, mis hõlmavad muu hulgas inimväärset palka, juurdepääsu sotsiaalkaitsele, elukestva õppe võimalusi, töötervishoidu ja -ohutust, head töö- ja eraelu tasakaalu ning õigust olla mittekättesaadav, mõistlikku tööaega, töötajate esindatust, demokraatiat töökohal ja kollektiivlepinguid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid demokraatiat töökohal, sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi, kaitseksid töötajate õigusi, eelkõige rohe- ja digipöörde kontekstis, tagaksid meestele ja naistele võrdse töö eest võrdse tasu, suurendaksid tasustamise läbipaistvust ja tegeleksid soolise ebavõrdsusega, et kaotada sooline palgalõhe ELis;

29.tuletab meelde, kui oluline on parandada füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele, ning kutsub komisjoni üles jälgima riigipõhiste soovituste raames liikmesriikide riiklikke rakenduskavasid, millega käsitletakse nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitust töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitsele juurdepääsu kohta ELT C 387, 15.11.2019, lk 1.; tuletab sellega seoses meelde 13 algatust, mis on esitatud komisjoni 21. veebruari 2024. aasta vastuses Euroopa Parlamendi 21. novembri 2023. aasta resolutsioonile kunstnike ning kultuuri- ja loomesektori töötajate sotsiaalse ja professionaalse olukorra ELi raamistiku kohta Euroopa Parlamendi 21. novembri 2023. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile kunstnike ning kultuuri- ja loomesektori töötajate sotsiaalse ja professionaalse olukorra ELi raamistiku kohta (ELT C, C/2024/4208, 24.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4208/oj)., kuna kultuuri- ja loomesektoris on füüsilisest isikust ettevõtjate osakaal rohkem kui kaks korda suurem kui elanikkonna hulgas üldiselt, ning kutsub komisjoni üles alustama liikmesriikidega koostöös nende algatuste rakendamist;

30.nõuab töö- ja eraelu tasakaalu edendavate poliitikameetmete rakendamist ning õigust olla mittekättesaadav, et parandada kõigi perekondade ja töötajate elukvaliteeti ning tagada töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (ELT L 188, 12.7.2019, lk 79, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1158/oj). ning Euroopa hooldusstrateegia rakendamine; palub komisjonil esitada ettepanek kaugtöö ja õiguse kohta olla mittekättesaadav; palub komisjonil esitada ettepanek igat tüüpi suurperede Euroopa kaardi ja üksikvanemaid hõlmava Euroopa tegevuskava loomiseks, rakendades neile haridus- ja sotsiaalvaldkonna hüvesid; nõuab ühtlasi algatusi, et võidelda töötajate tõrjutuse vastu, mis on tingitud pikematest haiguspuhkustest, kohandada töökohta ja edendada paindlikke töötingimusi ning töötada välja strateegiad, et toetada töötajate tagasipöördumist pärast pikemat töölt puudumist;

31.palub seada ELi ühtekuuluvuspoliitikas esikohale demograafilised probleemid ning nõuab, et ELi ja riiklikul tasandil võetaks konkreetseid meetmeid; kutsub komisjoni üles kuulutama välja Euroopa demograafia-aasta ja töötama tingimata edasi komisjoni teatise „Talentide rakendamine Euroopa piirkondades“ ja talendiotsingumehhanismiga, et edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning suurendada maa- ja äärepoolseimate piirkondade ning suure rahvastikukaoga piirkondade rahastamist, toetades kvaliteetsete töökohtade loomist, avalikke teenuseid, kohaliku arengu projekte ja põhitaristut, et kaitsta elanikkonna, eelkõige noorte õigust elada soovitud kohas; rõhutab, kui oluline on kehtestada erimeetmed, et tegeleda piirkondliku ebavõrdsusega hariduses ja koolituses, tagades kõigile võrdse juurdepääsu kvaliteetsele ja taskukohasele haridusele;

32.väljendab muret asjaolu pärast, et olukorra paranemisest hoolimata on mitmed elanikkonnarühmad, sealhulgas naised, eakad, madala ja keskmise kvalifikatsiooniga inimesed, puuetega inimesed ning sisserändaja või etnilise vähemuse taustaga inimesed endiselt ELi tööturul märkimisväärselt alaesindatud; hoiatab, et hariduslik ebavõrdsus on suurenenud, süvendades veelgi ebasoodsas olukorras ja rändetaustaga õpilaste vähest kaitstust; juhib tähelepanu sellele, et ühise tööhõivearuande kohaselt peaksid sisserändaja või etnilise vähemuse taustaga inimesed saama märkimisväärset kasu sihipärastest meetmetest, et tegeleda oskuste mittevastavusega tööturu vajadustele, parandada keeleoskust ja võidelda diskrimineerimise vastu; rõhutab, kui oluline on tugevdada pingutusi integratsiooni ja kaasamise tegevuskava 2021–2027 rakendamisel, millega luuakse ühine poliitikaraamistik, et toetada liikmesriike välismaalaste integratsiooni käsitleva riikliku poliitika väljatöötamisel;

33.kutsub komisjoni ja nõukogu üles seadma prioriteediks halduskoormuse vähendamise lihtsustamise eesmärgil, järgides samal ajal töö- ja sotsiaalseid standardeid; on veendunud, et VKEde ning praeguste ja tulevaste ettevõtjate tugevam toetamine parandab ELi konkurentsivõimet ja pikaajalist kestlikkust, edendab innovatsiooni ja loob kvaliteetseid töökohti; märgib, et VKEd ja füüsilisest isikust ettevõtjad kõigis sektorites on tähtsad ELi majanduskasvu ja seega sotsiaalpoliitika rahastamise seisukohast; nõuab tungivalt konkreetsete soovituste rakendamist, et parandada ühtset turgu; võtab teadmiseks komisjoni 29. jaanuari 2025. aasta teatise konkurentsivõime kompassi kohta Komisjoni 29. jaanuari 2025. aasta teatis „ELi konkurentsivõime kompass“ (COM(2025)0030).;

34.kutsub komisjoni üles kontrollima iga uue seadusandliku ettepaneku puhul konkurentsivõimet, võttes arvesse ELi õigusaktide üldist mõju ettevõtjatele ning muudele ELi poliitikavaldkondadele ja programmidele;

35.on seisukohal, et sotsiaalmajandus on ELi sotsiaalse turumajanduse oluline osa ning Euroopa sotsiaalõiguste samba ja selle eesmärkide rakendamise liikumapanev jõud, pakkudes sageli tööd vähekaitstud ja tõrjutud rühmadele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama toetust kõigile sotsiaalsetele ettevõtetele, kuid eelkõige mittetulunduslikele ettevõtetele, et edendada kvaliteetset, inimväärset, kaasavat tööd ja ringmajandust ning julgustada liikmesriike hõlbustama juurdepääsu rahastamisele ja suurendama sotsiaalmajanduses osalejate nähtavust, nagu on rõhutatud 2021. aasta sotsiaalmajanduse tegevuskavas ja Liège’i sotsiaalmajanduse tegevuskavas; nõuab, et komisjon uuriks uuenduslikke rahastamismehhanisme, et toetada sotsiaalmajanduse arengut Euroopas Euroopa Parlamendi 6. juuli 2022. aasta resolutsioon ELi sotsiaalmajanduse tegevuskava kohta (ELT C 47, 7.2.2023, lk 171). ning edendada dünaamilist ja kaasavat ettevõtluskeskkonda;

36.on veendunud, et praegusel üleminekuaastal, kus rakendatakse majanduse juhtimise muudetud reegleid, peaksid liikmesriigid viima eelarvepoliitilise vastutuse kooskõlla kestliku ja kaasava majanduskasvu ning tööhõivega, ning märgib, et sotsiaalpartnerite kaasamist, sealhulgas keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade väljatöötamisse, tuleks suurendada, et aidata kaasa uue majanduse juhtimise raamistiku eesmärkide saavutamisele;

37.väljendab heameelt asjaolu üle, et uue majanduse juhtimise raamistiku kohased riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad peavad sisaldama reforme ja investeeringuid, mis vastavad Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamistele probleemidele, ning tagama võla jätkusuutlikkuse, investeerides samal ajal strateegiliselt Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetesse, et edendada ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist;

38.väljendab muret selle pärast, et riigipõhiste soovituste järgimine on siiani vähene; kordab seetõttu oma nõudmist, et liikmesriigid rakendaksid tulemuslikult riigipõhiseid soovitusi, et edendada tervishoiuteenuseid ja kestlikke pensionisüsteeme kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 15. ja 16. põhimõttega, ning pikaajalist heaolu kõigi kodanike jaoks, võttes arvesse nende töötajate vähest kaitstust, kelle karjäär on killustatud, vahelduv ja mõjutatud tööalasest üleminekust; nõuab, et komisjon tugevdaks liikmesriikidega peetavaid dialooge olemasolevate soovituste ja tööhõivesuuniste rakendamise ning tuvastatud probleemide lahendamiseks võetavate praeguste või tulevaste poliitikameetmete üle;

39.väljendab heameelt selle üle, et Euroopa poolaasta raames on loodud raamistik sotsiaalset lähenemist ohustavate riskide kindlakstegemiseks, mis oli Euroopa Parlamendi tungiv nõudmine; tuletab meelde, et selles raamistikus hindab komisjon ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise riske liikmesriikides ning jälgib sotsiaalnäitajate tulemustabelist ja sotsiaalse lähenemise raamistikust lähtuvalt Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete elluviimisel tehtud edusamme; väljendab heameelt selle üle, et 2025. aasta ühises tööhõivearuandes esitatakse sotsiaalse lähenemise raamistiku põhimõtetele tuginev riigipõhine analüüs; kutsub komisjoni üles arendama selle uue raamistiku raames edasi uuenduslikke kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid analüüsivahendeid, et neid Euroopa poolaasta tulevastes tsüklites optimaalselt ära kasutada;

40.väljendab heameelt asjaolu üle, et esimene sotsiaalse lähenemise raamistiku põhimõtetele tuginev analüüs osutab 2023. aastal ülespoole suunatud lähenemisele tööturul Komisjoni 17. detsembri 2024. aasta ettepanek komisjoni ja nõukogu ühise tööhõivearuande kohta (COM(2024)0701).; märgib murega, et alaesindatud rühmade tööhõivenäitajad peavad endiselt paranema ja et Euroopa tasandil püsivad ohud oskuste arendamisega seotud ülespoole suunatud lähenemisele alates varasest haridusest kuni elukestva õppeni ning vaesusriski ja sotsiaalse tõrjutuse määra sotsiaalsete tulemuste osas; kutsub komisjoni üles analüüsi teises etapis neid ohte ülespoole suunatud sotsiaalsele lähenemisele täiendavalt analüüsima ja arutama asjaomaste liikmesriikidega nende ohtude kaotamiseks võetud või kavandatud meetmeid;

41.tunnistab elukalliduse kriisi, mis on suurendanud leibkondade koormust, ja eluasemekulude tõusu, mis koos suurte energiakuludega on suurendanud energiaostuvõimetust kogu ELis; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tegelema igakülgselt kriisi algpõhjustega, seades esikohale poliitikameetmed, mis edendavad majanduslikku vastupanuvõimet, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kestlikku arengut;

42.hoiatab sotsiaalsete riskide eest, mis on tingitud kriisist autotööstuses, mis seisab silmitsi nii välistest kui ka sisemistest teguritest põhjustatud enneolematu survega; kutsub komisjoni üles pöörama sellele sektorile tähelepanu ning tõhustama sotsiaalset dialoogi ja töötajate osalemist üleminekuprotsessides; rõhutab tungivat vajadust ELi koordineeritud reageerimise järele ametiühingute ja tööandjate erakorralise rakkerühma kaudu, et reageerida praegusele kriisile;

43.kutsub komisjoni üles jälgima andmeid restruktureerimise ja selle mõju kohta tööhõivele, näiteks kasutades Euroopa restruktureerimise seirekeskust, et hõlbustada restruktureerimise ja tööturu üleminekute toetamise meetmeid, ning kaaluma selliste riiklike meetmete esiletõstmist, millega toetatakse sotsiaalselt vastutustundlikku restruktureerimise viisi Euroopa poolaasta raames;

44.väljendab muret komisjoni läbivaadatava makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli läbivaatamise pärast, eelkõige tööhõive- ja sotsiaalnäitajate vähenemise pärast, mis on liikmesriikide sotsiaalse ja tööturu olukorra hindamisel väga tähtsad; peab kahetsusväärseks asjaolu, et noorte töötust ei peeta enam põhinäitajaks, kuigi see on oluline konkreetsete tööturuprobleemide kindlakstegemisel ja käsitlemisel ning asjakohase avaliku sektori poliitika vastuvõtmisel; rõhutab, et sotsiaalsete standardite näitajaid tuleks otsustusprotsessis rohkem arvesse võtta; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei konsulteerinud korrektselt Euroopa Parlamendiga, ning tuletab komisjonile meelde tema kohustust teha enne liikmesriikide makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli ning makromajanduslike ja makrorahanduslike näitajate koostamist tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja sotsiaalpartneritega; rõhutab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamine peab olema makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli osa;

45.on seisukohal, et territoriaalne ja sotsiaalne ühtekuuluvus on konkurentsivõime tegevuskava olulised osad ning sellised vahendid nagu eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) on positiivne näide edaspidiste ELi algatuste inspireerimisel;

46.on seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama, et Euroopa poolaasta eelarvepoliitika toetaks Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kooskõlas olevaid investeeringuid, eelkõige sellistes valdkondades nagu inimväärne ja taskukohane eluase, kvaliteetne tervishoid, haridus ja sotsiaalkaitsesüsteemid, kuna need on sotsiaalse ühtekuuluvuse ja pikaajalise majandusliku kestlikkuse jaoks ning sotsiaalsete näitajate abil tuvastatud probleemide lahendamiseks väga tähtsad;

47.juhib tähelepanu vajadusele tegeleda eelkõige probleemidega, mis on sotsiaalvaldkonna tulemustabelis määratletud kui „kriitilise tähtsusega“ ja „jälgimist vajavad“, sealhulgas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus lapsed, sooline tööhõivelõhe, liiga suured eluasemekulud, lastehoid, pikaajaline hooldus, puuetega inimeste tööhõivelõhe, sotsiaalsiirete mõju vaesuse vähendamisele ja elementaarsed digioskused Komisjoni 17. detsembri 2024. aasta ettepanek komisjoni ja nõukogu ühise tööhõivearuande kohta (COM(2024)0701).;

48.rõhutab elukalliduse kriisi negatiivset mõju puuetega inimestele;

49.nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaaluksid jõulist poliitikat, millega tagatakse õiglane palk ja parandatakse töötingimusi, eelkõige madala sissetulekuga ja ebakindlas olukorras olevate töötajate jaoks;

50.rõhutab vajadust õigeaegsete ja ühtlustatud andmete järele sotsiaalpoliitika kohta, et parandada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist ja sihipäraseid sotsiaalseid investeeringuid; palub parandada sotsiaalvaldkonna tulemustabelit, et katta Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet, ning võtta kasutusele ebavõrdsuse suundumusi ja põhjuseid kajastavad asjaomased näitajad, nagu kvaliteetne tööhõive, jõukuse jaotumine, avalike teenuste kättesaadavus, piisavad pensionid, kodutus, vaimne tervis ja töötus; tuletab meelde, et vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riski näitaja ei kajasta täielikult ebavõrdsuse põhjuseid; kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja sotsiaalteenuseid käsitleva Euroopa andmekogumisraamistiku, et jälgida sotsiaalteenustesse investeerimist ja nende katvust;

51.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.