I.Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 2024. aasta aruanne3.märgib, et see aruanne esitati Euroopa Parlamendile 20. juunil 2024; tuletab meelde, et aruanne peaks olema tulevikku suunatud; kommenteerib seejärel mitut arengut, mida komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja oma aruandes rõhutas;
4.väljendab eelkõige rahulolu seoses järgmisega:- –laienemisprotsessis osalevate riikide kohalikud elujõulised kodanikuühiskonnad, kellel on ELiga integreerumise protsessis konstruktiivne roll, rõhutades samas, et kodanikuühiskond on demokraatia ja pluralismi ning hea valitsemistava ja sotsiaalse progressi edendamisel ülioluline ning et laienemisprotsessis osalevad riigid peaksid pakkuma soodsat keskkonda ja asjakohast koostööraamistikku, et tagada nende sisuline kaasamine;
- –Albaania sõelumisprotsessi edukas lõpuleviimine 2023. aasta lõpus ja läbirääkimispeatükkide esimese teemavaldkonna avamine põhiküsimuste ja välissuhete kohta (6. teemavaldkond) 2024. aastal; väljendab heameelt Albaania eesmärgi üle ühinemisläbirääkimised kiiresti läbi viia; rõhutab vajadust reforme veelgi intensiivistada, et kõrvaldada püsivad puudused nn põhiküsimuste valdkonnas, eelkõige seoses õigusriigi, korruptsioonivastase võitluse ja organiseeritud kuritegevusega; hoiatab sõltumatute institutsioonide, näiteks korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eristruktuuri (SPAK) töö kahjustamise eest; rõhutab elujõulise poliitilise pluralismi ja konkurentsivõimelise opositsiooni tähtsust ning nõuab dialoogi ja konstruktiivset koostööd enamuse ja opositsiooni vahel, et saada üle tugevast poliitilisest polariseerumisest riigis ja edendada kaasavaid demokraatlikke protsesse, mis austavad kõiki osapooli, sealhulgas kreeklaste, romade ja egiptlaste vähemusrühmi riigis; tunnustab riigi järjepidevat ja täielikku vastavusseviimist ELi välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas ELi piiravate meetmetega Venemaa ja Valgevene vastu;
- –otsus alustada ühinemisläbirääkimisi Bosnia ja Hertsegoviinaga; julgustab ametiasutusi võtma kõik asjakohased meetmed, mis on sätestatud komisjoni 12. oktoobri 2022. aasta soovituses; nõuab tungivalt, et riigi poliitilised juhid viiksid ellu olulisi reforme, sealhulgas valimisreforme, kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste kohtute otsustega, et tagada kõigi kodanike ja põhirahvuste võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtted, mis on sätestatud riigi põhiseaduses, ning austades täielikult riigisiseste ja rahvusvaheliste kohtute otsuseid, sealhulgas kõiki Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid Bosnia ja Hertsegoviina kohta; mõistab hukka Serblaste Vabariigi juhtkonna korduva vaenu õhutava retoorika ning separatistlikud seadused ja poliitika, sealhulgas põhiseadusevastase nn Serblaste Vabariigi päeva tähistamise 9. jaanuaril 2025; kutsub liikmesriike ning Bosnia ja Hertsegoviina rahvusvahelise üldsuse esindajaid üles edendama ja toetama nende kohtuotsuste rakendamist; võtab teadmiseks Bosnia ja Hertsegoviina kohtu 26. veebruari 2025. aasta otsuse Milorad Dodiki kohtuasjas ning mõistab hukka tema enneolematud rünnakud Bosnia ja Hertsegoviina institutsioonide vastu koos Serblaste Vabariigi juhtkonnaga ning opositsiooni hirmutamise Serblaste Vabariigis; kordab oma nõudmist kohaldada sihipäraseid sanktsioone destabiliseerivate osalejate vastu Bosnias ja Hertsegoviinas, eelkõige Milorad Dodiku vastu; ning teiste Serblaste Vabariigi kõrgete ametnike ja Serbia ametnike vastu, kes toetavad separatistlikku poliitikat poliitiliselt ja materiaalselt; toetab NATO peasekretäri Mark Rutte 10. märtsi 2025. aasta Sarajevos tehtud avaldust ja nõuab dialoogi kõigi osapoolte vahel, et tagada riigis stabiilsus; kutsub kõiki liikmesriike üles tagama, et nõukogu saaks sellised sanktsioonid vastu võtta, ning kehtestama need kahepoolselt või koostöös teiste liikmesriikidega, kui nende vastuvõtmine nõukogus ei ole võimalik; väljendab heameelt saavutatud kokkuleppe üle pikendada ELi vägede volitusi Bosnia ja Hertsegoviina operatsioonis Althea kuni 2025. aasta novembrini ning tuletab meelde, et sellel missioonil on endiselt keskne roll Bosnia ja Hertsegoviina julgeolekus ja stabiilsuses; väljendab heameelt EUFOR Althea reservvägede saabumise üle; nõuab tungivalt, et ELi sõjaline missioon takistaks aktiivselt ebaseaduslikke paraade ja muid provokatsioone ning ähvardusi kõigi inimeste vastu, kes töötavad genotsiidi ohvrite aitamise nimel ning investeerivad rahvustevahelisse leppimisse ja riigi rahumeelsesse tulevikku; nõuab Srebrenica‑Potočari mälestuskeskuses julgeoleku tagamist;
- –edusammud Belgradi ja Priština vahelises dialoogis, eelkõige liikumisvabaduse ja energia valdkonnas; kutsub Kosovot ja Serbiat üles järjekindlalt osalema selles dialoogis heas usus ja kompromissi otsimise vaimus, et saavutada viivitamata kooskõlas rahvusvahelise õigusega oma suhete normaliseerimiseks ulatuslik ja õiguslikult siduv kokkulepe, mis põhineb vastastikusel tunnustamisel; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et suhete normaliseerimisel ei ole tehtud edusamme, ning nõuab meetmete rakendamist ja suutlikkuse loomist ELi vahendatud dialoogi arendamiseks; võtab seetõttu endale kohustuse teha tihedat koostööd nii ametist lahkuvate kui ka tulevase ELi eriesindajaga Belgradi ja Priština dialoogis ning muudes Lääne‑Balkani piirkondlikes küsimustes; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles kasutama ära komisjoni uut ametiaega, et ületada tekkinud ummikseis ja anda dialoogile uus tõuge ning töötada vahendustegevuses välja uus, uuenduslik ja tasakaalustatud lähenemisviis;
- –Serbiat käsitlev 2024. aasta laienemisaruanne, mille komisjon esitas 31. oktoobril 2024; kordab oma seisukohta, et ühinemisläbirääkimised Serbiaga peaksid edasi liikuma üksnes juhul, kui riik ühineb ELi Venemaa-vastaste sanktsioonidega ja teeb märkimisväärseid edusamme ELiga seotud reformide elluviimisel, eelkõige nn põhiküsimuste valdkonnas; tuletab Serbia ametivõimudele meelde, et demokraatlike institutsioonide nõuetekohane toimimine on Serbia ELiga ühinemise protsessi ja ELiga ühinemise metoodika tuumküsimus; tuletab sellega seoses meelde oma seisukohta, et 17. detsembril 2023 toimunud Serbia parlamendi- ja kohalikud valimised ei vastanud rahvusvahelistele standarditele ning Serbia kohustustele korraldada vabad ja õiglased valimised; väljendab veelkord tõsist muret eelmainitud rikkumiste ja valimiste üldise keskkonna pärast, mis ei vastanud standarditele, mille järgimist ühelt ELi kandidaatriigilt oodatakse; nõuab tungivalt, et Serbia poliitiline juhtkond tagaks konstruktiivse ja kaasava dialoogi kogu poliitilise spektri ulatuses ning viiks ellu vajalikud reformid, et Serbia saaks edasi liikuda ELiga ühinemise teel; on tähelepanelikult jälginud pärast Novi Sadi raudteejaama traagilist intsidenti aset leidnud üliõpilaste suurt mobiliseerumist, millega ühinesid teised kodanikerühmad; tuletab meelde, et kogunemisvabadus on põhiõigus, ja toetab rahumeelsete meeleavaldajate vastu suunatud vägivalla suhtes nulltolerantsi poliitikat; mõistab hukka Serbias ajakirjanike, inimõiguste aktivistide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu suunatud kuritahtlikud rünnakud ning nende digitaalse jälgimise ja ahistamise juhtumid, millest on teatatud, sealhulgas hiljutine politseireid neljas juhtivas kodanikuühiskonna organisatsioonis 25. veebruaril 2025, mis oli väidetavalt seotud nende USAID rahaliste vahendite väärkasutamisega; nõuab põhjalikku, erapooletut ja kiiret uurimist seoses väidetava vägivallaga meeleavaldajate vastu ja politsei väärkäitumisega meeleavalduste ajal; väljendab solidaarsust rahumeelsetel meeleavaldustel osalejatega, eelkõige nendega, kes osalesid 15. märtsil 2025 toimunud meeleavaldusel, mis on Serbia lähiajaloo suurim massimeeleavaldus; peab kahetsusväärseks komisjoni leebet suhtumist Serbiasse, hoolimata juba aasta jagu kestnud taandarengust õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste küsimustes ning riigi destabiliseerivast mõjust kogu piirkonnale; nõuab tungivalt, et komisjon, sealhulgas kõrgeimal tasandil, kasutaks Serbia suhtes selgemat keelt ning tegeleks järjepidevalt Serbia oluliste puuduste, edusammude puudumise ja isegi tagasilangusega, kaitstes seeläbi ELi põhiväärtusi;
- –Kosovo avaldus saada ELi liikmeks ja Kosovot käsitlev 2024. aasta aruanne, ning kordab oma üleskutset Euroopa Ülemkogul osalevatele liikmesriikidele anda komisjonile volitused esitada küsimustik ja oma arvamus riigi avalduse lubatavuse kohta; tuletab meelde, et Kosovo taotlust saada kandidaatriigiks hinnatakse tema enda saavutuste ja ELi liikmeks saamise Kopenhaageni kriteeriumide täitmisel saavutatud edu põhjal; väljendab siiski heameelt viisanõude kaotamise üle Kosovo kodanikele; peab kahetsusväärseks nõukogu kehtestatud piiravaid meetmeid Kosovo suhtes ja nõuab nende viivitamatut lõpetamist, nagu on soovitanud komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja;
- –Montenegro edusammud ELi acquis’ 23. ja 24. peatüki vahekriteeriumide täitmisel; julgustab riiki jätkama ELiga seotud reformide osas edusammude tegemist ja neid reforme kiiresti rakendama; väljendab siiski muret seoses vastuoluliste ideedega esitada seadusandlikke ettepanekuid kodakondsuse ja välisagentide kohta, mis ringlevad avalikkuses; rõhutab, kui oluline on, et uus valitsus oleks suuteline ja pühendunud jätkama ELiga seotud reforme ja hoidma Montenegrot kindlalt ELi strateegilisel teel; ootab, et riik alustaks ühinemisläbirääkimistel peatükkide sulgemist ja oleks valmis ühinema ELiga lähema paari aasta jooksul;
- –Põhja‑Makedoonia sõelumisprotsessi edukas lõpuleviimine 2023. aasta lõpus; nõuab tungivalt, et Põhja‑Makedoonia valitsus saavutaks käegakatsutavaid tulemusi oma ELi läbirääkimisraamistikust ja Euroopa Ülemkogu 18. juuli 2022. aasta kohtumise järeldustest tulenevate kohustuste täitmisel, sealhulgas asjakohaste põhiseaduse muudatuste tegemisel, kooskõlas riigi võetud kohustustega;
- –ELi ja tema Lääne‑Balkani partnerite vahelise ühise välis- ja julgeolekupoliitika dialoogi edukas taasalustamine ning nende partnerluste tähtsus rahu ja julgeoleku jaoks; tuletab meelde, et ELi laienemine on geostrateegiline investeering, mis nõuab nii ELi kui ka laienemisprotsessis osalevate riikide pühendumist ühinemisele; tuletab sellega seoses meelde jätkuvat vajadust reformide järele õigusriigi, põhiõiguste ja avaliku halduse valdkonnas ning kooskõla järele ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas sanktsioonide ning ELi viisapoliitika osas; rõhutab lisaks ohte, mida kujutab endast pahatahtlik välissekkumine piirkonnas, ning rõhutab, kui oluline on võidelda desinformatsiooni vastu, et ohjeldada läänevastast ja lõhestavat retoorikat, mille eesmärk on ära kasutada ja süvendada etnilisi pingeid piirkonnas; hoiatab koostöö eest ELi süsteemsete konkurentidega, mis võib õõnestada jõukat, kestlikku ja turvalist tulevikku, mida pakub ELiga ühinemine; tuletab sellega seoses meelde ELi poolt ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III), hiljuti loodud Lääne‑Balkani reformi- ja kasvurahastu ning Lääne‑Balkani investeerimisraamistiku raames tehtud investeeringute lisaväärtust; kutsub Lääne‑Balkani riike üles kasutama kõiki saadaolevaid vahendeid, et toetada oma õigusaktide vastavusse viimist ELi õigustikuga; kutsub laienemisvolinikku üles suurendama ELi tegevuse nähtavust Balkani riikides;
- –otsus alustada ühinemisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga; tunnustab asjaolu, et Moldova vastavusse viimise määr ÜVJPga on märkimisväärselt tõusnud: 54 %‑lt 2022. aastal 86 %‑le 2024. aastal ning innustab Ukrainat ja Moldovat jätkama seda positiivset suunda täieliku kooskõla saavutamise poole; nõuab sõelumisprotsessi kiirendamist ja sellele järgnevate valitsustevaheliste konverentside õigeaegset korraldamist;
- –Armeenia otsus peatada oma osalemine Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioonis ja lõpetada 2024. aastal kõik maksed selle eelarvesse, kuna Venemaa ei ole aidanud Armeeniat Aserbaidžaani sõjalise agressiooni vastu, ning püüd leida usaldusväärsemat julgeolekustruktuuri; toetab Armeenia ametlikku taotlust, et Venemaa Föderatsioon viiks ära oma föderaalse julgeolekuteenistuse piirivalveametnikud riigi rahvusvahelisest lennujaamast ja Armeenia‑Iraani piirilt; väljendab heameelt ELi‑Armeenia poliitilise ja julgeolekudialoogi formaadi alusel ning ELi ja Armeenia partnerlusnõukogus toimuvate korrapäraste kohtumiste üle ning tunnustab otsust võtta 13. juunil ja 22. juulil 2024 vastu Euroopa rahutagamisrahastu abimeetmed Armeenia relvajõudude toetamiseks;
- –Armeenia ja Aserbaidžaani vahel rahu ja riikidevaheliste suhete loomist käsitleva lepingu eelnõu tervikteksti üle peetavate läbirääkimiste edukas lõpuleviimine; tunnustab Armeeniat selle eest, et ta sillutas teed teksti lõplikuks viimistlemiseks, ning ergutab Aserbaidžaani juhtkonda rahukokkulepet allkirjastama ja seda heas usus rakendama, nagu läbirääkimistel otsustati; ergutab tegema täiendavaid edusamme Armeenia-Aserbaidžaani piiride määramise protsessis, millega on jõutud kokkuleppeni mitme piirilõigu kohta, ning piirkondliku suhtluse käivitamisel mõlema riigi suveräänsuse ja jurisdiktsiooni ning vastastikkuse ja võrdsuse alusel, mis on peamine meede piirkondliku arengu taaselavdamiseks, ühenduvuse parandamiseks, püsiva rahu ja heaolu edendamiseks ning kogukondade lepitamise hõlbustamiseks, tuginedes inimestevaheliste kontaktide suurenemisele; kinnitab veel kord oma toetust nii Aserbaidžaani kui ka Armeenia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning toetab kindlalt nende suhete normaliseerimist, lähtudes territoriaalse terviklikkuse ja piiride puutumatuse vastastikuse tunnustamise põhimõtetest kooskõlas 1991. aasta Almatõ deklaratsiooniga; kordab oma nõudmist, et Aserbaidžaan viiks oma väed kogu Armeenia suveräänselt territooriumilt välja ja vabastaks ka ülejäänud 23 armeenlastest pantvangi;
- –ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames Armeenias läbiviidava Euroopa Liidu tsiviilmissiooni (EUMA) tegevus, mis aitab suurendada julgeolekut piirkonnas, vähendades märkimisväärselt konfliktidest mõjutatud ja piirialadel aset leidvate vahejuhtumite arvu, ning piirab sellistel aladel elava elanikkonnale avalduvaid ohte; väljendab heameelt Armeenia abi üle EUMA tegevusele tema territooriumil; tunnustab nõukogu otsuse eest suurendada lähetatavate vaatlejate arvu, parandada missiooni suutlikkust ja pikendada selle lähetamise kestust; nõuab missiooni edasist laienemist ja kohalolekut piirkonnas; palub komisjonil toetada Armeeniat demineerimistegevuses;
- –Euroopa välisteenistuse jätkuv töö välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumistega tegelemisel ja nende vastu võitlemisel välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumistega võitlemise ELi meetmepaketi kaudu, strateegilise kommunikatsiooni (STRATCOM) töörühmade loomine tihedas koostöös liikmesriikide, rahvusvaheliste partnerite, kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste sidusrühmadega; kordab oma nõudmist, et liikmesriigid edastaksid pidevalt Euroopa välisteenistusele luureteavet väljaspool ELi aset leidvate välis- ja julgeolekuprobleemide kohta; nõuab sellega seoses EU INTCENi, Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise keskuse ja ELi satelliidikeskuse tugevdamist, suurendades nende personali ja rahalisi vahendeid ning võimekusi;
- –komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanek kehtestada korruptsioonivastane sanktsioonirežiim, mis võimaldaks ELil võidelda tõsiste korruptsioonijuhtumite vastu kogu maailmas; nõuab, et nõukogu võtaks selle kiiremas korras vastu;
5.mõistab eelkõige hukka järgmise:- –Venemaa jätkuv ebaseaduslik ja õigustamata agressioonisõda Ukraina vastu ning Venemaa sagenevad rünnakud tsiviilsihtmärkide ja tsiviiltaristu vastu Ukrainas; nõuab, et Venemaa ja tema käsilasväed lõpetaksid igasuguse sõjalise tegevuse ning et Venemaa Föderatsioon viiks oma väed ja varustuse viivitamata ja tingimusteta välja Ukrainast ja mis tahes muust riigist, mille territooriumi või selle osad ta on ebaseaduslikult okupeerinud; kordab oma põhimõtet mitte tunnustada Ukraina territooriumide, sealhulgas Krimmi poolsaare ja teiste alade ajutist okupeerimist Venemaa poolt; mõistab hukka kõik hübriidrünnakud, mida Venemaa Ukrainas kasutab, ja mõistab teravalt hukka Venemaa propaganda levitamise sõja kohta Ukrainas;
- –Aljaksandr Lukašenka ebaseadusliku režiimi roll, mis võimaldab riigil tegutseda Venemaa sõjaväebaasina, loovutades seejuures oma riikliku suveräänsuse tegelikult Kremlile, et too säilitaks oma kontrolli Valgevene üle, rõhudes samal ajal Valgevene rahvast selle nimel, et ise võimul püsida; taunib asjaolu, et enne 26. jaanuari 2025. aasta libavalimisi pandi toime raskeid inimõiguste rikkumisi; on mures selle pärast, et Vladimir Putini ja Aljaksandr Lukašenka režiimid kasutavad rännet relvana, pidades eelkõige silmas tuhandete rändajate sissevoolu Poolasse, Keedusse ja Lätisse, mida Venemaa ja Valgevene korraldavad selleks, et võimaldada neil jõuga Euroopa Liitu siseneda; mõistab hukka rände poliitilise vahendina kasutamise Putini režiimi poolt, mis on viinud Soome ja Venemaa vahelise piiri sulgemiseni;
- –Põhja‑Korea ebaseaduslik sekkumine Venemaa Ukraina‑vastasesse agressioonisõtta, saates Venemaale sõjavarustust ja laskemoona ning tuhandeid sõdureid võitlema Ukraina vastu;
- –Põhja‑Korea jätkuvad relvakatsetused ja tuumaprogrammi väljatöötamine, millega rikutakse ÜRO resolutsiooni ning suurendatakse veelgi pingeid India ja Vaikse ookeani piirkonnas; nõuab, et Põhja‑Korea loobuks täielikult, kontrollitavalt ja pöördumatult oma massihävitusrelvadest ja ballistiliste rakettide alastest programmidest; nõuab tungivalt, et Põhja-Korea ametivõimud lõpetaksid oma inimsusvastased kuriteod ja alustaksid reformide protsessi, millega austatakse ja kaitstakse kõiki inimõigusi;
- –Venemaa Föderatsiooni, selle institutsioonide ja esindajate kasvav pahatahtlik tegevus, sekkumine ja hübriidsõda, mida peetakse Gruusia ja Moldova Vabariigi demokraatliku stabiilsuse ja suveräänsuse kahjustamiseks ja õõnestamiseks, ning eelkõige hiljutine sekkumine ELiga ühinemist käsitlevasse põhiseaduslikku referendumisse ja presidendivalimistesse;
- –hästi organiseeritud Serbia poolsõjaväeliste jõudude poolt Kosovo põhjaosas Banjska/Banjskës toime pandud rünnak Kosovo politseiametnike vastu 24. septembril 2023, mille tagajärjeks oli Kosovo politseiametniku Afrim Bunjaku tapmine ja veel kahe Kosovo politseiametniku vigastamine; mõistab hukka kohutava terrorirünnaku elutähtsa taristu vastu Zubin Potoki lähedal; rõhutab, et nende põlastusväärsete rünnakute toimepanijad tuleb viivitamata vastutusele võtta ja kohtu alla anda;
- –NATO liikmesriigi Türgi jätkuv ja rahvusvahelise õiguse alusel ebaseaduslik okupatsioon ELi liikmesriigis Küprosel, mis hõlmab 37 % saare territooriumist;
- –Hamasi poolt 7. oktoobril 2023 Iisraelis toime pandud jõhkrad ja valimatud terrorirünnakud, mis vallandasid Iisraeli sõjalise reaktsiooni ja konflikti Gazas, millel on laastav mõju tsiviilisikutele ja mis on põhjustanud katastroofilise humanitaarolukorra;
- –asjaolu, et Hamas on võtnud ja hoiab endiselt pantvangistuses süütuid inimesi, sealhulgas naisi ja lapsi, ning nõuab kõigi pantvangide tingimusteta ja viivitamatut vabastamist;
- –erakordselt pingeline olukord, mida piirkonna riiklikud ja valitsusvälised osalejad on tahtlikult ja pahatahtlikult õhutanud alates 7. oktoobrist 2023 Iisraeli vastu toime pandud korduvate rünnakutega, mille peamine algataja on Iraan, samuti al‑Houthi mässulised Jeemenis ja Hezbollah Liibanonis, kes tegutsevad tema käsilastena;
- –asjaolu, et Iraan ei täida endiselt üldiste kaitsemeetmete lepingu kohaseid õiguslikke kaitsemeetmetega seotud kohustusi ega ühise laiaulatusliku tegevuskava kohustusi, ning mõistab hukka Iraani tuumaprogrammi edasiarendamise, milleks ei ole mingit usutavat tsiviilvajadust, ning Lähis‑Ida olukorra destabiliseerimise, sealhulgas oma käsilaste, Iisraeli ründamise ning terrorismi ja tsiviilkonfliktide rahastamise kaudu; Iraaniga seotud terroriorganisatsioonide ja -võrgustike rünnakud ja rünnakukatsed ELis;
- –Euroopa kodanike ebaseaduslik kinnipidamine Iraanis, Saksamaa ja Iraani topeltkodakondsusega Euroopa kodaniku Jamshid Sharmahdi hukkamine 29. oktoobril 2024 ning Iraani rahva, eelkõige naiste jõhker rõhumine; kordab oma vankumatut toetust Iraani naistele, kelle põhiõigusi kaks aastat pärast liikumise „Naine! Elu! Vabadus!“ jõhkrat mahasurumist endiselt tõsiselt rikutakse; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teeks kõik endast oleneva, et need kodanikud vabastada ja lõpetada Iraani pantvangidiplomaatia tava pidada kinni välisriikide tsiviilisikuid ja topeltkodakondsusega isikuid, muu hulgas ergutades liikmesriike soovitama oma kodanikel Iraani reisimist vältida;
- –Iraani ja Venemaa sõjalise koostöö tihenemine, eelkõige kavatsus allkirjastada laiaulatuslik strateegilise partnerluse leping, ning asjaolu, et Iraan tarnib Venemaale droone ja ballistilisi rakette Ukraina ja selle rahva vastu kasutamiseks;
- –Afganistanis hiljuti vastu võetud seadus, mis käsitleb n.ö vooruslikkuse edendamist ja pahede ennetamist, samuti inimõiguste ja põhivabaduste süstemaatiline rikkumine selles riigis, eelkõige šariaadiseaduste äärmuslik tõlgendamine, mis eemaldab naised avalikust elust ega lase neil töötada, takistab nende juurdepääsu kõigile avalikele kohtadele ilma meessoost sugulasest saatjata, ja teeb lõpu nende hariduse omandamisele pärast kuuendat klassi, mis kujutab endast soolist apartheidi; nõuab, et Afganistani de facto ametivõimud kaotaksid kõik naiste suhtes kehtivad soopõhised piirangud, ning rõhutab, et see peab olema rahvusvahelise üldsuse Talibaniga suhtlemise põhitingimus; nõuab kindlalt, et jätkataks ranget ja tingimuslikku suhtlust Talibaniga, tuginedes nõukogu kehtestatud viiele kriteeriumile de facto ametivõimudega suhtlemise kohta, ning et tütarlaste ja naiste õiguste raskete rikkumiste toimepanijad võetaks vastutusele, sealhulgas sanktsioonide abil;
- –Hiina valitsuse tegevuse, sealhulgas küberrünnete ja välisriigist lähtuva teabega manipuleerimise laienemine ja intensiivistumine, samuti laevad ja õhusõidukid, millega püütakse ähvardada Hiina naabreid ja mis rikuvad rahu ja stabiilsust Taiwani väinas ja seda ümbritsevates rahvusvahelistes vetes ning takistavad kõigi teiste osaliste meresõiduvabadust; mõistab teravalt hukka Hiina presidendi avaldused, et Hiina RV ei loobu kunagi õigusest kasutada Taiwani suhtes jõudu, ning rõhutab, et sunnimeetmete kasutamine Taiwani ühendamiseks Hiina RVga on vastuolus rahvusvahelise õigusega;
- –valitsuse juhitud sunnitöösüsteem ja inimõiguste jätkuv rikkumine, eelkõige uiguuride süstemaatiline represseerimine Xinjiangi provintsis; täheldab murega etniliste vähemuste jõulist mahasurumist Tiibetis, Hongkongis ja Macaus ning Hiina teisitimõtlejate represseerimist rahvusvahelises ulatuses, samuti Hiina politseiametnike püsivat kohalolekut ELi territooriumil; märgib ära ja mõistab hukka asjaolu, et Hiina RV ei täida ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo soovitusi; kutsub Hiina RVd üles andma ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole sõltumatu juurdepääsu Xinjiangi Uiguuri autonoomsele piirkonnale ning kutsub ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürood üles andma põhjaliku ülevaate praegusest olukorrast ja koostama tegevuskava Hiina RV ametivõimude vastutusele võtmiseks; kutsub kõiki ELi liikmesriike üles peatama Hongkongi ja Hiina RVga sõlmitud väljaandmislepingud ning kaitsma ahistatavaid ja taga kiusatavaid inimesi;
- –stabiilsuse halvenemine Saheli piirkonnas, mida on süvendanud piirkonnas toimunud arvukad sõjalised riigipöörded viimastel aastatel; tuletab meelde, et Saheli piirkonna stabiilsusel on otsene mõju Euroopa välispiiride julgeolekule ning ka Aafrika mandrilt lähtuvate ebaseaduslike rändevoogude haldamisele; rõhutab, et EL peaks kiiresti läbi vaatama oma Saheli piirkonna jaoks välja töötatud piirkondliku strateegia;
- –riigipöörded Burkina Fasos ja Nigeris, mille käigus vahistati president Bazoum ja peatati põhiseaduse kehtivus; väljendab kasvavat muret Saheli keskosa sõjaväerežiimide (Burkina Fasos, Malis ja Nigeris) otsuse üle lahkuda Lääne‑Aafrika riikide majandusühendusest (ECOWAS), mis on tõuganud ECOWASi sügavasse poliitilisse kriisi; mõistab lisaks hukka 29. septembril 2024 toime pandud füüsilise rünnaku ECOWASi parlamendi liikme ja teiste osalejate vastu Lomés ametlikult väljakuulutatud opositsiooni meeleavaldusel; kutsub Togo ametivõime üles tagama läbivaadatud ECOWASi lepingu artiklis 4 sätestatud inimõiguste ja rahvaste õiguste aluspõhimõtete, nagu rahumeelse kogunemise õiguse ning ühinemis-, veendumus- ja väljendusvabaduse edendamise ja kaitse; kutsub ECOWASi ametivõime ja selle liikmesriike üles toetama vajalikke pingutusi, et kaitsta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta põhimõtteid kogu allpiirkonnas; võtab teadmiseks Nigeris läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise partnerlusmissiooni (EUMPM Niger) ja suutlikkuse suurendamise missiooni (EUCAP Sahel Niger) lõpetamise ja Malis läbiviidava Euroopa Liidu väljaõppemissiooni (EUTM) pikendamata jätmise; jälgib murega, kuidas Venemaa on intensiivistanud Aafrika riikidega riikidevaheliste suhete ja koostööalgatuste arendamist sõjalise koostöö kaudu ja lubaduse kaudu teha tuumaenergia arendamise valdkonnas koostööd; mõistab hukka terrorirünnakute sagenemise ja ulatuslikud tsiviilohvrid Saheli piirkonnas, samuti Venemaa paramilitaarjõudude kohaloleku ja röövelliku tegevuse, mis on viinud elanikkonna ümberasustamiseni ja pagulaste hulga suurenemiseni, mis on põhjustatud ka ebastabiilsusest piirkonnas; taunib asjaolu, et ÜRO rahuvalvajate jäetud tühimiku on täitnud Wagneri grupi palgasõdurid ning Venemaa ja Türgi sõjavägi, mille tehased tarnivad Saheli piirkonna riikidele relvi;
- –kodusõda Sudaanis, laastavad tagajärjed tsiviilelanikkonnale, nende vastu toime pandud hirmuteod ja eelkõige vägistamise põlastusväärne ulatuslik kasutamine sõjarelvana;
- –Kongo DV ametivõimude poolt viimasel hetkel seatud taktikalised ja tehnilised piirangud, mis takistasid ELi valimisvaatlusmissioonil presidendivalimisi jälgida; mõistab hukka Rwanda toetatud mässuliste liikumise M23 vägivallateod, mis destabiliseerivad Kongo DV idaosa; nõuab, et vaadataks läbi ELi Ida‑Aafrika järvede piirkonna strateegia;
- –Daniel Ortega ja Rosario Murillo autoritaarne režiim, kes süstemaatiliselt õõnestavad Nicaragua demokraatlikke struktuure; tuletab meelde, et Nicaragua režiim säilitab tugevad sidemed teiste autokraatlike riikidega, näiteks Iraani, Venezuela ja Kuubaga; mõistab hukka Kuuba režiimi süstemaatilised inimõiguste rikkumised ja kuritarvitused; mõistab teravalt hukka Venezuela režiimi korraldatud valimispettuse ja lükkab selle täielikult tagasi, ning nõuab, et Maduro valitsus lõpetaks kodanikuühiskonna ja opositsiooni vastu suunatud repressioonide ja rünnakute poliitika; tuletab meelde, et 19. septembril 2024 tunnustas Euroopa Parlament Edmundo González Urrutiat Venezuela seadusliku ja demokraatlikult valitud presidendina ning María Corina Machadot Venezuela demokraatlike jõudude juhina; toonitab, et mitmed selle piirkonna ja kogu maailma demokraatlikud riigid on tunnustanud Edmundo González Urrutiat valitud presidendina; tuletab meelde, et ta oleks pidanud ametivande andma 10. jaanuaril 2025; väljendab rahulolu selle üle, et 17. detsembril 2024 andis Euroopa Parlament 2024. aasta Sahharovi auhinna mõttevabaduse eest Venezuela demokraatlike jõudude juhile María Corina Machadole ja valitud presidendile Edmundo González Urrutiale, kes esindavad kõiki Venezuela kodanikke, kes nii Venezuelas kui ka väljaspool võitlevad vabaduse ja demokraatia taastamise eest;
- –asjaolu, et mõnes Euroopa riigis töötab „Kuuba meditsiinibrigaad“, mis kujutab endast põhiõiguste ja -vabaduste rikkumist ning orjapidamise ja sunniviisilise töö vormi;
- –riigistruktuuride kokkuvarisemise oht ja raske humanitaarolukord Haitis jõhkra jõuguvägivalla tõttu;
- –asjaolu, et Hiina RV, Venemaa, Iraan ja teised totalitaarsed või autoritaarsed režiimid kasutavad infomanipulatsioone ja pahatahtlikku sekkumist tavapäraste vahenditena, et avaldada survet mitmepoolsetele institutsioonidele ning demokraatlikele väärtustele ja normidele, kuritarvitada võimu, suurendada inimõiguste rikkumiste sagedust ja raskusastet, piirata kodanikuühiskonna, sõltumatu meedia ja demokraatlike opositsiooniliikumiste tegutsemisruumi, levitada läänevastast desinformatsiooni ning kasutada mitmesuguseid rahvusvahelisi repressioone, et diasporaas heidutada kodanikuühiskonda, sõltumatut meediat ja demokraatlikke opositsiooniliikumisi ning piirata nende tegutsemisruumi;
- –kogu maailmas sagenevad rünnakud inimõiguste kaitsjate vastu ja nende ahistamine, meelevaldne kinnipidamine, piinamine ja tapmine, eelkõige nende inimõiguste kaitsjate puhul, kes toetavad keskkonna-, põlisrahvaste, naiste ja LGBTQI+ õigusi ning võitlust korruptsiooni vastu; märgib lisaks, et valitsejad ja valitsusvälised osalejad kasutavad inimõiguste kaitsjate vaigistamise eesmärgil üha keerukamat taktikat, sealhulgas digitaalset jälgimist ja laimukampaaniaid; rõhutab kiireloomulist vajadust kaitsta inimõiguste kaitsjaid, kellel on oluline roll inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitsmisel kogu maailmas; nõuab tõhusamaid toetus- ja kaitsemehhanisme inimõiguste kaitsjatele, kes seisavad silmitsi ähvarduste, ahistamise ja vägivallaga, ning eelkõige neile, kes tegutsevad ohtlikes piirkondades või töötavad tundlikes valdkondades, nagu keskkonna-, põlisrahvaste ja naiste õigused;
- –katsed hoida kõrvale ELi ja rahvusvahelistest sanktsioonidest ning nende strateegiate käsitamine otsese ohuna rahvusvahelisele reeglitel põhinevale korrale;
- –asjaolu, et Aserbaidžaan ei ole täitnud Rahvusvahelise Kohtu 17. novembri 2023. aasta korraldust, milles on sätestatud ajutised meetmed, et 100 000 etnilist armeenlast, kes põgenesid Mägi‑Karabahhist pärast Aserbaidžaani eelnevalt kavandatud põhjendamatut sõjalist rünnakut 2023. aasta septembris, saaksid turvaliselt, takistamatult ja kiiresti tagasi pöörduda, ning Aserbaidžaani ametivõimude keeldumine kõigi 23 praegu kinni peetava Armeenia sõjavangi vabastamisest; rõhutab, et on vaja toetada kõiki algatusi ja tegevusi, mis võiksid viia püsiva rahu saavutamiseni Armeenia ja Aserbaidžaani vahel; nõuab sellega seoses Aserbaidžaani vägede väljaviimist kogu Armeenia suveräänselt territooriumilt ning hoiatab ühtlasi, et mis tahes edasine sõjaline tegevus Armeenia vastu oleks vastuvõetamatu ning sellel oleksid tõsised tagajärjed Aserbaidžaani ja ELi partnerlusele; rõhutab tõsiasja, et probleemid, mis on seotud Aserbaidžaani ühendusega tema Naxçıvani eksklaaviga, tuleks lahendada Armeenia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust täielikult austades; kordab oma seisukohta, et EL peaks olema valmis kehtestama sanktsioone kõigi isikute ja üksuste suhtes, kes ohustavad Armeenia suveräänsust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust; rõhutab, et Euroopa Parlamendi korduvad hoiatused olukorra kohta ei ole toonud kaasa muutusi ELi suhtumises Aserbaidžaani; nõuab, et EL lõpetaks oma sõltuvuse Aserbaidžaani gaasiekspordist; kutsub komisjoni üles peatama 2022. aasta vastastikuse mõistmise memorandumi energiaalase strateegilise partnerluse kohta ning võtma vajalikud meetmed; nõuab, et kõigi tulevaste partnerluslepingute sõlmimine ELi ja Aserbaidžaani vahel sõltuks kõigi poliitvangide vabastamisest ja inimõiguste olukorra paranemisest riigis; mõistab hukka Venemaa gaasi pesu Aserbaidžaani kaudu ja Aserbaidžaani ametivõimude poolt Venemaa jaoks ELi sanktsioonidest kõrvalehoidmise hõlbustamise; nõuab, et EL lõpetaks sellise tehnilise ja rahalise abi andmise Aserbaidžaanile, mis võib aidata tugevdada riigi sõjalist või julgeolekuvõimet; kutsub liikmesriike üles külmutama kogu sõjalise ja julgeolekuvarustuse ekspordi Aserbaidžaani; mõistab hukka Aserbaidžaani korduvad katsed liikmesriike halvustada ja destabiliseerida, sealhulgas nn Bakuu algatusrühma kaudu; mõistab hukka inimõiguste olukorra jätkuva halvenemise Venemaal;
6.nõustub järgmisega:- –vajadus parandada suhteid Türgiga; väljendab heameelt pingete osalise leevendamise üle Vahemere idaosas ja Egeuse meres, kuid märgib veel kord murega, et Türgi välispoliitika on ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika prioriteetidega jätkuvalt vastuolus; tuletab sellega seoses meelde, et Türgi ja Liibüa on allkirjastanud ja võtnud kasutusele vastastikuse mõistmise memorandumi laiaulatusliku julgeoleku- ja sõjalise koostöö ning merealade piiritlemise kohta;
- –üleskutse Türgile töötada oma naabruses konstruktiivse, aga mitte jõulise ega agressiivse lähenemisviisi nimel, kaasa arvatud Lõuna‑Kaukaasias; peab kahetsusväärseks, et Türgi vaidlustab jätkuvalt ELi liikmesriikide suveräänsust ja suveräänseid õigusi; tuletab meelde, et Türgi ühinemisprotsess sõltub Kopenhaageni kriteeriumide täielikust järgimisest ja suhete normaliseerimisest kõigi ELi liikmesriikidega, sealhulgas Küprose Vabariigiga; nõuab, et austataks puhvertsooni staatust ja ÜRO rahuvalvejõudude mandaati Küprosel; nõuab tungivalt, et Türgi ja Küprose türgi juhtkond lõpetaksid ja tühistaksid kõik sellised ühepoolsed tegevused ning hoiduksid mis tahes edasisest tegevusest ja provokatsioonidest; nõuab osalemist ÜRO juhitavatel rahumeelsetel läbirääkimistel ja tõelisi edusamme kõnelustel Küprose kokkuleppe sõlmimiseks kindlalt kokkulepitud ÜRO raamistikus, mis on ainus raamistik, mida EL ja rahvusvaheline üldsus aktsepteerivad, ning kooskõlas ELi õiguse, väärtuste ja põhimõtetega;
- –hinnang, et kuna Türgi valitsus ei ole järsult kurssi muutnud ega tunnustanud Küprose Vabariiki suveräänse riigina, ei saa Türgi ühinemisprotsessi ELiga jätkata; on mures Vabariiklikku Rahvaparteisse (CHP) kuuluva Istanbuli linnapea Ekrem İmamoğlu hiljutise vahistamise pärast mõni päev enne seda, kui CHP valis ta oma kandidaadiks järgmistel presidendivalimistel, ning mõistab hukka poliitilise opositsiooni pideva ründamise;
- –pakiline vajadus, et EL ja Türgi valitsus liiguks edasi vastastikuse arutelu, sealhulgas ajakohastatud assotsieerimislepingu suunas, mis tooks kaasa vastastikku kasulikuma, dünaamilisema ja strateegilisema partnerluse, mille puhul seataks rangelt tingimuseks õigusriigi, põhiõiguste, rahvusvahelise õiguse, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooni austamise ja heanaaberlikud suhted, võttes arvesse Türgi keskset rolli näiteks Musta mere piirkonnas ja tema tähtsust NATO liitlasena;
- –tõsiasi, et Türgi ei tee piisavaid jõupingutusi, et viia oma tegevus kooskõlla ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas seoses sanktsioonidega ja võitlusega sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastu, ning et Türgi peab tegema tihedat koostööd ELi sanktsioonide saadikuga; peab vastuvõetamatuks Türgi presidendi poolt terroriorganisatsioonile Hamas avalikult väljendatud solidaarsust ja pakutud toetust; väljendab taas muret demokraatlike standardite jätkuva halvenemise pärast Türgis; tuletab meelde, et Türgi on ELi sihikule võtnud ka välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumisega seoses ning et Türgi valitsus kaalub Venemaa stiilis välisagentide seaduse kehtestamist; rõhutab vastuolu Türgi BRICS+ kandidatuuri ja ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika vahel;
- –peab kahetsusväärseks, et Gruusias on toimunud demokraatia taandareng, mida näitab asjaolu, et 26. oktoobril 2024 toimunud parlamendivalimistel ei järgitud demokraatlike valimiste rahvusvahelisi standardeid ega täidetud OSCE liikmena võetud kohustust korraldada vabad ja õiglased valimised, vähendades seega tulemuste õiguspärasust ja valitsuse usaldusväärsust üldsuse silmis; rõhutab, et valimiste usaldusväärsuse nõude rikkumine on vastuolus standarditega, mille täitmist ELi kandidaatriigilt oodatakse; keeldub parlamendivalimiste tulemusi tunnustamast ja peab Gruusiat riigiks, mille on hõivanud erakonna Gruusia Unistus ebaseaduslik režiim, ning ei tunnusta riigi üle kontrolli võtnud organi tehtud otsuseid, nagu haldusõiguserikkumiste seadustiku, karistusseadustiku ning kogunemiste ja meeleavalduste seaduse muudatuste kiire vastuvõtmine; nõuab tungivalt ennetähtaegsete valimiste korraldamist parandatud valimistingimustes, sõltumatute ja erapooletute valimisametnike juhtimisel ning laiaulatusliku rahvusvahelise vaatluse all, et tagada tõeliselt vaba, õiglane ja läbipaistev protsess, mis esindab Gruusia rahva tahet; nõustub Euroopa Ülemkogu 27. juuni 2024. aasta järeldustega, et suutmatus muuta praegust tegevussuunda, sealhulgas välismõju läbipaistvust käsitlevat seadust, perekonnaväärtusi ja alaealiste kaitset käsitlevat seadust ning valimisseadustiku muudatusi, ohustab Gruusia liikumist ELiga ühinemise suunas ja toob tegelikult kaasa ühinemisprotsessi peatamise; tunnustab jätkuvalt Salome Zurabišvilit Gruusia seadusliku presidendina ja Gruusia rahva esindajana; hindab tema püüdlusi tuua Gruusia rahumeelselt tagasi demokraatlikule ja Euroopa-meelsele arenguteele; palub Euroopa Ülemkogu eesistujal kutsuda president Salome Zurabišvili esindama Gruusiat eelseisval Euroopa Ülemkogu kohtumisel ja järgmisel Euroopa poliitilise ühenduse tippkohtumisel; kinnitab taas oma vankumatut toetust Gruusia rahva õigustatud Euroopa-püüdlustele, mida Gruusia valitsus reedab; nõuab, et viivitamata vabastataks kõik isikud, kes on kinni peetud rahumeelse protesti eest Gruusia hiljutiste otsuste vastu, mis käsitlevad ELiga integreerumise peatamist; nõuab ELi rahastamismehhanismide kohandamist, et võtta arvesse vaenulikumas ja demokraatiavastasemas keskkonnas tekkivaid vajadusi; rõhutab tungivat vajadust toetada kodanikuühiskonda, pidades silmas hoogustuvaid repressioone ja USA Rahvusvahelise Arengu Ameti (USAID) tegevuse peatamist, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon toetust viivitamata suurendaks; on jätkuvalt seisukohal, et meetmed, mida EL on seni võtnud vastuseks ilmselgele demokraatia tagasilangusele ja varasematest kohustustest taganemisele, ei kajasta veel täielikult Gruusia olukorra tõsidust ja viimaseid sündmusi; väljendab heameelt nõukogu otsuse üle peatada Gruusia diplomaatide ja ametnike viisavaba reisimine, kuid peab vajalikuks algatada arutelu Gruusia viisavabaduse võimaliku peatamise üle, mis põhineb põhiõiguste kriteeriumide täitmata jätmisel; taunib asjaolu, et Ungari ja Slovakkia valitsused on takistanud nõukogu otsuseid sanktsioonide kehtestamise kohta isikute suhtes, kes vastutavad demokraatia allakäigu eest Gruusias; nõuab, et komisjon kasutaks külmutatud 120 miljonit eurot, mis oli alguses mõeldud Gruusia ametiasutuste toetamiseks, hoopis selleks, et suurendada ELi toetust Gruusia kodanikuühiskonnale ning eelkõige valitsusvälisele sektorile ja sõltumatule meediale, mis on üha enam valitseva erakonna ja ametivõimude liigse surve all, ning toetada programme, mis suurendavad demokraatia vastupidavust ja valimiste usaldusväärsust; soovitab tungivalt ELil ja selle liikmesriikidel kehtestada isiklikud sanktsioonid kõigi poliitilise režiimi võtmeisikute, nende pereliikmete ja režiimi võimaldajate suhtes halduses, ettevõtluses, meedias, kohtusüsteemis ja õiguskaitseasutustes; nõuab, et EL külmutaks koostöös teiste jurisdiktsioonidega, eelkõige Ühendkuningriigiga, Bidzina Ivanišvili finantsvarad; ärgitab liikmesriike ja asjaomaseid piirkondlikke organisatsioone vältima Gruusia Unistuse isehakanud võimude legitimeerimist ning nõuab sellega seoses ELi-Gruusia assotsiatsiooninõukogu, tegevuse peatamist;
- –tähelepanek, et Venemaast ja Hiinast on saanud lõunanaabruses, eelkõige Põhja‑Aafrikas olulised osalejad, samal ajal kui Türgi ja Pärsia lahe riikide, eelkõige Saudi Araabia Kuningriigi, Katari ja Araabia Ühendemiraatide piirkondlik mõju on suurenenud; väidab, et Ida- ja Lõuna‑Euroopa käsitamine ühtse naabrusena jätab tähelepanuta nende eriomased probleemid; nõustub, et lõunanaabrus ning selle stabiilsus, majanduslik areng ja jõukus on strateegiliselt tähtsad; tuletab meelde, et lõunanaabruse ebastabiilsus ja ebakindlus on Euroopa välispiiride haldamisel jätkuvalt probleemiks; juhib tähelepanu strateegiliste konkurentide sekkumisele selles piirkonnas ning nõuab tungivalt, et EL edastaks kindla ja selge poliitilise sõnumi uuendatud koostöö toetuseks lõunanaabruse riikidega; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja Euroopa Komisjoni üles avaldama kiiresti uue Vahemere piirkonna leppe ning tagama piisavad vahendid selle õigeaegseks ja tulemuslikuks rakendamiseks; kordab, et selle uue leppe keskmes peaks olema dünaamiline strateegiliste partnerluste võrgustik, mis on kohandatud iga lõunanaabruse riigi konkreetsetele vajadustele ja püüdlustele; on sellega seoses veendunud, et EL peaks põhjalikult läbi vaatama praeguse stiimulite struktuuri, mis hõlmab rahalise abi lubadust ja kaubandusest saadavat kasu vastutasuks poliitiliste ja majanduslike reformide eest, ning tagama selle kooskõla ELi laiemate eesmärkidega, sealhulgas inimõiguste ja demokraatlike väärtuste edendamisega; rõhutab, et lisaks kahepoolse koostöö esmatähtsaks seadmisele peaks EL jätkama piirkondliku koostöö edendamist selliste olemasolevate raamistike kaudu nagu Vahemere Liit, mis on väärtuslik platvorm dialoogi ja ühismeetmete edendamiseks ühist huvi pakkuvates küsimustes;
- –mure Venemaa ja Hiina surve pärast Kesk‑Aasias, ning rõhutab vajadust suurendada vastuseks ELi kohalolekut selles piirkonnas, arvestades selle geostrateegilist tähtsust; rõhutab, et Kesk‑Aasia riigid kõhklevad Venemaa agressioonisõja toetamisel, arvestades sõja mõju sellele piirkonnale; rõhutab ELi huvi sõlmida Kesk-Aasia riikidega tihedamaid majandussuhteid ja tugevdada poliitilisi sidemeid, osaliselt selleks, et tegeleda Venemaa ja Valgevene vastu suunatud sanktsioonidest kõrvalehoidmise probleemiga; kutsub Kesk‑Aasia riikide, eelkõige Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani ametivõime üles tegema tihedat koostööd ELiga, eelkõige selle sanktsioonide saadikuga; innustab komisjoni ja liikmesriike jätkama selliste poliitiliste ja majandusreformide edendamist, mis tugevdavad õigusriiki, demokraatiat, head valitsemistava ja inimõiguste austamist;
- –asjaolu, et Arktikal on geostrateegiline tähtsus võimalike mereteede laiendamise, loodusvaradele juurdepääsu, kliimakaitse ning territoriaalsete nõudmiste tõttu; rõhutab, et seda tähtsust ei suurenda mitte ainult Venemaa sõjaline laienemine Kaug‑Põhjas, vaid ka Hiina üha suurem kohalolek ja huvi piirkonna vastu, samuti asjaolu, et Hiina kuulutas ennast Arktika‑lähedaseks riigiks; rõhutab vajadust tagada meresõiduvabadus ja -ohutus, pidades silmas nende kahe riigi üha suuremat mõju ja militariseerimist; rõhutab julgeoleku, stabiilsuse ja koostöö säilitamise tähtsust Arktikas; rõhutab, et piirkond peab jääma vabaks sõjalistest pingetest ja loodusvarade ekspluateerimisest ning et ühtlasi tuleb austada põlisrahvaste õigusi; kordab vajadust lisada liidu Arktika‑poliitika ÜVJPsse ja teha tulemuslikku koostööd NATOga; nõuab Arktika küsimuse korrapärast käsitlemist poliitika- ja julgeolekukomitee ning nõukogu koosolekutel;
- –Taiwani väina ning India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegiline tähtsus, arvestades selles piirkonnas Hiina‑poolset järjest sagedasemat hirmutamist, sealhulgas sõjaliste ja hübriidvahendite abil, ning rõhutab vajadust suurendada ELi kohalolekut piirkonnas; rõhutab ELi huvi tihendada majandussuhteid ja tugevdada olulisi sidemeid piirkonna sarnaselt meelestatud partneritega, sealhulgas Taiwaniga; palub komisjonil ja liikmesriikidel järgida ELi koordineeritud valmisoleku ja ennetamise strateegiat Taiwani väina võimalike stsenaariumide puhuks, teavitades samal ajal regulaarselt Euroopa Parlamenti ja esitades mõjuhinnangu;
- –Pärsia lahe piirkonna strateegilise partnerluse rakendamise tulemuslikkus, edendades kõigi Pärsia lahe riikidega strateegiliste partnerluste kaudu koostööd ülemaailmse ja piirkondliku julgeoleku ja heaolu edendamiseks;
- –keskendumine küberruumis vastutavuse saavutamisele, rakendades ELi küberdiplomaatia meetmeid ja pöörates tähelepanu ülemaailmse küberkerksuse tugevdamisele; nõuab suuremat keskendumist selliste arenevate demokraatlike riikide küberkerksuse tugevdamisele, mis peavad tulema toime nende valimissüsteeme mõjutavate hübriidprobleemidega; nõuab ELi ja NATO ühiste küberkaitseõppuste arvu suurendamist, et parandada koostalitlusvõimet ja valmisolekut võidelda hübriidohtudega;
- –demokraatia edendamise seadmine ühise välis- ja julgeolekupoliitika keskmesse ning ELi ennetava rolli tagamine sellega seoses, tuginedes varasematest demokraatia toetamise meetmetest saadud õppetundidele, eelkõige kodanikuühiskonna, inimõiguste kaitsjate, kriitikute, demokraatliku opositsiooni ja meedia toetamiseks;
- –vajadus võidelda karistuseta jäämise vastu ja tugevdada kogu maailmas püüdlusi, et tagada vastutusele võtmine, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu, ning seista rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse eest; on endiselt sügavalt mures suundumuse pärast, mis seisneb selles, et riigiametnikud õõnestavad rahvusvaheliste institutsioonide ja nende töötajate otsuseid; väljendab suurt muret USA sanktsioonide pärast Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, selle prokuröride, kohtunike ja töötajate suhtes, mis kujutavad endast tõsist rünnakut rahvusvahelise kohtusüsteemi vastu; kutsub komisjoni üles rakendama viivitamata blokeerimisseadust ja kutsub liikmesriike üles suurendama viivitamata oma diplomaatilisi jõupingutusi, et kaitsta Rahvusvahelist Kriminaalkohut kui rahvusvahelise kohtusüsteemi asendamatut nurgakivi; peab kahetsusväärseks, et mõned Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriigid ei ole täitnud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärusi, mis õõnestab selle kohtu tööd;
- –kiireloomuline ja jätkuv vajadus edendada soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist kogu ELi välistegevuse kaudu, mis arvestab soolist aspekti kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga aastateks 2021–2025, pidades eelkõige silmas praegust ülemaailmset naiste õiguste vähenemist; rõhutab, et praeguses tempos kulub soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks kogu maailmas veel 131 aastat, mis näitab seda, kui oluline on suurendada pingutusi naiste õiguste ja võimaluste kaitsmiseks ja edendamiseks;
Tegelemine Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja üleilmsete tagajärgedega8.rõhutab, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja selle tagajärjed, sh majanduslik ebakindlus, toiduga kindlustamatus ja kõrged energiahinnad, koos Venemaa Föderatsiooni revisionistliku käitumisega mitme Musta mere naaberriigi suhtes destabiliseerib ja ohustab idanaabrust ja Lääne‑Balkanit, mis omakorda õõnestab Euroopa julgeolekustruktuuri; rõhutab sellega seoses vajadust tugevdada ELi suutlikkust toetada demokraatlikke institutsioone meie vahetus naabruses; rõhutab samuti, kui oluline on ELi idapiiri kaitse, mis aitab kaasa kogu ELi julgeolekule; rõhutab, et idakilp ja Balti kaitseliin peaksid olema ELi juhtprojektid heidutuse edendamiseks ja võimalikest idapoolsetest ohtudest jagusaamiseks ning nendega loodaks maismaapiiride integreeritud haldamissüsteem, mille eesmärk on tugevdada ELi välis-maismaapiiri Venemaa ja Valgevenega sõjaliste ja hübriidohtude vastu;
9.märgib, et kogu maailma autokraatlikud osalejad jälgivad tähelepanelikult ELi reaktsiooni Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu ning sellel reaktsioonil on otsustav mõju nende käitumise kujundamisele rahvusvahelisel areenil; on mures autokraatlike režiimide vahelise kasvava koostöö ja koordineerimise pärast, sealhulgas Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile materiaalse või muu toetuse andmise kaudu; nõuab tungivalt, et nõukogu kehtestaks piiravad meetmed riikide suhtes, kes tarnivad Venemaa Föderatsiooni sõjalisi kaupu, näiteks mehitamata õhusõidukeid ja pind-pind-rakette tsiviilsihtmärkide vastu kasutamiseks; tuletab meelde, et selliste sõjaliste kaupade kasutamine tsiviilsihtmärkide vastu on sõjakuritegu; võtab tõsise murega teadmiseks, et Venemaa Föderatsiooni tugevdab koostööd Korea Rahvademokraatliku Vabariigiga ning rõhutab, et Põhja‑Korea vägede kasutamine Venemaa poolt suurendab konflikti ulatust; rõhutab samuti, et on tungivalt vaja lisasanktsioone Valgevene vastu, nii et need oleksid vastavuses kõikide Venemaa-vastaste sanktsioonidega;
10.on seisukohal, et EL ja selle liikmesriigid on nüüd Ukraina ainsad strateegilised liitlased, ning nõuab seetõttu, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid ja kiirendaksid oluliselt igal võimalikul moel sõjalist ja majanduslikku toetust, humanitaarabi ja rahalist abi, et viia Ukraina jõupositsioonile, et vabastada kogu oma rahvas ja hoida ära Venemaa mis tahes edasine agressioon pärast võimalikku relvarahukokkulepet; soovitab seetõttu tugevdada Euroopa Liidu Ukrainat toetavat sõjalise abi missiooni, mille raames on õpetatud välja üle 75 000 Ukraina sõduri, ning rõhutab tungivat vajadust tagada Ukrainale suurem õhukaitsevõime ja pind‑pind‑tüüpi võimekus, et ta saaks kaitsta oma elutähtsat energiataristut, ning kutsub liikmesriike üles viivitamata kaotama piirangud Ukrainasse tarnitud lääne relvasüsteemide. sealhulgas kaugmaarakettide Taurus kasutamisele seaduslike sõjaliste sihtmärkide vastu Venemaa territooriumil, mis oleks täielikult kooskõlas Ukraina õigusega enesekaitsele vastavalt ÜRO põhikirjale;
11.kinnitab veel kord oma kindlameelsust toetada Ukraina soovi saavutada õiglane ja püsiv rahu ning järgida Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi esitatud rahuvalemit ja võidukava; tuletab meelde, et kõik algatused, eelkõige diplomaatilised lahendused, mille eesmärk on lõpetada Venemaa agressioonisõda ning saavutada õiglane ja püsiv rahu, peavad põhinema Ukraina esitatud tõenditel ja tingimustel ning lõpuks olema Ukraina rahva poolt heaks kiidetud; väljendab seetõttu sügavat muret seoses Ameerika Ühendriikide seisukoha ilmse muutumisega Venemaa agressioonisõja suhtes, mis hõlmab Ukraina avalikku süüdistamist sõja jätkumises, USA sõjalise abi peatamist ning katseid sundida Ukrainat loobuma oma seaduslikust enesekaitseõigusest; mõistab teravalt hukka kõik katsed nõuda Ukraina liidritelt alistumist agressorriigile Venemaale üksnes seetõttu, et saaks välja kuulutada nn rahuleppe, ning on seisukohal, et USA administratsiooni praegune katse pidada läbirääkimisi relvarahu ja rahulepingu sõlmimiseks, kaasamata neisse Euroopa riike, keda nende tulemused lõppkokkuvõttes mõjutavad, on kahjulik, sest see viib sõda pidava riigi Venemaa mõjuvõimu suurendamiseni ja annab seeläbi mõista, et agressiivset poliitikat mitte ei karistata, vaid premeeritakse; on ettevaatlikult optimistlik ettepaneku suhtes sõlmida 30-päevase relvarahu kokkulepe; tuletab meelde, et relvarahu võib olla mõjus vahend vaenutegevuse peatamiseks, kuid ainult siis, kui agressor sellest täielikult kinni peab; loodab seetõttu, et Venemaa nõustub sellega ja järgib seda, lõpetades kõik rünnakud Ukraina, selle sõjaliste positsioonide, tsiviilelanikkonna, taristu ja territooriumi vastu; leiab sellegipoolest, võttes arvesse Venemaa varasemaid kokkulepete rikkumisi, et rahu on võimalik saavutada ainult siis, kui Ukrainale mõjuvõimu suurendatakse tugevate julgeolekutagatiste abil; on seevastu seisukohal, et mis tahes lahendus, mis kahjustab Ukraina õiguspäraseid püüdlusi, näiteks tema õigust valida ise oma julgeolekukorraldus, või mille puhul puuduvad usaldusväärsed julgeolekutagatised, võivad anda Venemaale võimaluse Ukrainat ja muid Euroopa riike uuesti rünnata; nõuab seetõttu, et EL võtaks Ukraina suhtes julgeolekukohustusi, nagu on soovitatud Kiievi julgeolekukokkuleppes, et hoida ära Venemaa edasist agressiooni;
12.juhib tähelepanu asjaolule, et ELi ja selle liikmesriikide rahaline toetus Ukrainale ületab mis tahes üksiku riigi rahalise toetuse ning annab tunnistust ELi erakordsest pühendumusest Ukrainale; rõhutab, et ELi roll mis tahes läbirääkimistel, mis mõjutavad Euroopa julgeolekut, peab olema proportsionaalne tema poliitilise ja majandusliku kaalukusega; kinnitab veel kord, et Euroopa julgeolekut käsitlevaid läbirääkimisi ei saa pidada ilma ELi osaluseta;
13.eeldab, et liikmesriigid säilitavad oma Venemaa-vastased sanktsioonid nii kaua, kui on vaja õiglase ja kestva rahu tagamiseks ning kuni toimunu eest on võetud vastutus; nõuab, et EL ja liikmesriigid suurendaksid seniks oma seni vastu võetud sanktsioonipakettide tulemuslikkust ja mõju ning lepiksid vajaduse korral kokku uutes pakettides; viitab sellega seoses Venemaa majanduse jaoks eriti olulistele sektoritele, eelkõige pangandus-, metallurgia-, tuuma-, keemia- ja põllumajandussektorile, samuti sellistele toorainetele nagu alumiinium, teras, uraan, titaan ja nikkel; nõuab Venemaa impordi keelustamist või sellele sihipäraste tollitariifide kehtestamist, et täielikult lõpetada teravilja, kaaliumkarbonaadi ja väetiste impordivood Euroopa Liitu; tuletab meelde, et piiravate meetmete range rakendamine ja ühtne kohaldamine kõigis liikmesriikides on ELi välistegevuse usaldusväärsuse ja mõjususe eeltingimus; rõhutab seega, kui oluline on lõpetada kogu Venemaa energia import ELi ja toetada G7 püüdlusi naftahinna ülempiiri langetamiseks; kutsub komisjoni üles kehtestama karistusi kõigile Euroopa ettevõtetele, kes jätkavad äritegevust Venemaa Föderatsiooniga, ning täiendavalt hindama sanktsioonidest kõrvalehoidmist ja selle vastu võitlema;
14.nõuab suhetes kolmandate riikidega ennetavat diplomaatiat, et minimeerida neist sanktsioonidest kõrvalehoidmist; palub, et komisjon hindaks kriitiliselt ELi abi kolmandatele riikidele, kes toetavad aktiivselt Venemaa agressiooni Ukraina vastu, ning nõuab tungivalt, et nõukogu kehtestaks piiravad meetmed kolmandate riikide suhtes, kes võimaldavad Venemaa agressioonisõda kas sanktsioonidest kõrvalehoidmise hõlbustamise või otsese sõjalise abi andmise kaudu, nagu Valgevene, Iraani või Põhja‑Korea puhul; kutsub kõiki riike üles järgima täielikult kõiki ELi sanktsioonipakette;
15.mõistab hukka Venemaa ja Hiina vahelise „piiranguteta“ partnerluse, eelkõige uuendatud kohustuse tugevdada oma sõjalisi sidemeid; tervitab nõukogu otsust kehtestada sanktsioonid Hiina äriühingutele, kes toetavad Venemaa sõda Ukrainas;
16.väljendab tõsist muret selle pärast, et Venemaa ja Hiina jälgivad ning saboteerivad elutähtsat meretaristut, näiteks merepõhja sidekaableid ja avamere energiarajatisi; on eriti mures kahju pärast kahele merealusele sidekaablile, millest üks ühendab Soomet ja Saksamaad ning teine Rootsit Leeduga ning mida kahjustati 17. ja 18. novembril 2024 vähem kui 24 tunni jooksul, ning selle pärast, et Venemaa varilaevastik kahjustas 25. detsembril 2024 Eestit ja Soomet ühendavat elektrikaablit EstLink2; kutsub ELi üles kehtestama tulemuslikud seire- ja järelevalvesüsteemid ning piirkondliku rannikuvalvealase koostöö, et tagada selliste taristute vastaste rünnakute ennetamine ja kiire avastamine; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et NATO käivitas mitme liikmesriigi osalusel operatsiooni Baltic Sentry, et parandada Läänemere elutähtsa merealuse taristu turvalisust; kutsub liikmesriike üles täielikult täitma kohustusi, mis on võetud New Yorgi ühisavalduses, mis käsitleb merealuste kaablite julgeolekut ja vastupidavust; tuletab samuti meelde, et sarnane sabotaažitegevus elutähtsa veealuse taristu suhtes leiab aset Taiwani väinas;
17.nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid ranget kontrolli Venemaa varilaevade üle ning ennetaks ja piiraks nende tegevust, mis lisaks ELi ja G7 sanktsioonide rikkumisele tähendab tehniliste puuduste ja sagedaste rikete tõttu tohutut ökoloogilist ohtu ökosüsteemile; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks ELi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni koostöö raames kiiresti meetmeid ning kavandaks järgmises Venemaa-vastaste sanktsioonide paketis varilaevastiku vastu sihipärasemad sanktsioonid; täpsustab, et selliste sanktsioonidega tuleks loetleda kõik võimalikud varilaevastiku laevad, samuti nende omanikud, käitajad, haldajad jne; soovitab keelata tankerite müügi riikidesse, mis hõlbustavad kaubavahetust Venemaaga; märgib, et Venemaa varilaevade tegevusele kaasa aitavad lipuriigid aitavad sellega kaasa ka Venemaa sõjategevusele;
18.kordab oma nõudmist võtta vajalikud meetmed sunniviisiliselt väljasaadetud ja ebaseaduslikult lapsendatud Ukraina laste tagasisaamiseks Venemaalt või okupeeritud Ukraina territooriumilt;
19.kutsub komisjoni ja nõukogu üles nimetama Venemaa riiklikult rahastatava erasõjalise Wagneri rühmituse terroriorganisatsiooniks; juhib tähelepanu nn Aafrika korpusele, mis loodi pärast Wagneri grupi endise juhi Jevgeni Prigožini surma 2023. aasta augustis ja allutati otse Venemaa kaitseministeeriumi kontrollile, et koondada Wagneri elemendid uuesti valitsuse kontrolli alla;
20.kordab, et Ukrainal kui agressiooniohvril on kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51 seaduslik õigus enesekaitsele; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, komisjoni, nõukogu ja asjaomaseid liikmesriike üles lubama Ukrainal võtta Venemaa vastu mõjusaid vastumeetmeid; tuletab meelde, et Venemaa on rikkunud rahvusvahelist õigust ning Venemaa külmutatud varade täielik arestimine on asjakohane samm, et sundida Venemaad täitma oma kohustust järgida rahvusvahelist õigust ning hüvitada Ukrainale ja teistele kannatanud osapooltele Venemaa agressioonisõja poolt tekitatud kahju; palub, et komisjon kehtestaks kindla õiguskorra ELi poolt külmutatud Venemaa riigivara konfiskeerimiseks; tuletab komisjonile meelde, et ükski selline ettepanek ei võta ära vajadust jätkuva rahalise, poliitilise, sõjalise ja humanitaarabi järele; nõuab, et kõik Vene riigi, Venemaa kohalike omavalitsuste, Vene riigile kuuluvate ettevõtete ja üksikisikute varad kantaks ELi sanktsioonide loetellu ning et neid varasid kasutataks Ukrainale sõjas tekitatud kahju hüvitamiseks;
21.juhib tähelepanu sellele, et viimase kahju ja vajaduste kiirhinnangu kohaselt on järgmise kümne aasta jooksul Ukraina taastamiseks ja ülesehitamiseks vaja vähemalt 506 miljardit eurot; tunneb heameelt ELi Ukraina rahastu üle, mille eelarve on peaaegu 50 miljonit eurot, ja ELi laenukoostöö mehhanismi üle, millega antakse Ukrainale kuni 45 miljardi euro väärtuses laene ning mis vastab Euroopa Parlamendi üleskutsele ja tugineb nõukogu otsusele suunata Venemaa tõkestatud riigivaradest saadud erakorralised tulud Ukraina abifondi ja Ukraina rahastusse, ning G7 otsusele anda Ukrainale 50 miljardi USA dollari suurune laen, mis on tagatud Venemaa tõkestatud riigivaradega; väljendab veendumust, et uus Ukraina laenukoostöö mehhanism on oluline samm selle suunas, et Venemaa hüvitaks rahaliselt selle tohutu kahju, mida ta Ukrainas jätkuvalt põhjustab;
22.mõistab hukka, et Ungari valitsus kuritarvitab oma vetoõigust, et ELi olulise abi andmist Ukrainale edasi lükata või tulemuslikult tõkestada, püüdes õõnestada ELi ühtset seisukohta Ukraina suhtes; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, nõukogu eesistujat ja liikmesriike üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et takistada edasisi abi blokeerimisi Ungari valitsuse poolt;
23.nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja teised liikmesriigid kaotaksid Ungari valitsuse blokaadi Euroopa rahutagamisrahastu rahastamis- ja väljamakseotsuse suhtes, mis puudutab 450 miljoni euro tasumist Poolale, et hüvitada Ukrainale saadetud varustuse kulusid; nõuab tungivalt, et nad tagaksid, et ELi ainus vahend Ukraina sõjalise abi toetamiseks hakkaks taas täielikult toimima; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles esitama ettepanekuid selliste blokaadide vältimiseks tulevikus või leidma alternatiivse mehhanismi, mis oleks täiesti usaldusväärne;
24.rõhutab, et ELil ja liikmesriikidel tuleb kiiresti anda avaldada survet rahvusvahelise erikohtu loomiseks, millel on pädevus Venemaa Föderatsiooni poliitiline ja sõjaline juhtkond ning tema liitlased Ukraina vastu toime pandud agressioonikuritegude eest kohtu alla anda ja neid uurida; mõistab hukka Ukraina sõjavangide hukkamise Venemaa vägede poolt; rõhutab, et rahu ei jää püsima, kui pole õiglust; peab tervitatavaks Haagis rahvusvahelise keskuse loomist Ukraina-vastaste agressioonikuritegude toimepanijate vastutusele võtmiseks; väljendab toetust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Rahvusvahelise Kohtu kogu tegevusele Ukraina territooriumil toime pandud kuritegude eest vastutusele võtmisel; väljendab heameelt selle üle, et Ukraina ratifitseeris Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi, mille tulemusel on ta alates 2025. aasta jaanuarist selle osalisriik;
25.tunnustab Ukrainat ELiga ühinemise sõelumisprotsessi sujuva edenemise eest vaatamata sõjaaja tingimustele ja kutsub teda üles jätkama edusamme ELi liikmesuse suunas, kasutades kõiki talle Ukraina rahastu raames kättesaadavaks tehtud vahendeid, ning tagama oma kodanikuühiskonna sisulise kaasamise selle rakendamise ja järelevalve etappidesse; tuletab meelde, et ELiga ühinemine on rangelt tulemuspõhine protsess, mille eelduseks on ELi liikmesuse Kopenhaageni kriteeriumide, sealhulgas demokraatia, õigusriigi, põhiväärtuste ja korruptsioonivastase võitluse kriteeriumide täitmine;
26.on veendunud, et Ukraina ja Moldova ühinemine ELiga oleks vastastikku kasulik investeering ühendatud ja tugevasse Euroopasse; väljendab heameelt Moldova Vabariigi majanduskasvu kava ning 1,9 miljardi euro suuruse Moldova Vabariigi reformi- ja kasvurahastu vastuvõtmise üle, mille eesmärk on kiirendada ELiga seotud reforme; väljendab muret USAIDi abi peatamise negatiivsete tagajärgede pärast Moldovale; on seisukohal, et seda puudujääki tuleks võimalikult suures ulatuses korvata ELi allikate, Euroopa demokraatia rahastu ja muude vahenditega; julgustab komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat veelgi tõhustama ÜVJP partnerlust Ukraina ja Moldovaga ning väljendab sellega seoses heameelt ELi ja Moldova vahelise julgeoleku- ja kaitsepartnerluse allkirjastamise üle 2024. aasta mais; tuletab meelde asjaolu, et Moldova Vabariigi julgeolek on lahutamatult seotud Ukraina julgeolekuga; rõhutab, et seetõttu on vaja suurendada Euroopa rahutagamisrahastu rahalist toetust, et veelgi tugevdada Moldova kaitsevõimet;
27.kiidab Moldovat presidendivalimiste professionaalse korraldamise ning erakordse kohusetunde ja pühendumuse eest, hoolimata Venemaa ja tema käsilaste jätkuvast ulatuslikust sekkumisest; väljendab heameelt Moldova 2024. aasta Euroopa Liidu liikmesuse referendumi tulemuste üle, milles sätestati riigi põhiseaduses pühendumus ELiga ühinemisele; väljendab Moldovale toetust demokraatia kaitsmisel; mõistab teravalt hukka Venemaa Föderatsiooni, venemeelsete oligarhide ja Venemaa toetusel tegutsevate kohalike esindajate sellised pidevad ja kooskõlastatud katsed destabiliseerida Moldova Vabariiki, lõhestada Moldova ühiskonda ja õõnestada riigi Euroopa suunas liikumist hübriidrünnakute, energiavarustuse relvana kasutamise, desinformatsioonikampaaniate, pommiähvarduste ja lavastatud meeleavalduste ning vägivallaga ähvardamise või selle kasutamise kaudu; tunnustab ELi partnerlusmissiooni loomist Moldovas ja selle tegevust, mis on suurendanud Moldova ametiasutuste suutlikkust reageerida Venemaa sekkumisele; kutsub nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles eraldama täiendavaid vahendeid, sealhulgas inim- ja finantsressursse, varustust ja tsiviileksperte, mis on vajalikud missiooni volituste täitmise jätkamiseks ka pärast 2025. aasta maid;
28.rõhutab, kui tähtis on Euroopa rahutagamisrahastu ELi konfliktide ennetamise, rahu tagamise ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamise alase suutlikkuse suurendamisel;
29.väljendab heameelt Valgevene ja ELi nõuanderühma loomise üle, et võimaldada pidevat dialoogi ELi ja Valgevene demokraatlike jõudude vahel; väljendab veel kord toetust kõigi poliitvangide vabastamisele ning vapratele aktivistidele ja ajakirjanikele Valgevenes, kes on jätkuvalt vastu ebaseadusliku juhi režiimile hoolimata jätkuvatest repressioonidest, eelkõige keeldumisest uuendada välismaal viibivate valgevenelaste passe, ning kes on väljendanud soovi, et Valgevene areneks demokraatlikult ja liituks ELiga, muu hulgas 2023. aasta augustis Varssavis toimunud uue Valgevene konverentsil; rõhutab, et sellised jõupingutused näitavad kodanikuühiskonna põhjapanevat rolli demokraatia tugevdamisel;
Konfliktide lahendamine ja rahu toetamine Lähis‑Idas30.kinnitab Iisraeli õigust enesekaitsele, mis on sätestatud ja piiratud rahvusvahelise õigusega; tuletab meelde, et Iisrael on kohustatud vältima laialdase näljahäda ohtu ja ohjeldama haigusepideemiate puhangut Gazas; tuletab meelde, et Iisraelil on samuti kohustus kaitsta tsiviilelanikkonda ning et sõjalised operatsioonid peavad olema proportsionaalsed ja kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega; väljendab muret Iisraeli kaitsejõu sõjalise tegevuse pärast Gaza sektoris ning Jordani Läänekaldal ja Liibanonis; nõuab kohest ja püsivat relvarahu, sealhulgas kõigi pantvangide tingimusteta vabastamist;
31.peab äärmiselt kahetsusväärseks relvarahu rikkumist Gazas, kus hiljutised õhurünnakud on kaasa toonud arvukalt tsiviilohvreid; taunib sellega seoses Hamasi keeldumist veel kinnihoitavate pantvangide üleandmisest; nõuab viivitamatut tagasipöördumist relvarahu ja pantvangide vabastamise kokkuleppe täieliku rakendamise juurde ning rõhutab vajadust liikuda edasi selle teise etappi; kiidab vahendajate, sealhulgas Ameerika Ühendriikide, Egiptuse ja Katari pühendumust, kuna nende jõupingutused olid relvarahu ja pantvangide vabastamise kokkuleppe saavutamisel keskse tähtsusega; on valmis osalema aruteludes tulevaste konkreetsete panuste üle relvarahu toetamiseks; peab äärmiselt oluliseks, et täidetakse kõik kokkuleppe alusel võetud kohustused, millega tagatakse kõigi pantvangide vabastamine, lõpetatakse püsivalt vägivald ning võimaldatakse humanitaar- ja arstiabi takistamatut jõudmist Gaza sektorisse ja selle pidevat edastamist; väljendab sellega seoses heameelt abimissiooni EU BAM Rafah taaskäivitamise üle 31. jaanuaril 2025, et toetada Palestiina omavalitsust meditsiinilise evakuatsiooniga seotud piiriületuste hõlbustamisel; väljendab rahulolematust Rafahi piiriületuspunkti hiljutise teadmata ajaks sulgemise pärast Gazas 18. märtsil 2025 alanud sõjaliste operatsioonide tõttu; nõuab, et kõik osapooled täidaksid täielikult oma kohustused ja seaksid esikohale tsiviilisikute kaitse; nõuab tungivalt, et kõik Euroopa ja rahvusvahelised osalejad jälgiksid aktiivselt relvarahu täitmist ja võtaksid selle rikkujad vastutusele;
32.on veendunud, et 24. veebruaril 2025 Brüsselis toimunud assotsiatsiooninõukogu Iisraeliga oli esimene samm Iisraeli välisministriga avameelse ja avatud arutelu taaskäivitamisel ning et seda arutelu tuleb edasi arendada; tunnistab, kui oluline on teha Iisraeliga koostööd, et tugevdada ELi rolli Lähis‑Idas, rõhutades samas, et partnerlus peab põhinema õiguste ja väärtuste täielikul austamisel; tuletab meelde, et assotsieerimislepingu artikli 2 järgimine on partnerluse oluline osa, ning nõuab, et Iisraeli valitsus jälgiks ja hindaks pidevalt selle rakendamist; väljendab heameelt kavandatava kõrgetasemelise dialoogi üle Palestiina peaministriga 2025. aasta aprillis;
33.kordab oma vankumatut toetust kokkulepitud lahendusele, mis põhineb kahe riigi kooseksisteerimisel 1967. aasta piirides, mille puhul oleks rahumeelsete naabritena kaks suveräänset ja demokraatlikku riiki, mille ühine pealinn oleks Jeruusalemm, sest selline lahendus on nii iisraellaste kui palestiinlaste jaoks kõige kindlam tee püsiva rahu ja julgeoleku saavutamiseks; nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja toetaks kõiki sel eesmärgil tehtavaid jõupingutusi, eelkõige kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse rakendamiseks mõeldud ülemaailmset liitu; palub, et kõik osapooled püüaksid uuesti kõrvaldada takistusi selle lahenduse teelt ning alustaksid dialoogi eesmärgiga saavutada vastastikune mõistmine ja austus; peab tervitatavaks väljavaadet, et Palestiina omavalitsus naaseb Gazasse; peab kahetsusväärseks, et Palestiina omavalitsus ei ole alates 2005. aastast valimisi korraldanud, mis kahjustab tema usaldusväärsust, ning loodab, et valimised toimuvad peatselt; on veendunud, et rahu, julgeolek, stabiilsus ja jõukus Gazas või Iisraeli ja Palestiina elanike leppimine ei ole võimalik, senikaua kui Hamasil ja teistel terrorirühmitustel on Gaza sektoris mingisugune roll; kutsub seetõttu Euroopa Liidu eriesindajat Lähis‑Ida rahuprotsessis üles toetama jõupingutusi, et võidelda selle piirkonna noorte edasise radikaliseerumise vastu; mõistab hukka asjaolu, et Iisrael on kiirendanud ebaseaduslike asulate rajamist Palestiina territooriumil, sest selline tegevus rikub rahvusvahelist õigust, kahjustab püüdlusi saavutada kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus ning takistab oluliselt püsiva rahu saavutamist; väljendab muret Iisraeli vägede ja ekstremistlike asunike kasvava vägivalla pärast Jordani Läänekaldal ja Ida‑Jeruusalemmas ning kiidab heaks äärmuslike Iisraeli asunike vastu kehtestatud sanktsioonid; kordab, et Aabrahami lepingutel on tähtis roll raamistikuna püsiva rahu, stabiilsuse ja heaolu saavutamiseks Lähis‑Idas; väljendab heameelt 4. märtsil 2025 Kairos toimunud tippkohtumisel esitatud taastamise ja ülesehitamise Araabia kava üle, mis on tõsine alus Gaza sektori tuleviku üle peetavatele aruteludele; julgustab komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning Vahemere piirkonna volinikku tegema konstruktiivset koostööd Araabia partneritega, et pakkuda usaldusväärseid lahendusi Gaza ülesehitamiseks, valitsemiseks ja julgeolekuks; lükkab seevastu tagasi Donald Trumpi Gazat käsitleva ettepaneku, milles ei võeta arvesse ebapüsivaid julgeolekutingimusi kogu Lähis‑Idas; on arvamusel, et hävitamise ja inimkannatuste ulatuse tõttu Gazas on vaja ulatuslikku rahvusvahelist tegevust, kus osalevad Ameerika Ühendriigid koos ELi, ÜRO, Araabia riikide ja teiste rahvusvaheliste partneritega, kes täiendavad üksteise jõupingutusi, et läbirääkimised saaksid jätkuda ja need oleksid konstruktiivsed; toetab kindlalt jõupingutusi Iisraeli ja piirkonna Araabia riikide vaheliste suhete normaliseerimiseks tulevikus;
34.toetab õiglast ja elujõulist lahendust Palestiina pagulaste küsimusele; rõhutab, et ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonil Lähis‑Idas (UNRWA) on oluline roll humanitaarabi ja oluliste teenuste osutamisel, mida praeguses olukorras ei tohi katkestada, ning on seisukohal, et kõiki piirkonnas tegutsevaid ÜRO asutusi tuleb nende jõupingutustes toetada; tuletab siiski meelde, et on mures UNRWA töötajate vastu esitatud tõsiste süüdistuste pärast, mis viitavad sellele, et UNRWA on võtnud tööle terroriorganisatsiooni Hamas liikmeid; väljendab heameelt, et pärast tõsiseid süüdistusi ameti töötajate kohta on ÜRO võtnud meetmeid ning et UNRWA on täielikult pühendunud nn Colonna aruandest tulenevate soovituste rakendamisele; kordab Euroopa Ülemkogu 17. oktoobri 2024. aasta järeldusi, milles mõistetakse hukka kõik katsed tühistada 1967. aasta Iisraeli ja UNRWA vaheline leping; nõuab, et komisjon tagaks, et ELi eelarvest ei rahastataks ega toetataks Hamasi ega Hezbollah’ tegevust; rõhutab, et tulevikus võib olla vaja lisameetmeid, et püüelda veelgi suurema läbipaistvuse ja aruandekohustuse poole;
35.väljendab muret kasvavate pingete pärast Lähis‑Idas ning nõuab tungivalt, et kõik asjaosalised järgiksid rahvusvahelist humanitaarõigust, näitaksid üles maksimaalset vaoshoitust ja pühenduksid pingete leevendamisele, kuna piirkondlikku konflikti tuleb iga hinna eest vältida; mõistab hukka tõsiasja, et hukkunud on tuhandeid tsiviilelanikke; nõuab tungivalt Hezbollah’ desarmeerimist osana laiematest meetmetest, et vähendada vaenutegevust ja tagada piirkondlik stabiilsus; palub, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitaks tervikliku ELi Lähis‑Ida strateegia, et suurendada ELi tegelikku kohalolekut piirkonnas, edendada pikaajalist stabiilsust ja rahu piirkonnas ning tugevdada partnerlust selle piirkonna peamiste sidusrühmadega; rõhutab, et strateegiat tuleb täpsustada komisjoni uue koosseisu ametiaja esimeste kuude jooksul ja see peaks kajastuma tulevases mitmeaastases finantsraamistikus, et sellel oleks kiiresti halvenevale olukorrale märgatav mõju; toonitab, et liikmesriigid peavad suurendama oma diplomaatilisi jõupingutusi rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas Pärsia lahe riikidega, et soodustada pingete kiiret leevendamist ja sisukat dialoogi; rõhutab, et selle piirkonna kodanikuühiskonna organisatsioonid tuleb seada prioriteediks ja neid tuleb tugevdada, eelkõige inimõiguste kaitse ja rahu kindlustamisega tegelevaid organisatsioone;
36.mõistab karmilt hukka destabiliseeriva mõju, mida avaldavad selles piirkonnas Iraani režiim ja selle valitsusväliste osaliste võrgustik; tuletab meelde, et Iraan ei peitu enam volitatud esindajate taha, vaid tegutseb avalikult, ning mõistab hukka Iraani kaks otsest ja avatud rünnakut Iisraeli territooriumil 2024. aastal, millele Iisrael vastas, suurendades konflikti enneolematute mõõtmeteni; mõistab teravalt hukka Hezbollah’ rünnakud Iisraeli vastu, mis tõid kaasa Iisraeli sissetungi Liibanoni, põhjustades arvukalt tsiviilohvreid, sundrännet ja vägivalla eskaleerumist Liibanonis; võtab teadmiseks Iisraeli ja Hezbollah’ vahelise 60 päevase relvarahu, milles lepiti kokku 27. novembril 2024; nõuab tungivalt, et Iisrael lahkuks Lõuna‑Liibanonist vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1701; tuletab meelde, et vaenutegevus tuleb lõpetada nii kiiresti kui võimalik ja lõplikult, et saavutada sinise joone ääres diplomaatiline lahendus; nõuab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1701 täielikku rakendamist, mis on ainus viis pingete leevendamiseks ja Iisraeli‑Liibanoni piiri püsivaks stabiliseerimiseks ning Liibanoni suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja stabiilsuse täielikuks taastamiseks; väljendab heameelt nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta otsuse üle võtta Euroopa rahutagamisrahastu raames vastu 60 miljoni euro suurune kolmas abimeede Liibanoni relvajõudude toetamiseks;
37.kutsub nõukogu ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles kandma Hezbollah tervikuna terroristlike organisatsioonide ELi loetellu;
38.võtab teadmiseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 21. novembri 2024. aasta vahistamismääruse;
39.kordab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu presidendi, kohtuniku Tomoko Akane üleskutset ELile võtta viivitamata meetmeid, et kaitsta Rahvusvahelist Kriminaalkohut ja õigusriiki rahvusvahelises kogukonnas, sealhulgas muutes kiiresti ELi blokeerimisseadust, et lisada Rahvusvaheline Kriminaalkohus selle kohaldamisalasse;
40.väljendab heameelt uue valitsuse moodustamise üle; soovib president Joseph Aounile ja peaminister Nawaf Salamile edu Liibanoni rahva püüdluste elluviimisel; toetab Liibanoni kindlalt selliste riigi institutsioonide uuesti ülesehitamisel, mis suudavad täita oma ülesandeid kõigi kodanike teenistuses ning edendada reformidele ja tulevikku suunatud tegevuskava, eriti seoses kodanikuvabaduste ja õigusriigi põhimõttega; toetab ülesehituspüüdlusi poliitilise stabiliseerimise ja sotsiaal-majandusliku taastamise teel; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles taasalustama ELi ja Liibanoni partnerlust, sealhulgas korraldama peagi assotsiatsiooninõukogu istungi;
41.mõistab karmilt hukka Iisraeli kaitsejõudude ja Hezbollah’ hiljutised rünnakud ÜRO ajutiste relvajõudude (UNIFIL) vastu Liibanonis; kordab, et kõik ÜRO töötajad on puutumatud, ja kinnitab veel kord, et Lõuna‑Liibanonis täidab olulist stabiliseerivat rolli UNIFIL, millesse panustab 16 liikmesriiki, ning nõuab nende rünnakute viivitamatut lõpetamist;
42.väljendab heameelt selle üle, et EL otsustas pikendada Iraani‑vastaseid sanktsioone kuni 2025. aasta juulini, et muu hulgas karistada Iraani selle eest, et ta toodab ja tarnib Venemaale ja laiemale Lähis-Ida piirkonnale mehitamata droone ja juhitavaid rakette; rõhutab, et Iraanil on tugevad sidemed Iraani revolutsioonilise kaardiväega (IRGC), selle esindajate, näiteks al‑Houthi mässulistega ning Iraagis ja Süürias tegutsevate relvastatud rühmitustega; mõistab teravalt hukka Iraani revolutsioonilise kaardiväe poolt viimastel aastakümnetel toime pandud arvukad terrori- ja mõrvarünnakud või rünnakukatsed, sealhulgas Euroopa pinnal; kordab nõudmist, et IRGC lisataks terroristlike organisatsioonide ELi loetellu; juhib tähelepanu sellele, et veel ammendamata sanktsioneerimisvõimaluste hulka kuulub ka palju piiravam lähenemisviis tehnosiirdele selliste toodete ekspordi kaudu, mida ei liigitata kahesuguse kasutusega kaupadeks;
43.mõistab karmilt hukka al‑Houthi mässuliste destabiliseerivad rünnakud Punast merd läbivate kauba- ja sõjalaevade vastu; rõhutab, et need on põhjustanud märkimisväärseid häireid ülemaailmses kaubanduses, kuna laevandusettevõtjad on sunnitud suunama suure osa Punase mere liiklusest ümber Aafrika lõunatipu; nõuab kollektiivset tegutsemist ja julgustab ELi suuremat osalemist ja rahvusvahelist koostööd ning nõuab tungivalt jätkuvaid meetmeid, et tagada meresõiduvabadus ühel maailma kõige kriitilisemal veeteel; nõuab, et need ebaseaduslikud rünnakud viivitamata lõpetataks;
44.jagab eesmärki iga hinna eest takistada Iraanil tuumarelvi soetamast; rõhutab siiski, et Teherani režiim on selgelt tagasi lükanud Iraani tuumaleppe (JCPOA) taaselustamise ja keeldunud koostööst oma käimasolevas vaidluses Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuriga; toonitab, et samal ajal on Iraan suurendanud oma tuumarelvasuutlikkust peab kahetsusväärseks asjaolu, et praegu puudub strateegia, millega veenda Iraani hoiduma sõjalise tuumavõimsuse suurendamisest, ning tegevuskava juhuks, kui Iraan ületab tuumakünnise; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles esitama Iraani suhtes läbivaadatud strateegia, mis võtaks arvesse kõiki võimalusi;
45.väljendab muret konflikti ümbritseva vaenu õhutava retoorika pärast, millele annab hoogu väär- ja desinformatsioon, ning selle ärakasutamise pärast pahatahtlike osalejate poolt eesmärgiga külvata usaldamatust ja vihkamist, sealhulgas Euroopa ühiskondades, mida näitab eelkõige, kuid mitte ainult, antisemitismi murettekitav tõus; hoiatab, et see peaks olema ELi desinformatsioonivastase võitluse keskmes, ning nõuab komisjonilt koordineeritud lähenemisviisi, milles võetakse arvesse selle poliitika välis- ja sisemõõdet, sealhulgas, kuid mitte ainult, tulevast strateegilist kommunikatsioonikava, et edendada ELi rolli lõunanaabruses;
46.väljendab heameelt Bashar al‑Assadi režiimi ajaloolise lagunemise üle Süürias; tuletab meelde, et see püsis nii pikalt võimul tänu oma liitlaste Venemaa ja Iraani toetusele ning et selle kokkuvarisemine näitab, et liitlased on nõrgenenud; väljendab heameelt ELi ja Süüria suhete uue alguse üle, mis väljendub ELi asjuri ametissenimetamises Damaskuses, diplomaatilises tegevuses ning liikmesriikide ja ELi juhtide korraldatud kõrgetasemelistes kohtumistes, samuti 17. märtsil 2025 toimunud üheksandal Brüsseli konverentsil, millel osales ajutine välisminister Asaad al‑Shibani; on seisukohal, et diplomaatiliste suhete loomine Süüria uute ametivõimudega ei tohiks olla ettekäändeks kohelda leebemalt liikmesriikide kodanikke, kes võitlesid Süüria islamirühmitustes; kinnitab, et need võitlejad kujutavad endast endiselt ohtu riikidele, mille kodanikud nad on, ja kõigile ELi liikmesriikidele; kordab oma vankumatut toetust Süüria territoriaalsele terviklikkusele ning rõhutab vajadust kiiresti suurendada humanitaarabi ja pakkuda kaitset 16,7 miljonile abivajajale; pooldab sellega seoses humanitaarkaalutlustel põhinevate vabastuste tähtajatut pikendamist ja sanktsioonide järkjärgulist, kuid tingimuslikku peatamist mitmes majandussektoris, et tagada Süüria majandusele hädavajalik abi; lubab jälgida tähelepanelikult poliitilist üleminekuprotsessi ja kutsuda liikmesriike üles võtma sanktsioonide tühistamise tagasi, kui Süüria ametivõimud ei täida võetud kohustusi; tunnistab väljakutset, et korrapärane riigi ülesehitamine on seotud endisele režiimile lojaalsete relvarühmituste mässutegevuse ohuga, ning julgustab ajutisi ametivõime korraldama kiiresti poolsõjaliste rühmituste ja tsiviilisikute desarmeerimist, eriti pärast vastuvõetamatuid kättemaksurünnakuid alaviidi kogukonna vastu, kelles nähakse Assadi režiimi liitlasi; nõuab, et EL ja liikmesriigid toetaksid Süüria üleminekuvalitsuse ja kurdide juhitud SDFi vahelise kokkuleppe rakendamise protsessi, et tagada kurdi kogukonna täielik tunnustamine ja poliitiline osalemine Süürias; kutsub kõiki osapooli üles aitama kaasa rahumeelsele ja Süüria juhitud poliitilisele üleminekule kaasavale demokraatlikule valitsemismudelile, mis tagaks naiste, vähemuste ja kõigi Süüria ühiskonna liikmete esindatuse, osalemise ja võrdsed õigused, olenemata etnilisest või usulisest kuuluvusest, ning mis juhinduks oma tegevuses riigiasutuste heast toimimisest ja Süüria rahva heaolust; väljendab heameelt selle üle, et ajutine president Ahmed al‑Sharaa tunnustab Süüria mitmekesisust, kuid märgib, et praeguse ajutise valitsuse koosseisus see ei kajastu; on kindlalt veendunud, et Süüria poliitilise ülemineku edu, eelkõige tsiviilrahu kaitsmine ja usalduse suurendamine riigiasutuste vastu, sõltub sellest, kuivõrd üleminekuperioodi õigusemõistmine ja lepitamine aitavad võidelda kõigi rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste eest vastutavate poolte karistamatuse vastu; rõhutab, et võitlus karistamatuse vastu Süürias on Euroopa ja rahvusvahelise üldsuse jaoks moraalne ja poliitiline kohustus; kutsub ELi ja liikmesriike üles toetama tööd, mida teeb rahvusvaheline, erapooletu ja sõltumatu mehhanism, mis aitab uurida Süüria Araabia Vabariigis alates 2011. aasta märtsist toime pandud raskeimaid rahvusvahelisi kuritegusid ning kohtu alla anda nende kuritegude eest vastutajaid; julgustab Süüriat ratifitseerima Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ja ühtlustama sellele vastavalt riigisiseseid õigusakte ning andma avaldusega Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule tagasiulatuva pädevuse; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles kaaluma erimissiooni loomist koostöös rahvusvaheliste partneritega, et aidata dokumenteerida Bashar al‑Assadi režiimi ja kõigi teiste rühmituste raskeid kuritegusid; rõhutab, kui oluline on säilitada Süüria territoriaalne terviklikkus, ka selleks, et aidata säilitada piirkonna stabiilsust; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja liikmesriike üles võtma viivitamata meetmeid, et vältida Venemaa vägede, paramilitaarjõudude või luureteenistuste taastamist või tugevdamist riigis;
Koostöö stimuleerimine sarnaselt meelestatud partneritega47.tunnistab, et ühehäälsuse nõue sunnib liikmesriike tegema väsimatult tööd kompromissi ja ühtsuse saavutamiseks, mis on ELi poliitilise mõjuvõimu allikas maailmaareenil; juhib siiski tähelepanu sellele, et kompromissi ühtsuse ideaali ja ühehäälsuse kõrge hinna vahel tuleks globaalse tasandi usaldusväärsuse seisukohast kriitiliselt hinnata, pidades eelkõige silmas laienenud ELi tulemuslikku toimimist;
48.peab sellega seoses kahetsusväärseks asjaolu, et üksikud liikmesriigid on kasutanud oma vetoõigust, et nõrgendada kokkuleppeid, aeglustada otsuste tegemist või koguni takistada ühist poliitikat; peab kahetsusväärseks, et muu hulgas Euroopa Liidu lepingu üleminekuklauslitega ette nähtud kiirete, tõhusate ja tulemuslike välis-, julgeoleku- ja kaitsemeetmete potentsiaali ei ole kunagi realiseeritud;
49.kordab oma nõudmist, et nõukogu läheks ÜVJP valdkondades, mis ei ole sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega, järk-järgult üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele; võtab teadmiseks teatavate liikmesriikide mured ja hirmu, et suutlikkus ELi tasandi välis- ja julgeolekupoliitikat mõjutada väheneb; innustab kuni sõjalise või kaitsepoliitilise tähenduseta otsuste puhul kvalifitseeritud häälteenamust nõudva hääletuse täieliku kohaldamiseni kasutama täielikult ära kõiki praegu olemasolevaid võimalusi, et suurendada sellealast otsusekindlust, kaasa arvatud konstruktiivse hääletamisest hoidumise kasutamine kooskõlas ELi lepingu artikli 31 lõikega 1; tunnistab, et kvalifitseeritud häälteenamust nõudva hääletuse kohaldamise poole liikumine saab toimuda üksnes järk-järgult, tuginedes Euroopa strateegilise kultuuri kujundamisele;
50.rõhutab, et maailm muutub üha multipolaarsemaks ja vähem mitmepoolseks; rõhutab, et mitmepoolseid foorumeid, sealhulgas eelkõige ÜROd ja selle asutusi, tuleks pidada ELi valitud koostöövormiks; kutsub liikmesriike üles tugevdama mitmepoolse valitsemise kaasavaid vorme ning julgustab sellega seoses komisjoni, Euroopa välisteenistust ja nõukogu tõhustama institutsioonidevahelise koostööd mitmepoolsete organisatsioonidega, mis on lahutamatult seotud rahvusvahelise reeglitel põhineva korraga ja seega kaitsevad ÜROd ja mitmepoolset süsteemi tervikuna; väljendab sellega seoses muret eksklusiivsete koostöövormide kasvava tähtsuse pärast, mis annab tunnistust suurenevast konkurentsist; väljendab muret selle pärast, et jätkuvalt suureneb BRIC-riikide rühm, kuhu praegu kuulub 45 % maailma elanikkonnast; rõhutab, et selline koostöö annab Venemaale vahendid riigi poliitiliseks isoleerimiseks ettenähtud meetmetest kõrvalehoidmiseks ning võimaldab Hiinal taristuprojektide rahastamismeetodite kaudu oma mõju veelgi laiendada; rõhutab, et Hiina osalemise tõsidus sõltub tema valmisolekust teha järeleandmisi, et tegeleda maailma lõunapoolsete riikide võla haldamise ja restruktureerimisega; märgib samal ajal, et autoritaarsed režiimid kasutavad rahvusvahelisi institutsioone ja norme üha enam ära ja õõnestavad neid; rõhutab, et see suundumus seab Euroopa Liidu keerulisse olukorda, kus tuleb tasakaalustada vajadust järgida laia ja kaasavat mitmepoolsust ning tugevdada koostööd valitud sarnaselt meelestatud partneritega;
51.kutsub komisjoni ja nõukogu üles läbi vaatama ja ümber hindama ELi suhteid BRICS‑riikide rühma ja selle partneritega ning töötama BRICS+ suhtes välja eraldi ELi poliitika;
52.nõuab tungivalt kolmandatele riikidele antava ELi finantsabi läbivaatamist, tagamaks, et sellega ei toetata valitsusi, kes seavad kahtluse alla Euroopa väärtused, levitavad läänevastast propagandat, toetavad Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja õõnestavad praegust rahvusvahelist korda, mis toetab demokraatiat, inimõigusi ja korruptsioonivastast võitlust;
53.rõhutab sellega seoses, et geopoliitilist konteksti, milles EL tegutseb, iseloomustab endiselt radikaalne ebakindlus ja üleminek koostöölt konkurentsile; märgib murelikult, kuidas igat liiki suhtlust kasutatakse relvana, ning märgib, et praegu, mil üleilmseid üleminekuid tuleks ülemaailmsete probleemide tulemuslikuks lahendamiseks kiirendada, kahjustab see suundumus rahvusvahelist koostööd; tuletab meelde, et EL ei saa endale lubada enesesse sulgumist ning peab jääma avatuks ja tegutsema kogu maailmas ning kaitsma oma väärtusi ja huvisid; rõhutab, et võttes arvesse kolmandate riikide suuremaid jõupingutusi rahvusvahelise korra destabiliseerimiseks ja mitmepoolsuse õõnestamiseks desinformatsiooni levitamise kaudu, on tõhustatud koostöö ja koordineerimine sarnaselt meelestatud partneritega hädavajalik;
54.nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid toetaksid aktiivselt mitmepoolsete institutsioonide, eelkõige ÜRO süsteemi ja eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu ulatuslikku institutsioonilist reformi, mis peaks hõlmama meetmeid, mille eesmärk on piirata vetoõiguse kasutamist, suurendada piirkondlikku esindatust, muuta täitevorgan vastutavaks tema valinud assambleede ees ning määratleda ümber liikmete koosseis, et see kajastaks paremini geopoliitilist reaalsust, sealhulgas luues ELile alalise asukoha; rõhutab, et sellised reformid on hädavajalikud mitmepoolsuse tugevdamiseks, ülemaailmse juhtimise parandamiseks, väärtuspõhiseks otsuste tegemiseks ning rahvusvaheliste probleemide kaasavamaks ja reageerimisvõimelisemaks lahendamiseks;
55.tuletab meelde, kui oluline on tugev ja konstruktiivne partnerlus Ühendkuningriigiga, arvestades mitte ainult enneolematult laiaulatusliku kaubandus- ja koostöölepingu olemasolu, ühiseid alusväärtusi, nagu demokraatia, mitmepoolsuse toetamine ja inimõigused, vaid ka ühist huvi pakkuvate küsimuste ulatust sellistes valdkondades nagu kaitse, kliima ja energeetika, piirihaldus, võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning rahu ja stabiilsuse edendamine; väljendab eriti heameelt Ühendkuningriigi vastse valitsuse uue soovi üle arutada ELiga tihedama ja alalisema välispoliitika ja julgeolekukoostöö võimalusi, mis põhinevad konkreetsetel meetmetel ja tuginevad ÜRO tasandi heale koostööle ning ELi ja Ühendkuningriigi tulemuslikule koordineerimisele Venemaa-vastaste sanktsioonide vastuvõtmisel ja nende rakendamise järelevalvel; on veendunud, et selline koordineerimine annab lisaväärtust nii ELile kui ka Ühendkuningriigile, ning väljendab seetõttu heameelt kokkuleppe üle töötada ühistel huvidel ja kollektiivsel vastutusel põhineva ELi ja Ühendkuningriigi julgeolekupartnerluse loomise nimel; on veendunud, et partnerluse raames tuleks konsulteerida sellistel teemadel nagu meresõidu turvalisus; nõuab, et Euroopa Parlament oleks sellistesse aruteludesse igakülgselt kaasatud ja neist asjakohaselt teavitatud enne ja pärast oodatavat Ühendkuningriigi ja ELi tippkohtumist;
56.võtab teadmiseks Ameerika Ühendriikides toimunud presidendi- ja kongressivalimiste tulemused; väljendab muret kiire tempo pärast, millega USA uus administratsioon on tühistanud väljakujunenud partnerlusi ja diplomaatilisi traditsioone; väljendab pettumust seoses praeguse poliitikaga teha järeleandmisi Venemaale ja rünnata traditsioonilisi liitlasi; peab kahetsusväärseks USA asepresidendi James David Vance’i hiljutisi märkusi, milles seatakse kahtluse alla Atlandi‑ülese partnerluse aluseks olevad ühised väärtused; hoiatab, et sellise ettearvamatu poliitikaga paneb Donald Trumpi administratsioon kaalule napi kauba, nimelt usalduse USA vastu; on siiski arvamusel, et Atlandi‑ülesed suhted on jätkuvalt hädavajalikud partnerite julgeoleku tagamiseks mõlemal pool Atlandi ookeani ning seetõttu tasub neisse investeerida; peab olulisemaks kui kunagi varem jätkata koostööd USA esindajatega föderaalsel ja osariigi tasandil; julgustab liikmesriike kasutama kahepoolseid diplomaatilisi kanaleid USA esindajatega kui USA administratsiooni eelistatavat koostöövormi, näidates üles ühtsust ja pühendumust ühisele ELi seisukohale; kordab, kui tähtis on korraldada regulaarseid ELi ja USA tippkohtumisi, et anda tulevasele koostööle hoogu kõrgeimal tasandil; toetab täielikult koostöö süvendamist ELi ja USA Atlandi‑ülese dialoogi raames, näiteks Atlandi‑ülese parlamentaarse diplomaatia kaudu;
57.taunib USA otsust peatada järsult suurem osa oma humanitaarabist ja arenguabist, muu hulgas Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Ameti (USAID) poolt seni antud abi, kuna abi peatamisel on laastav mõju lugematutele inimestele ning sellel on ka tõsised tagajärjed inimõigustele ja ülemaailmsele julgeolekule; tõdeb, et EL ei saa USAIDi asendada, vaid peab vahendeid strateegiliselt ja arukalt ümber jaotama Euroopa tiimi lähenemisviisi järgides, et leevendada mõju nii abi vajavate riikide kui ka meie enda huvides; väljendab heameelt komisjoni ja Euroopa välisteenistuse teate üle, et tehakse jõupingutusi rahaliste vahendite suunamiseks rängalt kannatada saanud piirkondadesse eelmaksete ümberpaigutamise ja suurendamise kaudu; tunnustab otsust algatada ELi tasandil olukorra kaardistamine, milles tuleks arvesse võtta ka teisest mõju, ning palub jagada selle tulemusi liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga; palub komisjonil teha avaldus, milles antakse ülevaade ELi terviklikust reageerimisest sellele kriisile;
58.kutsub komisjoni üles edendama tihedamaid sidemeid Kanadaga, et võidelda üleilmsete probleemidega, mis mõjutavad meie ühiseid väärtusi, huve, julgeolekut ja heaolu; on veendunud, et kahepoolne julgeoleku- ja kaitsedialoog ning tulevane julgeoleku- ja kaitsepartnerlus annavad aluse tõhustatud julgeoleku- ja kaitsekoostööle, sealhulgas vastavatele algatustele kaitsetööstuse tootmise edendamiseks;
59.kordab sellest hoolimata, et liikmesriigid peavad ELi strateegilise autonoomia ja kaitsevalmiduse põhimõtet täielikult rakendama ning tegema selleks ühiseid ja hästi koordineeritud investeeringuid oma julgeolekusse ja kaitsesse, et saavutada tõeline Euroopa kaitsekoostöö liit, mis on koostalitlusvõimeline ja täiendab NATO allianssi ning suudab vajaduse korral tegutseda sõltumatult; on seisukohal, et EL peab kiiresti tegutsema, et vähendada oma kaitsevõime sõltuvust kolmandatest riikidest, eelkõige strateegiliste võimaldite puhul, tagades oma autonoomse julgeoleku; tuletab meelde, et Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstuslik baas on strateegiline vara nii liidu julgeoleku ja kaitse kui ka välispoliitika seisukohast; nõuab selle märkimisväärset tugevdamist, kaitsevaldkonna tööstuspartnerluste süvendamist ning sarnaselt meelestatud usaldusväärsete partnerite, eelkõige Ukraina tööstusbaasi Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisse ja tööstuslikku baasi integreerimist;
60.julgustab looma tihedaid suhteid ELi mittekuuluvate Lääne‑Euroopa riikidega, eelkõige tegema koostööd ELi välistegevuse teatavates valdkondades; väljendab sellega seoses heameelt läbirääkimiste lõpuleviimise üle ELi ja Šveitsi tulevaste suhete ulatusliku meetmepaketi üle, mis on märkimisväärne verstapost juba niigi lähedaste suhete edendamisel ja süvendamisel; nõuab tungivalt, et komisjon ajakohastaks ja süvendaks ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid; rõhutab, kui oluline on edendada tugevamaid suhteid Norraga, eelkõige julgeoleku- ja kaitsepartnerluse raames, samuti ühiste kalavarude ühist majandamist ja pikaajalise kalapüügi jätkamist; nõuab ELi ning Andorra ja San Marino assotsieerimislepingu kiiret allkirjastamist;
61.tunneb heameelt asjaolu üle, et ELi ja Armeenia kahepoolsed suhted on jõudmas uude etappi, mida Jerevani ametivõimud tugevalt toetavad; kutsub komisjoni ja nõukogu üles toetama aktiivselt Armeenia soovi teha ELiga tihedamat koostööd; väljendab täielikku toetust ELi ja Armeenia uue partnerluskava koostamiseks tehtavale tööle; kavaga kehtestatakse kaugeleulatuvamad ühised prioriteedid koostöö tegemiseks kõigis mõõtmetes;
62.väljendab toetust Armeenias elluviidava Euroopa Liidu missiooni (EUMA) tegevusele ja rõhutab selle olulist rolli; kutsub EUMAt üles jätkama kohaliku muutuva julgeolekuolukorra tähelepanelikku jälgimist, esitama Euroopa Parlamendile läbipaistvaid aruandeid ja aitama aktiivselt kaasa konfliktide lahendamise püüetele; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tugevdaksid EUMA volitusi, suurendaksid selle ulatust ja pikendaksid selle kestust; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles nõustuma sellise tsiviilmissiooniga ka oma poolel piiril;
63.on seisukohal, et maailmakorra raskuskese nihkub India ja Vaikse ookeani piirkonna suunas ning et EL peab tugevdama oma aktiivset rolli ja kohalolekut selles piirkonnas, et kaitsta oma huve, edendada stabiilsust ja säilitada reeglitel põhinev rahvusvaheline kord; kordab, et Euroopa huvides on eluliselt tähtis rahumeelne, vaba, stabiilne ja reeglitel põhinev India ja Vaikse ookeani piirkond; tunneb muret, et suur konkurents võimu pärast selles piirkonnas mõjutab ELi suutlikkust edendada seal mitmepoolsust; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et Aasia‑Euroopa kohtumise korraldamine on Venemaaga geopoliitiliste pingete tõttu ikka veel pausil; nõuab seda silmas pidades selles piirkonnas sarnaselt meelestatud partneritega tihedamate välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika sidemete loomist kooskõlas ELi koostööstrateegiaga India ja Vaikse ookeani piirkonnas; julgustab komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat edendama ELi välistegevuse nähtavust ja mõju koos meie India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega, eelkõige Austraalia, India, Uus‑Meremaa, Lõuna-Korea, Jaapani ja Taiwaniga;
64.tuletab sellega seoses meelde ELi sügavat ja kõikehõlmavat strateegilist partnerlust Jaapaniga, mis peaks olema eeskujuks viljakale kahepoolsele partnerlusele, mis võimaldab mõjusat poliitikakujundamist mitmepoolses kontekstis; märgib, et EL ja Jaapan tähistavad 2024. aastal 50. aasta möödumist oma diplomaatiliste esinduste loomisest, ning rõhutab tugevalt ELi huvi selle partnerluse kahepoolse süvendamise ja laiendamise vastu järgmise 50 aasta jooksul; väljendab sellega seoses heameelt ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu ning ELi‑Jaapani strateegilise partnerluse lepingu üle, millest viimases nähakse muu hulgas ette konsultatsioonid asjaomaste kaitsealgatuste väljatöötamiseks, sealhulgas teabevahetus kaitsetööstusega seotud küsimustes, ning võimaliku vastastikuse osalemise uurimine vastavates kaitsealgatustes;
65.märgib, et geopoliitilised probleemid on suurendanud ELi ja India ühist huvi julgeoleku, heaolu ja kestliku arengu tagamise vastu; nõuab India ja ELi tippkohtumise korraldamist, et hoida kahepoolseid suhteid päevakorras tähtsal kohal; peab kliimamuutusi ja rohelist majanduskasvu, digiüleminekut ja uusi tehnoloogiaid, teadus- ja arendustegevust, ühenduvust, kaubandust ja investeeringuid, välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat peamisteks koostöövaldkondadeks; nõuab sellega seoses liikmesriikide suuremat kaasamist; kutsub samuti liikmesriike üles laiendama India ja ELi koostööd meresõidu turvalisuse valdkonnas, et reageerida Hiina suurenevale kohalolekule India ja Vaikse ookeani piirkonnas; rõhutab vajadust arutada Indiaga tema suurt sõjalist sõltuvust Venemaast ja Venemaale sanktsioneeritud elutähtsa tehnoloogia tarnimist; nõuab tungivalt, et India mõistaks hukka Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja Ukraina vastu ja ühineks ELi Venemaa-vastaste sanktsioonide poliitikaga;
66.on seisukohal, et India on oluline demokraatlik partner, ja julgustab ELi tegema India valitsusega tihedat koostööd inimõiguste ja õigusriigi austamise valdkonnas nii riigisiseselt kui ka kogu maailmas; kutsub üles täielikult rakendama ELi 2018. aasta India strateegiat ning ELi ja India 2025. aasta tegevuskava tihedas koostöös liikmesriikide endi meetmetega; rõhutab eelkõige vajadust edendada suuremat koostoimet välis- ja julgeolekupoliitikas olemasolevate dialoogimehhanismide ja muude foorumite kaudu, mis luuakse ELi ja India tegevuskavaga aastani 2025; on veendunud, et komisjoni presidendi ja volinike kolleegiumi oluline visiit Indiasse 27. ja 28. veebruaril 2025 tähistas ELi ja India suhete ajaloos uue peatüki algust ning kinnitas taas strateegilist seost ja selle kasutamata potentsiaali; väljendab heameelt tulevase ELi‑India strateegilise tegevuskava väljakuulutamise üle;
67.kordab, et EL jääb kindlaks ühe Hiina poliitikale, mis on ELi ja Hiina suhete üks põhimõtteid; kordab, et Taiwan on India ja Vaikse ookeani piirkonnas peamine ELi demokraatlik partner; tunnistab Taiwani tähtsust ülemaailmsete tarneahelate kindlustamisel, eriti kõrgtehnoloogiasektoris, ning nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid teeksid Taiwaniga tihedamat koostööd, et hoogustada majanduslikke, kaubanduslikke ja investeerimisalaseid suhteid; julgustab komisjoni algatama viivitamata ettevalmistusi läbirääkimisteks Taiwaniga investeerimislepingu sõlmimise üle; rõhutab, et autoritaarsete režiimide igasugused katsed piirata ELi ja Taiwani suhete soodsat arengut on vastuvõetamatud;
68.mõistab teravalt hukka Hiina jätkuvad sõjalised provokatsioonid Taiwani vastu ja kordab oma kindlat vastuseisu Taiwani väina status quo mis tahes ühepoolsele muutmisele; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid selgete ja järjepidevate signaalide abil, et Taiwani väina status quo ühepoolse muutmise katseid, eelkõige jõu või sunniga, on vastuvõetamatud ja sellel on kõrge hind; rõhutab, et Hiina territoriaalsetel nõudmistel puudub rahvusvahelises õiguses alus ja et Taiwani rahvast saab esindada ainult Taiwani demokraatlikult valitud valitsus; mõistab lisaks hukka asjaolu, et Hiina on blokeerinud Taiwani sisulise osalemise mitmepoolsetes organisatsioonides, nagu WHO, Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, moonutades pidevalt ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 2758; nõuab seega, et EL ja liikmesriigid toetaksid Taiwani sisulist osalemist asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides;
69.väljendab sügavat muret Hiina sise- ja sõjalise positsiooni viimaste muutuste pärast peale Hiina Kommunistliku Partei 20. rahvuskongressi; on seisukohal, et Hiina näitab, et tal on nii tahe kui üha enam ka majanduslik, diplomaatiline, tehnoloogiline ja sõjaline jõud, et maailmakord uuesti määratleda; rõhutab, et sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamise strateegia annab sellest tunnistust; rõhutab sellega seoses, et EL peab Hiina suhtes rakendatavas lähenemisviisis olema jõulisem ja ühtsem, ning kutsub seetõttu komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja liikmesriike üles Hiina‑strateegia läbi vaatama, et võtta täielikult arvesse üha rõhuvamat sisepoliitikat, jõulist välispoliitikat ja seda, et Hiina kasutab oma eesmärkide saavutamiseks majanduslikku survestamist; on seisukohal, et probleemid, mis tulenevad Hiina esilekerkimisest ülemaailmse osalejana, nõuavad mitmemõõtmelist reageerimist, lähtudes põhimõttest, et võimaluse korral tehakse koostööd, vajaduse korral konkureeritakse ja kui vaja, seistakse vastu, ning selle raames jätkab EL Hiina kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmega valikulist koostööd mitmes olulises küsimuses;
70.rõhutab, et Hiina Rahvavabariigi üha agressiivsem hoiak ohustab meresõiduvabadust ja stabiilsust, mis on ülemaailmse kaubanduse jaoks hädavajalik; rõhutab, et seda olukorda jälgib murelikult üha rohkem sarnaseid seisukohti jagavaid partnereid, kes on pühendunud rahule ja stabiilsusele piirkonnas; rõhutab vajadust toetada destabiliseeriva käitumise vastu suunatud heidutust, sealhulgas regulaarsete operatsioonide kaudu, et kaitsta meresõiduvabadust Hiina Rahvavabariigi katsete eest kehtestada kontroll rahvusvaheliste vete ja õhuruumi üle;
71.on seisukohal, et Hiina aitab Hiina ja Venemaa strateegilise partnerluse jätkuva süvenemise kaudu, sealhulgas tehnoloogia ja sõjaliste võimete vahetusega, (kaudselt) kaasa Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu;
72.kordab, et mõistab hukka Hiina rahvusvaheliste kohustuste rikkumise, Hiina ja Ühendkuningriigi ning Hiina ja Portugali ühisdeklaratsioonide, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ ja Hongkongi põhiseaduse rikkumise, ning erihalduspiirkonna autonoomia ja opositsiooni esindajate, sealhulgas kodanikuühiskonna liikmete ja nende pereliikmete mahasurumise; kutsub komisjoni üles hindama Hongkongi ja Macau autonoomset staatust, pidades silmas Hiina ja Ühendkuningriigi ning Hiina ja Portugali ühisdeklaratsioonide rikkumisi Hiina poolt ja Hongkongi autonoomia mahasurumist;
73.väljendab muret Hiina ettevõtete kasvava majandusliku hõlvamise pärast ELis, sealhulgas sellistes strateegilistes sektorites nagu akude tootmine; rõhutab tungivat vajadust jätkata riskide vähendamise poliitikat, kahandades üha enam majanduslikku sõltuvust elutähtsates sektorites kooskõlas ELi majandusjulgeoleku strateegiaga;
74.rõhutab, et Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN) on reeglitel põhineva rahvusvahelise korra tugevdamisel oluline partner; toetab ASEANi jõupingutusi viia lõpule läbirääkimised Hiinaga mõjusa ja sisulise tegevusjuhendi üle Lõuna‑Hiina merel; ergutab ELi tihedamat koostööd ASEANiga ning püüdlusi laiaulatusliku strateegilise partnerluse loomiseks, mis tugineb majandussidemetele ja kestlikule majanduskasvule ning eelkõige poliitilisele koostööle inimõiguste ja demokraatia valdkonnas; nõuab suuremat toetust Myanmari rahvusliku ühtsuse valitsusele ja surve avaldamist ASEANi riikidele, et nad ühtlustaksid Myanmari sõjaväehunta vastu kehtestatud rahvusvahelisi sanktsioone;
75.nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriigid keskenduksid kahepoolsetele suhetele partneritega Aafrikas, muu hulgas Lõuna‑Aafrika Vabariigi, Ghana, Maroko, Keenia, Senegali ja Mauritaaniaga, võttes arvesse vastastikuseid vajadusi ja huve, et edendada tõelisi ja tasakaalustatud partnerlusi; on veendunud, et põhimõte „rohkema eest rohkem“ tuleks täielikult integreerida suhetesse kolmandate riikidega, et EL arendaks tugevamaid partnerlusi nende riikidega, kes järgivad ÜVJP ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) põhimõtteid ning ELi põhiväärtusi; on seisukohal, et EL peab jätkuvalt keskenduma Aafrikale, mis on juba strateegiline maailmajagu ja saab tulevikus üha olulisemaks osalejaks;
76.nõuab, et EL peataks nii toormeid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi kui ka kogu sõjalise koostöö Rwandaga, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu ja kõigi muude mehhanismide kaudu, kuni Rwanda lõpetab relvastatud rühmituste ebaseadusliku toetamise ning austab täielikult Kongo Demokraatliku Vabariigi (Kongo DV) suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust; mõistab hukka Kongo DV idaosa suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise M23 mässuliste poolt; mõistab hukka selle, et relvastatud rühmitus M23 on hõivanud Goma ja Bukavu ning jätkab rünnakuid Lõuna‑Kivus, mis on teravat humanitaarkriisi veelgi süvendanud ning suurendanud Kongo DV destabiliseerimise ja täiemahulise piirkondliku sõja ohtu; toetab Luanda ja Nairobi rahuprotsessi, et leida konfliktile poliitiline lahendus diplomaatiliste vahenditega, ning nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja jätkaks diplomaatilist suhtlust konfliktiosaliste ja piirkonna osalistega ning suurendaks survet osapooltele rahumeelsete läbirääkimiste taasalustamiseks, sealhulgas lükates edasi ELi julgeoleku- ja kaitsealased konsultatsioonid Rwandaga ja võttes vastu sanktsioonid, sõltuvalt kohapealsest olukorrast ja käimasolevates piirkondlikes vahendusprotsessides tehtud edusammudest; on sügavalt mures tuhandete põgenike humanitaarolukorra pärast piirkonnas; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võtaks selgeid meetmeid kooskõlas ELi Ida‑Aafrika järvede piirkonda käsitleva strateegiaga, et taastada stabiilsus ja teha koostööd ÜRO stabiliseerimismissiooniga Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUSCO) tsiviilelanike kaitseks Kongo DV idaosas;
77.toob esile hiljuti Tuneesias toimunud sündmused, mis on tekitanud muret inimõiguste ja demokraatia olukorra pärast, sealjuures on teadete kohaselt vähem läbipaistvust, opositsiooni osalemine on piiratud ja poliitiline konkurents on presidendivalimistel väiksem; rõhutab ELi jätkuvat pühendumust ja toetust Tuneesiale sellel poliitiliselt ja sotsiaal‑majanduslikult tundlikul perioodil, säilitades kontaktid eri tasanditel;
78.rõhutab, et ELil on otsene ja oluline huvi Vahemere piirkonna ja laiema lõunanaabruse stabiilsuse, julgeoleku ja majanduskasvu vastu; tuletab meelde, et Euroopa naabruspoliitika loodi kiiduväärt eesmärgiga edendada Vahemere lõunapiirkonnas stabiilsust, jõukust ja head valitsemistava; tunnistab siiski, et praegu on ilmne, et selle vahendid, eesmärgid ja põhimõtted ei ole enam piirkonna praeguse tegelikkusega kooskõlas; avaldab kahetsust, et pea 30 aastat pärast nn Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse loomist ei ole endiselt suudetud Vahemere lõunanaabruse riikidega luua ühist heaolu, stabiilsuse ja vabaduse ala; kutsub komisjoni üles esitama uue Vahemere piirkonna leppe; on veendunud, et EL ja lõunanaabruse riigid peaksid sõlmima vastastikuse mõistmise memorandumid, mille eesmärk on edendada stabiilsust, jõukust ja inimõiguste kaitset ning mille tingimuseks seatakse rändealane koostöö; tuletab meelde, et lõunanaabruse ebastabiilsus ja ebakindlus on Euroopa välispiiride haldamisel jätkuvalt probleemiks; on veendunud, et EL peaks seadma prioriteediks kahepoolsed suhted piirkonna riikidega, jätkates samal ajal piirkondliku koostöö edendamist olemasolevate raamistike, näiteks Vahemere Liidu kaudu; väljendab heameelt Vahemere piirkonna voliniku ametisse nimetamise üle;
79.rõhutab, et EL peab tugevdama ja süvendama koostööd Araabia riikide ja Pärsia lahe piirkonnaga, et reageerida piirkonna pakilistele geopoliitilistele, sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele; rõhutab, et tõhustatud koostöös tuleks seada esikohale sellised peamised valdkonnad nagu ränne, digipööre, julgeolek, rohepööre ja kultuurivahetus, et luua vastupanuvõimeline partnerlus; nõuab strateegilist lähenemisviisi, milles kohandataks koostööd iga riigiga, et edendada kestlikku arengut ja vastastikust mõistmist;
80.väljendab heameelt esimese ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu tippkohtumise eduka lõpuleviimise üle ning on veendunud, et see tippkohtumine tähistas pöördelist hetke ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu partnerite vahelistes suhetes, rõhutades vastastikust pühendumust sidemete tugevdamisele peamistes strateegilistes, majandus- ja kultuurivaldkondades;
81.rõhutab demokraatlike väärtuste kaitsmise ja edendamise tähtsust piirkonnas; mõistab hukka vaenukõne sagenemise, sealhulgas Euroopa institutsioonide vastu, ning isikuvabaduste ja rahvusvahelise korra vastased rünnakud nii liikmesriikides kui ka välismaal;
82.rõhutab, et ELi, Ladina‑Ameerika ja Kariibi piirkonna riigid on sarnaselt meelestatud ning jagavad väärtusi, keeli, ajalugu, kultuuri ja religiooni, mis peaks tegema neist praeguses geopoliitilises kontekstis loomulikud partnerid; märgib, et ELi tegevus piirkonnas on viimastel aastakümnetel vähenenud ning sellest tuleneva vaakumi täidab nüüd Hiina ja Venemaa kasvav mõju; nõuab tungivalt, et kõik Ladina‑Ameerika riigid mõistaksid Venemaa Ukraina‑vastase agressiooni tugevamalt hukka; kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles jätkama selles piirkonnas ennetavat diplomaatiat, mille puhul pannakse suurt rõhku mitmepoolse ülemaailmse korra, rahvusvahelise õiguse ning demokraatia ja inimõiguste austamise kaitsmisele; nõuab tungivalt mitmepoolseid algatusi, et tegeleda poliitilise ebastabiilsusega piirkonna kõige ebastabiilsemates riikides, näiteks Haitis;
83.väljendab heameelt ELi ja Tšiili vahelise täiustatud raamlepingu allkirjastamise üle ning nõuab selle kiiret ja täielikku ratifitseerimist; väljendab samuti heameelt läbirääkimiste lõpuleviimise üle ELi ja Mehhiko ajakohastatud üldise kokkuleppe üle, millest komisjon teatas 17. jaanuaril 2025 ja millele Euroopa Parlament peab veel andma oma nõusoleku; rõhutab, et kokkulepe tugevdaks ELi strateegilist partnerlust Mehhikoga, tunnistades riigi keskset rolli Ladina‑Ameerikas ning tema soovi mitmekesistada kaubandus- ja poliitilisi partnerlusi, et vähendada majanduslikku sõltuvust USAst;
84.võtab teadmiseks kokkuleppe sõlmimise Mercosuriga; väljendab muret selle võimaliku kahjuliku mõju pärast ELi kestlikkus- ja ohutusstandarditele ning ELi põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõimele ning rõhutab, et Euroopa Parlament peab enne ratifitseerimise kaalumist uurima, kas leping vastab ELi kestlikkusstandarditele ja vastastikkuse põhimõttele;
85.väljendab heameelt ELi ja Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse (CELAC) mitteametliku kohtumise ning ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse 2023.–2025. aasta tegevuskava kohaste algatuste rakendamise üle ning rõhutab sellega seoses vajadust võtta 2025. aasta tippkohtumisel vastu uus kaugeleulatuv tegevuskava, milles jätkatakse partnerluse tugevdamist ja võetakse arvesse seni saavutatud parimaid tavasid;
86.rõhutab vajadust rangema lähenemisviisi järele, et tegeleda keskkonnakaitsjate vastu suunatud vägivallaga ja suurendada ELi pingutusi elurikkuse säilitamisel ja kliimakriisiga kohanemisel; soovitab veelgi tugevdada koostööd, et võidelda organiseeritud kuritegevuse ja uimastikaubanduse vastu, mis mõjutab ka ELi; nõuab kahe piirkonna koostöö märkimisväärset suurendamist selle nähtuse vastu võitlemiseks;
87.kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles seadma oma ametiaja prioriteediks töö sarnaselt meelestatud demokraatlike riikidega, ning süstematiseerima koostööd ja konsulteerimist demokraatlike sarnaselt meelestatud partneritega, et edendada demokraatiat, parandada ühist valmisolekut ja juurdepääsu kriisidele reageerimise vahenditele; kordab sellega seoses soovitust süvendada sidemeid piirkondlike organisatsioonidega, nagu ASEAN või Aafrika Liit, et tõhustada koostööl põhinevaid julgeolekuraamistikke;
88.kordab, et toetab Euroopa poliitilist ühendust kui platvormi Euroopa partneritega arutelude ja dialoogide pidamiseks ja koostöö tegemiseks meie ees seisvate välispoliitika ja julgeolekuprobleemide valdkonnas, et tugevdada Euroopas julgeolekut ja stabiilsust ning püüelda ühistel huvidel põhineva poliitilise ja julgeolekualase koostöö poole; nõuab, et Euroopa Parlament oleks kindlalt kaasatud selle ühenduse tegevusala ja tulevase töö selgitamisse; rõhutab, et selle formaadi edaspidiseks eduks ja sidususeks on vajalik demokraatlike väärtuste ja põhimõtete teataval tasemel kooskõlastamine; kordab, et Euroopa poliitiline ühendus ei tohi mingil juhul muutuda laienemisprotsessis osalevate riikide ELiga ühinemisel tekkivate viivituste ettekäändeks;
89.on ka veendunud, et on oluline luua uusi liite, muu hulgas naaberriikide ja maailma lõunapoolsete riikidega, võttes arvesse vastastikuseid vajadusi ja huve, et edendada tõelisi, tasakaalustatud ja võrdväärseid partnerlusi; rõhutab, kui oluline on sõlmida need poliitilised kokkulepped kolmandate riikidega, lähtudes ühistest Euroopa väärtustest ja põhiõigustest; nõuab, et EL vastaks partnerriikide ootustele ja saavutaks nendega kiiresti poliitilised kokkulepped, et näidata, et EL on usaldusväärne ja strateegiline partner, ning näitamaks, et rahvusvaheline reeglitel põhinev süsteem suudab tänapäeva probleemidega toime tulla; kutsub komisjoni üles tagama Euroopa Parlamendi aktiivse kaasamise tulevaste keskkonnahoidlike kaubandus- ja investeerimispartnerluste loomisse, rakendamisse ja järelevalvesse; nõuab sellega seoses ELi ja maailma lõunapoolsete riikide koostööalgatusi võlakriisi hindamiseks ja lahendamiseks; märgib, et lepingud maailma lõunapoolsete riikidega, eriti toormete valdkonnas, peaksid aitama kaasa kohalikule majandusarengule, mitte süvendama sõltuvust ja ressursside ülemäärast kasutamist;
ELi tegevuse edendamine välismaal90.rõhutab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja rolli ÜVJP ja ELi välissuhete ühenduslülina, et tagada ELi välistegevuse võimalikult suur kooskõlastatus ja sidusus; rõhutab, et EL peab suurendama oma välistegevuse ja arengukoostöö alaste pingutuste nähtavust ja mõjusust, ent peab siiski kahetsusväärseks, et mõnel juhul puudub selgus ELi välisesindatuses, mis takistab ELi strateegilist suhtlust välismaal; rõhutab vajadust määrata seoses ELi välistegevuse ja -esindatusega selgelt kindlaks komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, komisjoni presidendi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja pädevus, et ELi hääl oleks ühtne ja tema partnerid tajuksid seda sellisena; kutsub komisjoni üles tugevdama välissuhetes oma koordineerimist Euroopa välisteenistusega, tagades muu hulgas Euroopa välisteenistust käsitleva otsuse Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2010/427/oj). artikli 3 lõike 2 ja artikli 9 täieliku järgimise, mida võib olla vaja ajakohastada;
91.nõuab, et Euroopa välisteenistust – nii selle peakorterit kui ka ELi delegatsioone – tugevdataks asjakohaste rahaliste vahendite ja inimressursside abil, et EL saaks paremini valmistuda praegusteks ja esilekerkivateks ülemaailmseteks probleemideks; nõuab, et Euroopa välisteenistus saaks valida ja värvata oma alalised ELi diplomaatilised töötajad ning tagaks liikmesriikide vahel õiglasema soolise ja geograafilise tasakaalu Euroopa välisteenistuse kõigil tasanditel; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles esitama kiiresti ettepanekud ELi välistegevuse tulevase tegevusstruktuuri kohta ning võtma selleks täielikult arvesse Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2023. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa välisteenistuse tegevuse ülevaadet ja ELi positsiooni tugevdamist maailmas Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2023. aasta soovitus nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Euroopa välisteenistuse tegevuse ülevaadet ja ELi positsiooni tugevdamist maailmas (ELT C, C/2023/410, 23.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/410/oj).; rõhutab vajadust tugevdada strateegilist kommunikatsiooni ja ELi tööd desinformatsiooni vastu võitlemisel sihtotstarbeliste vahendite ja büroode kaudu strateegiliselt olulistes piirkondades ja riikides;
92.tuletab meelde, et ELil on strateegiline huvi edendada kestlikku arengut, vaesuse vähendamist ja võrdsust kogu maailmas, kuna need jõupingutused aitavad kaasa pikaajalisele ülemaailmsele rahule ja julgeolekule; kutsub komisjoni üles tulemuslikult ja kiiresti kasutama strateegiat „Global Gateway“ kui kestlikku alternatiivi Hiina algatusele „Üks vöönd, üks tee“, ning kui vahendit ELi kohaloleku ja nähtavuse suurendamiseks kogu maailmas; tuletab meelde, et algatust „Global Gateway“ tuleb mõista strateegilise kontseptsioonina, mis hõlmab välis-, majandus- ja arengupoliitikat, sealhulgas kliima- ja digipööret, ning taristuinvesteeringuid, et tugevdada vastastikustel hüvedel, majandusarengul ja vastupidavatel tarneahelatel põhinevat tihedat partnerlust; rõhutab sellega seoses, et kooskõlastamine rahvusvaheliste finantsasutustega, erasektori täpselt määratletud kaasamine ja kohandatud strateegiline kommunikatsioon, sealhulgas abi saavates riikides, on olulised selleks, et vahend saavutaks soovitud ulatuse; on mures teadete pärast, et mitmeid Global Gateway projekte rakendavad Hiina äriühingud, rikkudes otseselt algatuse eesmärke, mis hõlmavad ELi majandusjulgeoleku tugevdamist ning majandusarengu ja vastastikku kasulike partnerluste edendamist kolmandate riikidega; nõuab seetõttu kõigi Global Gatewayga seotud Hiina äriühingute viivitamatut uurimist ja nende projektide juurest kõrvaldamist; rõhutab, et ELi toetus peaks täiendama muid algatusi, nagu ülemaailmse taristu ja investeeringute partnerlus, India – Lähis-Ida – Euroopa majanduskoridor ja Lobito koridor, ning selle eesmärk peaks olema eelkõige kestliku arengu eesmärkide saavutamine;
93.kordab, et Euroopa Parlamendil on ÜVJPs oluline roll ning ta annab sellesse konkreetse panuse parlamentaarse diplomaatia ning oma erivahendite, kanalite ja kontaktide kaudu, sealhulgas demokraatia toetamise programmide, väliskomisjoni, korrapäraste parlamentaarsete dialoogide ja ametlike delegatsioonide kaudu; rõhutab, et parlamentaarsel diplomaatial on suur potentsiaal kaasata peamisi poliitilisi sidusrühmi ja hõlbustada demokraatliku valitsemistava järgimist; rõhutab eelkõige parlamentaarse diplomaatia lisaväärtust Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja ajal ning toonitab sellega seoses Ukraina ülemraada ja Euroopa Parlamendi poliitilisel ja tehnilisel tasandil tehtavat väärtuslikku koostööd;
94.on kindlalt veendunud, et diplomaatia on ELi tegevuse oluline osa; nõuab sellega seoses ELi ennetava diplomaatia edasiarendamist ennetava välispoliitika vahendina, et ennetada, vahendada ja rahumeelselt lahendada pooltevahelisi konflikte; kutsub Euroopa välisteenistust üles integreerima ELi ennetava diplomaatia vahendid struktuursetesse ennetusmehhanismidesse ja -meetmetesse, nagu poliitilised kokkulepped eri konfliktiosaliste vahel, riiklikud dialoogid leppimiseks, rahu kindlustamiseks ja üleminekuperioodi õigusemõistmiseks ning tõe- ja lepituskomisjonid; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus viiks ellu õppusi, mis on pühendatud saadud õppetundidele, et hinnata diplomaatilisi pingutusi, määrata kindlaks parandamist vajavad valdkonnad ja võtta tulevastes algatustes kasutusele parimad tavad; nõuab, et suurendataks Euroopa välisteenistuse suutlikkust selles valdkonnas, eelkõige kriisiks valmisoleku ja kriisile reageerimise asjaomastes osakondades; rõhutab tungivat vajadust kahekordistada asjaomast ELi eelarvet naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi raames ning suurendada jõuliselt ELi tegevust vahendamise, dialoogi ja leppimise valdkonnas;
95.kinnitab veel kord ELi eriesindajate rolli ELi poliitika ja huvide edendamisel teatavates piirkondades ja riikides ning nende tähtsust tugevama ja mõjusama ÜVJP arendamisel, kuna tänu neile on EL olulistes riikides ja piirkondades aktiivselt poliitiliselt esindatud ning nad annavad ELile ja selle poliitikale n-ö näo ja hääle; rõhutab, kui oluline on anda ELi eriesindajatele piisavad vahendid, mis võimaldaksid neil neid ülesandeid tulemuslikult täita; rõhutab, et on oluline, et ELi eriesindajatel oleksid laiaulatuslikud ja paindlikud volitused, mis võimaldaks neil kohaneda muutuvate geopoliitiliste oludega, et edendada ELi poliitikat ja huve konkreetsetes piirkondades ja riikides ning osaleda aktiivselt ennetavas diplomaatias; rõhutab, et uute ELi eriesindajate ametisse nimetamine peaks toimuma alles pärast Euroopa Parlamendis toimunud kuulamist;
96.rõhutab, et korruptsioon võimaldab ja süvendab inimõiguste rikkumisi ja kuritarvitusi ning demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi õõnestamist; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid käsitleksid ohte, mida korruptsioon põhjustab stabiilsusele, heale valitsemistavale ja rahule, ning võitleksid nende ohtudega ELi huvidele ning ülemaailmsele jõukusele ja julgeolekule, eelkõige ELi ida- ja lõunanaabruses, ning aitaksid neid vältida; ergutab vastavalt võimalusele toimuvat tihedamat koostööd ELi, selle liikmesriikide ning liitlaste ja partnerite vahel, et võidelda süsteemse korruptsiooni vastu, mis suurendab autokraatlike režiimide mõjuvõimu, hõlbustab pahatahtliku välismõju levikut, jätab ühiskonnad ilma olulistest ressurssidest ning õõnestab demokraatlikke väärtusi, inimõigusi ja õigusriiki; rõhutab kolmandate riikide kodanikuühiskonna ja sõltumatute ajakirjanike olulist rolli korruptsiooni jälgimisel ja paljastamisel; nõuab seetõttu, et EL võtaks oma välispoliitikas kasutusele tervikliku ja kiiresti rakendatava korruptsioonivastase raamistiku, mis hõlmaks ELi sanktsioonirežiimi, kavandatavat korruptsioonivastast direktiivi ja laiemat ELi korruptsioonivastast strateegiat; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pakuks sellega seoses välja konkreetsed ja kaugeleulatuvad meetmed, ning toetab korruptsioonivastaste sätete lisamist ELi kaubanduslepingutesse kolmandate riikidega;
97.rõhutab ELi missioone ja -operatsioone välismaal rahu, julgeoleku ja edusammude edendamiseks Euroopas ja maailmas; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles- –valmistama ette ettepanekud vajalike ÜVJP missioonide algatamiseks 2025. aastal, kasutades ELi kiirsiirmisvõimet ennetava sõjalise tugevdamisena; tuletab meelde, et nende meetmete halduskulud, sealhulgas kiirsiirmisvõime ooteseisundi kulud, tuleks katta ELi eelarvest;
- –tegema koostööd Küprose, Türgi, Ühendkuningriigi ja ÜROga, et rakendada konkreetseid meetmeid Küprose puhvertsooni demilitariseerimiseks ning parandada nii Küprose kreeka kogukonna kui ka Küprose türgi kogukonna julgeolekut saarel;
- –toetama kahe ELi ÜJKP tsiviilmissiooni EUPOL COPPS ja EUBAM Rafah suuremat rolli kooskõlas Euroopa Ülemkogu 21. ja 22. märtsi 2024. aasta järeldustega, tuletades meelde, et tuginedes kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele ja tulevase Palestiina riigi elujõulisusele, võivad nad oluliselt aidata hõlbustada Gaza sektorile humanitaarabi kohaletoimetamist, muuta Jordani Läänekalda Palestiina omavalitsuse tööd tõhusamaks ja valmistada teda ette Gaza sektorisse tagasipöördumiseks;
- –looma vajalikud tingimused EUBAM Rafah täielikuks taaskäivitamiseks, et võimaldada sellel tegutseda Rafahi piiriületuspunktis neutraalse kolmanda poolena koostöös Palestiina omavalitsuse ning Iisraeli ja Egiptuse ametivõimudega; loodab, et ELi tulevase Lähis‑Ida strateegia peamiste prioriteetidena lisatakse EUPOL COPPSi ja EUBAM Rafahi kohaldamisala ja volituste suurendamine kohapeal;
- –suurendama veelgi ELi tsiviilmissiooni osana Armeeniasse lähetatud vaatlejate arvu Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise rahvusvahelise piiri Armeenia poolel ning kordama üleskutset, et Aserbaidžaan teeks missiooniga koostööd ja lõpetaks selle vastu suunatud laimukampaania;
- –tegema koostööd Austraalia, Uus‑Meremaa, Korea Vabariigi, Jaapani, Taiwani ja ASEANi liikmesriikidega, et edendada rahu ja julgeolekut India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Kagu‑Aasias;
- –töötama välja strateegiad, et võidelda hübriidrünnakute vastu ELi idapiiril ja ELi äärepoolseimates piirkondades, eelkõige juhul, kui tegemist on rändajate ärakasutamise taktikaga liikmesriikide destabiliseerimiseks ja poliitilise surve avaldamiseks, ergutama liikmesriikide solidaarsust selliste rünnakutega silmitsi seisvate riikidega, nagu Poola ja Leedu, ning tegema ettepanekuid Komooride vastu suunatud vastumeetmete kohta rändelainete ärakasutamiseks Mayotte’is;
98.kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles võtma järelmeetmeid Sudaani edukate evakueerimisaktsioonide ja tugevdatud konsulaarkaitse näidete suhtes, ning töötama välja ELi kodanike ulatusliku kaitsesüsteemi välismaal; rõhutab, et kogu maailmas jätkuvate kriiside ja konfliktide mõju võib kaasa tuua liikmesriikide konsulaarkaitse ja/või -abi ülekoormamise ohu, ning kutsub sellega seoses üles tugevdama Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise keskuse ja ELi elanikkonnakaitse mehhanismi suutlikkust ja ressursse; tuletab meelde oma pikaajalist seisukohta kohaldada ELi delegatsioonide ning ÜVJP missioonide ja operatsioonide kohalike töötajate suhtes sarnast kaitsetaset;
III.Järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja selle parlamentaarne järelevalve99.on veendunud, et vaja on tugevamat institutsionaliseeritud parlamentaarset järelevalvet ELi välistegevuse üle, sealhulgas korrapärast ja õigeaegset, kuid turvalist juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ning Euroopa Parlamendi briefing’utele (ülevaadetele) kooskõlas ELi lepingu artikliga 36; rõhutab, et komisjoni asepresidendilt ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgelt esindajalt ja välisteenistuselt on vaja rohkem tagasisidet võetud meetmete ja saavutatud mõju kohta, et täita Euroopa Parlamendi soovitusi, mis on esitatud välisasjade küsimusi käsitlevates resolutsioonides;
100.rõhutab, et ÜJKPd hõlmavas ÜVJPs täidab Euroopa Parlament eelarve kinnitaja ülesandeid koos nõukoguga; tuletab meelde, et Euroopa Parlament teeb ka poliitilist kontrolli ja konsulteerib nende valdkondade teemal kooskõlas ELi lepingu artikliga 36;
101.tuletab meelde, et kooskõlas ELi lepingu artikliga 41 tuleks kõik ÜVJP ja ÜJKP haldus- ja tegevuskulud katta ELi eelarvest, välja arvatud sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonidest tulenevad kulud;
102.rõhutab, et ÜVJP või ÜJKP otsused, millega kaasnevad kulutused, on nende poliitikavaldkondade puhul alati põhilised valikud ja nende suhtes tuleb kohaldada parlamentaarset kontrolli; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles enne ÜVJP või ÜJKP otsuste ettepanekute tegemist konsulteerima Euroopa Parlamendiga, tagades läbipaistvuse ja vastutuse kooskõlas ELi lepingu artikliga 36;
103.tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi eelarve kinnitaja ülesande täitmine on lahutamatult seotud tema poliitilise kontrolli ja konsulteerimise ülesannetega; tuletab meelde, et ELi lepingu artikliga 36 kehtestatakse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Parlamendi vahel konkreetne suhe, mis on Euroopa Parlamendi jaoks nende ülesannete täitmise eeltingimus, ning et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peaks Euroopa Parlamenti selles toetama;
104.peab kahetsusväärseks, et ÜJKP tsiviilmissioonide eelarve on ebapiisav; tuletab meelde, et selliste missioonide arv ja ülesanded on suurenenud, julgeolekukeskkond on muutunud keerulisemaks ja tegevuskulud on kasvanud; nõuab Euroopa Ülemkogult tungivalt, et ta näeks ette ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) tsiviil- ja kriisiohje eraldi rubriigi alla kuuluva ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamise olulise suurendamise; nõuab, et tagataks ÜJKP tsiviilmissioonidele eraldatud vahendite tulemuslik kasutamine, et tagada nende missioonide suutlikkus reageerida mõjusalt kriisiolukordadele ja ettenägematutele sündmustele; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni üles esitama sel eesmärgil ühiseid ettepanekuid;
105.on sügavalt mures selle pärast, et Euroopa välisteenistus on struktuurselt alarahastatud ning et sellel on juba tõsised ja kaugeleulatuvad negatiivsed tagajärjed ELi välistegevusele ja ELi institutsioonide tulemuslikkusele selles valdkonnas; rõhutab, et Euroopa välisteenistuse halduseelarve suhtes on vaja konkreetset lähenemisviisi, ning tuletab meelde, et parandusmeetmete puudumine võib tõsiselt mõjutada ELi suhteid kolmandate riikidega;
106.kutsub komisjoni üles võtma oma järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku ELi välistegevuse rubriigis arvesse järgmist:- –ELi välistegevusega seotud tugev võimekus ja ressursid, milles võetakse arvesse üha keerukamat rahvusvahelist areeni, tuletades sellega seoses meelde, et äärmiselt oluline on veelgi tugevdada ELi toetust inimõigustele, demokraatiale ja arengule kolmandates riikides;
- –ELi digidiplomaatiale eraldatavad vahendid, võttes arvesse praegust kiiret tehnoloogilist arengut ja geopoliitilist konkurentsi;
- –rohelisele diplomaatiale eraldatavad vahendid;
- –sihtotstarbeline eelarve konkreetseteks ELi välispoliitika meetmeteks soolise võrdõiguslikkuse ning naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava valdkonnas, et lõimida soolised perspektiivid ELi diplomaatilistesse ja inimeste julgeoleku alastesse pingutustesse;
- –vahendid võimalike toetusesaajate ennetavaks kontrolliks, tagamaks, et ELi vahenditest ei toetata mingil juhul ei otseselt ega kaudselt vägivalda ja vihkamist, sealhulgas antisemitismi õhutavat tegevust, projekte või kirjandust, ning tagada, et kõiki ELi rahaliste vahendite saajaid jälgitakse sellele vastavalt;
107.kutsub komisjoni üles esitama oma ettepanekud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta 2025. aasta esimesel poolaastal, et anda piisavalt aega programmide üle läbirääkimiste pidamiseks; rõhutab vajadust üksikasjalikuma eelarve liigenduse järele naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendis, ühinemiseelse abi rahastamisvahendis ja ÜVJPs, mis võimaldab eelarvepädevatel institutsioonidel seada iga-aastase eelarvemenetluse raames poliitilisi ja geograafilisi prioriteete;
108.rõhutab, et iga eespool tõstatatud küsimus nõuab täitevvõimult asjakohast reageerimist; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal vastata Euroopa Parlamendi nõudmistele, soovidele ja muredele kiiresti ja kirjalikult; on seisukohal, et suulisi avaldusi komisjonis või täiskogul võib lugeda piisavaks vastuseks ainult erandlikult või kiireloomulistel juhtudel; rõhutab, et praeguses keerulises geopoliitilises kontekstis on Euroopa Parlamendi ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tihe koostöö ja partnerlus strateegilise tähtsusega; ootab süstemaatilisemat teabevahetust enne volituste ja ühise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiate vastuvõtmist, ning paremat teabevahetust läbirääkimiste ja rahvusvaheliste lepingute rakendamise ning vastastikuse mõistmise memorandumite kohta; eeldab lisaks, et Euroopa Parlament kaasatakse tulemuslikult kogu ELi välispoliitikasse ja tegevusse, mobiliseerides sellega parlamentaarse diplomaatia komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja jõupingutuste toetamiseks;
o
o o
109.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.