1.rõhutab, et Euroopa julgeolekut ähvardav oht on tõsine ja küündinud Teise maailmasõjaga võrreldes enneolematule tasemele; väljendab sügavat muret geopoliitiliste lõhede süvenemise, autoritaarsete jõudude uute ja uuesti elustunud imperialistlike võimuambitsioonide, suurvõimude süsteemse rivaalitsemise, natsionalistliku ühepoolse tegutsemise, terrorismi, sealhulgas džihadistlikku terrorismi, tsiviilisikute sundrände ning tsiviilisikute ja -taristu tahtliku ründamise ning eelkõige jõu ja vägivalla kasvava kasutamise pärast, mis on omane teatavatele pahatahtlikele osalejatele, kelle soov on edendada oma poliitilisi ja majanduslikke eesmärke ja huve ning lahendada sel viisil vaidlusi;

2.väljendab seetõttu sügavat muret seoses Ameerika Ühendriikide seisukoha ilmse muutumisega Venemaa agressioonisõja suhtes, mis hõlmab Ukraina avalikku süüdistamist sõja jätkumises, USA sõjalise abi peatamist ning katseid sundida Ukrainat loobuma oma seaduslikust enesekaitseõigusest; mõistab teravalt hukka kõik katsed nõuda Ukraina liidritelt alistumist agressorriigile Venemaale üksnes seetõttu, et saaks välja kuulutada nn rahuleppe, ning on seisukohal, et USA administratsiooni praegune katse pidada läbirääkimisi relvarahu ja rahulepingu sõlmimiseks, kaasamata neisse Euroopa Liitu, keda nende tulemused lõppkokkuvõttes mõjutavad, on kahjulik, sest see viib sõda pidava riigi mõjuvõimu suurendamiseni ja annab seeläbi mõista, et agressiivset poliitikat mitte ei karistata, vaid premeeritakse; on ettevaatlikult optimistlik ettepaneku suhtes sõlmida 30-päevase relvarahu kokkulepe; tuletab meelde, et relvarahu võib olla mõjus vahend vaenutegevuse peatamiseks ainult siis, kui agressor sellest täielikult kinni peab; loodab seetõttu, et Venemaa nõustub sellega ja järgib seda, lõpetades kõik rünnakud Ukraina, selle sõjaliste positsioonide, tsiviilelanikkonna, taristu ja territooriumi vastu; leiab sellegipoolest, võttes arvesse Venemaa varasemaid kokkulepete rikkumisi, et rahu on võimalik saavutada ainult siis, kui Ukraina mõjuvõimu suurendatakse tugevate julgeolekutagatiste abil; on seevastu seisukohal, et mis tahes lahendus, mis kahjustab Ukraina õiguspäraseid püüdlusi, näiteks tema õigust valida ise oma julgeolekukorraldus, või mille puhul puuduvad usaldusväärsed julgeolekutagatised, võivad anda Venemaale võimaluse Ukrainat ja muid Euroopa riike uuesti rünnata; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et USA valitsus hääletas ÜRO Peaassambleel ja ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kolmandat aastapäeva käsitlevate resolutsioonide üle samamoodi nagu Venemaa valitsus;

3.on veendunud, et geopoliitilised alad Ukrainas, Lähis‑Idas ja Lõuna‑Hiina meres ning India ja Vaikse ookeani piirkonnas on üha enam omavahel seotud, kuna eelkõige Venemaa ja Hiina süvendavad oma sidemeid ning tekitavad ülemaailmsele rahule ja julgeolekule ning reeglitel põhinevale rahvusvahelisele korrale märkimisväärseid probleeme, millega rahvusvaheline üldsus peab tegelema; rõhutab, et sagenevad rünnakud ja hübriidohud, mille eesmärk on õõnestada muu hulgas demokraatlikke väärtusi ja struktuure valimiste ajal, samuti Euroopa väärtustel põhinevate ühiskondade ja õigusriigi sidusust ja kodanike seotust nendega; on veendunud, et niisugune suundumus muudab kehtivat paradigmat, kuna see muudab rahvusvahelise julgeoleku ülesehitamise loogikat, mis põhineb rahvusvahelise õiguse, reeglitel põhineva rahvusvahelise korra ja mitmepoolsuse austamisel;

4.tunnistab ülemaailmsete julgeolekuohtude muutuvat olemust ning rõhutab diplomaatia, arengukoostöö ning relvastuskontrolli ja desarmeerimise olulist rolli koos sõjaliste pingutustega pikaajalise rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel; märgib siiski, et rahu ja julgeoleku tagamisele suunatud diplomaatilistel pingutustel on viimasel ajal piiratud mõju; rõhutab, et maailmas ei ole võimalik püsivat rahu ja stabiilsust saavutada üksnes sõjaliste meetmetega, vaid selleks on vaja terviklikke strateegiaid, milles käsitletakse ebastabiilsuse peamisi põhjustajaid, nagu vaesus, ebavõrdsus, juhtimisvead ja kliimamuutused; rõhutab, et ELi strateegia „Global Gateway“ ja muud arenguprogrammid peaksid olema kooskõlas julgeolekueesmärkidega, tugevdades vastupanuvõimelist ühiskonda kaasava majanduskasvu, hea valitsemistava ja inimõiguste edendamise kaudu;

5.väljendab suurt heameelt Euroopa kaitse tulevikku käsitleva valge raamatu üle JOIN(2025)0120., milles esitatakse tugev ja ambitsioonikas tegevuskava Euroopa julgeoleku suurendamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiiresti ja viivitamata rakendama mitmesuguseid ambitsioonikaid elemente, kuna Euroopa peab olema võimeline agressoreid heidutama ja end igast küljest kaitsma, võtma juhtrolli ja tegutsema kiiresti julgeolekuprobleemide korral ning tootma enda vajaduste katmiseks kaitseotstarbelist varustust;

6.rõhutab, et EL peab tingimata tunnistama pidevalt muutuvatest julgeolekuohtudest tulenevaid probleeme ja nendega tegelema ning osalema täiustatud ja uute poliitikasuundade ja meetmete väljatöötamisel, et EL ja selle liikmesriigid oleksid võimelised ühiselt ja sidusalt tugevdama Euroopa kaitsevõimet, et tagada kõigi liikmesriikide ja nende kodanike julgeolek ning suurendada nende võimet tegutseda ülemaailmsel tasandil;

7.on veendunud, et diplomaatia peaks jääma ELi välispoliitika nurgakiviks;

8.tuletab meelde, kui oluline on, et EL saavutaks suurema strateegilise autonoomia ja kaitsevalmiduse (nagu on rõhutatud strateegilises kompassis), et tagada oma eesmärkide kooskõla liikmesriikide kollektiivsete huvidega ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika laiema nägemusega; tunnistab sellega seoses, et mõnel liikmesriigil on pikaajaline sõjalise neutraalsuse poliitika, ning austab iga liikmesriigi õigust määrata kindlaks oma julgeolekupoliitika;

9.rõhutab, kui oluline on jätkata ELi lepingu artikli 42 lõike 7 (vastastikuse abi kohta) rakendamist, tagades liikmesriikide vahel solidaarsuse, eelkõige nende liikmesriikide vahel, keda nende geograafilise asukoha tõttu ähvardavad otsesed ohud ja probleemid, olenemata sellest, kas nad on NATO liikmed; nõuab konkreetseid samme tõelise ELi solidaarsuspoliitika väljatöötamiseks, sealhulgas selgitades praktilist korda juhuks, kui liikmesriik aktiveerib ELi lepingu artikli 42 lõike 7, ning sidusust ELi lepingu artikli 42 lõike 7 ja Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 vahel;

10.märgib, et alates ÜJKP loomisest 25 aastat tagasi on Euroopa ühise kaitsevõime, tööstussuutlikkuse ja kaitsevalmiduse arendamisel tehtud üldiselt piiratud edusamme ja liiga vähe investeeringuid; märgib, et vaatamata ELi lepingu artikli 42 lõikes 2 sätestatud eesmärgile kujundada ühine ELi kaitsepoliitika, puuduvad endiselt konkreetsed meetmed;

11.rõhutab, et kuigi me tugevdame oma kaitsevõimet, on allianss ning nii võimete arendamisel kui ka salastatud teabe vahetamisel Ameerika Ühendriikidega ja NATOga tehtav koostöö endiselt äärmiselt tähtis; märgib, et Ameerika Ühendriikide julgeolekuprioriteedid on muutunud probleemide tõttu teistes piirkondades, mistõttu Euroopa peab võtma täieliku vastutuse oma kaitse eest;

12.rõhutab vajadust tõeliselt ühise lähenemisviisi, poliitika ja ühiste jõupingutuste järele kaitsevaldkonnas ning paradigmamuutuse järele ELi ÜJKPs, mis võimaldab ELil tegutseda otsustavalt ja mõjusalt oma naabruses ja ülemaailmsel tasandil, kaitsta oma väärtusi, huve ja kodanikke ning edendada oma strateegilisi eesmärke; rõhutab, kui oluline on esitleda ELi tugeva ja ühtse rahvusvahelise osalejana, kes on võimeline tegutsema strateegilisemalt ja autonoomsemalt, kaitsma end võimalike vaenlaste rünnakute eest ja toetama oma partnereid ning tagama rahu, kestliku arengu ja demokraatia; rõhutab, kui oluline on, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid tööd ühise strateegilise kultuuri loomiseks julgeoleku ja kaitse valdkonnas; rõhutab, kui oluline on ELi liikmesriikidel ühiselt arutada oma heidutuspoliitika ja -doktriinide tulevikku ning nende kohandamist vatsavalt muutuvale julgeolekukeskkonnale Euroopas; rõhutab lisaks, et sidusa välis- ja kaitsepoliitika väljatöötamiseks peab EL tugevdama oma demokraatlikke ja sõltumatuid struktuure, otsustusprotsesse ja tegevusautonoomiat;

13.väljendab heameelt komisjoni presidendi eesmärgi üle luua tõeline Euroopa kaitsekoostöö liit ning liikuda Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitikas uude ajastusse; väljendab heameelt ka selle üle, et Andrius Kubilius nimetati ametisse esimese kaitse ja kosmose volinikuna, kelle ülesanne on teha koostööd komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga; väljendab heameelt Euroopa kaitse valge raamatu avaldamise üle; rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peavad Euroopa kaitseliitu kavandades võtma esmatähtsaid meetmeid ja valmistama ette tulevasi meetmeid, et tagada ELi kaitsevalmidus, eelkõige seoses Venemaast tuleneva ohuga, ning tugevdama heidutust ja suurendama tegevusvõimet kaitsevahendina sõja ajal, rahuldades samal ajal tsiviil- ja humanitaarvajadusi, kasutades seeläbi ära kahesuguse kasutusega kaupade kontseptsiooni;

14.väljendab heameelt komisjoni presidendi 4. märtsil 2025 esitatud viiepunktilise Euroopa taasrelvastamise kava „ReArm Europe“ üle;

15.väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta erakorralise kohtumise tulemuste ja Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2025. aasta kohtumise järelduste üle;

16.väljendab heameelt asjaolu üle, et valges raamatus võeti arvesse Euroopa Parlamendi nõudmisi seoses vajadusega tagada ELi maismaa-, õhu- ja merepiiride kaitse sõjaliste ja hübriidohtude eest; kiidab heaks idakilbi projekti ja kordab oma toetust Balti kaitseliinile;

17.väljendab heameelt ELi kriisivalmiduse strateegia avaldamise üle ja rõhutab, et ELi meetmed peavad olema terviklikud, käsitledes julgeoleku kõiki mõõtmeid – välis-, sise-, sotsiaalset ja majanduslikku mõõdet; on kindlalt veendunud, et ainult selline terviklik lähenemisviis tagab üldsuse püsiva toetuse pikas perspektiivis; rõhutab, et valges raamatus ja ELi kriisivalmiduse strateegias esitatud meetmed peavad üksteist täiendama ja tugevdama;

18.nõuab, et EL ja selle liikmesriigid täidaksid kiirelt Versailles’ deklaratsioonis sätestatud kohustusi, võtaksid kaitse ja julgeoleku eest suurema vastutuse, muu hulgas suurendades strateegilist autonoomiat ning tugevdades kaitse- ja heidutusvõimet, eriti idapiiril; rõhutab, et NATO ja Atlandi‑ülene partnerlus Ameerika Ühendriikidega on jätkuvalt Euroopa kollektiivse kaitse nurgakivid ning et ELil ja NATO‑l on täiendav, sidus ja vastastikku tugevdav roll rahvusvahelise rahu ja julgeoleku toetamisel; tuletab meelde, et julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas tugevam ja võimekam EL annab positiivse panuse ülemaailmsesse ja Atlandi-ülesesse julgeolekusse ning on täienduseks NATO-le; rõhutab, et kogu EL ja selle liikmesriigid peavad astuma jõulisemaid samme ning tegema rohkem sihipäraseid ühisinvesteeringuid, hankima ühiselt peamiselt ELis välja töötatud ja toodetud kaitseotstarbelisi tooteid, arendama ühiselt võimekusi eelkõige ressursside ühendamise ja jagamise kaudu, et seeläbi tugevdada relvajõude nii riigisisestel, NATO või ELi operatiiveesmärkidel; rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peavad tagama, et nende sõjavarustuse märkimisväärse ja senisest suurema osa suhtes ei kohaldata kolmandate riikide piiravaid õigusakte;

19.nõustub plaaniga tugevdada Euroopa sammast NATOs ning rõhutab, et Euroopa kaitsekoostöö liidu loomine peab toimuma samal ajal ELi ja NATO koostöö süvendamisega ning selleks tuleb kasutada täielikult ära mõlema organisatsiooni ainulaadseid võimekusi;

20.rõhutab, et EL ja NATO peavad tegema tihedat heidutusalast koostööd, et arendada sidusat, vastastikku täiendavat ja koostalitlusvõimelist kaitsevõimet ning tugevdada tööstuslikku tootmisvõimsust; rõhutab, et NATO Euroopa sammas seisneb eelkõige selles, et omandatakse ühiselt strateegilised võimaldid või strateegilised relvasüsteemid, mis on ühe liikmesriigi jaoks sageli liiga kallid, näiteks õhus tankimine, juhtimis- ja kontrollivõime, hüperhelikiirusega relvad, mitmekihiline õhukaitse, elektroonilise sõjapidamise võimekus ning õhu- ja raketikaitsesüsteemid; on veendunud, et Euroopa lisaväärtus seisneb selliste võimaldite ja süsteemide ühises arendamises või ostmises, millest üksikutel liikmesriikidel on tõsine puudus; juhib tähelepanu sellele, et ELi võimearendus tugevdab NATO Euroopa sammast ja aitab selle kaudu Atlandi-ülest julgeolekut suurendada; nõuab ELi ja NATO vahelise korrapärase konverentsi loomist, et tagada mõlema organisatsiooni ja nende liikmesriikide pingutuste tihe koordineerimine ja vastastikune täiendavus võimekuse ja relvastuse arendamisel, vältides samal ajal tarbetut ja mittetoimivat dubleerimist; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et ELi kaitsevõime arendamiseks tehtavad pingutused oleksid kooskõlas NATO kaitseplaneerimise eesmärkidega; nõuab ühtlasi, et kogu Euroopa rahutagamisrahastu toetust varustuse tarnimiseks antaks koostöös NATOga, et suurendada tõhusust ja vältida tarbetut dubleerimist;

21.rõhutab, et EL peab võtma Ukraina suhtes julgeolekukohustusi, nagu on soovitatud Kiievi julgeolekukokkuleppes, et hoida ära Venemaa edasist agressiooni;

22.juhib tähelepanu asjaolule, et ELi ja selle liikmesriikide rahaline toetus Ukrainale ületab mis tahes muu riigi rahalise toetuse ning annab tunnistust liidu erakordsest pühendumusest Ukrainale; rõhutab, et ELi roll mis tahes läbirääkimistel, mis mõjutavad Euroopa julgeolekut, peab olema proportsionaalne tema poliitilise ja majandusliku kaalukusega; kinnitab veel kord, et Euroopa julgeolekut käsitlevaid läbirääkimisi ei saa pidada Euroopa Liidu osaluseta;

23.kordab Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2025. aasta järeldust, milles toetatakse põhimõtet „rahu jõu kaudu“, ning rõhutab, et Ukraina peab olema Venemaaga läbirääkimiste pidamiseks võimalikult tugeval positsioonil;

24.rõhutab, et kõikehõlmava rahukokkuleppega, milles austatakse Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, peavad Ukraina jaoks kaasnema kindlad ja usaldusväärsed julgeolekutagatised, et tulevikus Venemaa agressiooni ära hoida; väljendab heameelt pingutuste üle, mida on sellega seoses alustatud koos sarnaselt meelestatud ja NATO partneritega; väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2025. aasta järelduste üle, milles rõhutatakse, et EL ja selle liikmesriigid on valmis panustama julgeolekutagatistesse, eelkõige toetades Ukraina suutlikkust end tulemuslikult kaitsta;

25.kinnitab veel kord oma vankumatut toetust ELile ja selle liikmesriikidele, kes on Venemaa agressioonisõjas Ukrainaga solidaarsed ja annavad Ukrainale enda kaitsmiseks, Venemaa vägede ja nende käsilaste tõrjumiseks, konflikti lõpetamiseks, riigi suveräänsuse kaitsmiseks ja riigi territoriaalse terviklikkuse taastamiseks tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides vajalikku sõjalist abi siis, kui seda vajatakse; toetab seetõttu täielikult valges raamatus Ukraina jaoks kavandatud nn okassea strateegiat; väljendab heameelt ELi ja Ukraina võetud ühiste julgeolekualaste kohustuste ning kahepoolsete julgeolekulepingute üle, mille mitu liikmesriiki on Ukrainaga sõlminud; rõhutab, et sellised kohustused ja kokkulepped on osa laiemast rahvusvaheliselt koordineeritud Ukraina julgeolekugarantiide paketist, sealhulgas G7 mitmepoolse raamistiku loomisest Ukrainaga kahepoolsete julgeolekualaste kohustuste ja kokkulepete üle peetavateks läbirääkimisteks; on veendunud, et ilma ELi otsustava sõjalise toetuseta ei suuda Ukraina saavutada võitu Venemaa üle; kordab kindlalt oma üleskutset ELi liikmesriikidele täita kiiresti oma kohustused ning tarnida Ukrainale relvi, hävitajaid, mehitamata õhusõidukeid, õhutõrje- ja relvasüsteeme ning laskemoona, sealhulgas õhust väljatulistatavaid tiibrakette ja pind-pind tüüpi raketisüsteeme, ning suurendada märkimisväärselt nende tarnete mahtu; märgib, et hoolimata kahetsusväärsest üheksakuulisest viivitusest tarniti Ukrainale edukalt miljon suurtükimürsku, milles nõukogu 2023. aasta märtsis kokku leppis; väljendab heameelt asjaolu üle, et ELi suurtükimoona tootmisvõimsust on märkimisväärselt suurendatud, mis aitab kaasa ELi valmisolekule ja suutlikkusele Ukrainat toetada; rõhutab, kui oluline on suurendada Ukraina droonitõrjevõimekust, mis on oluline element õhuohtude vastu võitlemisel ja talitluskindluse säilitamisel; nõuab spetsiaalse varustuse ja oskusteabe pakkumist, et Ukraina väed saaksid kiiresti tuvastada ja jälgida vaenulikku droonitegevust ning sellele reageerida, tagades nii sõjalise kui ka tsiviiltaristu kindla kaitse; nõuab, et liikmesriigid kaotaksid kooskõlas rahvusvahelise õigusega kõik piirangud, mis takistavad Ukrainal kasutamast lääneriikide relvasüsteeme õigustatud sõjaliste sihtmärkide vastu Venemaal; kutsub nõukogu üles võtma endale kohustuse viia kogu konfiskeeritud sõjaline varustus ja laskemoon ELi operatsioonidelt ja missioonidelt nii ELis kui ka väljaspool seda Ukrainasse; kordab oma seisukohta, et kõik ELi liikmesriigid ja NATO liitlased peaksid ühiselt ja individuaalselt võtma kohustuse toetada Ukrainat sõjaliselt vähemalt niisuguses ulatuses, mis vastab 0,25 %‑le nende SKPst aastas;

26.kordab, et Ukrainal on võõrandamatu õigus ise oma saatust valida, ning tuletab meelde oma nõudmist, et Ukraina ja EL kaasataks asjakohaselt käimasolevatesse läbirääkimistesse Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel;

27.peab kiiduväärseks nn Taani mudelit Ukraina toetamiseks, mis seisneb kaitsevõime suurendamises otse Ukrainas toodetava toodangu abil; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid seda mudelit jõuliselt ja kasutaksid selle potentsiaali täielikult ära, kuna Ukraina kaitsetööstussuutlikkus on alakasutatud (hinnanguliselt ligikaudu 50 %) ning selle mudeli kasutamine toob mõlemale poolele palju eeliseid, nagu odavam varustus, kiirem ja turvalisem logistika ning lihtsam väljaõpe ja hooldus;

28.nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid Ukrainat rahvusvahelise koalitsiooni laiendamisel, et toetada Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi esitatud võidukava ja rahuvalemit, mis on ainus võimalik viis Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamiseks rahvusvahelise õiguse alusel, võttes seeläbi Venemaa, tema juhtkonna ja tema kaasosalised, eelkõige Valgevene režiim, vastutusele Ukraina‑vastase agressioonisõja, toime pandud sõja- ja agressioonikuritegude eest ning tagades, et Venemaa hüvitaks reparatsioonide ja muude maksete tasumisega Ukrainas tekitatud ulatusliku kahju; rõhutab, et kõik konflikti lõpetamisele suunatud algatused peavad saama Ukraina ja ka selle rahva toetuse;

29.kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles suurendama diplomaatilist toetust Ukrainale ning Venemaale kehtestatud sanktsioonidele, kasutades kõiki diplomaatilisi vahendeid ja kutsudes ELi liikmesriike üles kehtestama teiseseid sanktsioone; taunib asjaolu, et Venemaa poolt Ukraina vastu kasutatavatest relvadest ja relvasüsteemidest on leitud mõningaid lääne päritolu komponente, ning kutsub ELi ja liikmesriike üles rakendama sanktsioone põhjalikumalt; nõuab liikmesriikidelt edasisi meetmeid ja koostööd Venemaa varilaevastiku peatamiseks;

30.mõistab teravalt hukka Põhja‑Korea rolli Venemaa Ukraina‑vastasele agressioonisõjale kaasaaitamises, mis seisneb Põhja‑Korea vägede koolitamises ja nende lähetamises Venemaale, et otseselt sõjas osaleda või Venemaa relvajõude toetada; mõistab ühtlasi kõige karmimalt hukka asjaolu, et Põhja‑Korea tarnib sõjalist varustust ja lahinguväljal aktiivselt kasutatavat relvastust, ning osaleb sanktsioonidest kõrvalehoidmises; on seisukohal, et Põhja-Korea rikub oma tegevusega jõhkralt rahvusvahelisi norme ning hoiatab, et konflikti eskaleerumine kujutab märkimisväärset riski Euroopale ja laiemale rahvusvahelisele üldsusele; väljendab suurt muret asjaolu üle, et Põhja‑Korea kasutab sõda Ukrainas väidetavalt platvormina täiustatud lahingutaktikate, sealhulgas droonide kasutamise katsetamiseks, kavatsusega rakendada neid tehnikaid võimalikes tulevastes konfliktides; väljendab pahameelt asjaolu üle, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu toetavad aktiivselt mitmed teised vaenulikud riigid, sealhulgas Iraan; mõistab sellega seoses hukka Shahedi droonide, laskemoona ja ballistiliste rakettide tarne Iraanist Venemaale, mis suurendab islami revolutsioonilise kaardiväe (IRGC) võimaliku sõjalise sekkumise ohtu Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu; on kindlalt veendunud, et EL ja rahvusvaheline üldsus peavad sellele kindlalt reageerima diplomaatiliste, sõjaliste ja majanduslike meetmete kombinatsiooniga ning eelkõige pakkuma Ukrainale suuremat toetust, et tugevdada oma kaitset selle vaenulike riikide liidu vastu, mille Venemaa on üles ehitanud; rõhutab, kui oluline on teha sellega seoses tihedat koostööd USA uue administratsiooniga;

31.rõhutab, kui oluline on Euroopa rahutagamisrahastu, mille kaudu on antud sõjalist abi ja korraldatud Ukraina relvajõududele vajalikku väljaõpet, tagades samal ajal kõigi sidusrühmade koordineerimise Euroopa Liidu sõjalise staabi hallatava teabevõrgustiku kaudu; väljendab heameelt sihtotstarbelise Ukraina abifondi loomise üle Euroopa rahutagamisrahastu raames ja nõuab, et Ukrainale antava sõjalise abi katmiseks eraldataks veelgi rohkem rahalisi vahendeid, võttes samal ajal arvesse ka keskpika perioodi finantsperspektiivi; nõuab tungivalt, et Ungari valitsus lõpetaks viivitamata oma jõupingutused takistada ELi tegevust Ukraina toetamisel ja tühistaks oma veto ELi sanktsioonide uuendamise perioodi pikendamisele ja Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Ukrainale antavale sõjalisele toetusele, sealhulgas kokkulepitud hüvitised ELi liikmesriikidele nende antud sõjalise abi eest; väljendab sügavat muret asjaolu üle, et Ungari valitsus on blokeerinud Ukraina vägede toetamise kulude uue osamakse avamise ning takistanud 6,6 miljardi euro vabastamist osaliseks tagasimakseks Ukrainale sõjalist toetust andvatele liikmesriikidele; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja leiaksid uuenduslikke lahendusi, mis võimaldaksid need takistused kõrvaldada ja rahastamiskärpeid kompenseerida; julgustab liikmesriike looma stsenaariumipõhist ja prognoositavat sõjaliste võimete loendit, mida saab pakkuda Euroopa rahutagamisrahastu raames, tagamaks, et lühiajaline suutlikkuse tagamine toimub liikmesriikides kiiresti ja täidetakse viivitamata, ning et pikaajaline suutlikkuse tagamine, mis aitab Ukrainal taastada heidutuse, toimub prognoositava aja jooksul, vajaduse korral kooskõlastatult kolmandate riikidega; tunnustab asjaolu, et kogu Euroopa rahutagamisrahastu raames antud sõjaline abi ja kõik relvatarned vastavad täielikult ELi relvaeksporti käsitlevale ühisele seisukohale, rahvusvahelisele inimõigustealasele õigusele ja humanitaarõigusele, ning et tagatud on piisav läbipaistvus ja vastutus;

32.ei nõustu Ungari valitsuse poliitikaga Venemaa suhtes, vetoõiguse kasutamisega ELi sanktsioonide vastu ning ELi Ukrainale antava rahalise ja kaitseabi blokeerimisega; on veendunud, et Ungari valitsuse tegevus kahjustab Euroopa ühtsust ja solidaarsust; tuletab meelde, et Euroopa rahutagamisrahastu raames on riikidel õigus rahalisele hüvitisele Ukrainasse varustuse tarnimise eest, ning rõhutab sellega seoses, et praegused takistused hüvitiste maksmisel 25 liikmesriigile, kelle seas tõuseb esile Poola kokku 450 miljoni euro suuruse maksmata hüvitisega, tuleb viivitamata kõrvaldada;

33.rõhutab NATO Washingtoni tippkohtumise tulemusi, milles kinnitati taas, et Ukraina tulevik on NATOs ja et see liit toetab Ukraina õigust valida ise oma julgeolekukorraldus ja otsustada ise oma tuleviku üle ilma välise sekkumiseta; nõustub, et nii EL kui ka NATO on näidanud üles poliitilist ühtsust solidaarsuses Ukrainaga ja pühendumust Ukraina toetamisele; kordab oma veendumust, et Ukraina liigub pöördumatult NATO liikmeks saamise suunas; väljendab heameelt liitlaste lubaduse üle anda Ukrainale pikaajalist julgeolekuabi sõjalise varustuse, abi ja väljaõppe osas; tunnistab NATO, ELi ja NATO koostöö ning NATO liitlaste, näiteks USA ja Ühendkuningriigi tähtsat rolli Ukraina sõjaliseks toetamiseks tehtavate pingutuste koordineerimisel, mis seisneb nii relvade, laskemoona ja varustuse tarnimises kui ka luureteabe ja andmete vahendamises;

34.väljendab heameelt nõukogu 21. mai 2024. aasta otsuse üle, millega tagatakse, et ELi piiravate meetmete rakendamise tulemusel ELis Venemaa keskpangale kuuluvatest tõkestatud varadest saadud erakorralistest tuludest tulenevat puhaskasumit kasutatakse Ukraina täiendavaks sõjaliseks toetamiseks, samuti Ukraina kaitsetööstuse võimsuse suurendamiseks ja riigi ülesehitamiseks; väljendab ühtlasi heameelt nõukoguga saavutatud kokkuleppe üle, mistõttu võttis nõukogu 23. oktoobril 2024. aastal vastu otsuse võtta vastu finantsabi pakett, sealhulgas erakorraline makromajandusliku finantsabi laen summas kuni 35 miljardit eurot, ning luua Ukraina laenukoostöö mehhanism, millega suunatakse Venemaa keskpangale kuuluvatest tõkestatud varadest tulenev kasum Ukraina toetamiseks, et aidata neil maksta tagasi ELilt ja selle G7 partneritelt saadud laen summas kuni 45 miljardit eurot; tuletab siiski meelde, et selle finantsabi kasutuselevõtt toimub summa arvelt, mis on ette nähtud ELi sõjaliseks toetuseks Ukraina rahastu kaudu, mistõttu suunatakse edaspidi rahastusse Venemaa keskpangale kuuluvatest tõkestatud varadest saadud kasumist ainult kuni 15 %;

35.väljendab heameelt Ukraina toetuseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise abi missiooni (EUMAM Ukraine) saavutuste üle, mis on praeguseks ELi territooriumil õpetanud välja üle 70 000 Ukraina sõduri, muutes seeläbi ELi suurimaks Ukrainale sõjalise väljaõppe pakkujaks, ning andes märkimisväärse panuse Ukraina relvajõudude sõjalise võimekuse suurendamisse; võtab teadmiseks, et uue eesmärgi kohaselt kavatsetakse 2024.–2025. aasta talve lõpuks õpetada välja 75 000 Ukraina sõdurit; tunnustab nõukogu 8. novembri 2024. aasta otsust pikendada missiooni volitusi kahe aasta võrra; kutsub üles suurendama ja kohandama EUMAM Ukraine’i rahalisi, logistilisi ja inimressursse, et reageerida Ukraina relvajõudude muutuvatele sõjalise väljaõppe vajadustele, sealhulgas õhu- ja merekaitse valdkonnas, ning taotlema pikaajalisi reformipüüdlusi kooskõlas ELi ja Ukraina ühiste julgeolekualaste kohustustega; tunnustab liikmesriikide laialdast osalemist EUMAM Ukraine’i missioonil, mida võib nimetada tulevaste sõjaliste väljaõppemissioonide eeskujuks, sest missiooni käigus on märkimisväärselt arendatud liikmesriikide ja nende partnerite vahelist koostalitlusvõimet ja suurendatud seeläbi heidutusvõimet, ning kutsub liikmesriike üles ilmutama samasugust pühendumist ja panustama teistesse praegustesse ja tulevastesse ÜJKP missioonidesse ja operatsioonidesse; rõhutab, et EUMAM Ukraine’i peaks ühtlasi kasutama parimate tavade vahetamise platvormina, mis tagaks, et ka Euroopa väed saaksid kasu Ukraina relvajõudude lahinguväljal saadud õppetundidest; väljendab heameelt NATO Washingtoni tippkohtumisel välja kuulutatud NATO Ukraina julgeolekuabi- ja väljaõppeprogrammi (NSATU) käivitamise üle, mis koordineerib NATO liitlaste ja partnerite sõjalise väljaõppe ja varustuse andmist Ukrainale ning pakub logistilist tuge; rõhutab EUMAM Ukraine’i ja NSATU vahelise tiheda koostöö tähtsust;

36.tunnustab Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukrainas (EUAM Ukraine) tööd selle äsja tugevdatud volituste rakendamisel keerulistes tingimustes; kutsub ELi üles tagama, et EUAM Ukraine’il oleks Ukraina vajaduste rahuldamiseks piisavalt rahalisi ja logistilisi ressursse ning kvalifitseeritud personali, ning väljendab heameelt ELi-väliste riikide osalemise üle selles; rõhutab, kui oluline roll on EUAM Ukraine’il, mis on endiselt suurim ELi esindus kohapeal ning annab strateegilist nõu Ukraina riiklikele julgeolekuasutustele; rõhutab EUAM Ukraine’i põhiülesandeid organiseeritud ja piiriülese kuritegevuse vastases võitluses, avalike teenuste taastamisega vabastatud territooriumidel ning rahvusvaheliste kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise toetamisel, tuginedes EUAM Ukraine’i kohalolekule ja eksperditeadmistele;

37.rõhutab, kui oluline on teha koostööd Ukraina kaitsetööstusega ja integreerida see järk-järgult Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisse ja tööstuslikku baasi (EDTIB), ning nõuab seetõttu, et Ukraina kaitset võetaks täielikult arvesse, kui komisjon valmistab ette uusi seadusandlikke algatusi, mille eesmärk on EDTIBi tugevdamine; rõhutab, et ELiga liitumise protsessi käigus tuleks astuda konkreetseid samme Ukraina integreerimiseks kaitset käsitlevatesse ELi poliitikameetmetesse ja programmidesse, sealhulgas kohandades Ukraina relvajõude ELi võimekusnõuetega ning kaasates neid piiriülestesse kaitsetööstuslikesse ja tehnoloogilistesse koostööprojektidesse ja -programmidesse; väljendab seetõttu heameelt Ukrainas avatud ELi kaitseinnovatsiooni büroo üle, et teha kindlaks Ukraina vajadused ja võimekus kaitseinnovatsiooni valdkonnas, hõlbustada ühisalgatusi ning edendada piiriülest koostööd ELi ja Ukraina kaitsetööstuse sidusrühmade vahel, et olla Ukraina partnerite kontaktpunktiks ning koordineerimis- ja teabekeskuseks; väljendab heameelt mitme ELi liikmesriigi käimasolevate algatuste üle süvendada koostööd Ukrainaga kaitsetööstuse teadus- ja tootmise valdkonnas ning nõuab Ukraina uuendusliku kaitsepotentsiaali edasist kasutamist relvade ja laskemoona väljatöötamiseks ning nende tootmise kiirendamiseks tihedas koostöös ELi ja teiste lääne partneritega, kasutades olemasolevaid toetusmehhanisme; kutsub liikmesriikide sõjatööstust üles täitma oma kohustust rajada Ukraina territooriumile sõjaline tootmine;

38.rõhutab vajadust tugevdada Ukraina demineerimissuutlikkust, et tegeleda laialt levinud lõhkemata lahingumoona ja maamiinidega, ning demineerida Ukraina mereala Musta mere piirkonnas; pooldab sihtotstarbeliste vahendite eraldamist, et toetada põhjalikku demineerimisalast väljaõpet, sealhulgas täiustatud tuvastamis- ja kõrvaldamistehnikaid; märgib, et suurem demineerimissuutlikkus aitab ohutumaks muuta sõjalised operatsioonid ning aitab ühtlasi kaasa sõjast mõjutatud tsiviilpiirkondade taastamisele ja ohutusele;

39.väljendab heameelt Euroopa kaitsetööstuse strateegias (EDIS) seatud eesmärgi üle saavutada ELi ja selle liikmesriikide kaitsevalmidus ning edendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi (EDTIB); peab sellega seoses märkimisväärseks komisjoni ettepanekut luua Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP); toetab eesmärki tugevdada ELi kaitsetööstuse valmisolekut, parandada ühist kaitseplaneerimist ja veelgi hõlbustada liikmesriikide ühishankeid vastavalt võimearendusplaanis sätestatud prioriteetidele ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise (CARD) käigus kindlaks määratud koostöövaldkondadele, et käivitada ühist huvi pakkuvaid Euroopa kaitseprojekte eelkõige sellistes strateegilise suutlikkuse valdkondades nagu õhu- ja raketikaitse, tagada varustuskindlus ja kriitilise tähtsusega toorainete kättesaadavus ning ennetada puudujääke kaitsetööstuses; toetab kindlalt ideed teha Euroopa kaitsetööstuse sektoris peamiselt ELi tasandi koostööd ning pühenduda Euroopa kaitsetööstuse strateegias esitatud konkreetsetele arvulistele koostööeesmärkidele, mis keskenduvad eelkõige ühishangetele, kutsudes liikmesriike üles hankima 2030. aastaks koostöö korras vähemalt 40 % kaitseotstarbelisest varustusest, tagama, et 2030. aastaks katab ELi-sisene kaitseotstarbeliste toodete kaubandus vähemalt 35 % ELi kaitseturust, ning tegutsema selle nimel, et 2030. aastaks oleks ELi-siseste hangete osakaal kaitseinvesteeringutes vähemalt 50 % ja 2035. aastaks 60 %;

40.rõhutab alalise struktureeritud koostöö (PESCO) tähtsust ELi kaitsevõime parandamisel ja ühtlustamisel; märgib veel kord kahetsusega, et liikmesriigid ei kasuta PESCO raamistikku endiselt täielikult ära ning et 66 praegu käimasoleva projekti käegakatsutavad tulemused on endiselt piiratud; peab ühtlasi kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendile ei ole esitatud teavet kuue projekti lõpetamise põhjustest ja võimalikest tulemustest; juhib tähelepanu asjaolule, et osalevad liikmesriigid nõustusid võtma 20 siduvat kohustust, et täita ELi kaitsealaseid ambitsioone; peab vajalikuks PESCO projektid põhjalikult läbi vaadata, pidades silmas nende tulemusi ja väljavaateid, et koondada praegused projektid väikeseks prioriteetsete projektide kogumiks ja lõpetada projektid, mis ei ole piisavalt edenenud; teeb ettepaneku luua PESCO raames prioriteetide kava, et tulemuslikult tegeleda tuvastatud võimekuse puudujääkide ja prioriteetidega;

41.tunnustab komisjoni ettepanekut Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) kohta; võtab murega teadmiseks Euroopa Kontrollikoja hinnangu, et EDIPi rahastamispakett ei ole selle eesmärkide jaoks piisav, ning kordab seetõttu oma nõudmist tagada kaitse jaoks vajalik rahastamine; rõhutab, et selleks, et EDIP avaldaks märkimisväärset mõju Ukrainale antavale sõjalisele toetusele ning tegeliku Euroopa kaitsevõime ja konkurentsivõimelise Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) arendamisele, on vaja märkimisväärseid eelarvealaseid pingutusi; väljendab heameelt võimearendusplaani 2023. aasta läbivaatamise üle; peab kahetsusväärseks, et alates 2008. aastal vastu võetud esimesest võimearendusplaanist on kaitsevõime arendamisel tehtud vähe edusamme; kutsub liikmesriike üles märkimisväärselt suurendama ühiseid jõupingutusi, et saavutada kiiresti märkimisväärseid edusamme, kasutades täielikult ja sidusalt selliseid ELi vahendeid nagu Euroopa Kaitsefond, PESCO ja kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine (CARD), samuti Euroopa kaitsetööstuse programmi ettepanekus kavandatud vahendeid;

42.väljendab heameelt seni tehtud ühiste jõupingutuste üle, et tugevdada ELi kaitsevalmidust meetmete kaudu, millega tõhustatakse ja toetatakse EDTIBi kohandamist, eelkõige EDIRPA ja ASAPi määruste kaudu, ning nõuab nende kiiret rakendamist; peab kahetsusväärseks, et EDIRPA rahastamispakett on endiselt piiratud, ning juhib tähelepanu sellele, et ASAPi rolli seoses eesmärgiga tarnida Ukrainale miljon laskemoonaühikut piiras nõukogu vastuväide selle regulatiivsete elementide kohta;

43.väljendab heameelt EDTIBi ettevõtete seniste pingutuste ja investeeringute üle tööstussuutlikkuse tugevdamiseks, muu hulgas ELi vahendite toel; rõhutab, et EDTIBi suutlikkuse edasiseks ja püsivaks tugevdamiseks on vaja eelkõige liikmesriikide tellimusi, mida tuleks täita ühiselt, et tagada liidu kaitsevalmidus, parandada liikmesriikide relvajõudude koostalitlusvõimet ja saavutada mastaabisääst, kasutades seega ELi maksumaksjate raha parimal võimalikul viisil; kutsub seetõttu liikmesriike üles süvendama ühishankeid kooskõlas kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüsis tuvastatud võimekuse puudujääkide ja võimearendusplaanis sätestatud kaitsevõime prioriteetidega; rõhutab, et arenguprojektidega seotud tulemuslikud ühishanked, eelkõige Euroopa Kaitsefondi raames, nõuavad vastavate süsteemide sõjaliste vajaduste ühist määratlemist, et saavutada piisav mastaabisääst; kutsub sellega seoses komisjoni üles kasutama Euroopa Liidu sõjalise komitee eksperditeadmisi kõnealuse ühise definitsiooni sõnastamisel, et tagada sõjaline sidusus tööstuse tasandil; kutsub liikmesriike üles korraldama ühishankeid, et luua üleeuroopalised väärtusahelad, jaotades tootmise üle kogu liidu, et suurendada seeläbi ühishangete majanduslikku atraktiivsust, koondades samal ajal tootmisvõimsust veelgi strateegilisemal viisil, et parandada vastupanuvõimet relvakonfliktide korral; kutsub ühtlasi liikmesriike ja komisjoni üles püüdma veelgi tugevdada Euroopa Kaitseagentuuri ühishangete mehhanisme ja koordineerimisvõimet;

44.rõhutab vajadust veelgi toetada arenguprojektide üleminekut turustatavatele lahendustele ning väljendab sellega seoses heameelt asjakohase sätte üle Euroopa kaitsetööstuse programmi ettepanekus; taunib jõupingutuste tarbetut ja mittetoimivat dubleerimist seoses eelseisvate lahingutankide ja hüperhelikiirusega püüdurite projektidega; väljendab muret selle pärast, et selline dubleerimine on vastuolus Euroopa kaitsetööstuse strateegias sätestatud eesmärgiga hankida 2035. aastaks 60 % Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisest ja tööstuslikust baasist, kuna hajutatud ressursid pikendavad turukõlblike lahendusteni jõudmist, tuues seega kõige tõenäolisemalt kaasa hanked USAst; peab samuti kahetsusväärseks, et üha rohkem on edasi lükatud olulisi kaitsevõimeprojekte, eelkõige Prantsusmaa ja Saksamaa tuleviku lahingutanki projekt ning Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania tuleviku lahingulennuki projekt, millega kaasneb samuti oht, et tulevikus hangitakse USA lahendusi; rõhutab, et tuleks kasutada kõiki võimalikke koostoimeid Euroopa Kaitsefondiga, vältides samal ajal tegevuse dubleerimist;

45.rõhutab vajadust tagada sidusus ELi ja NATO asjaomaste võimete arendamise kavandamise protsesside tulemuste vahel; nõuab ELi liikmesriikide ja NATO liitlaste sõjalise varustuse koostalitlusvõime parandamist ning tööstusalase koostöö edendamist, tagades, et ELi edaspidised kaitseotstarbeliste toodete komponentide ja laskemoona õiguslikud standardid põhinevad NATO standarditel;

46.on rahul ettepanekuga Euroopa ühishuvi pakkuvate kaitseprojektide kohta, mille eesmärk on arendada ühiseid võimeid, mille maksumus on suurem, kui ühe liikmesriigi vahendid lubavad; on veendunud, et neid projekte tuleks kasutada selleks, et toetada tööstuslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, mis on aluseks mitme liikmesriigi peamistele ühistele prioriteetidele, ning sellistes valdkondades nagu välispiiride kaitse, eriti maismaal, samuti toetada strateegilisi võimaldeid, eelkõige kosmoses ja Euroopa õhukaitses, et tegeleda kõigi ohtudega ning parandada sõjaväelist liikuvust, täpsemalt strateegilist ja taktikalist õhutransporti, süvalööke, drooni- ja droonitõrjetehnoloogiat, rakette ja laskemoona ning tehisintellekti eesmärgiga arendada suveräänset taristut ja kriitilise tähtsusega võimaldeid; rõhutab, et prioriteetide suure arvu ja uute ressursside mobiliseerimise vajaduse tõttu tuleb olla pragmaatiline; on sellega seoses seisukohal, et EL peaks keskenduma võimaluse korral kiiresti kättesaadavale ja ennast tõestanud Euroopa tehnoloogiale, mis vähendab järk-järgult ELi sõltuvust ja parandab julgeolekut; rõhutab vajadust toetada üleeuroopaliste väärtusahelate arendamist ELi kaitsekoostöös, kaasates sellesse kogu ELi äriühinguid, ning suurendada sektori konkurentsivõimet mitmesuguste vahenditega, nagu ühinemised ja eestvedajad; on lisaks seisukohal, et õiglasele tulule keskendumise asemel peaks ELi kaitsepoliitika soodustama ELi tippkeskuste kasvu;

47.rõhutab tungivat vajadust tegeleda ELi kaitsetööstusmaastiku killustatuse probleemiga ja rakendada viimaks täielikult kaitseotstarbeliste toodete siseturg, kuna praegune struktuur põhjustab asjatut dubleerimist ning muudab liikmesriikide kaitseinvesteeringud ja -kulutused kordades ebatõhusamaks ning takistab struktuurselt kaitsevalmiduse tugevdamist; väljendab muret asjaolu pärast, et kaitseotstarbeliste toodete siseturu rakendamist õõnestab endiselt selle reeglite ebaühtlane kohaldamine liikmesriikide poolt ja ELi toimimise lepingu artiklis 346 sätestatud erandi ebaproportsionaalne kasutamine; toetab üleskutset luua tõeline kaitseotstarbeliste toodete ja teenuste ühtne turg, nagu on esitatud ka Sauli Niinistö aruandes; rõhutab vajadust ajakohastatud ja toimiva õigusraamistiku järele, mille eesmärk on vähendada kaitseotstarbeliste toodete turule sisenemise tõkkeid, soodustada ELi kaitsetööstuse konsolideerimist ja võimaldada ELi ettevõtetel oma äripotentsiaali täielikult ära kasutada, ergutada innovatsiooni ning tihedamat ja sujuvamat piiriülest ning tsiviil- ja sõjalist koostööd, edendada tootmist, suurendada varustuskindlust ning tagada arukamad ja tõhusamad avaliku sektori investeeringud Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisse ja tööstuslikku baasi; rõhutab samal ajal, kui oluline on säilitada viljakas konkurents eri konkurentide vahel ja vältida oligopole, kus üksikud pakkujad saavad vabalt määrata kaitseotstarbeliste kaupade hindu ja kättesaadavust; palub komisjonil esitada ettepanekuid ELi kaitseotstarbeliste toodete siseturu väljakujundamiseks, tuginedes eelkõige kaitseotstarbeliste toodete hankeid ja vedu käsitlevate ELi normide hindamisele ning kehtiva õigusraamistiku piirangute ja lünkade kindlakstegemisele ja analüüsile; kutsub ühtlasi komisjoni üles tegema ettepanekuid ELi toimimise lepingu artikli 346 tõlgendamiseks kooskõlas ELi vastastikku seotud turvaarhitektuuri praeguse olukorraga; nõuab kaitse- ja tundlikke julgeolekuhankeid käsitleva direktiivi 2009/81/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/81/oj). ja kaitseotstarbeliste toodete ELi‑sisest vedu käsitleva direktiivi 2009/43/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/43/oj). (veodirektiiv) rakendamise parandamist ning vajaduse korral Euroopa kaitsetööstuse strateegiat silmas pidades ettepanekute esitamist nende direktiivide läbivaatamiseks;

48.rõhutab, kui oluline on tugevdada liikmesriikide praeguse relvatööstuse suutlikkust lühikeses ja keskpikas plaanis ning toetada samal ajal uue ja uuendusliku kaitseotstarbelise varustuse ja relvastuse valdkonnas tehtavat teadus- ja arendustööd, mille käigus võetakse arvesse liikmesriikide relvajõudude praegusi ja edaspidiseid vajadusi ja ELi vastavat kaitsevõimet, näiteks ÜJKP missioonide ja operatsioonide ning ELi kiirsiirmisvõime vajadusi; rõhutab, et prioriteediks tuleks seada tehnoloogilise eelise säilitamine ja suurendamine sihipäraste strateegiliste projektide abil, kuna see on meie vastaste ja konkurentide heidutamise peamine vahend; rõhutab, kui oluline on kaasata kõik liikmesriigid julgeoleku- ja kaitsestrateegiatesse, eelkõige seoses kaitsetööstuse arendamisega;

49.rõhutab vajadust töötada välja mõjus ELi tasandi relvastuspoliitika, mis hõlmab toimiva ja mõjusa väliskaubanduse mõõtme loomist, mille eesmärk on toetada partnereid, keda ohustavad agressiivsed autoritaarsed režiimid, ning mille abil vältida relvatarneid ebademokraatlikele agressiivsetele režiimidele kooskõlas kaheksa kehtiva ELi kriteeriumiga; rõhutab vajadust tegeleda sellega seoses ELi toimimise lepingu artikli 346 väga kitsa ja riikliku tõlgenduse probleemiga;

50.rõhutab, et kaitsesektoris peaks koostöö rahvusvaheliste partneritega piirduma sarnaselt meelestatud partneritega ning see ei tohiks olla vastuolus ELi ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega; tuletab meelde, et sõltuvus digielemente sisaldavate kriitilise tähtsusega toodete suure riskiga tarnijatest on strateegiline risk, millega tuleks tegeleda liidu tasandil; kutsub liikmesriikide asjaomaseid ametiasutusi üles välja selgitama, kuidas nimetatud sõltuvust vähendada ning viivitamata hindama ja läbi vaatama olemasolevaid Hiina investeeringuid elutähtsasse taristusse, sealhulgas elektrivõrkudesse, transpordivõrku ning info- ja sidesüsteemidesse, et teha kindlaks kõik nõrkused, mis võivad mõjutada liidu julgeolekut ja kaitset;

51.väljendab heameelt ELi välismaiste otseinvesteeringute määruse läbivaatamise üle; rõhutab vajadust veelgi tugevdada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute menetlusi hoolsuskohustuse standarditega, et teha kindlaks juhtumid, kus riikide valitsustel on mõju ELi elutähtsasse taristusse, näiteks Euroopa sadamatesse ning Läänemere, Vahemere ja Arktika merealustesse kaablitesse investeerijate üle viisil, mis on vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, nagu on sätestatud ÜVJP raames ELi lepingu V jaotise alusel; rõhutab, et seda lähenemisviisi tuleks ühtlasi kohaldada kandidaatriikide suhtes; usub, et on vaja täiendavaid õigusakte, et tulemuslikult kaitsta Euroopa IKT tarneahelate turvalisust suure riskiga müüjate ja küberruumis toimuvate intellektuaalomandi varguse eest; nõuab, et loodaks Euroopa raamistik, mille eesmärk on reguleerida rangelt liidu julgeoleku ja kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega intellektuaalomandi ja tehnoloogia, sealhulgas kahesuguse kasutusega kaupade eksporti ning kehtestada selliste kaupade ekspordile miinimumstandardid ja -tingimused;

52.toetab kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute märkimisväärset suurendamist, pöörates erilist tähelepanu koostööalgatustele, tugevdades seeläbi ELi tehnoloogilist juhtpositsiooni ja konkurentsivõimet kaitsevaldkonnas ning tagades, et selle mõju kandub üle tsiviilturule; märgib sellega seoses, et 2022. aastal investeerisid liikmesriigid kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 10,7 miljardit eurot; rõhutab, et tehnoloogia areng elutähtsates valdkondades – õhus, maismaal, merel, kosmoses ja küberruumis – nõuab stabiilseid ja pikaajalisi investeeringuid kõigis ELi liikmesriikides, et pidada sammu kiire ülemaailmse innovatsiooniga;

53.rõhutab, et liidu teadus- ja arendustegevusse suunatud vahendeid ja rahastust tuleb kasutada võimalikult tulemuslikult, et tegeleda kiiresti võimekuse puudujääkide ja prioriteetidega, nagu on sätestatud kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüsis ja võimearendusplaanis; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama ja prioriseerima Euroopa Kaitsefondi projekte ja rahastamist vastavalt ELi kiireloomulistele võimetealastele vajadustele ning keskenduma kõige asjakohasematele ja paljutõotavamatele teadusuuringutele; kutsub ühtlasi komisjoni üles algatama Euroopa Kaitsefondi põhjaliku läbivaatamise, pidades silmas järgmise mitmeaastase finantsraamistiku järelmeetmete rahastamisvahendi läbivaatamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu lähenemisviisi, mis hõlmaks asjaomaste ELi vahendite kasutamisel kavandatud väikest energia-, CO2 ja keskkonnajälge, ning korrapäraselt edusammudest aru andma; tuletab meelde, et teadus- ja arendustegevust saab suunata lahendustele, mis parandavad tõhusust, vähendavad CO2 jalajälge ja toovad kaasa kestlikke parimaid tavasid; väljendab heameelt esimeses iga-aastases tööprogrammis ette nähtud 133 miljoni euro suuruse asjakohase investeeringu üle, kuid märgib, et see moodustab vaid 11 % Euroopa Kaitsefondi aasta kogueelarvest; tuletab meelde taasterahastu „NextGenerationEU“ rolli kliimameetmetes ja kutsub liikmesriike üles kasutama riiklike taastekavade vahendeid, et investeerida oma sõjalise taristu kestlikumaks muutmisse;

54.rõhutab vajadust arendada ELi aktiivsemat rolli, et teha pidevaid investeeringuid kahesuguse kasutusega tehnoloogiatesse, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalises kontekstis, et suurendada ELi vastupanuvõimet hübriid- ja uute ohtude vastu; rõhutab vajadust toetada eelkõige uute toodete prototüüpide katsetamist ja keskenduda uutele tehnoloogiatele tihedas koostöös Ukraina kaitse- ja tehnoloogiavaldkonna osalejatega; rõhutab, kui oluline on tagada sellisesse innovatsiooni investeerivate ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) rahaline elujõulisus; pooldab nende tehnoloogiate tsiviilotstarbel turustamise edendamist, et laiendada turuvõimalusi ja tugevdada Euroopa tööstusbaasi, edendades koostoimet sõjalise ja tsiviilvaldkonna arengu vahel;

55. juhib tähelepanu kujunemisjärgus lõhkuvate tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti, kvantandmetöötluse, pilvandmetöötluse ja robootika olulisele rollile kaitsevaldkonnas; rõhutab, et nende tehnoloogiate arendamine ja kasutamine kaitsevaldkonnas nõuab täiendavaid ELi koordineeritud investeeringuid ja teadusuuringuid, et ELi kaitseotstarbelise varustuse tarnijad püsiksid innovatsiooni esirinnas; märgib, et kehtiva Euroopa Kaitsefondi määruse ja selle pikkade rakendustsüklite alusel ei suuda komisjon teadusprojekte piisavalt kiiresti rahastada; nõuab seetõttu, et kujunemisjärgus lõhkuvaid tehnoloogiaid käsitlevate teadusprojektide puhul kasutataks paindlikumat ja kiiremat lähenemisviisi, mis kajastaksid selle valdkonna üha kiiremat arengut, tuginedes Euroopa Kaitseagentuuri kaitsevaldkonna innovatsioonikeskuse ja USA kaitsevaldkonna kõrgetasemeliste teadusuuringuprojektide agentuuri tööle; nõuab ühtlasi, et EL võtaks juhtrolli tehisintellekti sõjalise rakendamise alaste teadusuuringute edendamisel ja selle tehnoloogia vastutustundliku arendamise ja kasutamise juhtimisraamistiku loomisel;

56.kordab oma üleskutset komisjonile jagada Euroopa Parlamendiga üksikasjalikku analüüsi riskide kohta, mis on seotud selliste tehnoloogiate nagu pooljuhtide, kvantandmetöötluse, plokiahelate, kosmosevaldkonna, tehisintellekti ja biotehnoloogia, sealhulgas genoomika väärkasutusega meie vastaste poolt, ning kavandatud loetelu ELi meetmetest nendes valdkondades kooskõlas ELi majandusjulgeoleku strateegiaga; väljendab muret Hiina sõjaliste ettevõtete rolli pärast Euroopa kodanike geneetiliste andmete kogumisel;

57.kutsub komisjoni üles esitama ELi droonipaketi ettepanekut, milles keskendutakse drooni- ja droonitõrjesüsteemidele ning abivõimetele ning mis hõlmab kavu ja rahalisi vahendeid teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks, milles võetakse arvesse Ukraina kogemusi ja ollakse avatud Ukraina ülimalt uuenduslikele ettevõtetele, samuti tööstusprogrammi drooni- ja droonitõrjesüsteemide ühiseks arendamiseks, tootmiseks ja hankimiseks ning määrust droonide kasutamise kohta tsiviil- ja sõjalises kontekstis;

58.kordab, et kaitsega seotud VKEd kogu liidus on Euroopa kaitsetööstuse ja kaitsealaste tarneahelate selgroog ning nende valdkondade innovatsiooni võti, ning rõhutab vajadust toetada VKEsid ja idufirmasid, eriti kaitse- ja kahesuguse kasutusega kaupade sektoris; rõhutab, et EDIS ja EDIP peavad tagama kõigile kaitsetööstuses osalejatele kogu liidus võrdsed tingimused ning edendama koostööd kõigi liikmesriikide suuremate ja väiksemate äriühingute vahel, tagades, et tööstuses ei domineeriks mõned piiratud arvust liikmesriikidest pärit suured äriühingud; julgustab liikmesriike pakkuma Euroopa kaitsesektoris VKEdele spetsiaalseid võimalusi osaleda pakkumismenetluses selliste meetmete abil nagu eelnevalt heakskiidetud äriühingute nimekirja koostamine, et hõlbustada kiiremat kaasamisprotsessi, selliste börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate äriühingute kaasamine hankeprotsessi, kes investeerivad VKEdesse, VKEde kasvu toetamine inkubatsiooni ja kapitaliinvesteeringute abil, hankemenetluses pakkumise esitamise keerukuse vähendamine ja sisemiste meetmete rakendamine lepingu üksikasjade käsitlemiseks kuluva aja reformimiseks;

59.rõhutab, kui oluline on arendada, hooldada ja kaitsta taristut, mis on vajalik meie relvajõudude kiire ja tõhusa sõjaväelise liikuvuse tagamiseks kõigis liikmesriikides; rõhutab vajadust tagada elutähtsa taristu vastupidavus, mis võimaldab sõjaväelist liikuvust ja esmatähtsate teenuste osutamist; tunnistab, et sõjaline logistika võib heidutusele kaasa aidata, kuna see annab märku ELi üldisest sõjalisest valmisolekust; eeldab, et need punktid kajastuvad selgelt 2025. aasta juuniks kavandatud ühisteatises sõjaväelise liikuvuse kohta;

60.rõhutab tungivat vajadust suurendada oluliselt sõjaväelist liikuvust ja sellesse investeerida, seades prioriteediks investeeringud ning kõrvaldades kitsaskohad ja puuduvad ühendused; rõhutab sellega seoses, kui oluline on kiiresti rakendada projekte ja reguleerivaid meetmeid kooskõlas ELi sõjaväelise liikuvuse tegevuskavaga 2.0; toetab uusi strateegilisi investeeringuid tsiviil- ja sõjalisse taristusse, nagu sadamad, lennujaamad ja maanteed, mis võimaldavad ka sõjaliste üksuste ja varustuse, sealhulgas kiirreageerimisjõudude, rasketehnika, kaupade ja humanitaarabi sujuvat vedu; kutsub komisjoni üles järgima soovitusi, mis on esitatud Euroopa Kontrollikoja 2025. aasta eriaruandes sõjaväelise liikuvuse kohta, ja pidama kahesuguse kasutusega projektide valikuprotsessis sõjalise aspekti hindamist olulisemaks Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 04/2025 „ELi sõjaväeline liikuvus – kavandamisega seotud puuduste ja takistuste tõttu ei ole täiskäiku saavutatud“.;

61.kutsub komisjoni üles töötama välja integreeritud lähenemisviisi sõjaväelisele liikuvusele ja logistikale, millega tagatakse, et nõukogu lubadus kõrvaldada 2026. aastaks kõik allesjäänud tõkked täidetakse ja suurendatakse tunduvalt ELi investeeringuid sõjaväelise liikuvuse põhiaspektidesse; nõuab lisaks, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tagataks käimasolevatele ja vajalikele sõjaväelise liikuvuse projektidele asjakohane ELi rahastamine; kutsub liikmesriike üles võtma veel meetmeid, et sõjaväelise liikuvuse menetlusi lihtsustada ja ühtlustada ning lubade andmise tähtaegu lühendada, et liikmesriigid saaksid kiiremini tegutseda ja suurendada oma reageerimise tõhusust kooskõlas oma kaitsevajaduste ja -kohustustega nii ÜJKP missioonide ja operatsioonide kui ka riiklike ja rahvusvaheliste meetmete kontekstis; julgustab liikmesriike kasutama kolmandate riikidega sõlmitud PESCO kokkulepet sõjaväelise liikuvuse kohta näidisena partnerriikide osalemiseks, pöörates erilist tähelepanu PESCO projektide kohandamisele ÜJKP missioonide vajadustele;

62.peab kiiduväärseks Ukrainaga piirnevate riikide pingutusi anda Ukrainale turvaliselt ja tõhusalt sõjalist abi; märgib, et Poola sõjaväelise liikuvuse kogemus ja potentsiaal, sealhulgas kavandatav keskne transpordisõlm, on kogu idatiiva julgeoleku jaoks suure tähtsusega;

63.rõhutab, et pärast seda, kui liikmesriigid võtsid 2022. aasta märtsis vastu strateegilise kompassi, on geopoliitiline ja ohtude areng olnud endiselt kiire; nõuab seetõttu strateegilises kompassis sätestatud põhjaliku ühise ohuhinnangu läbivaatamist, millest tuleks tuletada ELi meetmete prioriteedid; on arvamusel, et selle läbivaatamise eesmärk peaks olema määratleda ühised seisukohad üleeuroopaliste võimelünkade kohta, mida tuleks käsitleda kahepoolsete, rahvusvaheliste või ELi tasandi programmide, fondide, projektide ja vahendite abil, ning tuleks määrata kindlaks ajakava selle tegemiseks; nõuab lisaks, et komisjon ja komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitaksid pärast nimetatud läbivaatamist vajaduse korral strateegilise kompassi ajakohastatud meetmed, mida saaks kasutada Euroopa kaitse tulevikku käsitleva valge raamatu koostamisel; kordab, et strateegilise kompassi kaugeleulatuvaid eesmärke ja vahe-eesmärke on võimalik saavutada üksnes liikmesriikide ja ELi institutsioonide vastava poliitilise tahte ja tegevusega; rõhutab, et strateegiline kompass ja NATO strateegiline kontseptsioon peavad olema sidusad ja ühilduvad;

64.kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tagama, et kliimamuutuste ja kaitse tegevuskava rakendatakse täielikult ja et seda täiustatakse strateegilise kompassi ajakohastatud meetmete kontekstis; nõuab, et tegevuskava läbivaatamise ajakava vaadataks uuesti läbi ja eelkõige, et üldeesmärgid vaadataks läbi palju varem kui 2030. aastal; kutsub liikmesriike üles arendama eesmärke toetavaid riiklikke struktuure; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teeks liikmesriikidele ettepaneku luua tegevusprogramm, mis koosneb tegevuskavas esitatud prioriteetsetest meetmetest, mida saab rakendada lühikese aja jooksul;

65.teeb ettepaneku, et nõukogu vaataks läbi oma kaitse- ja julgeolekuküsimustes pädevate otsustusorganite institutsioonilise struktuuri ning kaaluks võimalust luua liikmesriikide kaitseministritest koosnev uus alaline otsustusorgan, ilma et see mõjutaks selles valdkonnas vastavat pädevuste jaotust riikide ministeeriumides;

66.rõhutab, et toimiv ELi tasandi koostöö julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas ning kiire ja kooskõlastatud reageerimine julgeolekuprobleemidele eeldavad nõukogu ja komisjoni eri struktuuride sidusust; rõhutab lisaks vajadust vältida kattumisi, tagada tõhusad avaliku sektori investeeringud, kõrvaldada kriitilise tähtsusega võimelüngad ning töötada välja sidusad julgeolekustrateegiad partnerite, kolmandate riikide ja maailma eri piirkondade kohta nii poliitikakujundamise protsessides kui ka praegustes ja tulevastes algatustes; märgib, et pärast kaitse ja kosmose voliniku ametikoha loomist on vastutusalade jaotus ebaselge ning volinike pädevused julgeoleku ja kaitse valdkonnas võivad kattuda, ning palub seetõttu komisjonil volinike pädevused selles valdkonnas selgelt piiritleda; kutsub komisjoni üles vaatama sisemiselt läbi oma erinevad struktuurid, sealhulgas kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadi (DG DEFIS) ning Euroopa Kaitseagentuuri ja nende volitused, et tagada ÜJKP praeguste ja tulevaste algatuste vastastikune täiendavus ja tõhus haldamine; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles eraldama Euroopa välisteenistusele täiendavaid rahalisi ja inimressursse, tagamaks, et see saaks täita tulemuslikult oma rolli ELi diplomaatilise teenistusena, pidades silmas väga võistlevat geopoliitilist olukorda ja viimastel aastatel suurenenud nõudmist selle piiratud ressursside järele;

67.kinnitab veel kord, et selleks, et saada usaldusväärseks geopoliitiliseks osalejaks, peaks EL reformima oma ÜVJP/ÜJKPga seotud otsuste tegemise protsessi, ning rõhutab sellega seoses, et kaaluda tuleks institutsioonilisi arutelusid, mis käsitlevad ühehäälsuse nõude kaotamist selles protsessis; tuletab meelde, et ELi aluslepingute raamistik juba võimaldab mitmeid erinevaid institutsioonilisi koostöövorme välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas, ning märgib kahetsusega, et ELi lepingu üleminekuklauslites ette nähtud kiire tegutsemise potentsiaali selles valdkonnas on kasutatud vaid väga piiratult; kutsub nõukogu üles kaaluma kõiki võimalusi ÜVJP/ÜJKP otsuste tegemise protsessi tugevdamiseks ja süvendamiseks, et realiseerida aluslepingute kasutamata potentsiaal; kordab oma nõudmist, et nõukogu läheks ÜVJP ja ÜJKP otsustes, vähemalt sellistes valdkondades, millel ei ole sõjalist mõju, järk-järgult üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele; soovitab lisaks nõukogul kasutada täiel määral ära üleminekuklausleid ja nende artiklite kohaldamisala, mis suurendavad ELi solidaarsust ja vastastikust abi kriiside korral;

68.kordab kindlalt oma üleskutset tugevdada ELi sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistust (MPCC) ning saavutada selle täielik tegevusvalmidus, sealhulgas tagada sobivad tööruumid, personal, parem juhtimine ja kontroll ning toimivad side- ja infosüsteemid kõigi ÜJKP missioonide ja operatsioonide jaoks; rõhutab vajadust saavutada MPCCga seoses kiiresti tulemusi, võttes arvesse strateegilise kompassi eesmärki, et MPCC peaks toimima ELi eelistatud juhtimis- ja kontrollistruktuurina ning olema võimeline plaanima ja juhtima kõiki täitevvolitusteta sõjalisi missioone ning kahte väikese ulatusega või ühte keskmise ulatusega sõjalist operatsiooni, samuti lahinguõppusi; rõhutab, et MPCC peab hõlbustama tsiviil- ja sõjaliste vahendite koostoimet, ning nõuab, et Euroopa tasandil loodaks pikemas perspektiivis ühine tsiviil-sõjaline peakorter, mis ühendaks tsiviil- ja sõjalised vahendid, et kasutada täiel määral ära ELi integreeritud kriisiohjamise lähenemisviisi alates strateegilisest planeerimisest kuni missiooni või operatsiooni tegeliku juhtimiseni; on seisukohal, et ELi tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistus (CPCC) peaks kaaluma, kuidas kaitsta lähetatud jõude arvukate hübriidohtude eest ja viia kõrgetasemelisi operatsioone ellu palju kõrgemal riskitasemel kui praeguses kontekstis; kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust, MPCCd, CPCCd, ELi sõjalist komiteed ja ELi sõjalist staapi üles edendama uut vastastikuse mõistmise kultuuri tsiviil- ja sõjaliste partnerite vahel, arendama asutustevahelist koostööd ning tagama missioonide plaanimisel parimate tavade ja sellega seotud kontseptsioonide edasiandmise, sealhulgas töötades välja parimate tavade loomise ja jagamise mudeli;

69.kordab oma täielikku toetust sellele, et ELi kiirsiirmisvõime saavutab täieliku tegevusvõime hiljemalt 2025. aasta esimesel poolel ja hõlmab vähemalt 5 000 sõdurit, kes on kättesaadavad pääste- ja evakueerimisülesannete täitmiseks, esialgseteks sisenemis- ja stabiliseerimisoperatsioonideks või missioonide ajutiseks tugevdamiseks; märgib, et ELi lahingugrupid, mida ei ole kunagi kasutusele võetud, kuigi need on alates 2007. aastast toimivad, on ELi kiirsiirmisvõime laiema raamistiku lahutamatu osa; väljendab heameelt kiirsiirmisvõime raames toimuvate lahinguõppuste kavandamise ja elluviimise üle ning julgustab selliseid algatusi jätkama;

70.on seisukohal, et kiirsiirmisvõime on oluline element ELi ambitsioonitaseme saavutamisel, ning arvab, et sellele tuleks järk-järgult määrata täiendavaid vägesid ja väeüksusi, viidates 1999. aasta Helsingi peaeesmärgile; on arvamusel, et oleks mõistlik kasutada valge raamatu protsessi, et algatada arutelu täiendavate alaliste rahvusvaheliste ELi sõjaliste üksuste loomise üle, mis võiksid täita kiirsiirmisvõimet täiendavaid ülesandeid; rõhutab vajadust jätkata NATOga koostööd kiirsiirmisvõime loomisel kooskõlas ühtsete jõudude põhimõttega;

71.kordab üleskutset liikmesriikidele kaaluda ELi lepingu artikli 44 rakendamise praktilisi aspekte kiirsiirmisvõime kasutuselevõtmisel ja muudel asjakohastel ÜJKP missioonidel, et võimaldada soovivate ja suutlike liikmesriikide rühmal plaanida ja juhtida missiooni või operatsiooni ELi raamistikus, hõlbustades seeläbi kiirsiirmisvõime kiiret aktiveerimist; kutsub liikmesriike üles võtma kohustust vähendada õigeaegselt olulisel määral strateegiliste võimaldite ja eelkõige ELi kiirsiirmisvõimega seotud kriitilisi puudujääke sellistes valdkondades nagu strateegiline õhuvedu, turvalised side- ja infosüsteemid, meditsiinivarustus, küberkaitsevõime ning luure ja reke; kutsub kaitse ja kosmose volinikku üles kaaluma oma kavandatud ühist huvi pakkuvatesse Euroopa kaitseprojektidesse algatuste lisamist, mille eesmärk on pakkuda vajalikke strateegilisi võimaldeid, mis hõlbustaksid ÜJKP missioone ja operatsioone ning kiirsiirmisvõimet;

72.rõhutab, et tungivad vajadused ei võimalda järgmist mitmeaastast finantsraamistikku ootama jääda; rõhutab, et tuleb viivitamata kaaluda uuenduslikke lahendusi lisarahastamise leidmiseks, näiteks kaitsesektorisse investeerimine, rahaliste vahendite ühest projektist teise ümbersuunamise lihtsustamine ja kiirendamine ning ELi rahastamiskriteeriumide kohandamise võimaluse kaalumine, et kulutuste jaotamisel julgeolekukriteeriume rohkem esile tõsta;

73.väljendab heameelt liikmesriikide suurenenud eelarvete ja kaitseinvesteeringute ning selle üle, et 2024. aastal suurendati ELi ÜJKP eelarvet, olgugi et tagasihoidlikult; on kindlalt veendunud, et enneolematuid julgeolekuohte arvestades peaksid kõik ELi liikmesriigid kiiresti saavutama kaitsekulutuste osakaalu oma SKPst, mis on oluliselt suurem kui NATO praegune eesmärk 2 %; tunnistab, et 32 NATO liitlasest 23, sealhulgas 16 riiki, kes on nii ELi kui ka NATO liikmed, täitsid 2024. aasta lõpuks eeldatavasti NATO kulueesmärgi eraldada kaitsekulutusteks 2 % oma SKPst; juhib tähelepanu sellele, et see on kasvanud kuus korda alates 2014. aastast, mil eesmärk püstitati; märgib, et praegune ELi julgeoleku- ja kaitse-eelarve ei vasta geopoliitilisi murranguid ja Venemaa Ukraina‑vastast agressioonisõda arvestades probleemidele, millega tuleb lühikeses ja pikas perspektiivis tegeleda; soovitab liikmesriikidel suurendada kaitseinvesteeringuid veelgi, eelkõige kaitsevõime alaste ühishangete puhul, arvestades 2035. aastaks hinnanguliselt vajalikke kaitseinvesteeringuid summas 500 miljardit eurot ning lähtudes võimetega seotud vajaduste ja lünkade korrapärastest hindamistest, ning toetab täielikult Euroopa kaitsetööstuse strateegia sellekohaseid eesmärke;

74.palub komisjonil ja liikmesriikidel algatada avatud arutelu, mis põhineb muu hulgas Mario Draghi ja Sauli Niinistö aruannetes esitatud soovitustel, sealhulgas suurendada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus julgeolekule ja kaitsele eraldatud vahendeid ning teha kindlaks kõik selleks sobivad tulemuslikud rahastamisvõimalused ning koondada riikide kaitse-eelarvete osad ELi tasandil, et luua mastaabisäästu; kutsub lisaks liikmesriike üles muutma Euroopa rahutagamisrahastu rahastamisprotsessi, et tagada piisav ja kestlik toetus partneritele ja liitlastele ning kooskõla ÜJKP missioonide ja operatsioonidega; nõuab, et töötataks välja strateegia tippkeskuste loomiseks ELi eri piirkondades, dubleerimata nendes valdkondades NATO tööd, et edendada innovatsiooni ja kõikide liikmesriikide osalemist, tagades, et iga liikmesriigi võimed ja eriteadmised aitavad kaasa sidusamale ja integreeritumale kaitsesektori tööstuslikule baasile;

75.väljendab heameelt uue Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahendi (SAFE) üle ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et suuremad investeeringud Euroopa kaitsevõimesse oleksid kooskõlas põhimõttega „osta rohkem, osta paremini, osta koos, osta Euroopast“; peab kahetsusväärseks artikli 122 kasutamist ja sellest tulenevat Euroopa Parlamendi mitteosalemist selle vahendi heakskiitmises;

76.väljendab heameelt hoiuste ja investeeringute liidu strateegia üle ning väljendab ootust, et see lihtsustab erasektori säästude mobiliseerimist tõhusamatele kapitaliturgudele ja investeeringute suunamist kaitsesektorisse;

77.nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid kaitse-, julgeoleku- ja kerksuspanga loomist, mis toimiks mitmepoolse laenuasutusena, mille eesmärk on pakkuda madala intressiga pikaajalisi laene, mis võivad toetada riikliku julgeoleku peamisi prioriteete, nagu taasrelvastumine, kaitsevaldkonna ajakohastamine, Ukraina ülesehitus ja praegu vaenulike kolmandate riikide kontrolli all oleva elutähtsa taristu tagasiostmine;

78.tuletab meelde, et ELi solidaarsuse, ühtekuuluvuse ja lähenemise eesmärgid kehtivad ka kaitsevaldkonnas; rõhutab, et rahalised vahendid, mis on vajalikud meie kaitsevõime taastamiseks ja laiendamiseks eelseisval kümnendil, mõjutavad oluliselt avaliku sektori rahanduse usaldusväärsust ja kestlikkust ning seetõttu on vaja koostööd ja koordineerimist ELi tasandil tõelise kaitsealase majanduspoliitika kaudu; rõhutab, et kaitseinvesteeringute suurendamine ei tohiks konkureerida muude investeerimisprioriteetidega, nagu sotsiaalne ühtekuuluvus; tuletab lisaks meelde, et rahastamissuunised peaksid põhinema kogu ühiskonda hõlmaval lähenemisviisil vastupanuvõimele ja seetõttu peavad Euroopa kodanikud neid laialdaselt toetama ning et see toetus peab olema pikas perspektiivis kestlik; rõhutab, et finantskoormust tuleb seetõttu jagada õiglaselt, eriti kasumlike äriühingute vahel, kes juba saavad kasu avaliku sektori osalusest või riigiabist; rõhutab lisaks, et avaliku sektori kulutusi tuleks täiendada erasektori rahastamise suurendamisega; kutsub komisjoni üles kaaluma fiskaalvõimalusi, mis võimaldaksid finantskoormust õiglasemalt jagada ning piirata Euroopa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi konkurentsihäireid, mida põhjustavad riigiabi ja turgu moonutavad hankemenetlused;

79.nõuab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus nähtaks tõepoolest ette vahendid kaitseliidu jaoks; toetab ettepanekuid teha suuri ELi rahalisi investeeringuid Euroopa kaitsesse ning ergutada teadusuuringuid ja tehnoloogilist innovatsiooni ning kahesuguse kasutusega kaupu käsitlevaid projekte Euroopa kaitsetööstuses, tugevdades nii selle konkurentsivõimet ja soodustades edusamme, mis aitavad kaasa julgeolekule ja kestlikule majanduskasvule; rõhutab, et ELi eelarvest tehtavad kaitseinvesteeringud peaksid üksnes täiendama, kuid mitte asendama liikmesriikide rahalisi jõupingutusi, eriti seoses nii ELi kui ka NATO liikmeks olevate riikide eesmärgiga investeerida kaitsesse 2 % oma SKPst; kutsub liikmesriike üles hindama ümber ühiste kulude ulatust ja määratlust, et suurendada solidaarsust ja stimuleerida osalemist ÜJKP sõjalistes missioonides ja operatsioonides, ning õppustega seotud kulude ulatust ja määratlust kooskõlas strateegilise kompassiga;

80.kutsub komisjoni üles võtma ühiselt võlga, et tagada liidule fiskaalvõimekus praegustes ja tulevastes erakorralistes ja kriisiolukordades laenu võtmiseks, võttes arvesse taasterahastust „NextGenerationEU“ saadud kogemusi ja õppetunde, kuna seisame praegu silmitsi tungiva vajadusega tugevdada julgeolekut ja kaitset, et kaitsta ELi kodanikke, taastada heidutus ja toetada ELi liitlasi, eelkõige Ukrainat; rõhutab, et selliste meetmete koormus tuleb jagada õiglaselt;

81.nõuab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus suurendataks rahalist toetust, et tagada kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne tarnimine ühishangete, tööstuse koordineerimise, varumise, VKEde toetamise ning tootmisvõimsuse laiendamise kaudu; rõhutab, et selles rahastamine tuleks eelkõige seada esikohale Ukrainaga piirnevad liikmesriigid, et tõhustada Ukraina kaitset, ning liikmesriigid, kes seisavad silmitsi suure tavapäraste sõjaliste ohtude ohuga, näiteks need, kes piirnevad Venemaa ja Valgevenega;

82.on mures EDTIB jaoks hädavajaliku erasektori rahastamise puudumise pärast, eriti VKEde puhul, mis võib tuleneda pikaajaliste riigihankelepingute puudumisest või keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumide liiga kitsast tõlgendamisest; väljendab seetõttu heameelt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 14. mai 2024. aasta selgituse üle, mille kohaselt on juurdepääs rahalistele vahenditele automaatselt välistatud ainult äriühingute puhul, kes on seotud rahvusvahelise õiguse alusel keelatud relvadega; väljendab heameelt Sauli Niinistö aruandes tehtud ettepanekute üle vältida kaitsekulutuste killustatust, ühendada asjaomased rahastamisvood ja mobiliseerida rohkem erasektori investeeringuid; kutsub komisjoni üles soovitusi hindama ja esitama konkreetseid ettepanekuid; rõhutab, et kaitsetööstus peab saama parema juurdepääsu kapitaliturgudele;

83.rõhutab, kui oluline on kaitsesektori jaoks juurdepääs EIP antavatele laenudele, kuna need on Euroopa kaitsetööstusse tehtavate erainvesteeringute katalüsaator; väljendab heameelt selle üle, et EIP rahastamiskõlblikkuse kriteeriumeid laiendati edasi kahesuguse kasutusega kaupadele, ja kutsub EIPd üles võtma sellega seoses veel meetmeid; rõhutab, et arvestades EIP eesmärki edendada ELi arengut ja toetada selle poliitikat, eelkõige kaitsepoliitikat ja EDTIB tugevdamist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 309, peaks EIP oma laenupoliitika veel kord läbi vaatama ja seda pidevalt kohandama; kutsub EIPd üles vaatama läbi oma kahesuguse kasutusega kaupade poliitika laiendamise mõju ja vajaduse korral uuendama oma rahastamiskõlblikkuse loendit, et laskemoon ja kaitseotstarbeline varustus, mis ületab kahesuguse kasutuse piire, ei jääks enam EIP rahastamisest välja; väljendab heameelt EIP 2022. aasta Euroopa strateegilise julgeolekualgatuse üle, mille eesmärk on toetada kahesuguse kasutusega kaupade teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, julgeolekutaristut ja tehnoloogiaprojekte, mis keskenduvad küberturvalisusele, uuele kosmosetööstusele, tehisintellektile ja kvanttehnoloogiale;

84.väljendab väga suurt muret selle pärast, et Hiina toetab Venemaa Ukraina‑vastast agressioonisõda, eelkõige koostöö kaudu Venemaa sõjalise, tööstusliku ja tehnoloogilise baasiga, kahesuguse kasutusega kaupade Venemaale eksportimisega ning Hiinas asuvate äriühingute jätkuva osalemise kaudu sanktsioonidest kõrvalehoidmises, ning mõistab selle toetuse hukka; väljendab sellega seoses suurt muret hiljutiste teadete pärast, mille kohaselt toodab Hiina pikamaa ründedroone, mida Venemaa kasutab Ukraina-vastases agressioonisõjas, ja nõuab, et kui Hiina jätkab Venemaa relvastuspüüdluste toetamist, peavad sellel olema olulised tagajärjed ELi välispoliitikale Hiina suhtes; taunib Venemaa ja Hiina vahelist „piirideta“ partnerlust ning väljendab suurt muret Hiina ja Venemaa uuendatud kohustumuse pärast oma sidemeid veelgi tugevdada; peab tervitatavaks nõukogu otsust kehtestada sanktsioonid Hiina äriühingutele, kes toetavad Venemaa sõda Ukrainas;

85.on sügavalt mures Hiina kasvavate investeeringute pärast sõjalistesse võimetesse ja tema tarneahelate militariseerimise pärast oma tööstuse toetamiseks, kasutades samal ajal ära Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja loodud poliitilisi ja majanduslikke võimalusi; on sügavalt mures ka selle pärast, kuidas Euroopa sõltuvus Hiinast mõjutab usutavust, et liikmesriigid suudavad kaitsta oma riiklikku julgeolekut ja EL kui tervik suudab mõjusalt kritiseerida Hiina‑poolset majanduslikku survestamist, võimalikku edasist eskalatsiooni Taiwaniga ja Venemaa toetamist ning neile vastu seista; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama päriselt riskide vähendamise poliitikat, et juhtida riske, mis tulenevad majanduslikust ja tehnoloogilisest seotusest Hiinaga; nõuab sellega seoses, et tegeletaks ohtudega, mida põhjustavad Hiina tarnijad ELi elutähtsas taristus, ja et nende tarnijate positsiooni Euroopas ei edendataks ELi rahaliste vahendite ega toetustega;

86.mõistab teravalt hukka Hiina poolt 14. oktoobril 2024. aastal Taiwani ümbruses põhjendamatult korraldatud sõjalised õppused; mõistab lisaks hukka Hiina üha sagenevad vaenulikud teod Taiwani vastu, sealhulgas küberründed, mõjutuskampaaniad, Hiina sõjalennukite sisenemise Taiwani õhukaitse tuvastusvööndisse ja merekaablite läbilõikamise; kinnitab uuesti tugevat pühendumust säilitada Taiwani väinas status quo ja rõhutab, et katseid seda ühepoolselt muuta, eelkõige jõu või sunniga, ei aktsepteerita ning neile reageeritakse otsustavalt ja kindlalt; kiidab Taiwani ametivõimude vaoshoitust ja distsiplineeritud reaktsiooni ning kutsub Hiina ametivõime üles tegutsema vaoshoitult ja vältima igasugust tegevust, mis võib väinaüleseid pingeid veelgi teravdada; nõuab ELi ja Taiwani partnerite vahel asjakohastes julgeolekuküsimustes korrapärast teabevahetust ning tihedamat koostööd desinformatsiooni ja välissekkumise vastu võitlemisel; rõhutab, et olukorra edasine eskaleerumine Taiwani väinas mõjuks kahjulikult Euroopa julgeolekule ja majandusele, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon alustaks erandolukorra plaanimist ja leevendusmeetmete väljatöötamist, lähtudes sellistest tõenäolistest eskalatsioonistsenaariumidest nagu Hiina majandusblokaad Taiwani vastu;

87.väljendab sügavat muret Hiina üha agressiivsema tegevuse pärast Lõuna-Hiina merel ning India ja Vaikse ookeani piirkonnas, nimelt sõjalise ja majandusliku survestamise, hübriidsõjataktika, mereväe ja rannikuvalve poolt naabrite vastu toime pandud ohtlike manöövrite ning saarte rajamise pärast, mille eesmärk on esitada ebaseaduslikke merinõudeid ja ohustada merelaevateid; juhib tähelepanu teadetele, et Hiinaga seotud laev lõikas 2025. aasta jaanuari alguses läbi Taiwani merekaabli, ja nõuab asja põhjalikku uurimist; nõuab lisaks, et Taiwan ja EL vahetaksid selliste juhtumite kohta teavet; kordab oma suurt huvi meresõiduvabaduse ja meresõidu turvalisuse vastu kõikjal, eriti Lõuna‑Hiina meres, ning toetab seda; palub Hiina ametivõimudel lõpetada igasugune agressiivne ja provotseeriv tegevus, eelkõige õhu- ja mereoperatsioonid Taiwani väinas ja Lõuna‑Hiina merel, mis ohustavad India ja Vaikse ookeani piirkonna stabiilsust ning kahjustavad seeläbi rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, piirkonna riikide suveräänsust, inimelude ohutust merel ja meresõiduvabadust täies vastavuses UNCLOSega; peab kiiduväärseks mitme ELi liikmesriigi, sealhulgas Prantsusmaa, Madalmaade ja Saksamaa korraldatud meresõiduvabaduse õppuste sagenemist; märgib, et see tegevus on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, ning nõuab suuremat koostööd ja kooskõlastamist piirkondlike partneritega, sealhulgas koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni abil India ookeani loodeosas, et suurendada piirkonnas meresõiduvabaduse operatsioone;

88.on jätkuvalt mures Venemaa ja Hiina poliitilise ja majandusliku surve pärast Kesk‑Aasias ning rõhutab vajadust suurendada vastuseks ELi kohalolekut piirkonnas; rõhutab ELi huvi tugevdada julgeolekualast koostööd, majandussuhteid ja poliitilisi sidemeid Kesk‑Aasia riikidega, muu hulgas selleks, et tegeleda Venemaa ja Valgevene vastu suunatud sanktsioonidest kõrvalehoidmise probleemiga;

89.mõistab kõige karmimalt hukka Iraani destabiliseeriva tegevuse Lähis-Ida piirkonnas, sealhulgas tema käsilaste kaudu toimuva tegevuse, ja tema jätkuva toetuse terrorirühmitustele, mis ohustab otseselt piirkondlikku, Euroopa ja ülemaailmset julgeolekut; mõistab hukka kasvava sõjalise koostöö Iraani ja Venemaa vahel, eriti nende kavatsuse allkirjastada laiaulatuslik strateegilise partnerluse leping; märgib samas, et toetab igati Iraani kodanikuühiskonda ja demokraatlikke jõude, on nendega solidaarne ning nõuab suuremaid rahvusvahelisi jõupingutusi, et toetada neid rühmi võitluses vabaduse ja inimõiguste eest; väljendab heameelt selle üle, et EL otsustas pikendada Iraani-vastaseid sanktsioone kuni 2025. aasta juulini, et muu hulgas karistada Iraani selle eest, et ta toodab ja tarnib Venemaale ja laiemale Lähis-Ida piirkonnale droone ja juhitavaid rakette; juhib tähelepanu sellele, et veel ammendamata sanktsioonivõimaluste hulka kuulub ka palju piiravam lähenemisviis tehnosiirdele selliste toodete ekspordi kaudu, mida ei liigitata kahesuguse kasutusega kaupadeks;

90.mõistab Iraani valitsuse ühemõtteliselt hukka selle eest, et ta aitab kaasa terroriorganisatsioonidele ja -võrgustikele, kes on tunnistatud terroriorganisatsiooniks või -võrgustikuks rahvusvahelisel tasandil ja kes on toime pannud või üritanud toime panna rünnakuid ELis, näiteks Hamas ja Hezbollah, kujutades endast otsest ohtu Euroopa julgeolekule, suveräänsusele ja stabiilsusele; tuletab sellega seoses meelde, et islami revolutsiooniline kaardivägi on viimase 30 aasta jooksul olnud seotud kümnete mõrvade ja terrorirünnakute kavandamise ja läbiviimisega, sealhulas ELi pinnal, ning viimasel ajal rünnakutega juudi sünagoogide ja juutide ning Iisraeli saatkondade vastu mitmes liikmesriigis; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid tõhustaksid luureandmete jagamise ja terrorismivastase võitluse meetmeid, et ennetada tulevasi rünnakuid; kordab oma pikaajalist üleskutset lisada islami revolutsiooniline kaardivägi ELi terroriorganisatsioonide nimekirja ja toetab mõnede liikmesriikide tehtud sellekohaseid algatusi;

91.peab Iraani tuumarelvaprogrammi üheks peamiseks ohuks ülemaailmsele julgeolekule ning rõhutab, et kui Iraanil õnnestub saada tuumarelvavõimekus, on oht, et ta muutub veelgi agressiivsemaks ja suurendab terrorismi ning rakettide ja droonide leviku riiklikku toetamist;

92.kordab, et mõistab kõige teravamalt hukka terroriorganisatsiooni Hamas 7. oktoobril 2023 Iisraeli vastu toime pandud põlastusväärsed terrorirünnakud, mis destabiliseerisid olukorda Lähis-Idas veel enam ning mida süvendasid Iraani käsilaste (terroriorganisatsioonid, sealhulgas Hezbollah Liibanonis ja al‑Houthi mässulised Jeemenis) ja Iraani režiimi enda agressiooniaktid Iisraeli vastu; kordab, et Iisraelil on õigus ennast kaitsta, mis on sätestatud ja piiratud rahvusvahelise õigusega; nõuab kohest relvarahu ja kõigi Hamasi poolt veel kinnihoitavate pantvangide tingimusteta vabastamist; nõuab, et kõik osapooled lõpetaksid viivitamata igasuguse vaenutegevuse ja järgiksid täielikult rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvahelist humanitaarõigust; väljendab tõsist muret relvarahu hiljutise katkemise üle Gazas ja nõuab, et seda viivitamata jätkataks; rõhutab, et see oleks oluline samm, mis aitaks leevendada tohutuid kannatusi, mida viimaste kuude jooksul on talunud mõlema poole tsiviilisikud; kiidab vahendajate, sealhulgas Ameerika Ühendriikide, Egiptuse ja Katari pühendumust, kelle jõupingutused olid esimese relvarahu saavutamisel keskse tähtsusega; nõuab tungivalt, et kõik Euroopa ja rahvusvahelised osalejad panustaksid aktiivselt uue läbimurde saavutamisse ning jälgiksid aktiivselt relvarahu täitmist ja võtaksid selle rikkujad vastutusele;

93.väljendab heameelt ELi piirihaldamise abimissiooni Rafahi ümberpaigutamise üle 31. jaanuaril 2025, et toetada Palestiina omavalitsust meditsiinilise evakueerimise jaoks ohutu läbipääsu hõlbustamisel relvarahu esimeses etapis; on valmis osalema aruteludes tulevaste konkreetsete panuste üle relvarahu toetamiseks;

94.väljendab sügavat muret sõjalise eskalatsiooni pärast Lähis-Idas, mis destabiliseerib piirkonda veelgi; taunib tsiviilohvrite vastuvõetamatult suurt arvu, vägivalla eskaleerumisest tingitud sundrännet ja sõjalise jõu pidevat kasutamist; väljendab lisaks suurt muret Iisraeli kaitsejõudude jätkuva sõjalise tegevuse pärast Gaza sektoris ja Jordani Läänekaldal; mõistab hukka selle, et Iisraeli kaitsejõud tulistasid ÜRO ajutisi vägesid Liibanonis (UNIFIL), mis kujutab endast rahvusvahelise õiguse rasket rikkumist; kinnitab veel kord UNIFILi (millesse panustavad 16 liikmesriiki) olulist stabiliseerivat rolli Lõuna-Liibanonis; nõuab kohest relvarahu nii Gazas kui ka Liibanonis, vaenutegevuse lõpetamist, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1701 (2006) täielikku ja sümmeetrilist rakendamist ning tsiviilelanikkonna kaitsmist; rõhutab, et EL ja teised rahvusvahelised osalejad peavad võtma suurema vastutuse ning aitama Lähis-Ida valitsusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone püsiva ja kestliku rahu saavutamisel, eelkõige jätkates Iisraeli ja Palestiina vahelise kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse toetamist, samuti võideldes piirkonnas terrorismi ja radikaliseerumise vastu; rõhutab, et konfliktide areng piirkonnas mõjutab naaberpiirkondi ja Euroopat ning tekitab ELile julgeolekuprobleeme seoses heidutuse, humanitaarõiguse ja kriisiohjamise tulevikuga;

95.väljendab heameelt 4. märtsil 2025 Kairos toimunud tippkohtumisel esitatud taastamise ja ülesehitamise Araabia kava üle, mis on tõsine alus Gaza sektori tuleviku üle peetavatele aruteludele; julgustab komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja Vahemere piirkonna volinikku tegema konstruktiivset koostööd Araabia partneritega, et pakkuda usaldusväärseid lahendusi Gaza ülesehitamiseks, valitsemiseks ja julgeolekuks; lükkab seevastu tagasi Trumpi Gaza ettepaneku, milles ei võeta arvesse ebapüsivaid julgeolekutingimusi kogu Lähis-Idas; on arvamusel, et hävitamise ja inimkannatuste ulatuse tõttu Gazas on vaja ulatuslikku rahvusvahelist tegevust, kus osalevad Ameerika Ühendriigid, EL, ÜRO, Araabia riigid ja teised rahvusvahelised partnerid, kes täiendavad üksteise jõupingutusi, et läbirääkimised saaksid jätkuda ja need oleksid konstruktiivsed; toetab kindlalt jõupingutusi Iisraeli ja piirkonna Araabia riikide vaheliste suhete normaliseerimiseks tulevikus;

96.nõuab tungivalt, et nõukogu ja liikmesriigid nimetaksid Hezbollah’ tervikuna terroriorganisatsiooniks ja nõuaksid selle täielikku desarmeerimist kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1701 (2006); rõhutab mitme riigi, sealhulgas Ameerika Ühendriikide ja Kanada hiljutisi otsuseid liigitada Samidoun terroriorganisatsiooniks, mis tegutseb Palestiina Vabastamise Rahvarinde (PFLP) käsilasena; rõhutab, et Saksamaal keelustati Samidoun 2023. aastal, ja kutsub teisi ELi liikmesriike üles võtma sarnaseid meetmeid selle organisatsiooni keelustamiseks oma territooriumil;

97.märgib, et Jordaania-Süüria piiri kasutatakse relvade ja uimastite salakaubaveo piiriületuspunktina; rõhutab, et EL peab täiendavalt toetama Jordaaniat, keda praegune Lähis‑Ida kriis on nõrgestanud, ja nõuab Euroopa rahutagamisrahastu ulatuslikumat kasutamist Jordaania‑Süüria piiri kaitsmiseks;

98.tunnistab, et Türgi on ELi jaoks strateegilise tähtsusega riik; märgib, et Türgi suurendab pidevalt oma kohalolekut piirkondades, kus ELil on olulised julgeolekuhuvid ning korraldatakse ÜJKP missioone ja operatsioone, ning märgib kahetsusega rolli, mis Türgil on teatavate ELile muret valmistavate alade destabiliseerimisel ja oma naabruses; juhib tähelepanu Türgi ebaseaduslikule tegevusele ELi huvide vastu Vahemere idaosas, millega rikutakse rahvusvahelist õigust, sealhulgas UNCLOSt; kordab, et mõistab hukka asjaolu, et Türgi ja Liibüa allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumid, milles käsitletakse igakülgset julgeoleku- ja sõjalist koostööd ning merepiirkondade piiritlemist, mis on omavahel seotud ja millega rikutakse selgelt rahvusvahelist õigust, asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning ELi liikmesriikide suveräänseid õigusi; taunib asjaolu, et Türgi õõnestab ELi Venemaa‑vastaste sanktsioonide mõjusust, ja kordab oma üleskutset Türgile neid täielikult järgida; kutsub Türgit üles hoiduma ELi ÜJKP missioonide ja operatsioonide kahjustamisest; kordab üleskutset Türgile täita oma kohustus rakendada täielikult ja mittediskrimineerivalt Ankara lepingu lisaprotokolli kõikide liikmesriikide, kaasa arvatud Küprose Vabariigi suhtes;

99.taunib asjaolu, et vaatamata pingete leevendamiseks tehtavatele jõupingutustele säilitab Türgi jätkuvalt casus belli ohu Kreeka vastu ja okupeerib ebaseaduslikult Küprose Vabariigi põhjaosa; mõistab teravalt hukka Türgi ebaseadusliku tegevuse Küprosel, sealhulgas puhvertsooni staatuse rikkumise, Küprose Vabariigi okupeeritud alade suureneva militariseerimise ning tema jõupingutused Küprose okupeeritud alal separatistliku üksuse uuendamiseks rahvusvahelist õigust rikkudes, ning märgib, et see tegevus ei soodusta ÜRO juhitud läbirääkimiste taasalustamist; mõistab hukka selle, et Türgi rikub jätkuvalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 550 (1984) ja 789 (1992), milles kutsutakse Türgit üles andma Varosha piirkond üle selle seaduslikele elanikele ÜRO ajutise juhtimise all, toetades Varosha linna avamist üldsusele; kutsub Türgit veel kord tungivalt üles lõpetama oma ebaseaduslikku ja ühepoolset tegevust Varoshas; kutsub lisaks Türgit üles viima oma väed Küproselt välja;

100.nõuab tungivalt, et läbirääkimisi Küprose taasühendamise üle jätkataks ÜRO peasekretäri egiidi all, ja kinnitab veel kord oma tingimusteta toetust Küprosele selle probleemi lahendamisel; kutsub Türgit üles nõustuma selle probleemi õiglase, tervikliku ja toimiva lahendusega;

101.väljendab heameelt ÜRO peasekretäri poolt 18. märtsil 2025 Genfis kokku kutsutud mitteametliku laiendatud kohtumise üle, mille eesmärk oli sillutada teed Küprose probleemi üle peetavate läbirääkimiste jätkamisele kindlalt kokkulepitud ÜRO raamistikus, mis on ainus raamistik, mille EL ja rahvusvaheline üldsus on heaks kiitnud, ning kooskõlas ELi õiguse, väärtuste ja põhimõtetega; tuletab meelde, et Küprose taasühendamine on ELi prioriteet ning EL on valmis tõhustama ja võtma aktiivse rolli ÜRO juhitava protsessi toetamisel kõigi tema käsutuses olevate vahenditega; kutsub Türgit üles osalema konstruktiivselt läbirääkimistel ja pöörduma heas usus tagasi läbirääkimiste laua taha;

102.nõuab, et ELil oleks Vahemerel oluline roll ja temast saaks julgeolekus osaleja, kes suudab tagada piirkonna stabiilsuse ning rahvusvahelise õiguse ja UNCLOSe järgimise; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et ametisse nimetati komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja juhendusel ja poliitilisel juhtimisel töötav Vahemere piirkonna volinik; rõhutab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peab vajaduse korral koostöös Vahemere piirkonna volinikuga ja konsulteerides liikmesriikidega töötama välja sidusa julgeolekustrateegia Vahemere piirkonna ja selle naaberriikide (sealhulgas Põhja‑Aafrikas, Levandis ja Sahelis) jaoks; nõuab tõhustatud koostööd Vahemere piirkonna partnerriikidega, et võidelda äärmusluse, terrorismi, ebaseadusliku relvakaubanduse ja inimkaubanduse vastu;

103.võtab murega teadmiseks rändajate põhiõiguste rikkumised Liibüas, mida on esile toodud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2755 (2024); rõhutab vajadust uurida ÜJKP missioonide ja operatsioonide – EUBAM Libya ja EUNAVFOR MED IRINI – rolli tulemuslikus võitluses inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu ning nende tegevust seoses vajadusega kaitsta rändajate põhiõigusi;

104.märgib, et asjaolu, et Süürias on kiiresti kokku varisenud Bashar al‑Assadi kuritegelik režiim, mida Kreml on 2015. aastast alates toetanud, kujutab endast Vladimir Putini jaoks märkimisväärset poliitilist lüüasaamist ning ohustab Venemaa strateegilist ja sõjalist kohalolekut Süürias; tuletab meelde, et 2015. aastast saati on Khmeimimi ja Tartuse sõjaväebaasid olnud Venemaa võimuprojektsiooni peamised tugipunktid Lähis‑Idas ja Aafrikas; märgib lisaks, et Khmeimimi ja Tartuse sõjaväebaasid olid üliolulised raskerelvade ja varustuse tarnimisel ja transportimisel Venemaa sõjalistele eraettevõtetele, nagu Wagneri grupp ja selle operatsioonid Liibüas, Malis, Kesk‑Aafrika Vabariigis ja Sudaanis; rõhutab, et sõjaväebaaside kaotus Süürias võib nõrgestada Venemaa tegevussuutlikkust ja mõju Aafrikas; nõuab seetõttu, et EL ja selle liikmesriigid tähelepanelikult jälgiksid Süüria olukorda, seaksid sidemed Süüria uue režiimiga sõltuvusse Venemaa täielikust lahkumisest riigist ning takistaksid Venemaad mujal piirkonnas uusi sõjaväebaase loomast; võtab sellega seoses teadmiseks ELi märkimisväärse mõjuvõimu Süürias poliitilise tunnustamise, sanktsioonide leevendamise, kaubanduslepingute ja ülesehitustööde rahalise toetamise vallas, mistõttu EL võib pakkuda Süüria tuleviku kujundamisel Türgile alternatiivi;

105.väljendab kasvavat muret ja hukkamõistu seoses Venemaa jätkuvate katsetega destabiliseerida ELi idanaabruse riike välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise, poliitiliste mõrvade, ähvarduste ja territooriumide hõivamise teel, mille eesmärk on negatiivselt mõjutada nende riikide Euroopa‑püüdlusi ja stabiilsust; rõhutab vajadust tugevdada ELi suutlikkust kaitsta ja arendada demokraatlikku ja väärtuspõhist ühiskonda ELi idapoolsetes naaberriikides;

106.kinnitab veel kord ELi pühendumust toetada Moldova Vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning püüdeid saavutada Transnistria konflikti rahumeelne, püsiv ja terviklik poliitiline lahendus; mõistab teravalt hukka Venemaa Föderatsiooni, venemeelsete oligarhide ja Venemaa toetusel tegutsevate kohalike käsilaste pidevad ja kooskõlastatud katsed destabiliseerida Moldova Vabariiki, lõhestada Moldova ühiskonda ja kallutada riiki Euroopa-kursilt kõrvale hübriidrünnakute, energiavarustuse relvana kasutamise, desinformatsiooni, pommiähvarduste ja lavastatud meeleavalduste ning vägivallaga ähvardamise või selle kasutamise teel; märgib murega, et Moldova Vabariigi julgeoleku- ja luureteenistus on teatanud enneolematust intensiivsusest Venemaa tegevuses, mille eesmärk on kinnistada Moldova oma mõjusfääri; rõhutab, et see hübriidoht on suunatud demokraatlike protsesside vastu ja õõnestab Euroopa integratsiooni, muu hulgas võimendades radikaalseid separatistlikke suundumusi riigi lõunaosas, eelkõige Gagauusias, kasutades propagandat, manipuleerides inforuumiga, sekkudes valimisprotsessi ja viies läbi sabotaažioperatsioone;

107.kordab oma üleskutset, et Venemaa viiks oma relvajõud ja varustuse Moldova Vabariigi territooriumilt välja, tagaks kogu Cobasna laos oleva laskemoona ja varustuse täieliku hävitamise rahvusvahelise järelevalve all ning toetaks Transnistria konflikti rahumeelset lahendamist kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega; nõuab ELi suuremat toetust Moldovale välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste, hübriidohtude ja küberrünnete tõrjumisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid Euroopa rahutagamisrahastu rahastamist, et tugevdada Moldova kaitsevõimet;

108.tunnistab, et Gruusiast sai 2008. aastal esimene riik, kelle vastu Venemaa algatas täiemahulise sõjalise agressiooni, mille käigus ta püüdis jõuga muuta selle Euroopa suveräänse riigi piire; rõhutab, et Venemaa on 2008. aastast saati jätkanud okupeeritud Gruusia piirkondade ebaseaduslikku okupatsiooni ja tulemuslikku kontrolli nende üle; rõhutab, et Venemaa sõjaline kohalolek ja selle märkimisväärne suurendamine okupeeritud piirkondades, ebaseaduslik tegevus, jätkuv uute piiride rajamine kogu halduspiiri ulatuses ja inimõiguste rikkumised Gruusias kujutavad endast tõsist ohtu riigi julgeolekule ja laiemale Euroopa julgeolekuraamistikule; kordab oma üleskutset, et Venemaa viiks oma relvajõud ja varustuse Gruusia territooriumilt välja;

109.mõistab teravalt hukka asjaolu, et Venemaa tulistas 25. detsembril 2024 alla Azerbaijan Airlinesi lennu 8243, mille pardal oli 67 reisijat, kellest 38 hukkus; rõhutab, et see toob taas esile Venemaa režiimi jõhkra ja vaenuliku olemuse;

110.nõuab tungivalt, et EL jätkaks aktiivset osalemist ja teeks oma oluliste vahendite abil otsustavaid samme, et tagada, et Venemaa täidaks oma kohustusi, mis tulenevad ELi vahendusel 12. augustil 2008 sõlmitud relvarahukokkuleppest, eelkõige viiks kõik oma relvajõud Gruusia okupeeritud aladelt välja, võimaldaks rahvusvaheliste julgeolekumehhanismide kasutuselevõttu mõlemas Gruusia piirkonnas, võimaldaks ELi vaatlusmissiooni takistamatut juurdepääsu kogu Gruusia territooriumile ja osaleks konstruktiivselt Genfi rahvusvahelistes aruteludes ning vahejuhtumite ennetamise ja neile reageerimise mehhanismides; palub Euroopa välisteenistusel koostada põhjalik aruanne 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkuleppe rikkumiste kohta, teha kindlaks sätted, mida Venemaa Föderatsioon ei ole ikka veel täitnud, neist sätetest selgelt teada anda ning esitada soovitusi;

111.väljendab heameelt hiljutiste uudiste üle, mille kohaselt viidi edukalt lõpule Armeenia ja Aserbaidžaani vahelised läbirääkimised rahu ja riikidevaheliste suhete loomist käsitleva lepingu eelnõu tervikteksti üle, ning tunnustab Armeeniat selle eest, et ta sillutas teed teksti lõplikuks vormistamiseks, ning nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani juhtkond allkirjastaks läbirääkimistel sõlmitud rahukokkuleppe ja rakendaks seda heas usus;

112.mõistab hukka Aserbaidžaani jätkuvad pingutused piirkondliku rahuvõimaluse kahjustamiseks ja jätkuvad ähvardused Armeenia vastu; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles välistama Aserbaidžaanile mis tahes julgeoleku-, tehnilise või rahalise abi andmise, sealhulgas mitmesuguste ELi vahendite kaudu, mis võib aidata suurendada Aserbaidžaani ründevõimet või ohustada Armeenia julgeolekut, territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust;

113.tuletab meelde, et möödunud on aasta Mägi-Karabahhi vallutamisest Aserbaidžaani poolt, mille tulemusel oli sunnitud piirkonnast lahkuma üle 140 000 armeenlase; mõistab hukka ELi‑väliste riikide sõjalise toetuse ja relvade tarnimise Aserbaidžaanile; juhib tähelepanu sellele, et Aserbaidžaan on süüdi Mägi‑Karabahhis toime pandud tõsistes inimõiguste rikkumistes; mõistab hukka piirkonna Armeenia kultuuripärandi hävitamise Aserbaidžaani poolt; nõuab, et vabastataks kõik 23 Aserbaidžaanis kinni peetavat Armeenia pantvangi, sealhulgas Mägi-Karabahhi endised de facto ametnikud ja 2020. aasta sõja käigus võetud sõjavangid; kutsub nõukogu üles kaaluma sihipäraste ja individuaalsete sanktsioonide kehtestamist isikute vastu, kes vastutavad relvarahu ja inimõiguste rikkumiste eest Mägi‑Karabahhis;

114.väljendab heameelt otsuse üle võtta Euroopa rahutagamisrahastu raames vastu esimene abimeede Armeenia relvajõudude toetamiseks, kuna see tugevdaks Armeenia vastupanuvõimet julgeoleku, sõltumatuse ja suveräänsuse tagamise raames; nõuab Armeenia ja ELi koostöö edasist tugevdamist julgeoleku ja kaitse, eelkõige demineerimise valdkonnas, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu kasutamise kaudu, võttes arvesse, et Armeenia on uuesti läbi vaadanud oma liikmesuse Ühise Julgeoleku Lepingu Organisatsioonis; väljendab heameelt selle üle, et mitu liikmesriiki on võtnud meetmeid Armeeniale kaitseotstarbelise sõjalise toetuse andmiseks, ning nõuab tungivalt, et ka teised liikmesriigid kaaluksid sarnaseid algatusi;

115.rõhutab, et EL peaks kiiresti läbi vaatama oma Saheli piirkonna strateegia, võttes arvesse mitut piirkonnas aset leidnud riigipööret; peab ülimalt kahetsusväärseks Prantsusmaa vägede ja ÜRO rahuvalvejõudude sunnitud lahkumist piirkonnast ning mõistab hukka sõjaliste eraettevõtete ja riikide toetusel tegutsevate käsilaste, näiteks Aafrika korpuse (endine Wagneri grupp) kohaloleku; rõhutab, et neil sõjalistel eraettevõtetel on olnud Sahelis destabiliseeriv roll ja nad on toetanud mitmesuguseid repressiivseid režiime, püüdes suurendada Venemaa mõju Aafrikas; juhib tähelepanu asjaolule, et Venemaa tarnib Saheli sõjaväelistele režiimidele relvi; märgib lisaks, et piirkonnas on üha enam esindatud ka teised osalejad, näiteks Türgi; nõuab tungivalt, et ELi eriesindaja Sahelis ja liikmesriigid jätkaksid diplomaatilisi suhteid ja kodanikuühiskonna toetamist ning kulutusi arengu- ja humanitaarabile;

116.väljendab muret sidususe puudumise pärast ELi reageeringus Ida‑Aafrika järvede piirkonna kriisidele ning kutsub nõukogu üles uuesti hindama oma uuendatud ELi Ida‑Aafrika järvede strateegiat, mis võeti vastu 20. veebruaril 2023; tunnistab, kui oluline on, et EL pühenduks piirkonnas rahu saavutamisele; võtab murega teadmiseks Rwanda rolli Kongo Demokraatliku Vabariigi (Kongo DV) idaosas ning kutsub ELi üles kehtestama tingimusi Rwanda mis tahes sõjalisele toetamisele; mõistab teravalt hukka M23 poolt territooriumide, sealhulgas piirkonna pealinnade Goma ja Bukavu vallutamise Kongo DV idaosas, mille otsene tagajärg oli hinnanguliselt 3000 tsiviilisiku surm; mõistab teravalt hukka Kongo DV idaosa suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise M23 mässuliste poolt; on sügavalt mures miljonite põgenike humanitaarolukorra pärast piirkonnas ja vägistamise kasutamise pärast strateegilise sõjarelvana; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võtaks kooskõlas Ida‑Aafrika järvede strateegiaga selgeid meetmeid stabiilsuse taastamiseks ja teeks koostööd ÜRO stabiliseerimismissiooniga Kongo DVs (MONUSCO), et kaitsta tsiviilelanikke Kongo DV idaosas; nõuab tungivalt, et Rwanda valitsus viiks oma väed Kongo DV territooriumilt välja ja lõpetaks koostöö M23 mässulistega, sealhulgas relvade ja vägede andmise ning logistilise toe; nõuab, et EL peataks nii toormeid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi kui ka kogu sõjalise koostöö Rwandaga, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu ja kõigi muude mehhanismide kaudu, kuni Rwanda lõpetab relvastatud rühmituste ebaseadusliku toetamise ning austab täielikult Kongo DV suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust; kutsub samuti Kongo DVd üles lõpetama koostöö piirkonna mässuliste rühmitustega; toetab Luanda ja Nairobi rahuprotsessi, et leida konfliktile poliitiline lahendus diplomaatiliste vahenditega, ning nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja jätkaks diplomaatilist suhtlust konfliktiosaliste ja teiste piirkonna osalistega ning suurendaks survet osapooltele rahumeelsete läbirääkimiste taasalustamiseks, sealhulgas lükates edasi ELi julgeoleku- ja kaitsealased konsultatsioonid Rwandaga ja võttes vastu sanktsioonid, sõltuvalt kohapealsest olukorrast ja käimasolevates piirkondlikes vahendusprotsessides tehtud edusammudest;

117.väljendab pettumust USA Rahvusvahelise Arengukoostöö Agentuuri (USAID) tegevuse peatamise pärast ning rõhutab, et see suurendab märkimisväärselt julgeoleku- ja kaitseprobleeme, kuna kärbiti kriitilisi investeeringuid vastupanuvõimesse, kohanemisse, konfliktide ennetamisse ja rahuloomesse, ning nõuab seetõttu, et EL ja tema rahvusvahelised partnerid tagaksid, et tekkinud vaakumit ei kasutaks ära meie vastased, ning kaaluksid strateegiliselt, kuidas võtta üle teatavad USA administratsiooni tegevuse tõttu rahastuseta jäänud programmid;

118.tunneb muret ELi piiratud rolli pärast Aafrika Sarve piirkonnas, samal ajal kui teiste välisosalejate kaasatus kasvab; nõuab ELi piirkondliku strateegia läbivaatamist, et saavutada ELi eesmärgid edendada piirkonnas rahu, stabiilsust ning kaasavat ja kestlikku majandusarengut; kutsub nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles kaaluma, kuidas kõige paremini kasutada piirkonda lähetatud ÜJKP missioone ja operatsioone nende eesmärkide edendamiseks ja ELi tegevuse tõhustamiseks;

119.tunnistab, et Arktika piirkonnal on märkimisväärne strateegiline ja geopoliitiline tähtsus oma uute mereteede, rikkalike loodusvarade ja majandusarengu võimaluste tõttu, mille avab globaalne soojenemine, kuid mille pärast samas üha rohkem konkureeritakse; on mures Venemaa ja Hiina tegevuse mõjul hoogustuva militariseerimise ja ressursikonkurentsi pärast piirkonnas; mõistab teravalt hukka USA presidendi korduvad avaldused, mis käsitlevad tema eesmärki võtta Gröönimaa USA poolt üle;

120.rõhutab julgeoleku, stabiilsuse ja koostöö säilitamise tähtsust Arktikas; rõhutab, et piirkond peab jääma vabaks sõjalistest pingetest ja loodusvarade ekspluateerimisest ning et tuleb austada põlisrahvaste õigusi; kordab vajadust lisada liidu Arktika‑poliitika ÜJKPsse ning tugevdada tihedas koostöös NATOga heidutus- ja kaitsevõimet; rõhutab, et ELi ja NATO koostöö on ülimalt tähtis, et tasakaalustada Venemaa ja Hiina kasvavat mõju piirkonnas; nõuab Arktika seisukohast huvi pakkuvate teemade korrapärast käsitlemist poliitika- ja julgeolekukomitee ning nõukogu koosolekutel;

121.rõhutab relvakonfliktide ebaproportsionaalset ja ainulaadset mõju naistele ja tütarlastele, eelkõige konfliktidega seotud seksuaalvägivalla osas; rõhutab tungivat vajadust tagada relvakonfliktide ajal asjakohaste tervishoiuteenuste pakkumine ja kättesaadavus, kaasa arvatud seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õigustega seotud teenused; kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama, et relvakonflikte käsitletaks soolise võrdõiguslikkuse aspektist;

122.tuletab meelde, et soolise perspektiivi arvessevõtmine ja kohaldamine välissuhetes ning naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava rakendamine kooskõlas asjaomaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega on ELi pikaajaline prioriteet; tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on tugevdada naiste osalemist konfliktide ennetamises ja lahendamises, rahuläbirääkimistes, rahu kindlustamises ja rahuvalves, humanitaartegevuses ja konfliktijärgses ülesehitustöös;

123.rõhutab, et soolise perspektiivi integreerimine kogu ÜJKP välis- ja sisetegevusse aitab parandada ÜJKP tegevuse tulemuslikkust ja suurendada ELi usaldusväärsust soolise võrdõiguslikkuse edendajana kogu maailmas; rõhutab seetõttu, kui oluline on täita kõik ELi võetud kohustused, sealhulgas need, mis on võetud ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmandas tegevuskavas (2020–2024) ja strateegilises kompassis; nõuab ühtlasi, et strateegilise kompassi ajakohastamisel pakutaks välja lisameetmed, et tagada sooline võrdõiguslikkus ning naiste täielik ja sisuline osalemine ÜJKPs, eelkõige sõjalistel missioonidel;

124.väljendab heameelt soolise ja inimõiguste perspektiivi lisamise ning sooküsimuste eest vastutava nõuniku määramise üle kõigile ÜJKP missioonidele ja operatsioonidele ning soolise võrdõiguslikkuse kontaktpunktide võrgustiku loomise üle; nõuab, et uut ÜJKP tsiviiltegevuse kokkulepet kasutataks selleks, et püüda saavutada naiste täielik osalemine ÜJKP tsiviilmissioonidel;

125.rõhutab, kui olulised on selged ja saavutatavad eesmärgid, avatus vastuvõtva riigi seisukohtadele ja isevastutus ning iga sellise missiooni jaoks vajalikud rahalised, logistilised ja inimressursid; rõhutab ühtlasi julgeolekukeskkonna halvenemist piirkondades, kus osalevad paljud ÜJKP missioonid; nõuab ÜJKP missioonide ja operatsioonide hindamise ja kontrolli paremat haldamist; kordab oma nõudmist põhjalikult hinnata ÜJKP missioone ja operatsioone, eelkõige nende volituste realistlikkust seoses eraldatud vahendite ja varustusega, nende juhtimist, töötajate värbamise meetodeid ja profiilide sobitamist nõutavate oskustega, hankemenetluste läbipaistvust, tegevust ja saavutatud tulemusi, heade tavade kohta saadud kogemusi ja tekkinud raskusi; rõhutab, et eriti vajalik on määrata kõigile missioonidele ja operatsioonidele aegumisklauslid, et võimaldada vajaduse korral püsivat lõpetamist; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja liikmesriikidel jätkata ÜJKP missioonide ja operatsioonide tulemuslikku kavandamist tugevate, paindlike ja jaotatud volituste alusel, et kohaneda vastuvõtvate riikide muutuva julgeolekuolukorra ja vajadustega ning säilitada tugev partnerlus vastuvõtvate riikide valitsuste, kodanikuühiskonna ja kohaliku elanikkonnaga, millega tagatakse vajalike tingimuste loomine missioonide ja operatsioonide pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks; nõuab, et liikmesriigid tugevdaksid uue ÜJKP tsiviiltegevuse kokkuleppe abil oma tsiviilkriisiohje strateegilist visiooni, selgitades ÜJKP tsiviiltegevuse rolli, mõjusust ja lisaväärtust ning määrates kindlaks tsiviilkriisiohje ühise eesmärkide taseme; nõuab samuti ÜJKP tsiviil- ja sõjalise mõõtme koostoime ja vastastikuse täiendavuse arendamist; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles looma koos liikmesriikidega struktureeritud ja korrapärast tsiviilvõimete arendamise protsessi, et hinnata liikmesriikide võimetega seotud vajaduste olemasolu, töötada välja nõuded, analüüsida puudujääke ja vaadata korrapäraselt läbi tehtud edusammud; on veendunud, et tuleb kehtestada kindel poliitika varustuse ja teenuste kohta, mida vajavad partnerriigid, kus toimuvad ÜJKP tsiviilmissioonid;

126.märgib, et ÜVJP eelarve on 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus vaid vähesel määral kasvanud, samas kui missioonide ja nende ülesannete arv on suurenenud; nõuab ÜVJP eelarve rahastamise olulist suurendamist, tagades samal ajal ÜJKP tsiviilmissioonidele eraldatud vahendite tõhusa kasutamise, et tagada nende tulemuslik reageerimine kriisiolukordadele ja ettenägematutele sündmustele; nõuab, et loodaks spetsiaalne tsiviiltoetusrahastu eelarverida, et pakkuda partnerriikidele vajalikku varustust ja teenuseid nende tsiviilvõimekuse suurendamiseks;

127.kordab oma üleskutset, et Euroopa välisteenistus võtaks konkreetseid meetmeid, et toetada ÜJKP missioone ja operatsioone küber- ja hübriidrünnakute ning välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste tõrjumisel riikides, kus ÜJKP missioone ja operatsioone rakendatakse, eelkõige Lääne‑Balkani ja idapartnerluse riikides; kutsub komisjoni üles võtma ÜJKP missioone ja -operatsioone arvesse Euroopa demokraatia kaitse programmi kujundamisel, et ennetada ähvardusi, mille eesmärk on diskrediteerida ELi välistegevust, ning kaitsta välismaale lähetatud ELi töötajaid; rõhutab vajadust tugineda ÜJKP missioonide ja operatsioonide käigus saadud kogemustele ning teha koostööd liikmesriikide missioonide ja operatsioonidega, et ohtudest paremini teavitada ja need kindlaks teha, et neid vajaduse korral ennetada või neile õigeaegselt reageerida; kutsub üles parandama reageerimissuutlikkust ja strateegilist kommunikatsiooni ning tõhustama teavitustegevust lähetamise piirkondades, kasutades vastavaid kohalikke keeli, et kohalikku elanikkonda paremini teavitada ELi missioonide ja operatsioonide motiividest, eelistest ja rollist asjaomastes piirkondades, teavitades neid ka tagajärgedest, mis kaasnevad tuginemisega teiste osalejate, eelkõige Venemaa ja Hiina toetusele, kelle eesmärk on neid destabiliseerida; kutsub ühtlasi komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles suurendama ÜJKP missioonide ja operatsioonide nähtavust idapartnerluse riikides, kaasates need oma poliitilisse teavitustegevusse, tehes dokumendid üldsusele ligipääsetavaks ja suheldes rahvusvahelise ajakirjandusega; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles kohandama ÜJKP missioonide ja operatsioonide nõuandvaid volitusi, et hõlmata erikoolitus hübriid- ja kübersõja tõrjumise ning avalikest allikatest pärinevate luureandmete analüüsi kohta; kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles suurendama koostööd ja koordineerimist muude sarnaselt meelestatud partnerite ja organisatsioonide missioonide ja operatsioonidega, sealhulgas ÜRO rahuvalveoperatsioonidega, et kohapeal võidelda välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu;

128.märgib, et korruptsioon operatsioonitandril võib kahjustada ÜJKP missioonide ja operatsioonide mainet, põhjustada ressursside raiskamist, soodustada halba valitsemist ja haldusomavoli ning suurendada kohalikul tasandil pistiseandmise, pettuse, väljapressimise ja onupojapoliitika levikut; nõuab strateegiate rakendamist, et korruptsiooni ennetada ja tõrjuda, arendada korruptsioonivastaseid eksperditeadmisi ja suurendada pingutusi korruptsiooniriski vähendamiseks seoses praeguste ja tulevaste ÜJKP missioonide ja operatsioonidega;

129.kutsub nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles lisama ÜJKP missioonidele ja operatsioonidele kultuuripärandi kaitse komponenti, et pakkuda kohalikele partneritele abi ja koolitust kultuuripärandi säilitamise ja kaitsmisega seotud julgeolekuprobleemide lahendamisel; märgib, et kultuuripärandi kaitse ja kultuuridevahelise dialoogi lisamine missioonide mandaadile toetaks konfliktide lahendamise ja lepitamise protsessi;

130.rõhutab vajadust laiendada naabruses asuvatesse Ida-Euroopa riikidesse lähetatud ÜJKP missioonide ja operatsioonide volitusi, kui suurenenud julgeolekuohud õigustavad ELi suuremat kohalolekut; ergutab kõiki liikmesriike lähetama neile missioonidele ja operatsioonidele töötajaid; ergutab samuti kolmandate riikide suuremat osalemist neil missioonidel, pidades silmas eelkõige neid kolmandaid riike, kes on edukalt võõrustanud lõpuleviidud ÜJKP missioone; kutsub lisaks liikmesriike üles uurima, kuidas saaks vajaduse korral algatada sarnaseid missioone ja operatsioone teistes kandidaatriikides, tehes tihedat koostööd nende riikide ametiasutustega; kutsub Euroopa välisteenistust üles tagama, et ÜJKP missioonide toetus julgeolekusektori reformidele hõlmaks ministeeriumiametnike koolitamist; nõuab, et Euroopa välisteenistus ning Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledž aitaksid arendada ÜJKP missioone ja operatsioone toetava ja neisse lähetatud tsiviil- ja kaitsepersonali eksperditeadmisi; tunnistab, et ÜJKP missioone ja operatsioone võõrustavatel kolmandatel riikidel on võimalus aidata ELil saavutada ÜJKP eesmärke ning näidata oma suutlikkust tagada teiste julgeolek, osaledes piirkonnavälistel ÜJKP missioonidel ja operatsioonidel;

131.väljendab heameelt selle üle, et ÜRO Julgeolekunõukogu pikendas Bosnias ja Hertsegoviinas läbiviidava Euroopa Liidu vägede (EUFOR) operatsiooni Althea volitusi 2025. aasta järgsele ajale, kuna tegemist on väljakujunenud ja tõendatud rahuvalvemissiooniga, mis on märkimisväärselt kaasa aidanud nii riigi kui ka piirkonna stabiilsusele; väljendab lisaks heameelt selle üle, et missioon andis Bosnia ja Hertsegoviina julgeolekuministeeriumi kodanikukaitse ameti taotlusele positiivse vastuse, pakkudes riiklikele ametiasutustele abi hiljutiste üleujutuste tagajärgedega toimetulekul; on seisukohal, et see pikendamine kajastab kõigi Bosnia ja Hertsegoviina poliitiliste jõudude ühist pühendumust rahu ja julgeoleku säilitamisele koostöös ELiga; väljendab heameelt EUFOR Althea reservvägede saabumise üle Bosniasse ja Hertsegoviinasse märtsi keskel ning kordab oma üleskutset kõigile osalejatele Bosnias ja Hertsegoviinas hoiduda igasugustest poliitilistest ähvardustest ja muudest potentsiaalselt kahjulikest tegevustest, austada riigi põhiseadust ning teha tööd Bosnia ja Hertsegoviina ELiga integreerumise tagamiseks; väljendab heameelt Kosovo rahuvalvejõudude (KFOR) ja ELi õigusriigimissiooni (EULEX) jätkuva kohaloleku üle Kosovos ning tõstab esile nende rolli julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamisel; kutsub kõiki asjaosalisi üles järgima rahvusvahelise õiguse nõudeid ning piirama ja vältima igasugust häirivat tegevust, mis võiks destabiliseerida Kosovo põhjaosa; nõuab tungivalt, et nad osaleksid ELi vahendusel toimuvas struktureeritud dialoogis; mõistab kõige karmimalt hukka Serbia paramilitaarjõudude terrorirünnaku Kosovo politsei vastu ja juletu terrorirünnaku elutähtsa taristu vastu Põhja‑Kosovos Zubin Potoki lähedal; rõhutab, et nende kahetsusväärsete terrorirünnakute toimepanijad tuleb viivitamata vastutusele võtta ja kohtu alla anda; nõuab nii EUFORi operatsiooni Althea kui ka KFORi tugevdamist lisarahastusega;

132.tunnustab ELi Moldova partnerlusmissiooni (EUPM Moldova) loomist ja tegevust, mis on aidanud tugevdada riigi kriisiohjestruktuure, suurendada vastupanuvõimet küber- ja hübriidohtudele ning võidelda välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu; nõuab, et missiooni volitusi pikendataks 2025. aasta mai järgsele ajale, hinnataks missiooni vahendite, meetodite ja ressursside piisavust seoses selle eesmärkidega ning hindamise järelduste põhjal kohandataks selle vahendeid, et suurendada missiooni tulemuslikkust; võtab teadmiseks, et Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Moldovas ja Ukrainas (EUBAM) täidab olulist rolli Transnistria kaudu toimuva raudtee-kaubaveo taasavamisel ja arvukate smugeldamisoperatsioonide takistamisel; ergutab EUBAMi laiendama oma koostööd mitme rahvusvahelise organisatsiooniga, nende seas Europoli, FRONTEXi ja OSCEga oma relvatöörühma, ORIO II ühisoperatsioonide ja projekti „EU4 Border Security“ kaudu;

133.väljendab heameelt Gruusias tegutseva ELi vaatlusmissiooni (EUMM) rolli üle olukorra jälgimisel Abhaasia ja Lõuna‑Osseetia halduspiiril; mõistab hukka halduspiiril rutiinsel patrullkäigul olnud EUMMi ametnike ajutise vahistamise julgeolekutöötajate poolt; väljendab sügavat muret mis tahes aktsioonide pärast, mille eesmärk on takistada EUMMi tegevust ja usalduse loomise püüdlusi; nõuab tungivalt, et nõukogu ja Euroopa välisteenistus jälgiksid hoolikalt olukorda, edendaksid vastavalt missiooni volitustele EUMMi takistamatut juurdepääsu Venemaa poolt okupeeritud Gruusia aladele, toetaksid missiooni volituste pikendamist ja tugevdaksid selle suutlikkust, et nõuetekohaselt täita konfliktipiirkondade elanike julgeoleku- ja humanitaarvajadusi;

134.väljendab heameelt ÜJKP raames tegutseva Euroopa Liidu Armeenia tsiviilmissiooni (EUMA) tegevuse üle, mis aitab suurendada piirkonna julgeolekut, märkimisväärselt vähendades intsidentide arvu konflikti- ja piirialadel, suurendades usaldust ja leevendades nende piirkondade elanikkonna riskitaset; väljendab heameelt selle üle, et Armeenia toetab EUMA tegevust oma territooriumil; tunnustab nõukogu otsuse eest suurendada missiooni suutlikkust ja lähetatud vaatlejate arvu ning pikendada missiooni lähetamise ajakava, ning nõuab edasist laienemist ja tugevamat kohalolekut piirkonnas, et luua keskkond, mis soodustab ELi toetatavaid normaliseerimispüüdlusi Armeenia ja Aserbaidžaani vahel; nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan lubaks ELi vaatlejad ka oma poolele piiri; mõistab hukka Aserbaidžaani ähvardused ja Venemaa negatiivse suhtumise EUMAsse;

135.on seisukohal, et ELi kahel ÜJKP tsiviilmissioonil – Euroopa Liidu politseimissioonil Palestiina aladel (EUPOL COPPS) ja Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioonil Rafahi piiriületuspunktis (EUBAM Rafah) – võib olla oluline roll Palestiina riigi ülesehitamise püüdluste toetamisel; toetab EUPOL COPPSi ja EUBAM Rafahi rolli suurendamist kooskõlas Euroopa Ülemkogu 21. ja 22. märtsi 2024. aasta järeldustega ja lähtudes kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse põhimõttest ja tulevase Palestiina riigi elujõulisusest, et osaleda humanitaarabi Gaza sektorisse toimetamise hõlbustamisel, suurendada Palestiina omavalitsuse tõhusust Jordani Läänekaldal ja valmistada ette selle tagasipöördumist Gaza sektorisse; rõhutab eelkõige vajadust luua vajalikud tingimused EUBAM Rafahi täielikuks taaskäivitamiseks, et võimaldada sel tegutseda Rafahi piiriületuspunktis neutraalse kolmanda osalisena koostöös Palestiina omavalitsuse ning Iisraeli ja Egiptuse ametivõimudega; loodab, et EUPOL COPPSi ja EUBAM Rafahi kohaliku tegevusulatuse ja volituste tugevdamine lisatakse tulevase ELi Lähis-Ida strateegia peamiste prioriteetide hulka; tunnustab nõukogu otsust pikendada mõlema missiooni volitusi 30. juunini 2025;

136.võtab teadmiseks, et 2024. aastal lõppesid EUTM Mali, missiooni EUMPM Nigeris ja EUCAP Sahel Nigeri töötajate kohaliku missiooni volitused, samas kui ELi võimekuse missioon (EUCAP Sahel Mali) ning ELi piirkondlik nõuande- ja koordineerimisüksus (EU RACC) Saheli piirkonnas jätkavad tegevust; tunnistab, et eri rahvusvahelised missioonid ei ole suutnud saavutada oma eesmärki stabiliseerida piirkonda ja selle ebakindlaid demokraatiaid ega tagada piirkonnas rahu; tunneb muret ELi Saheli strateegia läbikukkumise pärast julgeoleku ja kaitse valdkonnas; väljendab sügavat muret julgeolekuolukorra halvenemise, riikide jätkuva läbikukkumise ja terrorismi taaspuhkemise pärast Saheli piirkonnas; võtab teadmiseks, et 2023. aasta augustis loodi Euroopa Liidu uut tüüpi tsiviil-sõjaline julgeoleku- ja kaitsealane hübriidalgatus Guinea lahes (EUSDI Gulf of Guinea), mille eesmärk on suurendada Côte d’Ivoire’i, Ghana, Togo ja Benini julgeoleku- ja kaitsejõudude mõjuvõimu, et parandada nende põhjapoolsete piirialade stabiilsust ja vastupanuvõimet; kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles põhjalikult uurima kõigi ÜJKP missioonide volitusi Aafrikas, et seada iga missiooni jaoks saavutatavad eesmärgid ja vahe‑eesmärgid, võttes arvesse praegust poliitilist olukorda, ning uurida, kas neid missioone saaks muuta, et need teeniksid tulemuslikumalt uut mitmemõõtmelist ja kohandatud ELi strateegiat Saheli ja Aafrika piirkonnas, mis on osa ELi integreeritud lähenemisviisist; nõuab sellega seoses, et esmajärjekorras vaadataks läbi EUCAP Sahel Mali ja ELi Saheli piirkondliku nõuande- ja koordineerimisüksuse (EU RACC) volitused ja vahendid, tehes ettepanekuid nende muutmiseks ja kaaludes vajaduse korral nende lõpetamist;

137.väljendab heameelt EUNAVFOR ASPIDESi käivitamise üle veebruaris 2024 ELi sõjalise operatsioonina vastuseks huuthide rünnakutele rahvusvahelise kaubaliikluse vastu Punasel merel, et aidata kaitsta meresõiduvabadust ja tagada meresõidu turvalisus, eelkõige kaubalaevade jaoks Punasel merel, India ookeanis ja Pärsia lahes; kutsub liikmesriike üles suurendama operatsiooni EUNAVFOR ASPIDES võimekust ja kaaluma selle liitmist EU ATALANTA sõjalise operatsiooniga, nagu algselt kavandatud, et parandada mõlema operatsiooni tõhusust;

138.rõhutab, kui oluline on tõhustada luureteabe jagamist ning teabevahetust liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel, sealhulgas Euroopa Parlamendiga, et võidelda välissekkumise vastu, parandada olukorrateadlikkust, paremini prognoosida ja tõrjuda ühiseid julgeolekuohte ning määrata kindlaks ÜJKP ühised tegevussuunad, eelkõige kriisiohje valdkonnas;

139.rõhutab, et EL peab täielikult kasutama vajalikku vahetut teavet väljaspool oma piire tekkivate ülemaailmsete probleemide kohta, pidades silmas kõikjal maailmas kasvavaid geopoliitilisi probleeme ja kriise; tunnustab ELi luure- ja situatsioonikeskuse (EU INTCEN) ja ELi sõjalise staabi luuredirektoraadi pingutusi, kes teevad koostööd ühtse luureandmete analüüsivõime (SIAC) raames, ning Euroopa Liidu Satelliidikeskuse (Satcen) pingutusi kõigi allikate luureandmete hindamisel; kutsub liikmesriike üles tugevdama EU INTCENi, SIACi ja Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise keskust ning Satceni, suurendades nende personali ja rahalisi vahendeid, samuti võimeid ja infoturvet; nõuab tungivalt, et need keskused, tingimusel et neil on piisavad infoturbesätted, võtaksid õppust NATO rollist küberohte käsitleva avaliku ja erasektori luureteabe jagamise hõlbustamisel ning kohaldaksid seda oma valdkonnas, andes sellega liikmesriikidele lisaväärtust;

140.kutsub liikmesriike üles tugevdama EU INTCENi kui toimivat luureteabe jagamise organit, et jagada luureteavet turvaliselt, kujundada välja ühine strateegiline ja julgeolekukultuur ja anda strateegilist teavet; rõhutab, et kogutud luureandmete põhjal tuleks EU INTCENi veelgi enam kaasata ELi institutsioonide koostatavatesse ohuhindamistesse, samuti digitaalsete toimingute omistamisse ja sanktsioonidest kõrvalehoidmise juhtumitesse; kordab oma üleskutset edendada sellise süsteemi loomist, mis võimaldaks korrapäraselt ja pidevalt edastada liikmesriikidelt Euroopa välisteenistusele ja liikmesriikide vahel luureteavet väljaspool liitu aset leidvate välis- ja julgeolekuprobleemide kohta; rõhutab, et usaldusväärseks luureks on vaja turvalist sidet ja kõrgetasemelist infoturvet, ning nõuab, et tehtaks pingutusi julgeolekureeglite ja -normide tugevdamiseks ja ühtlustamiseks, et tundlikku teavet, taristut ja sidesüsteeme välissekkumiste ja rünnakute eest paremini kaitsta;

141.nõuab korrapäraseid ühiseid ohuhindamisi koos liikmesriikide luureteenistuste panusega, et anda teavet ÜJKP otsuseid tegevatele organitele, ning kordab oma üleskutset anda kõigile ÜJKP missioonidele ja operatsioonidele luureandmete kogumise suutlikkus, mis annaks teavet EU INTCENile, ELi sõjalisele staabile (ELSS), sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistusele (MPCC) ja tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistusele (CPCC);

142.väljendab tõsist muret kasvavate julgeolekuprobleemide pärast, mida põhjustavad küber- ja hübriidrünnakud ning välisriigist lähtuvad infomanipulatsioonid ja sekkumised, mille eesmärk on muu hulgas õõnestada ELi demokraatlike ühiskondade stabiilsust, eriti mandrist kaugel asuvatel ELi territooriumidel, kõigutada ELi liikmesriikide liite ja soodustada polariseerumist, eriti enne valimisi; rõhutab, et liikmesriigid, eelkõige need, kes asuvad ELi idapoolsel välispiiril, on haavatavad Venemaa ja Valgevene sellise vaenuliku mõju suhtes; väljendab heameelt Euroopa Parlamendi viimase valimiskampaania ajal komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Parlamendi vahel haldustasandil sisse seatud institutsioonilise koostöö üle, mille eesmärk oli vältida välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise massilist kasutamist pahatahtlike kolmandate riikide ja valitsusväliste osalejate poolt; kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja Eurooa Parlamendi administratsiooni üles tugevdama oma suutlikkust ja vastupanuvõimet hübriidrünnakute ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu; juhib sellega seoses tähelepanu Rumeenia konstitutsioonikohtu hiljutisele otsusele tühistada presidendivalimiste esimene voor seoses teadetega Venemaa ulatuslike hübriidrünnakute kohta, eelkõige sotsiaalmeediaplatvormide kaudu; kutsub Euroopa välisteenistust ja Euroopa Parlamenti üles tegema tihedat koostööd erasektori, kodanikuühiskonna ning akadeemilise ja teaduskogukonnaga, et võidelda pahatahtlike mõjukampaaniate ja hübriidohtude vastu, kaasa arvatud uue tehnoloogia kasutamine relvana;

143.toetab kavatsust luua Euroopa demokraatia kaitse programm ja kordab oma üleskutset, et liikmesriigid, komisjon ja Euroopa välisteenistus kaaluksid hästi rahastatud ja sõltumatu struktuuri loomist, mille ülesanne on tuvastada, analüüsida ja dokumenteerida välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ohte, mis on suunatud kogu ELi vastu, tuvastada ja seirata eksitavat veebisisu ning nõuda selle eemaldamist, suurendada olukorrateadlikkust ja ohuteabe jagamist ning töötada välja omistusvõime ja vastumeetmed seoses välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumisega; on seisukohal, et see struktuur toimiks võrdlusalusena ja spetsiaalse teadmuskeskusena, et hõlbustada ja edendada operatiivset teabevahetust liikmesriikide ametiasutuste ja ELi institutsioonide vahel; rõhutab, et see struktuur peaks täpsustama ja suurendama Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni osakonna ja selle töörühmade rolli ELi diplomaatilise teenistuse strateegilise organina ning vältima tegevuse kattumist; rõhutab oma otsust luua Euroopa Parlamendis ELi demokraatia kaitse programmi erikomisjon ning peab seda oluliseks viisiks koondada Euroopa pingutusi selles valdkonnas;

144.rõhutab, kui oluline on suurendada pingutusi, et võidelda desinformatsiooni vastu, mida levitavad välisosalejad, kelle eesmärk on õõnestada ELi usaldusväärsust, eelkõige ELi kandidaat- või naaberriikides ja piirkondades, kus on käimas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviil- ja sõjalised missioonid; rõhutab, et koordineerimist Euroopa välisteenistuse ja asjaomaste ELi asutustega, sealhulgas ELi Küberturvalisuse Ameti (ENISA) ning liikmesriikide tasandi asjaomaste asutustega tuleb märkimisväärselt suurendada, et töötada välja sidusad ja tõhusad strateegiad välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemiseks; rõhutab sellega seoses vajadust strateegilise ja ennetava teabevahetuse järele ning kutsub kõiki ELi institutsioone üles tegema koostööd Euroopa välisteenistusega, et suurendada ELi välistegevuse nähtavust, positiivsena tajumist ja legitiimsust;

145.on seisukohal, et lähiaastatel põimitakse hübriidohtudes infosõda, kiired jõumanöövrid, massiline kübersõda ja kujunemisjärgus ning lõhkuvad tehnoloogiad merepõhjast kosmoseni koos täiustatud õhu- ja kosmosepõhiste järelevalve- ja rünnakusüsteemide kasutuselevõtmisega, mida kõike võivad võimaldada tehisintellekt, kvantarvutus, üha nutikamad drooniparve tehnoloogiad, küberründevõimekus, hüperhelikiirusega rakettide süsteemid ning nanotehnoloogiad ja bioloogiliste ainetega sõjapidamine; tunnistab eelkõige tehisintellekti kasvavat rolli hübriidsõjas ja selle võimalikku kasutamist demokraatlike institutsioonide õõnestamisel, desinformatsiooni levitamisel, elutähtsa taristu kahjustamisel ja avaliku arvamuse mõjutamisel automatiseeritud ja andmepõhiste operatsioonide kaudu;

146.nõuab strateegilisi, ennetavaid ja koordineeritud ELi tasandi meetmeid hübriidohtude vastu võitlemiseks ning ELi elutähtsa taristu turvalisuse ja terviklikkuse tugevdamiseks, vähendades riske ja edendades ELi tehnoloogilist eelist elutähtsates sektorites, sealhulgas meetmeid kõrge riskitasemega tarnijate piiramiseks või kõrvalejätmiseks; rõhutab sellega seoses, kui oluline on PESCO projekt, mille eesmärk on toetada küber- ja teabevaldkonna koordineerimiskeskust, et hõlbustada küber- ja teabevaldkonna suutlikkusega ELi missioonide ja operatsioonide kavandamist ja läbiviimist ning suurendada ELi üldist vastupanuvõimet selles valdkonnas; nõuab seetõttu selle alalist integreerimist ÜJKPsse;

147.mõistab hukka Venemaa ja Valgevene jätkuva pahatahtliku tegevuse, mille eesmärk on ELi destabiliseerida, suunates rändajaid sunniviisiliselt ELi riikidesse sisenema, mis kujutab endast hübriidrünnakut; kutsub ELi üles vaatama läbi ja ajakohastama oma välispiiride tugevdamise poliitikat, sealhulgas füüsiliste barjääride rahastamise kaudu, et tugevdada liidu kui terviku julgeolekut;

148.väljendab heameelt kübersolidaarsuse õigusakti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/38, millega nähakse ette meetmed, et tugevdada liidus solidaarsust ja suurendada suutlikkust küberohtude ja intsidentide avastamiseks, nendeks valmistumiseks ja neile reageerimiseks ning millega muudetakse määrust (EL) 2021/694 (kübersolidaarsuse määrus) (ELT L, 2025/38, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/38/oj). ja selle tähtsuse üle liikmesriikide küberkaitsevõime jaoks; toetab teabe jagamise ja analüüsimise platvormide edendamist ning nõuab, et seda laiendataks nii, et see hõlmaks ohtusid või nõrkusi käsitleva teabe esitamist piiriüleste julgeolekuoperatsioonide keskuste kaudu; nõuab selgemat rahastamiskava, milles täpsustatakse õigusakti rakendamiseks kasutatavate rahaliste vahendite summa;

149.on mures paljude liikmesriikide viivituse pärast direktiivi (meetmete kohta, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (küberturvalisuse 2. direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj).)) rakendamisel ning nõuab kiiret rakendamist, et tagada Euroopa elutähtsa taristu turvalisus; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles paremini sünkroniseerima ja aktiivsemalt kasutama küber- ja hübriidrünnakute ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastaste sanktsioonide vahendeid, uurides samal ajal, kuidas saaks rakendada valdkondlikke sanktsioone;

150.väljendab heameelt järelduste ja soovituste üle, mis esitati Mario Draghi aruandes Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta ning millega julgustatakse liikmesriike ajakohastama juhtimis- ja investeerimisreegleid kosmosevaldkonnas, eelkõige kaitsevaldkonnas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima piisavalt sellesse valdkonda järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames ning kaaluma ka teisi rahastamisvahendeid; rõhutab eelkõige vajadust arendada edasi Euroopa kosmoseprogrammi, võttes uue mitmeaastase finantsraamistiku kavandamisel arvesse tugevat seost kosmosesektori ning kaitse- ja julgeolekusektori vahel; rõhutab, kui oluline on parandada Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelist koostööd, et vältida tegevuse dubleerimist ja tagada ressursside tõhusam kasutamine; nõuab, et edendataks Atlandi-ülest koostööd ja koostoimet NATOga, et tagada toimiv koordineerimine kosmose- ja kaitsevõime arendamisel;

151.rõhutab, et ELi kosmoseprogrammi praegustel sammastel, Galileo ülemaailmsel satelliitnavigatsiooniprogrammil ja Copernicuse Maa seire programmil on kosmoserakenduste ja -teenuste arendamisel selge kahesuguse kasutuse potentsiaal; rõhutab, kui oluline on luua ELi kosmoseprogrammi kolmanda sambana IRIS2 satelliitide kogum, et pakkuda ELile ja selle liikmesriikidele turvalisi sideteenuseid ning lairibaühendust Euroopa kodanikele, eraettevõtjatele ja valitsusasutustele; soovitab anda Taiwanile ja Ukrainale juurdepääsu IRIS2 satelliitide kogumile; rõhutab, et lisaks satelliitsidele on ELi strateegilise autonoomia ja vastupanuvõime tugevdamiseks olulised ka sellised sektorid nagu positsioneerimine, navigeerimine, ajastamine ja Maa seire; rõhutab, et nende võimete arendamine aitab otseselt kaasa tulemuslikule kriisidele reageerimisele ja elutähtsa taristu kaitsele; nõuab seetõttu, et kaalutaks uusi ELi kosmoseprogramme, mis võimaldavad ELil tugevdada oma strateegilist autonoomiat ja ülemaailmset kosmosealast jõupositsiooni;

152.tunnistab, et kanderakettide ja satelliitside suutlikkus ELis ei ole piisav; rõhutab nende võimete edendamise ja tõhustamise strateegilist tähtsust, et võimaldada ELil tulemuslikult toetada liikmesriike ning ÜJKP missioone ja operatsioone, säilitades samal ajal vastupanuvõimelise ja autonoomse positsiooni; rõhutab, et ELi juhitavate lahenduste väljatöötamine selles valdkonnas on hädavajalik elutähtsa taristu kaitsmiseks ning turvalise ja konkurentsivõimelise kohaloleku tagamiseks kosmosevaldkonnas;

153.kutsub liikmesriike üles tegelema kasvava ohuga, et kosmost hakatakse kasutama relvana, eelkõige seoses teadetega Venemaa edusammude kohta kosmosepõhise tuumarelvatehnoloogia valdkonnas, mis kujutaks endast 1967. aasta avakosmoselepingu rasket rikkumist;

154.rõhutab, et arvestades kasvavaid geopoliitilisi merendusalaseid pingeid, peab EL tõhustama oma tegevust merel, võttes juhtiva rolli merendusvaldkonna teadlikkuse edendamisel, kaitstes elutähtsat taristut, tagades oma väliste merepiiride tulemusliku jälgimise, et võidelda kuritegelike organisatsioonide vastu, kes saavad kasu ebaseaduslike sisserändajate liikmesriikidesse smugeldamisest eelkõige Vahemere ja Atlandi ookeani kaudu, ning aidates tagada meresõiduvabadust, meresideliinide ning laevade ja meeskondade ohutust ning võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

155.rõhutab kohustust tugevdada ELi rolli rahvusvahelise meresõiduohutuse tagajana; rõhutab koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni tähtsust, mis suurendab ELi rolli ülemaailmse merendusjulgeoleku tagajana ja tema nähtavust peamistes merenduspiirkondades, toonitab merelise kohaloleku kontseptsiooni alase tegevuse tähtsust Guinea lahes ja India ookeani loodeosas; kutsub liikmesriike üles tegema nende algatuste raames aktiivselt koostööd ja tugevdama oma mereväe sõjalist võimekust, et tõhustada ELi kohalolekut ja nähtavust ülemaailmses merendussektoris; soovitab laiendada merelise kohaloleku kontseptsiooni teistele peamistele merepiirkondadele kogu maailmas;

156.väljendab tõsist muret selle pärast, et Venemaa ja Hiina jälgivad ning saboteerivad elutähtsat meretaristut, näiteks merepõhja sidekaableid ja avamere energiarajatisi; väljendab eelkõige sügavat muret kahe merealuse sidekaabli (millest üks ühendab Soomet Saksamaaga ja teine Rootsit Leeduga) kahjustamise pärast 17. ja 18. novembril 2024 ehk vähem kui 24 tunni jooksul, ning kahju pärast, mille tekitas Venemaa varilaevastikku kuuluv tanker kaablile EstLink2 (mis ühendab Eestit ja Soomet) 25. detsembril 2024; kutsub ELi üles kehtestama tulemuslikud seire- ja järelevalvesüsteemid ning piirkondliku rannikuvalvealase koostöö, et tagada selliste taristute vastaste rünnakute ennetamine ja kiire avastamine; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et NATO käivitas mitme liikmesriigi osalusel operatsiooni Baltic Sentry, et parandada Läänemere elutähtsa merealuse taristu turvalisust; kutsub liikmesriike üles täielikult järgima New Yorgi deklaratsiooniga võetud kohustusi, mis käsitlevad merealuste kaablite turvalisust ja vastupidavust, sealhulgas hankima merealuste kaablite varustust ainult liitlasriikide ettevõtetelt; kutsub komisjoni üles eraldama piisavalt vahendeid veealuste varade ja kaitsevarustuse alaseks tipptasemel teadus- ja arendustegevuseks, et kaitsta saari kolmandate riikide vägede võimalike lossimiste ja rünnakute eest;

157.nõuab, et EL ja liikmesriikide ametivõimud võtaksid kiireloomulisi ja otsustavaid meetmeid Venemaa varilaevastiku vastu Läänemerel ja Mustal merel, ning väljendab seetõttu heameelt uudise üle, et 21. märtsil 2025 võttis Saksamaa omandisse laeva Eventim, mida oli kasutatud Venemaa naftaekspordi suhtes kehtestatud ELi sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks;

158.taunib massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli režiimide nõrgenemist praegusel ebastabiilsel geopoliitilisel ajal ning nõuab pingutuste kahekordistamist selle suundumuse ümberpööramiseks; rõhutab sellega seoses kriitilist ja märkimisväärset vajadust suurendada investeeringuid piirkondlikku ja ülemaailmsesse relvastuskontrolli, massihävitusrelvade leviku tõkestamisse ja desarmeerimisse, pöörates erilist tähelepanu mitmepoolsetele strateegiatele; rõhutab, et neis strateegiates tuleks tegeleda eelmisel sajandil merre heidetud lõhkemata lahingumoona ja keemiarelvadega seotud probleemidega, mis ohustavad julgeolekut, keskkonda, tervist ja majandust, eelkõige Läänemeres, Aadria meres ja Põhjameres;

159.väljendab uuesti vankumatut toetust ELi ja selle liikmesriikide pühendumusele tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule (NPT), tunnustades seda ülemaailmse tuumarelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise raamistiku nurgakivina; tuletab meelde, et Venemaa võttis 2023. aasta oktoobris tagasi tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu ratifitseerimise;

160.märgib, et Venemaa ELi territooriumi vastu suunatud agressiooni enneolematu ohu tõttu seisavad liikmesriigid, eelkõige need, kes on Venemaale ja tema liitlasele Valgevenele geograafiliselt lähedal, silmitsi keeruliste otsustega oma relvastuspoliitika kohta, sealhulgas varasema poliitika läbivaatamise ja rahvusvahelistes lepingutes osalemise kohta; kordab, et mõistab hukka Venemaa ähvardused, mille tõttu mõned liikmesriigid kaaluvad Ottawa lepingust taganemist, ning märgib, et kuigi see ei too kaasa üldist muutust ELi poliitikas, rõhutab see läbivaatamine Venemaa-ohu tõsidust ja vajadust meie kodanikke piisavalt kaitsta;

161.tuletab meelde, et massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli režiimidega seotud rahvusvahelised läbirääkimised ja nende tulemused mõjutavad Euroopat, eelkõige ELi liikmesriike; rõhutab, kui oluline on anda uut hoogu nende režiimide taaselustamisele; rõhutab samuti, kui oluline on tagada, et EL võtaks aktiivse ja konstruktiivse rolli rahvusvaheliste reeglitel põhinevate pingutuste edendamisel ja tugevdamisel massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja desarmeerimise struktuuri suunas, eelkõige massihävitusrelvade ning kahesuguse kasutusega digitaalsete jälgimis- ja manipuleerimisvahendite valdkonnas;

162.kutsub liikmesriike üles järgima täiel määral ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad ning mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2019/1560, ning rakendama rangelt neljandat kriteeriumi piirkondliku stabiilsuse kohta;

163.rõhutab vajadust ennetada tundlike kujunemisjärgus tehnoloogiate ja peamiste kahesuguse kasutusega kaupade, eriti ELi julgeoleku seisukohast ülioluliste kaupade edastamist problemaatilistesse sihtkohtadesse väljaspool ELi; nõuab kogu ELi hõlmavate elektrooniliste tolli- ja ekspordilubade süsteemide loomist ja rakendamist, mis on oluline samm nende tehnoloogiate ja kaupade ekspordikontrolli tõhustamise suunas liikmesriikides;

164.rõhutab vajadust ELi kodanike laiema arusaamise järele julgeolekuohtudest ja -riskidest, et edendada ühist mõistmist ja ohtude tajumise ühtlustamist kogu Euroopas ning luua terviklik arusaam Euroopa kaitsest; rõhutab, et demokraatlike institutsioonide ja seega ka kodanike toetuse tagamine on oluline, et arendada välja edukas ja sidus pikaajaline ELi kaitse, mis nõuab faktidel põhinevat avalikku arutelu; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles töötama eelkõige noorte jaoks välja teadlikkuse suurendamise ja haridusprogrammid, mille eesmärk on parandada teadmisi ning hõlbustada arutelusid julgeoleku, kaitse ja relvajõudude olulisuse üle ning tugevdada ühiskondade vastupidavusvõimet ja valmisolekut tulla toime julgeolekuprobleemidega, võimaldades samal ajal suuremat avalikku ja demokraatlikku kontrolli kaitsesektori üle; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama neid programme Euroopa demokraatia kaitse programmi raames, tuginedes riiklike programmide mudelile, näiteks Rootsi elanikkonnakaitsesüsteemi algatusele;

165.väljendab heameelt pingutuste üle tugevdada Euroopa tsiviil- ja sõjalist valmisolekut, nagu soovitati ka Sauli Niinistö aruandes; tunnistab kodanike kriitilist tähtsust kriisiks valmisolekul ja kriisidele reageerimisel, eelkõige üksikisikute ja leibkondade psühholoogilise vastupanuvõime seisukohast; tunnistab ka elanikkonnakaitse taristute ja hädaolukordade planeerimise tähtsust; toetab kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi vastupanuvõimele, mis hõlmab ELi institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja üksikisikute aktiivset kaasamist ELi julgeolekuraamistiku tugevdamisse; rõhutab, et ÜJKP otsuseid tegevad organid, kes vastutavad planeerimise, ressursside ja logistika eest, võivad saada hädaolukordades tsiviilkriiside ohjamise peamiseks võimaldajaks; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles hoolikalt uurima käesolevas raportis esitatud soovitusi ning töötama välja ELi riskihindamise ja valmisoleku strateegia, ühisõppused ning tugevamad ELi ja NATO kokkupuutepunktid kriisiolukordades; nõuab, et arendataks välja piisav elanikkonnakaitsetaristu ja hädaolukorra lahendamise põhjalik planeerimine ning et tagataks selleks vajalikud investeeringud, sealhulgas sihtotstarbelise EIP investeeringute tagamise programmi kaudu kriisikindla tsiviilkaitsetaristu jaoks;

166.tuletab meelde, et terrorism, sealhulgas džihadistlik terrorism, kujutab endast püsivat ohtu ELi ja selle partnerite julgeolekule; kutsub ELi üles jätkama otsustavalt ja täieliku solidaarsusega pingutusi selle ohu realiseerumise ennetamiseks, eelkõige suurema koordineerimise kaudu, et parandada teadmisi ning arendada valmisoleku- ja reageerimisvõimet, samuti selleks, et tagada tihedam suhtlus partnerriikide ja teiste rahvusvaheliste osalejatega;

167.juhib tähelepanu sellele, et ELi kaitsepoliitika peaks kajastama soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse põhimõtteid, edendades kaasavat sõjalist keskkonda, milles kajastuvad Euroopa ühiskonna väärtused ja mitmekesisus, tagades samal ajal, et kõigil Euroopa relvajõudude liikmetel, olenemata soost või taustast, on võrdsed võimalused ja juurdepääs toetusele; kordab noorte ja noorteorganisatsioonide olulist rolli rahu ja julgeoleku säilitamisel ja edendamisel ning kutsub Euroopa välisteenistust üles võtma kohustuse kaasata noori oma noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskavasse senisest süstemaatilisemalt; nõuab samuti koolitajate koolitamise programmide väljatöötamist ning ELi liikmesriikide kaitseasutuste ja ülikoolide vahelist koostööd, mille väljundid võivad olla näiteks sõjalised kursused, õppused ja rollimängud tsiviilüliõpilastele;

168.rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peavad tegelema sõjaväe värbamise ja sõjaväelaste tööl hoidmise kriitiliste probleemidega, töötades välja kooskõlastatud riiklikud ja ELi tasandi meetmed, et tagada kestlik sõjaline tööjõud; soovitab, et EL peaks toetama liikmesriike selliste poliitikameetmete väljatöötamisel, mis suurendavad karjääri atraktiivsust ja pikaajalisi töötajate tööl hoidmise strateegiaid; rõhutab, et ELi sõjaline komitee (ELSK) peab võtma järelmeetmeid seoses oma ülesandega koguda ja analüüsida andmeid värbamise ja töötajate tööl hoidmise kohta kõigis ELi liikmesriikides, et teha kindlaks võimalikud meetmed nende probleemidega tegelemiseks; rõhutab, et kaitseliidu edasisel arendamisel tuleb asjakohaselt arvesse võtta kaitseväelaste vaimse tervise ja heaolu toetamist, keskendudes veteranide kutsealasele arengule ja pikaajalisele hooldusele;

169.tuletab meelde, kui tähtis on korraldada Euroopa relvajõudude ühist väljaõpet ja ühisõppusi, mis edendavad koostalitlusvõimet, et missioonideks võimalikult hästi ette valmistuda ja tulla toime mitmesuguste nii tavaliste kui ka ebatavaliste ohtudega; nõuab, et ELi tasandil töötataks välja ja loodaks liikmesriikide sõjaväelaste vahetusprogrammid, mille eesmärk on pakkuda koolitusvõimalusi ja kogemusi erinevates Euroopa sõjalistes keskkondades ja struktuurides ning edendada seeläbi ELi relvajõudude vastastikust mõistmist, ühtekuuluvust ja koostalitlusvõimet; kordab sellega seoses oma toetust Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži juhitavale Euroopa algatusele noorte sõjaväeohvitseride vahetuseks (Military Erasmus – EMILYO);

170.rõhutab strateegilise kompassi partnerlusmõõtme tähtsust ELi, tema liitlaste ja partnerite vahelise koostöö tugevdamisel kogu maailmas ühiste väärtuste alusel, austades inimõigusi ja demokraatiat, et tugevdada heidutuspõhimõtte tajumist ja võidelda välisstrateegiate vastu, mille eesmärk on õõnestada ELi ja selle partnereid ning destabiliseerida reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda; kutsub ELi üles jätkama julgeolekukoostööd partneritega kõigis strateegilises kompassis kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades, eelkõige kohalike julgeolekusektorite vastupanuvõime tugevdamisel kriisiohjamise valdkonnas, hübriidohtude vastu võitlemisel ning küberturvalisuse institutsioonide suutlikkuse suurendamisel; nõuab ka tihedamat koostööd partnerite asjaomaste organisatsioonide ning ELi Satelliidikeskuse, Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) vahel; on veendunud, et partnerite ja NATO liitlaste osalemine PESCO projektides ELi liikmesriikide nõusolekul aitab kaasa nende kaitsesektori standardite ühilduvuse parandamisele ning kogemuste, luureandmete ja tehniliste eksperditeadmiste jagamisele eri valdkondades;

171.kinnitab veel kord, et ELi ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) peab alati rangelt järgima rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelistest institutsioonidest tulenevaid mitmepoolseid otsuseid; väljendab heameelt selle üle, et vastu on võetud Euroopa Liidu inimõigustealasele õigusele ja rahvusvahelisele humanitaarõigusele vastav hoolsuskohustuse poliitika seoses julgeolekusektori toetusega kolmandatele osapooltele, mis on aluseks julgeoleku- ja sõjalisele koostööle kolmandate riikidega viisil, mis on inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõigusega paremini kooskõlas; nõuab selle põhjalikku rakendamist; kordab üleskutset teha julgeolekuküsimustes tihedamat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu muu hulgas ÜRO, Aafrika Liit ja nende rahuvalvemissioonid ühistel tandritel ning OSCE;

172.väljendab heameelt G7 kaitseministrite 19. oktoobri 2024. aasta ühisdeklaratsiooni ja nende tahteavalduse üle suurendada koostööd kaitsesektoris; rõhutab, et ELi huvides tuleks arendada selles valdkonnas rahvusvahelisi partnerlusi sarnaselt meelestatud partneritega ning tugevdada ELi pingutusi tagamaks, et riike, kes olid kunagi strateegilised partnerid ja kellega mõnel liikmesriigil on säilinud tugevad kultuurisidemed, ei meelitataks süsteemsete rivaalide mõjusfääri; tuletab meelde, et majandusdiplomaatial on selles püüdluses oluline roll, kuna see on oluline vahend koostöösidemete tugevdamiseks, vastastikuse heaolu edendamiseks ning ELi kohaloleku ja mõju tugevdamiseks, aidates suurendada nende partnerite vastupanuvõimet välisele survele;

173.on arvamusel, et tuleb teha kõik endast olenev, et edendada Atlandi-ülest koostööd kõigis sõja- ja kaitsesektori valdkondades, tuletades samas meelde vajadust edendada Euroopa kaitset ja arendada suuremat suveräänsust;

174.rõhutab, kui oluline on ELi strateegiline partnerlus NATOga, järgides täielikult kokkulepitud läbipaistvuse, vastastikkuse ja kaasatuse juhtpõhimõtteid, ning mõlema organisatsiooni sõltumatuse austamine otsuste tegemisel ja menetlustes; rõhutab, et NATO ja EL tegutsevad rahvusvahelise julgeoleku ja rahu toetamisel teineteist täiendaval, sidusal ja vastastikku tugevdaval viisil, et vältida kaitsealaste pingutuste dubleerimist, säilitades samal ajal tugeva ja tiheda koostöö; väljendab heameelt Rootsi ühinemise üle NATOga 2024. aastal ja Soome ühinemise üle 2023. aastal, mis oli ajalooline samm Euroopa julgeoleku tugevdamisel, eelkõige Läänemere piirkonnas; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegutsema tihedas koostöös ja ühtselt NATO peasekretäriga;

175.nõuab ELi ja NATO koostöö edasist süvendamist, tuginedes ELi strateegilisele kompassile ja NATO uuele strateegilisele kontseptsioonile, sealhulgas sellistes valdkondades nagu küberturvalisus, hübriidsõda, terrorismivastane võitlus, sõjaväeline liikuvus, kahesuguse kasutusega taristu, konfliktide ennetamine ja kriisiohje, sõjaline ja julgeolekualane koostöö, võitlus kolmandate riikide pahatahtliku välissekkumise vastu, koordineeritud lähenemisviis India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning ühismeetmete suurendamine rahvusvahelisel tasandil demokraatia kaitsmiseks; toetab kindlalt NATO avatud uste poliitikat; kutsub ELi ja NATOt üles tugevdama koostööd ühiste partnerite suutlikkuse suurendamise toetamisel;

176.rõhutab pidevat vajadust nii ELi kui ka NATOsse kuuluvate riikide vahelise ühtlustamise järele ning NATO koostöö, eneseabi ja vastastikuse abi harta artiklitest 1 ja 3 tulenevat kohustust; kutsub ELi üles suurendama oma pingutusi ühiste julgeoleku- ja kaitsealgatuste kõigis sellistes valdkondades, kus puudub NATO vaste, et suurendada standardimist, parandada koostalitlusvõimet ning töötada välja ühine töökord liikmesriikide ja ELi kaitsevõimete vahel;

177.tunnustab ELi ja NATO tihedat koostööd Lääne‑Balkani riikides, sealhulgas EUFORi operatsiooni Althea ja KFORi sõjaliste operatsioonide kaudu, mis tagavad Bosniale ja Hertsegoviinale ning Kosovole ja kogu piirkonnale vajaliku stabiilsuse;

178.rõhutab Musta mere piirkonna olulist rolli Euroopa julgeolekumaastikul ja kutsub ELi üles tegema NATOga koostööd, et töötada välja selle piirkonna terviklik strateegia, mis peaks käsitlema julgeolekuprobleeme, võitlema hübriidohtude vastu, tõhustama merendusalast koostööd ja tugevdama piirkondlikke partnerlussuhteid;

179.väljendab heameelt NATO eriesindaja ametisse nimetamise üle lõunapoolsete riikide jaoks ja NATO keskendumist sellele piirkonnale; peab vajalikuks tugevdada kooskõlastamist ja konsulteerimist lõunapoolsete naaberriikide ja Saheli poliitika eest vastutavate ELi ametnike ja nende NATO kolleegide vahel, et vältida pingutuste dubleerimist ning pingutuste ja ressursside killustatust;

180.väljendab heameelt NATO parlamentaarse assamblee ettepaneku üle tõsta Euroopa Parlament käimasoleva partnerlusreformi raames partneri staatusesse; kutsub oma delegatsiooni NATO parlamentaarse assambleega suhtlemiseks üles kasutama täielikult ära Euroopa Parlamendi praeguseid ja tulevasi privileege; peab delegatsiooni NATO parlamentaarse assambleega suhtlemiseks Euroopa Parlamendi parlamentaarse diplomaatia oluliseks vahendiks ELi ja NATO tõhustatud partnerluse raames, mille eesmärk on tugevdada NATO Euroopa sammast ja aidata kaasa alliansi üldiste eesmärkide saavutamisele; on seisukohal, et delegatsioon NATO parlamentaarse assambleega suhtlemiseks võib etendada keskset rolli ELi ja NATO koostöö tugevdamisel, läbirääkijariikide ja peamiste partnerite demokraatliku vastupanuvõime tugevdamisel ning selle olulise partnerluse parlamentaarse mõõtme üldisel tugevdamisel;

181.peab äärmiselt oluliseks arendada ELi ja Ameerika Ühendriikide suhteid, mis põhinevad vastastikusel austusel ning sellistel ühistel väärtustel nagu demokraatia, vabadus ja õigusriik ning mitmesugustel ühistel või sarnastel huvidel; tunneb heameelt selle üle, et Ameerika Ühendriigid pingutavad kooskõlas Põhja‑Atlandi lepingu ja selle artikliga 5 aktiivselt Euroopa territoriaalse kaitse nimel, eriti arvestades Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda; julgustab vastastikuseid julgeoleku- ja kaitsealgatusi ning koostööd desarmeerimise ja relvade leviku tõkestamise, lõhkuvate tehnoloogiate mõju, kliimamuutuste, hübriidohtude, küberkaitse, sõjaväelise liikuvuse ja kriisiohjamise valdkonnas ning suhetes strateegiliste konkurentidega; nõuab ELi ja USA julgeoleku- ja kaitsedialoogi kui tihedama Atlandi-ülese koostöö olulise vahendi edasist tugevdamist;

182.märgib, et USA administratsiooni hiljutine tegevus ja hiljutised avaldused on pannud veel rohkem muretsema selle pärast, millise hoiaku Ameerika Ühendriigid Venemaa, NATO ja Euroopa julgeoleku suhtes võtavad; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et USA valitsus hääletas ÜRO Peaassambleel ja ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaa agressioonisõja kolmandat aastapäeva käsitlevate resolutsioonide üle samamoodi nagu Venemaa valitsus; nõuab, et komisjon teeks pingutusi, et tugevdada ELi ja USA julgeoleku- ja kaitsedialoogi kui tihedama Atlandi-ülese koostöö olulist vahendit;

183.märgib, kui oluline on suurendada koostööd kaitseotstarbelisel tootmisel ja hangetel, sealhulgas mõlema poole kaitsetööstuse võrdse turulepääsu kaudu; võtab teadmiseks Ameerika Ühendriikide 2024. aasta jaanuari riikliku kaitsetööstuse strateegia ja selle eesmärgi süvendada tööstuskoostööd partneritega; tunnistab, et kaitsekoostöö võimalike vastastikku kasulike valdkondade hulk on suur ja et see avaldab positiivset mõju tugevamale Atlandi-ülesele partnerlusele kasvava geopoliitilise konkurentsi tingimustes; rõhutab siiski, et selline koostöö eeldab võrdseid tingimusi, mis ei ole kooskõlas USA rahvusvahelise relvakaubanduse määruse sätetega; kutsub seetõttu komisjoni üles alustama Ameerika Ühendriikidega dialoogi, et uurida võimalusi arendada vastastikku kasulikku kaitsetööstuse koostööd, mis põhineb võrdseid Atlandi‑üleseid tingimusi tagaval õigusraamistikul;

184.rõhutab, et koostöö Kanadaga on ELi julgeoleku jaoks väga oluline, ning väljendab heameelt Kanada aktiivse rolli üle Ukraina toetamisel; on veendunud, et kahepoolne julgeoleku- ja kaitsedialoog ning tulevane julgeoleku- ja kaitsepartnerlus annavad aluse tõhustatud julgeoleku- ja kaitsekoostööle, sealhulgas vastavatele algatustele kaitsetööstuse tootmise edendamiseks;

185.tunnustab Ühendkuningriigi märkimisväärset panust Euroopa julgeolekusse ja stabiilsusesse ning tema pühendumust ühistele kaitse-eesmärkidele, mis suurendavad kollektiivset julgeolekut kogu Euroopas; väljendab heameelt ELi, ELi liikmesriikide ja Ühendkuningriigi tiheda koostöö üle Ukraina toetamisel ning selliste kahepoolsete lepingute üle nagu Ühendkuningriigi ja Saksamaa vaheline Trinity House’i leping kaitsekoostöö süvendamiseks; väljendab heameelt Ühendkuningriigi välis-, rahvaste ühenduse ja arenguministri osalemise üle ELi välisasjade nõukogu istungil 2024. aasta oktoobris; nõuab, et EL ja Ühendkuningriik tõhustaksid kiiresti kaitsekoostööd ja tihendaksid julgeolekupartnerlust, allkirjastades ühisdeklaratsiooni, mis sisaldab konkreetseid kohustusi ja struktureeritud dialoogi, et tugevdada ELi ja Ühendkuningriigi koostööd kõigi välis- ja julgeolekuprobleemide lahendamisel, millega EL ja Ühendkuningriik Euroopas silmitsi seisavad; rõhutab sellega seoses, kui oluline on tihedam koostöö teabe ja luureandmete jagamise, terrorismivastase võitluse sõjaväelise liikuvuse, julgeoleku- ja kaitsealgatuste, kriisiohjamise, küberkaitse, hübriidohtude ning välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumise valdkonnas, samuti ühiste ohtude, näiteks massihävitusrelvade leviku ühisel käsitlemisel;

186.peab oluliseks teha edusamme praktilises koostöös, vormistades ametlikult julgeoleku- ja kaitsepartnerlust käsitleva ühisdeklaratsiooni Ühendkuningriigiga, et tugevdada Euroopa julgeolekut ja NATO Euroopa sammast, eelkõige seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu; julgustab komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat kutsuma Ühendkuningriiki korrapäraselt nõukogu mitteametlikele välisministrite (ja kaitseministrite) istungitele, et vahetada arvamusi ühist huvi pakkuvates küsimustes, kaitstes samas täielikult ELi otsuste tegemise sõltumatust;

187.on veendunud, et ELi julgeolek on tihedalt seotud ELi lähinaabrite julgeolekuga ning et EL on huvitatud oma laienemispoliitika prioriteediks seadmisest ning Kagu- ja Ida‑Euroopa naabrite, eelkõige kandidaatriikide stabiilsuse tugevdamisest; nõuab tugevamat sõjalist ja julgeolekualast koostööd, sealhulgas tsiviil-sõjalist ja politsei-sõjalist julgeolekut ning koostööd sarnaselt meelestatud kandidaatriikide ja partneritega, eelkõige sellistes valdkondades nagu vastupanuvõime, küberturvalisus, hübriidohud, piirihaldus, terrorismivastane võitlus ja võitlus desinformatsiooni vastu; kordab sellega seoses vajadust tiheda koostöö järele NATOga; väljendab heameelt julgeoleku- ja kaitsepartnerluste sõlmimise üle ELi ja Põhja-Makedoonia vahel 19. novembril 2024 ning ELi ja Albaania vahel 18. detsembril 2024;

188.rõhutab, et liit peaks hõlbustama ÜVJP/ÜJKP küsimustes suurel määral vastavusse viidud õigusaktidega Euroopa partnerite, eelkõige Lääne‑Balkani riikide, osalemist kaitsesektoriga seotud praegustes ja tulevastes programmides; kinnitab veel kord, et kandidaatriikide põhjalik kaasamine hõlbustaks oluliselt nende ühinemisprotsessi, suurendades nende tööstuslikku ja operatiivset suutlikkust kaitsesektoris, suurendades seeläbi koostalitlusvõimet ELi liikmesriikide relvajõududega; on seisukohal, et Lääne‑Balkani kandidaatriikide igakülgne kaasamine ELi kaitsealgatustesse oleks strateegiline investeering ning lahutamatu osa ELi püüdlustest võidelda nendes riikides kasvava enesekehtestamise ja välissekkumise vastu;

189.julgustab liikmesriike ka edaspidi kasutama Euroopa rahutagamisrahastut julgeolekuteenistuste koolitamiseks ja varustamiseks ÜJKP missioone vastuvõtvates Kagu- ja Ida‑Euroopa partnerriikides, eelkõige sõjaväepolitsei, meditsiini ja õiguskaitse taristu ning luureandmete vahetamise suutlikkuse suurendamiseks turvaliste sideliinide kaudu;

190.rõhutab ELi ja Aafrika suhete tähtsust Euroopa julgeoleku jaoks; peab tähtsaks oluliselt tugevdada ELi partnerlust Aafrika riikidega;

191.rõhutab India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegilist tähtsust ELi kaitseraamistikus, tunnistades vajadust tegeleda kasvavate julgeolekuprobleemidega, mis on seotud Hiina piirkondliku tegevusega ja selle laiema mõjuga ülemaailmsele stabiilsusele; peab hädavajalikuks tugevdada ELi kohalolekut ja partnerlust selles piirkonnas; on teadlik ka Taiwani juhtivast rollist kõrgtehnoloogilises arengus ja tema ulatuslikest kogemustest Hiina hübriidrünnakute, desinformatsiooni ning välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumise tõrjumisel, mida tuleks mitmepoolse teabevahetuse ja koostöö tugevdamise võimaluste hindamisel kindlasti arvesse võtta;

192.rõhutab vajadust luua ELi piirkondlike liitlaste ja partnerite võrgustiku kaudu kestvam kollektiivne julgeolek, mis on kõnealuses piirkonnas toimuvas tegevuses osalemise tavapärane alus; väljendab suurt heameelt ELi ja Jaapani vahelise julgeoleku- ja kaitsepartnerluse hiljutise sõlmimise üle 1. novembril 2024 ning ELi ja Lõuna‑Korea vahelise julgeoleku- ja kaitsepartnerluse sõlmimise üle 4. novembril 2024; on veendunud, et ELi strateegilise ja kaitsepartnerluste edasine süvendamine Jaapani ja Lõuna-Koreaga ning korrapärase dialoogi, koostöö ja suutlikkuse suurendamise arendamine teiste India ja Vaikse ookeani piirkonna sarnaselt meelestatud riikidega, nagu Austraalia, Uus‑Meremaa, Lõuna‑Korea ja Taiwan, on ühise julgeoleku edendamiseks väga olulised; kordab oma üleskutset ELile jätkata koostööd uute strateegiliste partneritega selles piirkonnas, näiteks Indoneesia ja Vietnamiga;

193.rõhutab ELi ja India vahelise partnerluse olulisust ja on veendunud, et komisjoni presidendi ja volinike kolleegiumi oluline visiit Indiasse 27. ja 28. veebruaril 2025 tähistas ELi ja India suhete ajaloos uue peatüki algust ning kinnitas taas strateegilist seost ja selle kasutamata potentsiaali; rõhutab meie partnerluse süvendamise potentsiaali, sealhulgas tõhustatud julgeoleku- ja kaitsealaste konsultatsioonide kaudu;

194.rõhutab, et ÜJKP tugevdamine kümnenda ametiaja poliitilise prioriteedina ning kaitsepoliitika ja -programmide kulutuste suurendamine ELi tasandil ja liikmesriikide poolt nõuab piisavat parlamentaarset kontrolli ja aruandekohustust;

195.nõuab sellega seoses, et tugevdataks Euroopa Parlamendi kontrolli-, seadusandlikku ja eelarvealast rolli üha suurema hulga kaitsealgatuste üle kõigis ELi institutsioonides ning eelkõige ÜJKP raames tehtava töö üle, sealhulgas tugevdades korrapärast dialoogi ja teabevahetust ning säilitades komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kaitse ja kosmose voliniku ning Euroopa Parlamendi pädevate organite vaheliste alaliste suhtluskanalite avatuse; soovitab edastada asjaomastele parlamendikomisjonidele korrapäraselt ajakohastatud luureandmeid;

196.taunib asjaolu, et teabe kättesaamatuse tõttu ei ole Euroopa Parlament olukorras, kus ta saaks PESCO projekte nõuetekohaselt kontrollida; kordab oma üleskutset liikmesriikidele esitada Euroopa Parlamendile PESCO projektide rakendamise aruanne vähemalt kaks korda aastas; kordab lisaks oma üleskutset Euroopa välisteenistusele anda Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitsekomisjonile korrapäraselt ja põhjalikult aru strateegilise kompassi ning muude julgeoleku- ja kaitsealgatuste ja -programmide rakendamise ning nende hindamiste kohta; rõhutab vajadust parandada kontrolli kaitsetööstust käsitlevate õigusaktide rakendamise üle, võttes kasutusele delegeeritud õigusaktide menetluse;

197.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjoni presidendile ja pädevatele volinikele, ÜRO peasekretärile, NATO peasekretärile, NATO parlamentaarse assamblee presidendile, ELi julgeoleku- ja kaitseasutustele ning liikmesriikide ja partnerriikide valitsustele ja parlamentidele.