1.kinnitab veel kord inimõiguste universaalsust, omavahelist seotust, vastastikust sõltuvust ja jagamatust ning iga inimese loomupärast väärikust; kinnitab veel kord ELi ja selle liikmesriikide kohustust edendada ja kaitsta demokraatiat ja inimõiguste universaalsust kogu maailmas; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid näitaksid kooskõlas oma väärtustega eeskuju, et edendada ja rangelt järgida inimõigusi ja toetada rahvusvahelist õigusemõistmist;

2.rõhutab, et inimõiguste ja põhivabaduste järgimine, kaitse ja kasutamine peab olema ELi välispoliitika nurgakivi kooskõlas selle aluspõhimõtetega; soovitab seetõttu tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid jääksid edasipüüdlikuks oma kohustuses muuta vabadus, demokraatia ja inimõigused ning nende kaitse sujuvalt kõigi ELi poliitikavaldkondade keskseks osaks ning suurendada selles valdkonnas ELi sise- ja välispoliitika kooskõla, sealhulgas kõigi oma rahvusvaheliste lepingute kaudu;

3.rõhutab, et EL peab olema täielikult valmis võitlema autoritaarsuse, totalitarismi ja populismi esilekerkimise ning inimõiguste, demokraatia ja rahvusvahelise humanitaarõiguse universaalsuse põhimõtte üha sagedasema rikkumise vastu;

4.mõistab hukka kogu maailmas sagenevad inimõiguste ning demokraatlike põhimõtete ja väärtuste rikkumised ja kuritarvitamised, sealhulgas tagasimineku oht inimõiguste, eelkõige naiste õiguste valdkonnas, samuti hukkamised, kohtuvälised tapmised, meelevaldsed vahistamised ja kinnipidamised, piinamine ja väärkohtlemine, sooline vägivald, kodanikuühiskonna, poliitiliste oponentide, tõrjutud ja vähekaitstud rühmade, sealhulgas laste ja eakate, rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate ning etniliste ja usuvähemuste mahasurumine; mõistab samuti hukka orjuse ja sunniviisilise töö, ülemäärase vägivalla kasutamise ametiasutuste poolt, sealhulgas rahumeelsete meeleavalduste ja muude kogunemiste vägivaldse mahasurumise, süstemaatilise ja struktuurse diskrimineerimise, kohtusüsteemi vahendina kasutamise, sõltumatu meedia tsenseerimise ja ähvardamise, sealhulgas digivaldkonna ohud, nagu internetipõhine jälgimine ja interneti sulgemine, samuti poliitilised rünnakud rahvusvaheliste institutsioonide ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra vastu ning ebaseaduslike sõjameetodite üha sagedasema kasutamise, millega rikutakse raskelt rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigustealast õigust; taunib demokraatlike institutsioonide ja protsesside kaitse nõrgenemist ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemist kogu maailmas; mõistab hukka mitteliberaalsete režiimide rahvusvahelised repressioonid kodanike ja aktivistide vastu, kes on otsinud varjupaika välismaal, sealhulgas ELi territooriumil; mõistab hukka Prantsuse‑Alžeeria kirjaniku Boualem Sansali vahistamise ja talle viie aasta pikkuse vanglakaristuse määramise Alžeeria kohtu poolt; nõuab tema viivitamatut vabastamist ja loodab, et Alžeeria ametivõimud näevad selleks tungivat vajadust;

5.võtab sügava murega teadmiseks jätkuva rahvusvahelise vastutuskriisi ning keerulise ülesande teha lõpp karistuseta jäämisele rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse põhinormide rikkumise eest konfliktides kogu maailmas; kinnitab veel kord humanitaarabi neutraalsust ja tähtsust kõigis konfliktides ja kriisides; rõhutab mitmepoolsete foorumite kaudu toimivate organisatsioonide, nagu ÜRO diskrediteerimise ja ründamise tõsiseid tagajärgi, mis võib soodustada karistuseta jäämise kultuuri ning vähendada usaldust ÜRO süsteemi vastu ja kahjustada selle toimimist; nõuab, et EL toetaks rahvusvahelist õigussüsteemi ja võtaks mõjusaid meetmeid nõuete täitmise tagamiseks;

6.märgib rahuloluga, et kuigi inimõiguste vallas esineb kogu maailmas suuri probleeme, on mõnel pool tehtud ka suuri edusamme; toob esile eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate tööd; rõhutab, et inimõiguste ja demokraatia valdkonnas on vaja strateegilisemat teabevahetust, levitades uudiseid heade tulemuste, poliitikameetmete ja parimate tavade kohta; toetab algatust „Head inimõigustealased lood“ kui viisi, kuidas jagada inimõiguste kohta positiivseid lugusid, ja soovitab seda ajakohastada; rõhutab ELi avaliku ja kultuuridiplomaatia ning rahvusvaheliste kultuurisuhete rolli inimõiguste edendamisel ning nõuab, et Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni ja tulevikusuundade analüüsi üksus suurendaks oma pingutusi selles valdkonnas;

7.märgib murega kasvavat lõhet kogu maailmas; rõhutab ELi jagatud vastutust jätkata kõikjal demokraatlike väärtuste ja põhimõtete ning inimõiguste, rahvusvahelise õigusemõistmise, rahu ja väärikuse kaitsmist, mis on praeguse ülemaailmse ebastabiilse poliitika kontekstis veelgi olulisem; kutsub ELi üles jätkama erinevate sidusrühmadega suhtlemist ning kõikehõlmavate vahendite väljatöötamist inimõiguste ja demokraatia tugevdamiseks kogu maailmas;

8.märgib, et EL ja selle liikmesriigid on teinud ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava rakendamisel märkimisväärseid edusamme, ent nad ei ole saavutanud kõiki selle eesmärke, osaliselt ka enneolematute probleemide tõttu, millega maailm on selle vastuvõtmisest alates kokku puutunud; väljendab sellega seoses heameelt tegevuskava pikendamise üle 2027. aastani, et suurendada nii palju kui võimalik inimõiguste ja demokraatia koostoimet ja vastastikust täiendavust kohalikul, riiklikul ja ülemaailmsel tasandil;

9.toetab täielikult tööd, mida Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja on teinud selleks, et aidata muuta inimõigustealane tegevus ELi välissuhetes nähtavamaks ja sidusamaks; toetab eriesindaja keskset rolli ELi poolsel inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel, tehes koostööd kolmandate riikide ja sarnaselt meelestatud partneritega; rõhutab vajadust ELi inimõiguste eriesindaja ning teiste ELi eriesindajate ja erisaadikute tiheda koostöö järele, et seda sidusust veelgi parandada, ning nõuab, et ELi inimõiguste eriesindaja roll oleks veelgi nähtavam; nõuab, et ELi eriesindaja tööd toetataks suuremate vahenditega ja parema koordineerimise abil ELi delegatsioonidega kogu maailmas; peab kahetsusväärseks, et olenemata pidevatest üleskutsetest on parlament jäetud ELi eriesindaja valimise protsessist kõrvale; rõhutab, et ELi eriesindaja peab parlamendile korrapäraselt aru andma;

10.tuletab meelde naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“, sealhulgas selle inimõiguste ja demokraatia programmi põhirolli ELi juhtvahendina inimõiguste ja demokraatia edendamisel ja kaitsmisel kogu maailmas; rõhutab vajadust kaasata kodanikuühiskond kogu ELi asjakohasesse välistegevusse, sealhulgas strateegiasse „Global Gateway“, mida rahastatakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu; kordab, kui oluline on ühtlustada inimõigustel põhinevat lähenemisviisi ELi välistegevuse vahendites; rõhutab parlamendi rolli instrumendi programmitöö protsessis ning kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles jagama aegsasti kogu asjakohast teavet, et parlament saaks oma rolli täita, eelkõige komisjoniga peetavate kõrgetasemeliste geopoliitiliste dialoogide käigus ning vahehindamise protsessis ja oma resolutsioonides; kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles tagama, et soovituskirjadele antakse vastus iga geopoliitilise dialoogi ja iga resolutsiooni järel; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja ja käivitaks naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ tervikliku tsentraliseeritud veebisaidi, mis sisaldaks teavet kõigi mitmeaastaste sihtprogrammide kohta, kirjeldades üksikasjalikult nende asjakohaseid eelarveid, seotud meetmeid ja rahalisi eraldisi, mida nad toetavad, ning mis oleks jaotatud nii riikide kui ka teemade kaupa; märgib, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja kõigi tulevaste vahendite puhul tuleb keskenduda jätkuvate probleemide põhiteguritele, sealhulgas vajadusele tugevdada majandusarengu toetamise kaudu kohalike kogukondade vastupanuvõimet ja demokraatiat soodustavat tegevust;

11.nõuab sõltumatut eelhindamist, et teha kindlaks projektide võimalik mõju ja võimalikud riskid seoses inimõigustega kooskõlas määruse (EL) 2021/947 artikli 25 lõikega 5; nõuab sõltumatut inimõiguste järelevalvet projektide kogu rakendamise ajal kolmandates riikides, eriti seoses projektidega, millega kaasneb suur rikkumiste oht; nõuab selliste projektide peatamist, mis aitavad otseselt (või kaudselt) kaasa inimõiguste rikkumistele kolmandates riikides; kordab, et keelatud on eraldada ELi rahalisi vahendeid ELi põhiväärtustega vastuolus olevatele tegevustele, nagu terrorism või äärmuslus; kutsub komisjoni üles jagama parlamendiga ennetavalt kõiki inimõigustega seotud hindamisi;

12.kordab oma üleskutset integreerida ELi ja kolmandate riikide vahelistesse lepingutesse inimõigustealased hindamised ning lisada jõulised inimõiguste klauslid, mida toetavad selged võrdlusalused ja menetlused, millest tuleb rikkumiste korral lähtuda; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tagama kehtivates rahvusvahelistes lepingutes sisalduvate inimõiguste klauslite aktiivse jälgimise ja tulemusliku täitmise ning parandama parlamendile teabe edastamist selle täitmisega seotud kaalutluste ja otsuste kohta; kordab, et olukorras, kus ELi partnerriigid rikuvad pidevalt inimõiguste klausleid, sealhulgas neid, mis on seotud üldiste tariifsete soodustuste kavaga GSP+, peaks EL reageerima kiiresti ja otsustavalt, sealhulgas peatades kõnealuste lepingute kohaldamise, kui muud võimalused ei anna tulemusi; nõuab, et rakendataks Euroopa Ombudsmani soovitust luua ELi kaubandus- ja rahastamisvahendite raames kaebuste menetlemise portaal või et kohandataks komisjoni ühtset kontaktpunkti nii, et selle kaudu saaks esitada kaebusi inimõiguste klauslite rikkumise kohta; kutsub ELi institutsioone üles suhtlema korrapäraselt äriringkondadega ja kodanikuühiskonnaga, et tugevdada seost rahvusvahelise kaubanduse, inimõiguste ja majandusjulgeoleku vahel; nõuab, et EL tagaks oma Global Gateway investeeringute ja projektide kaudu inimõiguste edendamise ja kaitse, tagades, et investeeringud ega projektid ei tekita kahju;

13.rõhutab inimõigusdialoogide tähtsat rolli ELi inimõigustealastes vahendites ning ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava rakendamise peamise vahendina; rõhutab, et neis dialoogides tuleb asjaomaste riikidega käsitleda inimõiguste ja demokraatia üldist olukorda; märgib, et inimõigusdialooge tuleks pidada ELi pideva tegevuse põhielemendiks, mitte eraldiseisvaks vahendiks, ning et ELi mittekuuluvate riikide pidev suutmatus dialoogides ja peamiste tulemuste elluviimisel tõeliselt osaleda peaks viima muude asjakohaste välispoliitika vahendite kasutamiseni; tuletab meelde, et neid dialooge tuleb kasutada koos ja koostoimes teiste vahenditega, rakendades lähenemisviisi „rohkema eest rohkem ja vähema eest vähem“; kordab vajadust võtta arutlusele üksikjuhtumeid, eelkõige neid, mis puudutavad Sahharovi auhinna laureaate, ja neid, mida Euroopa Parlament on oma resolutsioonides rõhutanud, ning tagada piisavad järelmeetmed; kutsub Euroopa välisteenistust ja liidu delegatsioone üles suurendama inimõigusdialoogide ja nende tulemuste nähtavust, tagades, et need on tulemustele suunatud ja põhinevad selgetel võrdlusalustel, mille saab lisada avaldatavasse ühisesse pressiteatesse, ning võtma asjakohaseid järelmeetmeid; nõuab kodanikuühiskonna suuremat ja sisulist kaasamist dialoogidesse; rõhutab, et tõelistel kodanikuühiskonna organisatsioonidel ei tohi takistada osaleda inimõigustealastes dialoogides ning et igasse dialoogi tuleb piiranguteta kaasata kõik tõelised kodanikuühiskonna organisatsioonid;

14.väljendab heameelt selle üle, et kogu maailmas rakendatavat inimõiguste rikkujate vastast ELi sanktsioonirežiimi kasutatakse üha enam peamise poliitilise vahendina ELi inimõiguste ja demokraatia kaitsmisel kõikjal maailmas; peab siiski kahetsusväärseks, et selle kasutamine on endiselt piiratud, eriti praeguses geopoliitilises olukorras; märgib aga ära probleemid, mida ühehäälsuse nõue tekitab sanktsioonide vastuvõtmisel, ja kordab oma üleskutset nõukogule võtta kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi üle otsustamisel kasutusele kvalifitseeritud häälteenamus; tuletab sellega seoses meelde parlamendi poolt 2023. aastal nõukogule esitatud ametlikku taotlust, milles nõuti ELi reformi käsitleva konventsioon käivitamist, et suurendada muu hulgas kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud otsuste arvu; nõuab, et kogu maailmas rakendatavat inimõiguste rikkujate vastast ELi sanktsioonirežiimi ja teisi ad hoc sanktsioonirežiime kasutataks jõulisemalt nende isikute suhtes, kes vastutavad inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse raskete rikkumiste eest, sealhulgas kõrgete ametnike suhtes; toetab täielikult võimalust kehtestada sellega seoses ELi raamistikus sihipäraseid korruptsioonivastaseid sanktsioone, mis on olnud Euroopa Parlamendi pikaajaline prioriteet, ning seda kas nende lisamise kaudu kogu maailmas rakendatavasse inimõiguste rikkujate vastasesse ELi sanktsioonirežiimi või teistsuguse režiimi kaudu; rõhutab sanktsioonide täieliku täitmise tagamise vajadust ja nõuab kõrvalehoidmisega tegelemist;

15.kordab oma muret autoritaarsete ja illiberaalsete režiimide kasvavate rünnakute pärast demokraatlike põhimõtete, väärtuste ja pluralismi vastu; rõhutab, et demokraatia kaitse ja toetamine kogu maailmas on üha enam muutumas geopoliitiliseks ja strateegiliseks huviks; rõhutab, kui olulised on parlamendi pingutused partnerparlamentide suutlikkuse suurendamisel ning vahendamise ja dialoogi- ja kompromissikultuuri edendamisel, eelkõige noorte juhtpoliitikute seas, ning naissoost parlamendiliikmete, inimõiguste kaitsjate ning kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia esindajate võimestamisel; kutsub komisjoni veel kord üles jätkama ja laiendama oma tegevust nendes valdkondades, suurendades rahastamist ja toetust ELi organitele ja ametitele ning muudele toetuspõhistele organisatsioonidele; rõhutab, kui oluline on pakkuda kodanikuühiskonnale ja eriarvamusi väljendavatele isikutele otsest tuge, eelkõige praeguses olukorras, kus ülemaailmseid pingeid ja repressioone esineb üha rohkemates riikides aina sagedamini; kordab, kui tähtsad on ELi valimisvaatlusmissioonid ja Euroopa Parlamendi panus nende metoodika väljatöötamisse ja täiustamisse; nõuab ELi meetmekogumi väljatöötamist, mida tuleks kasutada vaidlustatud või läbipaistmatute valimistulemuste korral, et vältida valimisjärgses keskkonnas poliitiliste ja sõjaliste kriiside puhkemist; nõuab mõjusamaid ELi meetmeid, et võidelda valimiskampaaniates ELi vastu suunatud manipuleerivate ja valesõnumite vastu, eelkõige riikides, mis saavad märkimisväärset ELi humanitaar- ja arenguabi, ning riikides, mis on ELi kandidaatriigid; nõuab tõhustatud koostööd Euroopa Parlamendi demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma, asjaomaste komisjoni peadirektoraatide ja Euroopa välisteenistuse vahel; nõuab, et EL tõstataks kolmandate riikidega soolise võrdõiguslikkuse küsimusi, sealhulgas seoses seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega; nõuab inimõigusdialoogide nähtavuse suurendamist, tagades, et need on tulemustele suunatud ja põhinevad selgetel võrdlusalustel, mis võimaldavad tulemuslikku järelevalvet, sealhulgas kodanikuühiskonnaga peetavate tulemuslike eel- ja järelkonsultatsioonide ning ühiste pressiteadete avaldamise kaudu, ning asjakohaste järelmeetmete võtmist;

16.rõhutab, kui oluline on suurendada naiste osalemist demokraatlikes süsteemides, et vähendada erinevust naiste esindatuses otsustusprotsessis; nõuab, et ELi välistegevus soodustaks naiste suuremat osalemist poliitikas, ettevõtluses ja kodanikuühiskonnas;

17.on äärmiselt mures kodanikuühiskonna tegutsemisruumi jätkuva piiramise ja kasvavate ohtude pärast inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, nende perekondade, kogukondade ja juristide tööle ning peab eriti murettekitavaks üha keerukamaid vahendeid, mida kasutatakse nende tagakiusamiseks; mõistab teravalt hukka nende meelevaldsed kinnipidamised ja tapmised; mõistab hukka kodanikuühiskonna organisatsioonide ahistamise kehtivate õigusnormidega, näiteks välisagentide seaduse ja muu sarnasega, ning taunib ka muid piiranguid, millega nad kokku puutuvad; mõistab hukka asjaolu, et naissoost inimõiguste kaitsjad puutuvad jätkuvalt kokku nende vastu suunatud lakkamatute ja üha keerukamate rikkumistega, sealhulgas sihttapmiste, füüsiliste rünnakute, kadunuks jäämiste, laimukampaaniate, vahistamiste, kohtuliku ahistamise ja hirmutamisega; märgib murega, et nende rünnakute eesmärk näib olevat naissoost inimõiguste kaitsjaid süstemaatiliselt vaigistada ja nende hääl avalikust sfäärist kustutada; toetab täielikult inimõiguste kaitsjate tööd ja ELi tegevust, et tagada nende kaitse kogu maailmas; rõhutab tungivalt, et on vaja põhjalikult ja õigeaegselt läbi vaadata ELi inimõiguste kaitsjaid käsitlevad suunised, et käsitleda esilekerkivaid probleeme ja ohte ning tagada, et suunised oleksid kohaldatavad ja mõjusad inimõiguste kaitsjate kaitsmisel kogu maailmas, ning integreerida ajakohastatud suunistesse sootundlikud ja valdkonnaülesed lähenemisviisid, peegeldades inimõiguste kaitsjate erinevat tausta ja kogemusi ning võttes arvesse konkreetseid nõrkusi, millega nad võivad kokku puutuda; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kohaldaksid täielikult ja järjepidevalt inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid; nõuab pingutusi kommunikatsioonistrateegiate tõhustamiseks, et parandada inimõiguste kaitsjate kaitsmise ja toetamise mehhanisme edendavate ELi meetmete ja kanalite nähtavust;

18.väljendab tõsist muret inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna vastu suunatud rahvusvaheliste repressioonide sageneva esinemise pärast; nõuab ELi strateegia väljatöötamist, millega ühtlustatakse riikide reageerimist rahvusvahelistele repressioonidele;

19.väljendab sügavat muret seoses inimõiguste kaitsjate ja õiguste eest seisvate kogukondade üha ebakindlamaks muutuva finantsolukorraga, eriti ülemaailmses kontekstis, mida iseloomustab repressioonide süvenemine; märgib, et praeguse geopoliitilise olukorra tõttu on inimõiguste kaitsjate vajadus toetuse järele suurenenud; nõuab seetõttu, et EL ja selle liikmesriigid kasutaksid täiel määral ära oma rahalist toetust inimõiguste kaitsjatele, tagades paindlike, juurdepääsetavate ja püsivate rahastamismehhanismide loomise, mis võimaldavad neil kaitsjatel jätkata oma olulist tööd kasvavatest probleemidest hoolimata;

20.nõuab, et Euroopa välisteenistus, komisjon ja ELi delegatsioonid pööraksid erilist tähelepanu ohus olevate Sahharovi auhinna laureaatide ja finalistide olukorrale, ning võtaksid otsustavaid meetmeid koostöös liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga, et tagada nende heaolu, turvalisus või vabastamine; avaldab tunnustust Sahharovi auhinna laureaatidele ja finalistidele, kes on kaotanud elu võitluses inimõiguste, demokraatia ja vabaduse eest;

21.väljendab heameelt ELi viisakäsiraamatu ajakohastamise üle seoses inimõiguste kaitsjatega ning nõuab, et liikmesriigid kohaldaksid seda täiel määral ja järjepidevalt; kordab oma nõudmist, et komisjon täidaks ennetavat rolli, et kehtestada liikmesriikide vahel koordineeritud lähenemisviis ohus olevatele inimõiguste kaitsjatele;

22.rõhutab, et nii karistamatus kui ka korruptsioon võimaldavad ja süvendavad inimõiguste rikkumisi ja kuritarvitusi ning demokraatlike põhimõtete õõnestamist; väljendab heameelt korruptsioonivastaste meetmete üle ELi välispoliitikas komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 3. mai 2023. aasta ühisteatises korruptsioonivastase võitluse kohta (JOIN(2023)0012), millele peaks järgnema range korruptsioonivastase raamistiku jõustamine, näiteks võttes vastu ELi korruptsioonivastase võitluse direktiivi, ning selle küsimuse põhjalik käsitlemine ELi korruptsioonivastase strateegia raames; toetab ELi ja kolmandate riikide vahelistes kaubanduslepingutes sisalduvaid korruptsioonivastaseid sätteid; rõhutab kolmandate riikide kodanikuühiskonna ja ajakirjanike olulist rolli karistamatuse ja korruptsiooni vastase võitluse järelevalves; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi kohtureformide läbiviimisel, karistamatuse vastu võitlemisel ning läbipaistvuse ja korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste parandamisel kolmandates riikides; julgustab ELi ja selle liikmesriike koordineerima võimaluse korral tihedamalt liitlaste ja partneritega, et võidelda süsteemse korruptsiooni vastu, mis võimaldab autokraatidel võimul püsida, jätab ühiskonnad ilma põhiressurssidest ning õõnestab demokraatiat, inimõigusi ja õigusriiki;

23.rõhutab, et EL peab astuma selgeid samme eesmärgiga tunnistada tihedat seost korruptsiooni ja inimõiguste rikkumiste vahel, et võtta meetmeid inimõiguste rikkujate majanduslike ja rahaliste toetajate vastu;

24.kinnitab veel kord, et inimõiguste austamise, kaitse ja järgimise edendamine kogu maailmas nõuab tugevat rahvusvahelist koostööd mitmepoolsel tasandil; rõhutab ÜRO ja selle organite eriti tähtsat rolli peamise foorumina, mis peab suutma mõjusalt edendada rahu ja julgeoleku tagamist, kestlikku arengut ning inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid ÜRO, selle ametite ja erimenetluste töö toetamist nii poliitiliselt kui ka rahaliselt, et tagada selle sobivus eesmärgi saavutamiseks ning võidelda autoritaarsete ja totalitaarsete režiimide mõju vastu; rõhutab, et praeguse mitmepoolse korra struktuuri tuleb täielikult kaasata uued ülemaailmsed osalejad, eelkõige need, kes keskenduvad demokraatiale ja inimõigustele; kordab, et EL ja selle liikmesriigid peavad rääkima ÜROs ja muudel mitmepoolsetel foorumitel ühel häälel, et tegeleda tulemuslikult inimõiguste ja demokraatia ees seisvate üleilmsete probleemidega mitmepoolsetel foorumitel, ning toetama võimalikult jõulist sõnastust kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega; nõuab sellega seoses edusamme selle tagamisel, et ELil oleks lisaks liikmesriikide olemasolevatele kohtadele samuti koht rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogus; nõuab, et ELi delegatsioonidel oleks mitmepoolsetel foorumitel suurem roll, mille jaoks neil peaksid olema asjakohased vahendid;

25.on sügavalt mures autoritaarsete ja totalitaarsete režiimide üha sagenevate rünnakute pärast reeglitel põhineva maailmakorra vastu, sealhulgas provotseerimata ja põhjendamatu agressiooniga oma rahumeelsete naabrite vastu ning ÜRO organite toimimise kahjustamisega, nimelt kuritarvitades ÜRO Julgeolekunõukogus vetoõigust; rõhutab, et nende organite vähenenud tulemuslikkus toob endaga kaasa reaalsed kulud konfliktide, kaotatud elude ja inimkannatuste kujul ning nõrgestab tõsiselt riikide üldist võimet tulla ülemaailmsete probleemidega toime; kutsub liikmesriike ja sarnaselt meelestatud partnereid üles töötama välja kindla strateegia ning suurendama jõupingutusi selle suundumuse tagasipööramiseks ning saatma neile organisatsioonidele nende ründamise või ähvardamise korral ühtse ja tugeva toetussõnumi; on veendunud, et ÜRO, selle organid ja muud mitmepoolsed organisatsioonid vajavad nende kasvavate probleemide ja ohtudega tegelemiseks reforme;

26.peab äärmiselt kahetsusväärseks mõne riigi otsust ÜRO Inimõiguste Nõukogust välja astuda;

27.kordab, et EL toetab Rahvusvahelist Kohut ja Rahvusvahelist Kriminaalkohut kui olulisi, sõltumatuid ja erapooletuid kohtuasutusi rahvusvahelise õigusemõistmise seisukohalt eriti keerulisel ajal; tuletab meelde, et hästi rahastatud Rahvusvaheline Kriminaalkohus on raskete rahvusvaheliste kuritegude tulemuslikuks menetlemiseks hädavajalik; väljendab heameelt poliitilise ja rahalise toetuse üle, mida EL on andnud Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuurile, ja ülemaailmse algatuse üle võitluseks karistamatuse vastu rahvusvaheliste kuritegude puhul, mille raames pakutakse rahalist toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes on pühendunud õigusemõistmise ja vastutusele võtmise edendamisele rahvusvaheliste kuritegude ja inimõiguste raskete rikkumiste eest, muu hulgas hõlbustades üleelanute osalemist kohtumenetlustes; nõuab, et ELi ja selle liikmesriigid jätkaksid ja suurendaksid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, sealhulgas selle ohvrite usaldusfondi toetamist vajalike vahenditega, sealhulgas ressursside ja poliitilise toetusega, ning kasutaksid kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et võidelda karistamatuse vastu kogu maailmas ning võimaldada Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul oma mandaati tulemuslikult täita; kutsub kõiki liikmesriike üles austama ja rakendama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kõigi organite, sealhulgas selle prokuratuuri ja kodade tegevust ja otsuseid, nõudma tungivalt, et teised riigid kohtuga ühineksid ja teeksid sellega koostööd, sealhulgas tagaksid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismääruste täitmise, ning toetama nende tööd õigusemõistmisega tegeleva sõltumatu ja erapooletu institutsioonina kõikjal maailmas; peab kahetsusväärseks, et mõned Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriigid ei ole täitnud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärusi, mis õõnestab kohtu tööd; kutsub ELi üles nõudma, et kolmandad riigid, sealhulgas tema peamised partnerid, tunnustaksid Rahvusvahelist Kriminaalkohut ja ühineksid Rooma statuudiga;

28.kordab ELi tugevat toetust Euroopa Inimõiguste Kohtule; nõuab tungivalt, et kõik Euroopa inimõiguste konventsioonile allakirjutanud riigid järgiksid täielikult selle kohtu otsuseid;

29.rõhutab, kui oluline on Rahvusvahelist Kriminaalkohut mitte politiseerida, kuna tema mandaadi kuritarvitamise korral väheneb usaldus kohtu vastu; mõistab eeskätt kõige kriitilisemalt hukka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu enda ja tema töötajate suhtes toime pandud poliitilised rünnakud ja kehtestatud või kavandatud sanktsioonid ja muud sunnimeetmed; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles tegema koostööd lahenduste leidmiseks, et kaitsta Rahvusvahelise Kriminaalkohtu institutsiooni ja selle töötajaid mis tahes tulevaste sanktsioonide eest, mis võiksid ohustada kohtu toimimist;

30.väljendab suurt muret USA sanktsioonide pärast Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, selle prokuröride, kohtunike ja töötajate suhtes, mis kujutavad endast tõsist rünnakut rahvusvahelise kohtusüsteemi vastu; kutsub komisjoni üles rakendama viivitamata blokeerimisseadust ja kutsub liikmesriike üles suurendama viivitamata oma diplomaatilisi jõupingutusi, et kaitsta Rahvusvahelist Kriminaalkohut kui rahvusvahelise kohtusüsteemi asendamatut nurgakivi;

31.tunnistab, et üldine kohtualluvus on rahvusvahelise kriminaalõigussüsteemi oluline vahend karistamatuse vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks ning rahvusvahelise vastutuse edendamiseks; kutsub liikmesriike üles kohaldama karistamatuse vastases võitluses üldist kohtualluvust;

32.nõuab, et EL ja selle liikmesriigid juhiksid igasuguse äärmusluse vastast võitlust kogu maailmas, ning väljendab heameelt ELi selleteemalise strateegia vastuvõtmise üle; nõuab, et terrorismivastane võitlus oleks ELi sise- ja välisasjade tegevuskavas esikohal;

33.märgib murega, et rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelist inimõigustealast õigust eiratakse üha enam, eriti käimasolevates konfliktides kogu maailmas; mõistab teravalt hukka tahtlike, valimatute ja ebaproportsionaalsete rünnakute sagenemise tsiviilisikute ja tsiviilobjektide vastu mitmes konfliktiolukorras; rõhutab, kui tähtis on, et kõik ÜRO asutused ja humanitaarabiorganisatsioonid saaksid anda täielikku, õigeaegset ja takistamatut abi kõigile kaitsetus olukorras olevatele elanikkonnarühmadele, ning kutsub kõiki relvakonfliktide osalisi üles nende organisatsioonide tööd täielikult austama ja tagama, et nad saaksid ilma sekkumiseta täita tsiviilisikute põhivajadusi; mõistab hukka katsed õõnestada humanitaarabi andvaid ÜRO asutusi; nõuab tungivalt, et kõik relvakonfliktide osalised kaitseksid tsiviilelanikkonda, humanitaar- ja meditsiinitöötajaid ning ajakirjanikke ja meediatöötajaid; kutsub kõiki relvakonfliktide osalisi üles austama ÜRO rahuvalvemissioonide legitiimsust ja puutumatust; kutsub kõiki riike üles tingimusteta ja täielikult järgima rahvusvahelist humanitaarõigust; kutsub rahvusvahelist üldsust ja eelkõige liikmesriike üles edendama vastutust ja võitlust karistamatuse vastu rahvusvahelise humanitaarõiguse raskete rikkumiste eest; nõuab vajaduse korral humanitaarkoridoride süstemaatilist loomist sõja- ja lahingupiirkondades, et võimaldada ohus olevatel tsiviilisikutel konfliktidest pääseda, ning mõistab teravalt hukka kõik rünnakud nende vastu; nõuab takistamatut juurdepääsu humanitaarorganisatsioonidele, kes jälgivad ja abistavad sõjavange, nagu on sätestatud sõjavangide kohtlemise Genfi konventsioonis; ootab, et rahvusvahelised organisatsioonid järgiksid sõjavangide kohtlemisel rahvusvahelist õigust; nõuab rahvusvahelist koostööd ja abi sunniviisiliselt välja saadetud inimeste tagasisaatmisel, eelkõige laste ja pangvangide puhul;

34.on tõsiselt mures territooriumide pikaajalise okupeerimise ja annekteerimise probleemi püsimise pärast; nõuab erilise tähelepanu pööramist inimõiguste olukorrale ebaseaduslikult okupeeritud aladel, sealhulgas pikaajalise okupatsiooni all olnud aladel, ning tulemuslike meetmete võtmist, et vältida seal inimõiguste ränki rikkumisi, sealhulgas õigust elule eiravaid rikkumisi, liikumisvabaduse piiramist ja diskrimineerimist;

35.kordab oma üleskutset liikmesriikidele aidata ohjeldada relvakonflikte ja inimõiguste või rahvusvahelise humanitaarõiguse raskeid rikkumisi, järgides rangelt ÜRO 2. aprilli 2013. aasta relvakaubanduslepingu artiklit 7 ekspordi ja ekspordi hindamise kohta ning nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad;

36.nõuab tungivalt, et usaldusväärsed ja sarnaselt meelestatud kolmandad riigid tugevdaksid oma võimekusi, mis on seotud kaitse, vastupanuvõime ja tsiviilvalmisolekuga, et tagada tulemuslik heidutus agressioonile ja kaitsta inimõigusi kogu maailmas;

37.taunib, et kuigi relvakonfliktidel on sooline mõju, ei pöörata ELi humanitaar- ja pagulasküsimustega tegelemisel seksuaal- ja soolisele vägivallale ning seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja -õigustele piisavat tähelepanu ega omistata neile ka piisavat tähtsust; kordab, et humanitaarkriisid suurendavad seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste ja sooliste aspektidega seotud probleeme, ning tuletab meelde, et kriisipiirkondades puutuvad naised ja tütarlapsed, eelkõige sellistes vähekaitstud rühmades nagu pagulased ja rändajad, eriti sageli kokku seksuaalvägivalla, suguhaiguste, seksuaalse ärakasutamise, vägistamise kui sõjarelva ja soovimatu rasedusega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles omistama humanitaarabi andmisel ja rändajatega tegelemisel suurt tähtsust soolisele võrdõiguslikkusele ning seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele, samuti vastutusele ning õigusemõistmise ja õiguskaitsevahendite kättesaadavusele seksuaal- ja reproduktiivõiguste rikkumise ning soolise vägivalla korral, sealhulgas humanitaarabi osutajate koolitusele ning praegusele ja edaspidisele rahastamisele;

38.tunnistab, et ELi institutsioonide, liikmesriikide saatkondade ja kolmandates riikides asuvate ELi delegatsioonide vahel on võimalik paremini ühtlustada inimõiguste kaitset ja edendamist käsitlevaid lähenemisviise, eelkõige julgustades neid riike täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ning hoiduma kritiseerijate ahistamisest ja tagakiusamisest; rõhutab liikmesriikide saatkondade võimalust tegutseda inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel üha aktiivsemalt, toetades samal ajal nende riikide kodanikuühiskonda; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kasutaksid kõikvõimalikke vahendeid, et hinnata kinnipidamistingimusi ning jälgida kohtuistungeid ja -menetlusi, suurendada survet ja teadlikkust ning nõuda riikidelt tungivalt poliitvangide vabastamist ja teha selleks aktiivselt tööd; rõhutab, kui tähtis on nendes pingutustes liikmesriikide ja ELi delegatsioonide jagatud vastutus; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid oma ühiseid pingutusi, et edendada inimõiguste austamist, kaitset ja järgimist ning toetada demokraatiat kogu maailmas; julgustab hoolikalt jälgima ja hindama ELi delegatsioonide suutlikkust tagada, et igaühele neist on inimõiguste rikkumise juhtumite jaoks määratud kontaktpunkt ning et selliste volituste täitmiseks eraldatakse piisavalt vahendeid, et reageerida tulemuslikult ja aegsasti; kordab sellega seoses, kui olulised on ELi delegatsioonide jaoks olemasolevad ELi suunised konkreetsete inimõiguste valdkondade kohta;

39.mõistab hukka igasuguse tegevuse või katse eesmärgiga legaliseerida piinamine või muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise meetodid, neid õhutada, lubada või nendega nõustuda mis tahes asjaoludel; mõistab hukka sagenevad teated selle kohta, et riiklikud osalejad kasutavad muu hulgas poliitvangide piinamist paljudes erinevates kontekstides, sealhulgas seadusliku ja ebaseadusliku kinnipidamise korral ja konfliktiolukordades kogu maailmas, rikkudes seega sõjavangide kohtlemise Genfi konventsiooni, samuti sõjavangide tapmist, mis kujutab endast sõjakuritegu, ning kordab, et õigus mitte kannatada piinamist või muud ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist on võõrandamatu; kordab ELi nulltolerantsi poliitikat piinamise ja muu väärkohtlemise suhtes ning kutsub asjaomaseid institutsioone, sealhulgas Euroopa Inimõiguste Kohut üles võtma iga sellise juhtumi suhtes põhjaliku seisukoha;

40.kordab oma nõudmist, et piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane ÜRO konventsioon ja selle fakultatiivprotokoll ratifitseeritaks täies ulatuses ning et riigid peavad viima riigisisesed sätted selles osas kooskõlla rahvusvaheliste normidega; kordab kooskõlas nõukogu poolt 16. septembril 2019 vastu võetud läbivaadatud suunistega kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta, mis käsitleb piinamist ning muud julma, ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist, kui oluline on teha piinamise kaotamise vastases võitluses koostööd asjaomaste sidusrühmadega ja jälgida kinnipidamiskohti;

41.kordab vajadust kaitsta ELi demokraatlikku ruumi ja põhivabaduste, eelkõige kogunemis- ja ühinemisvabaduse kasutamist; rõhutab meeleavalduste ja rahumeelsete kogunemiste kasvavat vägivaldset mahasurumist ELi kodanikuühiskonna tegutsemisruumis ning piinamise ja väärkohtlemise juhtumeid, mille tulemuseks on surmad ja muud tõsised rikkumised; rõhutab vajadust tugevdada seda põhiõigust koos piinamise ja väärkohtlemise täieliku keelustamisega;

42.tuletab meelde, et õigus toidule, sealhulgas piisava toidu või selle hankimise vahendite füüsiline ja majanduslik kättesaadavus, on inimõigus; on äärmiselt mures probleemide pärast, mis on seotud õigusega toidule kogu maailmas, eriti sõja- ja konfliktiolukordades; mõistab hukka asjaolu, et üha sagedamini esitatakse teateid selle kohta, et toidu kättesaadavust kasutatakse relvakonfliktides relvana; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid edendaksid ÜRO süsteemis kohustuslikke suuniseid, milles käsitletakse õigust toidule ilma diskrimineerimiseta; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid toetaksid poliitiliselt ja rahaliselt täielikult organisatsioone ja asutusi, kes töötavad selle nimel, et tagada konfliktipiirkondades õigus toidule; tuletab meelde, kui tähtis on toiduga kindlustatuse saavutamisel ÜRO deklaratsioon talunike ja muude maapiirkondades töötavate inimeste õiguste kohta; tunnustab sellega seoses ÜRO Maailma Toiduprogrammi tööd;

43.kinnitab veel kord, et õigus puhtale joogiveele ja õigus sanitaartingimustele on inimõigused ning need õigused täiendavad üksteist; rõhutab, et juurdepääs puhtale joogiveele on tervisliku ja väärika elu jaoks hädavajalik ning on inimväärikuse säilitamiseks esmatähtis; rõhutab, et õigus veele on ülioluline eeltingimus teiste õiguste kasutamiseks ja seetõttu peab see juhinduma avaliku huvi ning ühiste üleilmsete avalike hüvede loogikast; rõhutab, kui olulised on ELi suunised puhta joogivee ja sanitaartingimuste kohta, ning nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid rakendaksid neid ja edendaksid nende kohaldamist kolmandates riikides ning mitmepoolsetel foorumitel;

44.rõhutab, et kliimamuutused ja nende mõju keskkonnale mõjutavad otseselt kõigi inimõiguste tulemuslikku kasutamist; tunnustab kodanikuühiskonna organisatsioonide, põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, maa ja keskkonnaga seotud inimõiguste kaitsjate ja põlisrahvaste aktivistide olulist tööd puhta, tervisliku ja kestliku keskkonna, sealhulgas maale ja veeallikatele juurdepääsu kaitsmisel; taunib ohtusid, millega inimõiguste kaitsjad ja põlisrahvaste aktivistid kokku puutuvad, ning nõuab, et tagataks nende mõjus kaitse; märgib, et kliimariskid ja loodusõnnetused mõjutavad tõenäolisemalt kogukondi, kelle osa kliimamuutuste põhjustamises on kõige väiksem, ning kutsub sellega seoses üles suurendama toetust vähimkaitstud rühmadele; tuletab meelde, et põlisrahvastel ja kohalikel kogukondadel on loodusvarade kestlikul majandamisel ja elurikkuse säilitamisel oluline roll; tuletab meelde, et üleminek puhtale energiale peab olema õiglane ja sealjuures tuleb austada kõigi põhiõigusi; kordab, kui oluline on saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid praeguste ja tulevaste põlvkondade inimõiguste kaitsmiseks;

45.võtab sügava murega teadmiseks puhta, tervisliku ja kestliku keskkonna jaoks kasvavad ohud, mida kujutavad endast massihävitusrelvade kasutamine ja muud liiki sõjapidamine, mis kahjustab ebaproportsionaalselt keskkonda; rõhutab vajadust lahendada tulemuslikult probleem, mis puudutab keskkonna hävitamisest ja kliimamuutustest tingitud sundrännet, mis suurendab inimõiguste rikkumise ohtu ja kaitsetust ärakasutamise eri vormide eest; tunnistab, et lapsed on kliimaga seotud katastroofide tõttu suuremas ohus ja nad on ka üks suurimaid mõjutatud rühmi; nõuab, et EL keskenduks sellele, kuidas käsitleda mõju, mida kliimamuutused avaldavad lapse õiguste kasutamisele;

46.nõuab süstemaatilist ja järjepidevat lähenemisviisi laste, sealhulgas enim tõrjutud ja kõige kaitsetumas olukorras laste õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks ELi kogu välispoliitikas; nõuab rohkem kooskõlastatud pingutusi, et edendada laste õiguste austamist, kaitset ja järgimist kriisi- ja hädaolukordades; mõistab hukka asjaolu, et lapse õigusi austatakse vähem ja nende õigusi rikutakse aina rohkem, sealhulgas vägivalla, varajaste ja sundabielude, seksuaalse kuritarvitamise, muu hulgas suguelundite moonutamise, inimkaubanduse, lapstööjõu kasutamise, aumõrvade, lapssõdurite värbamise, haridusele ja tervishoiule juurdepääsu puudumise, alatoitumise ja äärmise vaesuse kaudu; mõistab lisaks hukka selle, et relvastatud konfliktides hukkub üha enam lapsi, ning rõhutab vajadust kaitsta aktiivses sõjapidamises mõjusalt laste õigusi; nõuab uusi ELi algatusi laste õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks, et rehabiliteerida ja taasintegreerida konfliktist mõjutatud lapsi, tagades nende elus loomuliku kontekstina perekonnal ja kogukonnal põhineva kaitstud keskkonna, kus abi ja haridus on keskse tähtsusega; kordab oma nõuet rakendada süstemaatilist ja järjepidevat lähenemisviisi laste õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks ELi kõigi välispoliitika meetmete kaudu; kutsub kõiki riike üles ratifitseerima ÜRO lapse õiguste konventsiooni võimalikult kiiresti, et võimaldada selle alusdokumendi ülemaailmset ratifitseerimist;

47.rõhutab tungivat vajadust kaitsta rasedate naiste õigusi, tagades, et nad saavad igakülgset toetust nende tervise, turvalisuse ja väärikuse tagamiseks, mis hõlmab ka tagatud juurdepääsu emade tervishoiuteenustele, lapsehoiuasutuste (nt lasteaiad) kättesaadavust ning õiglase töökohapoliitika kehtestamist, millega kaitstakse nende heaolu, sissetulekut ja karjääri edenemist;

48.rõhutab, kui oluline on kaotada rahastamispuudujääk, mis võimaldaks riikidel saavutada kestliku arengu 4. eesmärgi, mis käsitleb kvaliteetset haridust, ning tagada kõigile lastele ja noortele juurdepääsu haridusele; kordab oma üleskutset käsitleda kultuurinorme ja soolist kallutatust, mis takistavad tütarlastel ja naistel haridust saada, ning nõuab tungivalt soo aspekti arvestavate haridussüsteemide loomist kogu maailmas;

49.rõhutab, et lähtepunkt selliste põhimõtete ja väärtuste edendamiseks, mis aitavad kaasa laste isiklikule arengule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja demokraatiale ning õigusriigile kogu maailmas, on haridus; nõuab seetõttu, et EL edendaks oma väärtusi, toetades naiste ja tütarlaste juurdepääsu haridusele ja õppimisele;

50.rõhutab, et naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus on asendamatud ja jagamatud inimõigused, samuti õigusriigi ja vastupanuvõimeliste kaasavate demokraatlike riikide alus; taunib asjaolu, et miljonid naised ja tütarlapsed kogevad jätkuvalt diskrimineerimist ja vägivalda, eriti konfliktide, konfliktijärgse olukorra ja sundrände tingimustes, ning nad jäetakse ilma nende väärikusest, autonoomiast ja isegi elust; mõistab hukka asjaolu, et naissoost inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rikkumiste toimepanijad jäävad karistamata; on sügavalt nördinud vägistamise ja seksuaalse vägivalla sõjarelvana kasutamise pärast ning rõhutab vajadust juhtida nendele juhtumitele tähelepanu ja teha paremat rahvusvahelist koostööd, et võidelda nende kuritegude eest karistuseta jäämise vastu; nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja sarnaselt meelestatud partnerid suurendaksid oma pingutusi, et tagada naiste ja tütarlaste inimõiguste täielik kasutamine ja kaitse, ning kaasaksid soolõime lähenemisviisi kõikidesse poliitikavaldkondadesse, võttes arvesse ülemaailmsete probleemide, näiteks kliimamuutuste või konfliktide erinevat mõju; rõhutab, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused on põhilised inimõigused, mida tuleb kaitsta kogu maailmas, sealhulgas liikmesriikides, ning väljendab sügavat muret ülemaailmsete tagasilöökide pärast soolise võrdõiguslikkuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste valdkonnas; kinnitab veel kord, et kvaliteetsete ja terviklike seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud teenuste keelamine on soolise vägivalla vorm; rõhutab, kui oluline on näidata eeskuju; nõuab, et EL seaks seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste kättesaadavuse ning seonduvate õiguste kasutamise võimaldamise inimõiguste edendamisel ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisel prioriteediks; mõistab kõige karmimalt hukka üha sagenevad seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste vastased rünnakud kogu maailmas ning soolise vägivalla, sealhulgas seksuaalvägivalla kasutamise sõjarelvana; nõuab, et EL ja liikmesriigid toetaksid seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi inimõigustena, sätestaksid põhiõiguste hartas seadusliku ja ohutu abordi õiguse ning seaksid juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ning seonduvatele õigustele esmatähtsale kohale, et edendada inimõigusi ja kestliku arengu eesmärke; mõistab teravalt hukka naiste suguelundite moonutamise, aumõrvade, lapsega sõlmitud abielude ja sundabielude juhtumid; väljendab heameelt ELi ühinemise üle Istanbuli konventsiooniga ja soovitab tungivalt ülejäänud liikmesriikidel Istanbuli konventsioon viivitamata ratifitseerida; nõuab, et EL ja tema rahvusvahelised partnerid teeksid ära rohkem selleks, et naised saaksid oma inimõigusi kasutada ja et neid koheldaks meestega võrdselt; rõhutab, kui oluline on kaitsta naiste õigusi, tagades nende tervise, ohutuse ja väärikuse kaitse, eelkõige tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja töökohtade kaitse kontekstis; rõhutab vajadust seista jätkuvalt vastu abordivastastele seadustele, millega karistatakse naisi ja tütarlapsi aastakümnete pikkuste vanglakaristustega, isegi vägistamise, intsesti või raseda naise elu ohtu sattumise korral, ja mõista need karmilt hukka; rõhutab vajadust jätkata pingutusi naiste suguelundite moonutamise tava täielikuks kaotamiseks; toetab täielikult ELi soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse saadiku rolli;

51.tõdeb, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste edendamine ja kaitse on soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks hädavajalik, ning kinnitab õigust seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste teenustele, sealhulgas nüüdisaegsetele rasestumisvastastele vahenditele, tasuta, ohutule ja seaduslikule abordile, emade, sünnituseelsele ja -järgsele tervishoiule ning kunstlikule viljastamisele, samuti juurdepääsule teabele ja haridusele seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste kohta, sealhulgas kõikehõlmavale seksuaalharidusele, ilma mis tahes diskrimineerimise, sunduse või vägivallata; kordab inimõigustega tegelevate asutuste tõdemust, et abordi keelustamine võib põhjustada naistele piinamise või julma, ebainimliku või alandava kohtlemisega samaväärseid kannatusi;

52.tunnistab, et sooline apartheid on süstemaatiline ja institutsionaliseeritud rõhumise vorm, mis jätab naised ja tütarlapsed ilma põhiõigustest üksnes nende soo alusel; märgib sügava murega soolise apartheidi kinnistumist teatavates piirkondades, kus naistele kehtivad seoses hariduse, tööhõive, tervishoiu ja liikumisvabadusega ulatuslikud piirangud, mida sageli toetavad soolist diskrimineerimist suurendavad õiguslikud ja kultuurilised raamistikud; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid tegeleksid proaktiivselt soolise apartheidi probleemiga, tugevdades diplomaatilisi püüdlusi, sihipäraseid majandusmeetmeid ja aruandlusmehhanisme, mis toetavad soolist võrdõiguslikkust kaitsvaid kodanikuühiskonna organisatsioone; nõuab soolise apartheidi ametlikku tunnistamist eraldiseisvaks inimõiguste rikkumiseks ja rahvusvaheliste algatuste toetamist selle klassifitseerimiseks inimsusvastaseks kuriteoks, aidates sellega kaasa ülemaailmse vastutusele võtmise standardi kehtestamisele;

53.mõistab hukka pagulaste, varjupaigataotlejate ja põgenike inimõiguste ning turvalisuse vähenemise; kinnitab veel kord nende võõrandamatuid inimõigusi ja põhiõigust taotleda varjupaika; tuletab meelde riikide kohustust kaitsta neid kooskõlas rahvusvahelise õigusega; rõhutab, kui oluline on isikute, sealhulgas laste tuvastamine ja registreerimine kui peamine vahend, millega kaitsta pagulasi ja tagada pagulaste kaitse süsteemide terviklikkus, et vältida inimkaubandust ja laste värbamist relvarühmitustesse; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kaitseksid tulemuslikult nende õigusi ELi rände- ja varjupaigapoliitikas ja ELi asjaomases koostöös partnerriikidega; taunib üha suuremat ksenofoobiat, rassismi ja diskrimineerimist rändajate suhtes, samuti eri vormis vägivalda, mida rändajad kogevad, sealhulgas ümberasustamise ajal, ning mitmeid takistusi, millega nad kokku puutuvad, näiteks juurdepääsul tervishoiuteenustele; mõistab hukka asjaolu, et välisosalejad kasutavad rännet ELi piiridel vahendina, selle näol on tegu hübriidrünnakutega liikmesriikide vastu ja rändajate ebainimlikustamisega; rõhutab, et EL peaks suurendama pingutusi, et võtta teadmiseks ja arendada viise ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega tegelemiseks, suurendades rändajate päritolukogukondade vastupanuvõimet ja aidates neil pakkuda oma liikmetele võimalust elada koduriigis inimväärset elu; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid ja võimaluse korral suurendaksid oma toetust riikidele, mis võtavad vastu kõige enam pagulasi, ja läbisõiduriikidele; kordab, et tihe koostöö kolmandate riikidega ja nende kaasamine, järgides täielikult põhiõigusi, on rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamisel jätkuvalt keskse tähtsusega; rõhutab sellega seoses, et teabe levitamine ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad ebaseadusliku üle piiri toimetamise ohtude ja sihtriigi rändealaste õigusaktide kohta on üliolulised, et inimesed, kellel ei ole alust varjupaika saada, ei võtaks asjatult ette ohtlikku retke; nõuab, et ELi rahastatavates humanitaaroperatsioonides võetaks arvesse laste erivajadusi ja kaitsetust ning tagataks nende kaitse sundrände ajal; rõhutab, kui oluline on töötada välja ELi sisenemiseks ohutute ja seaduslike võimaluste mõjus raamistik, ning väljendab sellega seoses heameelt komisjoni teatise üle oskustööliste ja andekate inimeste ELi meelitamise kohta Komisjoni 27. aprilli 2022. aasta teatis oskustööliste ja andekate inimeste meelitamise kohta ELi (COM(2022)0657)., mis hõlmab partnerriikidega talendipartnerluste arendamist; nõuab, et austataks tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, st mitte lubama tagasi- ja väljasaatmist riikidesse, kus inimese elu ja vabadus on ohus; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid arutaksid rände vahendina kasutamist, mida praktiseerivad autoritaarsed režiimid ja organiseeritud kuritegelikud rühmitused, ning rõhutab vajadust seda nähtust põhjalikult analüüsida, töötada välja mõjusad vastumeetmed ja võtta arvesse selle mõju inimõiguste raamistikule;

54.mõistab hukka inimõiguste rikkumised, sealhulgas lesbide, geide, biseksuaalide, trans-, mittebinaarsete, intersooliste ja queer-inimeste (LGBTIQ+) diskrimineerimise, tagakiusamise, nendevastase vägivalla ja nende tapmise, nende häbimärgistamise, nendevastased vaenukuriteod, vaenukõne, ümberpööramistoimingud, intersooliste inimeste suguelundite moonutamise ja seksuaalvägivalla kogu maailmas; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid mõistaksid selle ebaõigluse hukka ning pühenduksid LGBTIQ+ kogukonna liikmete õiguste, väärikuse ja turvalisuse kaitsmisele; on äärmiselt mures vihkamise ning LGBTIQ+ vastaste narratiivide ja õigusaktide leviku pärast, mis on suunatud LGBTIQ+ kogukonna liikmete ja inimõiguste kaitsjate vastu; taunib sellega seoses LGBTIQ+ kogukonna liikmete vastu suunatud ümberpööramistoiminguid, mille eesmärk on nende seksuaalset sättumust, sooidentiteeti ja/või soolist eneseväljendust muuta või alla või maha suruda; nõuab selliste tavade õigusvastaseks kuulutamise poliitika rakendamist kogu ELis; nõuab, et võetaks vastu poliitika, millega kaitstakse LGBTIQ+ kogukonna liikmeid ja tagatakse neile vahendid, mille abil nad saavad turvaliselt teatada oma õiguste rikkumisest kooskõlas ELi suunistega LGBTI kogukonna liikmete kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks; rõhutab LGBTIQ+ kogukonna kasvavat muret ja hirmu ning nõuab tungivalt, et EL võtaks kindla seisukoha mis tahes seadusandliku või sotsiaalse tegevuse suhtes, mis LGBTIQ+ kogukonna liikmeid ohustab; väljendab erilist muret mittedemokraatlikes režiimides või konfliktiolukordades elavate LGBTIQ+ kogukonna liikmete pärast ning nõuab kiirreageerimise mehhanisme, et kaitsta neid ja nende kaitsjaid; kordab oma nõuet rakendada täielikult LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegiat 2020–2025 kui ELi vahendit LGBTIQ kogukonna liikmete olukorra parandamiseks kogu maailmas; nõuab igas olukorras surmanuhtluse kohaldamise välistamist ja selle nõude laienemist ka õigusaktidele, millega nähakse ette surmanuhtlus homoseksuaalsuse eest; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid pingutaksid jätkuvalt selle nimel, et veenda selliste õigusaktidega riike muutma oma seisukohta surmanuhtluse küsimuses; märgib, et surmanuhtluse määramine selliste õigusaktide alusel on meelevaldne tapmine ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 6 sätete rikkumine;

55.on mures probleemide pärast, mis on seotud puuetega inimeste õiguste täieliku kasutamisega; kutsub ELi taas üles abistama partnerriike puuetega inimeste hooldajaid toetava poliitika väljatöötamisel; nõuab, et suurendataks sotsiaalset teadlikkust ja võideldaks puuetega inimeste diskrimineerimise vastu; juhib tähelepanu, et puuetega inimesed seisavad konfliktiolukordades ja looduskatastroofide korral silmitsi lisaraskustega, kuna nad on vägivalla suhtes kaitsetumad ja sageli ei saa nad piisavat tuge; nõuab tungivalt, et kõik konfliktiolukordade osalised kogu maailmas võtaksid asjakohaseid meetmeid, et vähendada võimalikult suures ulatuses riske, millega puuetega inimesed kokku puutuvad; rõhutab vajadust kaitsta puuetega lapsi igasuguse ärakasutamise eest; nõuab, et EL kasutaks oma välispoliitikas puuetega inimeste õiguste strateegiat aastateks 2021–2030 kui vahendit, mille abil parandada puuetega inimeste olukorda, eelkõige seoses vaesuse ja diskrimineerimisega, ning lahendada ka probleeme seoses juurdepääsuga haridusele, tervishoiule ja tööhõivele ning osalemisega poliitilises elus; innustab ELi toetama partnerriike, et need töötaksid välja kaasava majanduspoliitika, millega edendatakse puuetega inimestele kättesaadavaid kutseõppe- ja tööhõivevõimalusi, soodustades nende täielikku ja aktiivset osalemist majanduses;

56.kordab oma nõudmist ELile ja selle liikmesriikidele töötada välja uued võimalused eakate õiguste tugevdamiseks, võttes arvesse mitmesuguseid probleeme, millega nad peavad toime tulema, nagu vanuseline diskrimineerimine, vaesus, vägivald ning sotsiaalkaitse, tervishoiu- ja muude põhiteenuste puudumine ning tööhõivega seotud raskused; nõuab erimeetmete rakendamist, et võidelda eakamate naiste vaesusriski vastu, pakkudes suuremat sotsiaalset tuge; rõhutab ÜRO vananemisteemalise tähtajatu töörühma tööd õiguslikult siduva instrumendiga, mille eesmärk on tugevdada eakate inimõiguste kaitset, ning nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kaaluksid selle töö aktiivset toetamist; rõhutab, et ELi poliitikas tuleb järgida valdkonnaülest põlvkondadevahelist lähenemisviisi, et luua ja edendada solidaarsust noorte ja eakate vahel;

57.mõistab veel kord hukka igasuguse rassismi, sallimatuse, antisemitismi, islamofoobia, kristlaste tagakiusamise, ksenofoobia ja diskrimineerimise rassi, etnilise päritolu, rahvuse, sotsiaalse klassi, puude, kasti, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel; mõistab hukka kasvava rahvusvahelise ohu seoses vaenu ja vägivalda õhutava kõnega, sealhulgas internetis; kordab hariduse ja dialoogi otsustavat rolli sallivuse, mõistmise ja mitmekesisuse edendamisel; nõuab diskrimineerivast käitumisest teatamise mehhanismide vastuvõtmist või tõhustamist ning tulemuslikke õiguskaitsevahendeid, et teha lõpp selliselt käituvate inimeste karistamatusele;

58.kordab oma põhimõttelist vastuseisu surmanuhtlusele, mis on pöördumatu ja vastuolus õigusega elule ning julma, ebainimliku ja alandava karistuse keeluga; rõhutab, et EL peab olema järeleandmatu püüdlustes kaotada kogu maailmas surmanuhtlus, mis on liidu inimõigustealase välispoliitika üks peamisi eesmärke; märgib, et vaatamata mõnes ELi mittekuuluvas riigis esinevale suundumusele võtta meetmeid surmanuhtluse kaotamiseks, ilmneb sellega seoses endiselt märkimisväärseid probleeme; taunib asjaolu, et muudes ELi mittekuuluvates riikides on surmanuhtluste arv jõudnud viimase viie aasta kõrgeimale tasemele; kordab oma nõudmist, et kõik riigid kaotaksid täielikult surmanuhtluse või kehtestaksid surmanuhtluse kaotamise esimese sammuna otsekohe moratooriumi selle kasutamisele (surmanuhtluse otsus ja täideviimine); nõuab sellega seoses tungivalt, et EL tõhustaks diplomaatilist koostööd riikidega, kes jätkavad surmanuhtluse rakendamist, ergutaks dialoogi ja koostööd inimõiguste küsimustes ning toetaks kohtureformide väljatöötamist, mis võiksid viia surmanuhtluse kaotamiseni;

59.kordab oma muret mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabaduse õiguse rikkumise pärast; on mures, et sallimatus eri usukogukondade suhtes suureneb kogu maailmas; taunib usu- või veendumusidentiteedi ärakasutamist poliitilistel eesmärkidel ning usu- ja veendumusvähemuste hulka kuuluvate inimeste ja usukogukondade tõrjumist, sealhulgas poliitikas osalemisest, ning kunsti- või ajalooväärtusega paikade ja kunstiteoste hävitamist ja vandalismi teatavates kolmandates riikides; rõhutab, et vabadus valida oma religioon, uskuda või mitte uskuda on inimõigus, mille eest ei tohi karistada; mõistab seetõttu hukka nn usust taganemise seaduste ja pühaduseteotuse seaduste olemasolu ja rakendamise, mis toob kaasa karmid karistused, alandava kohtlemise ja mõnel juhul isegi surmaotsuse; nõuab usust taganemise seaduste ja pühaduseteotuse seaduste kaotamist; rõhutab, et väljaspool ELi usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsmisega tegelevale erisaadikule tuleks anda rohkem vahendeid, et ta saaks oma mandaati tulemuslikult täita; rõhutab, et erisaadik peab jätkama tihedat ja täiendavat koostööd ELi inimõiguste eriesindaja ja nõukogu inimõiguste töörühmaga; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid pingutusi, et kaitsta õigust mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabadusele, tõstataksid need küsimused ÜRO inimõiguste foorumitel ning jätkaksid koostööd asjaomaste ÜRO mehhanismide ja komiteedega; nõuab, et EL taotleks ELi delegatsioonidelt aruandeid mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabaduse olukorra kohta ning nende kohta kokkuvõtte koostamist;

60.tuletab meelde, et vähemuste küsimustega tegeleva ÜRO eriraportööri andmetel on enamik vägivaldseid konflikte kogu maailmas ajendatud vähemuste kaebustest seoses tõrjutuse, diskrimineerimise ja ebavõrdsusega, mis on seotud vähemuste inimõiguste rikkumisega; rõhutab vajadust süvalaiendada vähemuste õiguste kaitset ja kaitsemehhanismide väljatöötamist ÜRO tasandil; tuletab meelde riikide kohustust kaitsta oma rahvus-, etniliste, kultuuriliste, usu- või keelevähemuste õigusi oma territooriumil; kutsub komisjoni üles toetama vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste kaitset kogu maailmas, sealhulgas prioriteedina ELi naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ inimõiguste ja demokraatia programmi raames;

61.rõhutab väljendusvabaduse ja mitmesugustest allikatest pärit usaldusväärse teabe kättesaadavuse tähtsust demokraatia ja eduka kodanikuühiskonna tegutsemisruumi säilitamisel; tuletab meelde, et demokraatia saab toimida ainult siis, kui kodanikel on juurdepääs sõltumatule ja usaldusväärsele teabele, mis muudab ajakirjanikud demokraatia kaitsmisel keskse tähtsusega osalejateks; on tõsiselt mures, et paljudes maailma riikides piiratakse aina rohkem väljendusvabadust, eriti ajakirjanike väljendusvabadust tsensuuri või sunnitud enesetsensuuri, nn välisagentide seaduste ning terrorismi- või korruptsioonivastaste seaduste kuritarvitamise kaudu, et ajakirjanikke ja kodanikuühiskonna organisatsioone alla suruda; on mures ajakirjanike vastu suunatud vaenukõne kasutamise pärast nii internetis kui ka väljaspool seda, sest sellel on hoiatav mõju; väljendab lisaks muret ajakirjanike ja meediatöötajate füüsilise turvalisuse pärast ning ohu pärast, et neist võivad konfliktipiirkondades saada sihtmärgid; taunib asjaolu, et 2024. aastal tapeti 54 ajakirjanikku ja meediatöötajat, enamik neist konfliktipiirkondades, 550 peeti kinni, 55 hoiti pantvangis ja 95 jäi kadunuks;

62.nõuab tungivalt, et EL toetaks usaldusväärseid meedia- ja teabekanaleid, mis edendavad ametiasutuste vastutust ja toetavad demokraatiale üleminekut, rõhutades vajadust järgida pluralismi, läbipaistvuse ja sõltumatuse põhimõtteid; rõhutab faktikontrollijate rolli meediamaastikul, kuna nemad tagavad, et üldsus saab saadud teavet usaldada; tunneb muret, et seetõttu on faktikontrollijad desinformatsiooni, propagandat ja valeuudiseid loovate ja levitavate mitteliberaalsete režiimide rünnakute peamised sihtmärgid; mõistab hukka üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide laialdase kasutamise ajakirjanike, aktivistide, ametiühingutegelaste ja inimõiguste kaitsjate vaigistamiseks kogu maailmas; väljendab sellega seoses heameelt direktiivi üle, mille eesmärk on ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid kuritarvituslike hagide ja üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide eest kaitsta; ergutab kolmandate riikide seadusandjaid töötama välja sama eesmärgiga õigusakte osana meediavabaduse ja -pluralismi edendamiseks ja kaitsmiseks tehtavatest ulatuslikemast pingutustest; nõuab, et ELi järelevalves rahvusvaheliste lepingute täitmise üle võetaks arvesse meediavabaduse vastu suunatud rünnakuid ning teabe saamise õiguse pidevat ja süstemaatilist õõnestamist;

63.väljendab heameelt komisjoni kava üle rahastada Euroopa demokraatia tegevuskava kaudu algatusi, millega toetatakse ajakirjanikke õiguslikes ja praktilistes küsimustes, sealhulgas väljaspool ELi; nõuab, et EL suurendaks pingutusi, et aidata sihtmärgiks olevaid ajakirjanikke kogu maailmas, ning tuletab meelde, et sõltumatud ajakirjanikud on demokraatiaid kahjustava desinformatsiooni vastases võitluses eesliinil; tunnustab selliste programmide panust selle eesmärgi saavutamisse nagu nüüdseks lõpetatud programm Media4Democracy ja muu ELi rahastatud tegevus, sealhulgas Euroopa demokraatia rahastu tegevus; peab äärmiselt kahetsusväärseks otsust peatada Raadio Vaba Euroopa / Vabadusraadio, Raadio Vaba Aasia ja Ameerika Hääle rahastamine, millel on oluline roll desinformatsiooni vastu võitlemisel, demokraatlike väärtuste edendamisel ja uudiste edastamisel kohtades, kus ajakirjandusvabadus on tugevalt piiratud või olematu; nõuab, et EL astuks kiiresti asemele ja pakuks vajalikku rahastust, et tagada usaldusväärsete uudisteallikate kättesaadavus riikides, kus piiratakse ajakirjandusvabadust;

64.on jätkuvalt sügavalt mures ajakirjandusvabaduse olukorra halvenemise pärast kogu maailmas; mõistab hukka ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tsenseerimise nn välisagentide seaduste ning muude seadusandlike ja mitteseadusandlike meetmete abil, mis leiavad kasutust autoritaarsetes ja mitteliberaalsetes režiimides;

65.kinnitab veel kord, et peab oluliseks kaitsta ja edendada akadeemilist vabadust kui avatud ja demokraatliku ühiskonna põhikomponenti; rõhutab mitte ainult autoritaarsete ja totalitaarsete režiimide, vaid ka äärmuslike ja populistlike jõudude rünnakuid akadeemilise vabaduse vastu kogu maailmas; nõuab akadeemilise vabaduse võrdlusaluste väljatöötamist ja nende arvessevõtmist ülikoolisisestes kvaliteeditagamise süsteemides, samuti ülikoolide pingeridade ning akadeemiliste menetluste ja kriteeriumide koostamisel;

66.rõhutab selliste organisatsioonide nagu raadio Vaba Euroopa / Vabadusraadio hädavajalikku tööd demokraatia, meedia mitmekesisuse ja neutraalsele teabele juurdepääsu edendamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et seal, kus demokraatia häält summutatakse, on demokraatlike väärtuste vastasel propagandal lihtne võimust võtta; rõhutab vajadust tagada selliste institutsioonide järjepidev rahastamine ning nõuab, et EL suurendaks selliste organisatsioonide rahastamist ja täidaks uurimistegevuses esinevad võimalikud lüngad;

67.märgib murega, et üle poole maailma elanikkonnast elab keskkonnas, kus akadeemiline vabadus on kas täielikult või suures ulatuses piiratud, millel on tõsised tagajärjed hariduse saamise õigusele, teaduse arengu eeliste kasutamisele ning arvamus- ja väljendusvabadusele; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi, et teha lõpp tsensuurile ning akadeemilise vabaduse vastu suunatud ähvardustele või rünnakutele ja eelkõige teadlaste vangistamisele kogu maailmas; tunneb heameelt ohus olevate teadlaste kaasamise üle ELi inimõiguste kaitsjate mehhanismi; kutsub komisjoni üles tagama jätkuva kõrgetasemelise toetuse tippkeskusele Global Campus of Human Rights, mis pakub turvalist keskkonda üliõpilastele ja teadlastele, kes on pidanud oma riigist demokraatia ja inimõiguste kaitsmise tõttu põgenema;

68.märgib kahetsusega, et põlisrahvad puutuvad kogu maailmas jätkuvalt kokku laialdase ja süstemaatilise diskrimineerimise ja tagakiusamise, sealhulgas sundrändega; mõistab hukka põlisrahvaste õigusi kaitsvate inimõiguste ja maaomandiõiguste kaitsjate meelevaldsed vahistamised ja tapmised; rõhutab, et põlisrahvaste õiguste ja nende traditsiooniliste tavade edendamine on kestliku arengu saavutamisel, kliimamuutuste vastu võitlemisel ja elurikkuse säilitamisel keskse tähtsusega; nõuab tungivalt, et valitsused kujundaksid arengu- ja keskkonnapoliitikat, millega oleks ÜRO kestliku arengu eesmärkide kohaselt tagatud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste austamine ning põlis- ja kohalike elanike kaasamine; kordab oma nõudmist, et EL, selle liikmesriigid ja nende rahvusvahelise kogukonna partnerid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tunnustada, kaitsta ja edendada põlisrahvaste õigusi, kaasa arvatud nende keel, maa, territooriumid ja loodusvarad, nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis, lähtudes eelkõige vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõttest; kutsub kõiki riike üles tagama, et põlisrahvaid ja kohalikke kogukondi kaasatakse rahvusvahelise kliimadiplomaatia alastesse aruteludesse ja sellekohaste otsuste tegemise protsessidesse; ergutab komisjoni jätkuvalt edendama põlisrahvaste ja ELi vahelist dialoogi ja koostööd;

69.mõistab hukka asjaolu, et autoritaarsetes, mitteliberaalsetes ja totalitaarsetes režiimides ei austata õigust osaleda vabadel ja õiglastel valimistel; rõhutab, et need režiimid viivad ellu võltsitud valimisi oma võimu kindlustamiseks, kuna neil puudub tõeline poliitiline konkurents ja pluralism; on mures valimisprotsessidega seotud praeguste suundumuste pärast, nagu valimisaktiivsuse ja demokraatliku osalemise pidev vähenemine või järjest sagedasemad diskussioonid valimiste usaldusväärsuse üle; rõhutab sügava murega, et mõni riik sekkub hübriidtaktikat kasutades üha suuremal määral teiste riikide valimistesse; kinnitab veel kord vajadust suurendada naiste, noorte ja vähekaitstud rühmade poliitilist esindatust ning tagada vähemuste osalemine avalikus elus; rõhutab, et usaldamatust valimisprotsessi suhtes võivad süvendada mitte ainult rikkumised, vaid ka avalikud sõnavõtud, sealhulgas osalejate omad; tuletab meelde, et üldsuse nägemus valimisprotsessidest on sama oluline kui protsess ise, kuna sellega manipuleerimine võib põhjustada polariseerumist või sihipäraseid rünnakuid; kutsub kolmandaid riike üles suurendama jõupingutusi, et teavitada selgelt oma valimisprotsesside ja -süsteemide kõigist etappidest ning olemasolevatest vastutusele võtmise mehhanismidest rikkumiste esinemisel; kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles analüüsima algatusi, mille eesmärk on tegeleda tehisintellektist tulenevate probleemidega valimisprotsessides, ja andma neist parlamendile aru;

70.rõhutab kaubanduse rolli olulise vahendina inimõiguste olukorra edendamisel ja parandamisel ELi partnerriikides; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks ELi kaubandus-, investeerimis- ja arengupoliitika koordineerimist ning seaks prioriteediks inimõiguste arengu ja edendamise ELi kaubanduspoliitika, sealhulgas üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP+) kaudu; märgib siiski, et mõnes asjaomases riigis on olukord paranenud vähe või üldse mitte; rõhutab riikide ja teiste osalejate, näiteks äriühingute vastutust leevendada kliimamuutuste tagajärgi, hoida ära nende negatiivne mõju inimõigustele ja edendada asjakohast poliitikat kooskõlas inimõigustealaste kohustustega; taunib ülemäärase ja ekspluateeriva äritegevuse kahjulikku mõju inimõigustele ja demokraatiale; väljendab heameelt ühtlustamise üle, mis tuleneb äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivist, kuna see sisaldab siduvaid ELi norme äriühingute vastutustundliku käitumise kohta inim-, töö- ja keskkonnaõiguste vallas; väljendab lisaks heameelt määruse üle, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul (COM(2022)0453)., ning nõuab määruse kiiret rakendamist liikmesriikides; nõuab, et rakendataks ELi Ombudsmani soovitust luua ELi kaubandus- ja rahastamisvahendite raames kaebuste menetlemise portaal, ning kohandataks komisjoni ühtset kontaktpunkti, mis peaks olema kättesaadav, kodanikusõbralik ja läbipaistev, et selle kaudu saaks esitada kaebusi inimõiguste klauslite rikkumise kohta; nõuab, et EL jätkaks jõupingutusi, et kaotada lapstööjõu ning sunniviisilise töö ja sunnitöö kasutamine; rõhutab, kui olulised on heastamismeetmed ja õiguskaitse kättesaadavus, mis on kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, sealhulgas ohvritega konsulteerides võetavad rahalised ja mitterahalised meetmed; palub nõukogul hankida ELile võimalikult kiiresti ambitsioonikad volitused osalemiseks käimasolevates läbirääkimistes, mis puudutavad ÜRO õiguslikult siduvat instrumenti äritegevuse ja inimõiguste kohta;

71.rõhutab, et paljudes maailma piirkondades on mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (MVKEd) sageli kohaliku majanduse liikumapanev jõud ja neid juhivad üha sagedamini naised; rõhutab, et MVKEd moodustavad 90 % äriühingutest, 60–70 % tööhõivest ja 50 % sisemajanduse koguproduktist kogu maailmas; rõhutab MVKEde tähtsust seoses nende panusega kestliku arengu tegevuskavasse 2030 ja kestliku arengu eesmärkide, nimelt vaesuse kaotamise ja kõigile inimväärsete töötingimuste tagamise eesmärgi saavutamisse;

72.tunneb muret ohu pärast, mida tehisintellekt võib kujutada demokraatiale ja inimõigustele, eriti kui see ei ole asjakohaselt reguleeritud; rõhutab, kui olulised on uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate puhul järelevalve, tugev läbipaistvus ja asjakohased kaitsemeetmed ning inimõigustel põhinev lähenemisviis; väljendab heameelt digidiplomaatiat käsitlevate nõukogu 26. juuni 2023. aasta järelduste üle, millega tugevdatakse ELi rolli ja juhtpositsiooni üleilmses digitaalses juhtimises, eelkõige ELi positsiooni demokraatia põhimõtetel rajanevate ülemaailmsete digivaldkonda käsitlevate õigusnormide kujundajana; väljendab sellega seoses heameelt ELi tehisintellektimääruse vastuvõtmise üle, mille eesmärk on ühtlustada inimõiguste kaitsmise eesmärgil tehisintellekti käsitlevaid norme, ja kasu üle, mida tehisintellekt võib inimeste heaolule tuua; on sügavalt mures tehisintellekti ja süvavõltsingu kuritarvitamise kahjulike tagajärgede pärast, eelkõige naiste ja laste jaoks; võtab murega teadmiseks asjaolu, et võltssisutööstus, sealhulgas tehisintellekti kiire areng ja sellest tulenev desinformatsiooni loojate võimestamine, kahjustab õigust teabele ja ajakirjandusvabadust Piirideta Reporterid, „2023 World Press Freedom Index – journalism threatened by fake content industry“ (2023. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeks – võltssisutööstusest ohustatud ajakirjandus), https://rsf.org/en/2023-world-press-freedom-index-journalism-threatened-fake-content-industry.; mõistab hukka uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate, näiteks näotuvastustehnoloogia ja digitaalse jälgimise kasutamise sunnivahenditena, ning nende üha sagedama kasutamise inimõiguste kaitsjate, aktivistide, ajakirjanike ja juristide ahistamiseks, hirmutamiseks ja tagakiusamiseks; kutsub nõukogu üles kandma selliseid tavasid praktiseerivad riiklikud ja valitsusvälised osalejad kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi loetellu; võtab murelikult teadmiseks tehisintellekti kiire arengu sõjalistes rakendustes ning selliste autonoomsete süsteemide võimaliku arendamise ja kasutuselevõtu, mis võiksid ilma inimsekkumiseta teha otsuseid elu ja surma üle;

73.tuletab meelde, et rahvusvaheline nuhkvarakaubandus liidust kolmandatesse riikidesse, kus selliseid vahendeid kasutatakse inimõiguslaste, ajakirjanike ja valitsuse kritiseerijate vastu, on põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste rikkumine;

74.väljendab heameelt, et Euroopa Nõukogu võttis 2024. aasta mais vastu esimese tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva raamkonventsiooni, mille eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteemide kogu olelusringi jooksul toimuv tegevus on täielikult kooskõlas inimõiguste, demokraatia ja õigusriigiga; kordab, kui oluline on pöörata seadusandluses suuremat tähelepanu põhjalikele muutustele, mis tulenevad tehisintellektisüsteemide olelusringi jooksul toimuvast tegevusest, mis võib edendada inimeste jõukust, individuaalset ja sotsiaalset heaolu, kestlikku arengut, soolist võrdõiguslikkust ning kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist, kuid ka tekitada või süvendada ebavõrdsust ning soodustada küber- ja füüsilist vägivalda, sealhulgas vägivalda, mida kogevad naised ja kaitsetus olukorras olevad isikud;

75.rõhutab, et internet peaks olema koht, kus valitseb väljendusvabadus; on siiski seisukohal, et üksikisikute õigusi tuleb austada; on arvamusel, et kohaldataval juhul tuleks seda, mida peetakse ebaseaduslikuks väljaspool internetti, pidada ebaseaduslikuks ka internetis; tunneb muret, et järjest sagedamini tuleb ette interneti väljalülitamist; rõhutab, et autoritaarsed režiimid kasutavad interneti väljalülitamist sageli vahendina, mille abil muu hulgas vaigistada poliitilisi teisitimõtlejaid ja piirata poliitilist vabadust; nõuab tungivalt, et EL võitleks selle murettekitava nähtuse vastu, kaaludes muu hulgas võimalust lubada ELis asuvatel sideteenuste pakkujatel pakkuda turvalisi sidevahendeid inimestele, kellelt on sellisel moel internetile juurdepääs ära võetud; nõuab tungivalt, et EL pareeriks kindlalt tehnoloogiahiidude mis tahes katsed riiklikest õigussüsteemidest ja sõltumatutest kohtuotsustest kõrvale hiilida või neid õõnestada, kaitseks demokraatlikke põhimõtteid ja rakendaks meetmeid valimiste usaldusväärsuse säilitamiseks ning kaitseks õigust teabele, eriti valimisperioodil;

76.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO peasekretärile, ÜRO Peaassamblee 79. istungjärgu eesistujale, ÜRO Inimõiguste Nõukogu presidendile, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ja Euroopa Liidu delegatsioonide juhtidele.