P10_TA(2025)0065Energiamahukad tööstusharudEuroopa Parlamendi 3. aprilli 2025. aasta resolutsioon energiamahukate tööstusharude kohta (2025/2536(RSP))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Mario Draghi 2024. aasta septembri aruannet Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta,

–võttes arvesse Enrico Letta 2024. aasta aprilli aruannet „Much more than a market“ (Palju enamat kui turg),

–võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2025. aasta teatist „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava“ (COM(2025)0085),

–võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2025. aasta teatist „Taskukohase energia tegevuskava” (COM(2025)0079),

–võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 2,

–võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.arvestades, et energiamahukad tööstusharud moodustavad märkimisväärse osa ELi majandusest ja neil on oluline roll töökohtade loomisel, eriti piirkondades, kuhu need on koondunud; arvestades, et energiamahukad tööstusharud on üliolulised ELi strateegilise autonoomia ja konkurentsivõime jaoks ning süsinikuheite vähendamise seisukohast, võttes arvesse nende energiajalajälge;

B.arvestades, et üleminek vähese süsinikuheitega majandusele ja puhtale energiasüsteemile peab tooma kaasa energiahindade languse ja võtma arvesse kõiki olemasolevaid tehnoloogiaid, mis aitavad saavutada ELi 2050. aasta nullnetoheite eesmärki kõige kulutõhusamal viisil, vältides sõltuvuse efekti ja võttes arvesse liikmesriikide erinevat energiaallikate jaotust, arvestades sealhulgas taastuvaid energiaallikaid ja tuumaenergiat;

C.arvestades, et tehnoloogiline neutraalsus on Euroopa tööstuse jaoks ülioluline, kuna see tagab ausa konkurentsi, edendab innovatsiooni ja toetab üleminekut puhtale energiale ilma konkreetseid tehnoloogiaid eelistamata; arvestades, et neutraalse õigusraamistiku säilitamine võimaldab ettevõtetel valida kõige tõhusamad ja kestlikumad lahendused, mis põhinevad pigem turuvajadustel kui poliitikakujundajate kehtestatud ülalt alla suunatud eelistustel; arvestades, et selline lähenemisviis soodustab investeeringuid, suurendab konkurentsivõimet ja võimaldab tööstusel kohaneda uute tehnoloogiatega;

D.arvestades, et elektrifitseerimine on energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamise keskmes; arvestades, et energiamahukad tööstusharud hõlmavad sektoreid, mis kasutavad fossiilseid ressursse temperatuuri-, surve- või reaktsiooniga seotud vajaduste rahuldamiseks, nagu kemikaalid, teras, paber, plast, kaevandamine, rafineerimistehased, tsement, lubi, värvilised metallid, klaas, keraamika ja väetised, mille puhul on kasvuhoonegaaside heitkoguseid raske vähendada, sest need on protsessile omased, või suurte kapitali- või tegevuskulude või madala tehnoloogilise küpsuse tõttu;

E.arvestades, et energiahinna erinevus ELi ning USA ja Hiina vahel kahjustab ELi tööstuse konkurentsivõimet; arvestades, et kõrged ja volatiilsed fossiilkütuste hinnad mõjutavad tugevalt elektrihindu ning taastuvate energiaallikate taskukohaseid kulusid ei kanta üle energiaarvetele;

F.arvestades, et ebapiisavalt integreeritud energialiit tekitab energiamahukatele tööstusharudele täiendavaid probleeme, eelkõige seoses piiriüleste ühenduste puudumisega ja puhta energia piiratud kättesaadavusega, mis on tingitud pikkadest loamenetlustest või suurtest kapitali- või tegevuskuludest, samuti võrgu ülekoormusest;

G.arvestades, et heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) on andnud pikaajalisi investeerimissignaale ja aidanud vähendada heitkogustega kauplemise süsteemi sektorite heitkoguseid 47 %; arvestades, et energiaturg on pärast heitkogustega kauplemise süsteemi kasutuselevõttu põhjalikult muutunud, eriti pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja üleminekut torujuhtmegaasilt veeldatud maagaasile LNG; arvestades, et süsinikuturu läbipaistvuse puudumine võib pärssida energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet; arvestades, et heitkogustega kauplemise süsteemi tulusid kasutatakse liikmesriigiti ebaühtlaselt, mis ei toeta piisavalt energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamist;

H.arvestades, et tarbetu regulatiivne koormus ja pikad loamenetlused kahjustavad süsinikuheite vähendamisse investeerimise majanduslikku tasuvust Euroopas; arvestades, et ülekaaluka avaliku huvi mõiste on sätestatud ELi õigusaktides; arvestades, et keerukas ja killustatud ELi rahastamine takistab õigeaegseid investeeringuid nullnetotehnoloogiasse ja digiüleminekusse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks;

I.arvestades, et vajalike erainvesteeringute puudumine võib takistada energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamist; arvestades, et liigne tuginemine riigiabile võib põhjustada soovimatuid tagajärgi, mis süvendavad erinevusi ja moonutavad konkurentsi kogu ELis;

J.arvestades, et ELi sõltuvus esmastest ja teisestest toorainetest ning piiratud juurdepääs neile nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi tasandil, tekitavad energiamahukatele tööstusharudele märkimisväärseid probleeme; arvestades, et ringlus ja tõhusus võivad aidata vähendada tööstuse ja energiavarustuse iga-aastaseid investeerimisvajadusi; arvestades, et ELi mittekuuluvatesse riikidesse eksporditavad raudmetallid moodustavad praegu üle poole kogu ELi jäätmeekspordist, mis tekitab muret nende nõuetekohase töötlemise pärast;

K.arvestades, et ELi mittekuuluvate riikide ebaaus konkurents, sealhulgas subsideeritud liigne tootmisvõimsus, on ELi ettevõtjatele suur probleem; arvestades, et paljudes maailma piirkondades ei ole praegu ambitsioonikaid süsinikuheite vähendamise eesmärke, mis suurendab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu;

L.arvestades, et energiamahukate tööstusharude põhjalik ümberkujundamine ei saa olla edukas ilma üleminekust tugevalt mõjutatud kohalike ja piirkondlike kogukondade, töötajate ja sotsiaalpartnerite kaasamiseta;

1.kordab oma pühendumust ELi süsinikuheite vähendamise eesmärkidele ning stabiilsele ja prognoositavale kliima- ja tööstuspoliitikale;

2.kutsub liikmesriike üles kiirendama puhta energia projektide loa- ja litsentsimismenetlusi, tagama haldussuutlikkuse, ning hõlbustama võrguühendusi, et võimaldada puhast kohapealset energiatootmist, eriti äärealadel; rõhutab, et taastuvate energiaallikate ja elektrifitseerimise kasv nõuab suuri investeeringuid võrkudesse ning paindlikkusse, salvestus- ja jaotusvõrkudesse; kutsub komisjoni üles töötama lisaks ülekaaluka avaliku huvi kontseptsioonile välja lahendused süsinikuheite vähendamise projektide kiirendamiseks;

3.on veendunud, et elektrituru korraldust käsitlevate õigusnormide rakendamiseks on vaja täiendavaid meetmeid, eelkõige selleks, et edendada elektriostulepinguid ja kahesuunalisi hinnavahelepinguid, et vähendada energiamahukate tööstusharudega seotud volatiilsust ja energiakulusid; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid kiireloomuliste meetmete kohta, et kõrvaldada praegused takistused pikaajaliste lepingute allkirjastamisel, eelkõige VKEde jaoks, kasutades riskivähendusvahendeid ja tagatisi, sealhulgas avaliku sektori tagatist, näiteks Euroopa Investeerimispanga (EIP) poolt; soovitab uurida täiendavaid viise fossiilkütuste hindade lahtisidumiseks elektrihindadest, sealhulgas selleks, et edendada pikaajalisi lepinguid kooskõlas taskukohase energia tegevuskavaga ja arendada lühiajaliste turgude analüüsi edasi 2025. aastani, et kaaluda alternatiivseid turukorralduse võimalusi;

4.kutsub komisjoni üles hindama võimalust laiendada liikmesriikide energiamahukate tööstusharude parimaid tavasid, näiteks Itaalia energiavabastust; kutsub komisjoni üles töötama välja soovitused, kuidas vähendada tarbijate ja eelkõige energiamahukate tööstusharude kokkupuudet kasvavate energiakuludega, näiteks vähendades makse ja lõive ning ühtlustades võrgutasusid, tagades samal ajal avaliku sektori investeeringud võrkudesse;

5.nõuab energiasüsteemi lõimimise tõhustamist, eelkõige seoses piiriüleste ühendustega, et tagada puhas ja vastupidav energiavarustus; nõuab suuremaid investeeringuid, näiteks salvestamisse, sealhulgas pumphüdroelektrijaamadesse ning soojuse ja heitsoojuse salvestamisse, samuti tarbimiskajasse, et optimeerida võrgu stabiilsust; tuletab meelde energiatõhususe tähtsust kulude vähendamisel;

6.rõhutab vajadust lõpetada võimalikult kiiresti maagaasi kasutamine; rõhutab, et mõned sektorid ei saa lühikeses ja keskpikas perspektiivis olulisel määral elektrifitseerimisele tugineda; rõhutab, et süsiniku kogumisel, utiliseerimisel ja säilitamisel on oluline roll süsinikuheite vähendamisel sektorites, kus heidet on raske vähendada, ja vähese süsinikuheitega toodete, sealhulgas vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku tootmisel; kutsub liikmesriike üles töötama nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nende piiratud sektorite jaoks samal ajavahemikul välja meetmed gaasihindade tõusuga tegelemiseks; kutsub komisjoni üles töötama välja vahendid, et tagada gaasitarned vähendatud kuludega, võimaldades nõudluse koondamist, tuginedes nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismile (AggregateEU) ja gaasi ühisostudele, säilitades samal ajal süsinikdioksiidiheite vähendamise eesmärgid; rõhutab, kui oluline on kooskõlas kehtivate õigusaktidega soodustada stabiilseid lepinguid gaasitarnijatega, mitmekesistada tarnekanaleid ning parandada turu läbipaistvust ja stabiilsust; nõuab, et tulevase heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) läbivaatamise käigus koostataks mõjuhinnang, et analüüsida gaasituru ja süsinikdioksiidi hindade vahelist seost ning turustabiilsusreservi rolli ja selle parameetreid;

7.kutsub komisjoni üles toetama energiamahukaid tööstusharusid puhaste ja nullnetotehnoloogiate, sealhulgas süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ja vähese süsinikuheitega vesiniku ning energiatõhusate tootmismeetodite kasutuselevõtul, tugevdama rahastamismehhanisme ja tagama, et liikmesriigid kasutavad tulemuslikult heitkogustega kauplemise süsteemist saadavat tulu; nõuab, et ELi tasandi toetust täiendataks riigiabiga, mis võimaldab energiamahukate tööstusharude sihipärast tehnoloogianeutraalset toetust, säilitades samal ajal ühtsel turul võrdsed tingimused;

8.nõuab InvestEU vahendite suurendamist enne järgmist mitmeaastast finantsraamistikku ning taaste- ja vastupidavusrahastu järelejäänud laenudega investeeringute toetamist energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamisse; märgib, et Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm juba võimaldab praeguste programmide paindlikkust, kuid see ei ole piisav; nõuab, et tulevases mitmeaastases finantsraamistikus suurendataks rahastamist energiamahukate tööstusharude toetamiseks, tuginedes innovatsioonifondile ja Euroopa ühendamise rahastule (energeetika) või konkurentsivõime fondi kaudu; rõhutab, et Euroopa vesinikupanka ja süsinikuheite hinnavahelepingute programmi tuleb tugevdada; kutsub komisjoni üles tuginema tulevases õigusaktis tööstuse süsinikuheite kiiremaks vähendamiseks nullnetotööstuse määrusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj)., et ühtlustada lubade andmise protsesse ja strateegilise projekti staatust;

9.rõhutab vajadust lihtsustada bürokraatlikke menetlusi, et suurendada erainvesteeringute atraktiivsust ja toetada energiamahukate tööstusharude üleminekut; on veendunud, et nii InvestEU kui ka EIP on erasektori rahastamise hoogustamisel keskse tähtsusega, eelkõige riskide vähendamise meetmete kaudu;

10.rõhutab vajadust tagada juurdepääs kriitilise tähtsusega toorainetele; rõhutab, et tulevane ringmajanduse õigusakt peaks parandama ressursitõhusust, sealhulgas kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete parema jäätmekäitluse ning teiseste toorainete nõudluse ja kättesaadavuse edendamise kaudu; rõhutab vajadust määratleda need teisesed toorained, mis on strateegilised ja mille suhtes tuleks kohaldada ekspordi järelevalvet, nagu terase- ja metallimurd, ning tegeleda nende pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatusega, sealhulgas uurides ekspordipiiranguid; nõuab jäätmesaadetiste määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1157, mis käsitleb jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L, 2024/1157, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1157/oj). tõhusat jõustamist;

11.kutsub komisjoni üles täielikult ja tulemuslikult kasutama kaubanduse kaitsemeetmeid; kutsub komisjoni üles leidma enne kehtivate terase kaitsemeetmete aegumist 2026. aastal püsiva lahenduse kõlvatu konkurentsi ja struktuurilise liigse tootmisvõimsuse probleemi lahendamiseks; kutsub komisjoni üles tegema USAga koostööd seoses ELi impordile väljakuulutatud tariifidega ja vältima kahjulikku eskaleerumist;

12.rõhutab, et süsiniku piirimeetme (SPIM) tõhus rakendamine on oluline, et tagada ELi tööstusharudele võrdsed tingimused ja vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, võttes arvesse heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootide paralleelse järkjärgulise kaotamise mõju ja tootmiskulude suurenemise ohtu; kutsub komisjoni üles tegelema riskidega, mis on seotud ressursside ümberpaigutamise ja süsiniku piirimeetmest (SPIM) kõrvalehoidmisega; palub lisaks, et ELi eksportijate jaoks rakendataks tõhusat lahendust ning analüüsitaks võimalikku laiendamist teistele sektoritele ja tootmisahela järgmise etapi toodetele, millele eelneb mõjuhinnang;

13.nõuab juhtivate turgude loomist puhaste ja ringluspõhiste Euroopa toodete jaoks, kasutades ELi riigihangetes hinnaväliseid kriteeriume, nagu kestlikkus ja vastupanuvõime ning Euroopa eelistamine strateegilistele sektoritele, ning luues kulutõhusal viisil vabatahtlikud märgistussüsteemid ja ELi sisule esitatavad miinimumnõuded;

14.rõhutab õiglase ülemineku tähtsust, et aidata valdkondi, mis sõltuvad suurel määral energiamahukatest tööstusharudest, säilitades ja luues kvaliteetseid töökohti töötajate täiendus- ja ümberõppe programmide ning piirkondlike toetusmehhanismide, näiteks õiglase ülemineku fondi ja Ühtekuuluvusfondi tõhusa kasutamise kaudu; rõhutab, et avaliku sektori toetus on energiamahukate tööstusharude üleminekul keskse tähtsusega ning see toetus peaks olema seotud nende kohustusega kaitsta tööhõivet ja töötingimusi ning vältida mujale üleviimist; väljendab heameelt oskuste liidu algatuse üle, mille eesmärk on tagada hea vastavus oskuste ja tööturu nõudmiste vahel;

15.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.