1.tunnistab, et maastikul, mida iseloomustavad märkimisväärsed ülemaailmsed probleemid, sealhulgas geopoliitilised pinged, kliimamuutuste mõju ja muud maailmamajandust mõjutavad tegurid, on EIP toiminud tulemuslikult ja tõhusalt; soovitab uurida nii EIP tulemuslikkust kui ka tõhusust läbimõeldud analüüsi abil, keskendudes eelkõige konkurentsivõimele ja majanduskasvule avalduvale mõjule;

2.tunnistab, et EIP rahastamine muutub kõrgete intressimäärade ja riigi rahanduse piiratuse kontekstis üha olulisemaks; ootab, et EIP tegeleks keeruliste majandusväljavaadete ja suurenenud ülemaailmse konkurentsi kontekstis selliste ELi konkurentsivõime piirangutega nagu kõikuv energiahind, oskuste nappus olulistes sektorites ning ebapiisavad investeeringud innovatsiooni ja uutesse tehnoloogiatesse;

3.märgib, et EIP Grupp saavutas 2023. aastal rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) raames tugevaid konsolideeritud tulemusi, mis ulatusid 2,272 miljardi euroni, võrreldes 2,327 miljardi euroga 2022. aastal, mis näitab, et aastane vähenemine oli 2,4 %; nõuab nimetatud vähenemist soodustavate tegurite üksikasjalikku analüüsi, eriti kuna perioodi iseloomustas stabiilne majanduskasv; märgib, et EIP reservid olid 2023. aastal üle 56 miljardi euro (2022. aastal 53,9 miljardit eurot ja 2014. aastal 36 miljardit eurot);

4.märgib, et EIP kogulikviidsuse suhtarv jäi 2023. aasta lõpuni sisepiiridesse ning et EIP esimese taseme põhiomavahendite suhtarv oli 2023. aastal 33,1 %, mis on märkimisväärselt suurem kui Euroopa Keskpanga (EKP) järelevalve all olevate oluliste asutuste keskmine suhtarv sel ajal; rõhutab, et EIP AAA reitingu säilitamine koos nn stabiilse väljavaatega on asjakohaste turupõhiste rahastamisallikate soodsa intressimääraga tagamiseks äärmiselt vajalik ja see tuleks säilitada; rõhutab, et EIP hea krediidikvaliteet on tema eduka ärimudeli võti;

5.kutsub EIPd üles säilitama oma tugevat kapitalipositsiooni ja püsivalt suurt kasumit, kuid märgib, et pangal on potentsiaali tulla toime kasumi võimaliku kõikumisega, seadmata ohtu aktsionäride kapitali või oma krediidireitingut, tal on võime võtta strateegilistesse investeeringutesse rohkem riske ja ta on hästi varustatud, et investeerida rohkem suurema riskiga uuenduslikesse projektidesse, mille suhtes erakapital on endiselt kõhklev;

6.kutsub EIPd üles parandama oma institutsioonilist läbipaistvust, avaldades direktorite nõukogu koosolekute üksikasjalikumad protokollid, sealhulgas hääletustulemused ja projektipõhised põhjendused, austades samal ajal õiguspärast konfidentsiaalsust, kui see on rangelt vajalik;

7.rõhutab, et 2023. aastal olid EIP väljamaksed kokku 54,4 miljardit eurot (millest 53,4 miljardit eurot olid panga omavahendid) võrreldes 54,3 miljardi euroga 2022. aastal (millest 53,3 miljardit eurot olid panga omavahendid); märgib, et EIFi väljamaksed börsivälistesse ettevõtetesse tehtud investeeringutele ulatusid 2023. aastal 139,7 miljoni euroni (2022. aastal 113,7 miljonit eurot); märgib, et EIP majandusosakonna ja komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ühiselt väljatöötatud majandusmudeli kohaselt luuakse EIP Grupi poolt 2023. aastal ELi tehtavate koguinvesteeringutega 2027. aastaks ELi 27 liikmesriigis umbes 1 460 000 uut töökohta ning nende mõju ELi majandusele on võrdne SKP 1,03 protsendipunkti suuruse kasvuga; kutsub EIP Gruppi üles tagama investeeringute tasakaalustatuma geograafilise jaotuse, et maksimeerida nende mõju kõigis ELi piirkondades, edendades sidusat ja kaasavat majanduskasvu kogu liidus ning pöörates erilist tähelepanu alaesindatud ja vähem arenenud piirkondadele;

8.tuletab meelde, et EIP põhikirjas on sätestatud tema töötajate geograafiline tasakaal ning et töötajate valik peab põhinema saavutustel, võttes samal ajal arvesse ka kõigi liikmesriikide kodanike õiglast esindatust; julgustab panka pidevalt jälgima geograafilist tasakaalu oma töötajate seas ja vajaduse korral värbamisprotsessi vastavalt kohandama;

9.märgib EIP Grupi pühendumust jõulisele võitlusele maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu; nõuab lõplike abisaajate läbipaistvuse, järelevalvemehhanismide ja avalikule teabele juurdepääsu edasist suurendamist, et tagada täielik vastutus;

10.rõhutab, et EIP kui ELi asutus peaks viima oma läbipaistvustavad täielikult kooskõlla standarditega, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1049/2001 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj). üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele; palub pangal tagada rahastatud projektide ja tehtud otsustega seotud dokumentide ennetav avalikustamine, välja arvatud piiratud ja põhjendatud erandid; kordab, kui oluline on üldsuse tegelik juurdepääs institutsioonilise vastutuse tugisambana;

11.väljendab heameelt, et 13. detsembril 2023 võeti vastu EIP Grupi 2024.–2026. aasta tegevuskava, milles esitatakse EIP Grupi strateegia elluviimiseks seatud prioriteedid ja tegevus järgneva kolme aasta jooksul; nõuab uute turutingimuste kohandamist, sealhulgas lihtsustamist ja bürokraatia vähendamist, et kõrvaldada takistused VKEde rahastamise teelt, mida tuleb märkimisväärselt suurendada; tunnistab, et suurema riskiga tegevuste ja volituste suurendamine on väga oluline, et pakkuda tulemuslikku toetust suure lisaväärtusega ja uuenduslikele sektoritele;

12.tuletab meelde, et InvestEU määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/523/oj). kohaselt on EIP Grupile ELi eelarvelisest tagatisest eraldatud 75 % (19,6 miljardit eurot); rõhutab, et ainuüksi 2023. aastal kiitis EIP programmi „InvestEU“ raames heaks 30 tehingut kogusummas 9,1 miljardit eurot; on veendunud, et konkurentsivõime säilitamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid, eelkõige erasektorist; on veendunud, et keskendumine uuenduslikele projektidele, idu- ja kasvufirmadele suurendaks Euroopa konkurentsivõimet ja majanduskasvu; märgib, et see nõuab erainvesteeringute kaasamist; kutsub seetõttu EIPd üles etendama suuremat rolli strateegilises riskide vähendamises tagatiste abil, soodustades seeläbi erakapitali investeeringuid;

13.kutsub EIP Gruppi üles süstemaatiliselt avalikustama, kui see on teostatav ja kooskõlas andmekaitsekohustustega, oma finantstehingute lõplikud kasusaajad, eelkõige projektide puhul, mida toetatakse ELi eelarveliste tagatiste ja volituste alusel, et tagada üldsuse usaldus ja järelevalve;

14.rõhutab, et praeguses mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 täidab EIP komisjoni antud 87 volitust, mille arv kasvab umbes 130ni, kui võtta arvesse ka need, mis on seotud eelarve jagatud täitmisega ning mille on andnud kohalikud omavalitsused ja liikmesriigid, ning märgib, et EIP koostab nende kohta aastas vähemalt 457 aruannet; juhib tähelepanu sellele, et ressursside parema kasutamise võimaldamiseks tuleb vähendada bürokraatiat ja protsesse lihtsustada;

15.rõhutab, et EIP täidab neljas liikmesriigis kuut taaste- ja vastupidavusrahastu volitust, mis on allkirjastatud 2021. aastal (Kreeka ja Itaalia), 2022. aastal (Rumeenia) ja 2024. aastal (Hispaania) ning mille kogumaht on 8,7 miljardit eurot; tunnistab, et kuludega sidumata rahastamisel põhinevate vahendite – mille maht on taaste- ja vastupidavusrahastuga märkimisväärselt kasvanud – kasutuselevõtt suurendab objektiivselt vigade ja topeltrahastamise ohtu; väljendab muret taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise läbipaistvuse, auditeerimise ja järelevalve pärast; kutsub EIPd üles tegema liikmesriikidega koostööd, et tegeleda valitsuse piiratud suutlikkuse ja tehniliste oskuste nappusega, et tagada taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite võimalikult tulemuslik haldamine kooskõlas riiklike struktuuridega ja kõiki taaste- ja vastupidavusrahastu aruandlusnõudeid täites, eelkõige investeerimisprojektide ja reformide rakendamisel; nõuab tungivalt, et komisjon ja EIP oma nõuandvas rollis hoiduksid taaste- ja vastupidavusrahastu mudelil põhinevate uute rahastamismehhanismide ettepanekute tegemisest ilma parandusmeetmeid võtmata, sealhulgas tulevases 2027. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus; rõhutab, et kuigi EIP taotleb lihtsustamist, ei tohi see ohustada ELi vahendite haldamise usaldusväärsust ega võimet säilitada järelevalvet ja vastutust, nagu on ette nähtud aluslepingutega;

16.nõuab kõigi EIP Grupi hallatavate riskijagamisvahendite, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud riskijagamisvahendite sõltumatut ja põhjalikku auditit, et tagada läbipaistvuse, vastutuse ja topeltrahastamise riskide vältimise kõrgeimad standardid;

17.märgib, et EIP toetab jätkuvalt energiavarustuskindlust, mis seisneb peamiselt elektrivõrkude ja piiriülese taristu tugevdamises, energianõudluse vähendamises energiatõhususe projektide abil ja vähese süsinikuheitega elektrienergia tootmise edendamises; peab kiiduväärseks, et EIP on toetanud energiajulgeoleku uusi mõõtmeid, nagu tarbimiskaja ja energia salvestamine, ning toetanud energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalike kriitiliste toormete kestliku tarnimise arendamist; nõuab, et kiiresti analüüsitaks nende seni rakendatud projektide tegelikku mõju, eelkõige nende mõju energia kättesaadavusele ja maksumusele ning seega Euroopa ettevõtete üldisele konkurentsivõimele;

18.kordab vajadust tegeleda energiaostuvõimetusega ning rõhutab vajadust energiasüsteemi õiglase ja kaasava ümberkujundamise järele; tuletab meelde, et energiakriis süvendab inflatsiooni, suurendab toiduga kindlustamatust ja koormab leibkondade eelarveid; julgustab EIPd kasutama õiglase ülemineku mehhanismi ja moderniseerimisfondi, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamisest enim mõjutatud piirkondi ja elanikkonda; rõhutab, kui oluline on kasutada õiglase ülemineku mehhanismi, et toetada fossiilkütuste järkjärgulisest kasutuselt kõrvaldamisest mõjutatud töötajaid ja piirkondi, tagades juurdepääsu ümberõppele ja kvaliteetsetele töökohtadele; on teadlik, et paljud sektorid seisavad silmitsi probleemidega, mis on tingitud rohelise kokkuleppe eesmärkidega kohanemise ning energiakriisi ja inflatsiooni tagajärgede ühismõjust; rõhutab, et uuenduslike vähese süsinikuheitega tehnoloogiate kasutuselevõtu kiirendamiseks on vaja viia nende kulud fossiilkütustega konkurentsivõimelisele tasemele ja kohaneda käimasoleva keskkonnahoidliku poliitika reformiga;

19.tunnistab, et kava „REPowerEU“ on ELi poliitilises reageerimises energiakriisile oluline uus element; märgib, et 2023. aasta juulis suurendas EIP Grupp 2022. aasta oktoobris võetud kohustuse rahastamiseesmärke 30,0 miljardilt eurolt kuni 2027. aastani 45,0 miljardile eurole (REPowerEU+), et teha ELi energiajulgeoleku toetamiseks suuremaid pingutusi; nõuab selget ülevaadet energiaprojektide võimalikust topeltrahastamisest;

20.rõhutab, et 2023. aastal rahastas EIP energiaprojekte ligikaudu 21,4 miljardi euro ulatuses, millest umbes 19,8 miljardit eurot kasutati ELis ja 1,6 miljardit eurot väljaspool seda; peab vajalikuks suurendada mitte ainult energiaga seotud projektide rahastamise mahtu, vaid ka investeeringute tõhusust; rõhutab sellega seoses, kui oluline on, et EIP pakuks nii pädevat tehnilist abi kui ka uuenduslikku rahalist toetust, ning julgustab panka laiendama ettevõtjatele pakutavate uuenduslike rahastamistoodete valikut, minnes kaugemale tavapärasest turupakkumisest;

21.usub, et vesinik ja selle derivaadid, eriti kui neid saadakse taastuvatest allikatest, võivad aidata ELi süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamisele ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisele märkimisväärselt kaasa; nõuab tungivalt, et EIP võtaks juhtrolli erainvesteeringute kaasamisel, mis on olulised vesinikutootmise suurendamiseks kogu ELis, tagades samal ajal tehnoloogilise neutraalsuse ja toetades mitmesuguseid uuenduslikke lahendusi süsinikuheite vähendamiseks, sealhulgas täiendavaid teadusuuringuid, mille eesmärk on suurendada ja stabiliseerida vesinikutehnoloogia tõhusust; julgustab panka kaaluma selliste projektide kulutasuvust nende kogu olelusringi seisukohast;

22.väljendab heameelt EIP Grupi olulise rolli üle ELi kaitse- ja julgeolekupoliitika toetamisel, pakkudes rahalisi vahendeid ja võimendades erainvesteeringuid, et suurendada liidu strateegilist autonoomiat ja vastupanuvõimet; rõhutab, kui oluline on EIP investeerimissuutlikkus, toetades algatusi, mis aitavad tugevdada ELi kaitsetööstust, täiustada küberturvalisuse taristut ja edendada innovatsiooni elutähtsa kaitsetehnoloogia valdkonnas;

23.tunnustab asjaolu, et julgeolek ja kaitse on panga strateegilises tegevuskavas aastateks 2024–2027 üks tema peamisi prioriteete; rõhutab, et 2024. aasta mais kiitis EIP direktorite nõukogu heaks EIP Grupi julgeoleku- ja kaitsetööstuse tegevuskava, mis järgneb EIP Grupi 2022. aasta strateegilisele Euroopa julgeolekualgatusele, mille eesmärk on toetada innovatsiooni kahesuguse kasutusega tehnoloogias, et suurendada toetust ELi julgeoleku- ja kaitsetööstusele; märgib rahuloluga, et EIP toetust antakse julgeoleku- ja kaitsesektori VKEdele ning uuenduslikele idufirmadele kahesuguse kasutuse põhimõtte alusel, säilitades nn usutava tsiviilotstarbelise kasutuse kriteeriumi, kuid loobudes tulude kontrollimisest; tunneb heameelt EIP direktorite nõukogu 21. märtsi 2025. aasta otsuse üle laiendada panga rahastamiskõlblikkust ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsetööstuse ja -taristu rahastamisele, tagades, et väljajäetud tegevuste ulatus on võimalikult piiratud;

24.väljendab heameelt EIP sihtotstarbeliste investeeringute üle nii kaitse- kui ka tsiviiltaristusse ning rõhutab vajadust strateegiliste investeeringute järele tehnoloogiatesse, mis teenivad nii tsiviil- kui ka kaitse-eesmärke kooskõlas ELi laiemate eesmärkidega edendada innovatsiooni ja suurendada liidu julgeolekut; kutsub EIP Gruppi üles vaatama läbi oma uue kahesuguse kasutusega kaupade poliitika laiendamise mõju;

25.rõhutab VKEde, idufirmade ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate tähtsust julgeoleku- ja kaitsetööstuses ning Euroopa ühise kaitseturu arendamisel; on veendunud, et väiksematel osalejatel on uuenduslike kaitsetoodete väljatöötamiseks vajaliku liidu suutlikkuse ja autonoomia tugevdamisel oluline roll; julgustab EIPd jätkuvalt toetama piiriülest teadus- ja arenduskoostööd, eelkõige sillutades väiksematele osalejatele teed kaitsevaldkonna tarneahelates osalemiseks; rõhutab, et EIP suuremad investeeringud kaitsesektorisse võivad soodustada kommertspankade investeeringuid samas valdkonnas, ning peab sellega seoses vajalikuks suurendada VKEdele laenude andmise paindlikkust;

26.märgib, et kaitse- ja julgeolekusektori toetamiseks eraldatud vahendid tulevad peamiselt Euroopa Kaitsefondist (8 miljardit eurot), EIP Euroopa strateegilisest julgeolekualgatusest (SESI) (8 miljardit eurot) ja Euroopa kaitsetööstuse programmist (EDIP) (1,5 miljardit eurot); nõuab sihtotstarbelise kaitsekapitali eraldamist ja rahastamiskõlblike investeeringute ulatuse edasist kohandamist, et täita ambitsioonikas roll aidata kaasa Euroopa rahule ja julgeolekule, mis on nähtud EIP Grupile ette Euroopa kaitsevalmidust käsitlevas valges raamatus aastani 2030; tunneb ka heameelt EIP praeguse 8 miljardi euro suuruse SESI integreerimise üle valdkonnaülesesse ja alalisse avaliku poliitika eesmärki ning kõnealuse valdkonna rahastamise puhul eelnevalt kindlaks määratud ülemmäära kaotamise üle; on veendunud, et need meetmed võimaldavad pangal reageerida julgeoleku- ja kaitseinvesteeringute vajadustele, kaitstes samal ajal oma tegevust ja tugevat finantsseisundit; on veendunud, et juhatajate nõukogu 2024. aasta juuni otsus suurendada panga finantsvõimenduse määra võimaldab suurendada investeeringuid strateegilise tähtsusega valdkondadesse, sealhulgas julgeoleku ja kaitse valdkonnas;

27.rõhutab lisaväärtust, mida pakuvad EIP poolt julgeoleku- ja kaitseinvesteeringute kiirendamiseks vastu võetud uuenduslikud meetmed ning nn ühe akna süsteem, mis toimib nende klientide ja väliste sidusrühmade ühtse kontaktpunktina, kellele EIP pakub eksperdiabi, et hõlbustada juurdepääsu SESI toetusele ja kiirendada selle kasutuselevõttu; julgustab EIPd jätkama kokkulepitud meetmete väljatöötamist ja rakendamist, mis lihtsustavad klientide menetlusi ja kiirendavad veelgi investeerimisprotsesse, tagades samal ajal AAA reitingu säilimise;

28.märgib heakskiiduga, et 2023. aasta juunis kiitis EIP heaks ELi julgeolekuinvesteeringuteks mõeldud SESI eelarve suurendamise 6,0 miljardilt eurolt 8,0 miljardile eurole ajavahemikul 2022–2027, kaasates ka kosmose- ja küberturvalisuse sektori; julgustab EIPd tugevdama ELi konkurentsireegleid järgides institutsioonilisi partnerlussuhteid ELi Kosmoseprogrammi Ameti ja teiste võimalike asjakohaste partneritega;

29.tunnustab EIP koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas liikmesriikide valitsuste, Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) ja NATO innovatsioonifondiga; tunnustab eelkõige EIP grupi koostööd Euroopa Kaitseagentuuriga ja väljendab heameelt selle üle, et 3. oktoobril 2024 allkirjastati nende kahe organi vahel ajakohastatud vastastikuse mõistmise memorandum, mis võimaldab neil tugevdada strateegilisi partnerlusi ja teha ühiselt kindlaks rahastamisvajadused, et toetada paremini liidu julgeoleku ja kaitse valdkonna teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni;

30.kutsub EIPd üles nimetatud koostööd peamiste sidusrühmadega veelgi tugevdama, et suurendada mõju, koostoimet ja vastastikust täiendavust ELi kaitseprogrammidega, tagades, et EIP investeeringud täiendavad laiemaid ELi kaitsepoliitika eesmärke ja aitavad saavutada Euroopa kaitsevõimes mastaabisäästu; palub EIP-l suurendada piirkondlikku julgeolekut ja vastupanuvõimet, eelkõige Ida-Euroopas ja Vahemere piirkonnas, luues taristu, mis toetab piirkondlikku julgeolekut ja edendab ELi liikmesriikide tihedamat koostööd kaitseküsimustes; rõhutab lisaks, kui oluline on uurida koostöövõimalusi NATO innovatsioonifondiga, et parandada tehnoloogiavaldkonna idufirmade juurdepääsu rahastamisele paralleelselt EIFi kaitsevaldkonna omakapitalirahastu kasutuselevõtuga;

31.palub EIP-l suurendada riskide võtmist projektide puhul, millega pakutakse pikaajalist selget ja mõõdetavat kasu andvaid olulisi teenuseid; väljendab sellega seoses heameelt EIP grupi tegevuse ja meetmete üle eluasemete ja sotsiaalse taristu valdkonnas, mis aitavad kaasa taskukohaste eluasemete, sotsiaalse kaasatuse ja regionaalarengu tagamisele, toetades samal ajal ka kestlikkust ja innovatsiooni; kutsub EIPd üles seadma prioriteediks investeeringud nende eesmärkide saavutamisse, et saavutada parem majanduskasv, sotsiaalne kaasatus ja piirkondlik ühtekuuluvus, toetades samal ajal ka ELi kestlikkuse eesmärke; kutsub panka üles keskenduma kestlikule linnaarengule ja kaasavale majanduskasvule, mis tagaks ELi eluaseme- ja taristuvajaduste rahuldamise, et muuta Euroopa tugevamaks, sidusamaks ja jõukamaks;

32.rõhutab, et eluaseme ostu- ja üürihinnad on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, vähendades paljudes ELi suurlinnades nende taskukohasust ja piirates nende kättesaadavust; rõhutab, et EIP-l peab olema eluasemekriisiga tegelemisel suurem roll; väljendab heameelt selle üle, et sotsiaalse taristu toetamine lisati EIP Grupi aastateks 2024–2027 määratud kaheksa strateegilise prioriteedi hulka, ning nõustub, et investeeringud energiatõhusasse, kestlikusse ja kättesaadavasse eluasemesse ja lihtsasti kättesaadavasse haridusse on hädavajalikud, et suurendada tootlikkust ning aidata kujundada tugev ja vastupanuvõimeline ühiskond; julgustab EIPd seadma prioriteediks investeeringuid elamuühistutesse, energiatõhusatesse sotsiaaleluruumidesse ja renoveerimisprojektidesse, mis on mõeldud väikese sissetulekuga leibkondadele; on veendunud, et ELi eluasemeinvesteeringutes esineva suure puudujäägi kõrvaldamiseks on vaja ületada nii rahalised kui ka mitterahalised investeerimistõkked ning mobiliseerida ulatuslikult ressursse ja suutlikkust;

33.väljendab heameelt selle üle, et EIP on koostöös komisjoniga algatanud üleeuroopalise investeerimisplatvormi, mille eesmärk on edendada taskukohast ja kestlikku eluaset, ühendades nõustamisteenused ja rahastamise, ning julgustab osalejaid seda algatust jätkama;

34.väljendab heameelt EIP võetud kohustuse üle leevendada survet Euroopa eluasemeturgudele; rõhutab, et eluasemete ostu- ja üürihinnad on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, mis vähendab paljudes ELi suurlinnades nende taskukohasust ja piirab kättesaadavust; rõhutab, et EIP analüüs näitab, et EL vajab nõudlusega toimetulekuks ligikaudu 1,5 miljonit uut eluruumi aastas ning et umbes 75 % ELi hoonetest tuleb renoveerida, mis tähendab veel 5 miljonit eluruumi aastas; väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP toetab olemasolevate eluasemete taastamist ning uute sotsiaalsete ja taskukohaste eluasemete ehitamist; ergutab EIPd, et ta võtaks liikmesriikides taskukohaste eluasemeprojektide jaoks kasutusele rohkem rahalisi vahendeid;

35.nõuab, et tugevdataks kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele antavat tehnilist abi ja finantsnõu, eelkõige väikese investeerimissuutlikkusega piirkondades, et parandada EIPst raha saamise võimalusi; on veendunud, et koostöö kohalike asutuste, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna esindajatega peaks edendama kõigile ja eelkõige kõige vähemkaitstud inimestele sobivate sotsiaaleluruumide arendamist; on teadlik, et EIP tegevuse tulemuslikkus elamumajanduse ja sotsiaalse taristu valdkonnas sõltub ka poliitiliste ja regulatiivsete takistuste kõrvaldamisest;

36.märgib, et 2023. aastal kirjutas EIP alla energiatõhususe tehingute jaoks antavale 8,3 miljardi euro suurusele rahalisele toetusele, millest 65 % eraldati hoonete energiatõhususele; kutsub EIPd üles seadma esikohale pikaajalised taskukohased ja kättesaadavad lahendused ning kestlikud investeeringud, nagu energiatõhus renoveerimine ja vabade hoonete uuesti kasutamine;

37.on veendunud, et sellega seotud investeeringud peaksid tagama piisava kestvuse, enne kui antakse luba sihtotstarbe või kasutuse muutmiseks;

38.kutsub EIPd üles tuginema oma pikaajalistele kogemustele Euroopa investeeringute kiirendajana ning kasutama oma potentsiaali ka haridus-, koolitus- ja tervishoiusektoris, sealhulgas nõustamisteenuste kaudu; kutsub panka üles tugevdama toetust tervishoiualasele suutlikkusele nii ELis kui ka väljaspool seda, tagades seeläbi Euroopale maailmas tugevama rolli;

39.rõhutab, et VKEd, iduettevõtjad ja kasvufirmad on ELi majanduse jaoks üliolulised; märgib, et nendel ettevõtjatel on rahastamise saamisel, turgudele ligipääsul ja talentide leidmisel märkimisväärseid probleeme, mis piirab nende kasvu; kinnitab, et ettevõtluse kasv, dünaamilisus ja avaliku sektori investeeringud on innovatsiooni, konkurentsivõime ja tootlikkuse suurendamise peamised tõukejõud; julgustab EIP Gruppi jätkama nende probleemidega tegelemist, eelkõige praeguses geopoliitilises kontekstis, tehes seda kohandatud rahastamisprogrammide, riskijagamismehhanismide ja sihipäraste rahastamisvahendite kaudu, tagades samal ajal nendel eesmärkidel kasutatavate avaliku sektori vahendite täiendavuse ja vältides erakapitali väljatõrjumist; märgib, et sõltuvalt kontekstist võib kombineerida erinevaid vahendeid, millega toetatakse ettevõtetele laenuandmist, ning et EIP Grupi eri vahendid on suunatud eri turutõrgete vastu ja mõeldud eri tüüpi ettevõtetele; rõhutab vajadust anda VKEdele enne projekti heakskiitmist tehnilist abi, et parandada juurdepääsu EIP rahastamisele;

40.märgib, et hästi toimiva väärtpaberistamise turu arendamine võib olla oluline esimene samm tugeva kapitaliturgude liidu loomise suunas; on veendunud, et kapitaliturgude liit toob tarbijatele ja VKEdele kasu, pakkudes reaalmajanduses suure tulususega investeerimisvõimalusi, ning hoogustab lõpuks riskikapitaliturgu, parandades juurdepääsu mitmekesistele rahastamisallikatele; on veendunud, et Euroopa kasvufirmade rahastamine Euroopa kapitaliga peaks olema prioriteet, nagu näitab Euroopa tehnoloogialiidrite algatus, mis käivitati 2023. aasta veebruaris, et rahastada paljulubavaid Euroopa tehnoloogiaettevõtteid ja vältida seda, et ettevõtted müüakse Euroopa investeeringute puudumise tõttu välisinvestoritele; julgustab EIFi uurima selle algatuse teise põlvkonna loomist; märgib, et Euroopa tehnoloogialiidrite algatust täiendab Euroopa kasvufirmade algatus, mille eesmärk on tagada Euroopa kõrgtehnoloogiaettevõtete jaoks ülioluline rahastus nende hilisemas arenguetapis; märgib, et need investeeringud peaksid olema kooskõlas ELi ja liikmesriikide tasandi poliitikameetmetega; on teadlik Euroopa riskikapitalituru suhtelisest nõrkusest võrreldes konkurentide turgudega ja sellest, et Euroopa idu- ja kasvufirmad on sageli sunnitud end ümber paigutama või otsima välisostjaid või tuginema muudele rahastamisallikatele kui riskikapital, mis ei soodusta nende kiiret kasvu;

41.tunnustab EIF ülesannet toetada Euroopa mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele; on veendunud, et EIF peaks oma tegevust Euroopa riskikapitali ökosüsteemi arendamiseks märkimisväärselt laiendama, säilitades samas geograafilise tasakaalu; nõuab EIFi tegevuse tugevdamist, et võimaldada suuremaid investeeringuid suure kasvupotentsiaaliga sektorites, tõhustada riskide jagamist avaliku ja erasektori investorite vahel ning edendada innovatsiooni kogu Euroopas; peab vajalikuks jälgida mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava toetuse suurenemise määra;

42.julgustab EIFi arendama edasi oma järelevalvevahendeid, et paremini jälgida riskikapitalifondide ja VKEde rahastamistoimingute pikaajalist tulemuslikkust, eelkõige seoses töökohtade loomise, innovatsiooni leviku ja piirkondliku mõjuga; rõhutab ka suurte Euroopa ettevõtete otsustavat rolli Euroopa majandusstruktuuris, eriti neid ettevõtteid, kes tegutsevad sellistes olulistes sektorites nagu energeetika, kaitse ja taristu; nõuab tasakaalustatud lähenemisviisi, mis tagab, et EIP jätkab suurte Euroopa ettevõtete toetamist investeerimiskapitali tagamisel suurprojektide ning teadus- ja arendusalgatuste jaoks, suurendades seeläbi Euroopa ülemaailmset konkurentsivõimet;

43.tunnustab EIP Grupi poolt ainuüksi 2023. aastal ligikaudu 400 000 VKE-le ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjale antud toetust summas 31,1 miljardi eurot, sealhulgas laenud ja tagatised ettevõtjatele (millest 14,9 miljardit eurot andis EIF), ning seda, et kokku kaasati rohkem kui 134 miljardit eurot, ja märgib, et EIP Grupp tegi selleks koostööd peaaegu 300 partnerasutusega üle Euroopa; julgustab EIPd jätkama VKEde toetamist rahastamisele juurdepääsu parandamisel, sest VKEd kogevad sageli takistusi traditsioonilistelt finantsasutustelt rahastuse saamisel, ning pakkuma neile sihtotstarbelist rahastamist, et neil oleksid kasvuks ja arenguks piisavad vahendid; väljendab heameelt partnerinstitutsioonide arvu pideva suurenemise üle ja nõuab, et see jõuaks laia geograafilise ja valdkondliku katvuseni;

44.tuletab meelde, et Euroopa tagatisfondi kasutamine lõpetati 2023. aastal ja selle väljamakseid, millega aidati VKEdel taastuda pandeemia negatiivsest mõjust, tehti üle ELi ligikaudu 200 000 VKE-le; tuletab meelde varasemates resolutsioonides väljendatud muret otsustusprotsesside ja lõplikke toetusesaajaid puudutava teabe läbipaistvuse pärast;

45.väljendab heameelt selle üle, et EIFi meetmed rahapesuvastase võitluse, terrorismi rahastamise vastase võitluse ja maksustamise vältimise kohta hõlmavad toodete ja tehingute riskihindamist, põhjalikku hoolsuskohustust vastaspoolte suhtes ning omandistruktuuride ja kesksete isikute kontrolli sanktsioonide ja meedias avaldatud kahjulike kommentaaride suhtes; väljendab heameelt töötajate kohustusliku koolituse kehtestamise ja Luksemburgi rahapesu andmebürooga lepingu sõlmimise üle, mis käsitleb avastatud kahtlastest tehingutest teatamist ja nende suhtes järelmeetmete võtmist;

46.kutsub EIP Gruppi üles kehtestama kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/1937 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1937/oj). kogu gruppi hõlmava tervikliku ja siduva rikkumisest teatajate kaitse poliitika, tagades turvalised teatamiskanalid, kaitse kättemaksu eest ja täielikud järelmeetmete mehhanismid;

47.hindab asjaolu, et oma ühtekuuluvussuunitluses aastateks 2021–2027 võttis EIP kohustuse eraldada vähemalt 40 % oma kogurahastamisest ELis aastatel 2022–2024 ühtekuuluvuspiirkondade projektidele; märgib, et 2023. aastal ulatus selline rahastamine 29,8 miljardi euroni, mis moodustas 45 % panga antavate laenude kogumahust ELis; rõhutab, et vähem arenenud piirkondadele eraldatud EIP rahaliste vahendite osakaal kasvas 2022. aasta 24 %-lt 2023. aastal 26 %-le ehk 17,2 miljardi euroni, mis ületab tublisti EIP ühtekuuluvussuunitluses 2023. aastaks seatud 21 % eesmärki; kordab oma üleskutset, et EIP jätkaks selliste puuduste jälgimist ja analüüsimist, mis takistavad teatavatel piirkondadel või riikidel EIP rahalise toetuse ja abi täiel määral kasutamist, ning tegeleks nendega;

48.tunnustab EIFi rolli liidu majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel mitmesuguste rahastamisvahendite kaudu; märgib, et EIFi kulukohustused seoses krediiditagatiste, riskikapitali ja erakapitali investeeringutega ühtekuuluvuspiirkondadele moodustasid 2023. aastal 6,8 miljardit eurot, mis moodustab 48 % kõigist EIFi kulukohustustest ELis; märgib, et 2023. aastal oli EIF eriti aktiivne Kesk- ja Ida-Euroopas;

49.märgib, et EIP keskkonnaalase ja sotsiaalse kestlikkuse raamistik sisaldab läbivaadatud keskkonna- ja sotsiaalpoliitikat ning standardeid, millega edendatakse integreeritud lähenemisviisi mõju hindamisele ja riskijuhtimisele;

50.tunnistab, et viimase 15 aasta jooksul on EIP nõustamisteenustega toetatud ühtekuuluvuspiirkondades rohkem kui 1 000 projekti; kutsub panka üles aktiivselt edendama rahastamisvõimalusi vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, sealhulgas suurendades nõustamisteenuste esindatust EIP kohalikes büroodes; peab vajalikuks võtta arvesse ka EIP toetuse geograafilist jaotust, et suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust;

51.rõhutab ühtekuuluvuspiirkondades tervishoiusektori toetamiseks tehtavaid EIP algatusi, sealhulgas programmi „HERA Invest“, mis on koos komisjoniga loodud 100 miljoni euro suurune tagatis, et toetada teadus- ja arendustegevust pakiliste piiriüleste terviseohtudega tegelemisel; julgustab EIPd edendama sihipäraseid investeeringuid peamistesse süsteemsetesse võimaldajatesse, nagu tervishoid, haridus, sotsiaaleluruumid, digitaalne ühendatus ning linnade ja piirkondade kohalik rahastamine, mis tagab parema geograafilise tasakaalu, tehes seda kas otselaenude või rahastamisvahendite kaudu, ning looma koostoimet ELi toetuste ja EIP laenude vahel, et parandada piiriülest raudteeühendust, mis on ELi ühtse turu parema integratsiooni jaoks hädavajalik;

52.võtab teadmiseks, et EIP-l on aastast 2019 strateegilise suund olla ELi kliimapank; rõhutab, et ainuüksi 2023. aastal kiitis EIP heaks kliimameetmete toetamise 41,8 miljardi euro ja keskkonnasäästlikkuse rahastamise 25,1 miljardi euro ulatuses (2022. aastal vastavalt 35,1 miljardit eurot ja 15,9 miljardit eurot); märgib, et EIP rahastas kliimamuutustega kohanemist 2023. aastal kokku 2,7 miljardi euro ulatuses, mis vastab 6,4 %-le kõigist kliimameetmetest (võrreldes 1,9 miljardi euroga ehk 5,4 %‑ga 2022. aastal); tunneb heameelt selle üle, et kliimameetmete ja keskkonnasäästlikkuse rahastamine tervikuna moodustas 2023. aastal 60 % EIP rahastamise kogumahust; nõuab, et EIP kliima ja kestliku rahastamise investeerimisstrateegias säiliks tehnoloogiline neutraalsus;

53.tuletab meelde, et 2019. aastal vastu võetud EIP energialaenupoliitikaga sätestati toetuse andmise järkjärguline lõpetamine energiaprojektidele, mis sõltuvad fossiilkütuse kasutamisest ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata, ning kehtestati üleminekuperiood, mille jooksul pank võis jätkata juba hindamisel olevate projektide heakskiitmist, kuid direktorite nõukogu ei kiitnud pärast 2021. aasta lõppu heaks ühtegi sellist projekti; märgib, et 2022. aastal pikendas EIP Grupp kava „REPowerEU“ toetuseks ajutiselt ja erandkorras Pariisi kokkuleppele vastava vastaspoolte raamistiku (PATH) erandeid, et need hõlmaksid suure innovaatilise sisuga projekte, taastuvenergia projekte ja elektrisõidukite laadimistaristut ELis; märgib, et 2023. aastal otsustas EIP Grupp kohaldada sama ajutist ja erakorralist pikendamist ka väljaspool ELi asuvate REPowerEU projektide suhtes; märgib, et sellised ajutised ja erakorralised pikendused peaksid kestma kuni 2027. aastani, sõltuvalt kliimapanga tegevuskava läbivaatamisest, mida on oodata 2025. aastal; tuletab meelde oma eelmist resolutsiooni Euroopa Parlamendi 12. juuli. 2023. aasta resolutsioon Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli 2022. aasta aruande kohta (2023/2046(INI)) (ELT C, C/2024/4007, 17.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4007/oj). ja on seisukohal, et PATH pakub asjakohast raamistikku, et toetada vastaspooli nende tegevuse Pariisi kokkuleppe eesmärkidega kooskõlla viimisel; rõhutab, et EIP-lt oodatakse koostöö intensiivistamist kõigi oma klientidega, et edendada nende süsinikuheite vähendamise kavade väljatöötamist;

54.võtab teadmiseks 2023. aastal heaks kiidetud EIP Grupi kliimapanga tegevuskava vahehindamise, mis hõlmab Pariisi kokkuleppega vastavusse viimise lihtsustatud raamistikku mikroettevõtjate jaoks, PATH raamistiku avalikustamisnõuete läbivaatamist finantsvahendajate puhul ja nende riikide loetelu ajutist laiendamist, kus EIP võib tegutseda kliimamuutustega kohanemise projektide ainsa rahastajana, kuna need riigid on kliimamuutuste suhtes eriti vastuvõtlikud;

55.väljendab heameelt selle üle, et EIP Grupp on lisanud oma peamiste prioriteetide hulka põllu- ja biomajanduse, kuid märgib, et põllumajandus, kalandus ja metsandus said 2023. aastal ainult 1,1 % EIP laenude mahust; peab oluliseks, et EIP kavandaks põllumajandussektori rahastamiseks märkimisväärseid summasid ja teeks seda lihtsustatud menetluste kaudu;

56.toonitab, et põllumajandus on maapiirkondade majanduskasvu ja arengu peamine liikumapanev jõud; tunnistab põllumajandussektori kasvavaid probleeme ja ELi põllumajandustootjate vajadust kohaneda Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega ning tulla toime energiakriisi ja kasvava inflatsiooniga; kutsub EIP Gruppi üles suurendama toetust ja edendama innovatsiooni selles elutähtsas sektoris, millel on oluline roll toiduga kindlustatuse tagamisel, võimendades ELi terviseühtsuse põhimõtet, integreerides inimeste, loomade, taimede ja keskkonna tervise, et luua kestlikud, vastupidavad ja tootlikud põllumajandusliku toidutööstuse süsteemid; rõhutab finantsprobleeme, millega põllumajandustootjad, eelkõige noored ja väikeettevõtjad silmitsi seisavad, ning märgib, et põllumajandustootjate ja selle sektori ettevõtete edukuse määr on rahastamise taotlemisel madalam;

57.rõhutab, et EIP toetus peaks põhinema õiglasel üleminekul, et saavutada kestlik põllumajandus, mis kaitseb keskkonda, inimeste tervist ja loomade heaolu, parandades samal ajal põllumajandustootjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete elatusvahendeid; on seisukohal, et maapiirkondade toetamine on oluline, et edendada tasakaalustatud ja kaasavat arengut, põlvkondade vahetumist ning naiste ja meeste võrdset juurdepääsu rahalistele võimalustele; kordab oma üleskutset EIP Grupile suurendada oma osalust põllumajandussektoris, parandades juurdepääsu rahastamisele;

58.tunnustab asjaolu, et EIP Grupp on üks peamisi digiülemineku toetajaid ELis, eelkõige digitaristu rahastamisel ja digivaldkonna uuenduslike idufirmade toetamisel; ergutab EIPd suurendama toetust digivõrkudele, millega tugevdatakse ELi tehnoloogilist autonoomiat ja innovatsiooni peamiste tehnoloogiate valdkonnas;

59.on veendunud, et digitaalse ebavõrdsuse vähendamine ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamine nõuab märkimisväärseid avaliku sektori investeeringuid telekommunikatsioonitaristusse, eelkõige maapiirkondades; ergutab EIPd toetama ELi kodanikke piisava digikirjaoskuse omandamisel, et ühiskonnas täiel määral osaleda, pöörates erilist tähelepanu eakatele ja puuetega inimestele;

60.tunnistab küberturvalisuse sektori kriitilise tähtsusega rolli ettevõtete ja valitsuste kaitsmisel kõrgetasemeliste digiohtude ja välismõju eest; väljendab heameelt julgeolekuinvesteeringute suurenemise üle 6 miljardilt eurolt 8 miljardile eurole, mida rahastatakse Euroopa strateegilise julgeolekualgatuse kaudu, et lahendada julgeolekuprobleeme, sealhulgas uues kosmosetööstuses;

61.väljendab heameelt selle üle, et EIP keskendub soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamisele, mille tulemusel investeeriti sellesse valdkonda 2023. aastal kokku 5,8 miljardit eurot (võrreldes 5,1 miljardi euroga 2022. aastal); on veendunud, et EIP võiks veelgi suurendada mikrokrediidi andmist naiste juhitavatele ettevõtetele, mis seisavad endiselt silmitsi diskrimineerimisega rahastamisele juurdepääsul;

62.rõhutab, et kriitiliste toormete tarnekindlus on otsustava tähtsusega nii rohe- ja digipöörde kui ka kaitsesektori ja ELi tööstusbaasi jaoks üldiselt; kutsub EIPd üles suurendama investeeringuid kriitiliste toormete sektorisse, et aidata mitmekesistada nii esmaste kui ka teiseste toormete tarneid ning töötada välja ringmajanduse lahendused, eelkõige teadus- ja arendustegevus alternatiivsete materjalide, näiteks bioressursipõhiste materjalide valdkonnas; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et 21. märtsil 2025 võeti vastu uus kriitiliste toormete strateegiline algatus, mille kohaselt eraldatakse 2025. aastal kriitiliste toormetega seotud investeeringuteks eeldatavasti 2 miljardit eurot ning mis hõlmab uut kriitiliste toormete rakkerühma ja spetsiaalset ühtset kontaktpunkti kriitiliste toormetega seotud toimingute ja nõuandetegevuse võrgustiku loomiseks ja haldamiseks ning suuremaid tehnilisi eksperditeadmisi ja partnerlusi;

63.rõhutab, et EIP Global pakkus oma teisel tegevusaastal rahastust 8,4 miljardi euro ulatuses (võrreldes 9,1 miljardi euroga 2022. aastal); märgib, et kuna EIP Globali kaudu kaetakse vaid 50 %ga projekti kogukuludest, tuleb investeeringuid korduvalt kaasrahastada arengut rahastavate asutuste ja mitmepoolsete arengupankade kaudu; palub EIP-l ja komisjonil investeerida siseauditi ja sõltumatu kontrolli funktsioonidesse, et tagada kõigi tehingute usaldusväärsus ja veatus;

64.tuletab meelde, et EIP Global on üks peamisi Euroopa strateegia „Global Gateway“ rakendajaid ning seetõttu oodatakse, et EIP Global kohaldab kõrgeimaid läbipaistvuse ja vastutuse standardeid;

65.võtab teadmiseks EIP direktorite nõukogu poolt EIP Globali strateegilise tegevuskava vastuvõtmise ning EIP võetud kohustuse austada ja edendada tema poolt toetatavates projektides inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet;

66.rõhutab, kui oluline on tagada, et EIP Grupi sekkumised Ukrainas juhinduksid ELiga kokku lepitud riigi ülesehitamise prioriteetidest ning oleksid Ukraina kavas sätestatud meetodite ja raamistike ning ELi aluslepingute sätetega kooskõlas; märgib, et EIP suurendab seoses EIP Grupi Ukrainas rakendatavate projektidega veelgi oma jõupingutusi pettuste ja korruptsiooni vastu võitlemisel; nõuab, et Ukrainale antava finantsabi suhtes kohaldataks jätkuvalt asjakohast tingimuslikkust, keskendudes tulemuslike järelevalvemehhanismide tagamisele, nagu juurdepääs teabele ja ruumidele, ning külastuste järelevalve, ning nõuab, et tingimuslikkust laiendataks kõigile ELi mittekuuluvatele riikidele, keda EIP rahastab;

67.nõuab tungivalt, et tugevdataks nende Ukraina ametiasutuste haldus- ja auditeerimissuutlikkust, kes vastutavad rahastatavate meetmete rakendamise, seire, kontrollimise ja järelevalve eest, eelkõige pettuste, korruptsiooni, huvide konfliktide ja õigusnormide rikkumiste ärahoidmiseks; kordab, et EIP-l peaks alati olema võimalus teha selget ja piiramatut järelevalvet;

68.on veendunud, et EIP suurem roll annab lisaväärtust nii Ukraina ülesehitamisel ja laienemisprotsessis kui ka tulevastes partnerlustes ELi strateegia „Global Gateway“ tegevuskava ja naabruspoliitika raames ning kestliku arengu eesmärkide toetamisel; ergutab komisjoni tegema EIPga võimalikult tihedat koostööd, et suurendada ELi strateegilist autonoomiat, eelkõige energia ja tooraine valdkonnas;

69.väljendab heameelt selle üle, et 2024. aastal võeti vastu Ukraina rahastu, mis järgneb EIP algatusele „EL Ukraina heaks“ (EU4U) ja millega luuakse ELi eelarvevahenditel põhinev toetusmehhanism; innustab liikmesriike tagama, et Ukrainale antakse jätkuvalt kindlat toetust vastavalt tema vajadustele;

70.rõhutab, et Ukraina toetamiseks on EIP alates Venemaaga 2014. aastal alanud konflikti algusest loonud rohkem kui 7 miljardi euro suuruse laenuportfelli; rõhutab, et 31. detsembri 2023. aasta seisuga oli EIP riskipositsioon (välja makstud ja veel välja maksmata) 5,750 miljardit eurot, mis on valdavalt kaetud välislaenude andmise volituse kohaste ELi tagatistega; märgib, et lisaks andis pank finantstagatisi Ukrainas asuvatele vastaspooltega seotud riskipositsioonidele, mis on täielikult kaetud ELi üldtagatistega, ja et neid oli 2023. aasta lõpus allkirjastatud summas 388,7 miljonit eurot (võrreldes 478,8 miljoni euroga 2022. aasta lõpus);

71.võtab teadmiseks EIP kasvava rahalise osalemise Ukrainas; kutsub panka üles esitama eelarvepädevatele institutsioonidele ja asjaomastele auditeerimisasutustele korrapäraselt üksikasjalikku ajakohastatud teavet ELi tagatistega kaetud rahaliste vahendite väljamaksmise ja rakendamise kohta;

72.toonitab Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ebaproportsionaalset mõju ELi idapoolsetele piirkondadele, mis piirnevad Venemaa ja Valgevenega; juhib tähelepanu kuludele, mida need piirkonnad ja liikmesriigid kannavad, kuna neil on ühine piir vaenulike naaberriikidega, eelkõige nende vajadusele suunata avaliku sektori vahendeid üha enam ümber julgeolekusse, kaitsesse ja valmisolekusse, samas kui nende ressursid on majandustegevuse, piiriülese kaubanduse ja muu kaubavahetuse ning ühtekuuluvusprogrammide häirete tõttu järsult vähenenud; kutsub EIPd üles seda oma rahastamisotsustes arvesse võtma;

73.väljendab heameelt Moldovas tehtud märkimisväärsete investeeringute üle, et toetada majanduslikku vastupanuvõimet, parandada energiajulgeolekut, tõhustada taristut ja aidata riigil liikuda ELiga integreerumise suunas; võtab teadmiseks, et Lääne-Balkani riikides investeeris EIP Global 2023. aastal 1,2 miljardit eurot, millele lisandus 700 miljonit eurot liiklusohutuse suurendamiseks ja raudteevõrkude parandamiseks; väljendab heameelt Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu vastuvõtmise üle 2024. aastal ning Moldova reformi- ja kasvurahastu üle, mille Euroopa Parlament heaks kiitis;

74.tunnustab EIP rolli Lääne-Balkani riikide toetamisel teel liidu liikmesuse suunas kooskõlas ELi laienemispoliitikaga; märgib, et EIP Global investeeris 2023. aastal Lääne-Balkani riikidesse 1,2 miljardit eurot, kaasates kokku üle 6 miljardi euro investeeringuid; märgib, et suurem osa rahalistest vahenditest eraldati kestlikule ühenduvusele, millele järgnesid krediidiliinid VKEdele, taristuprojektid tervishoiu-, haridus- ja oskuste sektoris ning veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas;

75.palub EIP-l teha koostööd teiste kahe- ja mitmepoolsete institutsioonidega, et töötada välja ja kohaldada ühiseid meetodeid arengumõju analüüsimiseks, et tagada lisaväärtus ning pikaajaline positiivne mõju;

76.tuletab meelde, et EIP sisekontrollitegevust juhib peainspektsioon, mis koosneb kolmest aruandekohustusega seotud osakonnast – tegevuse hindamine, kaebuste lahendamise mehhanism ja pettuste uurimine –, millel on üksteist täiendavad ülesanded ning mis aitavad järjepidevalt tegeleda väidete ja kaebustega;

77.märgib, et EIP kaebuste lahendamise mehhanism (EIP-CM) käsitles 2023. aastal kokku 104 juhtumit (2022. aastal 97); märgib, et 2023. aastal saadi 60 uut kaebust (2022. aastal 54), millest 44 loeti vastuvõetavaks ja 29 olid seotud EIP rahastatud projektidega, millest 27 asusid väljaspool Euroopat;

78.märgib, et EIP hankevaidluste komitee on EIP sõltumatu komitee, mis tegeleb kaebustega, mis puudutavad EIP rahastatud projektidega seotud hankemenetlusi väljaspool ELi;

79.väljendab heameelt jõupingutuste üle, mida uurimisosakond on teinud, et teha koostööd ja kooskõlastada tegevust ELi pettustevastase võitluse struktuuri teiste osalistega, eelkõige Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuriga (EPPO), kellele suunati 37 % 2023. aastal uurimiseks esitatud juhtumitest (27 juhtumit 74st); ergutab uurimisosakonda tugevdama koostööd kõigi ELi pettustevastase võitluse struktuuri osalistega;

80.märgib, et uurimisosakond tegeleb pettuste ennetava avastamisega, kasutades pettuse ja usaldusväärsusega seotud riski hindamisvahendit ning hangete valdkonna korruptsiooniriski robotit, ning 2023. aastal tuvastati 24 läbivaatamise käigus sihtmärgid kolme täieliku ja põhjaliku ennetava usaldusväärsuse kontrolli läbiviimiseks; kutsub panka üles hindama, kuidas neid digitaalseid vahendeid saaks veelgi tõhustada, et toetada läbipaistvust ja finantsaruandlust;

81.peab kahetsusväärseks, et hoolimata Euroopa Parlamendi korduvatest üleskutsetest ei anta uurimisosakonna aastaaruandes piisavalt teavet käsitletavate juhtumite rahalise mahu, asjaomaste vahendite või volituste, projektiliikide, võetud leevendusmeetmete ning EIP teenuste ja vahendajate või partnerite rolli kohta nende juhtumite puhul või isegi asjaomaste liikmesriikide kohta; kutsub uurimisosakonna esindajaid üles suurendama Euroopa Parlamendiga tehtavat koostööd, suhtlust ja läbipaistvust, eelkõige finantstegevuse kontrolliga seoses; kordab oma üleskutset, et uurimisosakond läheks mõne juhtuuringu pelgalt narratiivsest kirjeldusest kaugemale ja esitaks korrapäraselt väärtuslikku teavet selle kohta, mil määral on finantshuvid kaitstud; teeb ettepaneku, et uurimisosakond võtaks vastu aruandlusmudeli, mis sarnaneb teiste juurdlusorganite, näiteks Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi kasutatavale mudelile, kus püütakse saavutada läbipaistvuse ning konfidentsiaalsuskohustuse või ametisaladuse hoidmise kohustuse vahel nõuetekohane tasakaal;

82.on teadlik, et EIP välistamispoliitikaga nähakse ette autonoomne välistamisprotsess, mis ei ole otsuste tegemise standardite, tulemuste ja õiguskaitsevahendite poolest täielikult samaväärne komisjoni varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemiga; kordab oma üleskutset EIP Grupile ja komisjonile teha koostööd, et teha kindlaks võimalikud lüngad ja esitada parandusmeetmeid, sealhulgas kiirendatud menetluse EIP kõrvalejätmise otsuste jõustamiseks varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi kaudu; märgib, et 2023. aastal välistati uurimisosakonna järeldustel põhinevate välistamismenetluste käigus viie ettevõtja osalemine EIP rahastatavas tegevuses viieks aastaks;

83.väljendab heameelt EIP Grupi sisekontrolliraamistiku poliitika heakskiitmise üle 2023. aastal; võtab teadmiseks EIP ja EIFi gruppide ühtlustamise protsessi tulemused, kuivõrd need kajastavad kahe üksuse eri ärimudeleid ja juhtimisstruktuure; viitab eelkõige auditikomisjoni märkustele, mille kohaselt peaksid nii siseaudit kui ka sisekontrolliraamistik muutuma grupi funktsioonideks;

84.märgib, et kolmas kaitseliin on EIP sõltumatu välisaudiitor; juhib tähelepanu sellele, et audiitorite ja ülesannete pidev rotatsioon võimaldab leida uusi vaatenurki, ning märgib seetõttu, et EIP välisaudiitorit tuleks korrapäraselt vahetada, kuid tema volitusi pikendati 2027. aastani ja ta on olnud EIP Grupi audiitor alates 2009. aastast;

85.hindab asjaolu, et EIP Grupi riskijuhtimisraamistik ja EIP Grupi kord poolaastas koostatavad riskijuhtimise avalikustamisaruanded on tulemuslikud ning kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve nõuete ja tehniliste standarditega;

86.rõhutab, et keerulistest turutingimustest hoolimata oli EIP portfelli viivisnõuete osakaal 2023. aastal jätkuvalt väga väike; on seisukohal, et isegi kui märkimisväärne osa panga laenuportfellist on hõlmatud krediidikvaliteeti parandavate kokkulepete või ELi liikmesriikide tagatistega, tuleneb EIP portfelli kõrge kvaliteet EIP väga tulemusliku laenupoliitika hoolikast rakendamisest;

87.toonitab, et EIP ei kuulu krediidiasutuste suhtes kohaldatavate ELi õigusaktide, eelkõige kapitalinõuete määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/oj). ja direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj). kohaldamisalasse, mistõttu on pangal õigus määrata oma kapitali- ja likviidsusnõuded kindlaks viisil, mis on tema tegevuse, missiooni ja turutingimuste seisukohast piisav ja asjakohane; juhib tähelepanu sellele, et EIP Grupp on võtnud endale kohustuse järgida parimaid pangandus- ja turutavasid ning võib kindlaks määrata nende kohaldatavuse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega; rõhutab, et nende normide rakendamine ei tohiks tekitada põhjendamatut koormust; väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP Grupp viis vabatahtlikult läbi läbivaatamis- ja hindamisprotsessi; juhib tähelepanu sellele, et see peaks olema EIP juhtimisstruktuuri ja missiooniga kooskõlas;

88.mõistab, et kooskõlas ELi muutuvate vajadustega kiitsid ELi institutsioonid 2024. aastal heaks EIP juhatajate nõukogu kavandatud muudatuse põhikirjas, millega muudetakse EIP finantsvõimendusmäära Finantsvõimendusmäär näitab seda, kui palju EIP saab anda laene võrreldes oma omavahenditega. seadusjärgset piirangut ja tõstetakse see 250 %-lt 290 %-le, et võimaldada EIP-l ilma tema omakapitali baasi suurendamata rohkem investeerida;

89.märgib, et muudetud finantsvõimendusmäär sillutab teed suuremate riskide võtmisele; tunnistab, et investeeringud taastuvenergiasse, kestlikku taristusse ja uuenduslikesse tehnoloogiatesse on ELi konkurentsivõime jaoks üliolulised, kuid tulude ebakindluse tõttu kaasnevad nendega sageli suuremad riskid; juhib tähelepanu sellele, et suurem riskide võtmine võib suurendada EIP tulu volatiilsust, kuid märgib, et EIP säilitab kapitalipuhvrid, mis toetaksid riskidega seotud tegevuse laiendamist;

90.on mures rohepöördes keskse tähtsusega ettevõtteks peetava akutootja Northvolt AB olukorra pärast; rõhutab, et Northvolt on saanud kasu märkimisväärsest EIP laenupaketist, mille maht on veidi üle 942,6 miljoni euro ja mis on osa gigatehase asukoha laiendamiseks kaasatud laenupõhisest rahastusest; märgib, et Northvolt esitas 2025. aasta märtsis pankrotiavalduse; palub EIP-l esitada üksikasjad Northvolt AB rahastamise hindamis- ja otsustusprotsessi ning projekti ebaõnnestumiseni viinud põhjuste kohta;

91.rõhutab, et gigatehase laiendamine pidi eelduste kohaselt suurendama akude iga-aastast tootmisvõimsust ja oli üleilmse konkurentsivõime jaoks strateegilise tähtsusega ning kooskõlas ELi selle valdkonna strateegiatega;

92.kutsub komisjoni ja EIP direktorite nõukogu üles algatama põhjendamatu viivituseta põhjaliku sisekontrolli, et kontrollida selle juhtprojekti rahalist kahju, ebaõnnestumise põhjuseid ja tausta ning õppida sellest kogemusest, et vältida sarnase olukorra kordumist või võimaldada selle varajast avastamist;

93.on seisukohal, et ELi toetuse suurim lisaväärtus seisneb uuenduslikesse projektidesse suurema riskiga investeeringute tegemise edendamises, ELi strateegiliste eesmärkide laiendamises ja selliste pikaajaliste üleminekuprojektide võimaldamises, mis ei saa rahastamisvahendeid erasektorist; on veendunud, et oma eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks innovatsiooni ja konkurentsivõime valdkonnas peaks programm „InvestEU“ keskenduma suurema riskiga ja ulatuslikumate investeeringute rahastamisele ning et EIP Grupp peaks võtma ette rohkem ja suuremaid kõrge riskitasemega projekte, mis peaksid hõlmama peamiselt ja eelistatavalt Euroopa investoreid, ühendades InvestEU vahendite riski säilitamisele suunatud kasutamise samaväärse suunitlusega EIP Grupi enda rahaliste vahendite kasutamisel; nõuab tungivalt, et EIP kehtestaks rangemad tingimused, et vältida ELi avaliku sektori rahastamise kasutamist selliste ettevõtete toetamiseks, kes viivad tootmise Euroopast välja, tagades, et kõigi EIP rahastatavate projektidega aidatakse kaasa Euroopa tööstuse pikaajalisele vastupanuvõimele;

94.on teadlik sellest, et EIP halduskomitee liikmed töötavad oma päritoluriigis sageli enne ametnikena, kui nad alustavad EIP ametiaega, mis kestab tavaliselt kaks kuni kuus aastat, ja et neil on seetõttu õigus kasutada ooteaja jooksul (mida on pikendatud 24 kuuni pärast nende ametiaja lõppu EIPs) teatavatel tingimustel kutsealase arengu võimalusi; märgib, et halduskomitee liikmetel palutakse teavitada eetika- ja vastavuskomisjoni ning taotleda võimalikult kiiresti heakskiitu mis tahes läbirääkimisteks seoses edaspidise tööga;

95.toetab kindlalt Euroopa Parlamendi korduvaid üleskutseid tugevdada mehhanismi huvide konfliktide ennetamiseks EIPs ja parandada selliste juhtumite käsitlemist ning määrata paremini kindlaks tingimused, mille alusel EIP asepresidendid võivad osaleda oma päritoluriigis tehtavaid tehinguid käsitlevate otsuste tegemisel, ning nõuab, et neid küsimusi käsitletaks halduskomitee käitumisjuhendi tulevasel läbivaatamisel;

96.rõhutab, et 31. oktoobril 2023 tegi Euroopa Ombudsman juhtumi 611/2022/KR kohta otsuse, mille kohaselt endine asepresident osales EIP ja oma päritoluriigi riikliku tugipanga Riiklikud tugipangad on finantsvahendajad EIP ja EIP investeeringutest kasu saavate väikesemahuliste projektide vahel. vaheliste rahastamislepingute heakskiitmisel vaid mõni nädal enne selle riikliku tugipanga tegevjuhiks saamist, hoolimata EIP vastavuskontrolli juhi soovitusest vältida ametisse nimetamise protsessi ajal sellist tegevust; mõistab, et kõnealune juhtum leidis aset enne seda, kui jõustus praegune halduskomitee käitumisjuhend, mis sisaldab nüüd halduskomitee liikmete edaspidise töö kohta erisätteid; märgib, et EIP on oma eetika- ja vastavuskomitee suhtes kohaldatavate reeglite tulevasel läbivaatamisel võtnud endale kohustuse kaaluda Euroopa Ombudsmani soovitust komitee otsused avalikustada;

97.täheldab, et leevendusmeetmed, nagu vahendite sihtotstarbelise kasutamise tagamine ja ooteaeg, on kõige tavalisemad ettevaatusabinõud, mida kasutatakse nn pöördukse efekti käsitlemisel, ning mõistab, et selliseid meetmeid rakendavad ja järgivad halduskomitee liikmed, sealhulgas need, kellest on hiljuti meedias räägitud;

98.jagab Euroopa Ombudsmani seisukohta, et EIP eetika- ja vastavuskomitee rolli tuleks halduskomitee liikmete kavandatud uute töökohtade järelevalve osas tugevdada ning et tal peaks olema võimalik kehtestada riskimaandamismeetmeid ja tagada nende täitmine; mõistab, et eetika- ja vastavuskomitee roll on viimastel aastatel muutunud olulisemaks ning et käimas on sisemised arutelud selle üle, kuidas komitee tõhusust suurendada;

99.kutsub panka üles suurendama Euroopa ettevõtete osalemist EIP rahastatavate projektide jaoks algatatud hankemenetlustes; ergutab panka laenuvõtjaid nõustama, et seada esikohale Euroopa ettevõtete rahastamiskõlblikkus, eesmärgiga tugevdada Euroopa konkurentsivõimet;

100.kordab oma üleskutset EIP-le tagada nõuetekohane geograafiline esindatus, sealhulgas keskastme ja kõrgema juhtkonna tasandil, ning kutsub EIP-d üles avaldama igal aastal keskastme ja kõrgema juhtkonna ametikohtade soolise jaotuse ja kodakondsuse alusel jaotuse;

101.peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Kontrollikojal puudub endiselt täielik juurdepääs kõigile EIP tehingutega seotud andmetele; tunnistab, et mitte kõiki EIP tegevusi ei rahasta EL otse ja seetõttu ei ole kontrollikojal kõigile tegevustele automaatset juurdepääsu; rõhutab, et kontrollikojal peaks olema vajalikule teabele juurdepääs, et põhjalikult ja ammendavalt hinnata kõiki ELi vahendeid hõlmavaid EIP tehinguid, sealhulgas finantsvahendajate kaudu tehtavaid tehinguid, mis on kavandatud ELi poliitika rakendamiseks; palub kontrollikojal kontrollida oma võimaluste piires täies ulatuses kõiki ELi eelarvega seotud tehinguid;

102.märgib, et peamised asjakohased auditiülesanded on usaldatud EIP auditikomisjonile, mis on täiesti sõltumatu organ; usub, et kvalifitseeritud välisesindajate osalemine auditikomisjoni konkreetsetes ülesannetes võib suurendada auditikomisjoni analüüside objektiivsust;

103.märgib, et EIP läbipaistvuspoliitikas on saavutatud kompromiss avatuse põhimõtte ja tundliku teabe kaitsmise vajaduse vahel; märgib, et poliitikameetmetes osutatakse sellele, millist teavet tuleks avaldada ennetavalt ja millal – näiteks nähakse ette, et projektide kokkuvõtted tuleks avaldada vähemalt kolm nädalat enne seda, kui EIP direktorite nõukogu arutab projekti rahastamise heakskiitmist – ning sätestatakse asjakohased erandid; nõuab, et need kokkuvõtted annaksid sidusrühmadele sisulist teavet;

104.märgib, et 2023. aastal kiitis EIP direktorite nõukogu heaks 449 projekti ja et peaaegu kõik (94 %) projektide kokkuvõtted avaldati ja enamikul juhtudel (57 %) tehti seda enne heakskiitmist; märgib, et kõik finantsvahendajate kaudu tehtud EIP tehingud on avaldatud EIP veebisaidil ja EIP esitab taotluse korral üksikasjad;

105.tuletab meelde, et kõik EIP dokumendid on avalikustamise eeldusega kooskõlas üldsusele kättesaadavad; rõhutab, et kõiki taotlejaid tuleks eelnevalt teavitada üldsuse juurdepääsust dokumentidele ning kõik keeldumised peaksid põhinema üksnes kindlaksmääratud eranditel; rõhutab, et EIP peaks kaaluma teabe õigeaegset avaldamist projektide põhjenduste ja konteksti kohta ning selgitama nende kooskõla ELi poliitikaeesmärkidega ja panust nende saavutamisse; palub EIP-l süstemaatiliselt avaldada oma suurimate finantstehingute audititulemused, tagades oma riskijuhtimise ja mõjuhinnangute sõltumatu kontrolli; ootab, et EIP piirduks avalikustamata jätmisel määruses (EÜ) nr 1049/2001 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj). ja määruses (EÜ) nr 1367/2006 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta liidu institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1367/oj). loetletud kohaldatavate eranditega; nõuab, et täielikult rakendataks soovitusi, mille ombudsman esitas pärast EIP avalikustamispoliitika ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu taotluste uurimist;

106.tuletab meelde, et kõigil ELi rahaliste vahendite saajatel on üldine kohustus teha teatavaks toetuse päritolu ja tagada saadud ELi rahaliste vahendite nähtavus; kutsub EIP Gruppi üles tagama, et lõppsaajad täidaksid ELi rahalise toetuse nähtavuse kriteeriume;

107.toonitab, et pank töötab selle nimel, et lühendada oma projektitsüklite täieliku digiteerimise abil aega, mis kulub toote kontseptsioonist kuni selle turule viimiseni (turule jõudmise aeg); nõuab, et pank suurendaks jõupingutusi oma tegevuse digitaliseerimisel;

108.kordab oma üleskutset EIP-le tugevdada maksupettust, maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist käsitlevat poliitikat ja seda täielikult rakendada, sealhulgas hoidudes rahastamast selliseid toetusesaajaid või finantsvahendajaid, kelle puhul on leitud, et nad on selliste tavadega seotud, või kelle puhul on suur oht, et nad sellises tegevuses osalevad;

109.kordab, et struktureeritumat dialoogi Euroopa Parlamendi ja EIP vahel saaks edendada koostöömemorandumi vastuvõtmise kaudu; tunnustab sellega seoses EIP enneolematult ulatuslikku koostööd Euroopa Parlamendiga käesoleva resolutsiooni ettevalmistamisel, märkides, et see on avatuse ja läbipaistvuse käegakatsutav näide;

110.nõuab tungivalt, et EIP jätkaks aruandlust Euroopa Parlamendi varasemate soovituste seisu kohta, eelkõige saavutatud tulemuste ning oma prioriteetide ja ELi poliitika rakendamiseks võetud meetmete mõju kohta, eelkõige seoses järgmisega:a)EIP investeerimisstrateegia (majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne) mõju ning saavutatud tulemused liidu huvides siseturu tasakaalustatud ja kindlale arengule kaasaaitamisel;b)huvide konfliktide, pettuste, korruptsiooni ja muude võimalike väärkäitumise vormide ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks võetud meetmed;c)uued meetmed läbipaistvuse tugevdamiseks;d)meetmed, millega tugevdatakse toetust VKEdele ja rahastamiskõlblikele ettevõtjatele ELi poliitika rakendamisel;e)käesolevas resolutsioonis esitatud üleskutsete ja nõudmiste põhjal võetud meetmed;

111.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning palub nõukogul ja EIP direktorite nõukogul korraldada resolutsioonis esitatud Euroopa Parlamendi seisukohtade üle arutelu.