1.märgib, et nõukogu eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2023. aastal 12,3 miljardit eurot (mis moodustab 6,4 % liidu kogueelarvest); märgib, et nõukogu ligikaudu 0,6 miljardi euro suurune eelarve moodustab ligikaudu 5,2 % liidu kõikidest halduskuludest;

2.väljendab heameelt, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) uuris oma aastaaruandes 2023. aasta kohta halduskulude rubriigis 70 tehingust koosnevat valimit, mis oli kümne võrra suurem kui 2022. aastal; märgib lisaks, et kontrollikoda kirjutab, et halduskulud hõlmavad personalikulusid, sealhulgas pensionikulusid, mis 2023. aastal moodustasid umbes 70 % kõigist halduskuludest, ning hoonete, seadmete, energia, side- ja infotehnoloogiaga seotud kulusid, ning et kontrollikoja aastatepikkune töö näitab, et üldiselt on need kulud väikese riskiga;

3.märgib, et 70 tehingust 21 (30 %) sisaldas vigu, kuid kontrollikoja hinnangul jääb veamäär viie kvantifitseeritud vea põhjal allapoole olulisuse läve;

4.märgib, et kontrollikoda esitas oma aastaaruandes 2023. aasta kohta tähelepaneku nõukogu sõlmitud hoonete haldamise raamlepingu kestuse kohta; märgib, et kontrollitud neljas nõukogu puudutavas makses kontrollikoda kvantifitseeritavaid vigu ei leidnud;

5.peab äärmiselt kahetsusväärseks, et alates 2009. aastast ja taas majandusaastal 2022 oli Euroopa Parlament sunnitud keelduma nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmisest, kuna nõukogu keeldub jätkuvalt tegemast Euroopa Parlamendiga eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd, takistades Euroopa Parlamendil teha teadlikku otsust, mis põhineb nõukogu eelarve täitmise tõsisel ja põhjalikul kontrollimisel;

6.märgib, et 20. septembril 2024 edastasid Euroopa Parlamendi asjaomased teenistused eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raportööri nimel nõukogu sekretariaadile küsimustiku, mis sisaldas 90 Euroopa Parlamendile olulist küsimust, et võimaldada nõukogu eelarve täitmise ja nõukogu juhtimise põhjalikku kontrolli; märgib lisaks, et sarnased küsimustikud saadeti kõigile teistele institutsioonidele, mis kõik on andnud Euroopa Parlamendile kõigile küsimustele üksikasjalikud vastused;

7.peab kahetsusväärseks, et 23. septembril 2024 teatas sekretariaat Euroopa Parlamendile veel kord, et ei kavatse Euroopa Parlamendi küsimustikule vastata ja et nõukogu ei osale kuulamisel, mis korraldati 12. novembril 2024 eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames ja millel osalesid kõik teised kutsutud institutsioonid;

8.kordab, et Euroopa Parlamendil on eesõigus anda vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 319 ning finantsmääruse ja Euroopa Parlamendi kodukorra kohaldatavatele sätetele ning kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga eelarve täitmisele heakskiit, nimelt õigus anda eelarve täitmisele heakskiit, et säilitada läbipaistvus ja tagada demokraatlik vastutus liidu maksumaksjate ees;

9.rõhutab, et finantsmääruse artikli 59 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon annab teistele liidu institutsioonidele vajalikud volitused neid puudutavate eelarvejagude täitmiseks, ning peab seetõttu arusaamatuks, et nõukogu arvates on asjakohane, et heakskiit antaks komisjoni tegevusele nõukogu eelarve täitmisel;

10.rõhutab väljakujunenud ja austatud tava, mida Euroopa Parlament on rohkem kui kahekümne aasta jooksul kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste, sealhulgas Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmisel järginud; tuletab meelde, et komisjon on teatanud oma suutmatusest teostada järelevalvet teiste liidu institutsioonide eelarvete täitmise üle; rõhutab komisjoni veel kord kinnitatud seisukohta, et iga liidu institutsiooni halduskulude haldamisele ja ELi eelarve täitmisele vahetult Euroopa Parlamendi poolt heakskiidu andmise tava tuleb jätkata ka tulevikus, et tagada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine;

11.rõhutab, et praegune olukord tähendab, et kuna nõukogu Euroopa Parlamendiga jätkuvalt koostööd ei tee, saab Euroopa Parlament kontrollida ainult kontrollikoja ja ombudsmani aruandeid ning nõukogu veebisaidil avalikult kättesaadavat teavet; rõhutab, et selline koostöö puudumine kahjustab Euroopa Parlamendi suutlikkust täita tulemuslikult oma järelevalverolli ja teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta teadlik otsus;

12.taunib asjaolu, et nõukogu on juba üle kümne aasta näidanud, et tal puudub igasugune poliitiline tahe teha Euroopa Parlamendiga iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames koostööd; rõhutab, et sellel suhtumisel on olnud püsiv negatiivne mõju mõlemale institutsioonile, see on diskrediteerinud liidu eelarve haldamist ja demokraatlikku kontrolli ning kahjustanud kodanike usaldust liidu kui läbipaistva üksuse vastu; rõhutab, et nõukogu peab järgima samu aruandekohustuse standardeid, mida ta ootab teistelt liidu institutsioonidelt;

13.kordab, et nõukogu jätkuv keeldumine eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames koostööd tegemast on demokraatliku aruandekohustuse lubamatu rikkumine; nõuab õiguslikke ja menetluslikke muudatusi, et pidada eelarveassigneeringuid kinni iga liidu institutsiooni puhul, kes ei täida läbipaistvuskohustusi;

14.tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohtu praktika toetab maksumaksjate ja üldsuse õigust saada teavet avaliku sektori tulu kasutamise kohta; nõuab seetõttu Euroopa Parlamendi kui demokraatliku vastutuse põhimõtte tagaja eesõiguse ja rolli täielikku austamist; kutsub nõukogu üles järgima eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus Euroopa Parlamendi heakskiidetud soovitusi ning nõuab ELi lepingu artikli 14 lõike 1 täielikku kohaldamist;

15.kutsub nõukogu üles jätkama läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga ilma põhjendamatu viivituseta ning hakkama tegema Euroopa Parlamendiga võimalikult kiiresti kõrgeimal tasemel aktiivset koostööd, kaasates mõlema institutsiooni peasekretärid ning presidendi ja eesistuja, et surnud punktist üle saada ja lahendada pikaajaline ummikseis eelarve täitmisele heakskiidu andmise alal, austades samal ajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavaid rolle eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses ning tagades eelarve täitmise läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja nõuetekohase demokraatliku kontrolli; nõuab, et komisjon ja nõukogu õigustalitused esitaksid arvamuse võimalike aluslepingutel põhinevate lahenduste kohta nõukogu vastutuse jõustamiseks eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

16.rõhutab, et kuigi praegust olukorda tuleb parandada parema institutsioonidevahelise koostööga aluslepingute raames, võiks aluslepingute läbivaatamine muuta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse selgemaks ja läbipaistvamaks, andes Euroopa Parlamendile selge pädevuse anda heakskiit kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarve täitmisele eraldi; rõhutab siiski, et kuni sellise läbivaatamiseni tuleb praegust olukorda parandada parema institutsioonidevahelise koostöö kaudu; nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu teeks Euroopa Parlamendiga aktiivselt koostööd;

17.märgib, et kuigi nõukogu ei soovi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse osas koostööd teha, rõhutab Euroopa Parlament käesolevas raportis siiski mõningaid poliitilisi prioriteete ning esitab mõne tähelepaneku nõukogu eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta ning ka muid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse seisukohast olulisi tähelepanekuid;

18.märgib, et kuna nõukogu ei tee Euroopa Parlamendiga koostööd, tuginevad järgnevates osades esitatud tähelepanekud peamiselt avalikult kättesaadavale koondteabele, mis sisaldab vähe üksikasju;

19.peab kahetsusväärseks, et nõukogu kasutab oma eesõigust paljude liidu institutsioonide, organite ja asutuste juhtkonna liikmete kandidaatide ülesseadmise ja ametisse nimetamise menetlustes, võtmata arvesse huvitatud poolte seisukohti ega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) soovitusi;

20.võtab teadmiseks nõukogu tava mitte seada kahtluse alla üksikute liikmesriikide ametisse nimetamisi enamiku ametikohtade puhul;

21.tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 286 lõike 2 kohaselt nimetab nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kõigi liikmesriikide ettepanekute põhjal ametisse kontrollikoja liikmed; tuletab meelde, et selle eeltingimuse alusel esitab parlament kandidaatide kohta arvamuse; peab kahetsusväärseks, et nõukogu on korduvalt eiranud soovitusi, mida Euroopa Parlament on oma nõuandvas rollis kontrollikoja liikmete ametisse nimetamise kohta andnud; tuletab meelde, et kuigi Euroopa Parlamendi arvamus ei ole nõukogule siduv, võtsid negatiivse arvamuse saanud kandidaadid oma kandidatuuri tagasi, nõustudes Euroopa Parlamendi otsusega, tunnustades seeläbi Euroopa Parlamendi rolli demokraatliku järelevalveasutusena, mis on seotud liidu eelarve kaitsmisega; kutsub nõukogu üles tunnustama Euroopa Parlamendi rolli, tehes eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd;

22.tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on esitada arvamus võimalike kandidaatide sobivuse kohta asjaomaste ülesannete täitmiseks;

23.kutsub kooskõlas Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni 27. juunil 2023 toimunud seminari järeldustega nõukogu roteeruvaid eesistujariike üles lõpetama äriühingute sponsorluse kasutamine oma kulude katmiseks, kuna see võib tekitada huvide konflikte; märgib, et oma 9. septembri 2024. aasta otsuses Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi sponsorlust käsitleva strateegilise algatuse kohta ergutas Euroopa Ombudsman nõukogu tegema kokkuvõtte sellest, kuidas on rakendatud nõukogu poolt vastu võetud mittesiduvaid reegleid sponsorluse kasutamise kohta oma eesistujariigi poolt (edaspidi „suunised“), ning uurima muid võimalikke meetmeid, mis võiksid aidata leevendada sponsorluse kasutamisega seotud riske; kordab oma üleskutset nõukogule näha ette nõukogu eesistumiskulude eelarve, et tagada nõukogu üleüldises töös asjakohased ja ühtsed tõhususe ja tulemuslikkuse standardid;

24.väljendab sügavat muret selle pärast, et Ungari valitsus kuritarvitas oma rolli ELi eesistumise ajal, et jätkata kahepoolseid suhteid, mis on vastuolus liidu põhiväärtustega, nagu peaminister Viktor Orbáni kohtumised Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, hoolimata liidu sanktsioonidest ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärusest viimase vastu sõjakuritegude eest; võtab murega teadmiseks sarnased suhted teiste autoritaarsete juhtidega, mis õõnestab ELi usaldusväärsust; kutsub nõukogu üles sellised tegevused kindlalt hukka mõistma ja võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et eesistujariigiks olevad liikmesriigid tegutsevad kooskõlas ELi põhimõtetega, kaitstes liidu terviklikkust ja väärtusi;

25.peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarvet ei ole jagatud kaheks selgesti eraldatud eelarveks, kuigi Euroopa Parlament on seda oma eelmistes eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides läbipaistvuse ja aruandekohustuse parandamiseks soovitanud, eelkõige seoses Euroopa Ülemkoguga, arvestades et praegu ei ole võimalik saada selle kulude kohta usaldusväärset teavet; rõhutab usaldusväärsete andmete tähtsust objektiivse kontrolli jaoks; palub eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni soovitust järgida;

26.märgib, et nõukogu 2023. aasta eelarve oli 647 908 757 eurot, mis tähendab 2022. aastaga võrreldes 6 % suurust kasvu, mis on suurem kui 2,3 % suurune kasv 2021. aastast 2022. aastani; märgib, et see kasv on peamiselt seotud inflatsioonist tuleneva töötasude ajakohastamise parameetrite läbivaatamisega;

27.märgib, et nõukogu eelarve üldine täitmismäär 2023. aastal oli 97,0 %; märgib, et 2023. aasta lõpus tühistati peaaegu 20 miljoni euro ulatuses assigneeringuid, millest pool pärines personalikulude eelarverealt;

28.märgib, et kooskõlas finantsmääruse artikliga 29 tegi nõukogu 2023. aastal 41 eelarve ümberpaigutust kumulatiivses summas 6,5 miljonit eurot; märgib lisaks, et nendest ümberpaigutustest kolme puhul oli vaja eelarvepädevate institutsioonide teavitamist vastavalt artikli 29 lõikele 2, et tugevdada erinevaid eelarveridu, nagu „Sisustus- ja paigaldustööd“, „Vesi, gaas, elektrienergia ja küte“, „Seadmete ja tarkvara omandamine“ ning „Ametiautode üüri-, hooldus- ja remondikulud“;

29. kutsub nõukogu üles avaldama kõrgemate ametnike, sealhulgas Euroopa Ülemkogu eesistuja, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning sekretariaadi reisi- ja esinduskulude iga-aastase jaotuse üldsusele kättesaadavas kasutajasõbralikus vormingus;

30.märgib, et 2023. aastast 2024. aastasse üle kantud assigneeringute kogusumma oli 85,5 miljonit eurot, mis hõlmas peamiselt arvutisüsteeme, 2023. aastal osutatud suulise tõlke kulusid, mille arved ei olnud sulgemise ajal veel Euroopa Komisjoni talitustega kokku lepitud, hooneid, teavitamist ja suhtlust, audiovisuaalseid ja konverentsiseadmeid, muid personalikulusid ning transport;

31. väljendab muret ebapiisavate kontrollimehhanismide pärast selle üle, kuidas nõukogu kasutab nõustamisteenuseid ja välistöövõtjaid; nõuab, et avaliku sektori vahendite võimaliku väärkasutamise vältimiseks avalikustataks täielikult kõik lepingud, mis ületavad 50 000 eurot, esitades üksikasjad nende ulatuse, tulemuste ja üksuste kohta, kellega leping sõlmiti;

32.märgib, et arvete tasumise keskmine aeg vähenes 18 päevalt 2022. aastal 13 päevale 2023. aastal, mis on tunduvalt lühem kui maksimaalne 30‑päevane tähtaeg, vältides seega viivist;

33.märgib, et lähetuskulud, mis hõlmavad nii sekretariaadi lähetuskulusid kui ka Euroopa Ülemkoguga seotud töötajate lähetuskulusid, suurenesid 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes 25 % ning et delegatsioonide sõidukulud, mis tekkisid eesistujariikidel ja riikide delegatsioonidel, suurenesid samal ajavahemikul 36,6 %; kutsub nõukogu üles seda lähetuskulude märkimisväärset suurenemist hindama; kuna puudub juurdepääs üksikasjalikule teabele, ergutab nõukogu kasutama neid vahendeid usaldusväärse finantsjuhtimise vaimus;

34.märgib, et nõukogu kehtestas oma eelarve tulemuslikkuse eesmärgid 2023. aastal, nimelt tagada pidev otsuste tegemine Euroopa Ülemkogus ja nõukogus; tagada kestev toetus Euroopa Ülemkogule ja nõukogule finantsressursside tulemusliku ja tõhusa kasutamise kaudu, eelkõige pidades silmas inflatsiooni püsivat survet ja sellest tulenevat hinnatõusu seoses lepingute indekseerimisega, ning jätkata haldusalase digitaalse ajakohastamise protsessi, et parandada sekretariaadi töökorralduse kvaliteeti ja ressursside asjakohast kasutamist;

35.märgib, et oma eelarve tõhusa kasutamise tagamiseks jätkas sekretariaat 2023. aastal oma finantsjuhtimisprotsesside täiustamist, tuginedes eelkõige mitme asutusesisese töökonna soovitustele; väljendab eelkõige heameelt uute tulemuslikkuse tagamise vahendite üle, nagu inimressursside ja oskuste elementide lisamine integreeritud juhtimise kavandamise algatusse, finantstöövoogude täielik digitaliseerimine ja e-allkirja kasutuselevõtt;

36.väljendab heameelt selle üle, et otsuste tegemisel kasutatakse rohkem andmeid, mis põhinevad eelkõige igakuisel finantsnäidikul, mis sisaldab sekretariaadi talituste peamisi tulemusnäitajaid, ja juhtivtöötajate tulemustabelil, mis sisaldab ülevaadet personaliandmetest, et hõlbustada igapäevast juhtimist ja otsuste tegemist personalivaldkonnas;

37.võtab teadmiseks, et sekretariaat korraldas 2023. aastal 4 429 koosolekut, mis oli umbes sama palju kui 2022. aastal; võtab lisaks teadmiseks, et kohapealsete kohtumiste ja istungite arv suurenes 2022. aastaga võrreldes 11 %, samas kui videokonverentsi teel või hübriidvormis toimunud kohtumiste ja istungite arv vähenes märkimisväärselt, üle 60 %;

38.märgib, et sekretariaat algatas 17 avatud hankemenetlust, 12 uut läbirääkimistega menetlust ja 21 institutsioonidevahelist menetlust (mis tahes väärtusega), mille puhul nõukogu ei ole juhtivas rollis; märgib, et 2023. aasta lõpuks oli allkirjastatud 41 lepingut (2022. aastal 42) ja 47 osa (kõik kategooriad) kallal töötati; märgib, et 2023. aastal sõlmiti lepinguid kogusummas 124,1 miljonit eurot, mis moodustab 19,15 % nõukogu aastaeelarvest; märgib, et lepingute kogusummast 0,5 % seoti madala ja keskmise maksumusega lepingutega, 58 % raamlepingute alusel sõlmitud erilepingutega, mille puhul nõukogu on ainus avaliku sektori hankija, ja 69,5 % institutsioonidevaheliste raamlepingute alusel sõlmitud erilepingutega;

39.märgib, et nõukogu edastas kooskõlas finantsmääruse artikliga 118 eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile oma aastaaruande 2023. aastal tehtud siseauditite kohta; märgib, et 2023. aasta lõpuks oli 81 % aastatel 2020–2022 esitatud soovitustest ellu viidud, 18 % oli endiselt täitmata ja 1 % puhul oli juhtkond riskiga nõustunud või soovitused ei olnud enam kohaldatavad; märgib, et neli 2023. aasta tööprogrammis kavandatud siseauditit viidi aasta jooksul lõpule ja kaks olid 2023. aasta lõpus veel pooleli; märgib, et siseaudiitor esitas 2023. aasta tööprogrammi kolmes auditis prioriteetsed soovitused, mis olid seotud transporditeenuste, IOLANi serverite ja põhiteenuste ning IOLANi otspunktsüsteemidega;

40.märgib, et 2023. aasta lõpus olid 3 116 töötajast 79 % alalised töötajad, 12,8 % ajutised töötajad, 7,2 % lepingulised töötajad ja 1 % lähetatud riiklikud eksperdid; märgib, et alaliste ja ajutiste töötajate jagunemine töökategooriate vahel püsis 2023. aastal stabiilsena: 1 474,25 administraatorit (AD), 1 159 assistenti (AST) ja 230 sekretäri (AST‑SC) võrreldes 1 519, 1 284 ja 190 töötajaga 2022. aastal; märgib, et ametikohtade loetelu täitmise määr oli 2023. aasta lõpus 97,4 %;

41. märgib, et kuna nõukogu ei tee Euroopa Parlamendiga koostööd, tuginevad käesolevas osas esitatud tähelepanekud peamiselt nõukogu veebisaidil avaldatud koondteabele, mis sisaldab vähe üksikasju;

42.võtab teadmiseks sekretariaadi muud algatused, mille eesmärk on saada mitmekesisemaks ja kaasavamaks töökohaks; väljendab heameelt selle üle, et nõukogu sai oma puuetega praktikantide toetusprogrammi eest, mille raames võeti sekretariaati 2023. aastal vastu kuus puuetega praktikanti, Euroopa Ombudsmani 2023. aasta hea halduse auhinna kategoorias „Tipptasemel mitmekesisus ja kaasamine“;

43.peab kahetsusväärseks, et puudub avalikult kättesaadav teave sekretariaadi töötajate soolise ja geograafilise jaotuse kohta; kutsub nõukogu üles andma Euroopa Parlamendile teavet oma personali soolise tasakaalu, geograafilise jaotuse ja puuete ning sellega seotud sisepoliitika kohta; ergutab nõukogu edendama oma töötajate geograafilist tasakaalu, pakkudes suuremat kandidaatide reservi alaesindatud liikmesriikidest;

44.väljendab heameelt sekretariaadi 2023. aasta jõupingutuste üle kvalifitseeritud ja noorema tööjõu ligimeelitamiseks ja tööl hoidmiseks mitmesuguste algatuste kaudu, nagu kaheksa poliitikavaldkonna nooremadministraatori töölevõtmine uue programmi „Junior Policy Team“ raames, sisemiste liikuvusreeglite muutmine ja sekretariaadi 41 töötaja osalemine institutsioonidevahelises töövarjuna tegutsemise programmis; rõhutab, et praktika peaks olema tasustatud kooskõlas Euroopa Parlamendi 14. juuni 2023. aasta resolutsiooniga kvaliteetse praktika kohta liidus (2020/2005(INL)), milles nõutakse, et kõik praktikad Euroopas oleksid tasustatud; peab kahetsusväärseks teabe puudumist nõukogu 2023. aastal koostatud tööandja kuvandi kujundamise tegevuskava rakendamise kohta;

45.märgib, et 2023. aastal vaadati läbi psühhosotsiaalsete riskide ennetamise kava aastateks 2020–2023 ning läbivaatamise tulemusi võeti arvesse uue riskiennetuse kava ettevalmistamisel ja psühhosotsiaalse sekkumise kava ajakohastamisel osana nõukogu algatustest töötajate heaolu edendamiseks nii individuaalselt kui ka meeskondade või üksustena; märgib, et sekretariaadi töötajatele ja juhtkonnale pakuti mitmes vormis tuge ja kursusi, nagu psühholoogilist turvalisust käsitlev juhtimiskoolitus, vaimse tervise alased suunised juhtkonnale, nõudmisel korraldatavad psühhosotsiaalsete riskide ennetamise alased eriseminarid ning stressijuhtimise seminarid nõukogu eesistujariikidele Hispaaniale ja Belgiale;

46.märgib, et sekretariaat viis lõpule 2018. aastal käivitatud uusi tööviise (NWOW) käsitleva katseprojekti ja viis läbi hindamise, mis andis väärtuslikku teavet eelkõige muutustest teavitamise, kasutajate kaasamise ja töötajate muutuste protsessidesse kaasamise kohta; märgib, et nõukogu jagas katseprojekti tulemusi teiste sarnaseid programme rakendavate organisatsioonidega; kutsub nõukogu üles jagama saadud kogemusi ka eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooniga;

47.peab kahetsusväärseks, et nõukogu eetikaraamistiku kaks põhikomponenti – sekretariaadi töötajatele mõeldud eetika- ja käitumisjuhend ning Euroopa Ülemkogu eesistuja käitumisjuhend – on kättesaadavad nõukogu veebisaidil ilma täiendavate suuniste ja avaldamiskuupäevata; heidab ette, et kuigi Euroopa Parlament on seda mitu korda nõudnud, ei ole Euroopa Ülemkogu eesistuja käitumisjuhendit viidud kooskõlla Euroopa Parlamendi ja komisjoni käitumisjuhenditega, eelkõige selles osas, mis puudutab tegevust pärast ametiaja lõppemist; palub eespool nimetatud puudused viivitamata kõrvaldada;

48. kordab, et eetiline käitumine aitab kaasa usaldusväärsele finantsjuhtimisele ja üldsuse usalduse suurendamisele, ning et nagu kontrollikoda rõhutas oma eriaruandes 13/2019, on institutsioonide eetikaraamistikel veel arenemisruumi; tuletab eelkõige meelde kontrollikoja esitatud soovitust nõukogu eetikaraamistiku parandamise kohta; väljendab muret asjaolu pärast, et kontrollikoda on tuvastanud, et puudub ühtne liidu eetikaraamistik, mis reguleeriks liikmesriikide esindajate tööd nõukogus;

49.märgib, et osana peasekretäri otsuse nr 23/2021 (mis käsitleb töökohal toimuvat psühholoogilist ja seksuaalset ahistamist) rakendamisest võeti 2023. aastal mitmeid meetmeid, näiteks töökohal ahistamise ennetamise juhendi avaldamine sekretariaadi intranetis, teadlikkuse suurendamise meetmed uutele töötajatele seoses nõukogu nulltolerantsi lähenemisviisiga ning ahistamisvastaste ja sobimatu käitumise alaste kohustuslike koolituste korraldamine uutele juhtivtöötajatele ja juhtimiskohustustega töötajatele;

50.märgib, et sekretariaat avaldab aastaaruande teabega sekretariaadi endiste kõrgemate ametnike ametialase tegevuse kohta pärast teenistusest lahkumist vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 16 kolmandale ja neljandale lõigule; märgib, et 2023. aastat käsitleva aruande kohaselt teatas üks endine kõrgem ametnik oma kavatsusest alustada ametialast tegevust vähem kui 12 kuud pärast teenistusest lahkumist ja ametisse nimetav asutus või ametiisik andis talle loa tegeleda ühe tegevusega, kui on täidetud teatav tingimus, mille eesmärk oli järgida personalieeskirjade artikli 16 teises lõigus sätestatud ooteperioodi;

51. nõuab tungivalt, et nõukogu kehtestaks kõrgematele ametnikele rangemad töösuhtejärgsed reeglid, sealhulgas pikendatud ooteaja ja erasektoriga seotuse avalikustamise kohustuse; palub nõukogul muuta liikmesriikide alaliste esindajate osalemine ELi läbipaistvusregistris kohustuslikuks;

52.peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriikide alaliste esindajate osalemine kohustuslikus läbipaistvusregistris, mis loodi 20. mai 2021. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, on täiesti vabatahtlik, kuna tingimuslikkuse põhimõtte kohaldamine on jäetud iga liikmesriigi alalise esinduse otsustada; märgib, et ainult kaheksa liikmesriiki ja liidu institutsioonid järgivad parimat tava kohaldada oma õigusraamistikus lobisti kohustuslikku laiaulatuslikku määratlust, ning nõuab, et kõik alalised esindused osaleksid aktiivselt kohustuslikus läbipaistvusregistris enne oma liikmesriigi eesistumisperioodi nõukogus, selle ajal ja pärast seda; nõuab rangemaid ja ühtlustatud eetikanorme huvide konfliktide, pöördukse efekti ja lobitöö läbipaistvuse kohta; tuletab meelde Euroopa Parlamendi seisukohta, et liikmesriikide esindajatel, kes saavad otseselt kasu liidu toetustest nende omanduses olevate ettevõtete kaudu, ei tohiks lubada osaleda nimetatud toetustega seotud poliitilistes või eelarvealastes aruteludes ja hääletustes; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei kasuta kohustuslikku läbipaistvusregistrit täiel määral ega nõustu ettepanekutega selle parandamiseks; kordab oma üleskutset nõukogule keelduda koostööst registreerimata lobistidega;

53. peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei kasuta kohustuslikku läbipaistvusregistrit täiel määral väljaspool selle praeguseid piiranguid, lükates tagasi igasugused parandussoovitused; kordab oma üleskutset nõukogule keelduda kohtumistest registreerimata lobistidega;

54. nõuab tungivalt, et nõukogu paneks kõigile kõrgetele ametnikele, sealhulgas alalistele esindajatele ja delegatsioonide juhtidele kohustuse avalikustada oma kohtumised huvirühmade ja lobistidega standardses läbipaistvusregistris sarnaselt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni liikmetele pandud kohustustega;

55.peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogu keeldub jätkuvalt süstemaatiliselt juurdepääsu andmisest seadusandlikele dokumentidele või viivitab sellega ning nõukogu otsustusprotsess ei ole veel kaugeltki täiesti läbipaistev, takistades seeläbi avalikku kontrolli tema otsuste tegemise üle, mis mõjutab negatiivselt kodanike usaldust liidu kui läbipaistva üksuse vastu ja seab ohtu kogu liidu maine; tuletab meelde ja toetab Euroopa Ombudsmani soovitusi, mille ta on esitanud oma strateegilises uurimises OI/2/2017/TE nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks kõik vajalikud meetmed, et viia ombudsmani soovitused ja Euroopa Liidu Kohtu asjakohased otsused põhjendamatu viivituseta ellu; tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohus rõhutas oma otsuses kohtuasjas T‑163/21, De Capitani vs. nõukogu, et nõukogu peab pakkuma selgemat seadusandlikku läbipaistvust, et tagada ligipääs seadusandlikele dokumentidele, mis on kooskõlas avalikku kontrolli puudutavate nõukogu kohustustega ja kaasseadusandjate aruandekohustusega, mis moodustavad mis tahes demokraatliku legitiimsuse aluse;

56.tunneb muret selle pärast, et 2023. aastal kutsus Euroopa Ombudsman nõukogu taas üles tegema seadusandlikud dokumendid kättesaadavaks ajal, mis võimaldaks üldsusel aruteludes tulemuslikult osaleda; märgib, et Euroopa Ombudsman kutsus nõukogu ka üles jätkama jõupingutusi üldsuse piisavaks teavitamiseks Venemaa vastu võetud piiravatest meetmetest võimalikult suures ulatuses; väljendab heameelt Euroopa Ombudsmani 2023. aastal algatatud strateegilise uurimise üle selle kohta, kuidas institutsioonid käsitlevad taotlusi üldsuse juurdepääsuks seadusandlikele dokumentidele, tuginedes eelkõige ombudsmanile esitatud kuuele hiljutisele kaebusele, mis puudutasid üldsuse juurdepääsu nõukogus käsitletavatele liidu seadusandlikele dokumentidele;

57.märgib, et dokumentidele juurdepääsu rühm teatas, et nad said 2023. aastal ebatavaliselt suure hulga taotlusi üldsuse juurdepääsuks dokumentidele ja vastasid neile – 3 732 esialgset taotlust dokumentidele juurdepääsu saamiseks ja 40 kordustaotlust – ning see nõudis 13 912 dokumendi analüüsimist; märgib, et juurdepääsu esialgsete taotluste alusel anti täielik juurdepääs 10 908 dokumendile (78,4 %) ja osaline juurdepääs 1 600 dokumendile (11,5 %), samas kui juurdepääsu andmisest keelduti 1 404 dokumendi (10,1 %) puhul; märgib, et kordustaotluste puhul anti täielik juurdepääs 53 dokumendile ja osaline juurdepääs 45 dokumendile, samas kui juurdepääsu andmisest keelduti 48 dokumendi puhul; märgib, et esialgsete taotluste menetlemiseks kulus keskmiselt 16 tööpäeva ja kordustaotluste menetlemiseks 32 tööpäeva;

58.väljendab heameelt selle üle, et avalikult kättesaadavate aastaaruannete kohaselt ei teavitatud vastutavaid volitatud eelarvevahendite käsutajaid 2023. aastal ühestki pettuse ega õigusnormide rikkumise juhtumist, samuti ei esitatud selliseid juhtumeid toimkonnale (finantsmääruse artikkel 143) ega OLAFile;

59.märgib, et 2023. aastal jätkas sekretariaat digiülemineku eesmärgi saavutamist kooskõlas oma digistrateegia 2022.–2025. aasta prioriteetidega; märgib, et iga-aastases töökavas esitatud 113 digitaliseerimisprojektist, mis käsitlesid eelkõige jagatud teenuste, poliitika, õigus- ja IT‑valdkonda, viidi aasta lõpuks lõpule 37 %, samas kui 8 % tühistati või liideti ja 38 % oli veel pooleli; märgib, et korraldati mitmekesisemaid koolituskursusi, sealhulgas spetsiaalseid kursusi lepingute elektrooniliseks allkirjastamiseks ja FIORI tutvustamiseks, mis on SAP uus kasutajakogemus;

60. nõuab tungivalt, et nõukogu kiirendaks turvaliste digitaalsete hääletus- ja dokumendijagamissüsteemide kasutuselevõttu, et suurendada tõhusust ja vastutust ning vähendada tarbetuid paberipõhiseid protsesse;

61.väljendab heameelt asjaolu üle, et 2023. aastal esitati 97 % arvetest elektrooniliselt, nagu ka 2022. aastal; tunnustab, et 2023. aastal allkirjastati igal kuul elektrooniliselt 30–40 % ostutellimustest ja -lepingutest, mis tähendab märkimisväärseid edusamme finantstehingute töövoo täieliku digitaliseerimise suunas alates hankemenetluste käivitamisest kuni arvete elektroonilise tasumiseni;

62.märgib, et 2023. aastal astus nõukogu samme digitaalse ligipääsetavuse parandamiseks, eelkõige digitaalse ligipääsetavuse juhendi avaldamise kaudu;

63.märgib, et 2023. aastal esitas Euroopa Andmekaitseinspektor kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 57 lõike 1 punktiga g järelevalvealase arvamuse seoses vajadusega koostada andmekaitsealane mõjuhinnang sekretariaadi projekti kohta, mis käsitleb tsentraliseeritud personalianalüüsi ja aruandlusteenuste kasutamist ning andmehoidla loomist; märgib, et Euroopa Andmekaitseinspektor ei teatanud 2023. aastal ühestki nõukoguga seotud uurimisest ega kaebusest;

64. väljendab muret selle pärast, et puuduvad tugevad kaitsemeetmed kolmandate isikute poolse jälgimise ja andmete kogumise vastu; nõuab tõhustatud turvameetmeid, sealhulgas kohustuslikku andmete krüpteerimist ja kõigi nõukogu kasutatavate digitaalsete sidesüsteemide korrapäraseid turvaauditeid;

65.märgib, et oma töötajate küberturvalisuse alase teadlikkuse ja valmisoleku parandamiseks kavandas ja käivitas sekretariaat 2023. aastal mitu uut koolituskursust, mis käsitlevad infoturvet, vastuluuret ja küberturvalisust; märgib lisaks, et 2023. aasta oktoobris korraldati küberturvalisuse kuu jooksul küberturvalisuse ja infoturbe alase teadlikkuse suurendamise üritusi;

66.märgib, et eelarverida 2011 „Vesi, gaas, elektrienergia ja küte“ suurendati 2023. aastal eelarvevahendite ümberpaigutamise abil 33 %; märgib, et sekretariaat jätkas oma energiatarbimise vähendamist selliste meetodite abil nagu hoonete kütmise vähendamine ja Justus Lipsiuse hoone katelde väljavahetamine;

67.märgib, et 2023. aastal viidi ellu olulised kinnisvaraprojektid, nagu teatavate LEXi ja Justus Lipsiuse hoonete koosolekuruumide renoveerimine, Justus Lipsiuse hoone kontorikoridoride jätkuv renoveerimine, jalgrataste rajatiste ja taristu parandamine nõukogu ruumides ning Justus Lipsiuse hoone vastuvõtulaudade moderniseerimine;

68.peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole ikka veel rakendanud lihtsustatud akrediteerimismenetlust, et hõlbustada teiste liidu institutsioonide töötajate pääsu nõukogu ruumidesse; palub nõukogul see meede rakendada;

69.märgib, et pärast 2023. aastal tehtud välisauditit säilitati keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem ning uuendati hoonete energiatõhususe sertifikaate;

70.märgib, et osana jätkuvatest prioriteetsetest jõupingutustest kestliku liikuvuse saavutamiseks parandati ja kohandati jalgrataste rajatisi ja taristuid sekretariaadi ruumides ning renoveeriti või loodi videokonverentsirajatised, mis võimaldavad koosolekut pidada ükskõik kus; märgib lisaks, et koolituse ja teadlikkuse suurendamise meetmete kaudu tehti jõupingutusi töötajate ja juhtivtöötajate kaasamiseks rohepöördesse;

71.rõhutab vajadust muuta ELi toimimise lepingu artiklit 319, et sätestada selgesõnaliselt, et lisaks komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmisele annab Euroopa Parlament heakskiidu ka teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevusele nende eelarvejagude või nende eelarvete täitmisel; kutsub nõukogu üles ületama institutsioonidevahelised vastuolud ja jätkama läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, et jõuda ühisele kokkuleppele eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse sujuvaks jätkamiseks;

72.märgib, et 2023. aastal oli teabevahetuse kogueelarve ümberpaigutusi arvesse võttes 11 871 300 eurot, mis oli 3,54 % suurem kui 2022. aasta eelarve;

73.märgib, et sekretariaat osutab kommunikatsiooniteenuseid Euroopa Ülemkogu eesistujale, kelle veebikeskkonda 2022. aastal põhjalikult uuendati, eurorühma esimehele, roteeruvale eesistujariigile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikidele ja sekretariaadile; märgib, et 2023. aastal suurenes märkimisväärselt sekretariaadi digimeeskonna ja eesistujariikide koostöö; eelkõige suurendas tihe toimetuslik koordineerimine sisu taaskasutamise ja parema vastastikuse täiendavuse alast koostoimet, mis maksimeeris teabevahetuse üldise mõju;

74.märgib, et 2023. aasta viimases kvartalis läbi viidud veebiküsitluse kohaselt oli 67 % kasutajatest rahul oma üldise kogemusega nõukogu veebisaidil, mida külastati 2023. aastal üle 23 miljoni korra, mida on 1 % rohkem kui 2022. aastal, ja saidil oli 57 900 abonenti võrreldes 51 600 abonendiga 2022. aastal.