1.märgib, et Euroopa Liidu Kohtu eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2023. aastal 12,3 miljardit eurot (mis moodustab 6,4 % liidu kogueelarvest); märgib, et Euroopa Liidu Kohtu ligikaudu 0,5 miljardi euro suurune eelarve moodustab ligikaudu 3,9 % liidu kõikidest halduskuludest;

2.märgib, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) uuris oma aastaaruandes eelarveaasta 2023 kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) valimit, mis koosnes 70‑st rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“ kuuluvast tehingust, kusjuures 2022. aastal uuriti kümmet tehingut vähem; kontrollikoda viitab veel, et halduskulud hõlmavad personalikulusid, sealhulgas pensionikulusid, mis moodustasid 2023. aastal ligikaudu 70 % halduskulude kogusummast, ning hoonete, seadmete, energeetika, side- ja infotehnoloogiaga seotud kulusid, ning et tema mitme aasta töö näitab, et üldiselt on need kulutused madala riskiga;

3.märgib, et 70 tehingust 21 (30 %) sisaldas vigu, kuid kontrollikoja hinnangul jääb veamäär viie kvantifitseeritud vea põhjal alla olulisuse piirmäära;

4.märgib, et kontrollikoja aruandes ei märgitud 2023. aastal ühtegi konkreetset Euroopa Liidu Kohtuga seotud probleemi;

5.märgib, et Euroopa Liidu Kohtule eraldatud eelarve oli 2023. aastal 486 025 796 eurot, mis oli 2022. aastaga võrreldes 3,9 % suurem; märgib, et see kasv oli peamiselt seotud 2023. aastaks prognoositud palkade kohandamisega; rõhutab, et Euroopa Liidu Kohtu eelarve on peamiselt halduseelarve, kusjuures umbes 75 % assigneeringutest on seotud Euroopa Kohtu liikmete ja töötajatega ning peaaegu kõik ülejäänu hoonete ja IT‑kuludega;

6.märgib, et eelarve üldine täitmismäär oli 2023. aasta lõpu seisuga 97,72 %; märgib, et eelarvepädevatele institutsioonidele teatati finantsmääruse artikli 29 kohaselt viiest ümberpaigutusest, et suurendada energiatarbimise, seadmete ja tarkvara soetamise, korrahoiu ja hoolduse ning hoonete eelarveridasid muude eelarveridade, eelkõige töötajate töötasude ja hüvitiste eelarverea arvelt; märgib, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu avaldas Euroopa Liidu Kohtu eelarvele jätkuvalt survet, sealhulgas kasvava inflatsiooni ja palkade kohandamise, energiakulude ning mitmete kaupade ja teenuste kulude suure kasvu tõttu;

7.märgib rahuloluga, et volitatud eelarvevahendite käsutaja teatas, et eraldatud vahendeid kasutati ettenähtud eesmärgil ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning et kehtestatud kontrollimenetlused andsid vajaliku tagatise alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

8.märgib, et keskmine makseaeg oli 2023. aastal 23,1 päeva, võrreldes 24,32 päevaga 2022. aastal; kutsub Euroopa Liidu Kohut üles jätkama pingutusi makseaja lühendamiseks, võttes eelkõige arvesse, et 2023. aastal saadi 81 % arvetest elektrooniliselt;

9.märgib, et Euroopa Liidu Kohtu lähetuste eelarve, mis oli 2023. aastal nii töötajate kui ka liikmete jaoks 638 000 eurot, vähenes 2023. aastal jätkuvalt ja oli võrreldes 2022. aastaga 3,3 % väiksem; märgib, et 2023. aasta lähetuste assigneeringutest kasutati ära 85,1 %, 2022. aastal aga 46,6 %, kuna sel ajal kehtisid püsivad reisipiirangud;

10.märgib, et Euroopa Liidu Kohus astus 2023. aastal märkimisväärseid samme kohtureformi suunas, mis on viinud eelotsuse tegemise pädevuse osalise üleandmiseni Euroopa Kohtult Üldkohtule; märgib, et 2023. aasta lõpus jõuti Euroopa Parlamendi ja nõukoguga poliitilisele kokkuleppele Euroopa Liidu Kohtu põhikirja muutmise suhtes, et parandada Euroopa Liidu Kohtu toimimist, sest kohtuasjade arv on pidevalt suurenenud ning tõstatatud küsimused on keerukad ja tundlikud; märgib, et pärast reformi vastuvõtmist 2024. aastal võeti vastu üksikasjalikud reeglid ja menetlused, et viia reform lõpule ja võimaldada uue õigusraamistiku rakendamist alates 1. oktoobrist 2024;

11.märgib, et 2023. aastal tegi Euroopa Kohus otsuse viie kohtuasja kohta, mis käsitlesid ülimuslikkuse põhimõtet seoses nelja eelotsusega, mille esitasid Saksamaa, Iirimaa, Poola ja Rumeenia kohtud, ning seoses ühe Poolat puudutava rikkumismenetlusega; rõhutab, kui oluline on liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte, mis tagab liidu õiguse ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise kõigis liikmesriikides ning kaitseb õigusriiki kui liidu põhiväärtust; kinnitab kindlalt, et liidu õiguse ülimuslikkus on liidu õiguskorra nurgakivi, ning rõhutab Euroopa Liidu Kohtu keskset rolli õigusriigi järgimisel kogu liidus. märgib lisaks, et Üldkohus tegi otsuse kuues kohtuasjas, mis olid seotud meetmetega liidu eelarve kaitsmiseks õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungari valitsuse poolt, kes õõnestab süstemaatiliselt liidu põhiväärtusi; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks otsustavaid täitemeetmeid iga liikmesriigi suhtes, kes seab kahtluse alla Euroopa Liidu Kohtu otsuste siduva iseloomu või eirab seda; rõhutab, et liidu eelarve uurimisega seotud juhtudel peavad kõik pädevad asutused täielikult austama nõuetekohase menetluse põhimõtteid ja põhiõigusi;

12.märgib, et Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et „Liit austab liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees ning nende rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele. Liit austab riigi põhifunktsioone […]“;

13.mõistab hukka kõik riiklikud või seadusandlikud meetmed, mille eesmärk on kahjustada Euroopa Liidu Kohtu otsuste kodifitseerimist ja jõustamist; nõuab ametliku järelevalvemehhanismi loomist, et jälgida, kas liikmesriigid täidavad Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, ning soovitab nende täitmise siduda ELi rahaliste vahendite väljamaksetega õigusriigi tingimuslikkuse raamistiku alusel;

14.märgib, et 2023. aastal esitati Euroopa Kohtule 821 uut kohtuasja (2022. aastal oli kohtuasju 806), millest 63 % olid eelotsusetaotlused ja 28,6 % Üldkohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebused; märgib, et Üldkohtu kohtuasjade arv suurenes 2023. aastal oluliselt – 1 271 uut juhtumit võrreldes 904 kohtuasjaga 2022. aastal, sealhulgas erakorraline seeria, mis koosnes 404 liidetud kohtuasjast ja esitati 2023. aasta oktoobris; märgib lisaks, et 2023. aastal puudutas 37 % uutest Üldkohtu kohtuasjadest, sealhulgas 404 liidetud kohtuasja, institutsioonilise õigusega seotud hagisid, 24,3 % intellektuaalomandiga seotud hagisid ja 6 % liidu institutsioonide ja nende töötajate vahelisi vaidlusi; märgib, et pooleliolevate kohtuasjade koguarv on jäänud stabiilseks võrreldes eelmiste aastatega: kui eespool nimetatud 404 kohtuasja käsitleda ühe kohtuasjana, oli 2023. aasta lõpus menetluses 2 587 kohtuasja, 2022. aasta lõpus 2 585 ja 2021. aasta lõpus 2 541;

15.märgib, et Euroopa Kohus lõpetas 2023. aastal 783 kohtuasja, võrreldes 808 kohtuasjaga 2022. aastal, ja et Üldkohus lõpetas 2023. aastal 904 kohtuasja, võrreldes 858 kohtuasjaga 2022. aastal;

16.väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Kohtu lõpetatud kohtuasjade keskmine menetlusaeg on lühenenud: 2023. aastal oli see keskmiselt 16,1 kuud, võrreldes 16,4 kuuga 2022. aastal; märgib, et Üldkohtu lõpetatud kohtuasjade keskmine kestus oli 18,2 kuud (2022. aastal 16,2 kuud), mis Üldkohtu selgituste kohaselt oli tingitud 2023. aastal hallatavate menetluste laadist ja keerukusest;

17.märgib, et Euroopa Kohtule esitatud hagide menetlemiseks kuluv keskmine aeg on lühenenud (23,5 kuult 2022. aastal 20,8 kuule 2023. aastal) ja sama kehtib eelotsusetaotluste menetlemise kohta, mille menetlusaeg on lühenenud 17,3 kuult 16,8 kuule; märgib, et seoses Euroopa Kohtus toimuvate kohtuvaidlustega suurenes märkimisväärselt hagide arv, eelkõige keskkonna valdkonnas, ning et Euroopa Kohtule 2023. aastal esitatud eelotsuse küsimused puudutasid peamiselt vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, millele järgnesid maksustamine, tarbijakaitse ja transport; märgib, et seoses Üldkohtus toimuvate kohtuvaidlustega suurenes kohtuasjade arv intellektuaalomandi ning majandus- ja rahapoliitika, sealhulgas panganduse valdkonnas;

18.võtab rahuloluga teadmiseks e‑Curia kõrge kasutusmäära 2023. aastal, mil registreeriti 10 502 e‑Curia kontot: 94 % Üldkohtule esitatud hagidest esitati e‑Curia kaudu, mis vastab 2022. aasta osakaalule, samas kui e‑Curia kasutamise määr Euroopa Kohtus suurenes ligikaudu 89 %‑ni võrreldes 87 %‑ga 2022. aastal;

19.hindab edusamme kohtuarhiivi digiteerimisel, et säilitada dokumente edasiseks kasutamiseks ning hõlbustada uurijate ja üldsuse juurdepääsu nendele digiportaali kaudu;

20.väljendab heameelt Euroopa Liidu Kohtu välja töötatud tulemuspõhise lähenemisviisi üle, mis võimaldab Euroopa Liidu Kohtul teha otsuseid tulemuslikkuse ja oma eesmärkide saavutamise taseme alusel, mida mõõdetakse töökoormuse ja tegevusnäitajate kogumi abil; märgib, et peamised tulemusnäitajad, mida Euroopa Liidu Kohus kasutab, hõlmavad paljusid konkreetseid valdkondi, et toetada viit juhtimiseesmärki, mis on seotud Euroopa Liidu Kohtu korrektse toimimise, digitaliseerimise ja kujunemisjärgus tehnoloogiate, avatuse ja läbipaistvuse, mitmekeelsuse ja personalijuhtimisega;

21.märgib, et Euroopa Liidu Kohtu sisekontrolliraamistikule anti 2022.–2023. aastal põhjalik hinnang, mis kinnitas selle usaldusväärsust; märgib, et selle hindamise käigus kohandati finantskontrolli ahelaid, et muuta kontroll tõhusamaks;

22.märgib, et 2023. aastal tehtud peamised siseauditid puudutasid Euroopa Liidu Kohtu kulusid hoonete puhastamisele, sisekontrollisüsteemi tulemuslikkust Euroopa Liidu Kohtu IT‑varade kaitsmisel ja töötajate valimise menetlusi; märgib, et siseaudit viis läbi ka uuringu tehisintellekti kasutamise kohta õigusvaldkonnas seoses tehisintellektil põhinevate vahendite Euroopa Liidu Kohtu tegevusse integreerimise strateegia rakendamisega; märgib, et paljudel juhtudel võtsid Euroopa Liidu Kohtu talitused meetmeid siseauditi soovituste rakendamiseks enne siseauditite ametlikku lõpuleviimist ning siseaudiitor pidas neid meetmeid rahuldavaks;

23.märgib, et 2023. aasta lõpus töötas Euroopa Liidu Kohtus 1 340 ametnikku (58 %), 765 ajutist teenistujat (33 %) ELi muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktide a, b ja c alusel ning 198 lepingulist töötajat (9 %); märgib, et 2023. aasta lõpus oli ametikohtade loetelus esitatud ametikohtade täitmise määr 97,11 %; märgib lisaks, et 2023. aastal oli personali voolavus 7,8 %, mis oli eelkõige tingitud sellest, et lahkunud töötajate hulgas oli 20 % neid, kes lahkusid Euroopa Liidu Kohtust pensionile jäämise tõttu;

24.märgib, et Euroopa Kohtu koosseisus on 27 kohtunikku ja 11 kohtujuristi ning 2023. aastal ei asunud ametisse ühtegi uut kohtunikku ega kohtujuristi; märgib lisaks, et Üldkohtu koosseisu kuulub 54 kohtunikku ja 2023. aastal asus ametisse kaks uut kohtunikku (üks naine ja üks mees); märgib lisaks, et 2023. aastal valiti Üldkohtu uus kohtusekretär;

25.väljendab heameelt Euroopa Liidu Kohtu üksikasjalike vastuste üle Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni küsimustikule, mis esitati praeguse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames, eelkõige seoses töötajate jaotusega 2023. aasta lõpus; märgib, et Euroopa Kohtu ja Üldkohtu sooline koosseis on jätkuvalt väga tasakaalustamata; väljendab tunnustust Üldkohtu presidendi poolt 2024. aastal liikmesriikide esindajate konverentsi esimehele saadetud kirjale, milles nõutakse, et liikmesriigid võtaksid kohtunike ja kohtujuristide asendamise kandidaatide nimetamisel arvesse soolise tasakaalu vajadust; kutsub liikmesriike üles võtma kohtunike asendamise kandidaatide nimetamisel arvesse soolise tasakaalustatuse vajadust;

26.võtab teadmiseks, et 2023. aasta lõpus ametis olnud 2 303 ametnikust ja teenistujast olid 61 % naised; peab kiiduväärseks, et naiste osakaal administratiivsetel ametikohtadel on 55 %, ja eriti asjaolu, et juhtivatel ametikohtadel on see osakaal suurenenud 43 %‑ni, võrreldes 40 %‑ga 2022. ja 2021. aastal, mis kinnitab alates 2018. aastast täheldatud kasvutrendi (2020. aastal 41 %, 2019. aastal 39 % ja 2018. aastal 37,5 %); märgib, et naiste esindatus oli suurim assistentide palgaastmetel, kuid kõige väiksem kõrgema juhtkonna ametikohtadel: 43,75 % naisi ja 56,25 % mehi; kutsub Euroopa Liidu Kohut üles tagama naiste suurema esindatuse kõrgema juhtkonna ametikohtadel ja võtma täiendavaid meetmeid soolise tasakaalu edendamiseks kõigil tasanditel; väljendab heameelt pingutuste üle, mida Euroopa Liidu Kohus on teinud võrdõiguslikkuse, kaasamise ja mitmekesisuse edendamiseks, eriti töölevõtmise etapis;

27.kutsub Euroopa Liidu Kohut üles avaldama igal aastal soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse aruande, et tagada läbipaistvus soolise esindatuse osas institutsiooni kõigil tasanditel, sealhulgas kohtunike, kohtujuristide ja haldustöötajate seas, ning näha ette konkreetsed meetmed soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks juhtivatel ametikohtadel;

28.väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Liidu Kohtu töötajate hulgas on kodanikke kõigist liikmesriikidest, kuid märgib, et mõni liikmesriik on esindatud teistest rohkem; väljendab heameelt, et 2023. aastal jätkas Euroopa Liidu Kohus pingutusi, et parandada geograafilist tasakaalu oma töötajate vahel, eelkõige suurendades vabade töökohtade nähtavust ja atraktiivsust, luues ja pakkudes soodsamaid töötingimusi, et meelitada ligi ajutisi teenistujaid teatavatest vähem esindatud liikmesriikidest, ning andes eri sihtrühmadele laialdaselt teavet töövõimaluste kohta Euroopa Liidu Kohtus; märgib, et kohtu praktikaprogrammi kaudu tehti paljude andekate noorte ligimeelitamiseks eri liikmesriikidest märkimisväärseid pingutusi; kutsub Euroopa Liidu Kohut üles jälgima, kas praktikandid esindavad proportsionaalselt kõiki liikmesriike;

29.nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu Kohus edendaks mitmekeelset töökeskkonda, tunnistades selle potentsiaali suurendada eri rahvuste õiglast jaotust oma töötajaskonnas; kutsub kõiki ELi institutsioone üles järgima ja kindlustama mitmekeelsuse põhimõtet;

30.väljendab heameelt kõrgetasemelises institutsioonidevahelises töörühmas tehtud töö üle seoses Luksemburgi kui töökoha atraktiivsuse suurendamisega töötajatele; kutsub Euroopa Liidu Kohut üles säilitama ja tõhustama koostööd teiste Luksemburgis asuvate institutsioonidega eri algatuste raames; märgib tunnustavalt, et eelarvepädevad institutsioonid kiitsid 2025. aastaks heaks vajalikud assigneeringud, et võimaldada madalama palgaastmega töötajatele eluasemetoetuse maksmist, nagu soovitas kõrgetasemeline institutsioonidevaheline rühm; palub, et Euroopa Parlamenti teavitataks selliste algatuste edenemisest, mille eesmärk on suurendada Luksemburgi kui töökoha atraktiivsust;

31.märgib, et 2023. aastal viis Euroopa Liidu Kohus ellu spetsiaalsete seminaride ja teadlikkuse suurendamise meetmete kaudu mitu algatust töötajate füüsilise ja vaimse heaolu edendamiseks; märgib, et juhid andsid 1. mail 2022 jõustunud kaugtöö süsteemile positiivse hinnangu ning 92 % neist vastas, et töötajate kaugtöö tootlikkus oli kas samaväärne või parem kui enne kaugtöö süsteemi olemasolu; märgib, et parema töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks uuendas Euroopa Liidu Kohus 2023. aastal oma töötajate võimalust teha kaugtööd töökohast eemal kuni kümme päeva aastas, eelkõige kohtu puhkuste ajal;

32.väljendab heameelt käimasolevate teadlikkuse suurendamise, teabe- ja koolituskampaaniate üle, mille eesmärk on edendada puuetega inimeste ja nende abistajate kaasamist, vastastikust austust, koostööd ja toetamist;

33.märgib, et haiguspuhkuseks kulus 2023. aastal 20 198 tööpäeva, mis on 2022. aastaga võrreldes 14,78 % vähem; märgib murega, et meditsiiniteenistus teatas 2023. aastal 11 läbipõlemise juhtumist; väljendab heameelt Euroopa Liidu Kohtu diagnostikaaruannete põhjaliku analüüsi üle, et teha kindlaks kutsealase läbipõlemise juhtumid, ning selle üle, et Euroopa Liidu Kohus keskendub ennetusmeetmetele, eelkõige meditsiini- ja sotsiaaltöötajate meeskonna tugevdamisele, psühhosotsiaalsete riskide ennetamisele töökohal ning juhtkonna teadlikkuse suurendamise meetmetele seoses õigusega olla mittekättesaadav, ning ülesooritamise ohtudele; julgustab Euroopa Liidu Kohut keskenduma sellele probleemile ka edaspidi, et vältida edasisi läbipõlemisega seotud juhtumeid, ning teavitama Euroopa Parlamenti sellega seoses võetud meetmetest;

34.märgib, et 2023. aastal algatati haldusuurimine töötaja väidetava seksuaalse ahistamise juhtumi kohta ning et see juhtum lõpetati 2024. aastal karistusega; väljendab muret, et 2023. aastal algatati ka kohtuniku väidetava ahistamise abimenetlus, kuid selle juhtumi puhul ahistamist ei tuvastatud; märgib, et osakondadevaheline töörühm, mis loodi 2023. aasta märtsis, seega enne Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ratifitseerimist, vaatas läbi Euroopa Liidu Kohtus kehtivad reeglid ja menetlused ahistamise ennetamiseks ning esitas mõned soovitused nende reeglite ja menetluste parandamiseks; julgustab Euroopa Liidu Kohut võtma järelmeetmeid ja näitama jätkuvalt üles sallimatust töökohal toimuva ahistamise suhtes, kehtestades kõigile kohtunikele ja kõrgematele ametnikele kohustusliku koolituse alateadliku kallutatuse ja eetikastandardite kohta, et vältida võimu kuritarvitamist;

35.märgib rahulolevalt, et nagu on nõutud varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmise soovitustes, koostati 2023. aastal ja võeti 2024. aasta märtsis vastu Euroopa Liidu Kohtu ametnike ja muude teenistujate õiguste ja kohustuste uus käitumisjuhend, mis kajastab Euroopa Liidu Kohtu väärtusi ja pühendumust eetikale; märgib, et käitumisjuhend sisaldab sätteid, mis käsitlevad huvide konflikti, lojaalsuskohustust, konfidentsiaalsus- ja diskreetsuskohustust, väljaspool teenistust toimuvat tegevust, ametialast tegevust pärast teenistusest lahkumist ja publitseerimist, ning seda kohaldatakse ka lähetatud riiklike ekspertide ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku raames võõrustatavate kohtunikukandidaatide suhtes; märgib, et 2023. aastal korraldati töötajatele ja juhtidele käitumisjuhendi kohta teadlikkuse suurendamise tegevusi ja uuendatud koolitusi, pöörates erilist tähelepanu uutele töötajatele; nõuab kõigile töötajatele korrapäraseid kohustuslikke koolitusi ja palub, et Euroopa Parlamenti hoitaks käitumisjuhendi rakendamisega kursis;

36.märgib, et enne käitumisjuhendi jõustumist teatati kahest võimalikust huvide konflikti juhtumist, mida käsitleti vastavalt kehtivale korrale, eesmärgiga tagada, et uued töötajad ei oleks kaasatud selliste toimikute haldamisse, mille sisu oli neile teada varasemal töökohal;

37.märgib, et pärast Euroopa Liidu Kohtu liikmete ja endiste liikmete käitumisjuhendi vastuvõtmist avaldati veebis liikmete huvide deklaratsioonid, et vältida võimalikku huvide konflikti juhtumite käsitlemisel; märgib, et Euroopa Liidu Kohus hindab selles küsimuses pidevalt oma sisereegleid, et neid ajakohastada ja võimalikult kõrged eetilise käitumise standardid tagada; kutsub Euroopa Liidu Kohut üles looma sõltumatu eetikakomitee, et jälgida käitumisjuhendi järgimist ja uurida võimalikke rikkumisi; nõuab kohustuslikku iga-aastast eetikakoolitust kõigile Euroopa Liidu Kohtu töötajatele, sealhulgas kohtunikele ja kohtujuristidele, et säilitada Euroopa Liidu Kohtu usaldusväärsus; palub kohtul teavitada Euroopa Parlamenti tulemustest, kui toimub huvide konfliktide ennetamisele suunatud meetme mõjususe täiendav hindamine;

38.väljendab heameelt Euroopa Liidu Kohtu liikmete huvide deklaratsioonide avaldamise üle, kuid nõuab, et kehtestataks standardne ametisse nimetamise eelne sõelumisprotsess, et teha varakult kindlaks võimalikud huvide konfliktid ja neid vältida; nõuab tungivalt, et nõukogu kehtestaks liikmesriikidele läbipaistvad suunised kandidaatide nimetamiseks Euroopa Liidu Kohtu kohtuniku ametikohale;

39.nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu Kohus kehtestaks oma kohtunikele kohustusliku enesetaandamise poliitika sellistes kohtuasjades, mille puhul on nad varem olnud ametialaselt seotud kohtuasja menetlusosalistega; nõuab kohtunike ja kõrgete töötajate huvide konflikti rangemat sõelumist, sealhulgas finantsteabe avalikustamise nõuete korrapärast ajakohastamist; nõuab taandamisotsuste avaldamist reaalajas juhtudel, kui kohtunikud on teatanud huvide konfliktist, tagades kohtumenetluse suurema läbipaistvuse ja suurendades üldsuse usaldust Euroopa Liidu Kohtu erapooletuse ja usaldusväärsuse vastu;

40.märgib, et 2023. aastal elasid kõik Euroopa Liidu Kohtu liikmed vastavalt põhikirja artiklile 14 Luksemburgis;

41.märgib, et nii Euroopa Kohtu kui ka Üldkohtu liikmete väljaspool Luksemburgi toimuvate tegevuste loetelu on Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil avaldatud alates 2018. aastast; märgib lisaks, et see loetelu on üldsuse jaoks raskesti loetav, ning soovitab selle läbi vaadata, et tagada suurem selgus ja informeeritus; märgib, et Euroopa Kohtu üldkoosoleku või Üldkohtu täiskogu konverentsi eelnev luba antakse üksnes juhul, kui välistegevus on kooskõlas käitumisjuhendi nõuetega ja liikmete kohustusega olla kohtu tööks kättesaadav; palub Euroopa Liidu Kohtul teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kõigist algatustest, mis on seotud välistegevust puudutava teabe loetavuse parandamisega vastavalt varasematele eelarve täitmisele heakskiidu andmise soovitustele;

42.märgib, et Euroopa Liidu Kohtu liikmete reiside, lähetuste ning autojuhtide ja autode kasutamise eeskirjas, mida ajakohastati 2021. aastal, on sätestatud, et Euroopa Liidu Kohus kannab ainult jooksvad kulud, mis tulenevad auto kasutamisest lähetuskorralduse täitmise või mandaadi täitmisega seotud eesmärkidel 10 000 km piires; kordab oma arvamust, et autopargi kasutamist väljaspool Euroopa Liidu Kohtu liikmete ülesannete ranget täitmist ei tohiks mingil juhul toimuda; märgib, et Euroopa Liidu Kohus teatas, et peab teiste institutsioonidega arutelusid, et koostada ametiautode kasutamise ühtlustatud reeglid, milles samal ajal järgitakse iga institutsiooni autonoomiat; kutsub kõiki liidu institutsioone üles leppima kokku ühtses horisontaalses süsteemis, mis vähendaks segadust ning suurendaks avaliku sektori raha kasutamise läbipaistvust ja tõhusust; palub Euroopa Liidu Kohtul teavitada Euroopa Parlamenti selle küsimusega seotud edusammudest;

43.märgib, et 2023. aastal lõpetati OLAFi juhtum, millele on osutatud varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides ja mis käsitles töötaja käitumist, mis võis endast kujutada kohustuste tõsist täitmata jätmist; märgib, et Euroopa Liidu Kohtule ei ole 2023. aastal ühestki uuest OLAFi uurimisest ega soovitusest teatatud;

44.märgib, et Euroopa Liidu Kohus ei teatanud 2023. aastal ühestki pettuse, korruptsiooni ega liidu vahendite väärkasutamise juhtumist; märgib, et Euroopa Liidu Kohtu pettusevastane strateegia on tema integreeritud sisekontrolli- ja riskijuhtimisraamistiku lahutamatu osa, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse teabe ebakorrektse avalikustamise riskidele;

45.väljendab heameelt Euroopa Liidu Kohtu võetud kohustuse üle suurendada läbipaistvust, õiguskaitse kättesaadavust ja avatust üldsusele, aidates seeläbi suurendada üldsuse usaldust liidu institutsioonide vastu;

46.märgib, et 2023. aastal konsolideeris Euroopa Liidu Kohus Euroopa Kohtu ja Üldkohtu istungite voogedastusteenuse Curia veebisaidil, hõlbustades seeläbi kodanike juurdepääsu Euroopa Liidu Kohtu õigusemõistmisele; väljendab heameelt CVRIA veebisaidi ülesehituse, funktsioonide ja sisu parandamise üle; väljendab heameelt selle üle, et alates 2023. aastast on Curia veebisaidil otse üle kantud Euroopa Kohtu otsuste kuulutamisi, kohtujuristide arvamuste lugemisi, suurkoja kuulamisi ja teatavaid viie kohtunikuga kodade istungeid; kutsub Euroopa Liidu Kohut üles läbipaistvust veelgi suurendama, edastades kõik Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kuulamised oma veebisaidil ja salvestades need alaliselt internetis;

47.väljendab heameelt selle üle, et alates oma põhikirja reformimisest avaldab Euroopa Liidu Kohus eelotsusemenetluses esitatud seisukohad või kirjalikud märkused pärast asjaomase menetluse lõpetamist, välja arvatud juhul, kui isiku seisukoha avaldamisele või tähelepanekute avaldamisele esitatakse vastuväide; rõhutab, et selline avaldamine parandab läbipaistvust ja kodanike juurdepääsu õiguskaitsele, ning kutsub Euroopa Liidu Kohut üles avaldama kõik kohtuasjaga seotud dokumendid oma veebisaidil; kutsub Euroopa Liidu Kohut üles rakendama menetlust, mida kõik isikud saaksid kasutada, et pääseda juurde kõigile kohtuasjaga seotud dokumentidele;

48.märgib, et Üldkohus võttis 2023. aasta aprillis ja Euroopa Kohus 2024. aasta septembris vastu videokonverentsi kasutamise reeglid, mille kohaselt võib üks pool taotleda videokonverentsi kasutamist, kui turvalisus või muud mõjuvad põhjused ei võimalda selle poole esindajal kohtuistungil isiklikult osaleda;

49.märgib, et norme, mis on sätestatud Euroopa Liidu Kohtu 26. novembri 2019. aasta otsuses üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Liidu Kohtu haldusülesannete täitmisel hoitavatele dokumentidele, ei kohaldata kohtudokumentide suhtes, millele juurdepääsu reguleeritakse Euroopa Kohtu või Üldkohtu kodukorraga; märgib, et Euroopa Liidu Kohus registreeris 2023. aastal 21 taotlust üldsuse juurdepääsuks haldusdokumentidele ja andis juurdepääsu haldusdokumentidele 12 juhul; märgib, et Euroopa Ombudsman ei tuvastanud 2023. aastal ühtegi Euroopa Liidu Kohtu haldusomavoli juhtumit;

50.kutsub Euroopa Liidu Kohut üles lihtsustama konkreetsete otsuste otsinguprotsessi e‑Curias; väljendab heameelt jõupingutuste üle muuta see liides kliendisõbralikumaks ja intuitiivsemaks;

51.märgib, et võrreldes 2022. aastaga suurenesid eelarvekulud 2023. aastal IT‑projektide puhul 10,9 %, IT‑seadmete puhul 13 %, küberturvalisuse projektide puhul 59 % ning küberturvalisuse teenuste, litsentside ja seadmete puhul 72 %;

52.märgib, et suurte digiülemineku projektide rakendamine digiülemineku strateegia raames jäi 2023. aastal Euroopa Liidu Kohtu prioriteediks, näiteks integreeritud kohtuasjade haldamise süsteemi (SIGA) väljatöötamine, e‑Curia rakenduse kasutamise edendamine menetlusdokumentide elektrooniliseks esitamiseks ja nendest teatamiseks, e-allkirja vastuvõtmine ning HAN/Aresi elektroonilise dokumendikirje- ja haldussüsteemi vastuvõtmine; märgib, et Euroopa Liidu Kohus jälgib digitaliseerimisprojektidesse tehtud investeeringute tasuvust kulude ja ressursitõhususe seisukohast, ning palub Euroopa Liidu Kohtul hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kursis oma järeldustega selles valdkonnas;

53.märgib, et oma ulatusliku algatuse raames suurendada kaitset vajavate isikute juurdepääsu ja kaasatust on Euroopa Liidu Kohus jätkanud oma IT‑süsteemide muudatuste ja arendamise puhul sisseprojekteeritud juurdepääsetavuse põhimõtte rakendamist; märgib, et pärast Curia veebisaidi auditit hakkas Euroopa Liidu Kohus oma veebisaiti täiendama, et muuta see paljude kasutajate, nagu nägemis-, kuulmis- või õpiraskustega inimeste jaoks kättesaadavamaks;

54.märgib, et Euroopa Liidu Kohus rakendas kooskõlas 2023. aasta juunis vastu võetud uue tehisintellekti integreerimise strateegiaga mitut tehisintellektil põhinevat projekti, nagu dokumentide analüüsi automatiseerimine kohaldatavatele õigusaktidele viitamiseks, abi arvete kontrollimisel robootiliste protsesside kaudu ning istungite transkribeerimine; rõhutab, et on äärmiselt oluline, et tehisintellekti kasutataks viisil, mis säilitab täielikult õiguslike protsesside sõltumatuse, kvaliteedi ja häirimatuse ning võtab täielikult arvesse eetikaküsimusi ning et seda kasutataks inimjärelevalve all ja inimsekkumist võimaldaval viisil, et vältida negatiivseid tagajärgi või riske või süsteem peatada, kui see ei toimi ettenähtud viisil; märgib, et Euroopa Liidu Kohus moodustas selle strateegia raames tehisintellekti juhatuse, mis koosneb Euroopa Kohtu ja Üldkohtu liikmetest, et jälgida Euroopa Liidu Kohtus tehisintellekti kasutamise eetilisi aspekte ja kehtestada selle rakendamiseks selged piirid; väljendab heameelt juhatuse poolt töötajatele antud tehisintellekti kasutamise suuniste üle; väljendab heameelt algatuste üle, mille eesmärk on täiendada töötajate digioskusi koolituskava kaudu, mis töötati välja koostöös institutsioonidevahelise digiülemineku komiteega (ETA); rõhutab, et õigusemõistmise digitaliseerimine ja kujunemisjärgus tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti kasutuselevõtt annab Euroopa Liidu Kohtu tõhusale toimimisele märkimisväärseid eeliseid; soovitab siiski, et Euroopa Liidu Kohus oleks valmis sellega seotud küberturvalisuse riskideks ja tugevdaks veelgi oma koostööd Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti ja CERT‑EUga;

55.märgib, et 2023. aastal ei esitanud Euroopa Andmekaitseinspektor Euroopa Liidu Kohtule ühtegi päringut; märgib, et 2023. aastal ei esitanud Euroopa Andmekaitseinspektor Euroopa Liidu Kohtule pärast uurimist, milles käsitleti pilveteenuste kasutamist Amazoni veebiteenuste poolt, ühtegi konkreetset soovitust; märgib, et Euroopa Andmekaitseinspektor avaldas 2023. aastal otsuse, milles kinnitati, et pilvepõhiste videokonverentside teenuste kasutamine Euroopa Liidu Kohtu poolt on kooskõlas andmekaitseõigusega; kordab siiski oma muret väliste pilveteenuste kasutamise pärast, võttes arvesse kasvavaid ohte küberturvalisusele ja digitaalsele suveräänsusele;

56.väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Liidu Kohus võttis 2023. aastal vastu kübervaldkonna tegevuskava ja tugevdas küberturvalisuse tegevussuutlikkust, et kaitsta oma süsteeme paremini üha arvukamate küberrünnete eest; rõhutab lisaks, et tugev küberturvalisuse strateegia on oluline vahend, et võidelda välissekkumiste vastu, mille eesmärk on õõnestada Euroopa institutsioonide usaldusväärsust; märgib, et Euroopa Liidu Kohus on võtnud mitmesuguseid meetmeid, et tugevdada oma küberturvalisuse alast valmisolekut ja suutlikkust turvaintsidentidest taastuda, sealhulgas osaledes institutsioonidevahelise küberturvalisuse nõukoja juhtimises ning kombineerides küberturbemeetmeid ja -vahendeid kooskõlas CERT‑EU soovitustega; märgib, et eelarvepädevad institutsioonid kiitsid 2025. aastaks heaks vajalikud assigneeringud kahe täiendava ametikoha jaoks, et suurendada Euroopa Liidu Kohtu töötajate suutlikkust küberturvalisuse valdkonnas;

57.peab kiiduväärseks meetmeid, mida on võetud Euroopa Liidu Kohtu tehnoloogilise taristu kaitsmiseks küberohtude eest, nagu küberturvalisuse auditid, töötajate koolitamine ja intsidentidele kiirreageerimise protokollid; rõhutab, et õigusemõistmise digiteerimine ja uute tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti kasutamine toob Euroopa Liidu Kohtule palju kasu, aidates kaasa sujuvale toimimisele, kuid sellega kaasnevad ka ohud, mida Euroopa Liidu Kohus peab ette nägema ja mille eest ta peab ennast kaitsma; soovib sellega seoses, et Euroopa Liidu Kohus töötaks välja küberturvalisuse strateegia ja tõhustaks koostööd teiste liidu institutsioonidega, eelkõige ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet), et ennetada küberründeid, mille arv ja keerukus Euroopas hüppeliselt kasvab;

58.peab kiiduväärseks algatust määrata anonüümseks muudetud juhtumitele fiktiivsed nimed, kasutades infotehnoloogilist automaatset nimemäärajat, et tugevdada isikuandmete kaitset ja hõlbustada üksikjuhtumite tuvastamist;

59.võtab rahuloluga teadmiseks Üldkohtu kodukorra muudatuse, millega selgitatakse ja lihtsustatakse kohtumenetlusi, sealhulgas võimalust kasutada kohtuistungitel videokonverentsi võimalust, otsuste elektroonilist allkirjastamist ja katseprojektide määramist;

60.märgib, et järelmeetmena 2023. aastal lõpule viidud talitustevahelistele aruteludele Euroopa Liidu Kohtu ruumide kõige tõhusama kasutamise üle käivitati katseprojektid; märgib, et nende projektide tulemusi koos muude teguritega, nagu keskkonna- ja eelarveaspektid, õigusemõistmise kvaliteet, tööheaolu, kaasatus, juurdepääsetavus ja Euroopa Liidu Kohtu atraktiivsus, võetakse lõplikus otsuses Euroopa Liidu Kohtu hoonete kasutamise kohta arvesse; palub, et Euroopa Parlamenti teavitataks nende järelduste rakendamisest ja selle tagajärgedest tööruumi korraldusele;

61.märgib, et 2023. aastal jätkas Euroopa Liidu Kohus oma ulatuslikku algatust suurendada puuetega inimeste juurdepääsu ja kaasatust, et tagada juurdepääs Euroopa Liidu Kohtule kõigile üksikisikutele, menetlustes osalejatele ja külastajatele füüsiliselt või virtuaalselt; märgib lisaks, et 2023. aastal alustas Euroopa Liidu Kohus oma taristu loetelu koostamist, et järgida alates 1. jaanuarist 2032 uusi riiklikke ligipääsetavust käsitlevaid õigusakte; palub, et Euroopa Parlamenti hoitaks kursis edasiste algatustega selles valdkonnas;

62.märgib rahuloluga, et 2023. aastal vähendas Euroopa Liidu Kohus tänu energiasäästumeetmetele ning oma kütte-, jahutus- ja valgustustaristu optimeerimisele märkimisväärselt oma energiatarbimist ja süsinikujalajälge võrreldes 2015. aastaga, mis on Euroopa Liidu Kohtu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi strateegia rakendamise võrdlusalus; märgib, et võrreldes 2015. aastaga vähendati 2023. aastal küttetarbimist 33,5 %, elektritarbimist 28,7 %, veetarbimist 20,1 %, kontoripaberi tarbimist 63 %, kontori- ja sööklajäätmeid 43 % ja kasvuhoonegaaside heidet 30,2 %; väljendab heameelt, et Euroopa Liidu Kohus kohaldas keskkonnahoidlike hangete kriteeriume kümnes hankemenetluses, mille maht ületas 60 000 eurot; väljendab heameelt Euroopa Liidu Kohtu pühendumuse üle keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemile (EMAS); julgustab Euroopa Liidu Kohut jätkama jõupingutusi oma keskkonnamõju vähendamiseks strateegia abil, mille eesmärk on saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2035;

63.väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Liidu Kohus on teinud mitmeid algatusi oma töötajate ja liikmete säästva liikuvuse toetamiseks ja suurendamiseks, sealhulgas toetused ühistranspordile, toetused iseteenindusega jalgratastele, paremad jalgrattaparklad ning paremad võimalused hübriid- ja elektriautode jaoks;

64.väljendab heameelt teiste institutsioonidega tehtava koostöö kaudu saavutatud eelarvekokkuhoiu üle, eelkõige komisjoniga sõlmitud teenustaseme kokkulepetel põhinevate ühiste rakenduste ja majutusteenuste ning institutsioonidevahelistes hankemenetlustes osalemise üle, mis on võimaldanud Euroopa Liidu Kohtul kulusid ja ressursse optimeerida;

65.väljendab heameelt Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku (EJTN) jõupingutuste üle liikmesriikide kohtunike koolitamisel ELi õiguse teemal; märgib, et kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu deklaratsiooniga „EJTNi toetamine kestliku Euroopa õiguskultuuri kujundamiseks“ püüdsid Euroopa Liidu Kohus ja EJTN 2023. aastal suurendada pikaajaliste praktikantide mitmekesisust, et suurendada nende arvu üheni iga liikmesriigi kohta; märgib, et võetud meetmed on juba olnud edukad, kuna Euroopa Liidu Kohtus on nüüd praktikante ka liikmesriikidest, kes varem programmis aktiivselt ei osalenud; märgib, et aastatel 2023–2024 pakuti 15 tasustatud praktikakohta; kutsub Euroopa Liidu Kohut üles arendama edasi oma teadmiste jagamise algatusi, sealhulgas ühiseid kohtupraktika andmebaase ja virtuaalseid koostööplatvorme, et toetada liikmesriikide kohtuid keerulistes õiguslikes tõlgendustes;

66.rõhutab, et praktika peaks olema tasustatud kooskõlas Euroopa Parlamendi 14. juuni 2023. aasta resolutsiooniga kvaliteetse praktika kohta liidus (2020/2005(INL)), milles nõutakse, et kõik praktikad Euroopas oleksid tasustatud; väljendab heameelt selle üle, et praegu makstakse kõigile Euroopa Liidu Kohtu praktikantidele praktika ajal stipendiumi, peamiselt kohtult ja mõnel erijuhul ka muudest allikatest; võtab teadmiseks, et Euroopa Liidu Kohus võtab praktikale ainult mõned praktikandid (alla kümne praktikandi aastas), kellele makstakse toetust muudest allikatest, ja reeglina lühikeseks ajaks (keskmiselt kaheks kuuks); väljendab heameelt selle üle, et sellistel juhtudel kontrollib Euroopa Liidu Kohtu administratsioon hoolikalt, kas need praktikandid saavad praktika eest stipendiumi, hüvitist või tasu, mida maksab otse nende tööandja või akadeemiline asutus;

67.tunnustab asjaolu, et Euroopa Liidu Kohus teeb OLAFi, kontrollikoja, Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Ombudsmaniga täielikku koostööd; märgib, et 2023. aastal jätkas Euroopa Liidu Kohus tegutsemist selle nimel, et säilitada väljakujunenud dialoog liikmesriikide kohtutega, eelkõige konstitutsiooni- ja kõrgeimate kohtutega, ning et Euroopa Liidu Kohus korraldas mitu kohtumist, sealhulgas liikmesriikide kohtunike aastakoosoleku; ergutab tihedamat koostööd Euroopa Liidu Kohtu ja liikmesriikide kohtute vahel, et tugevdada liidu õiguse ühetaolist kohaldamist; soovitab luua liikmesriikide kohtunikele alalise õigusalase vahetusprogrammi, et nad saaksid teha koostööd Euroopa Liidu Kohtu kolleegidega, edendades parimaid tavasid liidu õiguse tõlgendamisel;

68.märgib, et 2023. aastal tugevdas Euroopa Liidu Kohus oma pingutusi liidu kodanikega suhtlemiseks, suurendades oma teavitustegevust sotsiaalmeedias; märgib, et 2023. aasta lõpus suurenes Euroopa Liidu Kohtu LinkedIni konto tellijate arv 32 % ja jälgijate arv Euroopa Liidu Kohtu kahel X kontol (varem Twitter) 9 %, samas kui vaatamiste arv Euroopa Liidu Kohtu YouTube’i kanalil suurenes eelmise aastaga võrreldes 84,96 %;

69.väljendab heameelt Euroopa Liidu Kohtu pingutuste üle suurendada Euroopa Liidu Kohtu õigusalast tegevust kajastavat strateegilist kommunikatsiooni ja selle läbipaistvust liidu kodanike jaoks, eelkõige avatud uste päeva korraldamine, külastajatele eri võimaluste pakkumine, eriti spetsiaalsed virtuaalsed külastused, milles osales 2023. aastal 800 üliõpilast, ning selliste pressiteadete ja veebiväljaannete koostamise läbivaatamine, mis sisaldavad meediale huvi pakkuvaid või kodanike elu mõjutavaid küsimusi, et muuta need arusaadavamaks.