1.märgib, et kontrollikoja eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2023. aastal 12,3 miljardit eurot (mis moodustab 6,4 % liidu kogueelarvest); märgib, et kontrollikoja ligikaudu 0,2 miljardi euro suurune eelarve moodustab ligikaudu 1,5 % liidu kõikidest halduskuludest ning alla 0,1 % liidu kogukuludest;

2.märgib, et kontrollikoda kontrollis oma 2023. aasta aruandes 70 halduse rubriigi tehingust koosnenud valimit, mis oli 10 tehingu võrra suurem kui 2022. aastal; märgib lisaks, et kontrollikoda kirjutab, et halduskulud hõlmavad personalikulusid, sealhulgas pensionikulusid, mis 2023. aastal moodustasid umbes 70 % kõigist halduskuludest, ning hoonete, seadmete, energia, side- ja infotehnoloogiaga seotud kulusid, ning et kontrollikoja aastatepikkune töö näitab, et üldiselt on need kulud väikese riskiga;

3.väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoja poolt rubriigis „Haldus“ auditeeritud tehingute arv on pidevalt suurenenud; võtab teadmiseks liidu avaliku teenistuse kavandatud auditi, kuid tuletab meelde halduskulude põhjalikuma uurimise tähtsust ning kordab oma üleskutset lisada oma töösse põhjalikud andmed kõigi institutsioonide kohta, et luua ühtne alus järjepidevale eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusele;

4.märgib, et 70 tehingust 21 (30 %) sisaldas vigu, kuid kontrollikoja hinnangul jääb veamäär viie kvantifitseeritud vea põhjal alla olulisuse piirmäära;

5.märgib, et kontrollikoja finantsaruandeid auditeerib sõltumatu välisaudiitor, et tagada samad läbipaistvuse, vastutuse ja sõltumatuse põhimõtted, mida kontrollikoda kohaldab oma auditeeritavate suhtes;

6.märgib, et kontrollikoja 2023. aasta lõplik eelarve oli 175 059 922 eurot, suurenedes 2022. aasta 162 141 175 euroga võrreldes 7,97 % võrra; märgib, et kasv oli peamiselt tingitud palkade korrigeerimisest ning üheksast uuest Euroopa taasterahastuga seotud ajutisest töökohast; märgib, et 2023. aastal kulus umbes 88,5 % assigneeringutest institutsiooni liikmetele ja personalile ning 11,5 % hoonetele, seadmetele ja mitmesugustele kuludele;

7.märgib, et kulukohustuste ja maksete täitmise määr oli kõrge, kuid siiski veidi madalam kui 2022. aastal; märgib, et assigneeringute kasutusmäär oli 97,92 % ja maksed moodustasid kulukohustuste kogusummast 94,45 % (2022. aastal vastavalt 98,12 % ja 95,26 %);

8.märgib, et Venemaa ebaseaduslik ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu seadis kontrollikoja eelarve mitmel viisil surve alla, kaasa arvatud inflatsiooni suurenemise ning palkade korrigeerimise ja elektri- ja küttekulude suure kasvu tõttu;

9.rõhutab, et 2023. aasta eelarve täitmist mõjutasid kaks tegurit, mis selgitavad veidi madalamat määra kui 2022. aastal:

1.eelarves ettenähtust kõrgem inflatsioonitase ja sellest tulenevad uusi ja olemasolevaid lepinguid mõjutavad hindade indekseerimised, mis tõid kaasa täiendavaid eelarvevajadusi töötasudega mitteseotud kulude ning eelkõige energeetika ja infotehnoloogia eelarveridade katmiseks; lõppkokkuvõttes osutus assigneeringute suurendamine võimalikuks peamiselt tänu mõningate assigneeringute alakasutusele peatükis 10 (Institutsiooni liikmed), peatükis 12 (Ametnikud ja ajutised töötajad) ning sellistel jaotise 2 eelarveridadel nagu „Väljaanded“, „Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud ja uurimused“ ning „Suulise tõlke kulud“;

2.lepinguliste töötajate ja lähetatud riiklike ekspertide suurem voolavus (osade lähetatud riiklike ekspertide lepinguid ei pikenenud ja mõned lähetatud eksperdid läbisid sisekonkursi ajutiste töötajate leidmiseks) ning viivitused ja raskused värbamismenetlustes, mis on ühised kõigi Luksemburgis paiknevate Euroopa asutuste puhul;

10.märgib, et 2023. aastal tegi kontrollikoda eelarves 36 ümberpaigutust kogusummas 5 676 379 eurot, mille eesmärk oli tagada kontrollikoja eri talituste sujuv toimimine ja sellega seotud vajaduste rahuldamine;

11.märgib, et 2023. aastal ostis kontrollikoda kaupu ja teenuseid kogusummas 23 426 750,05 eurot (2022. aastal 5 512 853 eurot ja 2021. aastal 15 215 515 eurot), millest osteti kohalikelt tarnijatelt 21 453 665,05 euro eest (2022. aastal 4 848 701 euro ja 2021. aastal 10 144 812 euro eest);

12.märgib rahuloluga, et välisaudiitor teatas, et eraldatud ressursse on kasutatud eesmärgipäraselt ning et eelarvevahendite käsutajate kehtestatud kontrolliprotseduurid tagasid vajalikul määral finantsoperatsioonide vastavuse kehtivatele eeskirjadele ning määrustele;

13.väljendab heameelt, et kontrollikoja lähetuste (liikmed ja töötajad) kogueelarve, mis algselt oli 2 722 500 eurot, vähenes 4,4 % võrra 2 602 500 euroni, mis oli seotud muutustega kontrollikoja töömeetodites pärast pandeemiat;

14.kutsub kontrollikoda üles oma reisi- ja koosolekupäevarahad põhjalikult läbi vaatama, tagades kulutuste kulutõhususe, põhjendatuse ja keskkonnasäästlikkuse, sealhulgas suurema tuginemise hübriidkoosolekutele, et vähendada tarbetuid kulutusi ja süsinikuheidet;

15.väljendab heameelt seoses asjaoluga, et 2023. aastal suurendas kontrollikoda oluliselt kohapealsete auditikülastuste arvu võrreldes eelmise kolme aastaga, mil kehtisid endiselt mõningad COVIDist tulenenud reisi- ja rahvatervisega seotud piirangud; märgib, et kontrollikoda veetis kokku 4 897 päeva nii liikmesriikides kui ka väljaspool ELi (võrdluseks: 2022. aastal 2 984 päeva, 2021. aastal 1 156 päeva, 2020. aastal 1 190 päeva ja 2019. aastal 3 605 päeva);

16.märgib, et 2023. aasta jooksul esitas kontrollikoda kaks aastaaruannet, neli iga-aastast eriaruannet, 29 eriaruannet, neli arvamust ja kuus läbivaatamist, kokku 45 väljaannet;

17.märgib, et kontrollikoja 2021.–2025. aasta strateegia 29 strateegilisest meetmest üks on tühistatud ja ülejäänud 28 täielikult rakendatud;

18.tunnustab asjaolu, et kontrollikoda mõõdab oma soovituste rakendamist audiitorite tehtud järelkontrolli põhjal; märgib, et 2023. aastal analüüsis kontrollikoda oma 2019. aastal avaldatud aruannetes komisjonile ja teistele institutsioonidele esitatud soovituste täitmist; tunnustab asjaolu, et selle analüüsi põhjal oli järgitud soovitustest kontrollikoja 2019. aasta aastaaruandes esitatud 15 soovitusest 100 % ja 2019. aasta eriaruannete 208 soovitusest 85 % täielikult, osaliselt või suuremas osas täidetud;

19.väljendab heameelt seoses kontrollikoja valmisolekuga reageerida Euroopa Parlamendi taotlusele keskenduda oma audititöös kõige pakilisematele probleemidele ning parandada koostööd parlamendikomisjonide esimeeste konverentsiga; rõhutab, et kontrollikojal peaks olema täielik juurdepääs pettuseriski hindamise vahenditele, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide andmebaasidele liidu rahastamisega seotud pettusejuhtumite kohta, et tõhustada pettuste eest varajase hoiatamise süsteeme; väljendab kahetsust, et kontrollikoja juurdepääs uuele taaste- ja vastupidavusrahastu aruandlusvahendile FENIX on endiselt lahendamata küsimus, kuna komisjon võimaldab kontrollikojale juurdepääsu vaid mõnele FENIXi moodulile ja et selles leiduvat teavet ei ajakohastata õigeaegselt; nõuab tungivalt, et komisjon annaks kontrollikojale viivitamata täieliku ja viivitamatu juurdepääsu kõigile FENIXi moodulitele; märgib, et komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat on püüdnud anda kontrollikojale juurdepääsu FENIXi toimikutele kahe nädala jooksul pärast maksetaotluse heakskiitmist; väljendab siiski muret, et praktikas ei peeta sellest tähtajast paljudel juhtudel kinni ja mõnel juhul on esinenud kuni 2,5-kuulisi viivitusi, mis aeglustab märkimisväärselt kontrollikoja leidude esitamist; tuletab meelde, et Euroopa Komisjoni eelarvevolinik märkis eelarvekontrollikomisjoni 10. oktoobri 2024. aasta koosolekul avalikult, et kontrollikojal on taaste- ja vastupidavusrahastu osas täielikud volitused, mis osutab vajadusele kiiresti parandada kontrollikoja juurdepääsu kõigile vahenditele oma volituste täitmiseks;

20.kutsub kontrollikoda üles laiendama oma auditite ulatust nii, et need hõlmaksid Euroopa Investeerimispanga (EIP) tehinguid, mida rahastatakse EIP omavahenditest, arvestades EIP kasvavat rolli ELi majandus-, finants- ja tööstuspoliitikas; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid annaksid kontrollikojale selliseks laiendamiseks vajalikud õiguslikud volitused;

21.tunnustab õigeaegseid ja asjakohaseid eriaruandeid taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kohta, mis võimaldavad eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil tõhusalt kasutada oma õigusi ja anda komisjonile soovitusi selle vahendi toimimise parandamiseks; nõuab tungivalt, et kontrollikoda tõhustaks oma rolli liidu eelarves esinevate pettuste vastu võitlemisel, tuvastades puudusi, osaledes pettustevastastes aruteludes, intensiivistades auditeid, tehes koostööd pettuste avastamise asutustega ja andes eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile asjakohast tagasisidet;

22.märgib, et 2023. aasta lõpus oli kontrollikojas 969 töötajat; märgib, et 2023. aastal moodustasid naised 53 % töötajatest ja mehed 47 %, mis on sama protsentuaalne jaotus kui 2022. aastal; peab kahetsusväärseks, et naiste osakaal kõrgemast juhtkonnast on vaid 30 %, mis on märkimisväärne langus võrreldes 36,4 %-ga 2022. aastal; rõhutab, et 2023. aastal naiste üldine osakaal juhtivatel ametikohtadel vähenes; kutsub kontrollikoda üles jätkama jõupingutuste tegemist soolise tasakaalu edendamiseks kesktasandi ja kõrgema juhtkonna seas;

23.väljendab muret seoses asjaoluga, et värbamisprotsess nõudis lisapingutusi, kuna umbes 50 % kandidaatidest lükkas kontrollikoja tööpakkumised tagasi, osaliselt Luksemburgi kui töökoha piiratud atraktiivsuse ja elukalliduse tõttu; märgib samas, et probleeme esineb ka Luksemburgis tegutsevatel suurtel audiitorühingutel, kes on audiitorite värbamiseks hakanud vaatama Aasia turgude poole; rõhutab, et julgeolekuprobleemide ja sobivuskriteeriumide tõttu ei ole kontrollikojal võimalik sellist lähenemisviisi kohaldada; tunnustab kontrollikoja jõupingutusi ja julgustab tegema kõrgetasemelises institutsioonidevahelises töörühmas koostööd teiste Luxembourgis asuvate institutsioonidega, et suurendada Luksemburgi ligitõmbavust potentsiaalsete töötajate jaoks selliste kindlaksmääratud meetmete abil nagu suuremad ümberpaigutamistoetused, eluasemetoetused madalama palgaastmega töötajate suurte üürikulude leevendamiseks ja mõistliku hinnaga ajutised eluasemed lühiajalise viibimise puhuks, et muuta töötamine Luksemburgis atraktiivsemaks;

24.tuletab meelde Euroopa Liidu lepingut, mille kohaselt peavad EL ja selle institutsioonid edendama solidaarsust ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust;

25.jagab kontrollikoja muret selle pärast, et üldiselt seisab audiitori kutseala silmitsi uute töötajate värbamise probleemidega, kuna noortel puudub huvi auditi- ja kontrollialaste töökohtade vastu; nõuab selle probleemiga tegelemiseks ennetavaid lahendusi ja viivitamatut süstemaatilist institutsioonidevahelist koostööd;

26.jagab kontrollikoja tähelepanekut, et EPSO konkurssidega ei saavutata alati eesmärki meelitada ligi ja valida asjakohase profiiliga kandidaate erasektorist; rõhutab mitmeid EPSO konkurssidega seotud raskusi, näiteks tehnilised probleemid kaugtestidega, mis tõid kaasa ühe konkursi tühistamise ja kõigi teiste peatamise; tunnistab muresid, mis on seotud uute töötajate värbamise ja valikumenetlusega; julgustab kontrollikoda jätkama jõupingutusi selle olukorra lahendamiseks, et tagada oma töö järjepidevus; märgib tunnustavalt, et kontrollikoda on teinud EPSOga koostööd, et korraldada auditikonkursse korrapäraste ajavahemike järel; soovitab võimalikku koostööd teiste asjaomaste liidu asutustega, et optimeerida värbamisprotsesse;

27.tunnustab asjaolu, et kontrollikoda on pannud paika paindlikud ja mitmekesised valikumenetlused, nagu on sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes, ning kehtestanud menetlused andekate töötajate hoidmiseks;

28.võtab teadmiseks kontrollikoja pakutava heldekäelise kaugtöö korra (kuni 10 päeva kuus), eesmärgiga leevendada värbamisprobleeme; väljendab heameelt meetmete üle, mida kontrollikoda võttis 2023. aastal töötajate füüsilise ja vaimse heaolu tagamiseks;

29.märgib, et vabade ametikohtade määr oli 2023. aasta detsembris 2,27 % ja tööjõu voolavuse määr (teenistusest lahkunud töötajate osakaal kõigist töötajatest) 6,6 %;

30.tunnustab kontrollikoja jõupingutusi hoida vabade ametikohtade määra 2023. aastal võimalikult madalal; jagab siiski täiel määral muret geograafilise tasakaalu puudumise pärast uute töötajate seas, mis vähendab veelgi kontrollikoja töötajaskonna kui terviku geograafilist esinduslikkust; märgib, et kontrollikoja hinnangul on oht, et viie aasta pärast ei hõlma audit mitut Põhjamaade liikmesriiki, kuna nendest liikmesriikidest ei pruugi enam olla ühtegi audiitorit;

31.väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda on geograafilise tasakaalu probleemi lahendamiseks võtnud mitmesuguseid meetmeid, nagu kontrollikoja konkursi ja vabade ametikohtade teadete ulatuslikum avalikustamine märkimisväärselt alaesindatud liikmesriikides, koostöö kontrollikoja liikmetega nende teadete levitamisel ja potentsiaalsete kandidaatidega kontakti otsimine, osaledes teatavate liikmesriikide karjäärimessidel; julgustab võtma täiendavaid meetmeid, nagu varajase kaasamise strateegiad, mis meelitavad ligi noori talente riikidest, mille esindatus kontrollikojas on väike; märgib teatava kahetsusega, et kesk- ja kõrgemas juhtkonnas on veel palju teha soolise tasakaalu saavutamiseks;

32.väljendab heameelt asjaolu üle, et 2023. aasta lõpus olid täidetud kõik 29 täiendavat ametikohta, mis olid vajalikud taaste- ja vastupidavusrahastu auditiks kogumahuga 723,8 miljardit eurot; rõhutab siiski, et taaste- ja vastupidavusrahastu olulisus, keerukus, suured summad ja kiired väljamaksed tekitavad jätkuvalt probleeme ning et kõiki taaste- ja vastupidavusrahastu aspekte ei ole võimalik käsitleda olemasolevate vahenditega, mis küll võimaldavad kontrollikojal hinnata vahe-eesmärkide ja sihtide rahuldavat täitmist ning seega taaste- ja vastupidavusrahastu maksete seaduslikkust ja korrektsust, kuid millest ei piisa, et süstemaatiliselt käsitleda taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste vastavust liidu ja liikmesriikide õigusaktidele; rõhutab, kui oluline on tagada, et kontrollikoja käsutuses oleks järjepidevalt piisavalt töötajaid, et täita nii oma volitusi kui ka lisakohustusi, mis tulenevad uutest rahastamisvahenditest, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu; tunnustab jõupingutusi, mida kontrollikoda on seni taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud ülesannete täitmisel teinud, hoolimata täiel määral piisavate vahendite puudumisest;

33.on teadlik, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõike 2 kohaselt ei etenda kontrollikoda oma liikmete valikumenetluses mingit rolli; juhib siiski tähelepanu sellele, et kontrollikoja liikmete seas valitseb endiselt oluline sooline tasakaalustamatus, sest 27 liikmest on ainult 10 naised; peab kahetsusväärseks, et 12 liikmesriiki ei ole kunagi nimetanud kontrollikotta ühtegi naist; kutsub kontrollikoda üles hindama oma üldist koosseisu ning esitama selle analüüsi nõukogule ja liikmesriikidele, et tagada edaspidistes ametisse nimetamise protsessides asjakohane soolise tasakaalu arvessevõtmine; kordab oma üleskutset liikmesriikidele esitada eri soost kandidaate, et saavutada kontrollikoja tasakaalustatum ja esinduslikum koosseis;

34.väljendab kahetsust, et nõukogu on korduvalt nimetanud kontrollikotta liikmeid, kelle kandidatuuri Euroopa Parlament tagasi lükkab; rõhutab, et Euroopa Parlamendil peaks olema kontrollikoja kandidaatide sobivuse hindamisel siduv roll;

35.märgib, et 2023. aastal oli haiguse tõttu töölt puudutud päevade arv keskmiselt 10 päeva töötaja kohta, võrreldes 12,2 päevaga 2022. aastal; märgib lisaks, et 2023. aastal puudus töölt pikaajalise haiguse tõttu (s.t rohkem kui 200 päeva aastas) 4 töötajat, võrreldes 8 töötajaga 2022. aastal;

36.märgib murega, et 2023. aastal teatati seitsmest läbipõlemise juhtumist, mis näitab sama suurt murettekitavat arvu kui 2022. aastal; väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda on rakendanud mitmeid meetmeid läbipõlemise ohu vähendamiseks, võttes kasutusele tervise ja heaolu programmi, pakkudes vaimset vastupidavust käsitlevat koolitust, avaldades ja rakendades suuniseid tööle naasmise kohta pärast pikaajalist haiguspuhkust, jätkates vaimse esmaabi pakkumist ning võimaldades töötajatele rahalist toetust, mis katab 10 raviseansi kulud vabalt valitud psühholoogi juures;

37.märgib rahuloluga, et 2023. aastal ületas kontrollikoda taas tööalasele täiendkoolitusele seatud eesmärgi pakkuda audiitoritele aastas keskmiselt viis päeva tööalast mitte-keelealast koolitust (tulemus oli 6,7 päeva), kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni soovitustega; võtab eelkõige teadmiseks kontrollikoja töötajate koolituse taasterahastu „NextGenerationEU“ ning taaste- ja vastupidavusrahastu valdkonnas;

38.väljendab heameelt uue poliitika vastuvõtmise üle 2022. aasta detsembris, et tagada lugupidav ja ahistamisvaba töökoht, keskendudes ennetamisele, teadlikkuse suurendamisele ja varajasele avastamisele; rõhutab selliseid meetmeid nagu kõigile töötajatele 2023. aasta jaanuaris korraldatud ettekanne, et parandada uue poliitika mõistmist, ühtlustatud aruandlusvormi kasutuselevõtt ja poliitika rakendamist käsitleva esimese koondaruande avaldamine;

39.väljendab heameelt kontrollikoja mitmekesisuse ja kaasamise tegevuskava (2021–2025) üle; võtab rahuloluga teadmiseks kolmanda puuetealase teadlikkuse nädala korraldamise ja institutsioonidevahelised algatused, et edendada kaasavat kultuuri; rõhutab kontrollikoja jõupingutusi, sealhulgas uuringut töökohtade juurdepääsetavuse kohta, osalemist Euroopa Ombudsmani hea halduse auhinnakonkursil ja hoonete juurdepääsetavuse välisauditi korraldamist kooskõlas Luksemburgi 2023. aasta juurdepääsetavust käsitlevate õigusaktidega;

40.rõhutab kontrollikoja olulist rolli liidu sõltumatu välisaudiitorina ja liidu rahaliste vahendite järelevalvajana, mis nõuab, et kontrollikoda järgiks usaldusväärsuse, professionaalsuse ja vastutuse kõrgeimaid standardeid, toimides eeskujuliku institutsioonina, et tekitada usaldust ja usaldusväärsust; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 285 kohaselt peavad kontrollikoja liikmed olema täiesti sõltumatud ja järgima kõrgeimaid eetikapõhimõtteid, näidates üles ausust, objektiivsust, professionaalset käitumist, väärikust, pühendumust ja lojaalsust;

41.väljendab heameelt seoses asjaoluga, et ajakohastati sise-eeskirju, mis käsitlevad tõsistest õigusnormide rikkumistest teatamist, eesmärgiga neid selgitada ja täpsustada ning anda töötajatele rohkem teavet; märgib, et kontrollikojas ei olnud 2023. aastal ühtegi rikkumistest teatamise juhtumit; märgib lisaks, et 2023. aastal algatas kontrollikoda ka haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimise eeskirjade ajakohastamise protsessi, mis viidi lõpule 2024. aasta alguses;

42.märgib, et 2023. aastal korraldas kontrollikoda kolm spetsiaalselt eetikaraamistikule pühendatud koolitusüritust, milles osales 60 inimest; võtab arvesse asjaolu, et kontrollikoja eetikaalased kursused olid avatud kõigile töötajatele, sealhulgas juhtkonnale, ning et need standardkursused on uutele tulijatele kohustuslikud, hõlmates avalikku eetikat ja kontrollikoja ahistamisvastast poliitikat; peab kahetsusväärseks, et eetikaalased kursused ei olnud kõigile töötajatele järjekindlalt kohustuslikud;

43.tunnustab asjaolu, et kontrollikoda on korraldanud kuus koolituskursust pettuste, sealhulgas hangetega seotud pettuste, käibemaksupettuste ja taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud pettuste kohta; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2023. aasta juunis korraldas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) koolituse, mis käsitles pettuse- ja korruptsioonikahtluste korral korraldatavaid küsitlusi; märgib, et 2023. aasta novembris korraldas kontrollikoda koos Euroopa Prokuratuuri ja OLAFiga kahepäevase kursuse avalike hangetega seotud pettuste kohta liidus;

44.väljendab muret meedias ilmunud teadete pärast, et Euroopa Prokuratuuri juurdlus seoses rahaliste vahendite väärkasutamisega kontrollikoja endise presidendi poolt on hetkel blokeeritud kontrollikoja otsuse tõttu temalt puutumatust mitte ära võtta; nõuab, et kontrollikoda teeks täielikku koostööd Euroopa Prokuratuuriga mis tahes algatatud juurdlustes, ja teataks, millega on põhjendatud otsus puutumatust mitte ära võtta;

45.kutsub kontrollikoda üles tagama, et kõik kontrollikoja liikmed ja juhtivad töötajad avaldaksid oma deklaratsioonid majanduslike huvide, kingituste ja võõrustamise kohta avalikus veebipõhises andmebaasis kooskõlas ELi läbipaistvuseeskirjade parimate tavadega;

46.peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei ole teinud Euroopa Prokuratuuriga täielikku koostööd, keeldudes oma endise presidendi puutumatuse äravõtmisest ja mitte võimaldades Euroopa Prokuratuuri korraldada läbiotsimist oma ruumides seoses võimaliku rikkumise uurimisega, mida Euroopa Prokuratuuri sõnul võib käsitleda kui sekkumist juurdluse nõuetekohasesse läbiviimisse; tuletab meelde, et liidu välisaudiitorina on kontrollikoda kohustatud järgima vastutuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid ning ELi institutsioonide vastastikuse lojaalse koostöö põhimõtet; kutsub kontrollikoda üles tagama, et puutumatust ei kasutataks seaduslike kohtumenetluste takistamiseks, ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada institutsioonidevahelise koostöö täielik järgimine pettuste ennetamisel ja uurimisel;

47.märgib murega, et meediakajastuste kohaselt on Euroopa Prokuratuur 2023. aastal taotlenud mitmelt kontrollikoja töötajalt puutumatuse äravõtmist ning et seni on kontrollikoda selle taotluse rahuldamisest keeldunud; rõhutab, et kuigi puutumatuse eesmärk on kaitsta ELi institutsioonide sõltumatust, ei tohiks seda väärkasutada üksikisikute kaitsmiseks seadusliku kohtuliku kontrolli eest; on seisukohal, et puutumatuse äravõtmise taotlused tuleks tagasi lükata ainult erandlikel asjaoludel; palub kontrollikojal esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle juhtumi kohta tehtud otsuse kohta üksikasjalik põhjendus, tuues välja konkreetsed õiguslikud ja menetluslikud probleemid, mis viisid keeldumiseni, kui neid oli; nõuab lisaks tungivalt, et kontrollikoda säilitaks koostöös Euroopa Prokuratuuri ja teiste ELi asutustega, kes vastutavad pettuste ja väärkäitumise vastu võitlemise eest, läbipaistvuse ja vastutuse kõrge taseme;

48.märgib, et 2023. aastal ei algatanud OLAF ega Euroopa Ombudsman ühtegi uurimist seoses kontrollikojaga;

49.väljendab heameelt, et 2024. aastal kutsus kontrollikoda koos Euroopa Kohtuga komisjoni üles osalema institutsioonidevahelises dialoogis, et leppida kokku ametiautode kasutamise ühiseeskirjades, tehes seda kooskõlas märkusega, mis esitati Euroopa Parlamendi 11. aprilli 2022. aasta resolutsioonis kontrollikoja ja Euroopa Kohtu eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta; rõhutab üleskutset kõigile liidu institutsioonidele leppida kokku ühtses horisontaalses süsteemis, mis vähendaks segadust ning suurendaks avaliku sektori raha kasutamise läbipaistvust ja tõhusust; märgib, et on kavas luua töörühm institutsioonidevahelise personalieeskirjadega seotud küsimuste ettevalmistuskomitee raames; tunnustab kontrollikoja valmisolekut viia eeskirjad kooskõlla komisjoni kohaldatavate eeskirjadega, kuid kordab kriitikat, mida on juba väljendatud varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides seoses 2022. aasta uue otsusega, mis käsitleb liikmete reisimist, lähetusi ning sõidukijuhtide ja autode kasutamist, ning mis on vastuolus üldpõhimõttega, et autoparki ei tohiks mingil juhul kasutada väljaspool kontrollikoja liikmete kohustuste ranget täitmist;

50.märgib, et 2023. aastal esitas kontrollikoja siseauditi talitus 16 auditisoovitust, mis puudutasid eetikat, läbipaistvusportaali, töötajate huvide konflikte, eetikakomiteed ja kontrollikoja liikmeid; märgib, et neist 16 soovitusest 5 täideti 30. juuliks 2024, 8 soovitust viiakse lõpule 2024. aasta lõpuks ja 3 soovituse täitmine on viibinud;

51.väljendab heameelt kontrollikoja liikmete lähetuste kohta avaldatud teabe ulatuse laiendamise üle, kuid tuletab meelde Euroopa Parlamendi nõudmist, et teave kontrollikoja liikmete lähetuste kohta tuleks avaldada kogu perioodi kohta, mil liige oli ametis; väljendab heameelt kontrollikoja liikmete käitumisjuhendi läbivaatamise üle, millega keelatakse liikmetel poliitilises organisatsioonis auametis töötada, millega täideti Euroopa Parlamendi nõudmine, et kontrollikoja liikmetel ei oleks ametlikke poliitilisi sidemeid; võtab teadmiseks, et eetikat käsitleva siseauditi aruande järeldused tuli edastada Euroopa Parlamendi presidendile ja eelarvekontrollikomisjoni esimehele 2024. aasta kolmandaks kvartaliks, ning kutsub kontrollikoda üles jagama seda teavet täielikult eelarvekontrollikomisjoniga; kutsub kontrollikoda üles avaldama keeldumisotsused juhtudel, kui kontrollikoja liikmed või töötajad on deklareerinud huvide konflikti, tagades auditiprotsessi suurema läbipaistvuse;

52.märgib, et kõigi kontrollikoja liikmete peamine elukoht on Luksemburgis, nagu on nõutud kontrollikoja liikmete ja endiste liikmete käitumisjuhendi artiklis 10;

53.väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda vaatas läbi üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitleva poliitika, nii et see kajastaks Euroopa kohtupraktika arengut, ning lihtsustas dokumentidele juurdepääsu taotluste ja kordustaotluste menetlemise menetlust; tuletab meelde asjaolu, et Skandinaavia põhimõtte kohaldamine, mis näeb ELis ette üldsuse juurdepääsu ametlikele dokumentidele, oli mõne liikmesriigi liiduga ühinemise eeltingimus, ning rõhutab asjaolu, et selle põhimõtte rakendamata jätmine kahjustaks liidu mainet ühiskonnana, mis rajaneb õigusriigi põhimõttele;

54.peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja veebisaidil puudub loetelu 2023. aastal sõlmitud lepingutest, mis ületavad direktiiviga sätestatud piirmäära (>140 000 eurot teenuste/tarnete puhul; >5 382 000 eurot ehitustööde puhul); kutsub kontrollikoda üles avaldama selle loetelu põhjendamatu viivitusete eraldi dokumendina ja tagama sellele kasutajasõbraliku juurdepääsu;

55.tunnustab ja ootab pikisilmi seda, et kontrollikoda koondaks kõik pettusevastase võitluse strateegia sise-eeskirjad ühte ühisdokumenti;

56.ei toeta endiselt kontrollikoja põhjendusi tema otsusele mitte ühineda läbipaistvusregistriga, kuna peale faktide esitamise ja objektiivse tagasiside andmise liidu programmide kohta puuduvat kontrollikojal huvid otsuste tegemise mõjutamiseks; märgib, et kõik kontrollikoja aruanded on avalikult kättesaadavad ja nende suhtes on kohaldatud ranget selgitusmenetlust auditeeritavatega; kordab oma tungivat nõudmist, et kontrollikoda ühineks ELi läbipaistvusregistriga, et järgida läbipaistvuse aluspõhimõtteid, tekitamata samal ajal takistusi kontrollikoja täielikule sõltumatusele;

57.soovitab tungivalt kontrollikojal vaadata läbi oma seisukoht seoses ELi läbipaistvusregistriga, mis loodi Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta;

58.väljendab heameelt 2023. aastal dokumendihalduse ökosüsteemi (DOME) loomisel tehtud märkimisväärsete edusammude üle, võttes konkreetsete dokumentide heakskiitmisprotsesside kaudu kasutusele nii uue elektroonilise allkirja kui ka PASSi (dokumentide kinnitamise, allkirjastamise ja saatmise protsess) heakskiitmise põhimooduli; julgustab kontrollikoda püüdlema edasi oma eesmärkide poole, milleks on läbivaatamise ja heakskiitmise töövoogude digitaliseerimine ning nende tõhususe parandamine;

59.märgib, et kontrollikoda jätkas aktiivset osalemist institutsioonidevahelise digiülemineku komitee kujunemisjärgus tehnoloogia töörühmas; märgib, et 2021. aastal loodud DATA tiim (andmete ja tehnoloogia kasutamine auditis) jätkas tehnoloogia arengukava elluviimist, et tehnoloogia parem kasutamine toetaks kontrollikoja auditieesmärkide saavutamist; võtab eelkõige teadmiseks tehisintellekti võimaluste ja probleemide analüüsi ettevalmistamise kontrollikoja ja tema audititöö seisukohast; tuletab meelde, kui oluline on parandada audititöö digiteerimist; väljendab heameelt kõigi jõupingutuste üle, mida kontrollikoda selleks jätkuvalt teeb, arvestades, et digitaliseerimine koos kohapealsete kontrollkäikude arvu suurenemisega võib olla tõhusa ja täpse audititöö süsteemi määravaks teguriks;

60.tunnustab kontrollikoda viimase kahe aasta jooksul tehtud edusammude eest oma 2022.–2024. aasta küberturvalisuse kava rakendamisel; märgib, et prioriteetsetest ülesannetest on täidetud seitse, kuus on pooleli ja üks on peatatud; märgib, et keskmise tähtajaga ülesannetest on täidetud kaks, neli on pooleli ja kolme ei ole veel alustatud;

61.tunnustab asjaolu, et muu hulgas on täidetud järgmised ülesanded:

1.on võetud kasutusele EDR-lahendus lõpp-seadmete suhtes ja pilvepõhine XDR-lahendus, mis suhtestab EDRi agentide saadetud telemeetria eri allikatest pärit küberohtude alase teabega, et tuvastada turvarikke indikaatoreid;

2.on uuendatud SIEM-platvormi arhitektuuri ja konfiguratsiooni, mis on parandanud süsteemi toimimist ja töökindlust, ning on lisatud täiendavaid logide allikaid, eesmärgiga tõhustada IT-keskkonna turvaseiret;

3.kaugjuurdepääsu VPN-seadmed on asendatud pilvepõhise nullusaldusel põhineva SASE-teenusega, mis vähendab ründepinda ja võimaldab granulaarset kaugjuurdepääsu rakendustele;

4.on tugevdatud kaitset e-posti ähvardavate ohtude vastu, varustades e-posti turvafiltrid uute funktsioonidega, mis võimaldavad paremini avastada nii rämpsposti kui ka pahatahtlikke manuseid;

5.on teostatud läbistusteste neis kontrollikoja osakondades, mis on avatud internetile;

6.on võetud kasutusele tarkvaravahend, mis kaitseb failide jagamisel edastatava tundliku teabe konfidentsiaalsust;

62.nõuab tungivalt, et kontrollikoda töötaks ELi institutsioonide ja asutuste jaoks välja küberturvalisuse auditi raamistiku, tagades küberohtude suhtes ühtlustatud turvastandardid ja vastupidavusmeetmed;

63.märgib rahuloluga, et kontrollikoda viib igal aastal läbi vähemalt kolm matkitud andmepüügi kampaaniat, et suurendada kasutajate teadlikkust sellest küberohust; märgib lisaks, et kord kolme aasta jooksul viib kontrollikoda läbi põhjaliku küberriskide hindamise; teeb kontrollikojale ettepaneku korraldada töötajatele korrapäraselt kohustuslikke koolitusi küberohtude, sealhulgas tehisintellekti ohutu kasutamise heade tavade teemal;

64.märgib rahulolevalt, et 2023. aasta juulis toimunud küberintsidendi ajal, kui tarkvaranõrkust ära kasutades murti sisse ühte perimeetril paiknevasse turvalüüsi, ei ilmnenud ühtegi märki andmete varastamisest ega sissetungija külgründest kontrollikoja muudesse IT-süsteemidesse; märgib, et tarkvara müüja oli tarkvara nõrkuse avalikustanud vaid kaks päeva enne vahejuhtumit;

65.tunnustab tööd, mida on teinud liidu institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisuse talitus (CERT-EU), kes teavitas kontrollikoda intsidendist, aitas uurida selle ulatust ja viis läbi digitaalkriminalistilise ekspertiisi; märgib, et pärast seda intsidenti on kontrollikoda taastanud puhastatud varusüsteemi ja rakendanud tarkvarauuenduse, mis likvideeris ründaja ärakasutatud nõrkused; märgib lisaks, et järgnevatel nädalatel võttis kontrollikoda oma seadmetes järk-järgult kasutusele mõningad CERT-EU soovitatud täiendavad ennetusmeetmed, et tagada kõigi võimalike avastamata pahavara jälgede kõrvaldamine;

66.märgib rahuloluga, et kontrollikoda vaatas 2023. aastal läbi oma küberturvalisuse intsidentidele reageerimise kava, ajakohastas seda ning koostas oma IT-teenuste haldamise vahendis vormi selliste intsidentide registreerimiseks; rõhutab asjaolu, et vormi koostamisel võeti arvesse 2023. aasta juulis toimunud intsidendist saadud õppetunde, kuna see on mõeldud mis tahes sellise teabe kogumiseks, millest võiks küberintsidendi käsitlemisel kasu olla;

67.märgib, et 2023. aastal viidi lõpule tööd K2 hoone kõigi korruste tehniliste seadmete ajakohastamiseks ja selle üldkasutatavate ruumide kasutamise optimeerimiseks; märgib, et kontrollikoda sidus 6 902 185,54 euro suurusest kogueelarvest kulukohustustega 6 445 635,82 eurot; tunnustab kontrollikoda selle eest, et ei ületatud hinnangulist eelarvet; kutsub teisi liidu institutsioone üles järgima kontrollikoja eeskujulikku eelarvehaldust;

68.tunnustab asjaolu, et 2023. aasta veebruaris esitati kõigi kontrollikoja hoonete juurdepääsetavuse auditi tulemused, mis puudutasid vastavust piiratud liikumisvõime või muu puudega inimeste vajadustele, mille viis läbi väliskonsultant; märgib, et audit hõlmas kõiki kolme hoonet, üldkasutatavaid ruume, parklaid ja muid ruume; on teadlik, et soovitatud meetmed vaadatakse praegu läbi ja et üldjuhul teostatakse neid eraldi projekti raames, kuid nende rakendamine sõltub suures osas eelarvevahendite olemasolust;

69.märgib, et 2023. aastal investeeris kontrollikoda suure osa oma keskkonnamõju vähendamise jõupingutustest energiasäästumeetmetesse, näiteks traditsiooniliste lampide asendamine valgusdioodlampidega, ventilatsiooni tööaja vähendamine ja hoonete teatavate tehniliste süsteemide ümberehitamine; märgib lisaks, et kontrollikoda võttis 2023. aasta suvel kasutusele spetsiaalsed energiasäästumeetmed, mis vähendasid elektritarbimist 12 % võrreldes 2022. aasta suvega, millega hoiti kokku 26 976 eurot;

70.märgib, et 2023. aastal allkirjastas kontrollikoda Luksemburgi ametiasutustega kokkuleppe liikuvuskava koostamiseks; ootab ajakohastatud teavet selle algatuse kohta;

71.rõhutab asjaolu, et 2023. aastal viibisid kontrollikoja audiitorid liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning mitmesugustes rahvusvahelistes organisatsioonides ja eraõiguslikes audiitorühingutes kokku 1370 päeva, võrreldes 945 päevaga 2022. aastal;

72.nõuab, et iga-aastane institutsioonidevaheline dialoog kontrollikoja, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvekontrolli teemal muudetaks ametlikuks, tagades süstemaatilised järelmeetmed auditileidude suhtes ja parandades järelevalvet ELi kulutuste üle;

73.tuletab veel kord meelde, et tõhus koostöö kontrollikoja ja komisjoni vahel jääb piiratuks, kuni komisjon võtab vastu kontrollikoja veamäärade hindamise metoodika, mis põhineb kõigi eeskirjade rikkumiste sõltumatul ja põhjalikul hindamisel, ning loobub keskendumisest vaid hüvitatavatele vigadele;

74.kiidab heaks asjaolu, et kontrollikoda teeb tihedat koostööd nii OLAFi kui ka Euroopa Prokuratuuriga, muu hulgas töötubade ja teadlikkuse suurendamise ürituste korraldamise ning teadmiste ja kogemuste vahetamise teel; märgib ühtlasi, et kontrollikoda edastas 2023. aastal OLAFile 20 pettuse kahtluse juhtumit ning Euroopa Prokuratuurile 17 juhtumit; rõhutab oma seisukohta, et kõik pettuse kahtluse juhtumid tuleks koheselt edastada OLAFile ja Euroopa Prokuratuurile, et nad saaksid neid põhjalikult uurida;

75.kutsub kontrollikoda üles looma koos OLAFi ja Euroopa Prokuratuuriga struktureeritud pettuste avastamise koostöömehhanismi, sealhulgas reaalajas andmete jagamise kokkulepped ja ühise auditi lähenemisviisi suure riskiga ELi rahastamisvaldkondade jaoks;

76.on veendunud, et andmekaeve ja riskihindamise ühtne integreeritud IT-süsteem võiks olla väärtuslik andmeallikas, mis võimaldaks kontrollikojal, OLAFil ja Euroopa Prokuratuuril tugevdada oma auditi- ja kontrollialaseid jõupingutusi; rõhutab, et sellisele süsteemile ja selles sisalduvatele andmetele tuleks anda piiramatu juurdepääs, et juurdepääsule ei tohiks seada põhjendamatuid piiranguid ning et täiendavate digitaalsete vahendite ja kujunemisjärgus tehnoloogiate uurimine ja kasutamine peaks olema kontrollikoja auditite osana viivitamata lubatud;

77.peab kahetsusväärseks, et vaatamata paremale juurdepääsule EIP dokumentidele ja teabele puuduvad kontrollikojal volitused EIP omavahenditest rahastatavate tehingute auditeerimiseks; nõuab, et kontrollikojale antaks need volitused, arvestades EIP ees seisvat ülesannet saavutada liidu eesmärke ning tema kasvavat rolli liidu majanduslikus ja poliitilises maastikus, mis ei piirdu vaid liidu eelarve kasutamisega oma tegevuse tagamiseks; rõhutab kontrollikoja eriaruannet 05/2023 „ELi finantsmaastik – keeruline moodustis, mis vajab lihtsustamist ja paremat aruandekohustust“, milles kontrollikoda märkis, et ELi poliitika igasuguse rahastamise suhtes tuleks kohaldada avaliku sektori auditeerimisvolitusi;

78.märgib, et 2023. aastal esitles kontrollikoda 22-le nõukogu komiteele ja töörühmale 29 eriaruannet, ühe ülevaate ja ühe arvamuse; märgib lisaks, et samal aastal osalesid kontrollikoja esindajad 23 koosolekul, mis keskendusid liidu 2021. ja 2022. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisele;

79.märgib rahuloluga, et kontrollikoja liikmed ja juhtkond ilmutasid 2023. aastal aktiivsust, tutvustades oma tööd 120 kohtumisel 25 liikmesriigi valitsuste ja valitsusasutustega, millest enamik hõlmas ministreid või rahandusministeeriume; märgib lisaks, et samal aastal tutvustasid kontrollikoja liikmed ja töötajad oma tööd 91 kohtumisel 19 liikmesriigi riiklike või piirkondlike parlamentidega, mis peamiselt toimusid eelarve‑, finants‑, auditi‑ või ELi küsimustega tegelevates komisjonides; nõuab tungivalt, et kontrollikoda tõhustaks koostööd nende riikide valitsustega, kus veamäärad on kõige kõrgemad, edendades tihedamat dialoogi ja koostööd, et neid probleeme tõhusalt käsitleda;

80.märgib, et 2023. aastal oli kontrollikoja kommunikatsiooni- ja edendustegevusele eraldatud eelarve 225 000 eurot, mille kasutusmäär oli 81,13 % (182 549,84 eurot); märgib, et suurem osa eelarvest kulutati meediaseireteenustele (81 650 eurot) ja pressitegevusele (12 348 eurot), millele järgnesid kulutused sidusrühmadega suhtlemisele, mis hõlmasid peamiselt poliitikaandmete haldusplatvormi (57 891 eurot), teabevahetustegevuse (28 002,88 eurot), sotsiaalmeedia (1486,52 eurot) ja väljaannete (1171,44 eurot) kulusid;

81.toetab kindlalt kontrollikoja arenevat meediastrateegiat, mille tulemusel avaldati rekordiliselt enam kui 22 000 ajakirjandusartiklit (avaldatud veebis), kus mainiti kontrollikoja auditiaruandeid, muid väljaandeid või kontrollikoda üldiselt, ja mis kinnitas, et kontrollikoja nähtavus on viimastel aastatel paranenud (2022. aastal 20 000 artiklit; 2021. aastal 18 000); juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalmeedia postituste arv oli peaaegu 54 000, mis viitab jätkuvale orgaanilisele kasvule olukorras, kus 2022. aasta arvud olid erakordsed (2022. aastal 110 000; 2021. aastal: 49 000);

82.väljendab heameelt seoses asjaoluga, et 2023. aastal avaldas kontrollikoda 45 pressiteadet 24 liidu ametlikus keeles, samuti infoteatiseid, meediale mõeldud teavet ning mõnes keeles ka kasutusvalmis audioavaldusi; märgib ka, et lisaks korraldati 21 veebipõhist pressi infotundi, sealhulgas kuus täiendavat riigipõhist pressi infotundi aastaaruande teemal; rõhutab, et neis infotundides osales kokku 590 ajakirjanikku, kellest enamik esindas liikmesriikide olulisi meediaväljaandeid.;

83.märgib rahuloluga, et 2023. aastal käivitas kontrollikoda uue veebisaidi, millel oli enam kui pooleteist miljonit külastust ja kus osales ligikaudu 700 000 üksikkülastajat, mis on 2022. aastaga võrreldes üle 14 % rohkem; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et kontrollikoja kolmel peamisel sotsiaalmeediakanalil (X (endine Twitter), LinkedIn, Facebook) oli 2023. aasta lõpu seisuga ligikaudu 48 000 jälgijat (2022. aastal 45 000 ja 2021. aastal 39 000);

84.tunnustab asjaolu, et kontrollikoda hindab seda, kuidas tajuvad tema töö võimalikku mõju ja kasulikkust kontrollikoja aruannete lugejad: Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, liidu asutused, liikmesriikide alalised esindused, liikmesriikide ametiasutused ja kõrgeimad kontrolliasutused, valitsusvälised organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad, meedia jne; märgib sellega seoses, et alates 2018. aastast on kontrollikoda korraldanud anonüümseks muudetud elektroonilisi küsitlusi, et paluda lugejatel anda kvalitatiivset tagasisidet valitud aruannete kohta ja esitada kontrollikoja tööd puudutavaid üldisi ettepanekuid; rõhutab, et 2023. aastal leidis 85 % ligikaudu 1060 vastanust, et kontrollikoja aruanded olid nende töö jaoks kasulikud, ning 78 % leidis, et neil oli mõju.