1.märgib, et komitee eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2023. aastal kokku 12,3 miljardit eurot, st 6,4 % liidu eelarvest tehtavatest kulutustest; märgib, et 2023. aastal moodustas komitee eelarve 1,29 % mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 7 assigneeringutest;

2.märgib, et kontrollikoda uuris oma aastaaruandes eelarveaasta 2023 kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) valimit, mis koosnes 70‑st rubriiki 7 kuuluvast tehingust, millest 21 (30 %) sisaldasid vigu; märgib lisaks, et kontrollikoja hinnangul jäi tema poolt kvantifitseeritud viie vea puhul veamäär allapoole olulisuse läve;

3.võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et halduskulud sisaldavad peamiselt personalikulusid, sh pensionimakseid, mis moodustasid 2023. aastal umbes 70 % kõigist halduskuludest, ning hoonete, seadmete, energia ning side- ja infotehnoloogiaga seotud kulusid; tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda jõudis sarnaselt eelmiste aastatega järeldusele, et halduskulude risk on üldiselt väike; märgib, et kontrollikoda ei tuvastanud 2023. aastal ühtegi konkreetset komiteega seotud probleemi;

4.märgib, et 2023. aastal oli komitee lõplik vastuvõetud eelarve 158 767 970 eurot, mis tähendab 2022. aastaga võrreldes 4,1 % suurust üldist kasvu; võtab eelarvekontrollikomisjoni poolt 2023. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames esitatud küsimustikule (edaspidi „küsimustik“) komitee poolt antud vastuste ja komitee 2023. aasta tegevusaruande (edaspidi „aastaaruanne“) põhjal teadmiseks, et töötasude ja hüvitiste eelarverida (komitee töötajate ja liikmetega seotud kulud) suurenes ajavahemikul 2022–2023 inflatsiooni tõttu 8,4 %; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et tarkavarasüsteemide käitamise, arendamise ja hooldusega seotud sisseostetavate teenuste eelarve suurenes 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes 33,70 %, kuna komitee seadis oma 2024.–2026. aasta digistrateegia rakendamise üheks 2023. aasta prioriteediks; märgib, et muul juhul jäi komitee 2023. aasta eelarve assigneeringute jaotus muude eelarveridade vahel eelmiste aastate jaotusega võrreldavaks;

5.märgib rahuloluga, et komitee jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute puhul tõusis eelarve täitmise määr veelgi, st 96,12 %‑lt 2022. aastal 98,70 %‑le 2023. aastal, jättes selja taha varasemate aastate eelarve täitmise madalamad määrad, mis olid tingitud COVID‑19 pandeemiast ja sellega seotud reisipiirangutest; märgib lisaks, et jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr tõusis 88,12 %‑lt 2022. aastal 90,67 %‑le 2023. aastal; märgib, et keskmine makseaeg oli 2023. aastal 20,14 päeva, mis on pikem kui 2022. aastal (st 18,34 päeva);

6.märgib, et assigneeringute 2023. aastast 2024. aastasse ülekandmise maht oli 13 827 713 eurot (st ligikaudu 8,70 % komitee 2023. aasta eelarvest), mis kujutab eelmise aasta tasemega võrreldes vähenemist, kuna eelmisel aastal oli ülekandmise maht 20 162 518 eurot (st ligikaudu 13 % komitee 2022. aasta eelarvest); märgib ühtlasi rahuloluga, et 2022. aastast 2023. aastasse üle kantud assigneeringute täitmise määr oli 2023. aastal 86,76 % (2022. aastal 76,91 %); julgustab komiteed jätkama eraldatud vahendite tõhusat kasutamist;

7.märgib, et komitee omatalitused algatasid 2022. aastal 12 läbirääkimistega menetlust, mille maksumus oli väiksem kui 60 000 eurot, peamiselt juhtuuringute, uuringute ja logistilise toe jaoks; märgib, et komitee algatas ka kuus hankemenetlust ühistalitustega, mida jagatakse Euroopa Regioonide Komiteega (edaspidi „Regioonide Komitee“), peamiselt logistika ja hoolduse valdkonnas;

8.märgib, et 2023. aastal jätkas komitee oma tegevuse kulutõhususe parandamist, sealhulgas tänu hübriidtööle, ulatuslikumale kaugtööle, raharingluse täielikule dematerialiseerimisele ja energiatarbimise vähendamisele; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et komitee saavutas 2023. aastal tänu energiatarbimise vähenemisele 65 000 euro suuruse rahalise kokkuhoiu; peab kiiduväärseks, et komitee allkirjastas uue arstlikku tervisekontrolli käsitleva raamlepingu, millega nähakse ette madalamad hinnad, suurem paindlikkus ja üldiselt paremad teenused kui varasemas lepingus; võtab teadmiseks märkimisväärse eelarve- ja haldussäästu, mille komitee saavutas institutsioonidevahelise koostöö abil, eelkõige ühistalituste kaudu Regioonide Komiteega ning personalihalduse valdkonnas teatavate teenuste osutamise edasiandmisega (teenusetasemelepped) komisjonile ning finantsjuhtimise ja personalihalduse valdkonna IT‑vahendite kasutamisega, samuti osalemisega teiste institutsioonide juhitavates institutsioonidevahelistes hankemenetlustes; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et kogukulud, mis tekkisid komiteel seoses teatavate teenuste osutamise edasiandmisega komisjonile, suurenesid 743 600 eurolt 2022. aastal 793 000 eurole 2023. aastal;

9.tuletab meelde, et nõukogu 25. mai 2023. aasta otsusega määrati komitee liikmete mittekorralistel koosolekutel kaugosalemise hüvitiseks iga kaugkoosoleku kohta päevas 145 eurot, mis moodustab 50 % 2023. aasta füüsilise kohaloleku eest makstavast päevarahast; leiab, et kuigi kaugosalemine on moodsate institutsioonide jaoks oluline vahend, kuna see vähendab muu hulgas koosolekute kulusid ja võimaldab ulatuslikumat osalemist, on koosolekutel kaugosalemise hüvitis, isegi kui seda on vähendatud ja see on ette nähtud üksnes teatud liiki ürituste jaoks, üldsusele raskesti mõistetav, seda enam, kui võtta arvesse erinevusi komitee liikmetele ja Regioonide Komitee liikmetele kaugosalemise eest maksmises; võtab Euroopa Parlamendi poolt komitee 2022. aasta eelarve täitmise kohta esitatud resolutsiooni järelmeetmete aruande (edaspidi komitee „järelmeetmete aruanne“) põhjal rahuloluga teadmiseks, et kõnealuse otsuse kohaldamisega on juba saavutatud 1 677 000 euro suurune eelarvekokkuhoid, mis tuleneb väiksematest reisikuludest ja makstud hüvitistest ning umbes 553,66 tonnile CO2‑le vastavast keskkonnasäästust, mis on tingitud sellest, et 2023. aastal reisiti vähem; võtab aastaaruande põhjal teadmiseks, et hüvitatava kaugosalusega koosolekute päevade arv oli 2 006 (2022. aastal 6 259) ning et koosolekud kestsid keskmiselt kolm tundi ja nende kogukulu oli 2023. aastal 294 930 eurot (2022. aastal 922 925 eurot); tunneb heameelt selle üle, et komitee tegi mitu kontrolli liikmete kaugosaluse tõendamiseks enne hüvitise maksmist;

10.märgib, et Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja mõju avaldas 2023. aastal komitee eelarvele jätkuvalt survet, mis oli tingitud suurenenud inflatsioonist ja palkade kohandamisest, viivituste ja kõrgemate toorainehindadega seotud probleemidest kinnisvaraprojektides, rendilepingute indekseerimisest (+10,3 % 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga) ning hooldus- ja turvateenuste lepingute indekseerimisest (+13,50 % 2023. aastal võrreldes 2021. aastaga); märgib eelkõige, et ajavahemikul 2021–2022 suurenesid energiakulud 726 000 eurolt 3 125 000 euroni ning et pärast seda vähenesid need 2023. aastal 1 923 391 euroni; võtab teadmiseks töötasudega mitteseotud kulude 2 % ülempiiri; avaldab sellega seoses komiteele kiitust algatuse eest lahendada probleeme eelarve tasandil, rakendades näiteks energiasäästustrateegiaid lühiajaliste ning keskmise pikkusega ja pikaajaliste meetmete kaudu, mistõttu ei olnud 2023. aastal vaja paranduseelarvet;

11.märgib, et eelarverea 1004 (liikmete reisikulud, sealhulgas koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidukulud ja päevarahad) jooksva aasta assigneeringuid on 2022. aasta 19,790 miljonilt eurolt (millest maksti välja 15,895 miljonit eurot) vähendatud 2023. aastal 19,761 miljonile eurole (millest maksti välja 18,344 miljonit eurot); märgib rahuloluga, et kõnealuste assigneeringute täitmise määr on paranenud 80,31 %‑lt 2022. aastal 92,83 %‑le 2023. aastal; märgib, et komitee president osales 2023. aastal 35 lähetusel, mille kogusumma oli 71 926 eurot, samas kui 2022. aastal oli neid lähetusi 26 ja nende kogusumma oli 38 042 eurot;

12.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et komitee ja Regioonide Komitee innovatsiooni ja infotehnoloogia ühisdirektoraat eraldab oma IT‑eelarvest küberturvalisusele ligikaudu 3 %, mis on kaugel asjakohastes õigusaktides sätestatud 10 % eesmärgist; kutsub kaasseadusandjaid ja komisjoni üles seda iga-aastase eelarvemenetluse raames arvesse võtma;

13.võtab aastaaruande põhjal teadmiseks, et komitee oli oma 2023. aasta tööprogrammi osana kehtestanud kokku 31 eesmärki, mis olid suunatud kõigile selle administratsiooni üksustele, ning peasekretariaadi 2021.–2025. aasta strateegia raames viis põhiväärtust ja viis peamist strateegilist eesmärki; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et koostatud arvamuste arv ja kõrgetasemelistel koosolekutel osalemine on komitee tulemuslikkuse mõõtmise põhinäitajad; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et komitee on kehtestanud tulemusnäitajad mitmes valdkonnas, nagu IT, personal, tõlkimine ja kommunikatsioon; palub komiteel lisada oma tulevastesse aruannetesse loetelu kõigist peamistest tulemusnäitajatest ja eesmärkidest tegevuste kaupa, samuti nende saavutamiseks seatud eesmärgi (%) ja nende saavutamise taseme (%);

14.märgib, et komitee täidab oma põhiülesannet arvamuste kaudu, milles viidatakse komisjoni seadusandlikele ettepanekutele (konsulteerimistaotlused), omaalgatuslike arvamuste kaudu, milles kutsutakse liidu institutsioone üles tegutsema, ja ettevalmistavate arvamuste kaudu, millega antakse panus komisjoni töösse seoses tema kavandatud algatustega, ning et komitee seisukohti saab esile tõsta resolutsioonides või lisada hindamis- ja teabearuannetesse; kiidab komiteed selle eest, et ta oli 2023. aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile õigusloometsüklis abiks; märgib sellega seoses, et 2023. aastal võttis komitee vastu 213 arvamust ja aruannet, mida on rohkem kui 2022. aastal, mil neid oli 202, ning korraldas 146 kuulamist ja 23 konverentsi, samas kui 2022. aastal oli neid 116 ja 29; märgib, et komitee liikmed osalesid 2023. aastal 429 kõrgetasemelisel kohtumisel, tippkohtumisel ja konverentsil, samas kui 2022. aastal oli see arv 345;

15.peab kiiduväärseks, et komitee võttis 2023. aastal meetmeid selleks, et parandada oma töö nähtavust ja mõju seoses oma arvamuste vormi, jätkuarvamuste metoodika, Euroopa Parlamendi ja komisjoniga tehtava koostöö ning muude valdkonnaüleste projektidega, samuti uuenduslike algatustega, nagu muu hulgas ELi noortetest, kandidaatriiki esindava liikme algatus ja Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm;

16. peab kiiduväärseks komitee algatusi, mille eesmärk on edendada noorte aktiivset osalemist poliitikakujundamise protsessis;

17.tunneb heameelt 2022. aasta septembrist 2023. aasta aprillini rakendatud katseprojekti üle, mille eesmärk oli tugevdada valitud arvamuste järelmeetmeid kõigi institutsioonide puhul, arvestades, et selle projekti raames valiti tugevdatud järelmeetmete võtmiseks välja 19 arvamust; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks katseprojekti üldised positiivsed tulemused, nagu komitee järelmeetmete võtmise alase suutlikkuse suurendamine, komitee töö parem prioriseerimine ning valitud arvamuste suurem haare ja mõju;

18.rõhutab, et piiratud ressursside tõhus haldamine oli kogu 2023. aasta jooksul jätkuvalt peamine probleem, mis oli tingitud personalipiirangutest, mida süvendas tegevuse laienemine ja samal ajal personalipoliitika muutumatuks jäämine; võtab teadmiseks komitee kavatsuse võtta kasutusele uus lähenemisviis tööjõu strateegilise planeerimise ja töötajate jaotuse suhtes, edendades töötajate oskuste kohta ulatuslikumate andmete kogumist, kogu organisatsioonis aktiivset kuulamist ja komitee poliitiliste organite strateegilisi prioriteete käsitlevaid arutelusid; kutsub komiteed üles hoidma Euroopa Parlamenti selle uue kava tulemustega kursis, kuna see võib inspireerida teisi institutsioone, kes seisavad silmitsi sarnaste korduvalt ressursside valdkonnas esinevate probleemidega;

19.märgib sisekontrollistandarditega seoses, et 2023. aasta vastavuse analüüs näitas 2022. aastaga võrreldes paranemist; märgib sellega seoses, et vastavus (nimelt see, kui suures ulatuses on rakendatud 16 sisekontrollistandardi nõudeid) suurenes 80,30 %‑lt 2022. aastal 87,40 %‑le 2023. aastal, samas kui tulemuslikkus (nimelt see, kui suures ulatuses toimib nende nõuete rakendamine kavakohaselt) suurenes 74 %‑lt 2022. aastal 78,10 %‑le 2023. aastal; märgib lisaks, et 2023. aasta iga-aastane riskihindamine näitas, et sisekontrolli kohaldamine vähendas 2023. aastal olemuslikke riske (kategooriates „kriitiline“ ja „väga oluline“) 53 %, st 40‑lt 19‑le;

20. märgib, et 2023. aastal korraldati siseauditi talitus ümber, millega suurendati selle vastavust rahvusvahelistele auditistandarditele ning ühtlustati ja dokumenteeriti kogu selle protsess;

21.märgib, et finantstehingute valdkonnas võttis komitee siseauditi talitus 2023. aasta alguses vastu uue otsuse riskide hindamise kohta lihtsustatud menetluse rakendamiseks; märgib lisaks, et komitee juhatus võttis 2023. aastal vastu uue siseauditi põhimääruse ja auditikomitee ametijuhendi, sealhulgas töökorra;

22.võtab aastaaruande ja küsimustiku põhjal teadmiseks, et 2023. aastal algatas siseauditi talitus neli auditit, nimelt koosolekuteks loa andmise, tööstuse muutuste nõuandekomisjoni valimise, strateegilise tsükli ning komitee liikmete reisi kestuse hüvitise ja vahemaahüvitise kohta; kutsub komiteed üles hoidma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kursis nende auditite tulemustega ja rakendama kõiki eelmiste auditite põhjal esitatud ja veel täitmata soovitusi (institutsiooniliste tähtaegade, suulise tõlke, kontrollimise, eetika ja usaldusväärsuse, seadusjärgsete õiguste ja makseaegade kohta);

23.märgib, et 2023. aasta lõpus töötas komitees 707 isikkoosseisu liiget, samas kui 2022. aastal oli neid 706; märgib lisaks, et 2023. aastal töötas komitees 49 lepingulist töötajat ja 130 ajutist teenistujat (kellest 52 võeti tööle 2023. aastal) (samas kui 2022. aastal oli lepingulisi töötajaid 50 ja ajutisi teenistujaid 128); märgib lisaks, et komitees töötas 12 ajutist töötajat ja 10 koosseisuvälist töötajat, kes töötasid komitees kohapeal, välja arvatud logistika ja IT‑valdkonna komiteevälised teenuseosutajad; võtab teadmiseks, et ametikohtade täitmise määr oli 2023. aastal 95,50 %, samas kui 2022. aastal oli see 95,10 %, ja tööjõu voolavuse määr oli 2023. aastal 7 %;

24.tunneb heameelt komitee jätkuvate jõupingutuste üle parandada oma personaliraamistikku, et muutuda atraktiivseks tööandjaks ja töökohaks, kus iga inimene on hinnatud ja saab täielikult arendada oma potentsiaali; märgib, et oma 2023.–2025. aasta personalistrateegia rakendamise osana saavutas komitee 2023. aastal mitu peamist vahe-eesmärki, võttes vastu uued otsused muu hulgas töötingimuste (hübriidtöö, ületunnid, eripuhkus), mitmekesisuse ja kaasamise strateegia ning tegevuskava 2023–2027, töötajate liikuvuse ja tundlike ametikohtade metoodika ning töötajate hindamise ja edutamise süsteemi kohta; võtab rahuloluga teadmiseks 2023. aasta mais avaldatud töötajate rahulolu uuringu positiivsed tulemused, mille kohaselt nii töötajad kui ka juhid väljendasid suurt rahulolu mitmesuguste personaliküsimustega, eelkõige töökorraldusega seotud küsimustega, mille puhul näib, et komitee on leidnud täiusliku tasakaalu;

25.märgib, et komiteest sai teist aastat järjest talentide netoimportija (muudest institutsioonidest) tänu atraktiivsuse ja töötajate hoidmise sihipärase kava rakendamisele; tunnistab siiski püsivaid probleeme, mis on tingitud EPSO reservnimekirjade puudulikkuse tõttu ajutistele teenistujatele tuginemisest, mis on ohuks eksperditeadmiste hoidmisele; rõhutab alaliste töötajate tähtsust oskuste, järjepidevuse ja produktiivse töökeskkonna säilitamisel; soovitab komiteel rakendada algatusi, mille eesmärk on reageerida kõnealustele probleemidele näiteks sisekonkursside korraldamisega;

26.märgib, et oma nappide ressursside paremaks jaotamiseks viidi 2023. aastal lõpule komitee tellitud personali kaardistamise välisaudit; märgib murelikult, et selle auditi tulemused kinnitasid suurt töökoormust paljudes komitee eri talitustes, seades seega ohtu komitee ülesannete ja kohustuste täitmise; kutsub komiteed üles täitma selle auditi soovitusi, sealhulgas vaatama 2025. aastaks läbi hindamis- ja tulemussüsteemi, võtma vastu uue töötingimusi käsitleva otsuse ning tegema korrapäraselt töötajate kaasamise seiret; rõhutab, kui oluline on strateegiline tööjõu planeerimine, et optimeerida ressursside jaotamist, tagada kooskõla poliitiliste organite seatud kõrgetasemeliste prioriteetidega ja jätkata oma kulutõhususe valdkonnas tehtavaid pingutusi;

27.märgib, et 2023. aastal jätkusid 2022. aastal töötajate töölevõtmise valdkonnas algatatud positiivsed suundumused; kiidab komiteed selles valdkonnas võetud meetmete eest, nagu muu hulgas vabade ametikohtade avaldamise vastavusse viimine uute EPSO reservnimekirjade avaldamisega või töövõimaluste avaldamine komitee veebisaidil ja LinkedInis; palub komiteel hoida Euroopa Parlamenti kursis komitee kui tööandja kuvandi loomise alast tegevust käsitleva katseprojekti tulemustega; rõhutab, et uute töötajate kaasamine on strateegilise vastavusse viimise oluline tegur, tagades, et töötajaid teavitatakse institutsioonis kehtivatest reeglitest ja strateegiatest; kiidab komiteed selle eest, et ta tugevdas 2023. aastal uute töötajate integreerimist ajakohastatud tervitusbrošüüri ja tutvustuskirja, väikeseid keskkonnasõbralikke kingitusi sisaldava tervituspaketi, integratsiooni kohta tagasiside andmise mehhanismi, tervitusürituse parema ajastuse, uutele töötajatele mõeldud uuendatud nurga ja juhtidele suunatud integratsiooninõuannete abil;

28.tuletab meelde, et komitee võttis vastu otsuse 282/23A, mis jõustus 1. jaanuaril 2024. aastal ning millega kehtestati paindlik ja usaldusel põhinev hübriidtööpoliitika, pakkudes samal ajal töötajatele paremat töö- ja eraelu tasakaalu ning suurendades kohanemisvõimet ja tõhusust; palub komiteel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni aegsasti selles valdkonnas toimuvast arengust;

29.tunneb heameelt naissoost peasekretäri ametisse nimetamise üle 2024. aasta jaanuaris, mis on positiivne areng soolise tasakaalu saavutamisel; peab siiski kahetsusväärseks, et naiste osakaal kõrgemas juhtkonnas oli 2023. aastal endiselt väike, kusjuures seitsmest kõrgema juhtkonna ametikohast on praegu naistega täidetud vaid kaks; tunneb siiski heameelt selle üle, et komitee peab oma töötajate ja eelkõige kõrgema juhtkonna soolist tasakaalu oluliseks teguriks, ning kutsub komiteed üles olukorda komitee kõrgeimatel tasanditel kiiresti parandama, tagades tasakaalustatud esindatuse kooskõlas komitee poolt mitmekesisuse ja kaasamise valdkonnas võetud kohustustega;

30.peab kahetsusväärseks, et komitee ei suutnud 2023. aastal esitada andmeid läbipõlemise juhtumite kohta, ning ei nõustu komitee järelaruandes väljendatud seisukohaga, et läbipõlemine kui selline ei ole tunnustatud meditsiiniline diagnoos ja läbipõlemisel võib olla palju põhjusi; tuletab meelde, kui olulised on läbipõlemist käsitlevad statistilised andmed, et aidata teha töötajate heaolu käsitlevaid otsuseid, mis peaksid põhinema ka varasematest väga kahetsusväärsetest kogemustest saadud õppetundidel ja praeguse raamistiku välishindamisel; tunnistab andmekaitsepiiranguid, kuid rõhutab anonüümitud statistiliste andmete väärtust teadlike juhtimisotsuste toetamisel; võtab murelikult teadmiseks järeldused, mis tõid esile mitme talituse suure töökoormuse, mis on tingitud piiratud inimressurssidest; tunneb heameelt uue töökorra vastuvõtmise üle positiivse sammuna, kuid julgustab komiteed astuma täiendavaid samme, et tagada läbipõlemisjuhtumite anonüümitud andmete avaldamine;

31.märgib, et 2023. aastal võttis komitee töötajaid tööle kõigist liikmesriikidest, kusjuures mõned neist on üleesindatud (nt Belgia ja Itaalia); märgib, et 2023. aastal oli komiteesse tööle võetud juhtidest 24 % pärit pärast 2004. aastat liiduga ühinenud 13 liikmesriigist ning et selle puhul on tegemist väikese tõusuga, kuna 2022. aastal oli see näitaja 21 % ja 2021. aastal 19 %; ergutab taas komiteed võtma ka edaspidi meetmeid, et saavutada oma töötajate nõuetekohane geograafiline jaotus, pöörates erilist tähelepanu juhtimistasandile;

32.tunneb heameelt komitee pingutuste üle luua oma töötajatele tervislik töökeskkond; kiidab eriti komitee rõhuasetust töötajate vaimsele ja füüsilisele tervisele ning jõupingutusi, mida on tehtud tervisega seotud küsimuste alase teadlikkuse suurendamisel; võtab teadmiseks komitee haiguspuhkuse haldamise alased meetmed, näiteks meditsiinilistel põhjustel võimaldatav osaaja- ja laiendatud kaugtöö, et tagada pikaajalise haiguse tõttu puudunud töötajate aegsasti tööle naasmine, ning puudumisteta töötajate osakaalu tõusu 27 %‑lt 2022. aastal 30 %‑le 2023. aastal; märgib rahuloluga, et komitee korraldas 2023. aastal komitee ruumides tasuta nahavähi sõeluuringu kampaania, mille raames pakkusid komiteevälised dermatoloogid neljal päeval konsultatsiooni 104 töötajale;

33.tunneb heameelt 2027. aastani kehtiva uue mitmekesisuse ja kaasamise strateegia vastuvõtmise üle; peab kiiduväärseks 2024. aasta alguses võetud spetsiifilisi puuetealase teadlikkuse suurendamise meetmeid; märgib rahuloluga, et mitmekesisuse ja kaasamise alane koolitus on ka edaspidi juhtidele kohustuslik ja töötajatele soovitatav; tunnustab komitee kindlat pühendumust täielikult kaasava töökoha edendamisele; julgustab komiteed võtma lisameetmeid, et jälgida puuetega töötajate esindatust ja tagada sellealaste anonüümitud andmete avaldamine;

34.märgib, et komitee jätkas oma sisereformiprotsessi, võttes 2023. aastal vastu otsuse haldusuurimisi käsitlevate üldiste rakendussätete ja distsiplinaarmenetluste rakendusnormide kohta; kiidab komiteed selle viimase sammu astumise eest, mis on vajalik komitee tugevdatud eetikaraamistiku saavutamiseks vajalike meetmete täielikuks rakendamiseks; võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et komitee ja siseaudiitor on leppinud kokku tegevuskavas, mis käsitleb komitee eetika ja usaldusväärsuse auditit ning mille kaheksa soovitust on ellu viidud ja nende käsitlemine on lõpetatud ning kaks soovitust, mis tuleks ellu viia 2025. aasta märtsiks, on veel avatud; palub komiteel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimuses tehtud edusammudega kursis;

35.märgib, et komitee jätkas 2023. aastal töötajate koolitamist ja teadlikkuse suurendamist rikkumisest teatamise, huvide konfliktide ja muude eetikaküsimustega seotud teemadel; võtab sellega seoses rahuloluga teadmiseks 2023. aastal korraldatud töötajate kaasamise uuringu tulemused, mille kohaselt on töötajate puhul komitee eetikaraamistiku alase, eelkõige usaldusnõunike (93 %) ja eetikanõunike (83 %) võrgustike alase teadlikkuse määr kõrge; märgib, et komitee korraldas 2023. aastal nendel teemadel 12 koolituskursust, millel osales kokku 79 töötajat; kiidab komiteed kõigile töötajatele, sealhulgas juhtidele, töökohal austavat ja väärikat kohtlemist käsitleva kohustusliku koolituse korraldamise eest;

36.märgib, et 2023. aastal teatati ühest ahistamiskaebusest, mille menetlemine lõpetati samal aastal komitee uurimise ja vahendamise tulemusena, ilma et oleks kehtestatud sanktsioone; tuletab meelde, et komitee on tsiviilhageja käimasolevas kohtumenetluses, mille Belgia riiklikud ametiasutused on algatanud ühe endise liikme vastu, keda süüdistatakse väärkäitumises, ja et see juhtum on praegu menetluses Belgia kohtutes; palub, et komitee teavitaks Euroopa Parlamenti selle juhtumi arengust; on veendunud, et austuse ja väärikuse kultuuri edendamine, mida toetab ahistamise suhtes rakendatav täisleppimatuse poliitika, on ülioluline, et ennetada tulevasi süüdistusi ning tagada komitees turvaline ja kaasav töökeskkond;

37.kordab, et töötajate heaolu kaitsmiseks on vaja ahistamise suhtes rakendatavat täisleppimatuse poliitikat, mis on iga tööandja kohustus; tuletab meelde, et ahistamiskaebuste käsitlemisel tuleks kasutusele võtta saadud kogemustel põhinev lähenemisviis, et vältida võimalikke väärtegusid; on siiski seisukohal, et praegu kohtumenetluses oleva juhtumi komiteeväline ja sõltumatu uurimine oleks kasulik, et parandada komitee reageerimist sarnastele juhtumitele;

38.peab kiiduväärseks komitee valmisolekut teha koostööd liidu uurimisorganitega, nimelt Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), Euroopa Prokuratuuri (EPPO) ja Euroopa Ombudsmaniga; märgib, et 2023. aastal algatati kaks OLAFi juhtumit, millest mõlemad lõpetati samal aastal: üks piisavate tõendite puudumise tõttu ja teine seetõttu, et see saadeti komiteele järelmeetmete võtmiseks; palub komiteel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni teise juhtumi arenguga kursis; märgib lisaks, et ombudsman algatas 2023. aastal uurimise väidetava ahistamisega seotud juhtumi haldamise kohta; palub komiteel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle uurimise tulemustest;

39.võtab rahuloluga teadmiseks komitee 2023. aasta töö oma tegevuse läbipaistvuse suurendamisel; võtab sellega seoses teadmiseks niisuguse otsuse vastuvõtmise, millega laiendatakse läbipaistvusregistri kaudu veebis kättesaadavate dokumentide valikut, nagu komitee koosolekute protokollid ja kohalolijate nimekirjad, ning niisuguse otsuse vastuvõtmise, milles palutakse komitee liikmetel kohtuda ainult registreeritud sidusrühmadega, avaldada oma kohtumiste loetelud ja lisada oma arvamustele oma nn seadusandlik jalajälg; peab kiiduväärseks asjaolu, et komitee avaldab veebis teavet oma aastaeelarve, tulemusnäitajate, kulude ja riigihangete kohta; nõuab, et avaldataks kõik komitee liikmete kohtumised kolmandate isikutega;

40.märgib rahuloluga, et komitee on kehtestanud kindlad normid ja menetlused, et vältida huvide konflikte ja pöördukse efekti seoses töötajatega, kes tegelevad komiteevälise tegevusega, või liikmetega, kes asuvad muule tööle pärast seda, kui nad ei ole enam komitee liikmed; märgib sellega seoses, et komitee võttis 2023. aastal kasutusele uue majanduslike huvide deklaratsiooni vormi; märgib, et deklaratsiooni vormi peavad esitama täisliikmed, volitatud esindajad, asendusliikmed ja nõustajad nii tasustatud kui ka tasustamata ametikohtade või tegevuste puhul väljaspool komiteed; kiidab lisaks komiteed selle eest, et ta osales 2023. aastal poliitilistel läbirääkimistel, mille eesmärk oli luua institutsioonidevaheline eetikaorgan, mille ülesanne on kehtestada eetikastandardid läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks;

41.märgib, et komitee juhatus võttis 21. märtsil 2023. aastal kooskõlas ELi läbipaistvusregistri suhtes kehtestatud põhimõtetega vastu mitu läbipaistvusmeedet, näiteks soovituse, et ametis olevad liikmed kohtuksid ainult registreeritud sidusrühmadega, ametis olevate liikmete kohustuse avaldada oma kohtumiste loetelud, ja raportööride vabatahtliku nn seadusandliku jalajälje; märgib, et juhatuse otsuse rakendamiseks võeti arvukaid meetmeid, sealhulgas avaldati talituse teatis, milles sätestati otsuse rakendamise praktiline kord, korraldati teadlikkuse suurendamise koolituskampaania ning nähti ette näidissõnumid, mis tuleb lisada komitee liikmete ja väliste sidusrühmade vahelisele kirjavahetusele, et julgustada viimaseid liituma ELi läbipaistvusregistriga (kui see on asjakohane);

42.nõuab tungivalt, et komitee rakendaks deklareeritud huvide konfliktide reaalajas toimuvat seiret, nõudes, et kõik liikmed ja kõrgemal positsioonil olevad töötajad avalikustaksid igal aastal finantshuvid, varad ja välissidemed, et hoida ära otsuste tegemise lubamatut mõjutamist;

43.märgib, et 2023. aastal pettuste, huvide konfliktide ja rikkumisest teatamise valdkonnas mingeid juhtumeid ei esinenud; märgib, et komitee pettustevastaste meetmete tulemuslikkus vaadati läbi, et töötada välja pettustevastase võitluse strateegia, mida ei ole ikka veel koostatud, olgugi et Euroopa Parlament on eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides korduvalt nõudnud, et võetaks meetmeid üldise pettustevastase süsteemi parandamiseks; tuletab meelde tervikliku pettustevastase võitluse strateegia olulisust ja palub komiteel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kursis niisuguse tegevuse tulemustega, mis oleks pidanud kulmineeruma pettustevastase võitluse strateegia vastuvõtmisega 2024. aastal;

44.märgib, et nii komitee kui ka Regioonide Komitee ühine IT‑eelarve oli 2023. aastal 12 700 000 eurot võrreldes 11 712 000 euroga 2022. aastal, st 8,4 % suurem, arvestades, et 350 000 eurot sellest eelarvest (ehk 3 % sellest) maksti 2023. aastal välja küberturvalisuse jaoks; märgib lisaks, et 6,24 % komitee 2023. aasta kogueelarvest moodustasid kulud meetmetele, millega rakendatakse uut digistrateegiat 2024–2026 (DS2026), mille innovatsiooni ja infotehnoloogia ühisdirektoraat (DIIT) koostas 2023. aastal;

45.märgib, et DS2026‑s nähakse ette tulevik, kus tehnoloogia on lõimitud komitee põhiülesannetega, keskendudes tõhususele, kiirusele ja pidevale digitaalsele arengule, seades nii administratsiooni kui ka liikmed digiülemineku keskmesse ning püüdes parandada teenuste osutamist, võimestamist ja kohandatavust; märgib, et DS2026 on üles ehitatud kaheksale eesmärgile, kaheksale peamisele põhimõttele ja neljale suurprojektile, nagu Aresi ja EdiTi vastuvõtmine, mis peaks eeldatavasti kasutusele võetama 2026. ja 2025. aastal; võtab küsimustiku põhjal rahuloluga teadmiseks innovatsiooni ja infotehnoloogia direktoraadi poolt 2023. aastal DS2026 rakendamisel tehtud edusammud, muu hulgas niisugused võetud meetmed nagu töötajatele suunatud tehisintellektialaste juhiste vastuvõtmine, muudatusettepanekute voogude integreerimine tõlkevahenditega ja projektijuhtimisbüroo loomine;

46.võtab aastaaruande põhjal teadmiseks komitee meetmed isikuandmete kaitse ja nende töötlemise valdkonnas; märgib, et 2023. aastal töötas komitee välja oma andmeregistri uue veebipõhise versiooni ja koos Regioonide Komiteega uue ühise andmeregistri, arvestades, et esimesel oli 2023. aasta lõpus 121 ja viimati mainitul 25 kirjet; märgib lisaks, et komitee võttis 2023. aastal vastu uue andmetega seotud rikkumiste käsitlemise menetluse, avaldas andmekaitsejuhendi ning viis ellu mitu oma töötajatele ja liikmetele suunatud teadlikkuse suurendamise algatust; märgib lõpuks, et Euroopa Andmekaitseinspektor algatas 2023. aastal ühe uurimise, mis oli seotud välisauditi haldamisega, ja jätkas üht vanemat uurimist pilveteenuste kasutamise kohta liidu institutsioonide poolt Cloud II hankelepingute alusel, arvestades, et mõlema uurimise kohta ei ole järeldusi veel tehtud; palub komiteel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nendes küsimustes võetavate järelmeetmetega kursis;

47.märgib, et komitee viis 2023. aastal lõpule kõigi oma koosolekuruumide seadmetega varustamise projekti, arvestades, et 14 sellist ruumi varustati ka tehnoloogiatega, mis muudavad need hübriidvormis täielikult toimivaks; peab kiiduväärseks, et komitee viis 2023. aastal kõikide suure maksumusega lepingute puhul hankemenetlused läbi täielikult digitaliseeritud viisil, kasutas kvalifitseeritud e-allkirja mis tahes liiki lepinguliste kokkulepete puhul ning korraldas töötajatele koolitusi riigihangete haldamise vahendi süsteemile ning rahastamis- ja hankeportaalile ülemineku kohta;

48.kiidab komiteed niisuguste 2023. aastal võetud konkreetsete meetmete eest, mille eesmärk on tagada, et tema töötajad omandavad üha digitaalsemaks muutuval töökohal vajalikud digioskused; võtab sellega seoses teadmiseks tegevused, nagu minihäkatonid, mida korraldatakse koos Regioonide Komiteega loodud vastastikuse võrgustiku raames, et edendada koostööpõhiste digivahendite paremat kasutamist ja mõistmist, samuti vastastikust juhendamist ja kogemuste vahetamist; märgib, et niisuguste tegevuste tulemused lisati komitee koolituspakkumisse;

49.märgib, et 2023. aasta oktoobris võeti vastu töötajatele mõeldud suunised tehisintellekti kasutamise kohta, et kõigile töötajatele korraldati teabeüritus, kus juhiti tähelepanu võimalustele ja probleemidele, ning et töötajatele esitati lisateavet ka komitee intraneti teadmistepõhiste artiklite kaudu, et suurendada teadlikkust;

50.märgib, et 2023. aastal jätkati NISTi küberturvalisuse raamistiku vastuvõtmise ja kohaldamise alast tööd nii komitees kui ka Regioonide Komitees, arvestades, et sel aastal võetud meetmetes keskenduti teatavatele selle raamistiku põhimõtetele, st kaitsmise ja avastamise põhimõtetele; märgib, et leevendamisstrateegiate rakendamiseks kasutatakse kaheksat olulist elementi hõlmavat küberturvalisuse raamistikku „Essential Eight“; märgib lisaks, et komitee ei puutunud 2023. aastal kokku ühegi küberründega, kuid 2022. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses puutus ta kokku lühikeste teenusetõkestusrünnetega tema veebisaitide vastu, mille majutus on komiteeväline;

51.nõuab tungivalt, et komitee suurendaks kooskõlas ELi küberturvalisuse direktiividega oma küberturvalisuse eelarvet vähemalt 10 %‑ni kõigist IT‑kulutustest, tagades tõhusama kaitse küberohtude eest, eelkõige poliitika- ja eelarveküsimustega seotud tundlike andmete puhul;

52.võtab teadmiseks komitee 3. juuni 2024. aasta aruande, milles teavitatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kooskõlas liidu finantsmääruse artikli 266 lõikega 1 komitee kinnisvarapoliitikast; võtab kõnealuse aruande põhjal rahuloluga teadmiseks, et komitee saavutas koos Regioonide Komiteega oma 2017. aasta kinnisvarastrateegia ühe peamise prioriteedi, st nn hoonete geograafilise kontsentratsiooni; märgib lisaks, et see saavutus on juba toonud kaasa kokkuhoiu, mis tuleneb sellest, et kogu VMA hoone rendikulud on varasemalt renditud kolme hoone omadest väiksemad; mõistab, et see kokkuhoid on ligikaudu 1,8 miljonit eurot, mis kõnealuse aruande kohaselt on samaväärne B100 hoone eest tasutud rendiga; märgib, et komitee tegeleb praegu oma 2017. aasta pikaajalise kinnisvarastrateegia ajakohastamisega ja et see töö peaks jõudma lõpule 2025. aasta lõpuks; palub komiteel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle tegevuse tulemustega kursis;

53.tunneb heameelt hiljuti omandatud VMA hoone renoveerimise (st sisustustööde) lõpuleviimise üle, mis hõlmas arukate energiasäästutehnoloogiate paigaldamist; toetab komitee kava teha kõigi oma hoonete tehnilised ja keskkonnaauditid, arvestades, et nende auditite tulemused peaksid võimaldama teha kindlaks kõik tehnilised seadmed ja hooneosad, mida tuleb täielikult või osaliselt renoveerida või praeguses seisukorras edasi kasutada, nii et need oleksid kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega; kutsub komiteed üles esitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõnealuste auditite tulemuste ja nende järelmeetmete kohta ajakohast teavet;

54.märgib, et 2022. aastal loodud uute tööviiside rakkerühm esitas 2023. aastal esimese prospektiivse aruande, milles keskenduti olemasolevatele kontoriruumidele ja võimalikele optimeerimisvariantidele; võtab teadmiseks, et komiteel on kavas jätkata seda tegevust osaluspõhises protsessis, millesse kaasatakse ka töötajad, et projekteerida ühiselt tulevasi tööruume; palub komiteel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimuses tehtud edusammudega kursis;

55.tunneb heameelt komitee ja Regioonide Komitee võetud kohustuse üle järgida oma taristus süstemaatiliselt universaaldisaini põhimõtet, tagades disaini abil nende hoonete juurdepääsetavuse; märgib, et need kaks komiteed võtsid 2023. aastal mitmesuguseid meetmeid, et tagada oma hoonete juurdepääsetavus eri liiki puuetega inimestele, sealhulgas JDE hoone liftide ajakohastamisel;

56.tunneb heameelt komitee rohestamistavade üle ning peab kiiduväärseks, et komitee tegevuse kontekstis on gaasi-, elektri- ja veetarbimine ning CO2 heide 2023. aastal 2019. aastaga võrreldes veelgi vähenenud ning ringlussevõtu määr tõusnud; märgib, et 2019. aasta tasemetega võrreldes on jäätmemahu määraga seotud olukord veidi halvenenud, st see määr on langenud –66 %‑lt 2022. aastal –56 %‑le 2023. aastal, mis on tingitud suuremast kontoris viibimisest;

57.märgib, et energiatõhusus ja heitkoguste vähenemine on saavutatud investeeringutega uuenduslikesse energiatõhusatesse ehitusseadmetesse, sealhulgas VMA hoonesse paigaldatud aruka energiasäästutehnoloogiaga, 100 % rohelise elektri ostmisega, (kohandatud) keskkonnakriteeriumide kehtestamisega kõigis hankemenetlustes, mille väärtus on vähemalt 60 000 eurot, paberivabade töövoogude kasutamisega ja muude meetmetega, näiteks paljude muude meetmete hulgas valgustuse töötundide vähendamine, talvise võrdlustemperatuuri alandamine kõigis hoonetes 19 kraadini või hoonete sulgemine töötajate vähese kohaloluga perioodidel; märgib, et komitee energiatarbimise vähendamine vastab 3,4 %‑lisele määrale ja 65 395 euro suurusele rahalisele kasule;

58.võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et hiljuti renoveeritud VMA hoonesse paigaldatud arukad energiasäästutehnoloogiad aitasid 2023. aastal vähendada komitee energiatarbimist (gaas ja elekter) 20 %‑lt 30 %‑ni; kordab siiski oma palvet, et komitee esitaks Euroopa Parlamendile ajakohastatud teavet kõnealuste tehnoloogiliste seadmete investeeringutasuvuse kohta;

59.tunneb heameelt selle üle, et komitee võttis vastu energiasäästustrateegia, mis sisaldab lühiajalisi, keskmise pikkusega ja pikaajalisi meetmeid; märgib sellega seoses, et komitee alustas kõigi oma hoonete keskkonnaauditit, et teha muu hulgas kindlaks praeguste struktuuride ja seadmete energiatõhususe tase ning hinnata vajalike investeeringute keskkonnatulu üldkuludega (hooldus, tarbimine jne) võrreldes 30 aasta jooksul; märgib lisaks, et energiatõhususe parandamise meetmeid käsitlevad uuringud on kavandatud 2024. ja 2025. aastaks; palub komiteel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nendes küsimustes tehtud edusammudega kursis;

60.tuletab meelde, et 2022. aastal oli komitee päikesepaneelide toodetud elektrienergia maht 15,5 MWh ehk 0,25 % komitee aastasest tarbimisest, samas kui 2023. aastal vähenes see näitaja 5,75 MWh‑ni; võtab küsimustiku põhjal rahuloluga teadmiseks, et komitee näitab kestliku liikuvuse edendamiseks võetavate meetmete ja elluviidavate tegevuste osas eeskuju;

61.peab kiiduväärseks tihedat koostööd, mida komitee teeb Regioonide Komiteega haldustasandil 2022. aastal allkirjastatud uue koostöölepingu alusel, mille kohaselt need kaks komiteed jagavad üksteisega ruume ja ühistalitusi kirjaliku tõlke, taristu, logistika, turvalisuse, hangete, finantsjuhtimise ja IT valdkonnas, säilitades samas täieliku institutsioonilise autonoomia; tunneb heameelt positiivse arengu üle 2023. aastal, mil need kaks komiteed leppisid lisaks kokku JDE hoones ühiste audiovisuaalseadmetega varustatud ühise teabevahetusala arendamises ja rahastamises; palub komiteel teha kindlaks, milline on audiovisuaalvaldkonnas kõnealuse lepingu rakendamise esimesel aastal saavutatud eelarvekokkuhoid, ja teavitada sellest Euroopa Parlamenti; kutsub taas komiteed üles jätkama ja laiendama seda koostööd ka teistes valdkondades, et hoida ära dubleerimist ja ratsionaliseerida veelgi komitee ja Regioonide Komitee jagatud ruumides pakutavate teenuste tegevuskulusid; kutsub komiteed ja Regioonide Komiteed üles uurima võimalust luua oma ühistalituste jaoks ühtne haldusorgan, säilitades eraldiseisvad direktoraadid või üksused talituste jaoks, kes tegelevad nende spetsiifiliste ja sõltumatute volitustega seotud küsimustega; julgustab komiteed ja Regioonide Komiteed jätkama pingutusi edasise koostöö ja koostoime arendamiseks;

62.märgib, et 2023. aastal võimaldas komitee ja teiste liidu institutsioonide aktiivne koostöö jätkuvalt eelarvekokkuhoidu ja tõhususe kasvu, sealhulgas tänu komitee täiskogu istungjärkude korraldamisele komisjoni ja Euroopa Parlamendi ruumides, kus toimumiskohad ja nendega seotud teenused tehakse kättesaadavaks kas tasuta või välistest turuhindadest madalamate hindadega;

63.märgib rahuloluga, et komitee ja Euroopa Parlament pidasid 2023. aastal uuesti läbirääkimisi ja allkirjastasid 2024. aastal oma institutsioonidevahelise kokkuleppe, arvestades, et kõnealuse kokkuleppe eesmärk on panustada kogu seadusandliku tsükli jooksul asjakohasemalt ja aegsamini ning tugevdada kahepoolset koostööd; tunneb heameelt selle üle, et komitee ja komisjoni 2022. aastal allkirjastatud uus koostööprotokoll on juba parandanud komitee mõju näiteks tänu ettevalmistavatele arvamustele õigusloome-eelses etapis; julgustab veelgi tugevdama komitee ja Euroopa Parlamendi vahelist poliitilist, seadusandlikku ja teabevahetusalast koostoimet, eelkõige Euroopa kodanikualgatuse ja Euroopa poolaasta kontekstis;

64.avaldab taas kiitust selle eest, et personalihalduse valdkonnas on teatavate teenuste osutamine antud edasi (teenusetasemelepped) komisjonile, ning finantsjuhtimise ja personalihalduse valdkonna IT‑vahendite kasutamise eest, samuti komitee osalemise eest teiste institutsioonide juhitavates institutsioonidevahelistes hankemenetlustes, arvestades, et komitee on 2023. aastal saanud jätkuvalt kasu koostoimest sellistes valdkondades nagu IT, tööreisid, kindlustus, transport, tõlge ja audiovisuaalseadmed;

65.märgib komitee rolli sidemete tugevdamisel liikmesriikide riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogudega ning nende vahel; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks meetmed, mida komitee on võtnud riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude võrgustiku ja e‑kogukonna tugevdamiseks, näiteks muu hulgas ühiste töörühmade ja vahetusprogrammide loomine, töö koostööpõhise IT‑platvormiga ja osalemine ühistel üritustel; nõuab jätkuvat koostööd ühist huvi pakkuvatel teemadel ja heade tavade vahetamist, rõhutades kodanikuühiskonna olulist rolli liidu praeguste probleemide lahendamisel;

66.märgib, et komitee kommunikatsiooni kogueelarve oli 2023. aastal 2,15 miljonit eurot, mis kujutab endast 2022. aasta 1,5 miljoni euro suuruse summaga võrreldes kasvu; märgib, et see eelarve eraldati peamiselt neljale 2023. aastal korraldatud suurüritusele (Euroopa kodanikualgatus, „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, mahetoidu auhinnad ja 14. kodanikuühiskonna auhind), komitee sotsiaalmeedia, välisveebisaidi ja audiovisuaalse toodangu täiustamisele ja/või ajakohastamisele ning meedia- ja ajakirjandusväljaannete tarbeks; peab kiiduväärseks komitee kommunikatsioonitegevust 2023. aasta kommunikatsiooniprioriteetide täitmisel, nagu muu hulgas sinise kokkuleppe algatus, COP28, resolutsioon demokraatia kohta ja komitee 65. aastapäev;

67.kiidab komiteed 2023. aastal strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas tehtud pingutuste eest; märgib, et komitee võttis vastu uue kommunikatsioonistrateegia, mille eesmärk on tugevdada oma kuvandit ja teavitustegevust; märgib, et selle strateegia osana kandis komitee oma peamised üritused üle veebis, enamasti kõigis liidu keeltes, võttis kasutusele uued kommunikatsioonivahendid, näiteks videosarja „Reporting from the plenary“ (täiskogult aru andmine), suunas oma kommunikatsiooniressursid komitee 2023. aasta suurüritustele ja tegi sihipäraseid pingutusi selleks, et laiendada oma teavitustegevust sotsiaalmeedias;

68.kutsub komiteed üles tugevdama ELi rahastatavate programmide raames töötajate õiguste, sotsiaalse kaasatuse ja inimõiguste rikkumiste järelevalvet ja aruandlust, tagades suurema vastutuse oma nõuandvates ülesannetes ja poliitilistes soovitustes;

69.märgib, et sotsiaalmeedia jälgijate arv komitee tegevusplatvormidel suurenes 2023. aastal märkimisväärselt 25 000 võrra; märgib, et 2023. aasta lõpuks jõudis komitee Xis 61 416 jälgijani, mida on 5 % rohkem kui 2022. aastal, LinkedInis 61 761 jälgijani, mida on 30 % rohkem kui 2022. aastal, Facebookis 46 868 jälgijani, mida on 5,3 % rohkem kui 2022. aastal, ja Instagramis 17 428 jälgijani, mida on 45 % rohkem kui 2022. aastal;

70.tunneb heameelt komitee positiivse lähenemise üle avatud lähtekoodiga lahenduste kasutamisele veebipõhises kommunikatsioonis; märgib, et 2023. aasta juulis avas komitee oma esimese konto platvormil EU Voice (Mastodon), mis on detsentraliseeritud, tasuta ja avatud lähtekoodiga sotsiaalmeediavõrgustik, mis ühendab kasutajaid eraelu puutumatusele suunatud ja reklaamivabas keskkonnas; märgib, et 2023. aasta teisel poolel edastas komitee aktiivselt teavet Mastodoni konto kaudu, tehes seal igal tööpäeval postitusi oma tegevuse ja prioriteetide kohta ning suurendades teadlikkust liidust; võtab teadmiseks komitee otsuse lõpetada oma esindatus sellel platvormil alates 2024. aastast.