1.märgib, et komitee eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“ (edaspidi: „rubriik 7), mille maht oli 2023. aastal kokku 12,3 miljardit eurot, st 6,4 % liidu eelarvest tehtavatest kulutustest; märgib, et 2023. aastal moodustas komitee eelarve 0,95 % mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 7 assigneeringutest;

2.märgib, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) uuris oma aastaaruandes eelarveaasta 2023 kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) valimit, mis koosnes 70‑st rubriiki 7 kuuluvast tehingust, millest 21 (30 %) sisaldasid vigu; märgib lisaks, et kontrollikoja hinnangul jäi tema poolt kvantifitseeritud viie vea puhul veamäär allapoole olulisuse läve;

3.märgib kontrollikoja aruande põhjal, et halduskulud sisaldavad peamiselt personalikulusid, sh pensionimakseid, mis moodustasid 2023. aastal umbes 70 % kõigist halduskuludest, ning hoonete, seadmete, energia, side ja infotehnoloogiaga seotud kulusid; väljendab heameelt kontrollikoja uue arvamuse üle, mille kohaselt on halduskulude risk üldiselt väike;

4.võtab kahetsusega teadmiseks kontrollikoja aruandes esitatud arvamuse komitee 2023. aasta tehingu kohta, mille kohaselt ei olnud hoonete hoolduslepingu kümneaastane kestus piisavalt põhjendatud;

5.märgib komitee 2023. aasta tegevusaruande põhjal, et komitee lõplik vastuvõetud eelarve oli 2023. aastal 116 675 392 eurot, sealhulgas paranduseelarve nr 4/2023 (palgad ja energiaga seotud kulud), mis tähendab 2022. aastaga võrreldes 6 698 534 euro (st +6,10 %) suurust kasvu; märgib rahuloluga, et komitee jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr tõusis 99,20 %‑lt 2022. aastal 99,9 %‑le 2023. aastal ning jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr tõusis 88 %‑lt 2022. aastal 91,20 %‑le 2023. aastal; väljendab heameelt C8 assigneeringute täitmise määra suurendamise üle 81,60 %‑lt 2022. aastal 85 %‑le 2023. aastal; on seisukohal, et need kõrged täitmismäärad on ühest küljest märk komitee heast eelarve- ja finantsjuhtimisest, mis tuleneb eelarve täitmise tugevdatud järelevalvest, eelarve õigeaegsest prognoosimisest ja vahendite ümberjaotamisest ettenägematute sündmustega tegelemiseks, kuid teisest küljest võib see olla märk sellest, et komitee vajab lisavahendeid; palub komisjonil ja eelarvepädevatel institutsioonidel seda eelarvemenetluse raames arvesse võtta;

6.märgib, et 2023. aastal tegi komitee 31 ümberpaigutust kogusummas 2,84 miljonit eurot, millest 25 sisemist ümberpaigutust kogusummas 0,98 miljonit eurot ja kuus välist ümberpaigutust kogusummas 1,86 miljonit eurot, millest ligikaudu 0,8 miljonit eurot paigutati ümber eelarveridadele, milles käsitletakse kõrgest inflatsioonist/indekseerimisest mõjutatud lepinguid; märgib, et Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõju avaldas komiteele 2023. aastal jätkuvalt eelarvesurvet; märgib sellega seoses, et komiteed mõjutas otseselt või kaudselt kõige rohkem kõrge inflatsioonimäär sellistes valdkondades nagu reisikulud (lähetused), energia, hoonete rent ja liisimine, hoolduslepingud, ehitusprojektid ning paber ja ofsetivormid;

7.märgib, et komitee liikmetele tehtud maksed suurenesid ligikaudu 20 % võrra 6 573 307 eurolt 2022. aastal 7 955 968 eurole 2023. aastal, kattes sõidukulusid (8 119 makset), sõidukulude hüvitisi (4 449 makset), koosolekupäevaraha füüsilise osalemise korral (7 845 makset) ja kaugosalemist (152 makset);

8.märgib, et lähetuse eelarve (jooksva aasta assigneeringud) püsis stabiilsena, moodustades 2023. aastal 420 833 eurot (võrreldes 419 657 euroga 2022. aastal) ja täitmise määr oli 2023. aastal ligikaudu 80 % (sarnaselt 2022. aastaga); märgib, et hoolimata keskmiste majutus- ja reisikulude suurenemisest jäi komitee lähetuste eelarve stabiilseks, kuna 2023. aastal toimunud lähetuste arv vähenes 2022. aastaga võrreldes 13 %; väljendab heameelt selle üle, et eestseisuse (president ja esimene asepresident) sõidu- ja koosolekukulude hüvitis, mida rahastatakse liikmete lähetuste üldeelarvest, vähenes 71 810 eurolt 2022. aastal 62 268 eurole 2023. aastal, st 13 %; julgustab komiteed selle valdkonna kulusid veelgi ratsionaliseerima ja vähendama, tagades kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega vahendite optimaalse jaotamise;

9.märgib murelikult, et jooksva aasta assigneeringud suulise tõlke teenustele suurenesid ligikaudu 19 %, s.o 3,494 miljonilt eurolt 2022. aastal 4,167 miljoni euroni 2022. aastal; palub komiteel selgitada selle suurendamise põhjuseid, arvestades asjaolu, et samal ajal on komitee teatanud kokkuhoiust tänu kaugtõlke kasutamisele 2023. aastal;

10.märgib, et kuni 23. juulini 2023 oli kindlasummaline kaugkoosoleku päevaraha, mida komitee maksis oma liikmetele ja asendusliikmetele ning raportööride ekspertidele ja külalisesinejatele, keda on kutsutud kaug- või hübriidkoosolekutele, 200 eurot; märgib lisaks, et sel kuupäeval jõustusid uued reeglid, millega kehtestati kaugkoosoleku kindlasummalise päevaraha suuruseks 50 % (ehk 179,50 eurot) tavapärasest koosolekupäevarahast (359 eurot); märgib sellega seoses, et kaugkoosoleku päevarahade kogusumma on märkimisväärselt vähenenud 1 742 000 eurolt 2021. aastal ja 489 600 eurolt 2022. aastal 32 632 eurole 2023. aastal, samal ajal kui eelarvereaga 1004 („Koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidukulud ja päevarahad“) seotud kogukulud on märkimisväärselt suurenenud, ligikaudu 6,6 miljonilt eurolt 2022. aastal ligikaudu 8 miljoni euroni 2023. aastal, peamiselt seetõttu, et 2023. aastal pöörduti tagasi füüsilise kohalviibimisega koosolekute juurde ja reisikulud tõusid pärast COVID‑19 pandeemiat;

11.väljendab muret komitee liikmetele makstavate sõidu- ja koosolekupäevaraha märkimisväärse suurenemise pärast: summa kasvas 6,6 miljonilt eurolt 2022. aastal 8 miljoni euroni 2023. aastal; kutsub komiteed üles võtma vastu selge reisikulude kulutõhususe strateegia, sealhulgas kaugosaluse ja hübriidkoosolekute laialdasema kasutamise kaudu, et vähendada tarbetuid kulusid ja heitkoguseid, säilitades samal ajal poliitilise tegevuse;

12.peab kahetsusväärseks, et keskmine maksetähtaeg pikenes 17,87 päevalt 2022. aastal 21,88 päevale 2023. aastal; mõistab siiski, et see kasv on tingitud asjaolust, et 2023. aastal menetles ja maksis komitee rekordarv arveid, st 5 723 arvet, võrreldes 4 260 arvega 2022. aastal; märgib sellega seoses, et komitee poolt elektrooniliselt saadud faktuurarvete osakaal on suurenenud 68 %‑lt 2022. aastal 76 %‑le 2023. aastal ja suurenes jätkuvalt ka 2024. aastal;

13.tunnistab, et komiteel on oluline roll liidu poliitika kujundamisele ja otsustusprotsessile kaasaaitamisel, esindades liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste huve; märgib, et 2023. aastal põhines komitee iga-aastase tegevuskava raames tulemuslikkust käsitlev aruandlus 25 eesmärgil, mille saavutamist hinnati 80 kvantitatiivse näitaja abil, ning enamiku näitajate eesmärgid (ligikaudu 75 %) saavutati vähemalt 90 % ulatuses;

14.tuletab meelde, et komitee aitab kaasa liidu poliitika kujundamisele ja otsuste tegemisele liidu piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vaatenurgast ning loob raamistiku, et tõhustada koostööd kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi vahel ning tuua Euroopa oma kodanikele lähemale; peab kahetsusväärseks, et eelarvepiirangud on vähendanud komitee suutlikkust saavutada täielikult oma eesmärk tuua kodanikud liidule lähemale, piirates seega komitee lisaväärtust;

15.tunnistab komitee tähtsat rolli liidu õiguse demokraatliku legitiimsuse suurendamisel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivse koordineerimise kaudu ning toetab tema pingutusi teha rohkem territoriaalse mõju hindamisi, sealhulgas kooskõlas Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuande ja soovitustega;

16.tunnustab komiteed poliitiliste saavutuste eest oma prioriteetsetes valdkondades 2023. aastal; märgib, et komitee täidab oma ülesannet arvamuste kaudu, milles viidatakse komisjoni seadusandlikele ettepanekutele (esildised) ja omaalgatuslikele arvamustele, milles kutsutakse liidu institutsioone üles tegutsema, ning resolutsioonide kaudu, milles tõstetakse esile komitee seisukohad konkreetsete teemade kohta; märgib, et 2023. aastal võttis komitee vastu 53 arvamust ja kuus resolutsiooni, mida on vähem kui 2022. aastal vastu võetud 55 arvamust ja kaheksa resolutsiooni, kuigi talle eraldati rohkem vahendeid ja töötajate arv suurenes; julgustab komiteed jätkama tööd tulemuslikkuse ja mõjususe parandamiseks; väljendab heameelt komitee jõupingutuste üle võtta kasutusele reformivad ja uuenduslikud lahendused, ühtlustada haldust ja vältida rollide kattumist teiste organitega;

17.tunnustab asjaolu, et komitee jätkas 2023. aastal meetmete rakendamist, et ajakohastada oma haldust ja suurendada kulutõhusust programmi „Going for IMPact“ raames; võtab sellega seoses teadmiseks edusammud, mida on tehtud digitaliseerimisel ja töövoo optimeerimisel, komitee planeerimis- ja aruandlusvahendite ajakohastamisel, koosolekute kesktalituse loomisel ning koostöö tõhustamisel teiste institutsioonide ja organitega (muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, komisjon, Euroopa Parlament, infrastruktuuri- ja logistikaamet); tunnustab komiteed selle eest, et ta rakendas peaaegu 90 % 2021. aastal haldusmenetluste, kirjalike menetluste ja (sisemiste) õigusdokumentide valdkonnas algatatud lihtsustamisprojektidest;

18.võtab rahuloluga teadmiseks komitee vastused Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni 2023. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise küsimustikule (edaspidi „küsimustik“), mille vastuste kohaselt suutis komitee tänu programmile „Going for IMPact“ viia 2023. aastal oma eesmärgid kooskõlla olemasolevate vahenditega, mis olid Ukraina sõja inflatsioonimõju tõttu surve all; tunnustab eelkõige edusamme, mida komitee on teinud tööriista Project Convergence (SharePointil põhinev planeerimis-, aruandlus-, riskihindamis- ja talitluspidevuse vahend) ja uue talitluspidevuse poliitika rakendamisel;

19.võtab teadmiseks komitee töö mõju, eelkõige tema arvamused, millest mõned kajastusid komisjoni, Euroopa Parlamendi või nõukogu 2023. aasta resolutsioonides, seisukohtades, ettepanekutes, aruannetes, läbivaatamistes, järeldustes või kolmepoolsetel kohtumistel; kutsub komiteed üles jätkama kasuliku ja asjakohase sisendi, näiteks kohapealsete andmete ja analüüside esitamist liidu institutsioonidele ja teistele liidu poliitikast kasusaajatele; väljendab heameelt komitee suurema kaasatuse üle terves liidu poliitilises ja seadusandlikus tsüklis komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Investeerimispangaga sõlmitud koostöölepingute ja tegevuskavade kaudu; on seisukohal, et komitee ja EMSK liikmed tuleks kutsuda asjakohastele parlamentaarsetele kohtumistele, kus käsitletakse nende pädevusalasse kuuluvaid teemasid; märgib, et 2023. aastal kohtusid komitee liikmed ka nõukogu ja alaliste esindustega ning osalesid nõukogu eesistujariigi korraldatud üritustel, et tagada komitee seisukohtade kajastamine liidu õigusaktides; kiidab komiteed selle eest, et ta on tugevdanud oma osalemist seadusandlusalastel kolmepoolsetel läbirääkimistel eelkõige tänu sellele, et 2023. aastal anti talle esimest korda juurdepääs kolmepoolsete läbirääkimiste dokumentidele;

20.kutsub komiteed üles tagama piirkondlike ja kohalike omavalitsuste suurema kaasamise liidu otsuste tegemisse, luues enne arvamuste esitamist piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, sealhulgas parlamentide ja kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega, struktureeritud konsultatsioonimehhanismid; nõuab tungivalt, et komitee toetaks kohustuslikku konsulteerimisprotsessi seadusandlikes küsimustes, mis mõjutavad märkimisväärselt regionaalarengut ja ühtekuuluvuspoliitikat;

21.märgib seoses oma uue sisekontrolliraamistikuga, et komitee hakkas alates 2023. aastast rakendama uut järelkontrolli metoodikat, mille eesmärk on lihtsustada lähenemisviisi ja viia see kooskõlla teiste liidu institutsioonide tavadega, kusjuures järelkontrollid ei ole enam detsentraliseeritud, vaid tsentraliseeritud; märgib, et 2023. aastal keskenduti järelkontrollides põhipalgale ja töötatud ajale ning selle käigus kontrolliti 55 toimikut ning et vaadeldavat üldkogumit mõjutavate vigade statistiline hinnang oli 0 %; märgib lisaks, et 2023. aastal uuendas komitee oma vastavuse ja tulemuslikkuse analüüsi, et hinnata, mil määral vastab komitee teatavatele sisekontrollistandarditele ja kui tulemuslik on nende rakendamine; tunnustab komiteed selle eest, et ta teatas selles küsimuses 2022. aasta tulemustega võrreldes olukorra paranemisest; julgustab komiteed jätkama pingutusi, et suurendada vastavust kehtivatele sisekontrollimeetmetele ja nende tulemuslikkust; on uue tundlike ametikohtade poliitikaga seoses rahul, et 2023. aastal tehtud sõelumise käigus tehti kindlaks iga ametikoha riskitase ja seega ka tundlikkustase, samuti vajalikud meetmed nende riskide leevendamiseks;

22.märgib, et komitee tegi 2023. aastal kaks uut auditit: üks eri funktsioonide (nt riskijuhtimine, kavandamine, kontrollisüsteem) vastavuse kohta asjakohastele andmekaitsealastele õigusaktidele ja teine ühistalitustes IT‑korralduse toimimise kohta (komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uus ühine innovatsiooni ja infotehnoloogia direktoraat); märgib, et kummagi auditi puhul esitati 11 soovitust, millest seitset peeti väga oluliseks; märgib lisaks, et pärast 2022. aastal tehtud auditit vabade ametikohtade haldamise kohta esitati kümme soovitust, millest kolm olid väga olulised; kutsub komiteed üles kõiki menetluses olevaid soovitusi võimalikult kiiresti rakendama ja teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimuses tehtud edusammudest;

23.märgib, et 2023. aasta lõpus oli komitees kokku 559 töötajat (v.a lähetatud riiklikud eksperdid, renditöötajad, institutsioonisisesed eksperdid ja praktikandid) võrreldes 533 töötajaga 2022. aastal; märgib, et 2023. aasta lõpus töötas komitees 74 lepingulist töötajat ja 96 ajutist teenistujat (2022. aastal vastavalt 56 ja 89), kellest 21 lepingulisel töötajal oli tähtajatu leping, 53 lepingulisel töötajal tähtajaline leping, 53 ajutist teenistujat töötas tähtajalise lepinguga alalistel ametikohtadel, 50 ajutisel teenistujal oli tähtajatu leping ja kolm ajutist teenistujat töötasid ajutisel ametikohal (kahel juhul tähtajatu lepinguga ja peasekretäri puhul viieaastase tähtajalise lepinguga); märgib lisaks, et komitees töötas kohapeal viis ajutist töötajat ja 12 koosseisuvälist töötajat, kelle hulka ei loeta logistika ja IT‑valdkonna väliseid teenusepakkujaid; loodab, et töötajate arvu suurendamine on põhjendatud; märgib, et 2023. aastal oli ametikohtade loetelus sisalduvate ametikohtade täitmise määr 98 % (st rohkem võrreldes 96 %‑ga 2022. aastal) ja personali voolavuse määr 6,6 % (vähem võrreldes 10,80 %‑ga 2022. aastal);

24.täheldab komitee suurenenud sõltuvust lepingulistest töötajatest ja ajutistest teenistujatest, kes moodustavad komitee töötajatest kuni 26 %; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et see on eelkõige tingitud sellest, et alates 2018. aastast ei ole EPSO üldadministraatorite reservnimekirju koostatud; on mures, et komitee pikaajalist stabiilsust ja talitluspidevust ohustab pakutavate tähtajaliste lepingute vähene atraktiivsus; rõhutab alaliste töötajate tähtsust oskuste, järjepidevuse ja produktiivse töökeskkonna säilitamisel; märgib, et komitee korraldas 2024. aastal üldametnike sisekonkursi viiel palgaastmel (AST/SC1, AST1, AST3, AD5 ja AD7); toetab komitee püüdlusi nende probleemidega tegeleda; palub komiteel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selliste 2024. aastal korraldatud konkursside kohta aru;

25.märgib, et 2023. aasta lõpus töötas komitees 56,9 % naisi ja 43,1 % mehi; peab kahetsusväärseks, et komitee ei ole veel saavutanud soolist võrdsust juhtivatel ametikohtadel, kuid tunnistab komitee viieaastase mitmekesisuse ja kaasamise strateegia ja tegevuskava (2022–2026) raames tehtud märkimisväärseid edusamme, sealhulgas naiste osakaalu märkimisväärset suurenemist kõrgema juhtkonna ametikohtadel 37,5 %‑lt 2022. aastal 44,4 %‑le 2023. aastal; soovitab võtta meetmeid, et suurendada kaasavust vabade ametikohtade teadetes ja julgustada naiste suuremat osalemist kõrgema ja keskastme juhtide ametikohtadel, sealhulgas soolise tasakaalu eesmärkide kaudu, tasakaalustatud esindatuse kaudu valikukomisjonides, sihipäraste koolitusvõimaluste kaudu juhtivatele ametikohtadele kandideerivatele naistele ning paindlikuma töökorralduse edendamise kaudu; julgustab komiteed jätkama pingutusi soolise tasakaalu saavutamiseks ja nõuab sellega seoses, et liikmesriigid nimetaksid komitee liikmeteks nii mees- kui ka naiskandidaate, et parandada esindatust kõigil tasanditel;

26.märgib, et 2022. aastal algatatud hübriidtöökorra katseprojekti ja töötajate rahulolu uuringu tulemusena võttis komitee 1. jaanuaril 2024 vastu otsuse, millega nähakse igale töötajale ette hübriidtöökord ja personaalne iganädalane töögraafik, samuti võimalus töötada kuni 60 % oma tööajast kodus (v.a kaugtööga kokkusobimatud töötajate kategooriad) ja kuni 15 päeva aastas väljaspool teenistuskoha linna; tunnistab, et nende meetmete eesmärk on parandada töö- ja eraelu tasakaalu, säilitades samal ajal tegevustõhususe ja töötajate rahulolu;

27.märgib rahuloluga, et komitee hübriidtöökord on avaldanud soodsat mõju lühiajalisele haiguspuhkusele, ja tõdeb, et – haiguspuhkust mitte võtnud töötajate arv suurenes 71‑lt (ehk 12 %‑lt kõigist töötajatest) 2018. aastal 211‑le (ehk 36 %‑le kõigist töötajatest) 2023. aastal; – vähem kui seitsme päeva jooksul haiguspuhkusel olnud töötajate arv vähenes 257‑lt (ehk 46 %‑lt kõigist töötajatest) 2018. aastal 201‑le (ehk 35 %‑le kõigist töötajatest) 2023. aastal; – 7,5–21 päeva jooksul haiguspuhkusel olnud töötajate arv vähenes 140‑lt (ehk 25 %‑lt kõigist töötajatest) 2018. aastal 92‑le (ehk 16 %‑le kõigist töötajatest) 2023. aastal; kutsub komiteed üles jälgima uue töökorralduse mõju ja käsitlema seda teemat tulevastes töötajate rahulolu-uuringutes; märgib rahuloluga, et 90,25 % (juhtkonna puhul 82 %) 2022. aasta detsembri personaliuuringule vastanutest märkis, et nad on paindliku korraldusega rahul;

28.märgib murega, et 2023. aastal teatati komitees 18 läbipõlemise juhtumist, mis tähendab suurenemist võrreldes 16 juhtumiga 2022. aastal; rõhutab läbipõlemise märkimisväärset sotsiaalset ja kutsealast mõju töötajate heaolule ja tulemuslikkusele; märgib lisaks, et tänu pikaajalise haiguspuhkuse individuaalsele järelkontrollile õnnestus komiteel 2023. aastal uuesti tööle võtta 16 töötajat, kes olid läbipõlemise tõttu pikka aega eemal olnud; väljendab heameelt ennetusmeetmete üle, mida komitee on võtnud psühhosotsiaalsete riskide ja läbipõlemise vähendamiseks; tunnustab sellega seoses meditsiiniteenistuse ennetavat lähenemisviisi ning komitee korraldatud teadlikkuse suurendamise konverentse, koolitusi ja kursusi; rõhutab siiski vajadust veelgi suurendada pingutusi läbipõlemise algpõhjustega tegelemiseks ja tervislikuma töökeskkonna edendamiseks;

29.märgib, et 2023. aastal jätkas komitee kooskõlas oma 26. aprilli 2021. aasta otsusega (väärikuse kaitsmise kohta tööl, konfliktide ohjamise ja ahistamise vastu võitlemise kohta) teadlikkuse suurendamist töökohtadel ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks võetud meetmetest, eelkõige spetsiaalsete juhiste, sisekommunikatsiooni ja mitmete töötajatele ja juhtidele korraldatud teabeürituste kaudu; väljendab eelkõige heameelt selle üle, et 2023. aastal korraldati viis koolitust, milles käsitleti psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamist ning vastastikust austust ja väärikust hästitoimivas meeskonnas, ja soovitab seda tegevust jätkata; märgib lisaks rahuloluga, et aasta jooksul ei teatatud ühestki uuest, käimasolevast või lõpetatud seksuaalse ahistamise juhtumist;

30.tunnustab komiteed 2023. aastal seoses puuetega inimeste integreerimisega võetud meetmete eest, näiteks tehes komitee hooned piiratud liikumisvõimega isikutele ligipääsetavaks ja tagades, et puuetega kandidaadid saavad kõigile vabadele töökohtadele kandideerida;

31.märgib, et 2023. aastal võttis komitee tööle töötajaid, kes esindasid kõiki liidu kodanikke (ja ühte Ukraina kodakondsusega töötajat), kusjuures mõned neist olid üleesindatud (nt Belgia); peab kiiduväärseks, et komitee on veelgi pingutanud selle nimel, et tasakaalustada töötajate geograafilist jaotust, keskendudes laiemale publikule ja avaldades lepinguliste töötajate ja ajutiste teenistujate töökuulutused oma veebisaidil ja sotsiaalmeedias; peab kahetsusväärseks, et komitee töötajate hulgas puudub jätkuvalt geograafiline tasakaal – teatavad rahvused on teistega võrreldes endiselt üleesindatud; julgustab komiteed suurendama jõupingutusi tasakaalustatuma geograafilise jaotuse saavutamiseks, eelkõige juhtimistasandil; palub komiteel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle tegevuse tulemustega kursis;

32.väljendab heameelt selle üle, et komitee praktikabüroo osales teist korda järjest seminaril „Noorte romade võimalused“, mis korraldati 2023. aasta aprillis; tunnustab algatust tutvustada komitee praktikakava noortele ja motiveeritud romadest ja mitteromadest osalejatele, kajastades kindlat pühendumust kaasatuse, mitmekesisuse ja võrdsete võimaluste edendamisele; julgustab selliseid algatusi jätkama ja laiendama, et alaesindatud kogukondi rohkem kaasata ja edendada kaasavamat Euroopa tööjõudu;

33.väljendab heameelt edusammude üle, mida on tehtud seoses soolise tasakaaluga juhtkonnas, kus naiste osakaal suurenes nii keskastme juhtide ametikohtadel (29,7 %‑lt 2022. aastal 32,5 %‑le 2023. aastal) kui ka kõrgema juhtkonna ametikohtadel (37,5 %‑lt 2022. aastal 44,4 %‑le 2023. aastal);

34.väljendab heameelt töö üle, mida komiteed tegid 2023. aastal, et konsolideerida eetikanormid ja -tavad ühtseks eetiliseks õigusraamistikuks (otsus nr 157/2023), mis hõlmab muu hulgas distsiplinaarmenetlusi, väärikat kohtlemine töökohal, konfliktide ohjamist, ahistamise vastast võitlust, komiteevälist tegevust ja rikkumisest teatamist; märgib, et see töö kulmineerus otsusega (nr 157/2023), mis oli eri sidusrühmadega peetud põhjalike konsultatsioonide tulemus, ning töötajate eetikateadlikkust käsitleva siseküsitluse järelmeetmetega ja seda teemat käsitleva siseauditi soovituse rakendamisega; tunnustab komiteed selle eest, et ta jätkas 2023. aastal eri töötajarühmadele – nii uustulnukatele, juhtidele kui ka töötajatele üldiselt – koolituskursuste pakkumist eetika, aususe ning austuse ja väärikuse kohta töökohal;

35.märgib, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) menetles 2023. aastal kahte juhtumit: üks juhtum komitee liikme väidetava välise tulutoova tegevuse kohta ja teine juhtum, milles käsitleti töötaja väidetavat korduvat komiteevälist tegevust, milleks tal luba ei olnud; märgib, et esimesel juhul ei algatatud OLAFi juurdlust seetõttu, et juurdluse elluviimiseks vajalikud vahendid ja oodatavad tulemused ei olnud proportsionaalsed, samal ajal kui komitee leidis, et huvide konfliktid puudusid, kuna komitee liikmed ei saa liidult mingit tasu ega pea deklareerima oma ametialast tegevust, mille eest võidakse neile maksta kohalike või piirkondlike volituste eest, mis neil võivad olla; märgib teise juhtumiga seoses, et OLAF algatas juurdluse ja viis selle lõpule kahe soovitusega, mida komitee järgis, algatades asjaomase töötaja suhtes distsiplinaarmenetluse ja nõudes sisse selle isiku loata komiteevälisest tegevusest saadud tulu; tuletab meelde, et 2022. aastal lõpetatud juhtum, milles käsitleti väidetavaid finantsrikkumisi, ahistamist ja halba juhtimist komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühistalituses, andis alust konfliktilahenduseks, millesse olid kaasatud asjaomased isikud, ja viiepunktilise tegevuskava koostamiseks; märgib rahuloluga komitee aruande põhjal, milles käsitleti järelmeetmetega seoses Euroopa Parlamendi otsusega eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta ning mis hõlmas komitee 2022. aasta eelarve täitmist, et see tegevuskava oli 2023. aasta lõpuks täielikult rakendatud;

36.tuletab meelde, et komitee võttis 4. juulil 2023. aastal vastu eeskirja nr 6/2023, millega kehtestatakse ametikandjatest liikmetele ja raportööridele mõeldud läbipaistvusmeetmed; tunnustab sellega seoses komiteed selle eest, et ta ühines 1. jaanuaril 2024 ametlikult ELi läbipaistvusregistriga;

37.nõuab tungivalt, et komitee tõhustaks huvide konfliktide avastamist ja ennetamist, kehtestades ametist lahkuvatele liikmetele kohustusliku ooteaja, enne kui neil on lubatud osaleda liidu institutsioone puudutavas lobitöös või nõuandvas rollis; nõuab, et kõik komitee liikmete poolt huvide konflikti tõttu tehtud taandamisotsused avaldataks ennetavalt;

38.väljendab heameelt komitee uute pingutuste üle huvide konfliktide avastamise ja ennetamise valdkonnas 2023. aastal; märgib, et komitee määratles oma otsusega nr 157/2023 huvide konflikti mõiste ning kehtestas selle tuvastamise ja ennetamise mehhanismi, mille kohaselt peavad töötajad teatama, kas neil võib olla (võimalik) huvide konflikt, täites oma karjääri või kutsetegevuse erinevatel olulistel hetkedel ära vormi; võtab küsimustiku põhjal rahuloluga teadmiseks, et endiste kõrgemate ametnike ametialast tegevust käsitlev iga-aastane teave avaldatakse läbipaistval viisil komitee veebisaidil; märgib, et 2023. aastal ei tuvastanud komitee ühtegi huvide konflikti, mis oleks nõudnud administratsioonilt järelmeetmete võtmist;

39.märgib, et 2023. aastal ei teatatud komiteele ühestki rikkumisest teatamise juhtumist, välja arvatud OLAFilt saadud teave komitee ühe töötaja vastu algatatud rikkumisest teatamise juhtumi kohta, mille OLAF lõpuks tagasi lükkas; märgib, et komitee ei võtnud 2023. aastal vastu ühtegi rikkumisest teatamisega seotud uut meedet, tugines jätkuvalt alates 2015. aastast kehtivatele meetmetele ning edendas neid eetikakoolituste ja teadlikkuse suurendamise kaudu; toetab korrapäraste kohustuslike eetikakoolituste korraldamist nii töötajatele kui ka juhtkonnale;

40.märgib, et komitee on võtnud mitmesuguseid oma liikmete ja töötajate suhtes rakendatavaid pettusevastaseid meetmeid ja abinõusid, mida viivad ellu eri talitused; märgib, et hoolimata Euroopa Parlamendi varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides esitatud nõudmistest ei kehtestatud 2023. aastal pettusevastast strateegiat; võtab vastusena Euroopa Parlamendi soovitusele ja küsimustiku põhjal rahuloluga teadmiseks komitee kohustuse veelgi tugevdada olemasolevaid pettusevastaseid meetmeid, võttes 2025. aastal vastu pettustevastase strateegia; julgustab komiteed korraldama strateegia raames korrapäraseid ja kohustuslikke pettusevastaseid koolitusi; palub, et komitee hoiaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle teemaga kursis;

41.märgib, et nii komitee kui ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kombineeritud IT‑eelarve oli 2023. aastal 12,7 miljonit eurot võrreldes 11,712 miljoni euroga 2022. aastal, st 8,40 % suurem, arvestades, et 350 000 eurot sellest eelarvest kulus 2023. aastal küberturvalisusele;

42.väljendab heameelt komitee uue digistrateegia 2024–2026 üle, mis võeti vastu 2023. aasta lõpus; tunnustab sellega seoses komiteed 2023. aastal digitaliseerimisel tehtud edusammude eest eri valdkondades, nagu haldusprotsessid (sh töötajate valimine), hanked ja suuline tõlge; kutsub komiteed üles kiirendama digiülemineku alaseid jõupingutusi, tagades 2026. aastaks elektrooniliste töövoogude, e‑allkirjastamise ja digitaalsete juhtumikorralduse vahendite täieliku rakendamise, et vähendada kooskõlas kestlikkuskohustustega paberipõhiseid protsesse ja liikuda paberivabama halduse poole;

43.märgib rahuloluga, et 2023. aasta lõpuks viidi täielikult ellu 90 % algatuse „Going for Impact“ projektidest, mille eesmärk oli digitaliseerimise kaudu lihtsustamine; märgib lisaks, et tõhusust saadi veelgi juurde tänu IT‑projektile, mille eesmärk oli määratleda parim vahend vormipõhiste töövoogude elektrooniliseks haldamiseks ning selle tulemusel hakati paljusid komitee protsesse Microsoft 365 vahendite abil lihtsustama ja digitaliseerima; märgib rahuloluga, et komitee kasutab 2023. aastal kasutusele võetud hankemooduleid, nagu e‑Tendering, e‑Notices, e‑Submission ja MyWorkplace, samuti kvalifitseeritud e‑allkirja lepingute allkirjastamiseks; väljendab heameelt selle üle, et komitee võttis vastu tehisintellekti kasutamist käsitlevad sisesuunised, mis panevad aluse võimalikele tulevastele lahendustele, ning innustab tehisintellekti turvalist kasutamist käsitlevate korrapäraste ja kohustuslike koolituste korraldamist;

44.märgib lisaks, et Euroopa Andmekaitseinspektor ei viinud 2023. aastal ellu ühtegi uurimist seoses isikuandmete töötlemisega komitee poolt; märgib, et 2023. aastal esitas andmekaitseinspektor andmekaitseametniku määramist ja ametikohta käsitleva üldise küsimustiku, millele komitee andmekaitseametnik vastas;

45.märgib, et komitee ei puutunud 2023. aastal kokku küberrünnetega, välja arvatud teatavad teenusetõkestusründed komitee väliselt hallatava veebisaidi vastu; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks komitee vahendid ja strateegiad ohtude reaalajas jälgimiseks ja komitee süsteemide nõrkade kohtade kindlakstegemiseks; tunnustab komiteed standardite järgimise eest küberturvalisuse riskihindamisega seotud küsimustes ning intsidentidele reageerimise kavadel, taastamismeetmetel ja saadud kogemustel põhineva süsteemi kehtestamise eest; märgib rahuloluga, et komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtsid 2023. aastal vastu NIST küberturvalisuse raamistiku, keskendudes „kaitse“ ja „tuvasta“ põhimõtetele; ergutab komiteed suurendama oma liikmete ja töötajate küberturbealast teadlikkust, viima ellu oma IT‑taristu korrapäraseid riskihindamisi ja tagama oma küberkaitse korrapärased auditid ja testid;

46.märgib, et komitee eelarve (jooksva aasta assigneeringud) oli 2023. aastal 18,594 miljonit eurot (võrreldes 18,930 miljoni euroga 2022. aastal), kusjuures maksete täitmise määr oli 93,70 % (2022. aastal 82,60 %); märgib rahuloluga, et tänu B68 ja TRE74 hoonete vahetamisele VMA hoone vastu 2022. aastal hoiti kulusid kokku, kuna kogu VMA hoone rendikulud olid 2023. aastal väiksemad;

47.märgib, et 2023. aastal jätkusid VMA hoone (kolmas kuni üheksas korrus) renoveerimistööd; võtab lisaks teadmiseks madala maksete täitmise määra seoses C8 assigneeringutega (üle kantud 2022. aastast 2023. aastasse), st 18,90 %, mida kasutati VMA hoone sisustamiseks; mõistab komitee selgitust selle madala määra kohta, et töövõtja ei suutnud VMA hoonete renoveerimistööde osi lõpule viia; kordab oma palvet, et komitee esitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ajakohastatud teavet VMA hoonesse paigaldatud nutitehnoloogiaga seotud investeeringutasuvuse kohta;

48.väljendab heameelt komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võetud kohustuse üle rakendada oma taristus süstemaatiliselt universaaldisaini põhimõtet, tagades oma hoonetele juurdepääsu disaini teel; märgib, et komiteed võtsid mitmesuguseid meetmeid, et tagada oma hoonete ligipääsetavus eri liiki puuetega inimestele (ratastoolikasutajad, pimedad ja nägemispuudega inimesed, kurdid, lihas- või veresoonkonnaprobleemidega eakad);

49.märgib, et komitee jätkas 2023. aastal mitmesuguste keskkonnahoidlike tavade rakendamist, nagu uuenduslike energiatõhusate seadmete paigaldamine hoonetesse, 100 % taastuvenergia ostmine, paberivabade töövoogude asendamine digiallkirjadega, keskkonnakriteeriumide kohaldamine kõigis hankemenetlustes (koos kohandatud keskkonnahoidlike kriteeriumidega üle 60 000 euro suurustes hankemenetlustes), keskendumine jäätmete vähendamisele ja ringlussevõtu määra suurendamisele, töötajate kestlikuma reisimise meetmete rakendamine, sealhulgas komitee rahaline panus oma töötajate ühistranspordikuludesse, täielikult suulise kaugtõlke kasutamine korralistel koosolekutel ja muud energiasäästumeetmed; võtab küsimustiku põhjal rahuloluga teadmiseks, et komitee administratsiooni tegevuse CO2 heide vähenes 2019. aastaga võrreldes 18 %;

50.märgib küsimustiku põhjal rahuloluga, et tänu energiasäästumeetmetele vähendati komitee energiatarbimist 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes hinnanguliselt 3,4 % ehk 64 240 euro võrra; õnnitleb komiteesid EMASi eesmärkide 2021–2025 ületamise eest kõigis valdkondades (elekter, gaas, vesi, jäätmed, jäätmete sorteerimine, kontoripaber, CO2 heide);

51.väljendab heameelt institutsioonidevahelise koostööga saavutatud eelarve- ja haldussäästu üle, eelkõige haldustasandil loodud tiheda koostöö üle Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, kellega komitee jagab ruume ja ühistalitusi tõlkimise, taristu, logistika ja infotehnoloogia valdkonnas, kus töötas 2023. aastal 470 inimest, kusjuures nende ühised kulud olid 60 miljonit eurot (v.a palgakulud); märgib rahuloluga, et komitee laiendas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega veelgi oma koostööd ja suurendas koostoimet ühiste meditsiiniteenuste ning ühise keskse andmekaitseregistri abil, samuti töötlemistoimingute kaudu, mis põhinevad komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee poolt 2023. aastal allkirjastatud kaasvastutuse kokkuleppel; kutsub taas komiteed üles jätkama ja laiendama seda koostööd ka teistes valdkondades, et hoida ära dubleerimist ja ratsionaliseerida veelgi komitee ja EMSK jagatud ruumides pakutavate teenuste tegevuskulusid; kutsub komiteed ja EMSKd üles uurima võimalust luua oma ühistalituste jaoks ühtne haldusasutus, säilitades eraldi direktoraadid või üksused talituste jaoks, kes tegelevad nende konkreetsete ja sõltumatute volitustega seotud küsimustega; julgustab komiteed ja EMSKd jätkama pingutusi edasise koostöö ja koostoime arendamiseks;

52.väljendab heameelt selle üle, et komitee püüab saavutada koostoimet, ostes teenuseid teistelt institutsioonidelt teenustaseme kokkulepete kaudu ning osaledes institutsioonidevahelistes koordineerimisasutustes ja institutsioonidevahelistes hankemenetlustes; väljendab heameelt tõhususe üle, millest komitee teatas uuringus Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimisi käsitleva teavitamise kohta; märgib, et see oli võimalik tänu Euroopa Parlamendiga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumile, mille komitee allkirjastas 2024. aasta veebruaris, ja 2024. aasta mais sõlmitud uuele koostöölepingule; märgib lisaks, et koostööleping hõlmas ka kahe institutsiooni koostööd poliitilisel ja haldustasandil;

53.kutsub komiteed üles süvendama koostööd Euroopa Parlamendi ja komisjoniga, algatades struktureeritud iga-aastase dialoogi komitee esindajate ja liidu seadusandjate vahel peamiste seadusandlike ettepanekute üle, mis mõjutavad regionaalarengut, kliimapoliitikat ja sotsiaalset ühtekuuluvust; nõuab tungivalt, et komitee uuriks ühisalgatusi Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoniga (REGI) ning keskkonna-, kliima- ja toiduohutuse komisjoniga (ENVI), et edendada kestlikke piirkondlikke investeeringuid;

54.märgib, et komitee teeb koostööd komisjoniga (aastase tasu eest) personaliküsimuste käsitlemisel ning mitmesuguste finantsjuhtimise ja personalihalduse IT-platvormide kasutamisel; märgib lisaks, et komitee korraldab täiskogu istungeid Euroopa Parlamendi ja komisjoni ruumides, et kompenseerida oma konverentsiruumide vähest mahutavust, ning ostab nendelt kahelt institutsioonilt suulise tõlke teenuseid;

55.väljendab heameelt komitee ja Euroopa Parlamendi koostöölepingu läbivaatamise üle 2023. aastal, pidades silmas selle lõplikku allkirjastamist 2024. aastal; toetab komitee koostööd mitme parlamendikomisjoni, laiendatud töörühma ja Euroopa Parlamendi peadirektoraatidega ning peab hädavajalikuks seda, et komitee ja EMSK liikmeid kutsutaks korrapäraselt ja süstemaatiliselt asjakohastesse parlamentaarsetesse mõttevahetustesse, sealhulgas parlamendikomisjonide koosolekutele, nende pädevusalasse kuuluvatel teemadel;

56.märgib, et komitee teabevahetustegevuses keskendutakse suhetele ajakirjandusega, ürituste korraldamisele ning digitaalsele infosisule ja sotsiaalmeediale, mille kogueelarve (jooksva aasta assigneeringud) oli 2023. aastal ligikaudu 2,8 miljonit eurot; peab kahetsusväärseks, et nendes valdkondades on maksete täitmise määr väga madal (vahemikus 24,70–48,20 %); märgib siiski, et 2022. aastast 2023. aastasse üle kantud C8 assigneeringute täitmise määr oli 98–100 %; palub komiteel võtta meetmeid oma eelarve planeerimise parandamiseks teabevahetusega seotud eelarvepunktide vallas;

57.võtab rahuloluga teadmiseks komitee saavutused liidu poliitika ja programmide edendamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil, nõuandetegevuse ulatuse parandamisel ning komitee nähtavuse ja mõju suurendamisel; märgib, et komitee teabevahetusstrateegia eesmärk on tugevdada komitee institutsioonilist ja poliitilist profiili liidu piirkondade, linnade, külade ja omavalitsuste häälekandjana, näidates samal ajal oma liikmete olulist panust liidu poliitika ühendamisel kodanikega ning kohaliku ja piirkondliku tasandi kaasamise edendamisel; võtab sellega seoses teadmiseks komitee 2023. aasta teabevahetusmeetmed järgmistes valdkondades: – ühtekuuluvus (nt enam kui 8 000 osalejaga kampaania „Ühtekuuluvuse kui liidu põhiväärtuse edendamine“ Euroopa piirkondade ja linnade nädala raames); – kliimamuutused (nt kampaania „Vastupanuvõimeliste ja uuenduslike kohalike kogukondade ülesehitamine“); – demokraatia (nt kampaania „Uus peatükk ELi demokraatias“, mille raames registreerus 1 400 inimest EuropComi 14. konverentsil osalemiseks); – maaelu areng (2023. aasta üritus European LEADER Congress – konverents) 2023. aastal; tunnustab komiteed kohalike ja piirkondlike volikoguliikmete Euroopa võrgustikus registreeritud isikute arvu suurenemise eest (2 307‑lt 2022. aastal 3 000‑le 2023. aastal) ning noorte valitud poliitikute programmis osalejate arvu suurenemise eest (775‑lt 2022. aastal 836‑le 2023. aastal);

58.väljendab heameelt komitee jõupingutuste üle suurendada piirkondlike omavalitsuste ja kohalike kogukondadeni jõudmist, sealhulgas kohalike ja piirkondlike volikoguliikmete Euroopa võrgustiku ja noorte valitud poliitikute programmi laiendamise üle; kutsub komiteed üles eraldama lisavahendeid, et toetada piirkondlikke suutlikkuse suurendamise programme, mis annavad kohalikele omavalitsustele võimaluse liidu poliitikat paremini rakendada;

59.võtab teadmiseks komitee edu meedia kaudu teabe andmisel, nagu näitavad 2023. aasta üldised näitajad, näiteks: 13 210 mainimist meedias, 129 % rohkem veebikülastajaid ja 11 % rohkem jälgijaid; märgib, et digitaalse kaasatuse 2023. aasta eesmärki ei suutnud komitee saavutada; märgib, et 2023. aasta lõpus oli komitee sotsiaalmeedia kanalites 200 000 jälgijat, st 15 % rohkem kui 2022. aastal, millest 57 603 jälgijat (+5 %) olid Xis (endine Twitter), 61 170 (+5 %) Facebookis, 68 613 (+31 %) LinkedInis ja 15 392 (+47 %) Instagramis;

60.võtab küsimustiku põhjal rahuloluga teadmiseks komitee algatused suurendada teadlikkust digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusaktide konkreetsetest meetmetest, samuti küberturvalisusest ja internetiturvalisusest; tunnustab komitee rolli liidu digitaalse tuleviku suunalistes edusammudes; tunnustab sellega seoses komiteed selle eest, et ta korraldas 2023. aastal nii töötajatele kui ka välistele sihtrühmadele digikeskkonna meistriklasse.