1.märgib, et Euroopa välisteenistuse eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille suurus oli 2023. aastal 12,3 miljardit eurot (mis moodustab 6,4 % liidu kogueelarvest); märgib, et Euroopa välisteenistuse ligikaudu 1,1 miljardi euro suurune eelarve moodustab ligikaudu 9,2 % liidu kõikidest halduskuludest;

2.märgib, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) uuris oma aastaaruandes 2023. aasta kohta halduskulude rubriigis 70 tehingust koosnevat valimit, mis oli kümne võrra suurem kui 2022. aastal; märgib lisaks, et kontrollikoda kirjutab, et halduskulud hõlmavad personalikulusid, sealhulgas pensionikulusid, mis 2023. aastal moodustasid umbes 70 % kõigist halduskuludest, ning hoonete, seadmete, energia, side- ja infotehnoloogiaga seotud kulusid, ning et kontrollikoja aastatepikkune töö näitab, et üldiselt on need kulud väikese riskiga;

3.märgib, et 70 tehingust 21 (30 %) sisaldas vigu, kuid kontrollikoja hinnangul jääb veamäär viie kvantifitseeritud vea põhjal alla olulisuse piirmäära;

4.märgib murega, et kontrollikoda leidis oma 2023. aasta aruandes 13 kontrollitud maksest ühes kvantifitseeritava vea ja kogus Euroopa välisteenistuse kohta kuus mittekvantifitseeritavat leidu; märgib, et see üks kvantifitseeritav viga oli seotud sellega, et enne liidu delegatsiooni rendilepingu allkirjastamist ei korraldatud asjakohast hankemenetlust; märgib, et 2023. aastal võttis Euroopa välisteenistus meetmeid, et kõrvaldada kaks kvantifitseeritavat viga, mille kontrollikoda tegi kindlaks oma 2022. aasta aruandes, ja võttis meetmeid edaspidi selliste probleemide vältimiseks;

5.märgib, et Euroopa välisteenistuse 2023. aasta lõplik eelarve oli 821 900 280 eurot, mis oli 2022. aasta eelarvest 4,45 % suurem; märgib, et Euroopa välisteenistuse kasutada oli ka 259,7 miljoni euro suurune summa (sealhulgas sihtotstarbelised tulud ja ülekantud summad), mille komisjon eraldas selleks, et katta liidu delegatsioonides töötava komisjoni personali halduskulud; märgib peale selle, et Euroopa välisteenistus sai täiendavaid kindlasummalisi sissemakseid, et katta Euroopa Arengufondi delegatsioonides ja ühistes tööpaikades töötavate töötajate ühised kulud, ning muid ühispaiknemis- ja muude lepingute alusel makstud summasid; märgib, et Euroopa välisteenistuse hallatava eelarve kogusumma oli seega 2023. aastal 1 198,2 miljonit eurot (kulukohustuste assigneeringud), mida oli eelnenud aastaga võrreldes 4,8 % rohkem;

6.märgib, et 2023. aastal oli kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 100 %, kuid maksete oma 91,9 % (2022. aastal 90,6 %); märgib, et keskmine makseaeg oli 13,57 päeva, kuid 8,63 % kogusummast tasuti hilinemisega, mille tõttu tuli 2023. aastal maksta 50 253,91 eurot viiviseid; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus täidaks oma kohustused õigeaegselt; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus jätkaks pingutusi elektrooniliste maksete arvu suurendamiseks ja töövoogude digiteerimiseks, eelkõige delegatsioonides;

7.märgib, et Euroopa välisteenistus teavitas eelarvepädevaid institutsioone kahest finantsmääruse artikli 29 lõike 1 kohasest eelarve ümberpaigutusest ja tegi artikli 29 lõike 4 kohaselt iseseisvalt11 ümberpaigutust kogusummas 55,7 miljonit eurot; märgib, et ümberpaigutuste peamine eesmärk oli suurendada delegatsioonide hoonete ja nendega seotud kulude eelarverida 3003 18,97 miljoni euro võrra ja eelarvepunkti 3001, mis puudutab delegatsioonide koosseisuväliseid töötajaid ja sisseostetavaid teenuseid, 5,6 miljoni euro võrra; märgib, et ümberpaigutamiste tulemusel oli Euroopa välisteenistuse peakorteri lõplik eelarve 327,8 miljonit eurot ja delegatsioonide lõplik eelarve 494,1 miljonit eurot;

8.märgib, et 2023. aastal tuli Euroopa välisteenistusel toime tulla kasvavate poliitiliste ja rahaliste probleemidega ning inimõiguste ja õigusriigiga seotud probleemidega; märgib, et Venemaa Ukraina‑vastane agressioonisõda ja selle geopoliitilised tagajärjed olid ka 2023. aastal peamine küsimus, millega tegeleti ja mille lahendamiseks tagas Euroopa välisteenistus Ukrainale ulatusliku toetuse, avaldas Venemaale survet ja jätkas oma ülemaailmset teavitustegevust, et tegeleda sõja laiemate tagajärgedega, sealhulgas viia ellu Venemaa Ukraina-vastase agressiooni geopoliitilisi tagajärgi käsitlev tegevuskava; tunnustab Euroopa välisteenistuse rolli tõendite kogumisel ELi sanktsioonide alla kuuluvate Venemaa riigi toetatavate kanalite ja isikute vastu, kes on seotud desinformatsiooni levitamise ja teabega manipuleerimisega, et õigustada Venemaa agressioonisõda; rõhutab vajadust eraldada Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni ja tulevikusuundade analüüsi osakonnale piisavad vahendid, et võidelda tulemuslikult desinformatsioonikampaaniate vastu, mida autoritaarsed ja mitteliberaalsed režiimid kasutavad strateegiliste vahenditena; kutsub Euroopa välisteenistust üles tugevdama liidu delegatsioone idapartnerluse riikides, et toetada riike, keda Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu tugevalt mõjutab; märgib, et komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja juhtimisel hallatava Euroopa rahutagamisrahastu rahaline ülemmäär tõsteti 2023. aasta 5,6 miljonilt eurolt rohkem kui 12 miljonile eurole; kutsub Euroopa välisteenistust üles tegema koostööd laienemise ja idanaabruse peadirektoraadiga, et tagada rahastust toetatavate projektide tulemuslik järelevalve ja jälgimine; märgib, et pärast Hamasi rünnakut 7. oktoobril 2023 puhkenud Iisraeli-Palestiina konflikti tõttu tuli Euroopa välisteenistusel teha intensiivseid diplomaatilisi jõupingutusi, julgustada liidu institutsioone nõudma piirkonnas pingete leevendamist, hakata täitma humanitaarabivajadust ja toetada piirkondlikke rahupüüdlusi; rõhutab, et liidu ja Euroopa välisteenistuse abi peab olema kooskõlas laiemate inimõiguste ja rahu eesmärkidega piirkonnas ning kehtestada tuleb tugevad kaitsemeetmed tagamaks, et rahalistest vahenditest ei toetata otseselt ega kaudselt terroristlikku ega vägivaldset tegevust; rõhutab, et liit peaks alustama Gaza ülesehitamiseks rahaliste vahendite andmist alles siis, kui kõik Hamasi võetud pantvangid on vabastatud; rõhutab, kui oluline on läbipaistvus rahaliste vahendite eraldamisel kolmandates riikides, et tagada aruandekohustus liidu eelarve ja uute rahastamisvahendite kasutamisel;

9. nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus teeks tihedat koostööd komisjoniga, tagamaks, et Venemaa Föderatsiooniga seotud võimalike tulevaste meetmete puhul käsitletaks Rumeenia rahvusaarde ja teiste liikmesriikide pärandi täielikku tagastamist;

10.tuletab meelde, et on esitatud väiteid UNRWA töötajate osalemise kohta Gazas Hamasi 7. oktoobri 2023. aasta terrorirünnakutes Iisraeli vastu; märgib, et vastuseks nendele väidetele lõpetas UNRWA ametlikult töösuhte üheksa töötajaga; rõhutab, et komisjon on teinud UNRWAga koostööd, et parandada kontrollisüsteeme kooskõlas ÜRO siseaudititeenistuse (OIOS) soovitustega, sealhulgas töötajate taustakontroll ning sisemiste uurimis- ja eetikaraamistike tugevdamine; rõhutab, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud muret liidu rahaliste vahendite väärkasutamise pärast, ja seetõttu ei tohiks liidu abist mingil juhul rahastada terrorismi; nõuab tungivalt jätkuvat valvsust selle tagamisel, et maksumaksja raha ei väärkasutataks; rõhutab kontrollide tähtsust, mille eesmärk on tagada liidu rahaliste vahendite saajate vastavus liidu õigusnormidele ja rahvusvahelisele õigusele, ning vajadust tõhusamate meetmete järele, et vältida liidu rahalise toetuse väärkasutamist; innustab Euroopa välisteenistust suurendama jõupingutusi liidu rahastamise kaitsmiseks ning jälgima volinik Olivér Várhelyi ja UNRWA peadirektori Philippe Lazzarini vahel 2024. aasta aprillis sõlmitud kokkuleppes esitatud vahe-eesmärkide täitmist. Kokkulepe sisaldab sätteid liidu auditite tegemise ja UNRWA sisejärelevalve tugevdamise kohta; rõhutab, et Palestiina omavalitsus peab viima kõik õppematerjalid kooskõlla UNESCO standarditega, eelkõige eemaldades kogu sisu, mis on antisemiitlik või hõlmab vägivalla õhutamist; rõhutab, et liidu rahalist toetust Palestiina omavalitsusele hariduse valdkonnas tuleks anda tingimusel, et need standardid on täidetud; innustab Euroopa välisteenistust toetama diplomaatilisi jõupingutusi Iisraeli‑Palestiina konfliktile tervikliku ja kestliku lahenduse leidmiseks ning teavitama Euroopa Parlamenti kõigist arengutest liidu koostöös Palestiina omavalitsusega;

11.märgib, et Euroopa välisteenistus teatas 2023. aastal suurtest eelarvepiirangutest, mis tõid kaasa järsud kärped ja eelarve optimeerimise, et tulla toime inflatsiooniga kolmandates riikides, kohalike vääringute kõikumisega, hinnatõusuga, eelkõige kontoripinna üüri, IT-, julgeoleku- ja energiakulude suurenemisega, mis tõid Euroopa välisteenistusele välisriikides kaasa palju suuremad jooksvad kulud, mõjutades seega tema suutlikkust tööd teha ja täita delegatsioonidesse lähetatud töötajate eest hoolitsemise kohustust; peab kahetsusväärseks, et eelarvesurve tõttu lükkas Euroopa välisteenistus edasi taristu hooldamise, jättis ootele või tühistas delegatsioonide jaoks julgeolekukulutuste tegemise ning kärpis eelarveridu, näiteks lähetuste ja esinduskulude eelarvet ning kontoritarvete ja koolituskursuste eelarvet; peab kahetsusväärseks, et eelarvelistel põhjustel pidi Euroopa välisteenistus eelistama töötajate osalemist valimisvaatlusmissioonidel muud liiki missioonidele, näiteks järelvaatlusmissioonidele; rõhutab vajadust luua ELi diplomaatiline teenistus;

12.märgib, et 2023. aastal algatas Euroopa välisteenistus nii Euroopa välisteenistuse peakorteris kui ka delegatsioonides kokku 28 avatud hankemenetlust, 27 konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust, 14 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, kuus piiratud hankemenetlust ja kaks läbirääkimistega hankemenetlust keskmise maksumusega ehitustöölepingute sõlmimiseks, mis olid edukad ja mille puhul jõuti keskmiselt 52 % juhtudest lepingu sõlmimiseni; märgib, et üks põhjuseid, miks ebaõnnestunud hankemenetlusi on suhteliselt palju, võivad olla liidu hankereeglite kõrged nõudmised ja keerukus, sest pakkujatel võib olla eriti kolmandates riikides raske neid reegleid täita; nõuab, et Euroopa välisteenistus uuriks ebaõnnestunud hankemenetluste suhteliselt suure arvukuse põhjuseid ja pakuks välja lahendusi, et tagada nende tulemuslik rakendamine, säilitades samal ajal liidu kehtestatud standardid; peab kahetsusväärseks, et välistegevusega seotud hankereeglid muudeti uuesti sõnastatud finantsmäärusega lihtsamaks; rõhutab, et hankereeglite eesmärk on tagada, et rahastatud projektid järgivad kõrgeid standardeid ja neid ei ohusta pettus; kutsub Euroopa välisteenistust üles püüdlema igas hankemenetluses alati võimalikult kõrge kontrollitaseme poole; on veendunud, et asjaolu, et kolmandad riigid ei tunne liidu hankereeglite kõrgeid standardeid, ei tohiks kunagi olla ettekäändeks ega vabanduseks, et latti madalamale lasta;

13.väljendab heameelt selle üle, et 2023. aasta lõpus oli liikmesriikide ja muude liidu partneritega liidu delegatsioonides kokku 138 ühispaiknemiskohta, mida on 12 võrra rohkem kui 2022. aastal; märgib, et 2023. aastal sõlmiti ühispaiknemislepingute koguarvust 42 liikmesriikide ja partnerriikidega, 91 muude liidu partneritega ja viis olid sellised ühispaiknemislepingud, mille puhul oli lepingusuhe vastupidine; märgib, et 2023. aastal moodustasid ühispaiknemisalad 8 % liidu delegatsioonide kogu kontoripinnast ja puudutasid rohkem kui poolt liidu delegatsioonidest (75), mis näitab Euroopa välisteenistuse hoonete haldamise edukat optimeerimist, partnerite suurenenud huvi ruumide jagamise vastu kolmandates riikides ja ühispaiknemise tähtsust diplomaatilistes küsimustes;

14.märgib, et lähetuste eelarve oli 2023. aastal 18 948 650 eurot, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes 1,46 %‑list, st väga väikest kasvu, mille eesmärk oli kompenseerida inflatsioonist tingitud kulude suurenemist, kuid mis oli 2023. aasta reisikulude tegeliku kasvuga võrreldes ebapiisav; peab kahetsusväärseks, et Euroopa välisteenistusel ei ole komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja lähetuste ja reiside jaoks eraldi eelarverida ning komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja lähetus- ja reisikulud jagatakse välisteenistuse ja komisjoni vahel lähetuse eesmärgist sõltuvalt; märgib peale selle, et 2023. aastal kattis Euroopa välisteenistus komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kuue lähetuse kulud summas 2 995,14 eurot ja õhutaksokulud summas 288 145 eurot, mida oli 51 % vähem kui 2022. aastal, mil õhutaksokulud moodustasid 588 103 eurot; rõhutab, et liidu institutsioonide juhid peaksid näitama üldsusele ja kodanikele head eeskuju, eriti kui nad kasutavad oma kohustuste täitmisel liidu vahendeid; rõhutab, et lennuvõimalused tuleks valida usaldusväärse finantsjuhtimise kriteeriumide alusel, tingimusel et sellised alternatiivid on kättesaadavad ning päevakorra ja koosolekute toimumiskohaga kooskõlas; rõhutab, et läbipaistvus ja usaldusväärne finantsjuhtimine liidu avaliku sektori vahendite kasutamisel peavad jääma kõigi liidu institutsioonide aluspõhimõtteks;

15.toonitab, et kärbetel võib olla kahjulik mõju selliste välistegevuse vahendite rakendamisele nagu naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ ja „Global Gateway“; toonitab vajadust eraldada Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni ja tulevikusuundade analüüsi osakonnale piisavad vahendid, et jätkata tulemuslikku võitlust desinformatsioonikampaaniate vastu, mida autoritaarsed ja mitteliberaalsed režiimid kasutavad strateegiliste vahenditena; tunneb sellega seoses heameelt teadaande üle, et komisjoni kommunikatsiooni peadirektoraadis luuakse strateegilise kommunikatsiooni ja infomanipulatsioonide tõkestamise rakkerühm;

16.nõuab ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) meetmete ning muude asjakohaste rahu-, konfliktidele ja kriisidele reageerimise vahendite ning IT- ja turvaprotokollide eelarve suurendamist, et viia liidu tegevus ja suutlikkus praeguste ülemaailmsete probleemide ja konfliktidega täielikult vastavusse;

17.märgib, et pärast sisemist ümberkorraldamist lõi Euroopa välisteenistus 2023. aasta oktoobris uue üldjuhtimise teenistuse, mis koosneb kolmest osakonnast, mis vastutavad kontrollide, siseauditi ja planeerimise, aruandluse ja nõuete täitmise eest, et võimaldada Euroopa välisteenistusel anda paremini aru ning tagada parem juhtimine ja tegevuse parem järelevalve; peab tervitatavaks asjaolu, et loodi ka üldjuhtimise nõukogu, et tagada Euroopa välisteenistuses üldjuhtimise küsimuste sidusus; märgib ühtlasi, et Euroopa välisteenistus lõi rahu, julgeoleku ja kaitse haldusdirektoraadi, rahu, partnerluse ja kriisiohjamise direktoraadi ning kaks uut osakonda, mis tegelevad hübriidohtude ja kübervaldkonnaga ning merendusjulgeolekuga, et liidu tööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes paremini toetada;

18.märgib, et 2023. aastal viis üldjuhtimise teenistus läbi juhtimisprotsesside ja -poliitika toimivuskontrolli; väljendab heameelt selle üle, et nimetatud protsessi raames ajakohastas Euroopa välisteenistus auditi järelevalvekomitee põhikirja, vaatas läbi oma sisekontrolliraamistiku, iga-aastase juhtimiskava ja riskijuhtimisraamistiku;

19.märgib, et kooskõlas Euroopa välisteenistuse 2023. aasta auditikavaga viidi 2023. aastal lõpule kolm auditit, s.o erandite ja mittevastavuste registri haldamise audit ning kaks auditit kohalike töötajate palkade haldamise ning kohalike töötajate ja nendega samaväärsete töötajate töölevõtmise ja juhtimise kohta; märgib ühtlasi sügava murega, et organisatsioonilise ümberkorraldamise ja siseauditi üksuses seetõttu toimunud personali vahetumise tõttu ei olnud kavandatud julgeolekuauditit 2023. aastal võimalik alustada ning et sellise auditi tegemist hinnatakse uuesti aastateks 2025–2027 strateegilise siseauditi kava koostamisel; rõhutab, kui oluline on viia siseauditid läbi hoolsalt ja korrapäraselt; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et lõpuleviidud audititega seotud neli kriitilise tähtsusega ja 49 väga olulist auditisoovitust jäid 2023. aastal täitmata; nõuab, et Euroopa Parlamenti teavitataks soovituste rakendamisest;

20.märgib, et 2023. aasta detsembris võttis kontrollikoda pärast Euroopa välisteenistuse koordineeriva rolli auditit vastu lõpparuande, mille eesmärk oli hinnata, kas koordineerimine, eelkõige seoses teabehalduse, personali ja aruandlusega nii asutusesiseselt kui ka komisjoni ja nõukoguga oli tulemuslik; märgib, et 2023. aastal olid mõned auditisoovitused juba hõlmatud käimasolevate algatustega, nagu missioonikirjade saatmine äsja ametisse nimetatud suursaadikutele enne ametisse asumist, ning Euroopa välisteenistuse poolt alates 2019. aastast tehtud pingutused oma teabehaldusstrateegia rakendamiseks; kutsub Euroopa välisteenistust üles täielikult rakendama kontrollikoja aruandes esitatud soovitusi, et kõrvaldada tuvastatud puudused teabehalduses nii oma peakorteris ja liidu delegatsioonides kolmandates riikides kui ka komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kantseleis; palub, et Euroopa Parlamenti hoitaks kursis sellega, mida kontrollikoja soovituste põhjal ette võetakse;

21.märgib, et delegatsioonides 2023. aastal tehtud 26 kontrolli põhjal leiti, et delegatsioonide peamised probleemid on turvalisus, hooned ja halduskoormus; märgib, et Euroopa välisteenistus on delegatsioonides kehtestanud julgeolekuriskide juhtimise meetmed, mis põhinevad rahvusvahelistel standarditel ja parimatel tavadel; märgib, et 2023. aastal sõnastas Euroopa välisteenistuse kontrollitalitus viis kriitilist soovitust, mis kõik olid seotud kolme delegatsiooni juhtimisega; märgib, et kõigil juhtudel viidi soovitused ellu Euroopa välisteenistuse peakorteri poolse suurema järelevalve ja toetuse kaudu; väljendab heameelt vahendite üle, mille Euroopa välisteenistus on välja töötanud asutusesiseste juhtimisprobleemide lahendamiseks;

22.võtab teadmiseks, et 2023. aastal esitasid kolm liidu delegatsiooni (Kesk‑Aafrika Vabariigis, Sierra Leones ja Süürias) oma kinnitavates avaldustes reservatsioonid, mis puudutavad peamiselt komisjoni hallatavaid tegevuseelarveridu; rõhutab, et reservatsioonidel ei olnud olulist finantsmõju Euroopa välisteenistuse vastutusalasse kuuluvale halduseelarvele;

23.kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles tegema tihedat koostööd Euroopa Parlamendi bürooga Washingtonis ja ELi delegatsiooniga Ameerika Ühendriikides, et teha kindlaks, rahastada ja rakendada algatusi, mille eesmärk on tugevdada Atlandi‑üleseid suhteid, sealhulgas vahetusprogramme, mis on mõeldud spetsialistidele, kes töötavad nii ELi kui ka USA avalik-õiguslikes asutustes;

24.kutsub välisteenistust ja liidu delegatsioone üles jälgima tähelepanelikumalt demokraatia olukorda eri riikides ning andma suuremat logistilist ja tehnoloogilist tuge inimõiguste kaitsjatele ja põlisrahvaste esindajatele, keskendudes eelkõige naistele;

25.tuletab meelde, kui oluline on veelgi tugevdada meie toetust inimõigustele, demokraatiale ja arengule kolmandates riikides naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu, kuna demokraatlike riikide maailm on turvalisem maailm; rõhutab, et ELi digidiplomaatia ressursse tuleks praeguses kiire tehnoloogilise arengu ja geopoliitilise konkurentsi kontekstis veelgi suurendada; rõhutab, et ELi välistegevuse kaudu tuleks kolmandate riikide suhtes edendada keskkonnadiplomaatiat ja rohepööret, mis on üks ELi prioriteete; rõhutab, et Euroopa välisteenistusel peab olema keskne roll Lähis-Idas rahu ja stabiilsuse edendamisel ning rahastamist tuleb suurendada, et tagada humanitaarabi Liibanonis, Gazas ja Süürias, ka tuleb tugevdada inimõiguste järelevalvet; toonitab rahalise toetuse tähtsust Lähis‑Idasse, Pärsia lahe riikidesse ja Aafrikasse lähetatud Euroopa välisteenistuse delegatsioonide jaoks, et nad saaksid jätkata ELi välistegevuse elluviimist nendes piirkondades;

26.märgib, et kontrollikoja eriaruandes 14/2023 leiti puudusi metoodikas, mida komisjon ja Euroopa välisteenistus kasutasid partnerriikidele rahaliste vahendite eraldamiseks ning järelevalveraamistiku loomiseks, ning soovitati komisjonil ja Euroopa välisteenistusel eelkõige parandada rahaliste vahendite eraldamise metoodikat ja liidu toetuse mõju hindamist, keskenduda programmitöö protsessi ulatusele ning lihtsustada ja järjepidevalt kasutada mitmeaastaste sihtprogrammide näitajaid;

27.väljendab heameelt esimese Pärsia lahe piirkonda määratud ELi eriesindaja ametisse nimetamise üle;

28.juhib tähelepanu, et hiljutised sündmused, eelkõige Venemaa täiemahuline sõjaline sissetung Ukrainasse ja Venemaa‑poolsed vaenulikud püüded mõjutada Euroopa demokraatlikke protsesse, ning süvenev ebastabiilsus Lähis-Idas on viinud ELi välispoliitika ja selle elluviimise ELi liikmesriikide ja institutsioonide peamiste mureküsimuste hulka; rõhutab Euroopa välisteenistuse ja selle delegatsioonide keskset rolli liidu välispoliitika elluviimisel ning välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastases võitluses; rõhutab Euroopa välisteenistuse tähtsust liidu suhetes väljaspool liitu elava 25–30 miljoni ELi kodanikuga; tunnistab, et Euroopa välisteenistuse juba niigi struktuurselt alarahastatud eelarvet mõjutasid ebaproportsionaalselt teiste liidu institutsioonidega võrreldes kõrgemad inflatsioonimäärad ja sellele järgnenud energiakriis, mille põhjustas Venemaa agressioonisõda Ukrainas, ning tunneb muret nende negatiivsete tagajärgede pärast Euroopa välisteenistusele ja liidu institutsioonide tulemuslikkusele ning meetmete puudumise pärast praeguse eelarveolukorra parandamiseks, mis võib tõsiselt mõjutada liidu suhteid kolmandate riikidega;

29.väljendab heameelt Ukrainale antava vankumatu toetuse üle, sealhulgas EUAM Ukraine (Euroopa Liidu nõuandemissioon Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks) ja EUMAMi (Euroopa Liidu Ukrainat toetava sõjalise abi missioon) raames;

30.rõhutab, et liit peab suurendama spetsiaalselt soolise võrdõiguslikkuse ning naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava jaoks mõeldud liidu välispoliitika meetmete sihtotstarbelise eelarverea vahendeid, et tagada selliste algatuste järjepidev rahastamine, millega edendatakse sooteadlikku juhtimist, kaitstakse naiste õigusi ning võideldakse seksuaalse ja soolise vägivalla vastu konflikti- ja konfliktijärgses olukorras; rõhutab, et selline rahastamine on oluline kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamiseks, ohvritele keskendunud toetuse pakkumiseks ning sooliste aspektide integreerimiseks liidu diplomaatilistesse ja julgeolekualastesse pingutustesse;

31.rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse kolmandas tegevuskavas nõutakse, et 85 % liidu uutest meetmetest peavad aitama kaasa soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste ja tütarlaste võimestamisele; kutsub Euroopa välisteenistust üles kiirendama soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava eesmärkide saavutamist, keskendudes oma igapäevatöös sisuliselt selle tegevuskava peamistele tegevusvaldkondadele, sealhulgas soolise vägivalla lõpetamine, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ning mõjuvõimu suurendamise, võrdse osalemise ja juhtimise edendamine; märgib, et soolise võrdõiguslikkuse kolmas tegevuskava kaotab kehtivuse 2027. aastal, ning nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus töötaks sel eesmärgil välja ambitsioonikama soolise võrdõiguslikkuse neljanda tegevuskava, mis tagaks tugevama seose naiste õiguste ja võimestamise ning ELi välis- ja julgeolekupoliitika vahel ja oleks valmis rakendamiseks alates 2028. aastast;

32.juhib tähelepanu laste äärmiselt haavatavale olukorrale maailmas, eriti relvakonfliktides; väljendab tõsist muret kümnete tuhandete laste pärast, keda on mõjutanud relvakonfliktid kogu maailmas ja kes langesid 2023. aastal kohutava kuritarvitamise ohvriks ja kelle kõige põhilisemaid õigusi rikuti; kutsub Euroopa välisteenistust üles pöörama laste õigustele keskset tähelepanu;

33.tuletab meelde naiste õiguste ja LGBTQI+ kogukonna liikmete õiguste rasket olukorda paljudes maailma osades; rõhutab tungivat vajadust neid õigusi paremini kaitsta; rõhutab Euroopa välisteenistuse keskset rolli inimõiguste edendamisel kogu maailmas; kutsub Euroopa välisteenistust üles oma sellealaseid pingutusi suurendama;

34.peab valimisvaatlusmissiooni praktiliseks ja mõjusaks välispoliitika vahendiks, mis jääb liidu demokraatia toetamise poliitika ja strateegiate keskmesse; kutsub liitu üles tagama ELi valimisvaatlusmissioonidele piisavad vahendid, et laiendada neid ka kandidaatriikides ja naaberriikides toimuvatele valimistele;

35.märgib, et 2023. aasta lõpus oli ametikohtade loetelus esitatud ametikohtade täitmise määr 96,7 %; märgib, et Euroopa välisteenistuses oli kokku 2 812 töötajat, kelle hulgas oli 1 245 ametnikku, 450 ajutist teenistujat, 603 lepingulist töötajat ja 514 lähetatud riiklikku eksperti; märgib, et Euroopa välisteenistuse peakorteris ja delegatsioonides töötavate ametnike ja ajutiste teenistujate koguarvust moodustasid 62,5 % administraatorid, 32,8 % assistendid ja 4,8 % sekretärid;

36.märgib, et 2023. aasta lõpus töötas Euroopa välisteenistuses kokku 5 252 inimest, kel oli töösuhe kas otse Euroopa välisteenistusega või töövõtjaga ning kellest 46,2 % töötas Euroopa välisteenistuse peakorteris ja 53,8 % delegatsioonides; märgib, et Euroopa välisteenistuses töötavate inimeste koguarvust 46,5 % moodustasid koosseisuvälised töötajad ja töövõtjate töötajad; märgib, et suurim arv töövõtja juures töötavaid koosseisuväliseid töötajaid, kes töötavad Euroopa välisteenistuse ruumides, osutavad teenuseid infotehnoloogia, turvalisuse ja ohutuse ning arstiabi valdkonnas;

37.märgib, et 2023. aastal eraldasid eelarvepädevad institutsioonid Euroopa välisteenistusele 36 täistööaja ekvivalenti, sealhulgas 31 lepingulise töötaja ja viis lähetatud riikliku eksperdi ametikohta, millega seotud kulud kaetakse kahasse; märgib, et lisavahendeid eraldati kriisiohjefunktsioonidele, strateegilise kompassi rakendamisele ja muudele Euroopa välisteenistuse prioriteetidele; märgib, et 2023. aasta lõpus sai Euroopa välisteenistus sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse struktuuride jaoks veel 20 riikliku eksperdi ametikohta, millega seoses kulusid ei kaasne;

38.märgib, et 2023. aasta lõpuks oli Euroopa välisteenistuse seadusjärgsest töötajaskonnast 52,7 % mehed ja 47,3 % naised, mis näitab naiste osakaalu mõningast suurenemist võrreldes 2022. aastaga, mil 46,8 % töötajatest olid naised; väljendab heameelt tagasihoidlike edusammude üle, mida on tehtud soolise tasakaalu saavutamiseks kõrgemas juhtkonnas, kus naiste esindatus kasvas 6,3 %‑lt 2022. aastal 7,6 %‑le 2023. aastal, ja keskastme juhtide seas, kus see suurenes 30,1 %‑lt 2022. aastal 30,4 %‑le 2023. aastal; kutsub Euroopa välisteenistust üles suurendama jõupingutusi, et saavutada organisatsiooni kõigil tasanditel suurem ja nähtavam sooline tasakaal;

39.väljendab heameelt selle üle, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjon avaldasid 2023. aasta lõpus vahearuande ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (GAP III) rakendamise kohta, samuti otsuse pikendada selle ajakava 2027. aastani, et viia see kooskõlla mitmeaastase finantsraamistikuga; tunnistab GAP III tähtsust soolise võrdõiguslikkuse edendamisel liidu välistegevuse strateegilise prioriteedina ja selle rolli suurendamisel kõnealuses valdkonnas; väljendab heameelt selle üle, et 2023. aasta lõpus korraldas sooküsimuste ja mitmekesisuse suursaadiku meeskond tippjuhtidele esimesed sooteadliku juhtimise teemalised koolitused;

40.väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse esimese aruande üle LGBTIQA+ kogukonna liikmete vastu suunatud, välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste kohta, mille eesmärk on parandada arusaamist välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste taktikast ja edendada koostööd, sealhulgas ENISAga, et LGBTIQA+ kogukonda kaitsta; väljendab muret LGBTIQ+ kogukonna liikmete õiguste olukorra pärast maailmas ning kasvava vastuseisu pärast soolisele võrdõiguslikkusele, naiste õigustele ning seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele arengumaades; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles nende tagasilöökidega tegelema ja seadma prioriteediks kõnealuseid õigusi kaitsvate kodanikuühiskonna organisatsioonide sihipärase toetamise;

41.märgib, et komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja selgitas oma 2023. aasta juulis vastu võetud otsuses, et Euroopa välisteenistuse ajutiste teenistujate ja lepinguliste töötajate töösuhte maksimaalne kestus on 13‑aastase perioodi ajal kaheksa aastat ning erandlikel asjaoludel ja teenistuse huvides 15‑aastase perioodi ajal kümme aastat ning et liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud ajutiste teenistujate järjestikuste töölevõtmiste vaheline minimaalne ajavahemik oli kaks aastat pärast nende viimase lepingu lõppemist;

42.märgib, et 2023. aasta lõpus olid 1 695 ametnikust ja ajutisest teenistujast 863 (51 %) mehed ja 832 (49 %) naised, mis on veidi rohkem kui 2023. aastal; märgib, et lepingulistest töötajatest 57,4 % olid naised, mis on veidi rohkem kui 2022. aastal; peab siiski kahetsusväärseks, et naised on ikka eriti alaesindatud juhtivatel ametikohtadel, nii peakorteris kui ka delegatsioonides, ja üleesindatud peamiselt AST‑kategooria ametikohtadel; kutsub Euroopa välisteenistust üles avaldama keskastme ja kõrgemate juhtivate ametikohtade töötajate soolise ja rahvusliku jaotuse; palub Euroopa välisteenistusel selle küsimusega tegeleda, austades samal ajal kandidaatide pädevust ja teeneid; väljendab heameelt selle üle, et 2023. aasta rotatsiooni käigus pakuti delegatsioonides 42 juhtivat ametikohta ja naissaadikute arv suurenes 12 %, samas kui 2023. aastal olid 35,50 % neist naised (varem 31,70 %), mis on siiski endiselt alaesindatus;

43.täheldab, et kuigi Euroopa välisteenistuse töötajate seas on esindatud kõik liikmesriigid, püsib suur tasakaalustamatus, ja enim üleesindatud liikmesriik on Belgia, kust pärit töötajad moodustavad Euroopa välisteenistuse töötajate koguarvust 12,1 %; juhib tähelepanu sellele, et märkimisväärne geograafiline tasakaalustamatus on koondunud ka lääne- ja idapoolsete liikmesriikide vahel; märgib samuti, et juhtivtöötajate hulgas on kõige rohkem üleesindatud liikmesriik Itaalia, sest 15 % kõigist juhtivatest ametikohtadest on täidetud Itaalia kodanikega; märgib, et 141 ELi suursaadiku hulgas ei ole endiselt ühtegi kolmel liikmesriigil (Ungari, Luksemburg ja Malta), kuid kõige rohkem suursaadikuid on Prantsusmaal (22), Hispaanial ja Itaalial (16), Saksamaal (12) ja Belgial (10), mis tähendab, et 54 % kõigist suursaadikute ametikohtadest on täidetud neist viiest riigist pärit inimestega; kordab oma tungivat üleskutset Euroopa välisteenistusele jätkata kogu organisatsioonis ja kõigil tasanditel kindla geograafilise tasakaalu tagamist; kordab samuti oma muret soolise tasakaalu pärast; märgib, et naised on juhtivatel ametikohtadel eriti alaesindatud, samas kui AST‑ametikohtadel on nad üleesindatud; kutsub Euroopa välisteenistust üles avaldama keskastme ja kõrgemate juhtivate ametikohtade töötajate soolise ja rahvusliku jaotuse; palub Euroopa välisteenistusel selle küsimusega tegeleda, austades samal ajal kandidaatide pädevust ja teeneid;

44.märgib, et 2023. aastal korraldati delegatsioonides 52 juhtiva ametikoha täitmiseks ulatuslik roteerumine; väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse pingutuste üle suurendada liikmesriikide teadlikkust vajadusest meelitada väljakuulutatud ametikohtadele suurt hulka kandidaate ja pakkuda liidu suursaadikute ametikohtadele kvalifitseeritud kandidaate;

45.märgib rahuloluga, et 2023. aastal võttis Euroopa välisteenistus vastu mitmekesisuse ja kaasamise tegevuskava aastateks 2023–2025, üksikasjaliku tegevuskava ohutu ja lugupidava töökeskkonna ning ahistamise suhtes nulltolerantsi edendamiseks; märgib, et mõlema dokumendi osas konsulteeriti töötajate esindajate, töötajate ühenduste ja võrdsete võimaluste ühiskomiteega, mis nimetati ümber mitmekesisuse ja kaasamise ühiskomiteeks; märgib, et tegevuskava sisaldab ahistamisvastaseid ennetusmeetmeid, nagu kohustuslik e‑õppekursus kõigile töötajatele teemal „Ahistamise äratundmine ja sellega tegelemine töökohal“ ning kohustuslik juhtimiskoolitus teemal „Kuidas luua ahistamisvaba töökeskkond“; kutsub Euroopa välisteenistust üles jätkama juhtivate ja mittejuhtivate töötajate korrapärast koolitamist mitmekesisuse, võrdsuse, kaasatuse ja kuuluvusega seotud küsimustes;

46.märgib murega, et 2023. aastal sai Euroopa välisteenistus kolm abitaotlust seoses kahe ametniku väidetava psühholoogilise ahistamisega, mis viis kahe haldusuurimiseni, millest üks on veel pooleli ja teine lõpetati distsiplinaarkaristusega; märgib, et mitteametliku menetluse raames tegeles Euroopa välisteenistuse vahendusteenistus 28 juhtumiga, mis hõlmasid väidetavat psühholoogilist ahistamist ja 10 seksuaalse ahistamise juhtumit, ning et usaldusnõunikud tegelesid 2023. aastal 21 väidetava psühholoogilise ahistamise ja kuue seksuaalse ahistamise juhtumiga; märgib, et 2023. aastal valmistas Euroopa välisteenistus ette delegatsioonide kohalikele töötajatele mõeldud otsuse ahistamisvastaste meetmete kohta, mis võeti vastu 2024. aasta juunis; tunnustab jõupingutusi, mida Euroopa välisteenistus on teinud ahistamisvastase poliitika tugevdamiseks, sealhulgas kohustuslike e‑õppe moodulite kasutuselevõtt teadlikkuse suurendamiseks ja nn Istanbuli konventsiooni rakkerühma loomine, mille eesmärk on teha kindlaks meetmed, et tagada kõigile ohutum töökoht; väljendab siiski tõsist muret ahistamisjuhtumite püsivalt suure arvu pärast; kutsub Euroopa välisteenistust üles rakendama tugevamat ennetust, ohvriabi ja rangeid distsiplinaarmeetmeid, et tagada nulltolerants ahistamise suhtes ja ohutu töökeskkond;

47.märgib, et 2023. aastal võttis Euroopa välisteenistus mitu meedet, et tagada oma töötajate füüsiline ja vaimne heaolu, sealhulgas kõigi töötajate süstemaatiline tervisekontroll enne delegatsiooni lähetamist, psühholoogiline tugi ja teadlikkuse suurendamise meetmed; märgib, et 2023. aasta oktoobris võeti tööaja ja paindliku töökorralduse kohta vastu kaks otsust, mille tulemusel sai paindlikust tööajast Euroopa välisteenistuse peakorteris ja delegatsioonides kõigi töötajate, välja arvatud juhtide puhul vaikimise rakendatav töökord; märgib lisaks, et nende otsuste kohaselt võib Euroopa välisteenistuse peakorteris teha kuni kaks päeva nädalas ja delegatsioonides üks päev nädalas kaugtööd ning nii peakorteris kui ka delegatsioonides töötada kümme päeva aastas töökohast eemal; märgib, et kriisi korral, meditsiinilistel või muudel mõjuvatel põhjustel on endiselt võimalik teha kaugtööd erakorraliselt ka pikema aja jooksul;

48.on mures selle pärast, et nende Euroopa välisteenistuse töötajate arv, kes on olnud pikaajalisel haiguspuhkusel üle 50 päeva, suurenes 2022. aasta 111 töötajalt 2023. aastal 171 töötajale, mis tähendab 54 % kasvu; märgib, et meditsiiniteenistus rakendas läbipõlemisohu vältimiseks mitmeid meetmeid, nagu psühhiaatri töölevõtmine 2023. aasta detsembris ja haiguspuhkuse süstemaatilisem jälgimine meditsiiniteenistuse poolt, psühholoogiline tugi ja suunised nii töötajatele kui ka juhtidele, teadlikkuse suurendamise meetmed ja vaimse tervise esmaabi osutajate võrgustiku loomine; rõhutab, et juhid peavad tagama ülesannete õiglase jaotamise ning rakendama suuniseid ja paindlikku töökorraldust; kutsub Euroopa välisteenistust üles võtma pikaajaliste haiguste ja läbipõlemise ennetamiseks ennetavat lähenemisviisi, seades mõjusate toetusmeetmete abil esikohale oma töötajate vaimse heaolu;

49.võtab teadmiseks, et eelarvepiirangute tõttu vähendati tööle võetavate praktikantide arvu; kutsub Euroopa välisteenistust üles andma teavet peakorteris ja delegatsioonides töötavate praktikantide töötingimuste ja tasustamise kohta;

50.märgib, et 2023. aastal parandas Euroopa välisteenistus oma eetikaraamistikku, andes välja uued juhised keelata või piirata välisallikatest osaliselt või täielikult hüvitatavaid lähetusi, et vältida huvide konflikti ohtu, saates kõigile töötajatele eetilise käitumise meeldetuletuse; märgib, et Euroopa välisteenistus keskendus ka eetikat, huvide konflikte, sisekontrolli ja pettusevastast võitlust käsitlevate erikoolituste korraldamisele, mis on mõeldud ja kohandatud eri sihtrühmadele Euroopa välisteenistuse peakorteris ja delegatsioonides; märgib peale selle, et 2022. aastal vastu võetud 16 ametialase käitumise põhimõtet levitati jätkuvalt uutele tulijatele ja neid propageeriti laialdaselt, eelkõige eetika ja aususe ning ahistamisvastase poliitika kursustel; palub, et Euroopa välisteenistus teavitaks Euroopa Parlamenti oma eetikaraamistiku edasisest arengust; kutsub Euroopa välisteenistust üles pakkuma korrapäraseid kohustuslikke koolitusi eetika, sealhulgas tehisintellekti eetilise kasutamise ja vastutuse kohta;

51.väljendab heameelt selle üle, et 2023. aasta oktoobris võttis Euroopa välisteenistus vastu uue pettustevastase strateegia, mida kohaldatakse kõigi töötajate suhtes Euroopa välisteenistuse peakorteris ja delegatsioonides ning mis tulenes pettusega seotud riskide põhjalikust läbivaatamisest ja mille OLAF ametlikult heaks kiitis; peab kiiduväärseks, et Euroopa välisteenistus tegi töötajate koolitamiseks ja juhendamiseks erilisi jõupingutusi, eelkõige 2022. aasta detsembris loodud pettustevastase üksuse kaudu; märgib, et liidu delegatsioonidesse lähetatud Euroopa välisteenistuse töötajad osalesid aktiivselt mitmetel pettuseteadlikkuse ja pettuste ennetamise alastel koolitustel ja seminaridel, et liidu delegatsiooni uued töötajad said enne ametikohtadele asumist nendes küsimustes süstemaatiliselt koolitust ning et pettusevastase võitlusega seotud intranetilehekülge uuendati veelgi, et hõlbustada võimalikest pettusejuhtumitest teatamist ja pakkuda pettustevastaseks koolituseks rohkem võimalusi; palub Euroopa välisteenistusel korraldada kõigile töötajatele kohustuslikke korrapäraseid pettuseteadlikkuse ja pettuste ennetamise alaseid koolitusi;

52.märgib, et Euroopa välisteenistus ei saanud 2023. aastal ühtegi rikkumisest informeerivat teadet; märgib rahuloluga, et 2023. aastal hakkas Euroopa välisteenistus kooskõlas uue pettusevastase strateegiaga välja töötama spetsiaalset rikkumisest teatajate kaitse poliitikat; palub, et Euroopa Parlamenti teavitataks selle vastuvõtmisest, mis on kavandatud 2025. aastaks, ja selle rakendamisest välisteenistuses;

53.märgib, et 2023. aastal sai Euroopa välisteenistus viis huvide konfliktide deklaratsiooni, mida käsitleti kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega; märgib, et hankemenetluse hindamiskomisjoni liikmega seotud juhtumi puhul järeldas edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja, et võimalik huvide konflikt on olemas, ja vabastas töötaja hindamiskomisjoni liikme kohalt;

54.märgib murega, et OLAF algatas 2023. aastal kaheksa uurimist, mis on veel pooleli, seoses võimaliku väärkäitumisega hankemenetlustes ning lepingute ja sihttoetuslepingute täitmisega või võimalike rikkumistega, mis on seotud inimressursside küsimustega; märgib, et 2023. aastal olid pooleliolevad juhtumid seotud ametnike, ajutiste teenistujate ja kohalike töötajatega nii Euroopa välisteenistuse peakorteris kui ka delegatsioonides; palub, et Euroopa Parlamenti hoitaks nende uurimiste järelmeetmetega kursis; märgib, et kaheksa vanemat endiste ja praeguste töötajatega seotud juhtumit lõpetati koos soovitustega võtta viiel juhul edasisi meetmeid; märgib, et Euroopa välisteenistus suhtleb oma pettustevastase üksuse kaudu korrapäraselt OLAFiga ja tagab OLAFi soovituste õigeaegsed järelmeetmed; palub, et Euroopa Parlamenti teavitataks soovituste rakendamisest;

55.märgib, et 2023. aastal menetles Euroopa välisteenistus kümmet ombudsmani taotlust, millest üheksa olid seotud haldusdokumentidega ja üks dokumentidele juurdepääsu taotlusega; märgib, et ombudsman ei leidnud ühtegi täieliku ega osalise haldusomavoli juhtumit ega esitanud Euroopa välisteenistusele ühtegi soovitust;

56.võtab teadmiseks kõik meetmed, mis on võetud selleks, et suurendada teadlikkust organisatsioonivälisest tegevusest; tuletab meelde Euroopa Parlamendi taotlust võtta vastu eraldi rakendussätted organisatsioonivälise tegevuse ja ülesannete kohta, et kaitsta liidu kuvandit ja mainet, eelkõige delegatsioonide juhtide puhul;

57.märgib, et komisjoni asepresidendina on komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kohustatud järgima läbipaistvusregistri reegleid; rõhutab, et kuigi välisteenistus ei ole ELi lepingu artikli 13 tähenduses institutsioon ja ta ei osale otseselt liidu õigusloomes, on tal siiski oluline roll liidu õigusaktide osas seoses otsustega sanktsioonide ja rahvusvaheliste kaubanduslepingute läbirääkimiste kohta, millel on märkimisväärne regulatiivne mõju; märgib, et Euroopa välisteenistuse jaoks oleks väga oluline võtta kasutusele läbipaistvusmeetmed ning teavitada neist läbipaistvusregistri haldusnõukogu ja registriga liituda; kutsub välisteenistust üles avaldama kõik kohtumised igat liiki lobiorganisatsioonidega, sealhulgas liidu delegatsioonide juhtide kohtumised, et suurendada läbipaistvust; palub, et Euroopa Parlamenti teavitataks kõigist Euroopa välisteenistuse uutest algatustest läbipaistvuse parandamiseks; kordab, kui oluline on veelgi tugevdada liidu demokraatlikku kontrolli ning järgida kodanikuühiskonna organisatsioonidega suhtlemisel kõrgeid aruandekohustuse ja läbipaistvuse standardeid; palub liidu delegatsioonidel tagada, et kolmandate riikide kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja sotsiaalpartneritele eraldatud liidu vahendeid kasutatakse kooskõlas liidu väärtuste, poliitika ja finantsreeglitega;

58.nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ühineks ELi läbipaistvusregistriga, et viia oma tavad Euroopa Parlamendi ja komisjoniga kooskõlla, tagades kaitse- ja diplomaatiliste küsimustega seotud lobitöö ja finantshuvide täieliku avalikustamise;

59.märgib, et IT‑projektide, -seadmete ja küberturvalisuse kulud suurenesid 19,7 miljonilt eurolt 2022. aastal 29,9 miljoni euroni 2023. aastal, mis tähendab 52 % kasvu; märgib, et 2023. aastal käivitas Euroopa välisteenistus olulised digiteerimisprojektid, näiteks oma koostööplatvormi „HIVE“ kõigile kasutajatele peakorteris ja delegatsioonides, ning võttis Euroopa välisteenistuse peakorteris kasutusele välisteenistusesisese salastatud side- ja infosüsteemi (EC3IS), mida hakatakse järk-järgult kasutusele võtma ka tundlikes delegatsioonides ning mis ühendatakse hiljem komisjoni ja nõukogu vastavate süsteemidega;

60.märgib, et 2023. aastal hakkas Euroopa välisteenistus majutama ja kontrollima tehisintellektikeskkonda, et oleks võimalik kehtestada täielik tehisintellekti juhtimise mudel; märgib, et see tehniline samm pani aluse generatiivse tehisintellekti kasutamise suuniste ja tehisintellekti strateegia vastuvõtmisele 2024. aastal ning kontseptsiooni tõestamisele; palub, et Euroopa Parlamenti teavitataks tehisintellektistrateegia arengust;

61.märgib, et 2022. aastal vastu võetud julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassi rakendamise raames osales Euroopa välisteenistus oluliste poliitikadokumentide ja -vahendite vastuvõtmises, mis olid muu hulgas seotud küberkaitse, küberdiplomaatia, hübriidohtude, välissekkumise ja teabega manipuleerimisega; märgib, et Euroopa välisteenistus jätkas oma küberturvalisusalase suutlikkuse parandamist spetsialiseerunud töötajate töölevõtmise kaudu ning pakkus küberteadlikkusalast tegevust eri sihtrühmadele, sealhulgas julgeolekuhalduse meeskonnale, delegatsioonide liikmetele, uustulnukatele ja juhtidele; palub, et Euroopa välisteenistus pakuks kõigile töötajatele korrapärast kohustuslikku küberturvalisuse koolitust; nõuab lisaks liidu suuremat toetust Moldovale desinformatsiooni, hübriidohtude ja küberrünnete vastu võitlemisel; kutsub liidu delegatsiooni Moldovas üles suurendama pingutusi, et tõhustada Euroopa perspektiivi kajastavat ennetavamat ja mõjusamat kommunikatsioonistrateegiat, kaasa arvatud venekeelne teavitustegevus;

62.väljendab heameelt ELi partnerlusmissiooni loomise üle Moldovas (EUPM Moldova); rõhutab EUPM Moldova olulist rolli ning kutsub ELi ja selle liikmesriike üles pikendama missiooni volitusi 2025. aasta mai järgseks perioodiks, andes ühtlasi juurde vahendeid missiooni tulemuslikkuse suurendamiseks;

63.märgib murega, et 2023. aastal registreeris Euroopa välisteenistus turvateabe ja -sündmuste jälgimise rakenduse (SIEM) kaudu üle 29 623 küberhoiatuse, millest 92 intsidenti kinnitati küberrünnetena; märgib, et neli küberrünnet mõjutasid Euroopa välisteenistuse operatsioone, kuid ainult ühel olid märkimisväärsed tagajärjed; hoiatab, et Euroopa välisteenistus on väga tõenäoliselt sihtmärk hästi rahastatud osalejatele, sealhulgas neile, keda toetavad välisriigid, kes püüavad häirida liidu institutsioonide tööd; märgib, et Euroopa välisteenistuse infoturbekeskus (SOC) on reaalajas ohtude jälgimisel ja süsteemi nõrkade kohtade kindlakstegemisel peamine osaleja; palub, et Euroopa välisteenistus kaaluks jätkuvalt vajadust kasutajate küberdistsipliini ja -teadlikkuse järele oma küberturvalisuse raamistiku põhielementidena; rõhutab, kui oluline on, et Euroopa välisteenistus seaks jätkuvalt küberturvalisuse ja hübriidohtude leevendamise prioriteediks, tehes samal ajal tihedat koostööd teiste liidu institutsioonide ja liikmesriikidega selliste ohtude kindlakstegemiseks ja nende vastu võitlemiseks;

64.märgib, et Euroopa välisteenistus võttis 2023. aastal järelmeetmeid ühe Euroopa Andmekaitseinspektori järelepärimise suhtes pärast töötaja taotlust avaldada tema isikuandmed ELi veebikataloogis; märgib, et alates 2018. aastast pooleli olevat juhtumit käsitleti 2023. aastal ja see lõpetati 2024. aastal ning selle tulemus oli Euroopa välisteenistuse jaoks positiivne; võtab teadmiseks Euroopa välisteenistuse teadlikkuse suurendamise meetmed ja suunised, et tagada kogu oma võrgustikus andmekaitsevaldkonnas võrdsed tingimused, eelkõige ühise juhendi kolmandate isikute tehisintellektivahendite kasutamise kohta andmekaitse- ja küberturvalisusperspektiivist;

65.märgib, et võitlus välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastu oli ka 2023. aastal Euroopa välisteenistuse prioriteet; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Ülemkogu kiitis 2023. aasta detsembris heaks välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastaste meetmete paketi, mis põhineb olukorrateadlikkuse, vastupanuvõime suurendamise, häirete ja diplomaatilise reageerimise sammastel; märgib, et 2023. aastal suurendas Euroopa välisteenistus oma analüütilist suutlikkust koguda välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste tõendeid ning kujundada vastumeetmeid üha arvukamatele intsidentidele ja ohtudele, eelkõige enne 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi; märgib, et Euroopa välisteenistus käivitas ka uusi juhtprojekte, et suurendada teadlikkust ja võidelda Venemaa desinformatsiooni vastu, näiteks algatus EUvsDisinfo, mis jõudis 2023. aastal ligikaudu 20,3 miljoni inimeseni, ning luua kestlikke partnerlusi, et võidelda välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastu kogu maailmas; kutsub Euroopa välisteenistust üles eraldama koos komisjoniga piisavalt vahendeid, et võidelda tulemuslikult välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastu; toetab lubadust luua Euroopa demokraatia kaitse programm, et tuvastada, jälgida ja kustutada petlikku veebisisu, tugevdades seeläbi liidu suutlikkust võidelda välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastu ning suurendades oma toetust demokraatia kaitsmisele kolmandates riikides, eelkõige liidu naabruses; kutsub Euroopa välisteenistust ja liidu delegatsioone kolmandates riikides üles veelgi tugevdama oma suutlikkust liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud desinformatsiooni ja propaganda vastu võitlemisel ja selle tõkestamisel; kutsub Euroopa välisteenistust üles suurendama jõupingutusi, et võimestada kogu liidu kodanikke võitluses välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastu;

66.märgib, et 2023. aastal oli hoonete ja nendega seotud kulude eelarverida 3003 19 miljoni euro võrra suurem, kuid olulised hooldustööd lükati siiski edasi; on sügavalt mures selle pärast, et hooldus- ja julgeolekuvajaduste kuhjumine tekitab Euroopa välisteenistusele suuri probleeme seoses sellega, kuidas delegatsioonide võrgustikku turvaliselt ja tulemuslikult hallata ning tagada delegatsioonide töötajate eest hoolitsemise kohustuse täitmine; palub, et Euroopa välisteenistus töötaks välja mitmeaastased hädaolukorra lahendamise plaanid hoonete hoolduse ja turvalisuse jaoks;

67.märgib, et Euroopa välisteenistus kasutab ja haldab kinnisvara, mille pind on Euroopa välisteenistuse peakorteris umbes 87 618 m2 ja kogu maailmas 379 300 m2 ning mille hulgas on 174 kontorihoonet ja 152 suursaadikute elukohta; märgib, et 2023. aastal esitas Euroopa välisteenistus eelarvepädevatele institutsioonidele töödokumendi, milles kirjeldati oma kinnisvara ostmise poliitikat, mis praegu tähendab, et ostetud on 22 % kontorihoonetest ja 20 % suursaadikute residentsidest, saavutades seeläbi parima hinna ja kvaliteedi suhte;

68.märgib, et 2023. aasta aprillis avaldatud liidu delegatsioonidele kinnisvara ostmise poliitika ja Euroopa välisteenistuse 2024. aasta kinnisvarapoliitikat käsitleva töödokumendi eesmärk on saavutada liidu eelarve jaoks kõige soodsam pikaajaline lahendus; rõhutab, et ükski neist dokumentidest ei sisalda ideid delegatsioonide arvu vähendamiseks ega piirkondlike keskuste loomiseks; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus teavitaks Euroopa Parlamenti võimalikest edasistest suundumustest selles valdkonnas;

69.kutsub Euroopa välisteenistust üles säilitama oma olulist delegatsioonide võrgustikku kogu maailmas koos piisava personaliga, et parandada oma suutlikkust jõuda kolmandate riikideni;

70.märgib murega, et need eelarvepiirangud võivad tuua kaasa liiga paljude ELi saatkondade sulgemise ja lükata edasi turvarajatiste püstitamise mitmes liidu delegatsioonis, mis pärsib Euroopa välisteenistuse suutlikkust täita oma volitusi ja kaitsta liidu väärtusi ning tagada nõuetekohane hoolsuskohustus delegatsioonide kõigi töötajate suhtes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid annaksid Euroopa välisteenistusele ja komisjonile piisavalt rahalisi vahendeid, millega tagatakse liidu delegatsioonide võrgustiku puutumatuna hoidmine kui märguanne oma ülemaailmsest tegevusest;

71.märgib, et alates 2020. aastast on välisteenistus kujundanud oma büroohalduspoliitikat selliselt, et nii Euroopa välisteenistuse peakorteris kui ka delegatsioonides saaks üle minna koostööpõhisele ja paindlikule bürookontseptsioonile; märgib, et Euroopa välisteenistus alustas Schumani hoonekompleksi renoveerimist, alustades kuuendast ja seitsmendast korrusest, et saavutada kontoriruumide tõhusam kasutamine; märgib ühtlasi, et Euroopa välisteenistuse kriisile reageerimise keskus Schumani hoones valmis 2023. aastal; märgib, et delegatsioonides rakendati ühisbüroo kontseptsiooni kuue delegatsiooni uutes ruumides;

72.väljendab heameelt selle üle, et välisteenistus keskendub sellele, et tema hoonetesse pääseksid ka puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed; märgib, et Brüsselis asuv Belmonti hoone vastab juba tõketeta hoonete õiguslikele nõuetele ning NEO hoonekompleksi renoveerimisel kasutatud lahendus vastab ka puuetega ja piiratud liikumisvõimega kasutajate vajadustele; väljendab heameelt selle üle, et delegatsioonide puhul nähakse Euroopa välisteenistuse valikumenetlustes uute kontorihoonete puhul ühe peamise kvalifitseerimise tingimusena ette tõketeta ehituslahendused;

73.väljendab heameelt selle üle, et 2023. aastal jätkas Euroopa välisteenistus keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS/EMS) rakendamist, eelkõige luues keskkonna juhtkomitee ning võttes vastu keskkonnapoliitika ja asjakohase kommunikatsioonistrateegia, milles rõhutatakse Euroopa välisteenistuse pühendumust keskkonnahoidlikkusele kinnisvarahalduses; märgib, et EMASi juhtkomitee töötas 2023. aastal uute eesmärkide nimel, et 2030. aastaks oma CO2 jalajälge veel rohkem vähendada; märgib, et heakskiidetud meetmed hõlmavad maagaasi kasutamise vähendamist 35 %, paberi- ja veekasutuse ning jäätmetekitamise vähendamist poole võrra, lähetustel lühikese ja keskmise vahemaaga lendudel turistiklassi osakaalu suurendamist ning keskkonnahoidlike riigihangete paremat kasutamist;

74.väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus hakkas uutesse ühispaiknemislepingutesse lisama kestlikkusklausleid, mis hõlmavad nii kohustuslikke meetmeid kui ka vabatahtlikke tavasid; märgib, et mis puudutab juba jõus olevaid ühispaiknemislepinguid, siis neis on sõnaselgete keskkonnakestlikkuse klauslite asemel sätestatud üldpõhimõttena, et kõik ühispaiknemiskoha partnerid peavad järgima liidu kontoriruumide asukohas kohaldatavaid menetlusi ja tavasid;

75.märgib, et 2023. aastal jätkas Euroopa välisteenistus tööd selle nimel, et rakendada töötajate keskkonnahoidlikuma tööle- ja kojusõidu poliitikat ja kestlikumat reisimist käsitlevat poliitikat, mille tulemusel võeti 2024. aastal vastu olulised meetmed, nagu ühistransporditeenuste kasutamise kulude hüvitamise määra tõstmine 90 %‑ni kõigi töötajate puhul, kes parkimisvõimaluse kasutamisest loobuvad, ning eesmärk, et kui lähetusel käiakse lennukiga, tuleks vähemalt 60 % kilomeetritest läbida turistiklassis;

76.rõhutab, kui oluline on tugev poliitiline kaasatus, kahepoolne mõjuvõim, avalik ja kultuuridiplomaatia, et edendada liidu väärtusi ja võidelda desinformatsiooni vastu; rõhutab vajadust tugeva ja vastupanuvõimelise ning selge poliitilise juhtimisega välisteenistuse järele, et tegeleda praeguste probleemidega ning tagada liidu välispoliitika sidusus; nõuab tungivalt, et liidu delegatsioonid toetaksid rohkem tõeliselt demokraatlikke osalejaid ja kodanikuühiskonda Lääne‑Balkani riikides ning mõistaksid samal ajal jõuliselt ja avalikult hukka mitteliberaalsete ja ebademokraatlike osalejate tegevuse, mis on vastuolus liidu huvidega, ning tagaksid, et IPA III vahendite rakendamine oleks kooskõlas liidu eesmärkidega; kutsub selle piirkonna liidu delegatsioone üles kohaldama usaldusväärsemat ja tulemuspõhisemat lähenemisviisi, mis põhineb Kopenhaageni kriteeriumidel, eelkõige õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste kaitse valdkonnas, võttes eelkõige arvesse mõne Lääne‑Balkani riigi väheseid edusamme;

77.väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse suurepärase koostöö üle selliste organitega nagu OLAF, Euroopa Prokuratuur, kontrollikoda ja Euroopa Andmekaitseinspektor, mis kajastub korrapärastes kohtumistes ja teabevahetuses; võtab teadmiseks spetsiaalse töökorra sõlmimise 2024. aasta juunis; palub Euroopa välisteenistusel siiski institutsionaliseerida nende organitega tehtav struktureeritud koostöö, tagades süstemaatiliste pettuste avastamise mehhanismid liidu välistegevuse rahastamiseks, eelkõige suure riskiga konfliktipiirkondades ja ebakindlates riikides;

78.märgib, et 2023. aastal jätkasid Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa välisteenistus tehnilisi arutelusid Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas 2002. aastal sõlmitud institutsioonilise kokkuleppe asendamise üle; peab kahetsusväärseks, et 2023. aastal toimus üksainus tehniline kohtumine, mille järel nõukogu ei suutnud esitatud kompromisslahenduste suhtes kokkuleppele jõuda;

79.märgib, et 2023. aastal alustas Euroopa välisteenistus Euroopa Prokuratuuriga läbirääkimisi töökorra üle, mis allkirjastati 2024. aastal; märgib, et töökorras on arvesse võetud erilist konteksti, milles Euroopa välisteenistus tegutseb, rõhutades teabe kaitset, teabe konfidentsiaalsust ja töötajate puutumatuse kaitset;

80.märgib, et Euroopa välisteenistus eraldas oma 2023. aasta eelarves 990,5 miljonit eurot katseprojektile, mille eesmärk on käivitada Euroopa diplomaatiline akadeemia, mille raames koolitatakse liidu välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas 50 liikmesriikide ja liidu institutsioonide nooremdiplomaati, et luua tõeline Euroopa diplomaatiline korpus, et edendada liidu välispoliitikat ja välishuve; innustab seda algatust kui sammu ühtse ja hästi koolitatud Euroopa diplomaatilise korpuse edendamise suunas, mis suudab tulemuslikult esindada ja kaitsta liidu väärtusi ja huve ülemaailmsel areenil; rõhutab vajadust parandada Euroopa diplomaatilise akadeemia nähtavust kõigis liikmesriikides ning tugevdada selle rolli ja suutlikkust;

81.väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus laiendas 2023. aastal koostööd Euroopa Ombudsmaniga, et suurendada oma töötajate teadlikkust hea halduse põhimõtetest; märgib, et uus koostöötasand hõlmab seda, et Euroopa Ombudsmani büroo kutsutakse Euroopa välisteenistuse lähetuseelsetele seminaridele ja Euroopa välisteenistuse iga‑aastastele personaliseminaridele oma tööd tutvustama;

82.märgib, et Euroopa välisteenistuse eelarveeraldis on 22,2 miljonit eurot, mis on jaotatud eri eelarveridadele, mis hõlmavad väljaandeid, üritusi, strateegilist kommunikatsiooni, teavitustegevust ja ajakirjandust; väljendab heameelt selle üle, et demokraatia ja õigusriigi eest seismine on endiselt Euroopa välisteenistuse prioriteet, muu hulgas tugevdatud poliitika ja vahendite abil välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastu võitlemise kaudu;

83.juhib tähelepanu usuvabaduse rikkumiste arvu suurenemisele kogu maailmas; kutsub Euroopa välisteenistust üles oma töötajaid sellega seoses piisavalt varustama riikides, kus usuvabadust ei ole või kus usuvabadus on surve all (sealhulgas koolituskursuste kaudu); eesmärgiga alustada sellel teemal arutelusid kõigi tasandite asjaomaste ametiasutustega riikides, kus rikutakse usuvabadust; ning seada see oma välistegevuses kesksele kohale;

84.märgib, et Euroopa välisteenistus suhtleb oma kommunikatsioonitegevuse raames üldsusega avalike ürituste, lahtiste uste päevade ja külastajate rühmade vastuvõtmise kaudu; märgib, et 2023. aastal käivitas Euroopa välisteenistus eri kanalites Ukraina toetamise, Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja tagajärgede ja liidu väärtuste austamise kohta mitu temaatilist teavituskampaaniat; väljendab heameelt selle üle, et Ukraina oli jätkuvalt Euroopa välisteenistuse peamine prioriteet; märgib, et 2023. aastal tugevdas Euroopa välisteenistus oma kohalolekut sotsiaalmeedias ja suurendas oma jälgijate arvu LinkedInis 41,5 %, Instagramis 13,8 %, Twitteris 5,4 % ja Facebookis 4,7 %; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus tõhustaks kolmandate riikide kodanike teavitamist liidu poliitikast ja tugevdaks koordineerimispüüdlusi, mille eesmärk on suurendada liidu rahastatavate projektide nähtavust, eelkõige kandidaatriikides, et võidelda pahatahtlike osalejate katsete vastu liidu jõupingutusi õõnestada;

85.väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse osalemise üle Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimiste institutsioonilises teavituskampaanias, eelkõige teabekampaanias, mis oli suunatud 25–30 miljonile kolmandates riikides elavale Euroopa kodanikule Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise võimalike viiside kohta, eelkõige delegatsioonide võrgustiku kaudu; märgib, et kampaania jõudis 26 videokampaania ja enam kui 2 000 postituse kaudu sotsiaalmeedias 11 miljoni inimeseni;

86.rõhutab Euroopa välisteenistuse panust liidu üldistesse pingutustesse näidata kindlat toetust Ukrainale selliste algatustega nagu #StandWithUkraine kampaania ja sihipärased kommunikatsiooniprojektid, nagu Faces of Ukraine, Art vs. War ja Share Your Light;

87.innustab liidu delegatsioone ka edaspidi edendama ja tegema koostööd kolmandate riikide kohalike osalejate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega, et ergutada sotsiaaldialoogi ja dialoogi õigusriigi, põhiõiguste ja korruptsioonivastase võitluse üle; märgib, et 2023. aastal eraldati kodanikuühiskonna organisatsioonide temaatilise programmi raames, mille alusel sõlmitakse liidu partnerlused aruandekohustuslike ja läbipaistvate organisatsioonidega, 50 miljonit eurot liidu kodanikuühiskonna soodustava keskkonna süsteemile, mis jälgib ja edendab kodanikuühiskonna tegutsemisruumi 86 partnerriigis.