1.väljendab heameelt kontrollikoja positiivse arvamuse üle EPPO 31. detsembril 2023 lõppenud eelarveaasta raamatupidamiskontode usaldatavuse ja nende aluseks olevate kulude ja maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

2.tuletab meelde Euroopa Parlamendi tugevat toetust EPPO loomisele; tunnustab EPPOt kui sõltumatut liidu organit; rõhutab EPPO tähtsat rolli liidu finantshuvide kaitsmisel ning liidu pettustevastase raamistiku ja usaldusväärsusel, aruandekohustusel, läbipaistvusel ja vahendite usaldusväärsel finantsjuhtimisel põhineva laiema liidu süsteemi olulise osana; tunnustab EPPOt töö eest liidu eelarvet mõjutavate kuritegude, näiteks pettuse, korruptsiooni ja piiriülese käibemaksupettuse uurimisel, nende eest süüdistuse esitamisel ja õigusemõistmise tagamisel;

3.rõhutab tungivat vajadust eraldada kiiresti vajalikud vahendid, et tagada liidus COVID-19 vaktsiini omandamise käimasoleva uurimise õigeaegne lõpuleviimine, võttes eelkõige arvesse olulist avalikku huvi selle küsimuse vastu koos asjaoluga, et uurimine algas juba 2022. aastal ja seni ei ole ühtegi otsust avalikult teatavaks tehtud;

4.märgib, et pärast EPPO finantsautonoomia saavutamist 2021. aasta juunis on võimalik võrrelda ainult EPPO kahte viimast eelarve- ja tegevustulemust ajavahemikul 2022–2023; märgib sellega seoses, et EPPO tegevusega seotud eelarve suurendamist on endiselt väga raske hinnata, tulenevalt EPPO hiljutisest asutamisest, EPPO ja tema põhitegevuse ainulaadsusest, pettuste avastamise ettenägematusest, juhtumite eripalgelisusest, kaalutlusõiguse puudumisest süüdistuste esitamisel koos tuginemisega liikmesriikide kohtusüsteemide ressurssidele ja menetluspiirangutele, kindlaksmääratud seose puudumisest uurimiste arvu ja kulude vahel ning kaitstavate liidu finantshuvide ulatusest; märgib ka, et taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud juhtumite kulusid on raske hinnata, sest tegemist on enneolematu rakendamisviisi ja ressursside tohutu mahuga;

5.märgib, et EPPO-le 2023. aastaks eraldatud lõplik eelarve kokku oli 65,9 miljonit eurot, mis suurenes oluliselt (14,7 %) 2022. aastaks eraldatud 51,2 miljoni euroga võrreldes, samas kui 2021. aasta eelarve (26,2 miljonit eurot) oli seotud perioodiga, mis eelnes EPPO finantsautonoomiale; märgib, et EPPO eelarve sisaldab eelarvepädevate institutsioonide poolt 2023. aasta juunis EPPO taotlusel heaks kiidetud assigneeringute suurendamist 500 000 euro võrra (taotlus hõlmas ka inimressursse, mis on seotud EPPO turvaalase suutlikkuse olulise suurendamisega ja mis viis kaheksa ametikoha lisamiseni ametikohtade loetelus); peab kiiduväärseks, et 2023. aastal eelarvest tagasimakseid ei tehtud, võrreldes 10 %-ga (5,9 miljonit eurot) 2022. aasta esialgsest eelarvest ja 21 %‑ga (9,5 miljonit eurot) 2021. aastal; kordab, et EPPO-le tuleb anda piisavad vahendid oma volituste nõuetekohaseks täitmiseks;

6.väljendab heameelt eelarve kasutusmäära suurenemise üle, mis oli 2023. aastal 99,6 % (võrreldes 98,1 %-ga 2022. aastal ja 97,4 %-ga 2021. aastal); tunneb heameelt, et maksete üldine täitmismäär suurenes 2023. aastal 85,3 %‑ni (võrreldes 76,6 %‑ga 2022. aastal ja 71 %‑ga 2021. aastal) ning keskmine makseaeg vähenes 17 päevani (2022. aastal 23,8 ja 2021. aastal 21,0); märgib, et elektroonilise arveldamise moodul (e-arveldamine) võeti kasutusele 2023. aasta juunis ning see aitab veelgi vähendada halduskoormust, makseni kuluvat aega ja üldisi töötlemiskulusid; julgustab tööprotsesse veelgi täiustama, et maksimeerida tõhusust;

7.mõistab, et kuna eelarvetoetuse taotlused täideti vaid osaliselt, suunas EPPO rahalised vahendid uute Euroopa delegaatprokuröride töölevõtmisele, mis mõjutab EPPO suutlikkust teha üha rohkem uurimisi ja esitada süüdistusi, vajadust parandada organisatsiooni turvaolukorda ja kohtuasjade haldamise süsteemi juhtimist, mis võiks negatiivselt mõjutada piiriüleste uurimiste haldamist; rõhutab, kui oluline on lisarahastamine ja töötajate arvu suurendamine, et EPPO saaks tulemuslikult võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu, kaitsta liidu finantshuve ja toetada õigusriiki, mis on liidu peamised prioriteedid; nõuab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus suurendataks sihtotstarbeliselt rahastamist, et tagada eesmärkide ja kohustuste jätkuv täitmine;

8.on teadlik, et pärast finantsautonoomia saavutamist 2021. aasta juunis seadis EPPO prioriteediks uurimise, süüdistuse esitamise ja turvameetmetega seotud tegevuskulud ning see on toonud kaasa muude kui tegevuskulude piiramise ainult põhitaseme tugiteenustega; märgib, et sellega seoses eraldati tegevuskulude eelarveridadele (jaotis 3) kokku 28 312 075 eurot, mis moodustab 43 % EPPO 2023. aasta lõplikust eelarvest (võrreldes 21 047 346 euroga 2022. aastal, mis moodustas sellest 41 %); märgib, et peamised tegevusega seotud kulutegurid olid Euroopa delegaatprokuröride tasustamine (51 % põhitegevusest, võrreldes 42 %‑ga 2022. aastal), millele järgnesid IKT-tegevus, nagu EPPO kohtuasjade haldamise süsteemi hooldus ja arendamine (19 %, võrreldes 28 %‑ga 2022. aastal), ning keeleteenused (kirjaliku ja suulise tõlkega seotud tegevus) (14 %, sama mis 2022. aastal);

9.märgib, et Euroopa delegaatprokuröride töötasu ulatus 14,5 miljoni euroni (võrreldes 8,7 miljoni euroga 2022. aastal) ning see on peamine tegevuskulu, kuna Euroopa delegaatprokuröride arv suurenes 2023. aastal; väljendab heameelt Poola ja Rootsi ühinemise üle EPPOga, millest teatati 2024. aastal; märgib, et see ei mõjutanud 2023. aasta kulusid ja puudutab 2024. aasta eelarvet vaid vähesel määral, tulenevalt kahe Euroopa prokuröri ja mitme Euroopa delegaatprokuröri hilisest ja järkjärgulisest töölevõtmisest; mõistab, et usaldusväärsem kuluhinnang on võimalik alles 2025. aastal; väljendab heameelt selle üle, et programmi on lisatud Iirimaa uue valitsuse eesmärk ühineda EPPOga; kutsub Ungari valitsust üles EPPOga viivitamata ühinema, kuna Ungari on ainus seni EPPOga liitumata liikmesriik, kuigi õiguslikke või põhiseaduslikke takistusi ühinemiseks ei ole;

10.märgib, et lähetuste ja operatiivkoosolekute kulud suurenesid 2023. aastal veelgi (lähetuskulud olid 2023. aastal 11 75 000 eurot ja 2022. aastal 980 000 eurot); 2023. aastal olid operatiivkoosolekute kulud 659 752 eurot, võrreldes 170 000 euroga 2022. aastal, mis on kooskõlas uurimiste suurema intensiivsusega;

11.on teadlik, et tõlketeenuste kulud suurenevad kooskõlas EPPO kasvava töökoormusega eeldatavasti veelgi, ning tunnistab, et tõlkimiseks on vaja lisavahendeid; väljendab heameelt nii tõlketeenuste kasutamise kohta välja töötatud sisemiste suuniste üle, mille eesmärk on tugevdada kontrolli kulude üle, kui ka soovituse üle kasutada võimaluse korral masintõlketeenuseid, samuti riiklike teenuseosutajate kasutamise üle kehtiva määrusega lubatud piirides, et probleem lahendada; märgib sellega seoses, et kuigi määruse (EL) 2017/1939 artiklis 107 on sätestatud, et EPPO kesktasandi haldustegevuseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus, nähakse sellega ette ka operatiiv- ja kiireloomuliste küsimuste erinev käsitlemine ning antakse Euroopa delegaatprokuröridele volitused otsustada uurimiste eesmärgil tehtavate tõlgete korra üle kooskõlas kohaldatava riikliku õigusega;

12.märgib, et 2023. aastal allkirjastas EPPO olemasolevate raamlepingute alusel 234 erilepingut kogusummas üle 11 miljoni euro, kusjuures EPPO raamlepingute kasutamine suurenes märkimisväärselt (82 erilepingut väärtusega üle 6,5 miljoni euro), mis on suures osas tingitud EPPO raamlepingu kasutamisest teenuste osutamiseks infosüsteemide valdkonnas; märgib, et äärmiselt kiireloomulise olukorra tõttu sõlmiti ainult üks leping, mis puudutas EPPO kohtuasjade haldamise süsteemi, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel;

13.täheldab, et eelmisest eelarveaastast (2022) üle kantud assigneeringute summa oli 10 969 680 eurot (24,4 % EPPO 2022. aasta lõplikust eelarvest), millest kasutati ära 84,8 % (9 307 392 eurot) ja 15,2 % tühistati (võrreldes 21,4 %‑ga 2022. aastal), ning märgib, et prognoosid osutavad järjekordsele assigneeringute ülekandmisele 2024. aastal (9 392 989 eurot 2023. aastast 2024. aastasse), mis sõltub tulemustest; mõistab, et assigneeringute osaline tühistamine tuleneb EPPO haldustavade järkjärgulisest kujunemisest pärast finantsautonoomia saavutamist 2021. aastal; märgib, et 2022. ja 2023. aasta heaks kiidetud eelarvetega seotud üle kantud tühistatud assigneeringuid ei saadud kasutada olemasolevate või uute lepingute jaoks ega sünkroniseerida aastasuse põhimõttega, samas kui vastavate kulude kavandamine, mis on peamiselt seotud tõlkimise, koosolekute, lähetuste ja välistöövõtjatega, ei saanud olla täpne varasemate andmete ja arvnäitajate puudumise ning organisatsiooni kiire arengu tõttu; peab kiiduväärseks, et EPPO haldussuutlikkuse pidev tugevdamine lahendab need probleemid järk-järgult ning kuigi EPPO põhitegevuse laadi tõttu ei ole võimalik anda eelnevalt täielikku hinnangud, peaks tühistatud assigneeringute maht 2024. aastal eeldatavalt vähenema;

14.märgib, et 2023. aastal kiitis Euroopa peaprokurör haldusdirektori koostatud ettepaneku alusel heaks kaks eelarvevahendite ümberpaigutamist jaotiste vahel kokku 1,2 miljoni euro suuruses summas, millest anti teada kolleegiumile;

15.tunnistab vajadust piisava eelarvepaindlikkuse järele, et tegeleda ootamatute operatiivvajadustega (nagu 2023. aastal sõda Ukrainas, inflatsioonisurve või muud üleilmsed probleemid) ning võtab teadmiseks, et EPPO kasutas oma finantsreegleid assigneeringute õigeaegseks ümberjagamiseks eelarve muudatusettepanekute abil (üks juunis ja üks novembris) ning eelarve ümberpaigutamiste kaudu (üks septembris ja üks detsembris);

16.kordab oma tähelepanekut vananenud 2017. aasta finantsselgituse kohta, mida ei peeta enam otstarbekohaseks töökoormuse märkimisväärse alahindamise tõttu; tuletab meelde oma varasemat resolutsiooni, milles toonitatakse, et eelarve vahekokkuvõtte puudumine kohustab EPPOt ootama eelarve vastuvõtmise protsessi lõpuni järgmisel aastal kasutada olevatest ressurssidest selguse saamiseks, mis piirab EPPO suutlikkust prognoosida eelarve täitmist ettevalmistavaid tegevusi ning võimalusi, mis tuleks teha kättesaadavaks, et saavutada maksimaalne paindlikkus organisatsioonilise taristu arendamisel nii uuendusliku projekti jaoks nagu EPPO; märgib, et see mõjutab eelkõige töölevõtmise protsessi varajast alustamist ja lükkab muu hulgas edasi liikumise ametikohtade täieliku täitmise suunas ja EPPO üldise vastuvõtusuutlikkuse parandamise;

17.on endiselt seisukohal, et EPPO-le eraldatud eelarve- ja inimressursid peaksid olema piisavad, et võimaldada tal oma volitusi tõhusalt ja edukalt täita ning seonduvaid haldusmenetlusi tavapäraselt hallata; kordab oma üleskutset komisjonile vaadata tihedas koostöös EPPOga läbi EPPO eelarveraamistik, et leida asjakohased võimalused selle töö toetamiseks; kutsub komisjoni üles eraldama lisavahendeid, mis on põhjendatud keeruliste juhtumite arvu sagenemisega, ning rõhutab, et need ei tohiks sõltuda määruse (EL) 2017/1939 või Euroopa Prokuratuuri volituste läbivaatamisest, vaid pigem organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja liidu finantshuvide kaitse tähtsusest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal;

18.toonitab, et EPPO tegevus aitab kaasa ELi finantshuvide kaitsele ning peaks ka aitama nõuda sisse liidu eelarvest makstud summad, mida kuritegeliku tegevuse tõttu ei kasutatud sihtotstarbeliselt; usub, et summad, mis tulenevad Euroopa delegaatprokuröride poolt liikmesriikides võetud arestimis- ja konfiskeerimismeetmetest, võiksid pärast liikmesriikide ametiasutuste poolt nende meetmete võtmiseks kantud kulude mahaarvamist jõuda tagasi liidu eelarvesse kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikliga 38; on seisukohal, et arestimis- ja konfiskeerimismeetmetest tulenevat võimalikku tulu tuleks liidu eelarves kajastada mittesihtotstarbelise tuluna; kutsub komisjoni üles tegema asjaomaste riiklike ametiasutustega vajalikud korraldused, et võimaldada nende summade kandmist liidu eelarvesse;

19.tunnistab, et EPPO aitab selgelt kaasa Euroopa lisaväärtuse loomisele läbi koordineerimise ja liikmesriikidega tehtava koostöö liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning et EPPO on saavutanud määruses (EL) 2017/1939 sellega seoses seatud eesmärgid; ootab, et liikmesriigid täidaksid õiguslikke kohustusi ja teataksid EPPO-le kõigist asjakohastest juhtumitest; märgib murega, et mitmel juhul on liikmesriigid kuulutanud riigisisesteks juhtumiteks liidu finantshuve kahjustavad kuriteod, mis kuuluvad EPPO pädevusse; märgib, et mitmes riigis on mitmel juhul kerkinud esile liikmesriikide ametiasutuste ja Euroopa delegaatprokuröride vahelised pädevusküsimused; on teadlik, et määruse (EL) 2017/1939 artikli 25 lõike 6 kohaselt teeb EPPO pädevusega seotud lahkarvamuste korral otsuse sama liikmesriigi õigusasutus, kes vastutab riigi tasandil süüdistuse esitamiseks pädeva asutuse kindlaksmääramise eest; peab kahetsusväärseks, et paljudes osalevates liikmesriikides ei ole kehtivad menetlused ja riigiasutused, kellele on usaldatud pädevuskonfliktidega seotud otsuste tegemine, määratud kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939; rõhutab, et kui EPPO ja riikliku prokuratuuri vahel esineb pädevuskonflikt, võib riigiasutus, kellel on pädevuse andmise üle otsustamise volitused, jõuda otsusele ilma Euroopa Kohtult eelotsust taotlemata ning ta võib selle asemel teha EPPO-le siduva otsuse, ning juhib tähelepanu asjaolule, et see on vastuolus määruse (EL) 2017/1939 mõttega, milles on sätestatud, et Euroopa Kohtul on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 267 pädevus teha eelotsus EPPO ja liikmesriikide asutuste vahelisi pädevuskonflikte käsitleva sätte tõlgendamise kohta; on veendunud, et praegune olukord ei ole õiguslikult selge; ergutab kõiki liikmesriike tegema EPPOga tihedamat koostööd; rõhutab, et EPPO pädevus on selgelt välja toodud määruse (EL) 2017/1939 artikli 22 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 23 ning kõik liikmesriigid peavad seda määrust järgima; märgib, et kui liikmesriikidel on kahtlusi EPPO pädevuses konkreetse juhtumi puhul, on võimalik esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 267 ja määruse (EL) 2017/1939 artikli 42 lõike 2 punktile c; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks määruse (EL) 2017/1939 rikkumise korral juhtumi Euroopa Kohtule; märgib murega, et pädevuse küsimus võib viia uurimise peatamiseni; tunneb muret juhtumite uurimise peatamise korral tõendite võimaliku kadumise pärast; kutsub komisjoni üles koguma 2026. aastal esitatava hindamisaruande jaoks teavet pädevuskonfliktidega seotud juhtumite kohta;

20.kordab, et määruse (EL) 2017/1939 artikli 91 lõiget 6 tuleb rakendada nõuetekohaselt, ning rõhutab, et arvesse tuleb võtta süüdistuse esitamise ja uurimise kulude (sealhulgas selle sätte kohaste EPPO tegevuskulude erandjuhud) eripärasid; mõistab, et 2023. aastal sõlmiti esimene rahastamisleping määruse (EL) 2017/1939 artikli 91 lõike 6 alusel esitatud nõuete hüvitamise katseprojekti raames, et katta EPPO nimel riiklikul tasandil võetud erakordselt kulukate uurimismeetmete kulud; tunnustab asjaolu, et kontrollikoda auditeeris vastavat makset 2023. aasta auditi käigus ning seda peeti seaduslikuks ja korrektseks;

21.väljendab heameelt, et 2023. aastal tuli kolleegium kokku 22 korral ja võttis vastu 73 otsust, sealhulgas pettusevastase strateegia aastateks 2023–2025, ahistamisvastase poliitika seoses töötajate, kolleegiumi liikmete või Euroopa delegaatprokuröridega;

22.võtab teadmiseks, et EPPO pingutas jätkuvalt, et luua süsteem tõhususe kasvu ja kulude kokkuhoiu jälgimiseks, ning märgib, et 2023. aastal algatas EPPO eelarve ja tegevuse strateegilise ja operatiivse planeerimise ja järelevalve protsesside ning värbamisprotsesside läbivaatamise, et suurendada kiirust ja parandada pädevust; juhib tähelepanu, et üldiselt on kehtivad sisekontrollisüsteemid tõhusad;

23.märgib, et EPPO kindlustandva raamistiku edasiarendamiseks algatas EPPO siseaudiitor mitteoperatiivsete küsimuste puhul 2023. aastal EPPO kindlustandvate elementide piiratud läbivaatamise; on veendunud, et see ettevõtmine, mis on kavas lõpule viia 2024. aasta jooksul, annab tulemuseks soovitused, kuidas suurendada eelarvevahendite käsutaja suutlikkust esitada usaldusväärne kinnitav avaldus;

24.väljendab heameelt siseauditi üksuse korraldatud võrdlusanalüüsi üle, mille käigus võrreldakse EPPOs kasutusele võetud inimressursse muude liidu üksuste ja riikide prokuratuuride ressurssidega haldustuge ja operatiivtegevust sisaldavate standardsete tuginäitajate osas; märgib, et 2023. aastal testis siseauditi üksus sisejärelevalve keskkonda ja tegi esimese siseauditi, analüüsides Bulgaarias Sofias asuva EPPO detsentraliseeritud büroo töökeskkonda ja sisekontrolli;

25.kordab oma seisukohta, et siseauditi talitus ja siseauditi üksus peaksid oma tegevuse kooskõlastama, et nõustada ja abistada EPPOt peamiste põhiprotsesside kujundamisel ja eesmärkide saavutamisel;

26.märgib, et EPPO on arendanud välja oma ostuvõimekuse tulenevalt 2023. aastal käivitatud sihtotstarbeliselt korraldatud hankemenetlustest ning haldab oma erilepinguid ja tellimislehti 2023. aastal allkirjastatud kehtivate raamlepingute täitmisega seoses; märgib, et EPPO jätkab samal ajal oma ostuvõime haldamist teenustaseme kokkulepete kaudu teiste liidu institutsioonide, organite ja asutustega ning osaleb eri turuosalistega sõlmitud institutsioonidevahelistes lepingutes;

27.on teadlik, et 2023. aastal kehtestas haldusdirektor kõigi 17 sisekontrollipõhimõtte jaoks miinimumstandardid (hindamiskriteeriumid), mis põhinevad COSO 2013 integreeritud kontrolliraamistikul ja on EPPO sisekontrolliraamistikus määratud EPPO sisekontrollisüsteemi alustaladeks; märgib, et 72 vastavuskriteeriumist 51 on täidetud, 20 puhul on mõned elemendid olemas, kuid soovitav on edasiarendamine, ning ainult ühe kriteeriumi puhul ei ole märkimisväärset täitmist täheldatud; tunnustab asjaolu, et alates selle vastuvõtmisest kolleegiumis 2021. aasta märtsis on 71 % vastu võetud sisekontrolliraamistiku hinnangust edukalt ellu viidud, samas kui ülejäänud 29 % täielikuks elluviimiseks on vaja teha lisapingutusi;

28.tunneb heameelt, et 1. märtsil 2023 võeti vastu EPPO pettustevastase võitluse strateegia (2023–2025) ajakohastatud versioon, milles seati eesmärgid pettuste vastu võitlemiseks organisatsiooni kõigil tasanditel seoses spetsiaalse tegevuskavaga, mis on osa EPPO sisekontrollikeskkonnast ja mida jälgitakse korrapäraselt; tunneb heameelt, et EPPO sisekontrolliametnik vaatab iga-aastaselt läbi pettustevastase strateegia tegevuskava ja annab läbivaatamise tulemustest aru haldusdirektorile;

29.on teadlik, et kooskõlas EPPO finantsreeglitega tagas EPPO finantstehingute ja hankemenetluste piisava taseme finantstehingute (maksed, kulukohustused ja sissenõudekorraldused) ning hankemenetluste järelkontrolli kaudu ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2023;

30.märgib, et EPPO esitatud kuriteoteadete arv on suurenenud (2023. aastal 4 187, 2022. aastal 3 318 ja 2021. aastal 2 832) ning seetõttu suurenes pooleliolevate uurimiste arv (1 371 2023. aastal, võrreldes 865ga 2022. aastal ja 567ga 2021. aastal) ja tekitatud kahju hinnanguline suurus (19,27 miljardit eurot 2023. aastal, võrreldes 14,1 miljardi euroga 2022. aastal ja 5,4 miljardi euroga 2021. aastal); märgib, et teated, mis saadi eraõiguslikelt isikutelt (2 494, mida on 29 % rohkem kui 2022. aastal) ja liikmesriikide ametiasutustelt (1 562, mida on 24 % rohkem kui 2022. aastal), moodustavad suurima osa saadud operatiivsisendist, kuid kahetseb, et teistelt liidu institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt laekus endiselt väga vähe teateid (108), mis viitab sellele, et nendepoolne tuvastamine ja teatamine ei ole märkimisväärselt paranenud; märgib, et süüdistuste arv (139 süüdistust 2023. aastal, võrreldes 87ga 2022. aastal ja viie süüdistusega 2021. aastal) koos EPPO tehtud arestimisotsustega (1,5 miljardit eurot, võrreldes 359,1 miljoni euroga 2022. aastal ja 147 miljoni euroga 2021. aastal) näitavad EPPO kasvavat tulemuslikkust;

31.märgib, et võrreldes 2022. aastaga EPPO töökoormus 2023. aastal peaaegu kahekordistus, jõudes 1 927 aktiivse uurimiseni; tunnustab Euroopa Prokuratuuri viljaka tegevuse eest 2023. aastal, mis hõlmas 139 süüdistuse esitamist, 339 käibemaksuga seotud juhtumit ja rohkem kui 200 uurimist taasterahastu „NextGenerationEU“ rakendamise kohta; märgib ühtlasi, et EPPO hakkas liikmesriikide kohtute ette saatma rohkem liidu rahaga seotud pettuste toimepanijaid;

32.märgib, et 2023. aastal lõpetati 48 kohtuasja kohtuotsusega (võrreldes 20 juhtumiga 2022. aastal) ja konfiskeeritud summa oli 60 miljonit eurot (võrreldes 2 miljoni euroga 2021. aastal); toonitab, kui oluline on süstemaatiline aruandlus nende juhtumite järelmeetmete kohta, mis puudutavad võetud finantsmeetmeid (konfiskeerimine ja sissenõudmine), et saada selgem ülevaade EPPO tegevuse mõjust; väljendab heameelt EPPO ja komisjoni võetud meetmete üle, mille eesmärk on ühtlustada teabevahetust ja kohandada see piisavaks vastavalt võimalike haldusmenetluste vajadustele, et võtta meetmeid finantskuritegudest mõjutatud liidu eelarvevahendite tagasisaamiseks; kutsub komisjoni üles abistama EPPOt järelevalve- ja järeltegevuses nii, et EPPO piiratud ressursside kasutamine ei kalduks kõrvale nende uurimis- ja prokuröriülesannete täitmisest; julgustab EPPOt tegema paremat koostööd teiste liidu pettustevastase struktuuri komponentidega, nagu Eurojust ja Europol, kui see on võimalik ja asjakohane, või kasutama OLAFi kaudu liikmesriikides loodud pettustevastaseid koordineerimistalitusi, et jälgida selle uurimiste tulemusi;

33.rõhutab vara tagasivõitmise olulist rolli organiseeritud kuritegevuse takistamiseks usaldusväärse hoiatuse loomisel; väljendab heameelt EPPO osalemise üle rahvusvahelistes võrgustikes, et veelgi edendada kuritegelikul teel saadud vara tagasivõitmise toiminguid; rõhutab, et komisjon peab kutsuma EPPO osalema hiljuti loodud koostöövõrgustikus, mis tegeleb vara tagasivõitmise ja konfiskeerimisega; märgib, et pettusega seotud kuritegude õigeaegne ja tulemuslik uurimine ja nende eest vastutusele võtmine võib anda liidu ja liikmesriikide eelarvetele märkimisväärset kokkuhoidu;

34.on mures taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisega seotud EPPO uurimiste arvu suurenemise (2023. aasta lõpus oli 233 uurimist, võrreldes 15 juhtumiga 2022. aasta lõpus) ja nende vastava hinnangulise rahalise kahju pärast (1,86 miljardit eurot); on eriti mures, et vaatamata uurimiste suurele arvule ei ole liikmesriikidel praegu kohustust teatada komisjonile rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS) kaudu taaste- ja vastupidavusrahastu juhtumitest; tuletab meelde kohustust teavitada EPPOt kõigist taaste- ja vastupidavusrahastut mõjutavatest pettusejuhtumitest ning rõhutab, et sellised juhtumid on olulised ka varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemiga seotud meetmete puhul; rõhutab, et Euroopa Prokuratuuri töökoormus, mida algselt alahinnati, on märkimisväärselt suurenenud ja eeldatavasti kasvab jätkuvalt, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud juhtumite arvu sagenemise tõttu, ning asjakohased analüüsid näitavad, et pettuse-, korruptsiooni-, topeltrahastamise ja huvide konflikti juhtumite arv võib lähiaastatel suureneda; kutsub EPPOt üles süstemaatiliselt analüüsima ja tuvastama pettusemustreid liikmesriikides, kus on avastatud mitu taaste- ja vastupidavusrahastu juhtumit, ning edastama need mustrid liikmesriikidele, komisjonile ning taaste ja vastupidavuse rakkerühmale, et tõhustada ennetusmeetmeid pettuseohu vähendamiseks; kutsub EPPOt, komisjoni ja OLAFit üles tegema tihedat koostööd, et minimeerida nii palju kui võimalik selliste pettuste mõju liidu eelarvele ning kaitsta taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkide saavutamist; kordab oma üleskutset komisjonile anda EPPO-le piisavad suunised selle kohta, kuidas toetada ja edendada parandusmeetmete võtmist, mis järgnevad EPPO sõltumatule uurimisele ning taaste- ja vastupidavusrahastut mõjutavate pettuste eest süüdistuste esitamisele, ning hoida eelarvepädevaid institutsioone olemasolevate võimalustega kursis;

35.mõistab, et EPPO reageeris Euroopa Parlamendi nõudmisele luua parem järelevalvesüsteem ning tõhustada uurimiste ja süüdistuste esitamise järelmeetmeid, käivitades digitaalsete statistikavahendite projekti, mis võimaldaks tema töödeldavaid andmeid paremini kasutada, ning töötades välja strateegilise analüüsivõime pettusemustrite tuvastamiseks; jagab EPPO seisukohta, et nende pingutuste edukus on otseselt seotud kasutada olevate vahenditega, ning kutsub komisjoni üles võtma seda tegevust ja sellega seotud kulusid arvesse tulevastes ettepanekutes määruse (EL) 2017/1939 ja eelarvevahendite kohta;

36.tunnustab EPPO pingutusi peamiste tulemusnäitajate kehtestamisel nii põhi- kui ka haldustegevuse jaoks koos eripärasest ärimudelist tulenevate konkreetsete eesmärkidega; kordab oma märkust, et põhitegevusega peavad kaasnema viited arestitud, konfiskeeritud ja lõpptulemusena liidu eelarvesse tagasi makstud summade kohta, mille tagamine on lõppkokkuvõttes pettusevastase raamistiku, mille oluline osa EPPO on, raison d'être; mõistab, et järelevalve- ja järelmeetmed, sealhulgas aruandlus tagasi nõutud vahendite kohta, ei kuulu EPPO pädevusse ning eeldavad vahendeid ja eriõigusi, mis ei kuulu EPPO ülesannete hulka; palub komisjonil toetada EPPOt selle olulise ülesande täitmisega seotud näitajate kindlakstegemisel, toonitades, et parem järelevalvesüsteem ning rohkem hea üksikasjalikkusega andmeid, mis on koondatud klastritesse üleastumise liigi, huvivaldkonna või geograafilise piirkonna kaupa, võiksid teha EPPO uurimiste mõju käegakatsutavamaks ja võimaldada tuvastada pettusemustreid;

37.täheldab töötajate arvu kasvutrendi: töötajate arv suurenes 58-lt 2020. aastal 122-le 2021. aastal, 217-le 2022. aasta lõpus ja 238-le 2023. aasta lõpus; on teadlik, et 2023. aastal taotles EPPO eelarvepädevatelt institutsioonidelt 20 lepingulise töötaja ametikoha kaotamist ja 20 ajutise teenistuja ametikoha loomist, milleks anti luba ja mille EPPO samal aastal ellu viis ja mille tulemusel jäi töötajate koguarv muutumatuks (248 töötajat, neist 171 ajutist teenistujat, 48 lepingulist töötajat ja 29 lähetatud riiklikku eksperti), kuid ülesannete jaotus oli erinev (191 ajutist teenistujat, 28 lepingulist töötajat ja 29 lähetatud riiklikku eksperti); juhib siiski tähelepanu, et teatavate turvaalaste vajakajäämiste väljaselgitamise järel taotles EPPO 2023. aasta mais paranduseelarvega juurde ametikohti, et suurendada füüsilist, info- ja küberturvalisust kesk- ja detsentraliseeritud tasandil, kusjuures 21st turvasektorisse taotletud ametikohast eraldati 2023. aasta novembris ainult kaheksa (1 AD 9, 4 AD 6 ja 3 AST 3) edasiseks turvameetmete võtmiseks, mis viidi lõpule 2024. aastal;

38.juhib tähelepanu, et 2023. aastal oli keskasutuse ametikohtade täitmise määr 92,97 % ja töötajaid 238, võrreldes eelarves ette nähtud 256 ametikohaga; märgib, et Euroopa delegaatprokuröride 140 ametikohast oli 2023. aasta lõpus täidetud 130 ning 10 delegaatprokuröri alustas tööd 2024. aasta alguses, millega saavutati ametikohtade täitmise määr 100 %; märgib, et EPPO tugevdas oma suutlikkust korraldada õigeaegseid ja läbipaistvaid värbamismenetlusi, viies 2023. aastal lõpule 24 valikumenetlust ja võttes tööle 45 koosseisulist töötajat ja 8 uut Euroopa prokuröri ning nimetades ametisse 35 uut Euroopa delegaatprokuröri;

39.märgib, et 2023. aasta detsembri seisuga oli tööjõu voolavus (ajutised teenistujad ja lepingulised töötajad) 4,62 % 2023. aasta konsolideeritud tegevusaruande kohaselt oli ajutiste teenistujate ja lepinguliste töötajate voolavus 5,9 %., mis tähendab, et kogu aasta jooksul lahkus töölt kokku 11 töötajat, kusjuures peamine põhjus oli siirdumine teise institutsiooni (neli juhtumit) ja siirdumine teistes liidu institutsioonides pakutavatele kõrgematele ametikohtadele (seitse juhtumit); märgib, et sellise voolavuse peamine põhjus on Luksemburgi tööturu eripära, kus on väga piiratud talendireserv ja väike erioskuste pakkumine;

40.tunnustab komisjoni pingutusi EPPO lisaametikohtade taotluste rahuldamiseks; on veendunud, et töökoormuse väljavaade osutab lisavahendite vajadusele, võttes eelkõige arvesse mahajäämust ja taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud uusi juhtumeid ning kaugeleulatuvaid käibemaksupettusi ning võttes arvesse ka seda, et haldus- ja kesksed tugifunktsioonid peaksid kooskõlas tööjõu lisandumisega suurenema; juhib tähelepanu vajaduste ja suutlikkuse alahindamise ohule; märgib, et kohapealsete ajutiste töötajate ja koosseisuväliste teenuseosutajate kulud olid 2023. aastal 4 235 242 eurot; julgustab komisjoni ja EPPOt leidma jätkusuutlikku pikaajalist lahendust, mis võimaldaks järjepidevust, hoiaks konfidentsiaalsust ja säilitaks väljakujunenud pädevused; hindab kõrgelt, et EPPO täiendavad operatiivvajadused on põhjalikult kajastatud EPPO ühtses programmdokumendis aastateks 2024–2026 ja EPPO eelarvetaotlustes;

41.märgib murega, et Luksemburgi tööturg on väga konkurentsitihe ning liidu haldustasandil pakutavad finantstingimused ei ole kohalikul turul pakutavaga võrreldes atraktiivsed (tulenevalt töötasude erinevast indekseerimisest kogu aasta jooksul) ning neis ei võeta nõuetekohaselt arvesse Luksemburgi kõrget elukallidust, mis on muutunud inflatsioonimäära ja eluasemekulude suurenemise tõttu veelgi keerulisemaks probleemiks; märgib, et EPPO ei saa pakkuda oma töötajatele ELi ametnikuks saamise karjäärivõimalust ning seetõttu on need ametikohad veelgi vähem atraktiivsed kui ülejäänud neljas Luksemburgis tegutsevas liidu institutsioonis; juhib tähelepanu, et selle tulemus on kas väga piiratud arv taotlusi vabadele ametikohtadele või see, et valitud kandidaadid lükkavad kõrge elukalliduse tõttu tööpakkumise pärast selle saamist tagasi; kutsub EPPOt ja komisjoni üles rakendama meetmeid, mis suurendavad EPPO atraktiivsust rahvusvahelise kogemusega kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide jaoks, nagu eelarvepädevate institutsioonide poolt 2025. aastaks heaks kiidetud madalama palgaastmega töötajate eluasemetoetus, nagu on soovitanud kõrgetasemeline institutsioonidevaheline töörühm; märgib teatavate rahvuste üleesindatust töötajate seas;

42.märgib, et 2023. aasta lõpu seisuga oli geograafiline ja sooline tasakaal 238 töötaja lõikes (137 meest ja 101 naist) üldiselt tagatud; on seisukohal, et EPPO töötajaskonna jaotust kodakondsuse järgi jälgivad pidevalt need, kes värbavad uusi töötajaid, püüdes tagada tasakaalu, pidades eelkõige silmas ebavõrdset jaotust taotlejate päritoluriigi osas, kusjuures Itaalia (34), Rumeenia (33), Kreeka (26) ja Belgia (24) on 26 eri kodakondsuse osas rohkem esindatud; julgustab EPPOt võtma ennetavaid meetmeid, et tagada oma töötajate hulgas rahvuste tasakaalustatud esindatus, mis kajastab osalevate liikmesriikide mitmekesisust; väljendab muret soolise jaotuse pärast kõrgema juhtkonna ametikohtadel (neli meest ühe naise kohta) ja nõuab, et seda küsimust käsitletaks üldise mitmekesisuse strateegia raames; nõuab iga-aastase aruande avaldamist, mis oleks liigitatud soo, kodakondsuse ja tööhõivekategooria alusel ja mis sisaldaks konkreetseid meetmeid, et kõrvaldada lüngad värbamisel ja karjääri edendamisel ning jälgida ja kõrvaldada tasakaalustamatust;

43.on teadlik, et otsus viia ellu mitmekesisuse ja kaasamise strateegia tehti 2023. aastal ning strateegia töötati välja 2024. aasta jooksul; julgustab EPPOt tegema edusamme strateegia vastuvõtmisel ja algatama korrapäraselt oma töötajate seas küsitlusi, edendades vastastikust hindamist liidu pettustevastase struktuuri teiste komponentidega, nagu Eurojust, OLAF ja Europol; mõistab, et EPPO mitmekesisuse ja kaasamise poliitika põhineb 2023. aasta märtsis vastu võetud ELi asutuste võrgustiku mitmekesisuse ja kaasamise hartal, ning usub, et see soodustab üldiselt mitmekesisust, et teha töökoht erivajadustega kandidaatide jaoks atraktiivsemaks; kordab oma nõudmist, et EPPO võtaks viivitamata vastu mitmekesisuse ja kaasamise harta, võttes arvesse töötajate arvu suurenemist 2023. aastal;

44.märgib, et 2023. aasta lõpu seisuga osales 396 töötajast 341 (võrreldes 275 töötajaga 332st 2022. aastal), sealhulgas ajutised teenistujad, lepingulised töötajad, liikmesriikide lähetatud eksperdid ja Euroopa delegaatprokurörid, uurimistegevuses (st 86,10 %, võrreldes 82,83 %-ga 2022. aastal ja 86 %‑ga 2021. aastal) ning 55 töötajat (võrreldes 57 töötajaga 2022. aastal) olid seotud haldustoe ja kontrolli funktsioonidega;

45.väljendab heameelt selle üle, et 2023. aastal nimetati EPPOs ametisse kaheksa uut Euroopa prokuröri ja 35 uut Euroopa delegaatprokuröri; kordab, et EPPO saab täita oma rolli ainult siis, kui tema suhtes kehtib täielik kohtusüsteemi sõltumatus, mis tuleneb tulemuspõhisest ja objektiivsest ametisse nimetamise menetlusest; ergutab liikmesriike aitama sellega seoses kaasa Euroopa Prokuratuuri täielikule sõltumatusele;

46.toonitab, et Euroopa delegaatprokuröride ametisse nimetamine on EPPO ja liikmesriikide ühine vastutusvaldkond; rõhutab, et ametisse nimetamise menetlus peab alati olema kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikliga 17 ja liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõttega;

47.toonitab, et Euroopa delegaatprokuröridel on vaja rohkem karjäärivõimalusi, et meelitada ligi ja hoida kogenud spetsialiste; nõuab paremaid töötingimusi, sealhulgas selget karjääri edenemist ning sotsiaalkindlustuse ja pensionikorralduse standardimist osalevates liikmesriikides, millega tagatakse, selle et riiklikud palgaerinevused ei takista kvalifitseeritud kandidaate kandideerimast;

48.tunnustab asjaolu, et 2023. aasta jooksul ja 2024. aasta alguses jõudis Euroopa delegaatprokuröride arv algselt kavandatud 140ni; väljendab heameelt otsuse üle viia Euroopa delegaatprokuröride töötasud kooskõlla samaväärse vastutustasemega ELi ametnike tasuga ja mitte piirduda 80 %‑ga ELi ametnike palgast, nagu algselt ette nähti; on seisukohal, et see otsus suurendab Euroopa delegaatprokuröri ametikoha atraktiivsust, sillutades teed kogenumate riiklike prokuröride töölevõtmisele, kelle riiklik palk oli suurem kui EPPO pakutav tasu, ning vähendab samal ajal EPPO halduskoormust Euroopa delegaatprokuröride teenistustingimuste artikli 16 lõike 1 rakendamisel, milles on sätestatud, et riiklikust palgast väiksema netotöötasu kogusumma puhul nähakse ette lisasumma, et tagada töötasu vastavus eelmisele tasemele;

49.rõhutab, et Euroopa prokuröride ja Euroopa delegaatprokuröride valikumenetlust ei halda EPPO iseseisvalt, kuna Euroopa prokuröride kandidatuurid seavad üles liikmesriigid ja seejärel nimetab nad ametisse Euroopa Ülemkogu, samas kui Euroopa delegaatprokuröride kandidatuurid seavad üles liikmesriigid ja nad nimetab ametisse kolleegium; on seisukohal, et kvalifitseeritud kandidaatide osalemist võiks suurendada ning ametisse nimetamise protsess võiks kujuneda selektiivsemaks, kui anda selge karjääriväljavaade ja tagada soodsam halduskord sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse osas; kordab, et Euroopa delegaatprokuröride eristaatuse loomine oleks kooskõlas nende õigusalase funktsiooni laadiga ja teeks need ametikohad atraktiivsemaks; kutsub komisjoni üles pakkuma määruse (EL) 2017/1939 muutmise korral välja asjakohased lahendused;

50.mõistab, et iga liikmesriik on kohustatud (määruse (EL) 2017/1939 artikli 96 lõike 6 kohaselt) kehtestama seadusandliku või halduskorra, et säilitada Euroopa delegaatprokuröride osalus ja kaetus (sealhulgas maksed) asjaomastes riiklikes sotsiaalkindlustus-, pensioni- ja kindlustusskeemides, kuid mitu liikmesriiki ei ole seda kohustust veel täielikult täitnud; kutsub seetõttu komisjoni üles pakkuma määruse (EL) 2017/1939 läbivaatamisel välja tõhusa lahenduse Euroopa delegaatprokuröride sotsiaalkindlustuse ja tervisekindlustuse puudujääkide kõrvaldamiseks;

51.märgib, et 2023. aastani esitati Euroopa Kohtule viis kaebust Euroopa delegaatprokuröride ametisse nimetamise kohta, millest kolm lõpetati (kas lükati või võeti tagasi) ja üks lükati tagasi, kuid Euroopa Kohtus on praegu pooleli apellatsioonkaebus, kusjuures kõige viimane kaebus kolleegiumi otsuse peale lükata tagasi liikmesriigi üles seatud isiku nimetamine Euroopa delegaatprokuröriks võeti vastu 2024. aasta juulis, kuna kolleegiumi otsus ei olnud piisavalt põhjendatud, ning praegu analüüsitakse otsuse tühistamise elluviimise viisi; märgib, et Üldkohtule ei ole esitatud uusi kaebusi EPPO ametikohtadele nimetamise kohta;

52.märgib, et 2023. aastal võeti kasutusele EPPO koolitus- ja arengustrateegia, mille eesmärk on edendada pidevõppe kultuuri ning hõlbustada töötajate muutuvate õpivajaduste pidevat hindamist ja kohandamist koos katselise õpivajaduste analüüsiga;

53.märgib seoses töötajate füüsilise ja vaimse heaolu kaitsmiseks kehtestatud meetmete ja poliitikaga, et 2023. aastal vaatasid kõik asjaomased sidusrühmad (personalikomitee, töötajad üldiselt ja juhtkond) kõik meetmed läbi ja toimusid konsultatsioonid, et püüda leida tasakaal EPPO kui kasvava ja kiiresti muutuva organisatsiooni ootuste ja tegelikkuse vahel; märgib, et EPPO kasutab paindliku tööaja kava ja kodust töötamise standardkava, milles nähakse lähtetasemena ette üks kaugtöö päev nädalas ja maksimaalselt kolm kaugtööpäeva nädalas ning kaugtööpäevade lisamise võimalused tõsiste tervise- või perekondlike piirangute tõttu; märgib, et praegune raamistik sisaldab ka võimalust töötada igal aastal 10 päeva väljaspool teenistuskohta, mida kasutatakse muude puhkusepäevadega seostamata; on veendunud, et EPPO praegused töötingimused võimaldavad töötajatel kasutada ära digilahendusi, lõimides töökorraldusse ulatusliku autonoomia ja hõlbustades era- ja tööelu ühitamist ning edendades meeskonna moraali ja vaimu; väljendab heameelt heaolupoliitika käimasoleva väljatöötamise üle, mis sisaldab kaugtööd kasutavate töötajate heaolu käsitlevat osa;

54.rõhutab, et nagu Euroopa Parlament soovitas, toimus 2023. aasta teisel poolaastal paindlikku töökorraldust käsitlev avalik konsultatsioon ning 2021. ja 2022. aastal vastu võetud otsused vaadati tagantjärele läbi; märgib, et kõigi sidusrühmade panust arvesse võttes ajakohastas haldusdirektor 2023. aasta detsembris vastavaid sätteid; märgib, et need muudatused sisaldasid kaugtöö koha mõiste laiendamist (2 tunnilt 2,5 tunni kaugusele EPPO keskasutusest) ning prokuratuuri ajutiste töötajate hübriidtöökorra kehtestamist; märgib, et kolleegiumi otsustega ei võetud vastu ühtegi lisamuudatust, võttes arvesse, et haldusdirektori otsustega juba võeti vastu töötajatega peetud konsultatsioonide järeldused;

55.märgib, et Euroopa Parlamendi üleskutse tulemusel on 2025. aasta esimeses kvartalis kavas korraldada töötajate rahulolu (kaasatust) käsitlev uuring; mõistab, et EPPO personalikomitee on korraldanud ka töötajate prioriteetide uuringu, ning julgustab pidama intensiivsemat dialoogi töö- ja eraelu tasakaalu tingimuste parandamiseks;

56.väljendab heameelt, et ühestki läbipõlemise või ahistamise juhtumist ei ole teatatud ja pikaajaliste haiguspuhkuste arv on väga piiratud; tunneb heameelt, et EPPO on teadlik oma kohustusest tagada kõigi töötajate tervise ja heaolu edendamine ja säilitamine, samuti sellise arusaamise tekkimiseks tehtava järelevalve tavadest, milles võetakse arvesse kasutamata põhipuhkust, põhipuhkuse ülekandmist ja puudumisi, pikaajalisel haiguspuhkusel olevate töötajate arvu ja puudumiste kestust; tuletab meelde, kui oluline on seada sisse selge ja struktureeritud menetlus Euroopa peaprokuröri ja Euroopa prokuröride poolsetest ahistamisjuhtumitest teatamiseks ning kõigile töötajatele teatamiseks;

57.märgib, et 2023. aasta alguses korraldas EPPO keskasutus praktika katseprojekti ja EPPO õigusteenuste sektor võttis vastu kaks praktikanti, kellele järgnes 2023. aasta märtsis ja septembris veel kaks praktikanti tasustatud füüsilise kohalviibimisega viiekuulisele praktikale; märgib, et katseprojekti positiivsete järelduste põhjal koostati ja kiideti 2024. aastal heaks praktikapoliitika, mille järel korraldati samal aastal esimene tegelik praktikatsükkel; väljendab heameelt algatuse üle alustada eksperimendi korras suhete loomist kohaliku ülikooliga ning kutsub edukaks osutumise korral üles laiendama seda algatust ülikoolidele kogu ELis, mis võiks pakkuda huvitavaid väljavaateid, et arendada edasi mitmekesisust edendavaid varase etapi talendiprogramme; rõhutab, et Luksemburgi kõrge elukallidus on potentsiaalsetele praktikantidele oluline takistus; rõhutab, et praktika peaks olema tasustatud kooskõlas Euroopa Parlamendi 14. juuni 2023. aasta resolutsiooniga soovitustega komisjonile kvaliteetse praktika kohta liidus (2020/2005(INL)), milles nõutakse, et igasugune praktika liidus oleks tasustatud;

58.väljendab heameelt personalikomitee aktiivse tegevuse, kodukorra lõpliku vastuvõtmise, personalikomitee esimese lahtiste uste päeva korraldamise, esimese kogu EPPOt hõlmava personaliuuringu käivitamise, personalikomitee esindajate osalemise üle valikumenetlustes, kõigi EPPO poolt enne personalikomitee loomist vastu võetud üldiste rakendussätete tagasiulatuva läbivaatamise üle, sisendi esitamise üle sisemise ümberkorraldamise, tööaja ja hübriidtöö, rakenduseeskirjade ja töötingimuste parandamise kohta;

59.mõistab, et EPPO liigub liidu haldusjuhtimise standardites sisalduva talitluspidevuse kava viimistlemise suunas, ning nõuab tungivalt, et EPPO võtaks selle viivitamata vastu;

60.mõistab, et EPPO eetikaraamistikku töötatakse välja järk-järgult; märgib, et selle eetikaraamistiku põhiväärtused on selgelt sätestatud käitumisjuhendis, milles kirjeldatakse kõigi tasandi töötajate käitumisnorme; märgib ühtlasi, et eetikaraamistik sõltub EPPO hea haldustava eeskirjast, pettusevastasest strateegiast ja eetikaalasest koolitusprogrammist, mille raames käsitletakse ahistamist, rikkumisest teatamist, huvide konfliktide ennetamist ja muid eetilisi küsimusi; peab kahetsusväärseks, et EPPO töötajad ei pea osalema selles koolitusprogrammis, mis tagaks EPPO käitumisjuhendite järjepideva mõistmise ja kohaldamise; kutsub EPPOt üles olukorda parandama;

61.võtab teadmiseks EPPO osalemise töötajate teadlikkuse suurendamise meetmetes eetikaraamistiku ja sellega seotud küsimuste kohta; julgustab EPPOt tegema sellistel üritustel osalemise kohustuslikuks tööle asuvatele Euroopa prokuröridele ja Euroopa delegaatprokuröridele; on veendunud, et sisemist dialoogi tuleb intensiivistada;

62.märgib, et 2023. aastal ei tuvastatud ühtegi tegelikku huvide konflikti juhtumit; on teadlik, et juba on töötatud välja spetsiaalsed huvide konflikti deklaratsiooni vormid ning kolleegiumi liikmete, Euroopa delegaatprokuröride, tegevusüksuste töötajate ja muude tundlike ametikohtade suhtes kehtivad huvide konflikti eeskirjad; väljendab heameelt huvide konflikti käsitleva struktureeritud poliitika käimasoleva väljatöötamise üle ja kutsub EPPOt üles selle vastuvõtmist lõpule viima; nõuab, et kõigile EPPO töötajatele korraldataks kohustuslik iga-aastane eetika- ja ausameelsuse koolituskursus;

63.nõuab tungivalt, et EPPO tõhustaks oma sisemist eetikaraamistikku, tehes kohustuslikuks kõrgemate ametnike, sealhulgas kolledži liikmete kõigi finantshuvide ja välistegevuse avalikustamise; nõuab sellise avalikustamise korrapärast auditeerimist, et teha kindlaks ja leevendada võimalikke lubamatu mõjutamise ohte;

64.mõistab, et EPPO püüab hoida ära pöördukse efekti, eelkõige toetades personalieeskirjade nende sätete ranget kohaldamist, mis on sätestatud kõigis EPPO lepingutes, sealhulgas ad hoc ametist lahkumise vormides, milles on märgitud kohustused, mis kehtivad pärast teenistussuhte lõppemist; väljendab sellega seoses heameelt, et 2023. aastal võeti vastu EPPO töötajatele suunatud organisatsioonivälist tegevust ja ülesandeid käsitlevad suunised, mida kohaldatakse tegevuse suhtes, mida ei peeta EPPO pädevusvaldkonnast välja jäävaks vabaajategevuseks;

65.nõuab tugevama pöördukse poliitika kehtestamist, sealhulgas pikemat, vähemalt kaheaastast ooteaega EPPO kõrgematele ametnikele, enne kui neil on lubatud töötada EPPO uurimistega seotud erasektori töökohtadel; nõuab, et EPPO vaataks igal aastal läbi nende töösuhte järgsete piirangute järgimise;

66.kutsub EPPO-t üles võtma kasutusele sihtotstarbelise rikkumisest teatamise ja survemeetmete vastase menetluse, et integreerida rakenduseeskirjad kolleegiumi vastu võetud personalieeskirjadesse (kolleegiumi otsus 2021/077, millega kehtestatakse EPPOs kohaldatavad rikkumisest teatamise suunised) ning täiendada EPPO finantsreeglite artiklit 45.12 (millega kehtestatakse selles olukorras võetavad meetmed), et luua turvaline ja kaitstud töökeskkond; väljendab heameelt algatuse üle tõhustada sisemist suhtlust konfidentsiaalsete nõustajate esimese võrgustiku ja ahistamisvastaste sätete kohta ning anda kõigile riiklikele Euroopa delegaatprokuröride assistentidele teavet EPPO volituste rikkumisest teatamise mehhanismi kohta;

67.taunib EPPO olukorda IT-sõltumatuse valdkonnas, mida kahjustab komisjoni digiteenuste peadirektoraadi (endine DIGIT) otsus lõpetada digitaalsete töökohtade teenuste osutamine; juhib tähelepanu, et EPPO IT-sõltumatus eeldab täiendavaid inim- ja finantsressursse, mida ei ole seni antud piirangute tõttu, mis tulenevad kasutatavatest üldistest ressurssidest asjaomastel eelarveridadel; peab kahetsusväärseks, et põhitegevust ohustavate riskide tõttu pidi EPPO tekitama endale digiteenuste suutlikkuse, et tulla toime talle Poola ja Rootsi osalemise tõttu organisatsioonikäsutusse antud täiendavate inimressurssidega;

68.märgib, et EPPO esialgne lähenemisviis oli seada prioriteediks ressursside eraldamine asutuse põhitegevusega seotud oluliste digiteenuste, näiteks kohtuasjade haldamise süsteemi loomiseks ja toimimise tagamiseks, tunnistades samas, et EPPO digiteenused, mis vähemalt osaliselt erinevad komisjoni omadest, oleksid vajanud keskpikas perspektiivis kohandatud lähenemist; märgib, et teenuse osutamise katkestamine komisjoni poolt toimus EPPO tegevuse konsolideerimise seisukohalt otsustavas etapis;

69.on teadlik, et 2023. aastal jätkas EPPO IT-, turva- ja korporatiivteenuste üksus kahe peamise programmi rakendamist: IT-sõltumatuse programm, mille eesmärk on pakkuda täies mahus sisemiselt hallatavate haldusalaste IT-teenuste täielikku kataloogi, ning EPPO kohtuasjade haldamise programm, et arendada edasi organisatsiooni digiteerimist põhitegevuse valdkonnas; võtab teadmiseks, et EPPO jätkas 2023. aastal ettevalmistusi järkjärguliseks üleminekuks digiteenuste peadirektoraadi pakutavalt digitöökohalt EPPO-le kuuluvale ja hallatavale lahendusele; on teadlik, et eelarvepädevad institutsioonid ei andnud selle muudatuse elluviimiseks vajalikke vahendeid, kuigi need sisaldusid EPPO 2023. aasta eelarvetaotluses; märgib, et pärast digiteenuste peadirektoraadi teadaannet alustas EPPO läbirääkimisi lahenduse leidmiseks, mida ei ole veel saavutatud;

70.tunnustab asjaolu, et komisjon on ajutiselt pikendanud IT-teenuste osutamist 2025. aasta juunini, kuid on seisukohal, et nende teenuste allhanke korras sisse ostmine ei ole praeguses olukorras optimaalne lahendus; mõistab, et mitte ainult turvalisuse ja konfidentsiaalsusega seotud argumendid, vaid ka puhtalt finantsaspektid räägivad selle otsuse läbivaatamise kasuks, sest allhange tundub olevat palju kulukam kui asutusesisene lahendus ning kui asutusesisene lahendus heaks kiidetakse, haldaks seda EPPO, kui digiteenuste peadirektoraat teenuseid enam ei osuta; rõhutab, et eelistatuma asutusesisese lahenduse kasutusele võtmine eeldab keerukate haldusaspektide, EPPO kogemuste puudumise ja mitmes kohas üle liidu asuvaid Euroopa delegaatprokuröre ja Euroopa delegaatprokuröride assistente hõlmava EPPO detsentraliseeritud struktuuri tõttu asjakohasemat eelarvet ja pikka üleminekuperioodi;

71.kordab oma üleskutset digiteenuste peadirektoraadile jätkata EPPO toetamist seni, kuni EPPO-l on oma usaldusväärne IT-süsteem; peab väga oluliseks hoida ära andmete kaotsiminek ja hoida EPPO ühelt IT-teenuste osutajalt teisele üleminekul täielikult toimivana; on seisukohal, et selge teabevahetus ja üleminekualase tegevuse koordineerimine tuleb tagada, kaasates sellesse komisjoni ja EPPO kõige kõrgema tasandi otsuste tegijad; palub komisjonil ja EPPO-l leppida kokku pädevuste järkjärgulises üleminekus, et tagada tõrgeteta ja jätkuv üleminek teenuse osutamise pikendamisele järgneval perioodil, mis võiks kesta kauem kui 2025. aasta juunini;

72.märgib, et EPPO taotlused alaliste täiendavate ametikohtade loomiseks digiteenuste peadirektoraadi tegevuse lõpetamisest tuleneva lünga täitmiseks lükati tagasi 2023. aasta jaanuaris, mil EPPO taotles 45 ametikohta, ning 2024. aasta veebruari lõpus, kui lükati tagasi ka 2024. aasta paranduseelarve vastuvõtmise taotlus summas 2,98 miljonit eurot ja taotlus luua 37 ametikohta; märgib, et kohapeal töötavate töövõtjate värbamine võiks olla osa ajutisest lahendusest, millega lahendada digiteenuste peadirektoraadi teenuse lõpetamisest tingitud olukord, kuid kuigi see lähenemisviis võimaldaks tegevuse kohest järjepidevust, ei tohiks seda käsitada lõpliku lahendusena EPPO jaoks, võttes arvesse tema tegevuse äärmiselt tundlikku iseloomu ja vajadust tagada digiteenuste järjepidevus ja usaldusväärsus ning IT-taristu, -süsteemide ja -seadmete kõrgeim turvalisuse tase; jagab seisukohta, et EPPO eelarvetaotluste tagasilükkamine viitab erinevustele probleemi hindamisel, millel on negatiivne mõju EPPO põhitegevusele ja mis kujutab endast võimalikku ohtu liidu mainele, juhul kui see nõrgendab EPPO tegevussuutlikkust;

73.mõistab, et iga Euroopa delegaatprokurör peab kasutama mis tahes riiklikku ja EPPO kohtuasjade haldamise süsteemi, mis on erinevad andmebaasid ja mida reguleeritakse erinevate juurdepääsuõigustega; on veendunud, et selline olukord teeb andmehalduse igapäevaselt keerukamaks; on teadlik ka sellest, et teabe töötlemise ja vahetamise võimaldamiseks Euroopa delegaatprokuröride kesksete teenistuste ja EPPO vahel peavad Euroopa delegaatprokurörid kõik juhtumitoimikud digiteerima, kasutades riiklikke digivahendeid kooskõlas riigi õigusega; hindab sellega seoses Euroopa delegaatprokuröride assistentide ametliku staatuse loomist ametlikus organisatsiooni struktuuri skeemis, mis võimaldab anda Euroopa delegaatprokuröride assistentidele (riikliku büroo töötajatele) juurdepääsu otse EPPO kohtuasjade haldamise süsteemile, vabastades sellega Euroopa delegaatprokurörid haldusülesannetest ja pannes aluse juhtumiandmete täpsusele ja järjepidevusele kahe kohtuasjade haldamise süsteemi vahel; on seisukohal, et EPPO kohtuasjade haldamise süsteemi ja riiklike kohtuasjade haldamise süsteemide integreerimist hõlbustaks reguleerimise asjakohane läbivaatamine ning need sammud suurendaksid EPPO uurimiste tõhusust; märgib siiski, et sellise integreerimise puhul võib küsimus olla peamiselt eri liikmesriikides kasutatavates ühilduvates tehnoloogilistes lahendustes, millega seondub kohtumenetluste tegeliku digitaliseerimise tase nendes liikmesriikides; märgib, et kaasnevate kulude koormust praegu jagatakse: riigieelarvest kaetakse riiklike kohtuasjade haldamise süsteemidega suhtlemiseks vajalike seadmete kulud ning EPPO eelarvest kaetakse riistvara ja sellise digitaalse töökeskkonna loomine, mis vastab samale standardile kui EPPO keskasutuse töötajate keskkond ja mis loetakse määrusega (EL) 2017/1939 ette nähtud operatiivsidekulude osaks;

74.mõistab, et koostalitlusvõime on tõhusa andmevahetuse ja koostöö saavutamiseks väga oluline, ning minimaalsete ühiste andmevahetuskokkulepete vastuvõtmiseks ja õigusalase koostalitlusvõime vahendite rakendamiseks algatati 2023. aastal e-CODEXi EPPO kasutusjuhtumite projekt, mis hõlmas mitut seminari e-CODEXi konsortsiumiga, et ühtlustada tehnilisi ja funktsionaalseid nõudeid; peab kahetsusväärseks, et pärast mitut seminari e-CODEXi konsortsiumiga projekt peatati, et oleks võimalik hakata kasutama uut e-CODEXi programmijuhti eu-LISA ning kuna EPPO-l ei olnud piisavad vahendeid omada selles valdkonnas asjatundlikkust; kutsub komisjoni üles aitama kaasa projekti edasisele edenemisele ja võtma neid meetmeid arvesse ka EPPO eelarvevajaduste hindamisel;

75.on teadlik, et oht EPPO IT-struktuuri terviklikkusele on suurenenud ja see tuleneb organiseeritud kuritegevuse agressiivsusest, mille vastu EPPO võitleb ja mis tingib vajaduse suurendada füüsilist ja digitaalset turvalisust; märgib, et 2023. aastal keskendus EPPO oma turvalisuse juhtimise tõhustamisele; hindab EPPO otsust luua spetsiaalne üksus küber- ja füüsilise turvalisusega tegelemiseks; märgib, et EPPO koostas raamistiku, mis hõlmab uusi protsesse, rolle ja kohustusi ning poliitikat, millega suurendada operatiiv- ja haldusandmete käitlemiseks kasutatavate digisüsteemide turvalisust; mõistab, et digisüsteemide turvaraamistiku hindamiseks tehti mitu riskihindamist, milles soovitati rakendada täiendavaid tehnilisi ja juhtimismeetmeid EPPO turvakeskkonna parandamiseks; märgib, et selles olukorras parandati poliitikaraamistikku ning 2023. aastal esildati turvastrateegia ja üldine infoturbepoliitika, mis kiideti ametlikult heaks ja võeti vastu 2024. aastal;

76.märgib, et EPPO viis 2023. aastal lõpule turvakontaktpunktide loomise kõigis osalevates liikmesriikides, et tõhustada nendes liikmesriikides asuvate töötajate ja EPPO büroode koostööd turvaküsimustes; väljendab heameelt CERT-EUga sõlmitud teenustaseme kokkuleppe üle, mis pakub intsidentidele reageerimisega seotud konkreetsete teenuste jaoks tuge ja järelevalvet; rõhutab, et riskide hindamiseks ja intsidentidest teatamiseks kasutatav süsteem on hästi struktureeritud ja koolitust pakutakse tõhusalt; hindab kõrgelt füüsilise turvalisuse kohta tehtud välishindamist, mille tulemused kajastuvad vastuvõtva riigi tegevuskavas olukorra parandamiseks;

77.kiidab 2023. aastal tehtud märkimisväärseid edusamme varuandmekeskuse rakendamisel ja sellega seotud avariitaastestsenaariumi kasutuselevõtul; kiidab sellega seoses heaks, et EPPO on töötanud välja oma kohtuasjade haldamise ökosüsteemi, mille kõik komponendid asuvad EPPO andmekeskuses ja mida haldavad EPPO töötajad, tagades asutusele süsteemide ja töödeldud andmete üle kontrolli, andmete säilitamise ja omandiõigused;

78.tunnistab, et EPPO-l on vaja ajakohaseid seadmeid ja IT-süsteeme, et tegeleda üha keerukamate kuritegudega, mis hõlmavad sageli digielemente ja digimeetodikat; rõhutab samuti kiireloomulist vajadust töötada välja tugev küberturvalisuse raamistik, võttes arvesse suurenevaid ohte, mida kujutavad endast küberünnetest tulenevalt väga tehnoloogiateadlikud kuritegelikud võrgustikud ja võimalik välissekkumine; toetab EPPO taotlust eraldada vahendeid oma küberturvalisuse kaitsmiseks ning nõuab tugeva küberturvalisuse strateegia kiiret rakendamist, et kaitsta EPPO tegevust ja andmete terviklust;

79.rõhutab, et EPPO tegevuse laad eeldab erijärelevalvet ja erilise tähelepanu pööramist isikuandmete kaitsele; on seisukohal, et EPPO ja Euroopa Andmekaitseinspektor peaksid pidama pidevat dialoogi, et tagada andmete kasutatavus uurimise ja süüdistuse esitamise eesmärgil ning samal ajal isikuandmete kaitse austamine; mõistab, et andmekaitsega seotud nõuded tulenevad määrusest (EL) 2017/1939 ja määrusest (EL) 2018/1725 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj). ning neid nõudeid täiendavad kolleegiumi otsused, mis võetakse vastu pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist, millega viiakse need nõuded ellu; hindab otsust anda kõigile töötajatele kohustuslik koolitus, sealhulgas sihtotstarbeline andmekaitsekoolitus, mis on vajalik EPPO kohtuasjade haldamise süsteemile juurdepääsuks;

80.märgib, et tänu rendilepingule, millega Luksemburgi ametiasutused annavad tasuta üürile hoone, kus praegu asub EPPO peakorter (TOB-hoone), piirduvad kulud teenustasuga, mis on 716 724 eurot aastas; märgib, et 2023. aastal maksti samadele Luksemburgi ametiasutustele 2023. aasta esimeses kvartalis EPPO-le eraldatud kahe lisakorruse (9 ja 10) turvaseadmete eest 248 103 eurot;

81.väljendab füüsilise turvalisusega seoses heameelt vahendite eraldamise üle 2023. aasta paranduseelarve ja 2024. aasta eelarvega, mida on vaja, et tagada proportsionaalne suutlikkus osutada tõhustatud turvateenuseid (21 lisaametikohta turvaalase suutlikkuse suurendamiseks), ning EPPO pingutuste üle füüsilise turvalisuse protsesside pidevaks parandamiseks ja tõhustamiseks; on seisukohal, et EPPO nõuetekohane tegevus tähendab seda, et prokuröre ja töötajaid tuleb kaitsta, et nad saaksid täita oma ülesandeid täies ulatuses ilma ähvarduste, mõju või surveta;

82.on veendunud, et EPPO peakorteri prokuratuuri käsutusse andnud Luksemburgi ametiasutused peaksid kaaluma hoone kestlikkust ja energiatõhusust; kutsub EPPOt üles alustama Luksemburgi ametiasutustega arutelusid, et uurida konkreetseid meetmeid hoone keskkonnajalajälje parandamiseks, sealhulgas taastuvate energiaallikate, näiteks päikesepaneelide paigaldamist, CO2 kompenseerimismeetmete kehtestamist ning keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi rakendamist, et hinnata organisatsioonide keskkonnatoimet, sellest aru anda, seda parandada ja energiat säästa; kutsub komisjoni üles hõlbustama dialoogi EPPO ja vastuvõtva riigi ametiasutuste vahel, et tagada ressursside optimaalne kasutamine ja EPPO tegevuse kooskõla liidu kestlikkuseesmärkidega;

83.märgib, et EPPO keskasutus on integreeritud Luksemburgi tasuta ühistranspordi võrgustikku, mis teeb selle kergesti juurdepääsetavaks väikese keskkonnamõjuga vahendite abil, ilma et sellega kaasneksid kulud töötajatele ja külastajatele, ning keskbüroo maa-aluse parkla juurde kuulub spetsiaalne ala jalgrataste parkimiseks; mõistab, et käimas on teabevahetus seoses e-sõidukite laadimisjaamade paigaldamisega samasse maa-alusesse parklasse;

84.on seisukohal, et EPPO rolli liidu pettustevastase struktuuri ühe peamise operatiivkomponendina saab tõhusalt täita ainult partnerite ja sidusrühmadega tehtavas tihedas koostöös ja nende toetusel; kordab, et EPPO saab täita oma rolli ainult siis, kui tema suhtes kehtib täielik kohtusüsteemi sõltumatus; julgustab liikmesriike aitama sellega seoses kaasa EPPO täielikule sõltumatusele ning julgustab EPPOt jätkama suhtlemist ja koordineerimist mitme partneriga, kelle tegevus on kavandatud vastastikuseks ja üksteist täiendavaks;

85.väljendab heameelt OLAFi ja EPPO algatuste üle omavahelise operatiivkoostöö ühtlustamiseks ning teadmiste jagamiseks asjaomaste osalejate vahel; tunnustab 2024. aastal Euroopa Parlamendi korraldatud esimest rahvusvahelist konverentsi, mis võimaldas vahetada arvamusi EPPO prokuröride ja OLAFi uurijate vahel; rõhutab, et OLAFi ja EPPO õigusraamistike läbivaatamine annab võimaluse mõelda ümber nende koostöö paljud aspektid, võttes arvesse EPPO põhitegevusest esimestel aastatel saadud kogemusi ning pöörates erilist tähelepanu OLAFi täiendavate uurimiste ja haldusuurimiste alustamisele EPPO toetuseks ning OLAFi senisest tähtsamale rollile pettuste avastamisel ja nendest EPPO-le teatamisel, et toetada liidu eelarvele tehtud kahju sissenõudmist; usub, et pettusevastase võitluse struktuuris toimuvat dialoogi ja koostööd saaks muuta mõjusamaks korrapärase institutsioonidevahelise foorumi loomisega, et optimeerida olemasolevate vahendite tõhusust ja tulemuslikkust;

86.väljendab heameelt OLAFi ja EPPO algatuste üle operatiivdialoogi intensiivistamiseks ning koostöö parandamiseks; rõhutab, kui oluline on täielik ja tõhus andmete jagamine EPPO, OLAFi, Eurojusti ja Europoli vahel, et tagada sujuv koostöö piiriüleste pettuste vastases võitluses; nõuab ühise töörühma loomist, et jälgida andmete integreerimist ja juhtumite haldamise tõhusust nendes asutustes;

87.ergutab jätkuvat ja tõhustatud koostööd EPPO ja OLAFi vahel kooskõlas nende vastavate määrustega ning kutsub OLAFit üles täitma kohustust teatada kuriteokahtlustest põhjendamatu viivituseta EPPO-le, et võimaldada EPPO-l võidelda liidu finantshuve kahjustavate pettuste, korruptsiooni ja finantskuritegude vastu; toetab ühisalgatuste, teabe jagamise ja koordineeritud meetmete edasiarendamist EPPO ja OLAFi vahel, kuna selline koostöö on äärmiselt oluline, et tugevdada liidu finantshuvide kaitset ja võitlust finantskuritegevuse vastu ning tagada liidu vahendite tulemuslik ja tõhus kasutamine;

88.tunnustab EPPO ja kontrollikoja tihedat koostööd 2023. aastal, mille tulemusel edastati õigeaegselt teave EPPO pädevusse kuuluvate kuritegude kahtluste kohta;

89.loodab, et komisjoniga loodud töörühma ning komisjoni ja EPPO töökorra rakendamise koosolekutega tagatakse, et EPPO haldusliku sissenõudmise teated, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/1939 artikli 103 lõike 2 punktis c, võimaldavad komisjonil nõuetekohaselt ja tulemuslikult maksimeerida tagasimakseid liidu eelarvesse, pidades samal ajal kinni konfidentsiaalsusnõuetest ja jälgides uurimistoimingute nõuetekohast läbiviimist; rõhutab, et sellega seoses ei ole kumbki pool veel tagasisidet andnud, mis ei võimalda seadusandjatel saada põhjalikku ülevaadet aluseks olevatest küsimustest, k.a konkreetsetest summadest, mille komisjon liikmesriikidelt liidu eelarvele tekitatud kahju korral igal aastal liikmesriikidelt sisse nõuab; rõhutab, et nagu on märgitud eelarve, pettusevastase võitluse ja avaliku halduse volinikule saadetud missioonikirjas, kuulub rahaliste vahendite sissenõudmine liikmesriikide ametiasutuste poolt komisjoni vastutusalasse ning EPPO-l ei ole volitusi sissenõudmisprotsessi järelmeetmete võtmiseks; kutsub liikmesriike üles tugevdama koostööd ja teavitama nii komisjoni kui ka EPPOt lõplikest konfiskeerimistest; nõuab tungivalt asjaomaste määruste läbivaatamist, et selgitada EPPO rolli sissenõudmisprotsessis; nõuab tungivalt, et EPPO ja komisjon kiidaksid heaks kokkulepitud vormi Euroopa Parlamendil aru andmiseks; mõistab, et see võib eeldada EPPO kohtuasjade haldamise süsteemi asjakohast arendamist, ning palub komisjonil seada prioriteediks vahendite eraldamine EPPO-le selle vajaduse rahuldamiseks;

90.väljendab heameelt tugevdatud koostöö üle Europoliga; märgib, et ODIN (Operational Digital Infrastructure Network) programm võimaldaks täielikult ära kasutada EPPO uurimiste käigus kogutud andmeid (üle 1000 terabaidi ja suureneb veelgi); märgib, et EPPO on teinud selles raamistikus kindlaks tema pädevusest välja jäävad võimalikud kuriteod, nagu organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, ebaseaduslik sigarettide tootmine, investeerimispettused, ebaseaduslikud hasartmängud ja prostitutsioon (muud kui finantshuvidega seotud süüteod) ning muud kuriteod, mille tulemusel on edastatud mitu toimikut, mis on olulised tõendid käimasolevates riiklikes uurimistes, kusjuures riiklikud prokuratuurid on algatanud 28 EPPO pädevusest välja jääva muu kui finantskuriteo uue juhtumi uurimise; mõistab, et selle ja muude analüüside puhul kannatab koostöö Europoliga siiski piirangute tõttu, mis tulenevad riiklikust kriminaalmenetlusõigusest ja EPPO-le kuuluvate andmete kättesaadavusest; toonitab, et piisavate vahendite ja tõhusa koostöö kaudu Europoliga tuleks toetada EPPO pädevust uurida organiseeritud kuritegevust ja rahapesu, kui see on seotud liidu finantshuve kahjustavate pettustega; on seisukohal, et kuigi koostööd Europoliga tuleb veelgi tõhustada, ei saa see täielikult asendada EPPO sisemise analüüsiplatvormi väljaarendamist, mis on endiselt ülioluline uurimise käigus kogutud andmete kiireks tõlgendamiseks ja tegevusstrateegiate koostamiseks piiriüleste juhtumite puhul, mis eeldavad juurdepääsu kogu EPPO kohtuasjade haldamise süsteemile; tuletab meelde, et komisjon peaks oma tulevases hindamisaruandes hoolikalt analüüsima, millistele kuriteokategooriatele on vaja EPPO volitusi laiendada, et EPPO potentsiaali täielikult ära kasutada; väljendab heameelt EPPO üleskutse üle tõhustada koostööd liidu institutsioonidega;

91.on mures taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud juhtumite arvu suurenemise pärast; tunneb heameelt selle üle, et komisjonile ja asjaomastele parlamendikomisjonidele on selles küsimuses antud õigeaegset teavet; on veendunud, et taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega seotud käsitlemisel olevate juhtumite suur arv õigustab eelkõige taaste ja vastupidavuse rakkerühmaga peetava teabevahetuse intensiivistamist, et teha kindlaks võimalikud järelevalve- või kontrollilüngad või pettusemustrid ning võimaldada komisjonil ajakohastada oma tulemuslikkuse seiremehhanisme ning jõustada hiljuti kavandatud vähendamis- ja taastamismeetmed; kordab, et taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid on liidu, mitte riiklikud vahendid, ning kuuluvad EPPO jurisdiktsiooni alla, ning julgustab komisjoni ja teisi liidu organeid ja asutusi rohkem pingutama rikkumiste avastamiseks ja teatama EPPO-le kõigist asjakohastest olukordadest;

92.väljendab heameelt selle üle, et EPPO allkirjastas 2024. aasta novembris Euroopa Parlamendiga koostöölepingu, millega kehtestati liidu finantshuvide kaitsmiseks selge koostöökord;

93.märgib, et 2023. aastal tugines EPPO jätkuvalt institutsioonidevahelistele lepingutele ja kahepoolsetele kokkulepetele, et osta kaupu ja teenuseid väiksemate kuludega; märgib, et 2023. aasta lõpus oli EPPO-l kehtiv osalus 80 institutsioonidevahelises raamlepingus ja 22 teenustaseme kokkulepet või muud kahepoolse kokkulepet teiste liidu üksustega, et maksimeerida kehtivatest lepingulistest vahenditest tulenevat eelarvesäästu kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

94.väljendab suurt heameelt Poola ja Rootsi osalemise üle EPPOs; on teadlik, et see mõjutab EPPO eelarvevajadusi, ning toetab EPPO taotlust anda EPPO-le vajalikud vahendid, et kasutada ära Poola ja Rootsi osalemist oma põhitegevuses; märgib, et kuigi Iirimaa ja Taani kasutavad ELi toimimise lepingu artiklite 21 ja 22 alusel jätkuvalt loobumisklauslit, et mitte ühineda EPPOga, on Ungari ainus allesjäänud liikmesriik, kes ei ole veel EPPOga ühinenud; kutsub Ungari valitsust üles EPPOga viivitamata ühinema; tuletab meelde 680 000 kogutud allkirja EPPOga ühinemise toetuseks, mis toob välja tugeva ühiskondliku nõudmise tõhusamate õiguslike kaitsemeetmete järele liidu finantshuve kahjustava pettuse ja korruptsiooni vastu;

95.märgib, et 2023. aastal ei toimunud olulist edasiminekut Iirimaa asutuste EPPOs osalemises; tuletab meelde, et nende keeldumine teha koostööd EPPOga Euroopa delegaatprokuröride saadetud mitme vastastikuse õigusabi taotluse täitmisel on viinud selleni, et EPPO edastas olukorra kohta teate komisjonile kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2020/2092 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2092/oj).; tunneb heameelt Iirimaa ametiasutuste sellele järgnenud otsuse üle muuta oma riiklikke õigusakte ja näha ette EPPO-le antava vastastikuse õigusabi raamistik, ning rõhutab, et alates 1. novembrist 2023 osutab Iirimaa EPPO-le selle ühepoolse tunnustamise alusel vastastikust õigusabi; märgib, et teabevahetust Iirimaa asutustevahelise töörühmaga, mis loodi selleks, et uurida Iirimaa võimalikku tulevast osalemist EPPOs, ei toimunud; nõuab tungivalt, et komisjon, EPPO ja Iirimaa ametiasutused alustaksid konstruktiivset dialoogi, et leida tõhus koostööviis;

96.kordab, et iga liikmesriik, mis ei tee EPPOga koostööd, olenemata sellest kas see riik osaleb tõhustatud koostöös, millega EPPO asutati, tekitab immuniteedi ja privileegide niši, mis teeb liidu finantshuvide kaitse parimal juhul ebaühtlaseks ja ebatõhusaks; kordab üleskutset komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele pingutada võimalikult palju, et integreerida praegune stsenaarium väheste, kuid siiski väga oluliste puuduvate komponentidega, edendades EPPOs osalemise laiendamist teistele veel mitteosalevatele liikmesriikidele sellisel viisil, mis tugevdab liidu ja liikmesriikide eelarvete kaitse tõhusust; kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult liikmesriikide ja EPPO vahelise koostöö taset ning nõuab tungivalt, et komisjon algataks rikkumismenetlused iga liikmesriigi vastu, kes takistab süstemaatiliselt EPPO juhitavaid uurimisi; on seisukohal, et EPPO liikmesus peaks olema liidu rahaliste vahendite saamise eeltingimus;

97.mõistab hukka Ungari valitsuse korraldatud süstemaatilise spionaaži OLAFi töötajate vastu uurimismissiooni käigus seoses liidu vahendite võimaliku väärkasutamisega Ungari peaministri väimehega seotud ettevõtte ELIOS poolt, millest hiljaaegu teada anti; rõhutab, et OLAF ja EPPO kui liidu pettustevastase võitluse struktuuri nurgakivid puutuvad kahjuks kokku selliste ohtudega, mis ei lähtu ainult kolmandatest riikidest, vaid ka ELi liikmesriikidest; rõhutab, et selline tegevus kahjustab tõsiselt õigusriigi põhimõtet ja liidu institutsioonide terviklikkust; nõuab jõuliste kaitsemeetmete kiiret kehtestamist, et kaitsta liikmesriikides lähetuses olevaid liidu institutsioonide töötajaid ja hoida edaspidi ära sellised vastuvõetamatud rikkumised;

98.täheldab, et EPPO pingutab jätkuvalt sise- ja väliskommunikatsiooni parandamise nimel; hindab sotsiaalvõrgustike platvormide kaudu võetud meetmeid ning julgustab EPPOt säilitama ennetava ja läbipaistva lähenemisviisi;

99.on veendunud, et selgitused EPPO sekkumise ja tegevuse ning tausta kohta, kui sellest antakse teada meedias ja postitatakse sotsiaalvõrgustikes, aitaksid tugevdada institutsioonide mainet kodanike silmis ja suurendada maksumaksjate teadlikkust liidu finantshuvide kaitsmise keerukusest;

100.on seisukohal, et EPPO nõuetekohane ja täpne teabevahetus suurendaks ka kodanikuühiskonna kaasatust ja võimaliku uurimissisendi esitamist; mõistab, et EPPO palub lisada juhtumitest teatamise võimaluse kõigisse välistele sihtrühmadele mõeldud standardsetesse esitlustesse või tutvustada seda konverentsidel ja seminaridel, kui see on võimalik ja asjakohane; märgib, et 2023. aastal kujundati EPPO veebisait täielikult ümber, keskendudes eelkõige juurdepääsetavuse ja kasutajasõbralikkuse parandamisele, ning et kuriteost teatamise võimalus on nüüd nähtaval kohal iga veebilehe ülaosas koos reklaamiribaga, mis toob selle funktsiooni kodulehel esile;

101.märgib, et EPPO teabevahetuseks ette nähtud ressursid on piiratud ning arvestades vajadust saavutada EPPO digitaalne autonoomia, tuleb EPPO veebisaidi haldamine muuta asutusesiseseks, milleks on vaja lisavahendeid, kui digiteenuste peadirektoraat selle teenuse osutamise lõpetab; rõhutab, et EPPO uurimiste suurenev maht ja tundlikkus eeldab tähelepanelikkust suhtlemisel meedia, ajakirjanike, kodanike ja akadeemiliste ringkondadega; kordab oma üleskutset EPPO-le saavutada selgelt parim võimalik tasakaal ühelt poolt läbipaistvuse ja avaliku huvi ning teiselt poolt konfidentsiaalsuse ja uurimise nõuetekohase läbiviimise vahel ning tagada oma tegevust käsitlevate teadete neutraalsus;

102.tuletab meelde, kui oluline on läbipaistvus EPPO suhtluses väliste osalejatega; nõuab kohustusliku avaliku registri loomist kõigi EPPO ametnike ja kolmandate isikute esindajate, sealhulgas lobistide ja riikide valitsuste esindajate vaheliste kohtumiste kohta, et vältida lubamatut mõjutamist ja suurendada üldsuse usaldust EPPO sõltumatuse vastu;

103.tuletab meelde, et EPPO pädevus laieneb ka liidu rahalistele vahenditele, isegi kui neid kasutatakse kolmandates riikides; on veendunud, et töökorraldus Ukraina pädevate asutustega võiks tõhusalt parandada liidu finantshuvide kaitset kooskõlas Ukraina ja selle elanikkonna toetamiseks võetud asjakohaste kohustustega; väljendab heameelt pingutuste üle, mida Ukraina ametiasutused on teinud korruptsioonivastaste meetmete võtmiseks, kuid tuletab meelde, et riigis esineb endiselt palju korruptsiooni ja pettusi, ning nõuab täiendavate ettevaatusabinõude võtmist ja korruptsioonivastaseid lisameetmeid, et läbipaistvuseesmärke edukalt täita; on teadlik, et vastastikuse õigusabi taotluste täitmisel on toimunud tõendite edastamine, ning väljendab heameelt väljavaate üle käivitada koos Ukraina ametiasutustega ühine rakkerühm uurimiste koordineerimiseks; tuletab komisjonile ja teistele liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele meelde, kui oluline on uurimisalase teabe avastamine ja õigeaegne esitamine EPPO-le.