Üldine teave1.märgib, et asutusi on kolme liiki: detsentraliseeritud asutused, rakendusametid ja muud organid;
2.tuletab meelde, et käesolev resolutsioon hõlmab 33 detsentraliseeritud asutusest 31 ja ülejäänud neljast asutusest kahte (Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) ning Euratomi Tarneagentuur); rõhutab, et kahe täielikult isemajandava detsentraliseeritud asutuse, nimelt Ühenduse Sordiameti (CPVO) ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) eelarve- ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusi haldavad vastavalt CPVO haldusnõukogu ja EUIPO eelarvekomitee ning need ei ole käesoleva resolutsiooni osa; märgib, et samuti kuuluvad Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) iga-aastane eelarvemenetlus ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus üksnes kriisilahendusnõukogu vastutusalasse; rõhutab vajadust tagada Euroopa ressursside tõhus kasutamine; nõuab kooskõlas kontrollikojaga detsentraliseeritud asutuste põhjalikku hindamist, et hinnata võimalikke reforme, kaotada liiasus, suurendada tõhusust ja saavutada kulude kokkuhoid; tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimisstruktuure, tagades samal ajal, et asutused jäävad tulemuslikuks ja reageerivad muutuvatele vajadustele;
3.rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tähtsust, kuna see ei ole mitte ainult aluslepingul põhinev kohustus, vaid edendab ja püüab tagada ka läbipaistvust, aruandekohustust ja avatud dialoogi liidu rahanduse üle; märgib, et see annab asutustele ka võimaluse tutvustada oma tööd ja näidata oma lisaväärtust liidu ja selle kodanike jaoks; rõhutab lisaks, et asutused vastavad Euroopa Parlamendi saadetud küsimustikele ja kutsutakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni avalikele kuulamistele ning et see annab kodanikele, ettevõtetele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja teistele sidusrühmadele võimaluse kohtumisi jälgida ja saada kindlustunne, et tulud ja kulud on kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;
4.on seisukohal, et selline eelarve täitmisele heakskiidu andmise kontseptsioon, kus asutuse eelarve täitmisele antakse heakskiit asutusesiseselt, nagu EUIPO, CPVO ja SRB puhul, võib põhjustada huvide konflikti; on veendunud, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine Euroopa Parlamendi poolt väldib võimalikku huvide konflikti ning aitab suurendada asutuste läbipaistvust ja avalikku mainet;
5.on arvamusel, et olenemata õigusraamistikust tuleks kõigi ELiga seotud organite suhtes kohaldada samu vastutuse ja läbipaistvuse põhimõtteid;
6.tuletab meelde ühise lähenemisviisi punkti 58 täielikult omavahenditest rahastatavate asutuste kohta ja Euroopa Parlamendi avaliku kontrolli tagamise kohta, milles on öeldud: „Analüüsida tuleks täielikult omavahenditest rahastatavate (st nende klientide rahastatavate) ametite demokraatliku vastutuse kindlustamise võimalusi, kuna nende näol on tegemist ELi poliitikat ellu viivate liidu asutustega, kellele ei kohaldata eelarve täitmise kinnitamist ELi toimimise lepingu tähenduses. Ühe võimalusena võiksid kõnealused ametid esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aastaaruande oma eelarve täitmise kohta ning võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu soove või ettepanekuid.“;
7.juhib tähelepanu sellele, et kuigi ELi asutuste loomise või laiendamise eesmärk on suurendada liidu suutlikkust, on äärmiselt oluline tagada, et selles protsessis juhindutakse põhjalikest hindamistest, mõjuhinnangutest ja lisaväärtuse selgest tõendamisest, et oleks võimalik õppida kogemustest ja kaaluda vajaduse korral nende volituste lõpetamist; rõhutab, et selline lähenemisviis tagab mitte ainult parema õigusloome, vaid suurendab ka liidu institutsioonilise maastiku mõjusust, vastutust, läbipaistvust ja sidusust;
8.tuletab meelde, et ühise lähenemisviisi punktis 60 on öeldud, et iga ELi asutust tuleks hinnata iga viie aasta järel; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks täiendavat koostoimet ja konsolideerimist tegevuses ning asutuste võimalikku ühendamist koos lisategevusega, et tagada kulutõhusus ja ühtlustada asutuse ülesandeid, sealhulgas võimalik volituste läbivaatamine, kui esineb ebatõhusust või liiasust; julgustab vajaduse korral kohaldama aegumis-/ülevaatamisklauslit, et säilitada tõhusus ja tagada ressursside optimaalne kasutamine; on veendunud, et eelarve tõhusus on asutuste toimimise alus; kordab kontrollikoja eriaruandes nr 22/2020 „ELi asutuste tulevik – võimalus suuremaks paindlikkuseks ja koostööks“, https://op.europa.eu/webpub/eca/special-reports/agencies-performance-audit-22-2020/et/. esitatud soovitust, et komisjon kasutaks seoses eri poliitikavaldkondade toimivuskontrollidega asutuste valdkondadevahelist hindamist;
9.kinnitab veel kord läbipaistvuse, aruandekohustuse ja tulemuspõhise eelarvestamise tähtsust kõigis ELi asutustes, et tagada tulemuslik finantsjuhtimine; rõhutab, et asutused peavad oma volitustest rangelt kinni pidama; tunnistab, et mõned asutused võivad vajada suuremaid volitusi; nõuab juhtimismehhanismide tõhustamist, et vältida pädevuste dubleerimist ja parandada tegevuse tõhusust;
10.rõhutab vajadust piisavate vahendite järele, et tagada asutuste suutlikkus täita uusi ülesandeid, mida neilt uute õigusaktidega nõutakse;
11.rõhutab, kui oluline on, et asutused suurendaksid oma esindatust meedias, internetis ja sotsiaalmeedias, et tõsta üldsuse teadlikkust nende tööst;
12.juhib tähelepanu kasvavale segadusele, mis tuleneb arvukatest juhtumitest, kus asutuste nimed ja akronüümid on kas identsed või peaaegu identsed; kutsub asjaomaseid organeid üles uurima võimalusi olukorra parandamiseks;
Juhtimine13.tuletab meelde, et ühine lähenemisviis Ühine lähenemisviis ei ole õiguslikult siduv ning institutsioonid leppisid kokku, et võtavad seda detsentraliseeritud asutusi käsitlevate otsuste tegemisel arvesse. annab ülevaate detsentraliseeritud asutuste juhtimisstruktuurist; tunnustab edusamme, mida ELi asutused on teinud finantsjuhtimise ja juhtimisstruktuuride parandamisel, tunnistades samal ajal vajadust tõhusust ja aruandekohustust veelgi parandada; tuletab meelde, et kõigi detsentraliseeritud asutuste haldusnõukogudel on oluline roll hea valitsemistava ja vastutuse tagamisel; tuletab meelde, et ühises lähenemisviisis soovitatakse, et haldusnõukogusse peaks kuuluma üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat, üks Euroopa Parlamendi määratud liige (kui see on asjakohane) ja „võrdlemisi piiratud“ arv sidusrühmade esindajaid (kui see on asjakohane), tagades, et nad esindavad paljusid eri huve ja nende valikuprotsess on läbipaistev;
14.märgib, et detsentraliseeritud asutuste juhtimisstruktuur on kõigi asutuste puhul üldiselt üsna sarnane; märgib, et kõigil neil on haldusnõukogu ja direktor; märgib, et üheksal asutusel (Cedefop, EUDA, ENISA, ERA, EU‑OSHA, Eurofound, Eurojust, FRA, EIT) Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus, Euroopa Liidu Uimastiamet, Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet, Euroopa Liidu Raudteeamet, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut. on juhatus, samas kui ainult Euroopa Liidu kosmoseprogrammiga seotud asutustel on turvalisuse akrediteerimise nõukogu; märgib lisaks, et kolm Euroopa järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA)) ja kaks ühtse turu klastri ametit (Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) ja BERECi Tugiamet (BERECi büroo)) on loonud reguleerivate asutuste nõukogu või järelevalvenõukogu;
15.tuletab meelde, et Eurofoundil, Cedefopil ja EU‑OSHA haldusnõukogudel on kolmepoolne struktuur; märgib, et iga liikmesriiki esindavad igas nõukogus valitsus, tööandja ja ametiühingu liige (kokku 81 esindajat); märgib, et komisjonil on kolm esindajat ja Euroopa Parlament nimetab sõltumatu eksperdi (ilma hääleõiguseta); tuletab meelde, et Euroopa Koolitusfondi juhatus on väiksem ja selles on 27 esindajat liikmesriikidest (ilma sotsiaalpartneriteta), kolm komisjoni esindajat (kellel on juhatuses kokku üks hääl), kolm Euroopa Parlamendi nimetatud eksperti (võrreldes ühe eksperdiga iga kolmepoolse asutuse kohta) ja kolm komisjoni nimetatud partnerriikide esindajat Evaluation of EU Agencies: Eurofound, Cedefop, ETF and EU‑OSHA (ELi asutuste hindamine: Eurofound, Cedefop, ETF ja EU‑OSHA) (SWD(2024)0222, lk 42, https://www.parlament.gv.at/dokument/XXVII/EU/198502/imfname_11414247.pdf).;
16.võtab teadmiseks Eurofoundi, Cedefopi, ETFi ja EU‑OSHA kolmepoolse juhtimisstruktuuri hindamise järeldused (Eurofound, Cedefop ja EU‑OSHA); märgib, et kolmepoolne struktuur toob kasu, nagu esindatus, strateegiline suunamine ja teadmiste jagamine, kuid haldusnõukogude suurus ja mitmekesisus tekitavad probleeme põhitegevuse ja haldusotsustega seotud kompromisside saavutamisel; juhib tähelepanu sellele, et hindamisel kaaluti alternatiivseid juhtimismudeleid, et kaasata sotsiaalpartnereid tõhusamalt; rõhutab suuremat kokkuhoiu- ja koostoimepotentsiaali nende asutuste tegevuses; rõhutab, et ELi asutuste üle on vaja teha ranget finantsjärelevalvet, et tagada kulutõhusus ja vältida avaliku sektori vahendite väärkasutamist; rõhutab, et asutuste rahastamisel on vaja vastutustundlikku ja vajaduspõhist lähenemisviisi, mis hoiab ära bürokraatia suurenemise, tagades samal ajal asutustele nende volituste täitmiseks piisavad vahendid;
17.võtab teadmiseks järeldused, mis on esitatud 2024. aasta veebruaris avaldatud aruandes Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse (EL) 2019/1896 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L, 2019/1896, 14.11.2019, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1896/oj). hindamise kohta (sealhulgas alalise korpuse ülevaade), ja selle, et aruande kohaselt peetakse määrust eesmärgipäraseks: märgib, et kuigi määrus loob toimiva piirihalduse raamistiku, on endiselt probleeme juhtimise, vastutuse ja tõhususega; tunnistab, et juhtimisstruktuuri tuleb kohandada, et tagada, et Frontex saab oma volitusi täielikult täita, sealhulgas tuleb tegeleda esindatuse tasakaaluga haldusnõukogus, ühtlustada sisemisi otsustusprotsesse ja vältida kattuvaid kohustusi; väljendab heameelt uue organisatsioonilise struktuuri üle, mille haldusnõukogu võttis vastu 2023. aasta novembris ja mis on samm juhtimise, strateegilise koordineerimise ja vahendite eraldamise parandamise suunas; tunnistab hindamisaruandes esile tõstetud halduslikku ebatõhusust, eelkõige seoses hüvitamismenetluste ja bürokraatlike takistustega, millega liikmesriigid puutuvad kokku töötajate lähetamisel Frontexisse; kutsub komisjoni üles uurima võimalusi nende protsesside lihtsustamiseks, et vähendada riikide ametiasutuste tarbetut koormust; märgib, kui oluline on rakendada põhiõiguste ametniku aastaaruandes esitatud soovitusi; tunnustades tehtud edusamme, kutsub Frontexit üles jätkama läbipaistvuse suurendamist, tegema täielikku koostööd uurimiste läbiviimisel ja rakendama meetmeid, millega tagatakse põhiõiguste kaitse kogu tema tegevuses;
18.rõhutab, et tasakaalustatud lähenemisviis, mis ühendab tulemusliku piirikontrolli tugevate põhiõiguste kaitsemeetmetega, on keskse tähtsusega, et säilitada turvaline Schengeni ala ja usaldusväärne liidu rände haldamise raamistik; kordab, et seetõttu on väga oluline pakkuda alalise korpuse (Frontex) ametnikele struktureeritud ja pidevat põhiõiguste alast koolitust, et nad oleksid teadlikud asjakohastest põhiõigustega seotud kohustustest ja standarditest, rahvusvahelistest inimõigustest ja humanitaarõigusest ning järgiksid neid https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52024DC0075 – 3. osa.; rõhutab ka, kui oluline on teatada põhiõiguste rikkumistest, kui sellele ollakse tunnistajaks, avaldades tõsise vahejuhtumi teadaande;
Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine19.märgib, et käesolevas resolutsioonis käsitletud 33 ELi asutuse 2023. aasta lõplik kogutulu (pärast paranduseelarveid) ja 2022. aasta võrdlusandmed olid järgmised Andmed vastavalt eelarveaasta 2023 tulude ja kulude eelarvestusele, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas iga asutuse kohta eraldi.:
2023. aasta tulud eurodes
2022. aasta tulud eurodes
∆
|
ACER
29 582 967 eurot
24 827 843 eurot
19,15 %
|
BERECi Büroo
7 697 265 eurot
7 428 456 eurot
3,62 %
|
CdT Maha on arvatud eelmisest eelarveaastast ülekantud ülejääk.
47 140 900 eurot
48 721 800 eurot
–3,24 %
|
CEDEFOP
20 140 610 eurot
18 434 420 eurot
9,26 %
|
CEPOL
14 211 723 eurot
13 805 510 eurot
2,94 %
|
EASA Maha on arvatud kumuleerunud ülejäägile vastavad eelarvekorrektsioonid.
169 665 375 eurot
163 367 860 eurot
3,85 %
|
EBA
52 672 002 eurot
50 315 014 eurot
4,68 %
|
102 526 724 eurot
112 796 588 eurot
–9,10 %
|
ECHA
123 280 140 eurot
116 981 740 eurot
5,38 %
|
EEA
76 114 130 eurot
92 863 021 eurot
–18,04 %
|
EFCA
30 862 554 eurot
35 734 297 eurot
–13,63 %
|
EFSA
148 954 729 eurot
134 773 287 eurot
10,52 %
|
EIGE
9 358 919 eurot
8 432 920 eurot
10,98 %
|
EIOPA
36 714 492 eurot
34 571 120 eurot
6,20 %
|
EIT
367 607 241 eurot
448 920 650 eurot
–18,11 %
|
ELA
39 973 330 eurot
34 689 842 eurot
15,23 %
|
EMA
448 603 000 eurot
421 815 000 eurot
6,35 %
|
EUDA (EMCDDA)
22 082 074 eurot
18 839 136 eurot
17,21 %
|
EMSA
111 954 231 eurot
115 807 270 eurot
–3,33 %
|
ENISA
25 183 495 eurot
39 207 625 eurot
–35,77 %
|
ERA
38 532 447 eurot
33 983 956 eurot
13,38 %
|
ESA
258 160 eurot
167 000 eurot
54,59 %
|
ESMA
72 509 657 eurot
68 068 551 eurot
6,52 %
|
ETF
28 542 956 eurot
25 051 848 eurot
13,94 %
|
EUAA
170 135 127 eurot
168 842 192 eurot
0,77 %
|
EU-LISA
300 524 142 eurot
296 508 265 eurot
1,35 %
|
EU-OSHA
17 038 950 eurot
16 405 100 eurot
3,86 %
|
EUROFOUND
25 369 931 eurot
22 438 000 eurot
13,07 %
|
EUROJUST
59 324 460 eurot
49 086 843 eurot
20,86 %
|
EUROPOL
212 925 809 eurot
197 759 722 eurot
7,67 %
|
EUSPA
76 922 866 eurot
65 392 492 eurot
17,63 %
|
FRA
26 191 031 eurot
25 857 952 eurot
1,29 %
|
FRONTEX
829 352 752 eurot
693 122 858 eurot
19,65 %
|
KOKKU
3 741 954 189€ eurot
3 605 018 178 eurot
3,80 %
|
20.rõhutab, et tulude suurendamine aastatel 2022–2023 on mõnes asutuses olnud märkimisväärne, olles ESA puhul 54,59 %, Eurojusti puhul 20,86 %, Frontexi puhul 19,65 % ja ACERi puhul 19,15 %; väljendab heameelt õiguskaitseasutuste suurema rahastamise üle;
21.märgib, et ESA puhul on suurendamine peamiselt tingitud tuumavaatluskeskuse ja ESA teabehalduse (NOEMI) IT‑süsteemi jätkuvast arendamisest ning asutusele raamatupidamisteenuste osutamisest; Eurojusti puhul tuleneb suurendamine peamiselt komisjoni kolme määruse ettepanekuga lisatud ülesannete täitmiseks vajalikest lisavahenditest ja inflatsiooni eriti rängast mõjust 2023. aasta eelarveprojekti III töödokument, lk 24.; Frontexi eelarve suurendamise eesmärk on jätkata piirivalvurite alalise korpuse loomist, sealhulgas varustuse muretsemist 2023. aasta eelarveprojekti III töödokument, lk 26.; ACERi puhul tuleneb suurendamine peamiselt kavandatavate energiataristut ja metaaniheite vähendamist käsitlevate läbivaadatud määrustega delegeeritud lisaülesannetest 2023. aasta eelarveprojekti III töödokument, lk 21., sellega seotud iga-aastasest töötasude indekseerimisest, suurematest õigusabikuludest ja suurematest eelarveeraldistest, mis tulenevad konkreetsete projektide tasudest;
22.võtab teadmiseks kirjalikule küsimusele antud vastuse, milles märgitakse, et Frontexi ülekandmised (2023. aastal 45 %) on seotud selle tegevustsükliga, mis ei ole kooskõlas kalendriaastaga ja mida ei ole lihtne kohandada, kuna see hõlmab kõiki liikmesriike; on teadlik, et Frontexi eelarve suurendamist saab selgitada komisjoni poliitiliste prioriteetide ja liidu kodanike julgeolekualaste ootustega; rõhutab, et Frontexi tulemuslikuks toimimiseks on oluline tagada piisavad vahendid, hinnates samal ajal pidevalt, kas tema eelarve on eesmärgipärane ja annab tulemusi; tuletab meelde vajadust jälgida, kuivõrd on suurenenud Frontexi vastuvõtusuutlikkus, eelkõige piiri- ja rannikuvalve töötajate töölevõtmise tulemusel, rõhutades, kui oluline on usaldusväärne planeerimine, et tagada asutuse tulemuslikkus; kutsub lisaks ELi asutuste võrgustikku üles tegema asutuste ja kontrollikojaga koostööd, et töötada välja ülekandmiste standardne esitusviis, mis oleks paremini kooskõlas finantsmääruse aastasuse põhimõttega;
23.tuletab meelde, et enamik ELi asutusi saab oma rahalised vahendid täielikult liidu eelarvest; märgib siiski, et mõnda asutust rahastatakse täielikult või osaliselt alternatiivsetest tuluallikatest, sealhulgas sertifikaatidest, lubadest, ainete registreerimisest, sissemaksetest, andmete kogumisest, turujärelevalvest, järelevalvest ja muudest teenustest, nagu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse pakutavad tõlked ja terminoloogia;
24.tõdeb, et:- –osaliselt omavahenditest rahastatavate asutuste hulka kuuluvad Euroopa Lennundusohutusamet (EASA), Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA), Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER), Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) ja Euroopa Ravimiamet (EMA);
- –täielikult omavahenditest rahastatav asutus on Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus; ning
- –asutused, mida osaliselt kaasrahastavad riiklikud ametiasutused, on Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA);
25.märgib, et 2023. aastal jagunesid käesoleva resolutsiooniga hõlmatud isemajandavate asutuste rahastamisallikad järgmiselt:
2023. aasta tulud eurodes
ELi toetus
%
Omatulud
%
Muu
|
ACER
29 576 964 eurot
19 418 599 eurot
66 %
10 158 245 eurot
34 %
120 eurot
|
CDT
47 140 900 eurot
0 eurot
0 %
46 295 800 eurot
98 %
845 100 eurot
|
EASA
169 665 375 eurot
44 329 433 eurot
26 %
120 937 434 eurot
71 %
4 398 508 eurot
|
EBA
52 672 002 eurot
19 428 306 eurot
37 %
31 479 331 eurot
60 %
1 764 364 eurot
|
ECHA
123 280 140 eurot
81 274 568 eurot
66 %
33 107 484 eurot
27 %
8 898 088 eurot
|
EIOPA
36 714 492 eurot
13 470 715 eurot
37 %
22 086 958 eurot
60 %
1 156 819 eurot
|
EMA
448 603 000 eurot
50 027 000 eurot
11 %
398 209 000 eurot
89 %
367 000 eurot
|
ERA
38 532 447 eurot
27 418 274 eurot
71 %
10 312 858 eurot
27 %
801 315 eurot
|
ESMA
72 509 657 eurot
18 588 578 eurot
26 %
52 224 114 eurot
72 %
1 696 965 eurot
|
KOKKU
1 018 694 977 eurot
273 955 473 eurot
724 811 224 eurot
19 928 279 eurot
|
26.võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER), Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA), Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Euroopa Ravimiamet (EMA), Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) on õiguslikult kohustatud tegema kindlaks omavahenditest rahastatavate tegevuste kulud ja neist eraldi aru andma; märgib, et need asutused on kehtestanud süsteemid selle nõude täitmiseks, ning märgib, et teatavatel asutustel, nagu EMA, EASA ja ERA, on isegi rangemad nõuded;
27.märgib, et kolme Euroopa järelevalveasutuse (EBA, EIOPA ja ESMA) asutamismäärustes (välja arvatud järelevalvetasudest rahastatav tegevus) on sätestatud, et esialgu peaks nende riikide pädevatelt asutustelt saadav toetus moodustama 60 % nende eelarvest ning ülejäänud 40 % tuleb liidu eelarvest; märgib, et vastavalt nende kolme asutuse mandaatidele kajastuvad selles korras regulatiivsed ülesanded, mida on sobiv rahastada ELi eelarvest, ja järelevalvealase ühtsuse ülesanded, mida on sobiv rahastada riiklikel pädevatel asutustel; rõhutab, et kuna asutamismäärustes ei ole nendest kahest allikast rahastatavaid tegevusi selgelt piiritletud, ei tee need asutused liidu eelarvetoetusega kaetud kuludel ja liikmesriikide kaetud kuludel vahet;
28.kutsub EBAt, EIOPAt ja ESMAt üles seda suutlikkust arendama, et teha kindlaks iga oma tuluvoogu tekitava tegevuse kulud ja anda nende kohta eraldi aru, et parandada otsuste tegemist ja sidusrühmadele esitatava teabe kvaliteeti sellise tegevuse puudujääkide või ülejääkide kohta;
29.märgib, et Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskusel on süsteem iga oma tulu tekitava tegevuse ja toote kulude jälgimiseks, mis võimaldab tal arvutada kasumit või kahjumit; rõhutab, et 2023. aastal andsid Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 17 peamisest tootest kümme kahjumit, mis oli kokku 3,4 miljonit eurot;
30.rõhutab, et äritegevuse mahu vähenemise tõttu on Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskusel olnud viimase kümne aasta jooksul eelarvepuudujääk seitsmel aastal ja raamatupidamiskahjum kuuel aastal; võtab teadmiseks, et Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus kasutas äritegevuse mahtude vähenemisega tegelemiseks eelarve ja hindade stabiilsuse tagamiseks 2011. aastal loodud erireservi; märgib, et selle reservi kasutamise haripunkt oli 2014. aastal – 15,6 miljonit eurot, seejärel vähenes 2022. aastal 10,3 miljoni euroni ja 2023. aastal 8,9 miljoni euroni; on teadlik, et kui reserv on täielikult ammendatud, tuleb kõik edasised puudujäägid katta liidu eelarvetoetustega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse asutamismääruses; kutsub Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskust üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru, millised on tema plaanid talitluspidevuse riske vähendada;
31.märgib, et asutused peavad parandama finantsaruandlust ja sisekontrollimehhanisme; palub asutustel esitada igal aastal üksikasjalik kulude jaotus, sealhulgas liigendatud andmed välislepingute, nõustamisteenuste ja alltöövõtjate kohta; rõhutab vajadust reaalajas toimivate digitaalsete aruandlusvahendite järele, mis parandavad finantsjärelevalvet ning aruandekohustust Euroopa Parlamendi ja üldsuse ees; julgustab järgima auditisoovitusi paremini;
Audititulemuste ülevaade39.märgib, et kontrollikoda esitas kõigi asutuste raamatupidamisaruannete aluseks olevate tulude usaldusväärsuse kohta märkusteta auditiarvamuse; märgib, et kontrollikoda esitas kõigi asutuste raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta märkusteta arvamuse; märgib siiski, et kuigi kontrollikoda esitas kõigi asutuste raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta märkusteta arvamuse, oli ka neli erandit: Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT), Euroopa Tööjõuamet (ELA), Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA) ja Euroopa Liidu suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Amet (eu‑LISA);
40.märgib, et EIT puhul on märkustega arvamus seotud reeglitevastaselt makstud toetustega, mille puhul EIT viis läbi 174 kuluartiklist koosneva valimi järelkontrolli; märgib, et EIT lükkas tagasi 27 kuluartikliga seotud kulud ja et kontrollikoda tuvastas kolm muud kuluartiklit, mille kohta EIT ei suutnud esitada tõendeid selle kohta, et toetusesaajad vastasid toetuslepingu olulistele tingimustele, mille tulemusel tehti reeglitevastaseid toetusmakseid hinnanguliselt 12,2 miljoni euro ulatuses, mis vastab hinnangulisele veamäärale 3,4 %; märgib, et EIT ei aktsepteeri ühte kontrollikoja teatatud vigadest, mis mõjutab kolme kuluartiklit, mis tema arvates on rahastamiskõlblikud; märgib, et EITi arvates oleks kontrollikoja hinnanguline veamäär ilma selle juhtumita alla 2 % olulisuse piirmäära, mille tulemusel saaks EIT maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta anda puhta auditiarvamuse.
41.peab kahetsusväärseks ELA kohta tehtud märkust, mis on seotud 2023. aasta maksetega summas 1,6 miljonit eurot ja mis moodustab 3,8 % kõigist kasutada olnud maksete assigneeringutest; märgib, et see summa sisaldab 1,3 miljonit eurot seoses lepinguga, mida peeti 2022. aasta auditiaruandes reeglitevastaseks, kuna lepingu maksumus ületas kehtestatud lepingu ülemmäära, ja 0,3 miljonit eurot seoses puudustega lepingu täitmise eelkontrollides; võtab teadmiseks ELA vastuse, milles selgitatakse, et teeglitevastane leping lõppes 2024. aasta veebruaris ja asendati 2023. aasta novembris sõlmitud uue raamlepinguga; on teadlik ELA otsusest jätkata reeglitevastase lepingu ajutist täitmist, et maandada riske, kaitsta oma mainet ja tagada katkematu teenuste osutamine, et amet saaks kuni uue lepingu jõustumiseni toimida järjepidevalt ja viia ellu kavandatud tegevusi;
42.võtab teadmiseks, et ENISA kohta tehtud märkus on seotud 2023. aasta maksetega summas 1,8 miljonit eurot, mis moodustab 4,1 % kõigist 2023. aastal kasutada olnud maksete assigneeringutest; tuletab meelde, et 2022. aasta augustis lisandus ENISA eelarvesse veel 15 miljonit eurot, et anda liikmesriikidele pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse tõhusamat küberturvalisuse alast tuge; märgib ühtlasi, et 2022. aasta septembris algatas ENISA 28 osaga hankemenetluse ja allkirjastas seejärel 28 eraldi raamlepingut maksumusega 14,4 miljonit eurot; on teadlik, et 2023. aasta alguses tegi haldusnõukogu erandi, mis võimaldas kalduda ajutiselt kõrvale oma finantsreeglitest, et tulla toime liikmesriikide küberturvalisuse toe muudetud taotlustega; võtab teadmiseks ENISA vastuse, et haldusnõukogu otsus oli erand (ajaliselt ja ulatuselt piiratud) eesmärgiga reageerida konkreetsele erakorralisele olukorrale äärmiselt keerulises rahvusvahelises kontekstis; märgib, et see erand registreeriti nõuetekohaselt vastavalt ENISA sisekontrolliraamistiku kohaldamisele ja sellest anti ka teada 2023. aasta konsolideeritud tegevusaruandes;
43.märgib, et eu‑LISA kohta tehtud märkus puudutas 2023. aastal reeglitevastaselt tehtud makseid kogusummas 12,6 miljonit eurot, mis moodustab kõigist kasutada olnud maksete assigneeringutest 3,2 %, sealhulgas 2,7 miljonit eurot 2023. aastal auditeeritud lepingute ja 9,9 miljonit eurot 2022. aasta auditiaruandes reeglitevastaseks hinnatud lepingute osas;
44.võtab murega teadmiseks eu‑LISA maksete seaduslikkust ja korrektsust käsitleva märkustega arvamuse kordumise, mis kajastab kontrollikoja varasemates aruannetes alates 2020. aastast tõstatatud püsivaid probleeme; võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et enamik vigadest mõjutatud lepingutest oli 2023. aastal kas aegunud või eu‑LISA poolt lõpetatud;
45.märgib, et 2023. aasta märkustega arvamuse (eu‑LISA) aluseks olid järgmised õigusnormide rikkumised:- –raamlepingu rikkumine: märgib, et eu‑LISA tegi kahe pakkuja finantspakkumuste mõnes hinnaelemendis märkimisväärseid muudatusi, mis lähevad kaugemale finantsmääruse artikliga 151 lubatud korrektsioonidest, mõjutades otseselt pakkumuse tulemust, kusjuures nendega seotud maksete suurus oli 2023. aastal kokku 2,7 miljonit eurot;
- –põhjendamatu läbirääkimistega menetlus: võtab ka teadmiseks reeglitevastase 7,7 miljoni euro suuruse makse, mis on seotud raamlepinguga, mis sõlmiti põhjendamatult läbirääkimistega hankemenetluse teel, mis on vastuolus hankestandarditega;
- –lepingu loata muutmine: märgib, et maksed kogusummas 1,8 miljonit eurot liigitati reeglitevastaseks pärast seda, kui lepingut loata muudeti, mis suurendas fikseeritud hinnaga lepingu väärtust 3,6 miljoni euro võrra;
- –raamlepingu tingimuste järgimata jätmine: märgib murega, et jagatud taristu hooldamise raamlepingu maksed kogusummas 0,4 miljonit eurot olid reeglitevastased, kuna erileping kaldus raamlepingust kõrvale;
46.väljendab sügavat muret hankeprobleemide kordumise pärast, mille tulemuseks on märkustega arvamus neljandat aastat järjest, ning nõuab tungivalt, et eu‑LISA võtaks viivitamata parandusmeetmeid nende probleemidega tegelemiseks ja nende ennetamiseks tulevastes finantsjuhtimis- ja hanketavades, tagades täieliku vastavuse finantsmäärusele; nõuab, et Euroopa Parlamenti teavitataks kõnealustest edusammudest enne 30. juunit 2025;
47.väljendab heameelt, et kontrollikoda tunnistas kuulamisel Eelarvekontrollikomisjoni 4. detsembri 2023. aasta koosolek., et vaatamata 2023. aasta kohta esitatud arvamusele (eu‑LISA), tuvastatud puudustega tegeletakse ja on täheldatud olukorra paranemist;
48.rõhutab, et kuigi finantsmääruses ei ole kehtestatud ülekandmiste ülemmäärasid, kahjustavad pidevad ja ülemäärased ülekandmised eelarve aastasuse põhimõtet ning osutavad eelarveprotsessis ja eelarve täitmise tsüklis esinevatele struktuursetele probleemidele; märgib, et 14 asutuses (ENISA, Eurofound, EIGE, eu‑LISA, EMA, EUSPA, ELA, FRA, EFCA, ECDC, EU-OSHA, ACER, Frontex ja ESA) on kõiki eelarvejaotisi mõjutavate ülekandmiste määr kokku üle 15 %; märgib, et Frontexi ja ESA puhul on ülekandmiste määr vastavalt üle 40 % ja 50 %;
49.tuletab meelde, et õigusraamistik kohustab asutusi tegema makseid kindlate tähtaegade jooksul; märgib, et kui nendest tähtaegadest kinni ei peeta, võib võlausaldajatel olla õigus nõuda viivist; märgib, et 2023. aasta kohta märkis kontrollikoda, et kuigi viivise kogusummat peeti ebaoluliseks, väärib märkimist, et üheksa asutust (ACER, ECDC, EEA, EUDA, ENISA, ERA, EU‑OSHA, Eurojust ja Frontex) ei pidanud sageli maksetähtaegadest kinni; palub asjaomastel asutustel tagada seadustest tulenevatest maksetähtaegadest kinnipidamine; rõhutab, et kuigi kogunenud viivisintresside summa oli väike, võib hilinenud maksete suur sagedus kahjustada asutuste mainet;
50.toonitab, et kontrollikoda avaldas asjaolu rõhutavaid punkte, et juhtida tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes esitatud või avalikustatud olulistele küsimustele, mis on hädavajalikud raamatupidamise aastaaruande või selle aluseks olevate tulude või maksete mõistmiseks; märgib lisaks, et eelarveaasta 2023 puhul kasutas kontrollikoda asjaolu rõhutavaid punkte järgmiste käesoleva resolutsiooni osaks olevate asutuste puhul: CdT, EBA, EIT, EMA, ERA, ESMA, Eurojust, eu‑LISA ja Frontex;
51.tuletab meelde, et CdT avalikustab oma finantsaruannetes teabe põhitegevustulude vähenemise kohta, mis on tema majandustulemusi negatiivselt mõjutanud;
52.juhib tähelepanu ERA ja Eurojusti raamatupidamise aastaaruandes avaldatud teabele süsteemi SUMMA 2022. aastal katseprojektina kasutusele võetud uus eelarve-, raamatupidamis- ja finantssüsteem. rakendamise kohta; märgib, et kogu 2023. aasta jooksul põhjustasid tehnilised probleemid jätkuvalt hilinenud maksete kasvu (2023. aastal 50 %) ja nõuete rikkumise juhtumeid Eurojustis; märgib, et ERA koges esimesel trimestril tehnilisi probleeme, kuigi võrreldes 2022. aastaga tehti olulisi edusamme;
53.märgib, et ESMA ja EBA raamatupidamise aastaaruanded sisaldavad teavet ühe kohtuasja UniSystems Luxembourg ja Unisystems systimata pliroforikis vs. ESMA – kohtuasi T‑750/22. tulemusega seotud kindlusetuse kohta; võtab teadmiseks, et ESMA‑le teatati ametlikult kohtuasjast seoses ühise hankemenetlusega, kus lisaks ESMA‑le osalesid veel kolm ELi asutust (EBA, EIOPA ja ERA); on teadlik, et menetluse tulemusel sõlmiti 40,2 miljoni euro suurune raamleping ning et 2023. aasta lõpuks olid ESMA ja EBA sõlminud erilepingud summades 2 185 226 eurot (ESMA) ja 6 306 786 eurot (EBA);
54.tunneb muret selle pärast, et hageja taotleb hankeotsuse tühistamist ja rahalist hüvitist vahemikus 400 000 eurot kuni 3,5 miljonit eurot; märgib, et kuna menetlus on varajases etapis, ei suuda ei ESMA ega ka EBA juhtkond anda kohtuasjast tulenevate võimalike kulude kohta usaldusväärset hinnangut EBA raamatupidamise aastaaruanne, lk 26, ja kontrollikoda ESMA kohta lk 139.;
55.juhib tähelepanu sellele, et ESMA raamatupidamise aastaaruandes on kajastatud 368 300 euro suurune väärtuse langus, mis vastab kolmandate riikide järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt tasumata tasudele; märgib, et see väärtuse langus on seotud asjaoluga, et Euroopa turu infrastruktuuri määrus (EMIR) ei anna ESMA‑le toimivat mehhanismi väljastpoolt liitu maksmata jäänud tasude sissenõudmiseks; väljendab heameelt selle üle, et kaasseadusandjate hiljutise kokkuleppega muuta määrust (EMIR 3) anti ESMA‑le võimalus võtta ära tunnustus kolmandate riikide järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt, kes ei maksa oma tasusid ära;
56.märgib, et EBA raamatupidamise aastaaruanne sisaldab teavet digitaalse tegevuskerksuse määruse (DORA) ja krüptovaraturgude määruse (MiCAR) märkimisväärse mõju kohta seoses rahastamata ressurssidega, mida on vaja seotud ülesannete täitmiseks ning asjakohase järelevalve- ja kontrollipoliitika rakendamiseks, mis toimus 2023. aastal enne tasude kogumise algust; võtab teadmiseks, et EBA pidi vahendid nende ettevalmistavate tegevuste jaoks ümber jaotama;
57.võtab teadmiseks, et EIT raamatupidamise aastaaruandes on esitatud eeldused, mida kasutati selleks, et prognoosida tegevuskulusid (toetuskulusid), mis on tekkinud ja esitatud bilansis eelmaksete varade kahaneva kirjena; tuletab meelde, et hinnangu andmine toetuskulude tekkimise kohta on väga oluline ja sellega kaasneb paratamatult ebakindlus;
58.märgib, et EMA avaldab oma raamatupidamise aastaaruandes olulist teavet oma Londonis asunud endiste ruumide ja sellega seotud kindlusetuse kohta, mis tuleneb asjaolust, et allüürniku emaettevõtja on esitanud pankrotiavalduse; märgib murega, et EMA võidakse pidada vastutavaks kogu põhiüürilepingu alusel tasumisele kuuluva summa eest; on teadlik, et maksimumsumma, sealhulgas nõukogu maksukohustus, mille peab tasuma EMA, kui ruumid jäävad rendilepingu lõppemiseni tühjaks, on 550 miljonit eurot; märgib, et EMA peab praegu kontserni Ühendkuningriigi filiaaliga allüürile andmise tingimuste üle uusi läbirääkimisi ning nende läbirääkimiste raames nõustus EMA 2024. aasta kahe esimese kvartali üürimaksete edasilükkamisega ja allüürniku üüri vähendamisega alates 1. jaanuarist 2024; märgib, et sellega seoses on EMA teinud kahjuliku lepinguga seotud eraldise summas 131,4 miljonit eurot; võtab teadmiseks, et ameti allüürnik täitis oma 2023. aasta lepingulised kohustused ja tegi üürimakseid kuni 31. detsembrini 2023, ning nõuab tungivalt, et EMA ja komisjon leiaksid kestliku lahenduse lepingu ja kõigi sellega seotud kohustuste lõpetamiseks enne järgmist, 2024. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust;
59.märgib, et eu‑LISA raamatupidamise aastaaruanne sisaldab teavet sellise peatöövõtja finantsseisundi kohta, kellega on sõlmitud kaks kehtivat raamlepingut; märgib, et eu‑LISA‑l on kaks kehtivat raamlepingut töövõtjaga, kes on konsortsiumi liige, ning see töövõtja asendas lepingutes oma emaettevõtja ning vastutab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamise ja hooldamise ning teenuste osutamise eest valdkonnaülese tegevuse raamistiku 1. osa alusel; võtab teadmiseks, et täitmata lepingusummad on vastavalt 97,5 miljonit eurot ja 41 miljonit eurot; märgib, et emaettevõtja rahalise elujõulisusega seotud võimalike riskide käsitlemiseks jälgib eu‑LISA tähelepanelikult töövõtja finantsolukorda, kasutades sõltumatuid riskihindamisvahendeid ja otseseid päringuid; märgib, et eu‑LISA hindab ka korrapäraselt arendustegevuse faasis oleva varaga seotud edusamme, et tagada kahjuliku mõju puudumine ameti volitustele, ning tegutseb finantsreeglite piires ennetavalt tarneahela häiretega seotud riskide juhtimisel ja leevendamisel eu‑LISA raamatupidamise aastaaruanne, lk 25.;
60.tuletab meelde, et Frontexil ja kontrollikojal on korduvalt olnud erinevad lähenemisviisid seoses Schengeni lepinguga ühinenud riikide poolt Frontexi eelarvesse tehtavate osamaksete arvutamisega; võtab teadmiseks, et kontrollikoda on seisukohal, et Frontexi tõlgendus on ekslik, kuna selle alusel eraldavad Schengeni lepinguga ühinenud riigid Frontexi eelarvesse ligikaudu 3,5 miljonit eurot (7 %) vähem kui nende majanduse osakaal liidu majanduses eeldaks; võtab teadmiseks, et peaarvepidaja kohusetäitja uuris olukorda ja on sarnaselt haldusnõukoguga seisukohal, et Frontexil ei ole vaja vaadata läbi praegust arvutusmetoodikat, mis puudutab Schengeni lepinguga ühinenud riikide osamakseid Frontexi eelarvesse Frontexi raamatupidamise aastaaruanne, lk 37.; võtab teadmiseks Frontexi 2022. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raporti järelmeetmete aruande, milles märgitakse, et amet ei kavatse nende arvutuste tegemiseks kasutatud metoodikat muuta; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru nendes arvutustes kasutatud metoodika kohta koos üksikasjalike selgitustega;
Tulemuslikkus61.märgib, et detsentraliseeritud asutusi käsitlevas ühises lähenemisviisis võetakse kasutusele peamiste tulemusnäitajate kontseptsioon, mille eesmärk on parandada asutuste tulemuslikkuse jälgimist;
62.märgib lisaks, et komisjoni koostatud tegevuskava Tegevuskava ELi detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi järelmeetmete kohta. kohaselt tuleks välja töötada peamised tulemusnäitajad nii asutuse kui ka selle direktori töö kohta; märgib ka, et komisjon tegi ühtlasi ettepaneku töötada välja vormid iga‑aastase tööprogrammi või hindamise jaoks;
63.juhib tähelepanu sellele, et tegevuskava kohaselt peaksid asutused ja komisjon töötama peamised tulemusnäitajad välja igal aastal ning seetõttu peaksid need aasta-aastalt muutuma, mis teeb asutuse tulemuslikkuse jälgimise pikema aja jooksul keeruliseks, kuna mõningaid peamisi tulemusnäitajaid ei pruugita järgida mitme aasta jooksul;
64.soovitab ametitel võtta meetmeid täitmata või hilinenud näitajate täitmiseks ning kohandada tulemuslikkuse suurendamiseks korrapäraselt oma peamisi tulemusnäitajaid;
65.rõhutab, et komisjoni suunistes Euroopa Komisjon, komisjoni talituste töödokument, „Guidelines on key performance indicators (KPI) for directors of EU decentralised agencies“ (Suunised ELi detsentraliseeritud asutuste juhtidele tulemuslikkuse põhinäitajate kohta), 13. märts 2015, lk 3. ELi detsentraliseeritud asutuste direktoritele mõeldud peamiste tulemusnäitajate kohta keskendutakse täielikult asutuste direktorite tegevuse tulemustele, st need on peamiselt seotud eelarve ja personalihaldusega ning neid ei kasutata selleks, et hinnata asutuste volituste alusel toimuva tegevuse tulemusi või tõhusust ja tulemuslikkust Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 22/2020 „ELi asutuste tulevik – võimalus suuremaks paindlikkuseks ja koostööks“.;
66.rõhutab lisaks, et kuna puudub standardne lähenemisviis asutuste iga‑aastastes tegevusaruannetes peamiste tulemusnäitajate esitamiseks, on raske saada iga asutuse tulemuslikkusest ülevaadet;
67.toonitab, et kontrollikoja järelduste kohaselt ei aita peamised tulemusnäitajad jälgida asutuste tegevust ning finants- ja personalijuhtimist;
68.nõuab kõigi asutuste tulemuslikkuse sõltumatut läbivaatamist, et hinnata, kas nende tegevus on tulemuslikult kooskõlas liidu poliitiliste prioriteetidega ja annab käegakatsutavaid tulemusi; nõuab tulemuspõhise eelarvestamise ja tõhususe võrdlusaluste kehtestamist, et tagada ressursside optimaalne jaotus ja mõjupõhine juhtimine;
69.väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on koostöös Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA) astunud samme põhimõtte „üks aine – üks hindamine“ edendamiseks, et tagada toimeainete ohtude ja riskide hindamise suurem järjepidevus; kutsub asutusi üles edendama ka edaspidi koostööd teiste ELi asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning toetama sidusrühmade ja kodanikega peetavat arutelu;
70.tuletab meelde liidu täisleppimatuse poliitikat ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes ning Euroopa Kalanduskontrolli Ametit (EFCA) olulist panust ühise kalanduspoliitika rakendamisse, eelkõige seoses kalanduskontrolli ja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitlusega;
71.toonitab, et püügitegevuse kontrollimise eest vastutavad peamiselt liikmesriigid, samas kui ameti ülesanded piirduvad toetamise, koordineerimise ja liikmesriikide abistamisega selles valdkonnas; kutsub ametit üles toetama liikmesriike sunniviisilise tööga seotud tõsiste rikkumiste jälgimisel ja kindlakstegemisel ning pakkuma inspektoritele piisavat koolitust nende tõsiste rikkumiste kohta;
72.kutsub EUSPAt üles tegema pidevat tööd ELi kosmoseprogrammi elluviimise peamise toetajana, tugevdades liidu tööstusbaasi, konkurentsivõimet ja innovatsiooni; julgustab seadma prioriteediks Euroopa hanked, eelkõige valdkondades, mis on liidu vastupanuvõime, strateegilise autonoomia ja suveräänsuse jaoks kriitilise tähtsusega; rõhutab Galileo ja selle osutatava avaliku reguleeritud teenuse olulist rolli liidu julgeolekus ja kaitses ning GOVSATCOMi lühiajalist kasu ja IRIS2 pikaajalist strateegilist väärtust; rõhutab, et liidu kaitse- ja julgeolekuvõime algatused peaksid tarbetu dubleerimise vältimiseks võimendama liidu kosmosesektori eksperditeadmisi ja taristut;
73.võtab teadmiseks uue koostalitlusvõime tegevuskava; võtab teadmiseks, et liidu infosüsteemide kasutuselevõtu ja koostalitlusvõime uus ajakava osutus vajalikuks viivituste tõttu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES), ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) ning Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kolmandate riikide kodanike kohta (ECRIS‑TCN) arendamisel; rõhutab, et kiire, mõjus ja usaldusväärne teabevahetus, mis toimub kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, on liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala säilitamiseks ja tugevdamiseks otsustava tähtsusega; tunnustab sellega seoses eu‑LISA tehtud tööd ja täiustusi;
74.võtab teadmiseks pingutused, mida Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus on teinud liidus mitmekeelsuse võimaldamiseks ja edendamiseks, näiteks seoses ELi asutuste teabevahetusega ja terminoloogia väljatöötamisega spetsiifilistes teemavaldkondades, et parandada tõlgete kvaliteeti; tunneb heameelt tehisintellekti töörühma loomise üle 2023. aasta juunis ja otsuse üle jätkata selle töörühma tööd uues tehisintellekti nõuanderühmas;
75.kutsub EFCAt üles toetama liikmesriike määruse (EL) 2023/2842 artikli 90 lõike 2 punkti p (mis käsitleb sunniviisilist tööd) kohaldamisega seotud tõsiste rikkumiste jälgimisel ja kindlakstegemisel ning pakkuma inspektoritele piisavat koolitust nende tõsiste rikkumiste kohta;
76.märgib, et 2023. aastal andis EFCA teada 44 993 kontrollist (merel ja kaldal), mille tulemusel avastati võimalikke rikkumisi vähemalt 4 230 juhul nendest kontrollidest; märgib, et need andmed kokku näitavad kontrollide koguarvu mõningast vähenemist (5 % vähem kui 2022. aastal) ning selliste kontrollide koguarvu vähenemist 18 % võrra, mille käigus kahtlustatavaid rikkumisi avastati; juhib tähelepanu, et inspekteerimisel ja muudel järelmeetmetel on oluline roll mitte ainult kalavarude nõuetekohasel majandamisel, vaid ka liidu kaluritele võrdsete tingimuste tagamisel;
77.tunnustab Eurojusti püüdlusi õigusemõistmise digiteerimisel, eelkõige uue kohtuasjade haldamise süsteemi rakendamist pärast Eurojusti määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2131, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1727 ning nõukogu otsust 2005/671/JSK terrorismijuhtumeid käsitleva digitaalse teabevahetuse osas (ELT L, 2023/2131, 11.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2131/oj). viimast muutmist, ja uue ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/969, millega luuakse koostööplatvorm ühiste uurimisrühmade tegevuse toetuseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L, 2023/969, 17.5.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/969/oj). rakendamist; võtab teadmiseks Eurojusti rolli kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kontaktpunktina seoses ECRIS-TCNi taotlustega kriminaalmenetluse kontekstis;
78.rõhutab, kui tähtis on Eurojusti jätkuv toetus Ukrainale, kus ühine uurimisrühm uurib seal toime pandud väidetavaid raskeid rahvusvahelisi kuritegusid raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaasi (CICED) kasutades, et hoida, säilitada ja analüüsida tõendeid raskete rahvusvaheliste kuritegude kohta ühes turvalises keskses andmebaasis, tagades turvalise digitaalse andmeedastusmeetodi tõendite esitamiseks ja nende analüüsimise; väljendab ka heameelt uue Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmise rahvusvahelise keskuse (ICPA) loomise üle Eurojustis, mille eesmärk on toetada riiklikke uurimisi ja leppida kokku ühistes uurimis- ja süüdistuse esitamise strateegiates ning aidata aktiivselt kaasa varade külmutamise ja arestimise töökonna tööle, et tagada liidu sanktsioonide tulemuslik rakendamine kogu Euroopa Liidus;
79.toonitab FRA rolli põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste ja õigusriigi normide täitmise peamise järelvalvajana ning peab kiiduväärseks toetust, millega tagatakse ELi kehtivates võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise valdkonna õigusaktides ja poliitikameetmetes sätestatud põhiõiguste austamine, kaitse ja teostamine, nagu liidu õigus ja poliitika rassismi ja antisemitismi ning islamofoobia vastu võitlemiseks, võrdõiguslikkuse andmete kogumise toetamine ning võrdõiguslikkuse ja rassismivastase võitluse strateegiate rakendamine, näiteks romasid käsitlevad riiklikud strateegilised raamistikud, sisendi andmine LGBTIQ‑inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 jaoks, kodanikuühiskonna ja ohus olevate inimõiguste kaitsjate toetamine, kuriteoohvrite direktiivi, rassismivastase tegevuskava ja liidu strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks muutmine ning nõustamine seoses põhiõiguste järgimisega tehisintellektisüsteemide arendamisel ja kasutamisel ning liidu vahendite rakendamisel ja kasutamisel;
80.toob esile FRA suunised ja osalemise varjupaiga ja rände, piiride ja koostalitusvõime valdkondade tegevustes ning tema olulise keskendumise põhiõigustele, liikmesriikide rahvusvahelistele kohustustele ja liidu inimõigustealasele õigusele selles valdkonnas, sealhulgas koostöö Euroopa Liidu Varjupaigaametiga (EUAA) eesmärgiga parandada selle mõistmist, kui olulised on liidus rahvusvahelist kaitset taotlevaid saatjata lapsi abistavad eestkostjad ja seaduslikud esindajad, ning Europoli töötajatele pakutava koolituse eesmärgiga suurendada teadlikkust ja arusaamist põhiõigustega seotud kaalutlustest asjaomastes operatiivolukordades; väljendab heameelt FRA õigeaegse sisendi üle, mis on seotud ajutise kaitse direktiivi rakendamisega seoses Ukrainast põgenevate pagulastega ning pikaajalist elamist käsitleva liidu õiguse rakendamise probleemide kindlakstegemise ning viisaeeskirja puuduste väljaselgitamise ja loetelu koostamisega meetmetest, mida liit ja selle liikmesriigid võivad võtta hukkunute arvu vähendamiseks merel;
81.väljendab heameelt FRA panuse üle Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse hindamisel, osalemise üle Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) haldusnõukogu koosolekutel ja Frontexi põhiõiguste nõuandefoorumi juhatamises osalemise ning koostöö üle Frontexi põhiõiguste bürooga;
82.märgib rahuloluga, et FRA tegi põhiõiguste analüüsi ja jagas eksperditeadmisi, et toetada teiste ELi justiits- ja siseküsimustega tegelevate ametite, sealhulgas EUAA, Frontexi, Europoli, Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu‑LISA) ning Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) tegevust ja tööd; väljendab heameelt FRA 2023. aasta panuse üle põhiõiguste austamise edendamisse, sealhulgas suuniste kaudu liidu rahaliste vahendite kohta ja uutest tehnoloogiatest tulenevate probleemide lahendamise kaudu; kutsub FRAd üles tegema kindlaks, mil määral õigusriik ja põhiõigused on lahutamatult seotud ning kuidas ameti tööd saaks integreerida või arendada koostoimes Euroopa Komisjoni tööga õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande raames;
83.tunnustab PERCI (ELi platvorm ebaseadusliku veebisisu kohta) edukat kasutuselevõttu Europolis, eelkõige Euroopa Andmekaitseinspektori soovituste täieliku rakendamise kaudu; tunnustab tihedat koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga ja Frontexi loodud ühise töörühmaga, et järgida Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusi seoses Frontexi programmiga PeDRA (isikuandmete töötlemine riskianalüüsi eesmärgil), kus mõlemal ametil on suur huvi kaitsta põhiõigusi, edendades samal ajal julgeolekut;
84.väljendab heameelt 2022. aastal muudetud Europoli määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 2016/794, 24.5.2016, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/794/oj). rakendamise üle, eelkõige põhiõiguste ametniku kiire ametisse nimetamise üle 2023. aasta jaanuaris, mis on oluline samm selles suunas, et Europol võtaks oma tegevuses järjest rohkem arvesse inimõigusi;
85.tunnistab selliste kohalike algatuste tähtsust, mis tugevdavad tervishoiusüsteeme ja keskkonnaalgatusi, suurendades samal ajal koostööd liikmesriikide ja asutustega (ECDC, ECHA, EEA,EFSA, EMA); nõuab rahaliste vahendite jaotamise lähenemisviisi parandamist, seades esikohale halduskoormuse vähendamise, suunates vahendid otse nende lõplikele saajatele ja lihtsustades menetlusi, et parandada juurdepääsu majandustegevuses osalejatele kohapeal;
86.märgib, et liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi koostatud hinnangu kohaselt, millega tagatakse kolme ameti (EASA, EMSA, ERA) järelevalve, olid nende 2023. aasta tulemused täielikult kooskõlas komisjoni kokkulepitud eesmärkidega: korrapärase seire- ja järelevalvetegevuse käigus ei tuvastatud konkreetseid probleeme, mis võiksid kindlust oluliselt mõjutada, lisaks ei tõstetud välis- ja siseaudiitorite aruannetes esile ühtegi suurt probleemi, mis võiks liikuvuse ja transpordi peadirektoraadile lisamuret põhjustada;
87.märgib, et 2023. aastal tugevdas EASA märkimisväärselt koostööd sõjaliste organisatsioonidega ELi sõjaväelise liikuvuse tegevuskava 2.0 kohaldamisalas ning on nüüd kutsutud kõigile NATO lennunduskomitee koosolekutele; võtab teadmiseks ameti tsiviil-sõjalise koostöö strateegia heakskiitmise – mis on olnud ameti pikaaegne prioriteet –, millega toetatakse ameti osalemist sertifitseerimisega seotud ülesannetes tsiviillennukitest tuletatud sõjalennukite puhul, mis põhinevad kontseptsioonil „nii tsiviilotstarbeline kui võimalik ja nii sõjaline kui vajalik“;
88.märgib, et 2023. aastal jätkas EMSA väga tulemusliku abi pakkumist meretranspordisektori keskkonnamõju vähendamiseks, muu hulgas osaledes arvukates Euroopa rohelise kokkuleppega seotud algatustes; võtab eelkõige teadmiseks tehnilised eksperditeadmised, mida EMSA pakkus meresõiduohutuse paketi läbivaatamise raames; tunnustab ametit komisjonile ja liikmesriikidele antud toe eest paketi „Eesmärk 55“ raames tehtud ettepanekute lõplikul vastuvõtmisel, eelkõige seoses heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamisega meretranspordile ja algatust „FuelEU Maritime“ käsitleva määrusega; tunnustab sellega seoses tema käimasolevaid teadusuuringuid mitmesuguste alternatiivkütuste potentsiaali ning seonduvate ohutuskaalutluste kohta, mis on seotud laevadel kestlike alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtu ja kasutamisega; väljendab heameelt süsteemi THETIS MRV kohandamise üle heitkogustega kauplemise süsteemi käsitlevate õigusaktide nõuetega;
89.väljendab heameelt kõnealuse viie asutuse (EUROFOUND, CEDEFOP, ETF, EU‑OSHA, ELA) jätkuva ja kasvava koostöö ja ressursside jagamise üle nende vahel ja teiste institutsioonidega, sealhulgas teiste ELi asutuste, komisjoni ja Euroopa Parlamendiga;
90.kutsub komisjoni üles tagama, et asjaomastes poliitikavaldkondades kasutatakse nende asutuste (EUROFOUND, CEDEFOP, ETF, EU‑OSHA, ELA) eksperditeadmisi paremini ära, näiteks seoses aruannete ja statistiliste uuringute koostamise ning uurimistegevuse ja uuringute tegemisega, et liidu eelarvevahendeid saaks alternatiivsete lahendustega võrreldes tõhusamalt kasutada; hindab kõrgelt viie asutuse pingutusi oma digitaalse ja veebipõhise teabevahetuse arendamiseks, et suurendada oma nähtavust ja teadlikkust oma suure mõjuga tööst; rõhutab seejuures, et asutustel, kelle volitustega on see lubatud, on kasutamata potentsiaali pakkuda vajalikku eriteavet ning osutada sama kvaliteetseid teenuseid nagu väliskonsultandid seda teevad;
91.väljendab heameelt asutuste (EUROFOUND, CEDEFOP, ETF, EU‑OSHA, ELA) pingutuste üle mitmekesisuse ja kaasatuse poliitika kohaldamisel, eelkõige seoses puuetega inimestega; ergutab asutusi tõhustama võrreldavate andmete kogumist puuetega inimeste tööhõive kohta; tunnustab asutustes tehtud edusamme soolise tasakaalu saavutamisel oma töötajate seas; nõuab lisapingutusi soolise tasakaalu tagamiseks ka kõrgema juhtkonna tasandil ja soolise aspekti arvestamiseks kogu tegevuses;
92.märgib, et 2023. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr keskmiselt üle 97 %, välja arvatud CdT ja ELA puhul, kelle eelarve täitmise määrad olid vastavalt 89,55 % ja 93,72 %; märgib, et asutused, kelle jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr oli kõige madalam, on järgmised (esitatuna kasvavas järjekorras koos vastavate protsendimääradega): ESA 47,61 %, Frontex 55,37 %, EU‑OSHA 68,83 %, ACER 70,69 % ja ECDC 71,79 %;
93.võtab teadmiseks, et EUAA eelarvet suurendati 2023. aastal 168 miljonilt eurolt 170 miljonile eurole (+0,77 %) ja töötajate arvu 519‑lt 529‑le (+2 %); kordab Euroopa Liidu Varjupaigaameti olulist rolli liikmesriikide toetamisel Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisel ja selle nõuetekohase rakendamise jälgimisel; tuletab meelde, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon juhtis oma raportis Euroopa Liidu Varjupaigaameti 2022. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta tähelepanu murele ameti sisemise juhtimise ja menetluste pärast, märkides, et OLAF on algatanud uurimise, mis on nüüdseks lõpule viidud ja mis on väidetavalt seotud onupojapoliitika ja muude ameti finantsjuhtimist mõjutavate küsimustega; peab kahetsusväärseks, et ameti tegevdirektor hoidus eelarvekontrollikomisjonis eelarve täitmisele heakskiidu andmise ettevalmistaval kuulamisel vastuseid andmast; on mures, et ameti juhatus keeldub avaldamast eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nimetatud OLAFi aruande sisu ja antud soovitust; kutsub ametit üles tegema aruande leiud viivitamata kättesaadavaks;
94.on seisukohal, et OLAFi lõpparuandes (OC‑2022–0717) EUAA kohta esitatakse väga murettekitavad järeldused tuvastatud faktide kohta, mis seavad ohtu ameti stabiilsuse, juhtimise ja maine, ning on sunnitud lükkama edasi otsuse tegemise ameti 2023. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta; tuletab ühtlasi meelde, et OLAF tegi kindlaks ja kvantifitseeris finantsmõju, mida ei ole võimalik heastada, mis annab kinnitust ameti vahendite usaldusväärsele finantsjuhtimisele avalduva kahjuliku mõju kohta; nõuab seetõttu, et haldusnõukogu võtaks põhjalikke järelmeetmeid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kõiki tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmeid;
95.nõuab tungivalt, et amet selgitaks täielikult kõiki lahendamata küsimusi, rakendaks OLAFi soovitusi usaldusväärsel ja läbipaistval viisil ning looks tugevad sisekontrolli-, eetilise järelevalve ja aruandekohustusmehhanismid; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni võetud parandusmeetmetest põhjendamatute viivitusteta;
Hanked96.võtab murega teadmiseks, et riigihangetega seotud puudused on endiselt suurim reeglitevastaselt tehtud maksete allikas; rõhutab, et kontrollikoda tegi 2023. aastal riigihangetega seotud puuduste kohta 38 tähelepanekut (võrreldes 41 tähelepanekuga 2022. aastal ja 28 tähelepanekuga 2021. aastal) Kontrollikoja aruanne, lk 37. Ainult tähelepanekud, mis viitavad asutustele, mis on osa käesolevast resolutsioonist.; nõuab tungivalt, et asutused võtaksid meetmeid, et tagada hankereeglite ning läbipaistvuse, konkurentsi ja kulutasuvuse põhimõtete range järgimine; tuletab meelde, et töötajatele on vaja korrapäraseid koolitusprogramme finantsjuhtimise, hankereeglite ja pettuste ennetamise kohta; nõuab rangemaid aruandlusmeetmeid, millega tagatakse, et mis tahes püsivad puudused toovad kaasa sihipärased parandusmeetmed ja tagajärjed korduvate rikkumiste korral;
97.märgib, et kontrollikoja andmetel on 13 tähelepanekut Varasemate aastate tähelepanekud, mis mõjutasid 2023. aasta makseid: EASA – 1,6 miljonit eurot; EIGE – 59 600 eurot; ELA – 1,32 miljonit eurot ja alus märkustega arvamuse esitamiseks; ETF – kaks tähelepanekut: 175 500 eurot ja 300 600 eurot; Eurojust – 59 300 eurot; EUAA – 123 800 eurot; eu‑LISA – kolm tähelepanekut: 7,7 miljonit eurot, 1,8 miljonit eurot ja 0,4 miljonit eurot ning alus märkustega arvamuse esitamiseks; CEPOL – 85 000 eurot; CdT – kaks tähelepanekut: 17 300 eurot ja 257 200 eurot. puuduste kohta, mis tõid 2023. aastal kaasa reeglitevastaselt tehtud maksed, seotud varasemates auditites tuvastatud ja nimetatud õigusnormide rikkumistega; märgib, et ülejäänud 25 tähelepaneku puhul mõjutasid üheksa makseid ja ülejäänud 16 ei toonud 2023. aastal kaasa reeglitevastaselt tehtud makseid; märgib, et asjaomasel aastal tehtud tähelepanekud, mis ei mõjutanud makseid, on seotud järgmiste asutustega: ACER, EBA, eu‑LISA, ESMA, EMSA, ENISA, ERA, EIGE, ECDC, EEA, EUDA, EUAA ja CEPOL; võtab teadmiseks asutuste vastused ja kutsub neid üles võtma meetmeid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende kõrvaldamiseks võetud meetmete kohta aru;
98.juhib tähelepanu kontrollikoja üheksale tähelepanekule asjaomase aasta kohta, mis mõjutavad makseid; märgib, et ENISA, eu‑LISA ja ELA puhul on tuvastatud õigusnormide rikkumised ja varasemate auditite käigus kindlaks tehtud rikkumised, mille tulemusel tehti 2023. aastal makseid (ainult eu‑LISA ja ELA puhul), aluseks kontrollikoja märkustega arvamusele ja neid on kirjeldatud käesoleva resolutsiooni punktis „Audititulemuste ülevaade“;
99.märgib, et asjaomase aasta ülejäänud tähelepanekud, mis mõjutasid makseid on seotud CdT, EIGE, EFCA, ERA ja EU‑OSHAga, kusjuures igale asutusele esitati üks tähelepanek, välja arvatud viimasele, kellele esitati kaks; märgib, et tähelepaneku esitamise põhjused ja asutuste vastused kontrollikoja tähelepanekule on järgmised:- –CdT puhul viitab tähelepanek otselepingu sõlmimise menetluse ebaõigele kasutamisele selle asemel, et algatada konkurentsipõhine menetlus, mis põhineb tulevaste kulude prognoosil, mille tulemusel tehti nende lepingute alusel 2023. aastal reeglitevastaseid makseid kogusummas 25 800 eurot; võtab teadmiseks CdT vastuse, et keskus korraldab lihtsustatud konkurentsimenetlusi üle 1 000 euro suuruste hooldusteenuste tellimiseks;
- –ERA puhul on tähelepanek seotud erilepingu allkirjastamisega ilma hankemenetluse taasavamiseta, nagu on nõutud raamlepingus, mille tulemusel tehti selle lepinguga seoses makseid kokku 254 400 euro ulatuses; võtab teadmiseks ERA vastuse, et alates 2024. aastast on amet siiski hakanud kohaldama oma konkursi taasavamist kaetud teenuste suhtes;
- –EIGE tähelepanek on seotud eelkontrollide ebaõige kohaldamise, raamlepingu ülemmäära ületamise ja päevamäärade valesti arvutamisega, mille tulemusel tehti reeglitevastaseid makseid 76 500 euro ulatuses; märgib, et EIGE võtab meetmeid, et tagada institutsioonidevaheliste raamlepingute nõuetekohane rakendamine, pöörates tähelepanu personaliga seotud lepingutele;
- –EFCA kasutas institutsioonidevahelist raamlepingut, et pakkuda reisikorraldusteenuseid väljaspool lepingu kohaldamisala ürituste korraldamise teenuste hankimiseks, ning sellega seotud 2023. aasta maksed summas 257 300 eurot olid reeglitevastased; märgib, et EFCA väidab, et ametil tuli ette ootamatuid olukordi, mis põhjustasid menetlustes viivitusi, ning et amet koostab parandusmeetmetena erandolukorra plaani ootamatute sündmuste mõju leevendamiseks;
- –EU‑OSHA‑le esitati kaks tähelepanekut:
- 1)EU‑OSHA rikkus õigusnorme, kui ta sõlmis ilma hanketeate avaldamiseta ühe ettevõtjaga kolm läbirääkimistega hankemenetlust, mis kontrollikoja hinnangul ei vastanud finantsmääruse I lisa punkti 11.1 alapunktis c sätestatud tingimustele ja mille tulemusel tehti 2023. aastal reeglitevastaseid makseid 67 100 euro väärtuses; võtab teadmiseks EU‑OSHA vastuse, et amet oli äärmiselt kiireloomulises olukorras ja tal ei olnud talitluspidevuse tagamiseks muid toimivaid võimalusi;
- 2)kahe otselepingu tulemusel tehti reeglitevastaseid makseid summas 29 700 eurot; märgib, et need lepingud oleks tulnud koondada üheks konkursimenetluseks, kuna need puudutasid peaaegu identseid teenuseid; märgib, et seetõttu rikuti finantsmääruse artiklit 160, millega keelatakse lepingute osadeks jagamine; märgib, et EU‑OSHA kavatseb parandada oma turu-uuringute dokumenteerimist ja uurida alternatiivseid hankevahendeid;
100.kordab kontrollikoja soovitust, et raamlepingute rakendamisel peaksid asjaomased asutused kasutama erilepinguid üksnes seotud raamlepinguga hõlmatud kaupade või teenuste hankimiseks; kordab lisaks kontrollikoja soovitust, et asjaomased asutused peaksid samuti tagama, et nad järgivad finantsmääruses sätestatud reegleid kehtivate lepingute muutmiseks, et erilepingutes määratakse kindlaks hinnad ja tarneajad ning et lepingu täitmist kontrollitakse piisavalt seoses nende põhielementidega;
101.tuletab meelde, kui oluline on tagada kõigis hankemenetlustes kvaliteetsed kaubad ja teenused ning pakkujate vaheline aus konkurents ja hankida majanduslikult kõige soodsamaid kaupu ja teenuseid, eelistades Euroopa ettevõtteid Euroopa-välistele ettevõtetele ning järgides seejuures läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;
102.rõhutab vajadust tugevdada ELi asutuste võrgustiku ja Euroopa Komisjoni vahelist hankealast koostööd;
103.rõhutab, kui oluline on edendada asutustes digiüleminekut nii asutusesisese tegevuse kui ka juhtimise seisukohast, samuti menetluste digitaliseerimise kiirendamiseks; rõhutab vajadust püsida proaktiivne; toetab sellega seoses lisainvesteeringuid digitaalsetesse vahenditesse ja innovatsiooni, et parandada menetlustoiminguid ja vältida asutustevahelist digilõhet;
Personalipoliitika, sooline võrdõiguslikkus, kaasamine, huvide konflikt ja pettuste ennetamine104.märgib, et 2023. aastal teatasid 33 detsentraliseeritud asutust, et neil on kokku 10 580 töötajat (võrreldes 10 146 töötajaga 2022. aastal), sealhulgas ametnikud, ajutised teenistujad, lepingulised töötajad ja lähetatud riiklikud eksperdid, mida on 2022. aastaga võrreldes 4,27 % rohkem;
105.märgib, et läbipõlemisjuhtumeid (kokku 25) registreeriti kuues asutuses: EASA (viis juhtumit), EEA (neli juhtumit), EFCA (üks juhtum), EFSA (kaks juhtumit), EMA (kümme juhtumit) ja Europol (kolm juhtumit); märgib siiski, et andmekaitsest tulenevalt ei kogu läbipõlemisjuhtumite kohta andmeid kõik asutused, nende hulgas ECDC, ECHA, EMSA, ENISA, ERA, FRA ja Frontex; väljendab muret selle pärast, et meditsiinilisi andmeid ei koguta, sest need on asutuste töötajate vaimse heaolu jälgimiseks olulised; nõuab tungivalt, et asutused võtaksid viivitamata meetmeid, et tegeleda töötajate hulgas üha sagenevate läbipõlemisjuhtumitega; märgib, et 2022. aastal tegi 19 asutuses ületunnitööd mitu töötajat (2021. aastal 13 asutuses); märgib eelkõige, et suur hulk töötajaid on teinud ületunde EFSAs (81 % töötajatest) ja Eurofoundis (97 % töötajatest); tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, sealhulgas vaimse tervise tugistruktuurid, tagades tervikliku lähenemisviisi töö- ja eraelu tasakaalule, sealhulgas sätted kaugtöö ja karjäärijuhtimise kohta; rõhutab lisaks, kui oluline on kaitsta töötajate vaimset tervist ja heaolu;
106.märgib, et EIT direktor, kes võttis sõna ELi asutuste võrgustiku nimel, nõustus 4. detsembril 2024 eelarvekontrollikomisjonis, et viib detsentraliseeritud asutustes töötavate puhastustöötajate lepingute liikide kohta läbi uuringu; palub ELi asutuste võrgustikul teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni detsentraliseeritud asutustes töötavate puhastustöötajate lepingute liikidest, sealhulgas pikaajaliste ja lühiajaliste lepingute osakaalust;
107.toetab Frontexi pidevaid püüdlusi oma põhiõiguste ametniku rolli tugevdamisel ning võtab teadmiseks, et 2023. aastal võeti tööle 46 põhiõiguste vaatlejat; rõhutab, kui oluline on tagada see, et kõik põhiõiguste vaatlejad võetakse tööle AD palgaastmele, millega suurendatakse veelgi nende suutlikkust ja sõltumatust; tunnistab, et Frontex on teinud olulisi samme põhiõiguste ametniku arvamuste arvesse võtmiseks, eelkõige sellistes küsimustes nagu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ja inimkaubandus;
108.võtab teadmiseks, et 2023. aastal oli tööjõu voolavuse määr 33 asutusest 18‑s (nimelt Cedefop, CEPOL, EBA, EFCA, EIGE, EIOPA, EIT, ELA, EUDA, ETF, EUAA, eu‑LISA, Eurofound, Eurojust, Europol, EUSPA) üle 5 % ning et kolmes neist (BERECi Büroo, CdT ja Eurojust) oli tööjõu voolavuse määr üle 10 %; tunnustab asutusi, kes on võtnud sihipäraseid meetmeid, et vältida suurt tööjõu voolavust; rõhutab, kui oluline on, et kõik asutused rakendaksid meetmeid talendijuhtimise ja talentide hoidmise parandamiseks; loodab, et ELi asutuste võrgustik on oma liikmesasutuste foorum heade tavade vahetamiseks ja võimaluse korral jõudude ühendamiseks selles küsimuses; kutsub komisjoni üles aktiivselt toetama asutusi nende volituste täitmiseks vajalike ekspertide värbamisel, ergutades tihedamat koostööd ülikoolide ja muude asjaomaste institutsioonidega;
109.rõhutab, et geograafiline tasakaal on endiselt probleem mitme asutuse jaoks, mille puhul märkimisväärne osa nende töötajatest on selle liikmesriigi kodanikud, kus asutused asuvad;
110.tunnistab, et talentide ligimeelitamine ja geograafiliselt mitmekesise tööjõu tagamine on seotud asutuste individuaalsete eripäradega (nt asukoht, taristu, kooliharidus, poliitikavaldkond) ning väliste piiravate teguritega (nt konkurents erasektoriga, lühiajalistest lepingutest tulenev töökohtade ebakindlus, madalad paranduskoefitsiendid); võtab ELi asutuste võrgustiku 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete aruande põhjal rahuloluga teadmiseks meetmed, mida ELi asutuste võrgustik on võtnud vähese atraktiivsuse probleemi lahendamiseks ja asutuste töötajate esindatuse parandamiseks vanuse, soo ja geograafilise päritolu osas;
111.tuletab meelde, et suhteliselt madala paranduskoefitsiendiga riikides asuvad asutused seisavad silmitsi pidevate probleemidega kvalifitseeritud ja geograafiliselt mitmekesise tööjõu ligimeelitamisel; kutsub komisjoni üles seda küsimust koos asjaomase liikmesriigiga analüüsima ja kaaluma probleemi leevendamiseks majanduslike stiimulite kasutamist; tuletab lisaks meelde, et paranduskoefitsiendiga rakendatakse võrdse kohtlemise üldpõhimõtet;
112.toonitab, et mõned asutused kasutavad ulatuslikult väliskonsultante, peamiselt IKT valdkonnas, aga ka oma põhitegevuse valdkondades, mis moodustavad märkimisväärse osa nende tegevuseelarvest (nt ACER, ETF, ELA jne); kutsub kõiki asutusi üles eelistama alalisi töötajaid väliskonsultantidele ja lepingulistele töötajatele, et tagada kvaliteetsed töötingimused ning vältida teadmiste ja kogemuste kaotsiminekut; kutsub lisaks asutusi üles vältima lühiajalistest lepingutest tulenevat tööalast ebakindlust ja seadma prioriteediks pikaajalise töötamise; kutsub sellega seoses üles võimaldama asutustele paindlikkust muuta lähetatud riiklike ekspertide ametikohad ajutiste teenistujate ametikohtadeks, tagades oskusteabe säilitamise, toimimise ja talitluspidevuse; nõuab lisaks, et välditaks ülesannete edasiandmist konsultatsioonifirmadele, kui oskusteave on kättesaadav asutusesiseselt;
113.tunnustab asutustes tehtud edusamme soolise tasakaalu saavutamisel oma töötajate seas; nõuab suuremaid jõupingutusi, et tagada sooline tasakaal kõrgema juhtkonna tasandil ning integreerida sooline võrdõiguslikkus süstemaatiliselt kõigisse asutuste poliitikavaldkondadesse, menetlustesse ja tegevustesse;
114.kutsub asutusi üles seadma selgeid eesmärke ja ajakavasid kõrgemas juhtkonnas ja otsuseid tegevates organites soolise tasakaalu ja geograafilise mitmekesisuse saavutamiseks ning andma edusammudest süstemaatiliselt aru;
115.märgib, et töötajate sooline jaotus kõrgema ja keskastme juhtkonna 64 % mehi ja 36 % naisi (2022. aastal vastavalt 67 % ja 33 %); 54 % mehi ja 46 % naisi (2022. aastal vastavalt 54 % ja 46 %). tasandil ning haldusnõukogu liikmete 58 % mehi ja 42 % naisi (2022. aastal vastavalt 60 % ja 40 %). seas 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga paranes; märgib, et töötajate sooline tasakaal üldiselt 54 % mehi ja 46 % naisi (2022. aastal vastavalt 54 % ja 46 %). ei muutunud; soovitab ACERil, BERECi Bürool, Cedefopil, ECDC‑l, ECHA‑l, EFSA-l, EIOPA‑l, EMCDDA‑l, EMSA‑l, ENISA‑l, ERA‑l, eu‑LISA‑l, ELA‑l, Europolil, EUAA‑l, EUSPA‑l ja Frontexil toetada naisi juhtivatele ametikohtadele kandideerimisel; kordab komisjonile ja liikmesriikidele esitatud üleskutset järgida juhtkonna või juhatuse liikmete esitamisel ja ametisse nimetamisel soolist tasakaalu; tuletab meelde, et asutused soovivad viia soolise koosseisu kooskõlla komisjoniga, et 2025. aasta lõpuks oleks kõigil juhtimistasanditel saavutatud 50 % sooline tasakaal; kutsub asutusi üles neid aspekte edaspidi töötajate värbamisel jätkuvalt arvesse võtma ja töötama kõrgema juhtkonna tasandil soolise tasakaalu edasise parandamise nimel;
116.nõuab tungivalt, et detsentraliseeritud asutused tugevdaksid kõigil tasanditel soolise võrdõiguslikkuse poliitikat, tagades kõigile töötajatele värbamisel, karjääri edendamisel ja töötingimustes võrdsed võimalused; ergutab kõiki asutusi võtma vastu ja rakendama tugevaid mitmekesisuse ja kaasamise strateegiaid, millega edendatakse õiglust ja tasakaalu, tagades naiste ja vähemuste võrdsed võimalused ning juhtivatel ametikohtadel esindatuse; kutsub asutusi üles töötama edusammude hindamiseks ja parandamist vajavate valdkondade kindlakstegemiseks välja terviklikud strateegiad; tuletab meelde, et Euroopa Parlament hindab nende põhimõtete järgimist iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;
117.märgib, et kõik asutused on võtnud meetmeid, et parandada töötajate heaolu tööl ning töö- ja eraelu tasakaalu; märgib, et selliste meetmete arv ja mõju on eri asutustes väga erinev ning asutuste vahel puudub ühtne tugiraamistik; kutsub ELi asutuste võrgustikku sellega seoses üles koordineerima jõupingutusi ühtse tugiraamistiku väljaarendamiseks; märgib rahuloluga, et enamik asutusi on võtnud meetmeid puuetega inimeste integreerimiseks; ergutab asutusi säilitama häid tavasid seoses töötajate heaolu ning puuetega inimeste kaasamise ja integreerimisega ning jätkama töö- ja eraelu tasakaalu, elukestva õppe ja karjäärijuhtimisega tegelemist; rõhutab, kui oluline on suurendada jõupingutusi soolise ja geograafilise tasakaalu saavutamiseks institutsioonide töötajate seas ja kõrgema juhtkonna ametikohtadel; rõhutab parimate tavade vahetamise kasulikku rolli personalijuhtimise valdkonnas; kutsub asutusi üles pakkuma oma töötajatele asjakohaseid ja korrapäraseid koolitusi;
118.ergutab kõiki asutusi rakendama inimväärikuse kaitsmise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise poliitikat ning osalema asutustevahelises usaldusnõunike rakkerühmas; nõuab sellega seoses, et ELi asutuste töötajad osaleksid kohustuslikus ennetavas ahistamisvastases koolituses; märgib murega, et standardküsimustiku vastuste kohaselt teatas ENISA eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile, et 2023. aastal oli pooleli kaks väidetava ahistamisega seotud haldusuurimist; lisaks teatas amet, et üks neist uurimistest lõpetati 2024. aastal pärast OLAFilt lõpparuande saamist; ootab, et amet võtaks käimasolevate juhtumite suhtes põhjalikke järelmeetmeid ning võtaks jõulisi meetmeid sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus; kutsub asutusi üles andma järelmeetmete aruande kaudu korrapäraselt aru selles valdkonnas tehtud edusammudest;
119.märgib, et tajutav huvide konflikt võib seada ohtu ameti maine ja sellega tuleks tegeleda isegi siis, kui see osutub põhjendamatuks;
120.nõuab tungivalt, et kõik asutused tugevdaksid veelgi huvide konfliktide ennetamist ja haldamist, sealhulgas süstemaatiliselt esitades kõrgema juhtkonna, välisekspertide ja haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsioone, mis avaldatakse proaktiivsel ja kättesaadaval viisil;
121.toonitab, kui oluline on kaitsta ELi asutuste sõltumatust tööstuse lubamatust mõjust, et säilitada üldsuse usaldus nende otsuste tegemise vastu; väljendab muret regulatiivsete puuduste ja võimalike huvide konfliktide pärast teatavates asutustes; juhib tähelepanu probleemidele, mis tulenevad tihedatest sidemetest tööstusega, ja teadetele lubamatu mõjutamise kohta, eelkõige pöördukse efekti kaudu avaliku sektori asutuste ja eraettevõtete vahel; rõhutab vajadust suurema läbipaistvuse, tugevamate järelevalvemehhanismide ja siduva kohustuse järele seada rahvatervis ja ohutus finantshuvidest tähtsamale kohale;
122.märgib, et 2023. aastal ei teatanud kontrollikoda ühestki suurest huvide konflikti juhtumist, välja arvatud Frontexi ja EMCDDA puhul;
123.on seisukohal, et enamik asutusi on praeguseks kehtestanud usaldusväärsed ja terviklikud menetlused teadlikkuse suurendamiseks ja huvide konfliktide vältimiseks, andes sidusrühmadele ja üldsusele vajaliku kindluse oma töötajate sõltumatuse kohta;
124.võtab rahuloluga teadmiseks tiheda koostöö justiits- ja siseküsimuste asutustega, eelkõige uue töökorra kokkuleppe sõlmimise Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF), 15 uue uurimise algatamise, mille puhul Eurojust andis tuge Euroopa Prokuratuurile, ning 42 juhtumiga seotud koostöö Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol), ning toonitab, et Eurojust ja Europol käivitasid katseprojekti süstemaatiliseks ja struktuurseks andmevahetuseks seoste tuvastamise eesmärgil, mis vaadatakse läbi 2024. aasta teisel poolel; väljendab heameelt Eurojusti ja OLAFi tegevuskava üle aastateks 2022–2023, et võidelda Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu;
Sisekontroll125.võtab murega teadmiseks kontrollikoja leiud haldus- ja kontrollisüsteemide valdkonnas, mis puudutasid üheksat asutust (EMA, Europol, EUSPA, Eurofound, EIT, Eurojust ACER, ENISA ja EEA);
126.toonitab, et Europoli ja EIT puhul puudutasid kolmest tähelepanekust kaks 2023. aastal reeglitevastaselt tehtud makseid;
127.tuletab meelde, et kontrollikoda leidis 2022. aastal, et Europol oli reeglitevastaselt hüvitanud käibemaksu avaliku sektori asutustele antavate toetuste kaudu, lugedes seda rahastamiskõlblikeks kuludeks, ning et 2023. aastal hüvitati niimoodi kokku 279 900 eurot; väljendab heameelt Europoli otsuse üle mitte pidada käibemaksu enam uute tegevustoetuste korral rahastamiskõlblikuks kuluks;
128.märgib, et EIT puhul on üks tähelepanekutest aluseks märkustega arvamusele raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mida on kirjeldatud käesoleva resolutsiooni rubriigis „Audititulemuste ülevaade“;
129.tunneb muret selle pärast, et kontrollikoja teine tähelepanek EIT kohta viitab instituudi üleminekule mitmeaastase toetuslepingu struktuurile, kuid toetusmaksete järelkontrolli menetlusi ja suuniseid ei ole mõju arvessevõtmiseks ajakohastatud; väljendab heameelt selle üle, et EIT juba ajakohastab oma järelkontrollimehhanismi nende tagajärgede käsitlemiseks;
130.on teadlik, et 2023. aasta esimeses kvartalis viis EMA läbi andmete migratsiooni, kuid ei pidanud 48 veterinaarkontrolli puhul kinni tähtaegadest, mille tulemusel esitati arved märkimisväärsete viivitustega, millest erandite registris ei teatatud, ja kirjendati valesti tulu; märgib, et see on vastuolus EMA finantsmäärusega ning näitab puudusi ameti juhtimis- ja kontrollisüsteemides; võtab teadmiseks EMA eesmärgi parandada protsessi seoses uue lõivude määruse rakendamisega;
131.märgib, et Eurofound tegi lepingulisele pakkujale 38 600 euro suuruse makse uuringuandmete kvaliteedi hindamise lepinguga seoses, kogumata mõningaid peamisi tõendavaid dokumente, mis on seotud lepinguliste tulemustega;
132.märgib, et 2023. aastal täheldas Eurojust eranditeks või mittevastavusjuhtumiteks liigitatud mittestandardsete tehingute arvu suurenemist, kusjuures nende arv kasvas 43‑lt 71‑le ja asjaomane kogusumma suurenes 2022. aastaga võrreldes 294 000 eurolt 566 400 euroni; võtab teadmiseks Eurojusti vastuse tähelepanekule, milles omistati suurem osa kõigist mittevastavusjuhtumitest 2023. aastal ühise uurimisrühma toetuse saamisega seotud üksikjuhtumile; võtab teadmiseks, et asutuse väitel on suurenemine peamiselt tingitud ebapiisavatest inimressurssidest ja siseprotsesside ebatõhususest, ning väljendab heameelt selle üle, et Eurojust on selle probleemiga tegelenud, vaadates 2024. aastal läbi mittevastavusjuhtumite registreerimise ja nendest teatamise praeguse menetluse;
133.märgib, et EUSPA tegevdirektor oli kinnitanud tegevuse varajast alustamist enne toetuslepingu allkirjastamist, mille tulemusena ei olnud ellu viidud tegevused eelarveliste kulukohustustega kaetud; rõhutab, et sellest ei teatatud erandite registris ega iga-aastases tegevusaruandes, mis on finantsmäärusega vastuolus; märgib, et EUSPA väitel ei olnud vaja registreerida erandite registris tegevuse varajast alustamist ilma eelarveliste kulukohustusteta, kuid amet tunnistab, et juhtumist ei teatatud nõuetekohaselt iga-aastases tegevusaruandes;
134.võtab teadmiseks asjaolu, et ACER nimetas ametisse uue peaarvepidaja, kes oli ka eelarve-, finants- ja hankeosakonna rühmajuht, rikkudes sellega ACERi finantsmäärust, milles nõutakse eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesannete lahusust; on teadlik sellest, et alates 1. maist 2024 toimus siiski reorganiseerimine ning et eelarve-, finants- ja hankeosakonna rühmajuht vabastati rühmajuhi ülesannetest;
135.märgib, et 2023. aasta septembris lubas ENISA tegevdirektor 15 ajutisel töötajal tegeleda finantsmenetlusega ilma eelneva heakskiiduta, mis on reeglitega vastuolus; on teadlik, et ameti vastuse kohaselt on ENISA kasutanud ajutisi teenistujaid ja lähetatud eksperte tegevusvajaduste ja ressursside vähesuse tõttu ning amet taotleb finantsreeglitest erandeid, kui ressursside nappus püsib;
136.märgib lisaks, et vastupidiselt määrustele, milles on sätestatud ülesannete lahusus, nimetati ENISA peaarvepidaja ühtlasi ka sisekontrolli koordinaatoriks; märgib, et ENISA võttis tähelepaneku teadmiseks, kuid on seisukohal, et sisekontrolli koordinaatori ja peaarvepidaja ülesanded ei ole tingimata kokkusobimatud, kuna eelarvevahendite käsutaja ei olnud sisekontrolli koordinaatorile delegeerinud volitusi; väljendab heameelt selle üle, et ENISA selgitab sisekontrolli koordinaatori rolli ja kohustusi oma siseprotsessides; nõuab, et Euroopa Parlamenti teavitataks kõnealustest edusammudest enne 30. juunit 2025;
137.märgib, et EEA kiitis heaks kindlasummalised toetusmaksed, ilma et ta oleks suutnud näidata, kuidas summa arvutati, mis tekitab ohu, et see ei olnud vastavuses osutatud teenustega; võtab teadmiseks, et ameti väitel on kirjalik otsus kindlasummalise makse kohta täielikult kooskõlas finantsmääruse asjakohaste sätetega; rõhutab, et amet tagab, et kindlasummalised summad määratakse nõuetekohaselt kindlaks ja dokumenteeritakse juhtudel, kui Euroopa teemakeskustes deklareerib kulud ühe osanikuga äriühing või füüsilisest isikust ettevõtjast partner Euroopa teemakeskused on EEA liikmesriikide organisatsioonide konsortsiumid, kellel on eksperditeadmised konkreetsetes keskkonnavaldkondades ja kellega EEA on sõlminud lepingu, et toetada EEA tööprogrammide rakendamist.;
138.võtab teadmiseks, et EEA tellis eelfinantskontrollid väliselt töövõtjalt ja et kontrollikoda leidis kontrollikorras puudusi; märgib, et EEA võttis oma vastuses kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks ja amet ajakohastab eelkontrollidega seotud menetlusi, et tagada selle riski käsitlemine;
139.kutsub asutusi üles rakendama kontrollikoja tähelepanekuid kiiresti ja süstemaatiliselt ning võtma sisekontrolliraamistikus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks konkreetseid parandusmeetmeid; nõuab tungivalt rangemate aruandlusmeetmete kehtestamist, tagades, et mis tahes püsivad puudused toovad kaasa sihipärased parandusmeetmed ja tagajärjed korduvatele rikkumistele;
Küberturvalisus, eetika ja läbipaistvus140.juhib tähelepanu vajadusele võtta kõik vajalikud turvameetmed, et kaitsta töödeldud teabe usaldusväärsust internetis, nõuab asutuste vastupanuvõime suurendamist küberrünnete või infiltratsioonikatsete suhtes, mis on pärit eelkõige Venemaalt või mis tahes muust kolmandast riigist; toonitab, et asutustevahelised ühishanked selles valdkonnas võivad vähendada finantskulusid ja parandada tulemusi;
141.väljendab heameelt FRA koostöö üle Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga (ENISA) eraelu puutumatuse ja andmekaitse kaitsmisel küberturvalisuse algatuste väljatöötamise ja rakendamise ajal ning koostöö üle eu‑LISAga selle tagamisel, et IT‑süsteemide kavandamisel ja kasutamisel järgitakse põhiõiguste standardeid.
142.märgib, et Euroopa Liidu detsentraliseeritud asutused on oma vastavates poliitikavaldkondades loonud mitmesugused mehhanismid läbipaistvuse ja lobitööga tegelemiseks; toonitab siiski, et kontrollikoja hinnangul ei ole asutused alati edukad keeruliste hankereeglite ja -menetlustega pakkumuste läbipaistvuse ja kulutõhususe rahuldava taseme saavutamisel Näited: Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) – Euroopa Kontrollikoda, lk 97; Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) – Euroopa Kontrollikoda, lk 122; Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) – Euroopa Kontrollikoda, lk 287.; võtab murega teadmiseks allesjäänud läbipaistvusega seotud probleemid, mis omakorda mõjutavad sidusust, tulemuslikkust ja eelkõige aruandekohustust;
143.rõhutab põhiõiguste eesmärkide elluviimisel saavutatud edasiminekut, sealhulgas põhiõiguste tegevuskava käimasolevat täitmist ja ameti põhiõiguste raamistiku järgimise sõltumatut hindamist kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega; väljendab heameelt selle üle, et Frontex on võtnud põhiõigustega seotud kaebuste suhtes ennetavaid järelmeetmeid, kusjuures enamik kaebustest on lükatud vastuvõetamatuse tõttu tagasi; tunneb heameelt, et Frontex pöörab senisest rohkem tähelepanu läbipaistvusele ja vastutusele;
144.rõhutab, et täieliku selguse ja läbipaistvuse huvides ning kooskõlas kontrollikoja tähelepanekuga peaksid tulusid koguvad asutused avalikustama sama teabe kergesti mõistetaval viisil oma lõplikus raamatupidamise aastaaruandes, konsolideeritud iga-aastases tegevusaruandes ja ühtses programmdokumendis, kuna neil aruannetel on eri eesmärgid;
145.märgib lisaks, et 2023. aastal keeldus Frontex andmast üldsusele juurdepääsu oma põhiõiguste ametniku aruandele Frontexi operatsiooni kohta Albaanias (juhtum 652/2023/VB), mis viis ombudsmanipoolse uurimiseni; ombudsman leidis, et Frontex oleks pidanud andma aruande mõnele osale juurdepääsu, ja tunneb heameelt selle üle, et Frontex nõustus lahenduse leidmiseks ombudsmani ettepanekuga;
146.peab kahetsusväärseks, et läbipaistvusregistri kohaldamine väliskontaktide suhtes ei ole detsentraliseeritud asutuste jaoks kohustuslik; märgib siiski, et vastavalt Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele kohustusliku läbipaistvusregistri kohta Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe kohustusliku läbipaistvusregistri kohta (ELT L 207, 11.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2021/611/oj). on asutustel võimalus kasutada läbipaistvusregistrit vabatahtlikkuse alusel;
147.ergutab kõiki asutusi seda vabatahtlikku võimalust kasutama ning järgima eu‑LISA ja Frontexi eeskuju, kes on ainsad kaks asutust, kes nõuavad kolmandatest isikutest väliskontaktide läbipaistvusregistris registreerimist;
148.rõhutab, et institutsioonidevahelisele kokkuleppele alla kirjutanud institutsioonid edendavad ja ergutavad läbipaistvusregistri kasutamist; tuletab meelde tungivat nõudmist, et kõik detsentraliseeritud asutused registrit täielikult kasutaksid;
149.märgib, et eu‑LISA keskendus küberturvalisusele ja kübervaldkonna ohtude vastu võitlemisele, tehes eelkõige vajalikke ettevalmistusi selliste kohustuste täitmiseks, mis tulenevad uutest liidu õigusaktidest infoturbe ja küberturvalisuse kohta; toonitab, et eu‑LISA käitab ja haldab turvaseireplatvormi, küberturvalisuse intsidentide kava, reageerimise käsiraamatuid ja ööpäevaringset valvekorda, et tagada küberohtude õigeaegne tuvastamine ja neile reageerimine; väljendab heameelt eu‑LISA rolli üle asutustevaheliste küberturvalisuse õppuste toetamisel koostöös justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste võrgustikuga Justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste võrgustik – võrgustikku kuulub üheksa asutust: CEPOL, EASO, EIGE, EMCDDA, eu‑LISA, Eurojust, Europol, FRA ja Frontex.; rõhutab, kui oluline on, et detsentraliseeritud asutustel oleks täielik suutlikkus end küberrünnete eest kaitsta; ergutab tihedamat koostööd eu‑LISA ja teiste asutuste vahel, et töötada välja vastupidavam kollektiivne vastus küberkuritegevusele; rõhutab sellega seoses, kui oluline on tugevdada küberturvalisuse meetmeid kõigis asutustes, võttes arvesse küberohtude ja andmetega seotud rikkumiste kasvavat riski; nõuab lisainvesteeringuid asutuste töötajate turvalisse IT‑taristusse ja küberturvalisuse koolitusse; nõuab tungivalt, et asutused esitaksid Euroopa Parlamendile ja kontrollikojale iga‑aastase küberriski hindamise aruande;
150.nõuab tungivalt, et Frontex tagaks edasiste viivitusteta kõigi Euroopa auditi- ja kontrolliasutuste, eelkõige OLAFi ja Euroopa Parlamendi Frontexi kontrolli töörühma, Euroopa Ombudsmani, kontrollikoja ning Frontexi põhiõiguste ja operatsioonide õiguslike operatiivaspektide töörühma esitatud soovituste täieliku elluviimise;
151.märgib, et rikkumisest teatajate poliitika on olemas kõigil asutustel; kutsub kõiki asutusi üles tagama, et neil on konkreetsed, turvalised ja mõjusad teavituskanalid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (rikkumisest teatamise kohta) asjaomaste nõuetega;
152.pooldab tehisintellektispetsiifiliste riskihindamiste süstemaatilist lisamist asutuste siseaudititesse, tagades liidu eetikasuuniste ja küberturvalisuse standardite järgimise; nõuab, et ENISA laiendatud volitustesse lisataks konkreetne järelevalve riskide üle, mis on seotud tehisintellekti kasutamisega ELi asutustes;
Kontrollikoja varasemate aastate tähelepanekutega seotud järelmeetmed158.märgib, et asutuste iga-aastastes eriaruannetes esitatud tähelepanekud ei ole tegelikult kontrollikoja „ajastatud soovitused“; märgib, et kontrollikoda võtab nende tähelepanekute suhtes igal aastal järelmeetmeid, andes nende staatusele hinnangu, milleks on kas „avatud“ või „suletud“;
159.märgib, et kokku 116 tähelepanekust, mille kontrollikoda tegi varasematel aastatel seoses käesoleva resolutsiooni osaks olevate asutustega, suleti 2023. aastal kokku 58 tähelepanekut, kokku 53 on endiselt avatud ja viis osaliselt suletud; märgib, et avatud tähelepanekute arv on asutuste lõikes erinev, kusjuures mõnel (BERECi Büroo, EBA, ECHA, EEA, EMSA, ENISA, EU‑OSHA, EUSPA ja Eurofound) ei ole ühtegi avatud tähelepanekut, samas kui suurim avatud tähelepanekute arv on eu‑LISA, Frontexi ja ELA puhul (vastavalt kaheksa, seitse ja viis tähelepanekut); nõuab, et need asutused võtaksid ennetavaid meetmeid nende avatud küsimuste lahendamiseks;
160.võtab teadmiseks, et 53 avatud tähelepanekust kuus (ACER, ELA, EFCA, eu‑LISA, FRA ja Frontex) on seotud ülekandmiste kõrge määraga; on mures selle pärast, et Frontexi puhul on see tähelepanek avatud alates 2018. aastast;
161.märgib, et ERA‑l on alates 2018. aastast avatud tähelepanek seoses tasude ja lõivude kogumisega sertifitseerimistoimingute eest, mida alustati 2019. aastal; märgib, et määruse kohaselt tuleks arvesse võtta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) erivajadusi ning ERA peaks rakendama tulemuslikke kontrolle, et teha kindlaks, kas taotlejad kvalifitseeruvad VKEdeks; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selle küsimuse praegusest seisust ja põhjendada, miks asjaomane tähelepanek on jätkuvalt staatuses „avatud“;
162.märgib, et EASA‑l on aastate jooksul tekkinud lennundustööstuse rahastatud tegevustest rohkem kui 50 miljoni euro suurune ülejääk, mille kohta puudub säte EASA asutamismääruses; palub komisjonil esitada seadusandlikul tasandil lahendus selle küsimuse käsitlemiseks;
163.märgib, et ACER on alates 2019. aastast kasutanud ajutisi töötajaid pikaajaliste ülesannete täitmiseks, et korvata otse palgatud töötajate nappust; kutsub komisjoni üles looma juurde koosseisulisi ametikohti;
o
o o
164.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon asutustele, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).