1.tunnustab Türgi kodanikuühiskonna pikaajalisi püüdlusi seoses Euroopa Liiduga ühinemisega; väljendab heameelt Türgi valitsuse hiljutiste avalduste üle, milles kinnitatakse, et ELi liikmesus on riigi strateegiline eesmärk, püüdes ELi ja Türgi suhteid kooskõlas asjakohaste Euroopa Ülemkogu järeldustega järk-järgult, proportsionaalselt ja tagasipööratavalt taaselavdada; tunnustab ELi võetud kohustust edendada seda tegevust tõhustatud dialoogi ja koostöö kaudu, kuid julgustab teda vaatama läbi oma ootused koostöö suhtes lähitulevikus, pidades silmas demokraatlike standardite halvenemist, mille tagajärjel on riik viimasel kümnendil autoritaarse mudeli suunas liikunud, mida on hiljuti kiirendanud president Recep Tayyip Erdoğani peamise poliitilise oponendi, Istanbuli linnapea Ekrem İmamoğlu poliitiliselt motiveeritud vahistamine;

2.rõhutab, et ELi liikmesus sõltub ühinemiskriteeriumide (Kopenhaageni kriteeriumide) täitmisest, mille kohaselt peavad riigil olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise, rahvusvähemuste austamise ja kaitse, heanaaberlikud suhted, rahvusvahelise õiguse austamise ning kooskõla ELi ÜVJPga; märgib lisaks, et need on absoluutsed kriteeriumid, mitte küsimused, mille suhtes kehtivad tehingupõhised strateegilised kaalutlused ja mille üle peetakse läbirääkimisi; rõhutab, et ühinemisprotsessi üks vajalik osa on kõigi liikmesriikide poolne tunnustus;

3.peab seetõttu kahetsusväärseks, et eespool nimetatud positiivsetest avaldustest hoolimata ei ole Türgi ametivõimud võtnud ühtegi konkreetset meedet, et vähendada suurt lõhet Türgi ja ELi väärtuste ja standardite vahel, mis on eelkõige seotud ühinemisprotsessi põhialustega; kordab oma varem vastu võetud järeldust, et Türgi valitsus näitab jätkuvalt, nagu ka eelnenud aastatel, üles selget poliitilise tahte puudumist viia läbi ühinemisprotsessi taaskäivitamiseks vajalikud reformid, ning omab sügavalt juurdunud autoritaarset käsitlust presidentaalse süsteemi olemusest;

4.tunnustab Türgi strateegilist ja geopoliitilist tähtsust ning tema kasvavat kohalolekut ja mõju rahvusvahelise julgeoleku jaoks kriitilise tähtsusega valdkondades, nagu Musta mere piirkond, sealhulgas Ukraina, ja Lähis‑Ida; kordab, et Türgi on strateegiline partner ja NATO liitlane ning riik, kellega ELil on tihedad suhted julgeoleku, kaubanduse, majanduse ja rände valdkonnas; tunneb heameelt Türgi ja ELi tihedama koostöö üle, millele on korduvalt viidanud ka Türgi valitsus, kuid rõhutab, et see ei asenda mingil viisil Türgi kui kandidaatriigi kohustust teha märgatavaid edusamme, et täita ühinemiseks vajalikke põhikriteeriume; rõhutab sellega seoses, et ühinemisprotsessis ei ole otseteid ja ei ole võimalik esitada ühtegi ettekäänet, et vältida arutelude pidamist demokraatlike põhimõtete üle, mis on ühinemisprotsessi kesksed elemendid;

5.märgib, et komisjoni 2024. aasta aruanne Türgi kohta jätab Türgi 2023. aasta aruandega võrreldes Türgi ühinemisprotsessi kontekstis reformide rakendamisest positiivsema mulje, kuna selles mainitakse õigusriigi ja inimõigustega seotud küsimustes olukorra halvenemise asemel „edusammude puudumist“; on siiski arvamusel, et vähemalt sellistes olulistes valdkondades nagu demokraatia, õigusriik ja põhiõigused on see tingitud asjaolust, et on langetud väga madalale tasemele ning see olukord ei ole muutunud;

6.võtab lisaks teadmiseks, et erinevalt 2023. aasta aruandest Türgi kohta on 2024. aasta aruandes rõhuasetus nüansseeritult nihkunud ühinemisprotsessilt Euroopa Liidu ja Türgi strateegilisele partnerlusele; on arvamusel, et ühinemisprotsessi kriitiline seis sunnib komisjoni ja nõukogu keskenduma üksnes ELi ja Türgi suhete partnerlusmõõtmele, mida on kajastatud ka 29. novembri 2023. aasta ja 22. märtsi 2021. aasta ühisteatistes ELi ja Türgi suhete olukorra kohta; rõhutab üha suurenevat nihet teistsuguse suhete raamistiku suunas, mis võib toimuda ühinemisprotsessi arvelt;

7.on seisukohal, et Euroopa Parlamendi hiljutised resolutsioonid inimõiguste ja õigusriigi kohta on endiselt asjakohased, võttes arvesse, et inimõiguste olukord Türgis on jätkuvalt halb ja demokraatias on viimase aasta jooksul toimunud tagasiminek; toetab täielikult Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee hiljutisi resolutsioone ja sellega seoses esitatud seirekomisjoni aruannet, samuti Euroopa Nõukogu ministrite komitee resolutsioone, milles kirjeldatakse üksikasjalikult mitmesuguseid inimõigustega seotud tõsiseid puudujääke, millest kohalikud ja rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste organisatsioonid on järjepidevalt teatanud;

8.võtab teadmiseks Türgi valitsuse võetud kohustuse viia läbi kohtureform ja kehtestada korralduslikke meetmeid; rõhutab siiski vajadust struktuursete meetmete järele, mis tagaksid kohtusüsteemi sõltumatuse; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et hoolimata reformistrateegiast, mis hõlmab üheksat kohtusüsteemi reformipaketti, ei ole kohtusüsteem Türgis siiani sõltumatu, kuna riik sekkub süstemaatiliselt kohtusüsteemi ja kasutab seda poliitiliselt ära; mõistab sellega seoses hukka veel säilinud põhiseadusliku järelevalve mehhanismide nõrgenemise, eelkõige üksikisikute konstitutsioonikohtu poole pöördumise õiguse nõrgenemise, ning nõuetekohase menetluse sagedased rikkumised;

9.väljendab jahmatust seoses õigusala töötajate tagakiusamisega, sealhulgas viimati Istanbuli peaprokuratuuri esitatud hagiga, mille tulemusel tagandati Istanbuli advokatuuri juht, süüdistatuna „propaganda tegemises terroristliku organisatsiooni heaks“ ja „avalikult eksitava teabe levitamises“, kuna ta taotles kahe Süürias mõrvatud kurdi ajakirjaniku surma uurimist, ning vangistati üks Istanbuli advokatuuri juhatuse liige pärast tema reisi Strasbourgi, et pidada kohtumisi Euroopa Nõukogu institutsioonidega;

10.väljendab muret konstitutsioonikohtu otsuste ilmselge rakendamata jätmise pärast (sealhulgas parlamendiliikme Can Atalay juhtumi puhul), mis on kujunenud tõsiseks kohtusüsteemi kriisiks, kuna kassatsioonikohus on esitanud kriminaalasja algatamiseks kaebuse üheksa konstitutsioonikohtu kohtuniku vastu; tunneb muret kassatsioonikohtu hiljutise otsuse pärast tühistada Istanbuli Atatürki lennujaamas 2016. aastal toimunud ja 456 inimelu nõudnud ISISe rünnakus osalenud terroristide karistused ja vabastada nad;

11.kutsub Türgit üles tugevdama oma pühendumust demokraatlikule valitsemistavale, eelkõige reformide kaudu, mis tagavad sõltumatu kohtusüsteemi; võtab teadmiseks hiljutise teadaande neljanda kohtureformi strateegia kohta, mis hõlmab aastaid 2025–2029; kutsub Türgi valitsust üles liikuma senistelt korduvate reformipakettide ja tegevuskavadega ette nähtud pealiskaudsetelt muutustelt edasi kauaoodatud põhjalikule reformile, milles käsitletakse tõelise poliitilise tahte kaudu Türgi kohtusüsteemi tõsiseid ja struktuurseid puudusi; rõhutab, et poliitilise sekkumise lõpetamiseks kohtusüsteemis ei ole vaja strateegiat ega reformipaketti, vaid üksnes poliitilist tahet;

12.väljendab jätkuvalt sügavat muret demokraatlike standardite jätkuva halvenemise ja mis tahes kriitiliste seisukohtade järeleandmatu mahasurumise pärast Türgi ametivõimude poolt üha arvukamate repressiivsete seaduste abil, terrorismivastaste seaduste korrapärase väärkasutamise pärast, sealhulgas nende kohaldamise pärast alaealiste suhtes (nagu kohtuasja „Kız Çocukları Davası“ puhul), ametnike solvamises seisneva kuriteo ebaproportsionaalse kasutamise pärast, salatunnistajate ja täitmisele mittepööratud kohtuotsuste laialdase kasutamise pärast puudulikes kohtumenetlustes ning korduva tava pärast korraldada ülepingutatud öiseid vahistamisi ja kodude läbiotsimisi, et jätta sihikule võetud isikutest ülimalt ohtlik mulje;

13.tunneb heameelt selle üle, et 2024. aasta novembris võeti tagasi Türgi spionaažiseaduste muutmise – nn mõjuagendi seaduse – eelnõu; nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud hoiduksid tulevikus sarnase liiga üldise ja ebamäärase seaduse taaskehtestamisest, arvestades tõsist ohtu, et seda võidakse kasutada vahendina kodanikuühiskonna organisatsioonide seadusliku tegevuse veelgi laialdasemaks kriminaliseerimiseks riigis; kutsub Türgi ametivõime üles tagama, et hiljuti vastu võetud küberturvalisuse seadus täidaks oma õiguspärast eesmärki tagada andmekaitse ja kaitsta riiklikku julgeolekut, loomata võimalusi põhiõiguste võimalikeks rikkumisteks või kujunemata järjekordseks ulatuslikuma represseerimise vahendiks; rõhutab, et riigi kohtusüsteem on endiselt väga piirava iseloomuga ning et keerukat õigusaktide võrgustikku (näiteks 2020. aasta sotsiaalmeedia seadus, 2021. aasta rahapesuvastane seadus ja 2022. aasta desinformatsiooni käsitlev seadus) kasutatakse vahendina, mille abil süstemaatiliselt kontrollida ja vaigistada mis tahes kriitilisi seisukohti;

14.tunneb muret selle pärast, et hiljuti kiideti heaks õigusnormid, millega antakse erakorralised volitused riiklikule järelevalvenõukogule (DDK) (nt võimalus vabastada ametist igat liiki ja eri tasandi ametiisikuid ning nimetada nende asemel ametisse usaldusisikuid) ja hoiuste tagamise fondile (TMSF), ning mida on võimalik meelevaldselt ära kasutada;

15.nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud lõpetaksid põhivabaduste, eelkõige väljendus-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse range piiramise ja muu hulgas opositsiooni liikmete, inimõiguste kaitsjate, juristide, ametiühingu liikmete, vähemuste esindajate, ajakirjanike, teadlaste ja kodanikuühiskonna aktivistide põhiõiguste pideva ründamise; mõistab resoluutselt hukka hiljutised poliitikute, teadlaste ja ajakirjanike massilise vahistamise ja vangistamise lained poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel ja väidetavate terrorisidemete tõttu, sealhulgas sõltumatu ajakirjaniku Elif Akgüli, LGBT+ kogukonna liikmetele suunatud uudistesaidi Kaos GL peatoimetaja Yıldız Tari, päevalehe Evrensel kolumnisti Ender İmreki ja väljaandes ETC töötava Rootsi ajakirjaniku Joakim Medini vahistamise, kes kõik on tuntud oma tegevuse poolest inimõiguste küsimustes;

16.mõistab teravalt hukka Rootsi ajakirjaniku Joakim Medini hiljutise vahistamise ja kinnipidamise; kordab, et ajakirjandusvabadus on põhiõigus ja ELi põhiväärtus; mõistab teravalt hukka Joakim Medini vastu esitatud süüdistused, mis põhinevad üksnes tema ajakirjanduslikul tegevusel, ning nõuab seetõttu tema ja teiste sõnavabaduse kasutamise eest vangistatud ajakirjanike viivitamatut ja tingimusteta vabastamist;

17.taunib ajakirjanike ja sõltumatu meedia jätkuvat jälitamist, tsenseerimist ja ahistamist, mis ei võimalda neil täita oma ametikohustusi ja teavitada üldsust, mis on toimiva demokraatliku ühiskonna jaoks hädavajalik; kutsub Türgi ametivõime üles hoiduma edasistest rünnakutest sõltumatu meedia vastu ning austama põhiõigusi ja kodanikuvabadusi, nagu sõna- ja ajakirjandusvabadus; väljendab jätkuvalt sügavat muret kehtivate õigusaktide pärast, millega takistatakse avatud ja tasuta internetti ja määratakse pikki vanglakaristusi sotsiaalmeedia postituste eest, blokeeritakse sisu ja antakse selle eemaldamise korraldusi, ning Türgi raadio- ja televisioonikomitee (RTÜK) jätkuva kasutamise pärast, et suruda maha meedias esitatud kriitikat ja isegi meediaväljaandeid, kui neid peetakse positiivsete uudiste asemel pessimismi levitajateks;

18.tunnustab positiivseid arenguid seoses asjaoluga, et siseminister tühistas osaliselt piirangud, mis olid kehtestatud nn laupäevaemade (Cumartesi Anneleri) iganädalaste vaiksete kogunemiste suhtes Istanbuli Galatasaray väljakul, ning asjaoluga, et hiljuti mõisteti õigeks kõik 46 inimest, keda enam kui kuue aasta jooksul süüdistati seoses 2018. aasta augustis toimunud organisatsiooni 700. kogunemisega; nõuab, et nendelt rahumeelsetelt meeleavaldustelt eemaldataks täielikult kõik piirangud, tehes seda täielikus kooskõlas konstitutsioonikohtu asjakohase otsusega, ning et lõpetataks mitme laupäevaemade organisatsiooni liikme ja toetaja vastu algatatud kohtuasjad; tunneb muret jätkuva kohtuprotsessi pärast silmapaistva inimõiguste kaitsja Nimet Tanrıkulu üle, kes vabastati 4. märtsil 2025 pärast seda, kui ta oli viibinud 94 päeva eelvangistuses; nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud tagaksid kõigi oma põhivabaduste kasutamise eest kinni peetud isikute viivitamatu vabastamise;

19.on jätkuvalt šokeeritud asjaolust, et Türgi ametivõimud, eelkõige Türgi kohtusüsteem, eirab pidevalt ja ei kohalda Euroopa Inimõiguste Kohtu olulisi otsuseid; kordab, et mõistab hukka kohtusüsteemi jõhkra väärkasutamise Türgi poolt ning keeldumise lõpetada inimõiguste kaitsja Osman Kavala ja opositsioonipoliitikute Selahattin Demirtaļi ja Figen Yüksekdaği kinnipidamine, kelle tõttu on Türgi suhtes algatatud Euroopa Nõukogus ajaloolise tähtsusega rikkumismenetlusi, millel kauaoodatud tulemused ei ole veel selgunud; kutsub Türgit üles täielikult täitma Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, mis on seotud kadunud isikute ja varaga Küprosel (muu hulgas Fokasi kohtuasjas); taunib nende süüdistuste poliitiliselt motiveeritud olemust, mis on osa laiemast kohtulikust ahistamisest Türgis; on šokeeritud sellest, et hiljuti lubati esitada Selahattin Demirtaļi vastu uus süüdistus, millega Diyarbakıri peaprokuratuur nõudis talle kuni 15‑aastast vangistust ja igasuguse poliitilise tegevuse keelustamist tema mitmete 2016. aastal peetud kõnede tõttu; kutsub Türgit üles täielikult rakendama kõiki Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 46 ja Türgi põhiseaduse artiklist 90 tulenevate tingimusteta kohustustega; kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles kasutama kõiki diplomaatilisi kanaleid, et nõuda Türgilt asjakohaste Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste rakendamist ja kaaluda rahastamise tingimuslikkuse rakendamist seoses Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmisega;

20.kutsub Türgit üles täitma Euroopa Inimõiguste Kohtu 24. jaanuari 2008. aasta otsust, millega mõisteti Türgi süüdi Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 2 rikkumises, kuna Türgi ei suutnud leida ega vastutusele võtta isikuid, kes panid 1996. aastal Küprosel toime Tassos Isaaki ja Solomos Solomou mõrvad; kutsub Türgi ametivõime üles jõustama mõrvas kahtlustatavate suhtes koostatud rahvusvahelised vahistamismäärused ja andma need üle Küprose Vabariigile;

21.väljendab sügavat muret Türgi vanglates valitseva raske olukorra pärast, mis on tingitud tõsisest ülerahvastatusest ja halbadest elamistingimustest, ning mille kohta on muu hulgas Euroopa Nõukogu teateid, et piinamine ja väärkohtlemine on laialt levinud ning võimalused põhivajaduste (nagu hügieen ja teave) rahuldamiseks on väga piiratud; tunneb eriti muret eakate või raskelt haigete vangide kinnipidamistingimuste pärast, näiteks Soydan Akay juhtumi puhul, keda hoitakse ebaõiglaselt vangistanuna; nõuab tema viivitamatut vabastamist humanitaar- ja tervishoiukaalutlustel; väljendab muret selle pärast, et vanglates jt kinnipidamiskohtades kasutatakse jätkuvalt alandavaid lahtiriietumisega läbiotsimisi, ning parlamendiliikme Ömer Faruk Gergerlioğlu (kelle suhtes on algatatud kuus menetlust parlamendiliikme staatuse ja puutumatuse äravõtmiseks) jätkuva ahistamise pärast muu hulgas seetõttu, et ta on sellise tava hukka mõistnud;

22.mõistab teravalt hukka Türgi valitsuse otsuse vabastada pärast 2024. aasta märtsis toimunud valimisi ametist demokraatlikult valitud juhid vähemalt 13 omavalitsuses ja piirkonnas (Hakkari, Mardin, Batman, Halfeti, Tunceli, Bahçesaray, Akdeniz, Siirt, Van ja Kağızman, kus võitis erakond DEM, ning Esenyurt, Ovacık ja Şişli, kus võitis erakond CHP) ning asendada nad siseministeeriumi nimetatud usaldusisikutega; peab sellist usaldusisikute ametisse nimetamise pikemaajalist tava jõhkraks rünnakuks kohaliku demokraatia aluspõhimõtete vastu; nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud lõpetaksid viivitamata poliitilise opositsiooni represseerimise ja pööraksid selle tagasi ning austaksid valijate õigust valida endale meelepäraseid esindajaid kooskõlas Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi ning Veneetsia komisjoni soovitustega; kutsub taas komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles kaaluma kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi raames piiravate meetmete kehtestamist Türgi ametnike suhtes, kes täidavad usaldusisiku rolli, ja nende suhtes, kes neid ametisse nimetavad; mõistab hukka valitud linnapeade ametist tagandamise vastaste meeleavalduste ränga mahasurumise, sealhulgas sadade meeleavaldajate, sealhulgas alaealiste meelevaldse vahistamise; käsitleb Türgi valitsuse otsust pöörduda selle tava juurde tagasi pärast viimaseid kohalikke valimisi, mis toimusid 2024. aasta märtsis, selgeks märgiks sellest, et Türgi ei ole pühendunud demokraatiaalaste puuduste kõrvaldamisele riigis ning selgeks vastuoluks väljakuulutatud valmisolekuga ühinemisprotsessi taaselustada, kuna selline tegevus õõnestab väljavaateid tugevamaks ja ulatuslikumaks partnerluseks ELiga ning kahjustab pikaajalisi edusamme tihedama koostöö suunas;

23.taunib erakondade ja opositsiooniliikmete pidevat sihikule võtmist, mistõttu need kannatavad jätkuvalt kasvava surve all; mõistab resoluutselt hukka Istanbuli linnapea (erakond CHP) Ekrem İmamoğlu ning Şişli ja Beylikdüzü linnapeade hiljutise vahistamise ja ametist tagandamise pärast kahe eraldi uurimise raames, mis käsitlesid väidetavat korruptsiooni ja terrorismiga seotud süüdistusi ning hõlmasid kokku 106 kahtlusalust; rõhutab, et need viimased juhtumid, mis on vaid osa pikemast nimekirjast, kuhu kuulub 42 haldus- ja 51 kohtulikku uurimist alates İmamoğlu valimisest 2019. aastal, algatati vaid mõni päev enne presidendikandidaadi valimist erakonnasiseselt ja järgmisel päeval pärast Istanbuli ülikooli vastuolulist otsust tühistada tema diplom, mis on üks presidendiks saamise eeltingimus; on šokeeritud otsusest keelata ajutiselt kõik meeleavaldused Istanbulis ja teistes provintsides kogu riigis ning sotsiaalmeedia tegevuse piiramisest; ; mõistab hukka rahumeelsete massimeeleavalduste karmi mahasurumise Türgi ametivõimude poolt, sealhulgas ligikaudu 2 000 inimese (kellest paljud on üliõpilased) kinnipidamise ja mitmetele sadadele neist süüdistuse esitamise kiirustades läbiviidud kollektiivprotsesside tulemusena ning vaatamata sellele, et puuduvad igasugused tõendid nende kuritegeliku käitumise kohta; väljendab sügavat muret 8. aprillil 2025 Istanbulis toimunud meeleavalduste ajal Gentis tegutseva fotograafia eriala üliõpilase Esila Ayıki meelevaldse vahistamise pärast, eelkõige arvestades seda, et talle ei võimaldata südame- ja neeruprobleemidega seotud ravi; nõuab kõigi kinnipeetavate viivitamatut vabastamist ja nende isikute õigeksmõistmist, kes mõisteti süüdi oma põhiõiguste kasutamise eest; mõistab hukka proteste kajastanud kohalike ja rahvusvaheliste ajakirjanike vahistamised, kinnipidamised ja väljasaatmised, millega rikutakse ajakirjandusvabadust; nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud uuriksid viivitamata ja põhjalikult kõiki väiteid meeleavaldajate ahistamise ja nende vastu ülemäärase jõu kasutamise kohta ning kaitseksid kogunemis- ja väljendusvabadust; on seisukohal, et Ekrem İmamoğlu vastu suunatud rünnakud on poliitiliselt motiveeritud ja nende eesmärk on takistada ühel õiguspärasel vastaskandidaadil eelseisvatel valimistel kandideerimast, ning et nende meetmetega suruvad praegused Türgi ametivõimud riiki veelgi enam täielikult autoritaarse mudeli suunas; peab kahetsusväärseks, et EL ei reageeri nendele murettekitavatele suundumustele jõuliselt ja ühtselt;

24.väljendab lisaks muret hiljutiste eraldi kohtuasjade pärast Istanbuli Beşiktaşi piirkonna linnapea Rıza Akpolati (CHP), Istanbuli Beykozi piirkonna linnapea Alaattin Köseleri (CHP), CHP noorteosakonna esimehe Cem Aydıni ja erakonna Zafer esimehe Ümit Özdagi vastu; on šokeeritud Türgi ametivõimude poolt viimasel ajal Türgi ühiskonna kõigi sektorite vastu suunatud igasuguse kriitika jõhkrast ja järeleandmatust mahasurumisest, mille näiteks on muu hulgas tuntud impressaario Ayşe Barımi juhtum, kes viibib alates 27. jaanuarist 2025 vahi all väidetava osalemise eest Gezi pargi meeleavaldusel 12 aastat tagasi, riigi peamise ärirühmituse TÜSIAD presidendi ja tegevjuhi Orhan Turani ja Ömer Arase suhtes algatatud uurimine ning Halk TV peatoimetaja Suat Toktaşi ning ajakirjanike Seda Seleki, Barış Pehlivani, Serhan Askeri ja Kürşad Oğuzi vastu esitatud süüdistused eesmärgiga mõista neile karmid vanglakaristused; tunneb muret hiljuti ametisse nimetatud Istanbuli peaprokuröri Akın Gürleki osalemise pärast neis ja veel mitmetes teistes kohtuasjades, kuna ta on eri ametikohtadel korduvalt osalenud poliitikategelaste vastu suunatud kõrgetasemelistes kohtuasjades, mis võiks anda alust kaaluda piiravate meetmete kohaldamist ELi inimõiguste rikkujate vastase sanktsioonirežiimi alusel; tunneb ühtlasi muret üha suureneva rahalise surve pärast opositsioonilistele omavalitsustele ja vastuoluliste teadaannete pärast, näiteks seoses opositsiooniomavalitsuste hallatavate päevahoiukeskustega;

25.väljendab sügavat muret naiste õiguste halvenemise, soolise vägivalla ja naiste tapmise sagenemise pärast Türgis 2024. aastal, mis on saavutanud oma kõrgeima taseme alates 2010. aastast – aastast, mis eelnes Istanbuli konventsiooni allkirjastamisele; kordab, et mõistab karmilt hukka Türgi taganemise eelnimetatud rahvusvahelisest kokkuleppest presidendi dekreediga, ning kordab oma üleskutset see otsus tühistada; nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud parandaksid õigusraamistikku ja selle rakendamist, sealhulgas kohaldades täielikult kaitseseadust nr 6284, et võidelda tulemuslikult naistevastase vägivalla kõigi vormide ja nn aumõrvade vastu, teha lõpp püsivale karistamatusepoliitikale, võttes väärkohtlejad vastutusele, ning liikuda soolise võrdõiguslikkuse suunas, eelkõige seoses naiste osalemisega otsustus- ja poliitikakujundusprotsessides; hoiatab naiste õiguste edasise rikkumise eest, mille näiteks on Türgi hiljutine keeld teha eraõiguslikes meditsiinikeskustes plaanilist keisrilõiget ilma meditsiinilise põhjenduseta, mis kujutab endast naiste kehalise enesemääramise õiguse lubamatut rikkumist;

26.mõistab resoluutselt hukka LGBTI+ kogukonna liikmete põhiõiguste jätkuvad rikkumised ja kaitse puudumise Türgis, sealhulgas vaenukõne, vaenukuritegude ja diskrimineeriva retoorika sagenemise, samuti seksuaalsel sättumusel ja soolisel identiteedil põhinevate stereotüüpide levitamise meedias; taunib asjaolu, et ametivõimud on sellist jätkuvat diskrimineerimist sageli sanktsioneerinud, mida tõendavad 2023. aasta märtsi Pride’i ajal toimunud massilised vahistamised ja rongkäigu keelustamine 2024. aastal, samal ajal kui LGBTI+ vastased rongkäigud olid lubatud; nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud lõpetaksid viivitamata homofoobia vastase tegevuse, sealhulgas Pride’i rongkäikude keelustamise;

27.väljendab heameelt tihedama dialoogi üle kristlike vähemustega, kuid rõhutab, et märkimisväärseid edusamme ei ole tehtud etniliste ja usuvähemuste, sealhulgas Gökçeada (Imvros) ja Bozcaada (Tenedos) saarte kreeka õigeusu elanikkonna õiguste kaitsmisel, eelkõige seoses nende juriidilise isiku staatusega; nõuab, et Türgi rakendaks sellega seoses Veneetsia komisjoni soovitusi ja kõiki asjakohaseid Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid; märgib murega, et erinevate usutunnistuste, sealhulgas mittemoslemite ja aleviitide kogukondade esindajad seisavad pühakodade registreerimisel jätkuvalt silmitsi bürokraatlike takistustega; rõhutab, et sellega rikutakse õigust usu- ja veendumusvabadusele; kutsub Türgit üles võtma vastu kauaoodatud määruse kogukonnahaiglaid kontrollivate mittemoslemi vähemuste sihtasutuste juhatuse liikmete valimise kohta; kordab oma üleskutset Türgile tunnistada õigeusu kristlaste oikumeenilise patriarhaadi rolli kogu maailmas, tunnustada selle kui juriidilise isiku staatust ja oikumeenilise patriarhi vaimulikutiitli avalikku kasutamist; kutsub Türgit üles täielikult austama ja kaitsma UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Hagia Sophia ja Chora muuseumi silmapaistvat universaalset väärtust; märgib murega, et Türgi ei ole ikka veel rakendanud kahte UNESCO maailmapärandi komitee 2021. ja 2023. aasta otsust, mis käsitlevad tema kohustust võtta erimeetmeid nende mälestiste kaitsmiseks; taunib kaitsestaatuse puudumist Panagia Soumela kloostri suhtes, mis on esitatud UNESCO maailmapärandi nimekirja kandmiseks; rõhutab vajadust kaotada piirangud vaimulike koolitamisele, ametisse nimetamisele ja ametijärglusele; väljendab heameelt Halki seminari kavandatava taasavamise üle ja nõuab kõigi selle nõuetekohast toimimist takistavate takistuste kõrvaldamist; kutsub Türgi ametivõime üles tulemuslikult uurima vähemuste vastu toime pandud vaenukuritegusid, sealhulgas vaenukõnet, ja esitama süüdistusi nende eest vastutavatele isikutele; mõistab hukka antisemiitlikud avaldused meedias ja kõrgete ametnike poolt pärast 7. oktoobril 2023 Hamasi poolt Iisraeli vastu toime pandud terrorirünnakuid; märgib, et kogu selline mis tahes usuvähemuste vastu suunatud tegevus on vastuolus ELi väärtustega;

28.väljendab heameelt seoses Abdullah Öcalani hiljutise üleskutsega PKK‑le relvad maha panna ja laiali minna ning osaleda rahuprotsessis, mis on oma olemuselt ajalooline ja kauaoodatud samm, mis võib aidata lõpetada 40 aastat kestnud vägivallaperioodi, mis on toonud kaasa üle 40 000 inimese surma; kiidab kõigi asjaomaste sidusrühmade jõupingutusi nende arengusuundumuste hõlbustamiseks, sealhulgas eri poliitiliste juhtide konstruktiivset lähenemisviisi, mille algatas erakonna MHP juht Devlet Bahçeli, erakonna DEM delegatsioonile võimaldatud Imrali vangla külastusi, samuti ulatuslikke konsultatsioone, mida see erakond on pidanud teiste erakondadega; rõhutab, et see kujutab endast märkimisväärset võimalust ja sellele peab järgnema kaasav poliitiline protsess, milles on oluline roll Türgi parlamendil ja mille eesmärk on lahendada kurdi küsimus rahumeelselt ja jätkusuutlikult kõigis oma poliitilistes, sotsiaalsetes, demokraatlikes ja julgeolekuga seotud aspektides; rõhutab vajadust kaitsta kõigi kodanike, sealhulgas kurdide inimõigusi, poliitilist pluralismi ja kodanikuõigusi; peab kahetsusväärseks kurdidest kodanike jätkuvaid poliitilisi repressioone, kohtulikku ahistamist ning kultuuriliste ja keeleliste õiguste piiramist, millega õõnestatakse demokraatlikke põhimõtteid ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

29.tunnustab jätkuvalt Türgit 2024. aastal ligikaudu 3,1 miljonile pagulasele, sealhulgas 2,9 miljonile ajutise kaitse all oleva süürlasele peavarju pakkumise eest, võrreldes 3,2 miljoni pagulasega 2023. aastal; kordab, kui oluline on Türgi koostöö rändevoogude mõjusaks ja nõuetekohaseks haldamiseks; väljendab ühtlasi heameelt asjaolu üle, et alates 2011. aastast on EL andnud ligi 10 miljardit eurot, et aidata Türgil pagulasi vastu võtta; märgib, et osa ELi rahalistest vahenditest on eraldatud Türgi piirikontrolli- ja tõkestamissuutlikkuse tugevdamiseks; väljendab heameelt ELi otsuse üle eraldada 2024. aasta detsembris lisaks 1 miljard eurot, et toetada veelgi pagulaste tervishoidu, haridust ja integratsiooni Türgis pärast Bashar al‑Assadi režiimi langemist; märgib samal ajal, et need vahendid olid lubatud juba 2024. aasta mais ja seetõttu ei ole tegu uute vahenditega; kutsub komisjoni üles tagama rahaliste vahendite eraldamisel ülima läbipaistvuse ja täpsuse ning selle, et ELi rahastatavad projektid, eelkõige need, mis on seotud väljasaatmiskeskuste ja piirikontrolliga, vastaksid kõigile asjakohastele inimõiguste standarditele; väljendab muret seoses usaldusväärsetest allikatest pärinevate teadetega, milles paljastatakse tõsiseid inimõiguste rikkumisi Türgis asuvates ELi rahastatavates väljasaatmiskeskustes, ning kutsub komisjoni üles algatama selle küsimuse läbipaistva ja sõltumatu läbivaatamise; märgib murega, et Küprose Vabariigis on viimastel aastatel registreeritud varjupaigataotluste arvu jätkuvat suurenemist; tuletab meelde Türgi kohustust võtta kõik vajalikud meetmed, et katkestada olemasolevad ebaseaduslikud rändeteed ning hoida ära uute mere- või maismaateede loomine ebaseaduslikuks rändeks Türgist ELi, eelkõige Kreekasse ja Küprose Vabariiki; juhib tähelepanu ohtudele, mis on seotud rändajate võimaliku ärakasutamisega Türgi valitsuse poolt; rõhutab vajadust tagada kõigi pagulaste ja rändajate õiguste ja vabaduste kaitse; kutsub Türgit üles tagama ELi ja Türgi 2016. aasta avalduse ning ELi‑Türgi tagasivõtulepingu täieliku ja mittediskrimineeriva rakendamise kõigi liikmesriikide, sealhulgas Küprose Vabariigi suhtes; väljendab ettevaatlikku lootust, et arengud Süürias võimaldavad järk‑järgult üha rohkematel pagulastel koju tagasi pöörduda; kordab, et tagasisaatmine peaks toimuma üksnes vabatahtlikkuse alusel ning ohutuse ja väärikuse tingimustes; mõistab hukka korduvad vägivaldsed rünnakud pagulaste ja rändajate vastu, mida õhutab poliitikute ja vastuvõtvate kogukondade ksenofoobne retoorika; kutsub Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriike üles suurendama jõupingutusi Süüria pagulaste humanitaar- ja kaitseruumi säilitamiseks Türgis ning järgima tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, mis on üks ELi poliitika nurgakivi;

30.kordab oma suurt huvi stabiilsuse ja julgeoleku vastu Vahemere idaosas; väljendab heameelt pingete jätkuva leevenemise ja positiivse arengu üle piirkonnas ning Türgi ja Kreeka suhete hiljutise soojenemise üle, kuigi lahendamata küsimused mõjutavad siiani kahepoolseid suhteid; taunib asjaolu, et Türgi rikub jätkuvalt ELi liikmesriikide, näiteks Kreeka ja Küprose Vabariigi suveräänsust ja suveräänseid õigusi, sealhulgas nn sinise kodumaa doktriini edendamise kaudu; rõhutab, et kuigi Kreeka õhuruumi rikkumised Türgi poolt on järsult vähenenud, on võrreldes 2023. aastaga suurenenud Kreeka territoriaalvete rikkumised ning Türgi laevad on Kreeka territoriaalvetes tegelenud süstemaatilise ebaseadusliku kalapüügiga; väljendab sügavat muret selle pärast, et Türgi jätkab Kreeka ametlikku ähvardamist sõjaohuga (casus belli), kui viimane peaks kasutama oma seaduslikku õigust laiendada oma territoriaalvete piiri Egeuse meres kuni 12 meremiilini vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklile 3; kutsub Türgit üles täielikult austama kõigi ELi liikmesriikide suveräänsust oma territoriaalmere ja õhuruumi üle ning nende muid suveräänseid õigusi, sealhulgas õigust uurida ja kasutada loodusvarasid kooskõlas ELi ja rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooniga (UNCLOS), mis on osa ELi õigustikust; kordab oma seisukohta, et Türgi ja Liibüa vaheline vastastikuse mõistmise memorandum merealade jurisdiktsiooni piiritlemise kohta Vahemeres rikub kolmandate riikide suveräänseid õigusi, ei ole kooskõlas mereõigusega ega saa tekitada kolmandatele riikidele õiguslikke tagajärgi;

31.peab kahetsusväärseks asjaolu, et Küprose probleem on endiselt lahendamata, ning nõuab kõigi asjaosaliste tõsist soovi ja poliitilist tahet taasalustada rahumeelseid ÜRO juhitavaid läbirääkimisi, et saavutada Küprose kokkuleppe sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel tõelist edu; väljendab heameelt ÜRO peasekretäri egiidi all 18.–19. märtsil 2025 taasalustatud mitteametlike kõneluste üle, mis toimusid konstruktiivses õhkkonnas, kus mõlemad pooled näitasid üles selget pühendumust edusammude tegemisele ja dialoogi jätkamisele; väljendab heameelt mõlema poole kokkuleppe üle nelja piiripunkti avamise, demineerimise, noorteküsimuste komitee loomise ning keskkonna- ja päikeseenergiaprojektide käivitamise kohta osana uutest usaldust suurendavatest meetmetest; julgustab kõiki pooli kasutama seda arengut läbirääkimiste taasalustamiseks;

32.kinnitab kindlalt oma seisukohta, et ainus lahendus Küprose probleemile on õiglane, terviklik, elujõuline ja demokraatlik lahendus, sealhulgas oma välisaspektides, mis lepitakse kokku ÜRO raamistikus ja mis põhineb kahest kogukonnast ja kahest tsoonist koosneval föderatsioonil, millel on üks ühtne rahvusvaheline juriidilise isiku staatus, ühtne suveräänsus, ühtne kodakondsus ning mida iseloomustab poliitiline võrdõiguslikkus, nagu on ette nähtud ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohastes resolutsioonides, kokkulepitud lähenemisvaldkondades ja ÜRO peasekretäri raamistikus, samuti kooskõlas rahvusvahelise õiguse ning liidu aluspõhimõtete ja -väärtustega; mõistab teravalt hukka Türgi katsed uuendada Küprose okupeeritud alal separatistliku üksuse staatust, sealhulgas Türgi Riikide Organisatsiooni kaudu, ning kutsub kõiki riike üles austama Küprose suveräänsust kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega; nõuab tungivalt, et läbirääkimisi Küprose taasühendamise üle jätkataks ÜRO peasekretäri egiidi all võimalikult kiiresti samast punktist, kus need 2017. aastal Crans‑Montanas katkestati; kutsub Türgit üles loobuma vastuvõetamatust ettepanekust kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse kohta Küprosel ning naasma lahenduse kokkulepitud aluse ja ÜRO raamistiku juurde; kutsub lisaks Türgit üles viima oma väed Küproselt välja ja hoiduma mis tahes ühepoolsetest sammudest, mis süvendaksid saare püsivat jagunemist, ning meetmetest, mis muudaksid demograafilist tasakaalu;

33.kutsub Türgit üles austama puhvertsooni staatust ja ÜRO Küprose rahuvalvejõudude (UNFICYP) mandaati; kordab oma üleskutset Küprose Vabariigi, Türgi, Ühendkuningriigi ja ÜRO vaheliseks koostööks, et rakendada konkreetseid meetmeid puhvertsooni demilitariseerimiseks ja parandada julgeolekut saarel; nõuab tungivalt, et Türgi ja Küprose türgi juhtkond tühistaksid puhvertsoonis ja selle läheduses kogu ühepoolse tegevuse ja rikkumised ning hoiduksid edasistest seda laadi tegevustest ja provokatsioonidest; mõistab hukka Varosha jätkuva „avamise“ Türgi poolt üldsusele, kuna see muudab negatiivselt kohapealset olukorda, õõnestab vastastikust usaldust ja mõjutab negatiivselt Küprose probleemi tervikliku lahenduse üle peetavate otseste kõneluste jätkamise väljavaateid; kutsub Türgit üles lõpetama oma ebaseaduslikku tegevust, millega rikutakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 550(1984) ja 789(1992) Varosha kohta, milles kutsutakse Türgit üles andma Varosha piirkond ÜRO ajutise halduse all üle selle seaduslikele elanikele, ning tõmbuma tagasi Stroviliast ja hõlbustama Pyla leppe täielikku rakendamist;

34.kordab oma sügavat muret igasuguse ühepoolse tegevuse pärast, mille eesmärk on kinnistada Küprose alalist jagamist, mitte selle taasühendamist; mõistab sellega seoses hukka president Recep Tayyip Erdoğani hiljutise ebaseadusliku visiidi Küprose Vabariigi okupeeritud aladele ning tema provokatiivsed avaldused, mis ohustavad ÜRO, ELi, kogu rahvusvahelise üldsuse ja teiste asjaosaliste jõupingutusi sisuliste läbirääkimiste jätkamiseks kokkulepitud raamistikus; peab kahetsusväärseks, et selline ühepoolne tegevus on samaväärne otsese ebaseadusliku sekkumisega Küprose kreeka ja türgi kogukondade huvide vastu;

35.kordab oma üleskutset Türgile anda Küprose türgi kogukonnale vajalik tegutsemisruum, et nad saaksid toimida vastavalt oma rollile saare seadusliku kogukonnana, mis on Küprose Vabariigi põhiseadusega tagatud õigus; kordab oma üleskutset komisjonile suurendada jõupingutusi Küprose türgi kogukonnaga suhtlemisel, et hõlbustada Küprose probleemi lahendamist ning tuletada neile meelde, et selle koht on Euroopa Liidus; nõuab, et kõik asjaosalised näitaksid üles julgemat lähenemisviisi kogukondade ühendamisele; rõhutab, et pärast Küprose probleemi terviklikku lahendamist tuleb ELi õigustikku rakendada kogu saarel;

36.võtab teadmiseks teadmata Küprose kadunud isikutega tegeleva komitee (CMP) märkimisväärse töö ja nõuab Türgi sõjaväelt paremat juurdepääsu okupeeritud militaartsoonidele, juurdepääsu sõjaväearhiividele ja teavet säilmete ümberpaigutamise kohta endistest matmispaikadest uutesse; väljendab jätkuvalt sügavat muret haridus- ja usupiirangute ja -takistuste pärast, millega puutuvad kokku enklaavides elavad Küprose kreeklased; kutsub Türgit üles tõhustama koostööd Euroopa Nõukogu ning selle asjaomaste organite ja institutsioonidega, käsitlema nende peamisi soovitusi, rakendama täielikult Euroopa inimõiguste konventsiooni, austades usuvabadust, arvamus- ja väljendusvabadust, õigust kultuuripärandile juurde pääseda ja seda nautida, ning lõpetama kultuuri- ja usupärandi tahtliku hävitamise; mõistab hukka Türgi korduvad katsed hirmutada ja vaigistada Küprose türklastest ajakirjanikke, ametiühingutegelasi, inimõiguste kaitsjaid ja Küprose türgi kogukonna edumeelseid kodanikke, rikkudes seeläbi nende õigust arvamus- ja sõnavabadusele; kutsub Türgit üles peatama oma Küprose kreeklaste kinnisvara müümise ja ekspluateerimise väljakuulutatud agressiivse poliitika, mille eesmärk on tekitada pöördumatuid tagajärgi kohapeal ja millega eiratakse täielikult Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust selles küsimuses;

37.peab kahetsusväärseks Türgi jätkuvat keeldumist järgida lennundusõigust ning luua suhtluskanal Türgi ja Küprose Vabariigi lennujuhtimiskeskuste vahel, mille puudumine kätkeb endas reaalseid ohutusriske ja ohte Euroopa reisijatele, nagu on kindlaks teinud Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ja rahvusvaheline lennukipilootide liitude keskliit; peab kahetsusväärseks, et Türgi ei võimalda ühe liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele juurdepääsu Bosporuse väinale ja Dardanellidele; on seisukohal, et need võiksid olla valdkonnad, kus Türgi võiks tõendada oma pühendumust usaldust suurendavatele meetmetele, ning kutsub Türgit üles koostööd tegema ja täielikult ELi lennundusõigust rakendama; arvestades, et Türgi jätkab püüdeid takistada ELi ühishuviprojekti „Great Sea Interconnector“ rakendamist ning püsib kindlalt oma kava juures luua ebaseaduslik võrkudevaheline ühendus Küprose okupeeritud alaga;

38.peab kahetsusväärseks, et Türgi on 20 aasta jooksul keeldunud täitmast ELi ees võetud kohustusi, sealhulgas Küprose suhtes, mis nähti ette 2005. aasta oktoobri läbirääkimisraamistikus; rõhutab, et ühinemisprotsessi üks vajalik osa on kõigi liikmesriikide poolne tunnustus; kordab oma üleskutset Türgile täita oma kohustus rakendada täielikult ja mittediskrimineerivalt Ankara lepingu lisaprotokoll kõikide liikmesriikide, kaasa arvatud Küprose Vabariigi suhtes; kutsub Türgit üles tagama kõigi küproslaste inimõiguste ja poliitiliste õiguste täieliku austamise ning Euroopa Liidu aluspõhimõtete ja ELi õigustiku järgimise;

39.kinnitab oma toetust Süüria ja selle kodanike vabale, turvalisele ja stabiilsele tulevikule ning rõhutab vajadust kaasava ja rahumeelse poliitilise üleminekuprotsessi järele, mis peab toimuma Süüria juhtimisel ja Süüria vastutusel ning hõlmama usuliste ja etniliste vähemuste kaitset ja kaasamist; väljendab oma pühendumust konstruktiivsele koostööle ELi ja Türgi vahel humanitaarabi valdkonnas, jätkusuutliku poliitilise lahenduse edendamisel Süürias ja Daeshi‑vastases võitluses, võttes arvesse, et Türgil on piirkonnas stabiilsuse edendamisel keskne roll; tuletab meelde, et Süüria suveräänsus tuleb taastada; tunnistab, kui oluline on taastada Süüria majandus piirkonna pikaajalise stabiilsuse ja heaolu tugisambana; kutsub Türgit üles austama Süüria territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning viivitamata lõpetama kõik rünnakud ja sissetungid Süüria territooriumile ja selle okupeerimise, järgides täielikult rahvusvahelise õiguse norme; mõistab hukka rünnakud, mida Türgi toetatud relvarühmitused, kes kasutavad ära Sashar al‑Assadi režiimi kokkuvarisemist, on viimastel nädalatel pannud toime Süüria kurdi vägede vastu Põhja‑Süürias; väljendab sügavat muret, kuna need rünnakud põhjustavad tsiviilohvreid ja suurendavad sisepõgenike arvu, kuid ohustavad ka Daeshi‑vastase võitluse tõhusust ja järjepidevust; märgib, et Türgi jätkuv kohalolek võib veelgi destabiliseerida ja õõnestada jõupingutusi kestliku poliitilise lahenduse saavutamiseks Süürias; märgib lisaks, et julgeolekuprobleemidest kõneledes hõivab Türgi ebaseaduslikult ka piirkondi Iraagis; kordab, et tsiviilelanikkond ei tohiks kunagi olla sõjalise enesekaitse ohvriks; nõuab tsiviilohvrite juhtumite vajalikku uurimist ja piirkonnas töötavate ajakirjanike mahasurumise lõpetamist; kutsub Türgit üles toetama Süüria üleminekuvalitsuse ja kurdide juhitud Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) vahelise kokkuleppe rakendamise protsessi ning hoiduma igasugusest sekkumisest Süüria siseprotsessidesse;

40.avaldab toetust Armeenia ja Türgi suhete normaliseerimisele leppimise, heanaaberlike suhete, piirkondliku stabiilsuse ja julgeoleku ning sotsiaal-majandusliku arengu huvides ning väljendab heameelt seni tehtud edusammude üle; väljendab heameelt jätkuvate jõupingutuste üle kahe riigi vaheliste sidemete taastamiseks; nõuab tungivalt, et Türgi tagaks Türgi ja Armeenia valitsuse eriesindajate vahel sõlmitud kokkulepete kiire rakendamise, nagu õhuruumi ning kahe riigi vahelise piiri avamine kolmandate riikide kodanikele ning seejärel diplomaatiliste passide kasutajatele; väljendab heameelt Armeenia ja Türgi vahelise Margara‑Alicani piiriületuspunkti ajutise avamise üle, et hõlbustada humanitaarabi kohaletoimetamist Süüriasse; väljendab lootust, et need arengud võivad anda tõuke suhete normaliseerimisele Lõuna-Kaukaasia piirkonnas, sealhulgas julgeoleku ja sotsiaal-majandusliku arengu osas, ning rõhutab ELi huvi seda protsessi toetada; julgustab Türgit etendama konstruktiivset rolli piirkondliku stabiilsuse edendamisel, hõlbustades Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise rahuprotsessi kiiret lõpuleviimist, avaldades muu hulgas oma mõju Aserbaidžaanile ja heidutades Aserbaidžaani võtmast edasisi sõjalisi meetmeid Armeenia suveräänsuse vastu; julgustab Türgit veel kord tunnistama Armeenia genotsiidi, et sillutada teed tõelisele leppimisele Türgi ja Armeenia rahvaste vahel ning austada täielikult oma kohustusi kaitsta armeenia kultuuripärandit;

41.märgib, et Türgi seisukoht seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu mõjutab jätkuvalt ELi ja Türgi suhteid, kuna Türgi püüab hoida sidemeid nii Lääne kui ka Venemaaga samaaegselt; võtab teadmiseks Türgi diplomaatilised katsed tegutseda vahendajana Venemaa ja Ukraina vahel, eelkõige seoses Musta mere teraviljaalgatusega, ning võtab teadmiseks Türgi jätkuva toetuse Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja suveräänsusele, sealhulgas hääletamise ÜRO Peaassamblee resolutsioonide poolt, milles mõistetakse hukka Venemaa agressioon Ukraina vastu; peab aga kahetsusväärseks, et Türgi ja Venemaa omavaheline kaubavahetus on alates Ukraina sõja algusest järsult kasvanud, mistõttu on Türgi Venemaa suuruselt teine kaubanduspartner hoolimata ELi Venemaa-vastastest sanktsioonidest, ning et Türgi on ainus NATO liikmesriik, kes ei ole Venemaa suhtes sanktsioone kehtestanud; rõhutab sellega seoses, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on algatanud uurimise seoses õigusliku lüngaga, mis võimaldab sellistel riikidel nagu Türgi sanktsioonidealuse Venemaa nafta ümber märgistada ja eksportida seda ELi; väljendab siiski heameelt selliste positiivsete sammude üle, nagu Türgi poolt Venemaa sõjalisele tegevusele kasu toovate teatavate kahesuguse kasutusega kaupade ning Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist pärit toodete Venemaale eksportimise blokeerimine; kordab oma üleskutset Türgi valitsusele peatada oma plaanid seoses Akkuyu tuumaelektrijaama rajamisega, mida ehitaks, käitaks ja omaks Venemaa riiklik aatomienergiaettevõte Rosatom; väljendab muret Türgi ja Venemaa vahel käimasolevate arutelude pärast, mille eesmärk on luua Istanbulis gaasiga kauplemise keskus, mis peaks tegevust alustama 2025. aastal;

42.väljendab heameelt Türgi osalemise üle erinevates kriisiohjemissioonides ja -operatsioonides (ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames); peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika seisukohtade, sealhulgas sanktsioonide ja sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastase võitlusega seotud seisukohtade vastavusse viimise tase on veelgi langenud, jõudes ajalooliselt madalale 5 %‑le, mis on madalaim määr kõigi läbirääkijariikide seas; tuletab meelde, et ELi kandidaatriigid peavad viima oma õigusaktid järk-järgult vastavusse Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ning järgima rahvusvahelist õigust; peab kahetsusväärseks, et Türgi ei ole sellega seoses mingeid samme astunud, eelkõige ei ole ta järginud ELi Venemaa‑vastaseid sanktsioone, ning et paljudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades on ELi ja Türgi välispoliitika murettekitavalt erinev; nõuab tungivalt, et Türgi järgiks ja rakendaks täielikult ELi Venemaa‑vastaseid sanktsioone, sealhulgas meetmetest kõrvalehoidmise vastaseid meetmeid, ning teeks tihedat koostööd ELi sanktsioonide saadikuga;

43.rõhutab, kui oluline on tugevdada ELi ja Türgi koostööd ülemaailmsetes julgeolekuküsimustes, pidades eelkõige silmas muutuvat geopoliitilist olukorda ja võimalikke muutusi USA välispoliitikas; väljendab ettevaatlikku lootust, et hiljutine mitteametlik tegevus, näiteks Türgi välisministri osalemine ELi välisministrite mitteametlikul kohtumisel 2024. aastal, võib anda tõuke suhete parandamiseks; tunnustab Türgi keskset rolli NATO liitlasena ja väljendab heameelt Türgi parlamendi otsuse üle ratifitseerida Rootsi ühinemine NATOga 2024. aasta jaanuaris; tuletab sellega seoses meelde, et Türgi kannab olulist vastutust stabiilsuse edendamisel nii piirkondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil, ning ta peaks tegutsema kooskõlas oma NATO kohustustega, eriti arvestades praeguseid suuri geopoliitilisi muutusi; julgustab konstruktiivset osalemist struktureeritumas ja sagedasemas välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika alases poliitilises dialoogis, et püüda teha koostööd ühiste huvide valdkonnas, tegutsedes samal ajal lahknevuste vähendamise nimel, eelkõige mis puudutab püsivaid takistusi ELi ja NATO vaheliste tõeliste suhete tugevdamisel, sealhulgas õhukaitsesüsteemi S‑400 hankimist Venemaalt; väljendab jätkuvalt tõsist muret selle pärast, et Türgi jätab ühe liikmesriigi NATOga tehtavast koostööst endiselt kõrvale;

44.väljendab heameelt Türgi pikaajalise seisukoha üle, et Iisraeli‑Palestiina konfliktile tuleb leida kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus, tema üleskutsete üle kehtestada Iisraeli‑Hamasi sõjas relvarahu ning tema kogu konflikti vältel jätkunud jõupingutuste üle anda Gazale humanitaarabi; peab samal ajal äärmiselt kahetsusväärseks Türgi ametivõimude, sealhulgas presidendi aktiivset toetust ELi poolt terrorirühmituste nimekirja kantud Hamasile ja nende seisukohta 7. oktoobril 2023 Iisraeli vastu suunatud rünnaku suhtes, mida Türgi valitsus ei ole hukka mõistnud; juhib tähelepanu sellele, et Türgi avalik toetus Hamasile ja tema keeldumine selle terroriorganisatsiooniks tunnistamisest ei ole kooskõlas ELi välis- ja julgeolekupoliitikaga; nõuab seetõttu selle seisukoha läbivaatamist;

45.märgib murega, et Türgi on taotlenud BRICS+ liikmeks saamist ja talle on pakutud partnerriigi staatust, ning kaalub sama Shanghai Koostööorganisatsiooni puhul (SCO), milles tal on dialoogipartneri staatus; väljendab tõsist muret Türgi kasvava huvi pärast alternatiivse partnerlusraamistiku vastu, mis on põhimõtteliselt ühildamatu ELiga ühinemise protsessiga; rõhutab, et Türgi uus staatus BRICS‑riikide partnerriigina ei tohi mõjutada Türgi kohustusi NATOs; märgib, et Türgi on arendanud koostöövorme, partnerlusi ja piirkondlikke liite väljaspool ELi; väljendab muret Türgi kalduvuse pärast kasutada sellist mitmevektorilist lähenemisviisi oma huvide edendamiseks, võtmata samas kohustust teha täiemahulist koostööd ühegi sellise liiduga;

46.on jätkuvalt mures selle pärast, et Türgi valitsus kasutab Türgi diasporaad aeg-ajalt vahendina sekkumiseks ELi liikmesriikide sisepoliitikasse;

47.väljendab heameelt asjaolu üle, et Türgi on pöördunud tagasi tavapärasema majandus- ja rahapoliitika rakendamise juurde, säilitades jõulise majanduskasvu ja hoides eelarvepuudujäägi keskmisel tasemel; peab siiski kahetsusväärseks, et selle peavad taas kord kinni maksma kodanikud, tulenevalt kõrgematest intressimääradest; rõhutab, et sotsiaalne kaitsetus on suurenenud, eelkõige laste ja eakate seas, peamiselt tervikliku vaesuse vähendamise strateegia puudumise ja sissetulekute ebavõrdsuse tõttu; rõhutab, et Türgi ametiasutused peavad rakendama ulatuslikke sotsiaalkaitsemeetmeid, tugevdama kollektiivläbirääkimiste õigusi ja tagama, et majandusreformides seatakse esikohale ebavõrdsuse vähendamine ja inimväärsete töövõimaluste loomine;

48.peab kahetsusväärseks, et vaatamata majandus- ja rahapoliitikas täheldatud edusammudele õõnestavad Türgi valitsuse muud õigusriiki mõjutavad meetmed jätkuvalt selliseid aluspõhimõtteid nagu õiguskindlus, mis mõjutab negatiivselt Türgi potentsiaalset suutlikkust saada investeeringuid; väljendab heameelt Türgi eemaldamise üle rahapesuvastase töökonna hallist nimekirjast 2024. aasta juunis pärast märkimisväärseid edusamme rahapesuvastase korra parandamisel ja terrorismi rahastamise vastases võitluses;

49.väljendab heameelt Türgi suurenenud investeerimistegevuse üle rohelise energia sektoris ja kutsub Türgit üles jätkama oma energiapoliitika kooskõla parandamist ELi acquis’ga, kasutades ära Türgi tohutut taastuvenergia potentsiaali; väljendab muret märkimisväärsete edusammude puudumise pärast kliimameetmete valdkonnas, eelkõige seetõttu, et puudub terviklik kliimaseadus, riigisisene heitkogustega kauplemise süsteem ja pikaajaline vähese heitega majandusarengu strateegia, mis õõnestab riigi 2053. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki; rõhutab vajadust tugeva õigusraamistiku ja rangemate jõustamismehhanismide järele, et kaitsta keskkonna- ja loodusvarasid; nõuab tungivalt, et Türgi viiks oma keskkonnapoliitika kooskõlla ELi õigustikuga, sealhulgas austaks kaevandusprojektide läbiviimisel looduslikke elupaiku, ning rõhutab, kui oluline on, et Türgi järgiks Århusi konventsiooni; tunnustab keskkonnaõiguste kaitsjate tööd Türgis ja hoiatab valitsuse laiahaardeliste projektide ränga keskkonnamõju eest, näiteks vase kaevandamise laiendamisel Ida mäel (Kazdağı);

50.rõhutab asjaolu, et Türgi on võtnud meetmeid oma energiavarustuse mitmekesistamiseks ja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks; märgib, et riik on suuruselt seitsmes veeldatud maagaasi turg maailmas, ja rõhutab Türgi potentsiaali piirkondliku energiakeskusena; võtab teadmiseks, et Türgi on nõustunud 2030. aastaks seatud ülemaailmsete energiatõhususe ja taastuvenergia tootmisvõimsuse eesmärkidega; kutsub komisjoni üles võtma arvesse Türgi potentsiaali piirkondliku energiakeskusena algatustes, mille eesmärk on suurendada Vahemere piirkonnas ülesseatud taastuvenergia tootmisvõimsust, ja uue Vahemere pakti väljatöötamisel, ning nõuab, et energiakoostöö oleks osa ühisest tegevuskavast;

51.täheldab tööturutingimuste mõningast paranemist ja juhib tähelepanu mitmele lahendamata kriitilisele probleemile, nagu mitteametlik tööhõive, sooline ebavõrdsus ja sissetulekute ebavõrdsus; on mures kollektiivläbirääkimiste vähese katvuse ja ametiühinguõiguste mittetunnustamise pärast teatavate avaliku sektori töötajate puhul; on veendunud, et sotsiaaldialoogi mehhanismide tõhustamiseks ja tekkivate tööohutusega seotud probleemide lahendamiseks on vaja rohkem pingutada; tuletab meelde, et ametiühinguvabadus ja sotsiaaldialoog on pluralistliku ühiskonna arengu ja heaolu seisukohalt üliolulised; mõistab sellega seoses hukka ametiühingutegelaste hiljutise kinnipidamise, pidades sealhulgas silmas DISK‑i konföderatsiooni asepresidenti ja Genel‑Iși presidenti Remzi Çalișkanit, kes vabastati pärast kuuajalist vanglasviibimist, Genel‑İși Mersini filiaali presidenti Kemal Göksoyd, kes viibib endiselt vanglas, ja tekstiilisektori ametiühingu BİRTEK SEN esimeest Mehmet Türkmeni, kes peeti kinni 14. veebruaril 2025;

52.kordab oma kindlat veendumust, et kui jätta kõrvale praegu külmutatud ühinemisprotsess, on Türgi strateegiliselt oluline riik, kes on laiema piirkonna stabiilsuse seisukohalt oluline partner, ning tal on oluline roll julgeolekuprobleemide lahendamisel, rände haldamisel, terrorismivastases võitluses ja energiajulgeolekus; rõhutab, kui oluline on säilitada konstruktiivne dialoog ja süvendada koostööd vastastikust strateegilist huvi pakkuvates valdkondades; juhib tähelepanu mitmele potentsiaalsele poliitikavaldkonnale tulevikus, olgu need siis rohepööre, kaubandus, energeetika, ajakohastatud tolliliit ja viisanõude kaotamine; tuletab siiski meelde, et demokraatia allakäik ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika mittejärgimine ei aita teha sellega seoses olulisi edusamme; kinnitab veel kord, et EL on pühendunud parimate võimalike suhete edendamisele Türgiga, tuginedes dialoogile, austusele ja vastastikusele usaldusele kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja heanaaberlike suhetega;

53.rõhutab, kui oluline on soodustada tihedamat partnerlust kõigis majandussektorites, nii et sellest saaksid kasu EL, kõik selle liikmesriigid ja Türgi; märgib eelkõige, kui tähtis on teha koostööd muu hulgas energeetika, innovatsiooni, tehisintellekti, tervishoiu, julgeoleku ja rände haldamise valdkonnas; märgib sellega seoses, et hiljuti peeti mitu kõrgetasemelist dialoogi, sealhulgas kaubandust käsitlev kõrgetasemeline dialoog ja majandust käsitlev kõrgetasemeline dialoog, mis on sammud pragmaatiliste koostöövormide suunas vastastikust tähtsust omavates valdkondades; nõuab veel kord kõigi asjaomaste kõrgetasemeliste dialoogide taasalustamist ja struktureeritud kõrgetasemeliste dialoogide loomist valdkondliku koostöö teemal, et käsitleda ühiseid probleeme ja uurida võimalusi, eeldusel et selline koostöö peab käima käsikäes selgete ja järjepidevate tingimustega, mis põhinevad demokraatlike põhimõtete, õigusriigi ja põhiõiguste austamisel, nagu on käesolevas resolutsioonis rõhutatud;

54.väljendab oma valmisolekut toetada täiustatud tolliliitu, millel on laiem ja vastastikku kasulik kohaldamisala ning mis võiks hõlmata paljusid ühist huvi pakkuvaid valdkondi, sealhulgas digitaliseerimist, rohelise kokkuleppe vastavusse viimist rohelise energia poliitikaga, avalikke hankeid, kestliku arengu kohustusi ja hoolsuskohustust, aidates nii kaasa mõlema poole majandusjulgeolekule; toetab sellise täiustatud tolliliidu täiendamist tõhusa ja tulemusliku vaidluste lahendamise mehhanismiga; juhib tähelepanu asjaolule, et selleks, et Euroopa Parlament saaks protsessi lõpus oma nõusoleku anda, peab selline tolliliidu täiustamine põhinema rangel inimõiguste ja põhivabadustega seotud tingimuslikkusel, rahvusvahelise õiguse austamisel ja heanaaberlikel suhetel ning sellel, et Türgi rakendab täielikult lisaprotokolli, millega laiendatakse Ankara lepingut kõigile liikmesriikidele;

55.märgib sügava kahetsusega, et Türgi ei ole teinud edusamme viisanõude kaotamiseks vajalike kriteeriumide täitmisel; kordab oma valmisolekut alustada viisanõude kaotamise protsessi niipea, kui Türgi ametiasutused on täielikult täitnud kuus selgelt täitmata kriteeriumi mittediskrimineerival viisil kõigi ELi liikmesriikide suhtes, viies need vastavusse ELi viisapoliitikaga; peab kahetsusväärseks, et Türgi kodanikel esineb ELi liikmesriikide viisade taotlemisel probleeme, mis on tingitud nõudluse märkimisväärsest suurenemisest ja süsteemi kuritarvitamise kartusest; tunnistab siiski poliitilisel tasandil võetud kohustust parandada viisade kättesaadavust ja nõuab mõlemalt poolelt suuremaid jõupingutusi allesjäänud tehniliste ja halduslike tõkete kõrvaldamiseks; kutsub ELi liikmesriike üles suurendama selle probleemi lahendamiseks eraldatavaid vahendeid; toetab viisalihtsustusmeetmeid, eelkõige seoses äritegevuse ja Erasmuse üliõpilastega; peab äärmiselt kahetsusväärseks Türgi ametivõimude pidevaid katseid süüdistada ELi selles, et ta ei ole selles küsimuses edusamme teinud, võtmata ise samal ajal vajalikke meetmeid ülejäänud kriteeriumide täitmiseks; tuletab Türgile meelde, et käegakatsutavate ja kumulatiivsete edusammude puudumine seni täitmata tingimuste täitmisel mõjutab otseselt äritegevust ja Erasmuse üliõpilasi; tunnustab programmi „Erasmus+“ õpilasvahetuste hindamatut panust rikkalike kultuuridevaheliste haridusvõimaluste pakkumisel; peab siiski kahetsusväärseks komisjoni puudulikku järelevalvet, mille näiteks on Erasmuse partnerlus Gaziantepi islami teadus- ja tehnoloogiaülikooliga, mille juhtkond väljendas avalikult toetust terroriaktidele; kutsub komisjoni üles tagama, et partnerülikoolid järgivad ELi põhiõiguste hartat, tehes nii eel- kui ka korrapäraseid kontrolle;

56.on eespool toodut silmas pidades seisukohal, et Türgi valitsus ei ole astunud vajalikke samme, et kõrvaldada riigis esinevaid põhimõttelisi demokraatiaalaseid puudujääke, ning kordab seetõttu oma seisukohta, et Türgi ühinemisprotsessi ELiga ei saa praeguses olukorras jätkata, hoolimata suure osa Türgi ühiskonna demokraatlikest ja Euroopa-meelsetest püüdlustest; tuletab meelde, et nagu iga teisegi kandidaatriigi puhul, sõltub ühinemisprotsess Kopenhaageni kriteeriumide täielikust täitmisest ja suhete normaliseerimisest kõigi ELi liikmesriikidega;

57.nõuab tungivalt, et Türgi valitsus ning ELi institutsioonid ja liikmesriigid jätkaksid praegu peatatud ühinemisprotsessist hoolimata tööd tihedama, dünaamilisema ja strateegilisema partnerluse suunas, pöörates erilist tähelepanu kliimameetmetele, energiajulgeolekule, terrorismivastasele koostööle ja piirkondlikule stabiilsusele, tuginedes asjakohastele nõukogu ja Euroopa Ülemkogu järeldustele ning kokku lepitud tingimuslikkusele; rõhutab vajadust alustada arutelu selle üle, kuidas uus konstruktiivne ja edumeelne ELi ja Türgi suhete raamistik hõlmaks kõigi asjaosaliste huve, näiteks ajakohastades ja tõhustades kehtivat assotsieerimislepingut; rõhutab, et sellise positiivse protsessi aluseks peavad olema ning sellega kaasnema Türgi käegakatsutavad edusammud ÜVJPga kooskõlastamise, demokraatia, õigusriigi ja põhiväärtuste austamise valdkonnas;

58.on seisukohal, et 29. novembri 2023. aasta ühisteatis ELi ja Türgi suhete olukorra kohta on hea alus ELi ja Türgi üldistes suhetes edasiliikumiseks; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole sellele ühisteatisele seni oma selget poliitilist heakskiitu andnud; kordab, et kõigi ELi liikmesriikide tunnustamine on mis tahes ELi ja Türgi vahelise lepingu vajalik osa; rõhutab, et Türgi konstruktiivne suhtumine, sealhulgas seoses Küprose probleemiga, on ELi ja Türgi vahelise tihedama koostöö edendamisel jätkuvalt keskse tähtsusega;

59.hoiatab siiski, et Türgi ametivõimude edasine liikumine autoritaarsuse suunas, mille tunnistajaks me oleme hiljuti olnud, avaldab lõppkokkuvõttes tõsist mõju ELi ja Türgi suhete kõigile mõõtmetele, sealhulgas kaubandus- ja julgeolekukoostööle, kuna see takistab partneritevahelist usaldust ja usaldusväärsust ning on praeguses geopoliitilises olukorras vaenulik mõlema poole suhtes;

60.tunnustab ja kiidab jätkuvaid demokraatlikke ja Euroopa-meelseid püüdlusi Türgi ühiskonna enamuse, eriti Türgi noorte seas, keda EL ei kavatse hüljata; peab neid püüdlusi Türgi ühinemisprotsessi elushoidmise peamiseks põhjuseks; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama ja suurendama oma poliitilist ja rahalist toetust Türgi elujõulisele ja demokraatiameelsele kodanikuühiskonnale, kelle jõupingutused võivad aidata luua poliitilist tahet, mis on vajalik ELi ja Türgi suhete süvendamiseks; rõhutab siiski, et ühinemisprotsessi taasalustamine sõltub Türgi ametivõimude ja ühiskonna vankumatust poliitilisest tahtest kujuneda täieõiguslikuks demokraatiaks, mida EL ei saa peale sundida;

61.kordab oma üleskutset tugevdada ja süvendada vastastikuseid teadmisi ja mõistmist meie ühiskondade vahel, soodustades kultuurilist arengut ja sotsiaal-kultuuriliste kogemuste vahetusi ning võideldes kõigi sotsiaalsete, usuliste, etniliste või kultuuriliste eelarvamuste ilmingute vastu; julgustab Türgit ja ELi edendama ühiseid väärtusi, eelkõige toetades noori; kordab oma täielikku pühendumust Türgi sõltumatu kodanikuühiskonna toetamise säilitamisele ja suurendamisele;

62.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule ja komisjonile; palub, et käesolev resolutsioon tõlgitaks türgi keelde ja edastataks Türgi Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile.