1.märgib, et Serbia on kinnitanud, et ELi liikmeks saamine on tema strateegiline eesmärk ja ta kavatseb viia oma õigusaktid 2026. aasta lõpuks täielikult ELi õigustikuga vastavusse; nõuab tungivalt, et Serbia viiks kiiresti ja otsustavalt ellu olulisi reforme, eriti 1. peatükis, et seda väga ambitsioonikat pühendumust saaks pidada realistlikuks, tõeliseks ja sisuliseks; rõhutab, et Serbia peab tõsiselt ja kindlalt näitama, et ta on strateegiliselt orienteeritud ELile, näidates tugevat poliitilist tahet ja järjepidevust ELiga seotud reformide rakendamisel, ning teavitama oma kodanikke objektiivselt ja ühemõtteliselt EList, Serbia liikumisest Euroopa suunas ja vajalikest reformidest;

2.rõhutab uuesti Lääne-Balkani strateegilist tähtsust praeguses geopoliitilises kontekstis ning ELi kui terviku julgeoleku ja stabiilsuse seisukohast; toonitab, et riigil on oma geopoliitilise positsiooni tõttu otsene mõju piirkonna üldisele stabiilsusele; mõistab seetõttu hukka Serbia katsed luua mõjusfäär naaberriikide suveräänsuse õõnestamiseks;

3.võtab teadmiseks Serbia hea ettevalmistuse seoses makromajandusliku stabiilsuse ja eelarvedistsipliiniga ning komisjoni hinnangu, mille kohaselt on tehniliselt võimalik avada 3. peatükk, kuid märgib murega, et läbirääkimispeatükkides on ELi liikmesuse kriteeriumide täitmisel üldiselt tehtud piiratud edusamme või neid ei ole üldse tehtud, kusjuures eriti suured on puudused otsustava tähtsusega valdkondades, nagu õigusriik, meediavabadus, avaliku halduse reform ja kooskõlastamine ELi poliitikaga, eriti ELi välispoliitikaga;

4.peab kahetsusväärseks, et 31. peatükis ei ole tehtud märkimisväärseid edusamme, kuna Serbia poliitika vastavusseviimine ELi välispoliitika seisukohtadega on jäänud enamjaolt muutumatuks peamiselt Serbia tihedate suhete tõttu Venemaaga; tuletab meelde, et Serbia on Lääne‑Balkani riikides ÜVJPga vastavusse viimisel jätkuvalt märkimisväärne erand; kutsub Serbiat üles seda suundumust muutma ja näitama positiivseid samme täieliku vastavusseviimise suunas; märgib, et Serbia vastavusse viimise määr ELi avalduste ja deklaratsioonidega suureneb, kuid on endiselt vaid 61 %; väljendab heameelt Serbia jätkuva aktiivse osalemise ja positiivse panuse üle ELi sõjalistes kriisiohjemissioonides ja -operatsioonides;

5.väljendab heameelt Serbia humanitaarabi üle Ukrainale ja võtab teadmiseks vastastikku kasuliku lepingu, mille kohaselt müüdi Ukrainale kasutamiseks 800 miljoni euro väärtuses laskemoona; märgib, et Serbia on ühinenud mõningate ELi seisukohtadega seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu; peab siiski kahetsusväärseks, et Serbia ei ole ikka veel ühinenud ELi Venemaa-vastaste piiravate meetmetega; kutsub ELi üles vaatama uuesti läbi ELi poolt Serbiale antava rahalise abi ulatuse, juhul kui Serbia jätkab demokraatiavastaste ideoloogiate toetamist ning ei ühine ELi piiravate meetmetega ega järgi ÜVJPd; kutsub Serbiat üles süstemaatiliselt ja viivitamata ühinema ELi piiravate meetmetega ja üldise poliitikaga Venemaa ning Valgevene suhtes;

6.rõhutab, kui oluline on rakendada Venemaa-vastaseid sanktsioone kogu Euroopa julgeoleku jaoks; taunib Serbia jätkuvaid tihedaid suhteid Venemaaga, mis tekitab muret Serbia strateegilise suunitluse pärast; kordab oma üleskutset Serbia ametivõimudele suurendada Nišis asuva nn Venemaa‑Serbia humanitaarkeskuse rolli ja tegevuse läbipaistvust ning lõpetada viivitamata igasugune sõjaline koostöö Venemaaga; märgib, et Serbia otsustas toetada ÜRO resolutsiooni, milles mõistetakse hukka Venemaa agressioon Ukrainas kolm aastat pärast täiemahulist sissetungi; peab kahetsusväärseks, et Serbia president Aleksandar Vučić võttis ÜRO resolutsiooni üle toimunud hääletusel antud hääle kohe suuliselt tagasi, nimetades seda „eksituseks“; on seisukohal, et privilegeeritud suhete säilitamine Kremli režiimiga õõnestab mitte ainult Serbia usaldusväärsust kandidaatriigina, vaid ka tema Euroopa partnerite usaldust ning ELi ja Serbia suhete tulevikku;

7.peab kahetsusväärseks, et Serbia üldsuse toetus ELi liikmesusele väheneb jätkuvalt ja toetus Vladimir Putini režiimile aina kasvab, mis on tingitud valitsuse kontrolli all oleva meedia ja mõne valitsusametniku pikaajalisest ELi‑vastasest ja venemeelsest retoorikast; kutsub Serbia ametivõime üles edendama faktidel põhinevat ja avatud arutelu Euroopa Liiduga ühinemise üle;

8.mõistab hukka desinformatsiooni jätkuva leviku, sealhulgas Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja kohta; mõistab hukka sellise teguviisi ülekanduva mõju teistele piirkonna riikidele; palub Serbia ametivõimudel võidelda desinformatsiooni vastu ja nõuab, et EL tõhustaks koostööd Serbiaga, et tugevdada demokraatia vastupanuvõimet ja võidelda hübriidohtude vastu;

9.võtab teadmiseks Serbia edusammud oma poliitika ELi viisapoliitikaga vastavusse viimisel ja nõuab täielikku vastavusseviimist, eelkõige seoses nende kolmandate riikidega, kust tuleneb ELi jaoks julgeolekuoht, sealhulgas küberrünnete oht; väljendab heameelt 25. juunil 2024. aastal ELi ja Serbia vahel allkirjastatud kokkuleppe üle operatiivkoostöö kohta piirihalduse valdkonnas Frontexiga, juhtides tähelepanu vajadusele tegutseda kooskõlas põhiõiguste ja rahvusvaheliste standarditega;

10.kordab, et ühinemisläbirääkimiste üldine tempo peaks sõltuma käegakatsutavatest edusammudest põhiküsimuste vallas, õigusriigist, pühendumisest Euroopa jagatud õigustele ja väärtustele ning Belgradi‑Priština dialoogist, mida tuleb pidada heas usus, et saavutada vastastikusel tunnustamisel põhinev õiguslikult siduv kokkulepe, samuti joondumisest ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga; kordab oma seisukohta, et ühinemisläbirääkimised Serbiaga peaksid edasi liikuma üksnes juhul, kui riik ühineb ELi Venemaa-vastaste sanktsioonidega ja teeb märkimisväärseid edusamme ELiga seotud reformide elluviimisel, eelkõige nn põhiküsimuste valdkonnas;

11.kordab oma muret komisjoni leebe suhtumise pärast Serbiasse, hoolimata riigi aastapikkusest tagasiminekust õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste valdkonnas ning riigi destabiliseerivast mõjust kogu piirkonnale; nõuab tungivalt, et komisjon, sealhulgas kõrgeimal tasandil, võtaks Serbia puhul selge seisukoha ning tegeleks järjepidevalt Serbia oluliste puuduste, edusammude puudumise ja isegi tagasilangusega, kaitstes seeläbi ELi põhiväärtusi;

12. kutsub Serbia valitsust üles tutvustama Serbia elanikkonnale ELiga ühinemise ning ELi rahastatud projektide ja reformide rolli ja eeliseid;

13.võtab teadmiseks jätkuvad probleemid kohtute sõltumatuse tagamisel, sealhulgas lubamatu mõju ja poliitilise surve kohtutele; väljendab muret asjaolu üle, et ei ole rakendatud kaitsemeetmeid, mis takistaksid poliitilist sekkumist kohtunike ametisse nimetamisse ning kohtunike ja prokuröride suhtes distsiplinaarmeetmete võtmisesse; kutsub Serbiat üles tagama, et kõrgem kohtunõukogu, kõrgem prokuratuurinõukogu ning Serbia valitsus ja parlament kaitseksid tulemuslikult ja ennetavalt kohtusüsteemi sõltumatust ja prokuratuuri autonoomiat;

14.rõhutab kohtuakadeemia seaduse ja Veneetsia komisjoni arvamuse vastuvõtmise ning vajalike kohtunike ametisse nimetamise tähtsust, et vähendada olemasolevaid vabu ametikohti ja parandada kohtusüsteemi üldist tulemuslikkust; märgib, et selle seaduse vastuvõtmise viivituse tõttu on seiskunud peamised kohtureformid, mis on vajalikud kohtusüsteemi vastavusseviimiseks ELi standarditega; nõuab seaduseelnõu muutmist pärast läbipaistva konsulteerimise vooru kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et tagada institutsiooni sõltumatus ja kontrollimehhanismid eesmärgiga aidata kaasa kohtusüsteemi üldisele sõltumatusele;

15.märgib, et vaatamata uue korruptsioonivastase strateegia vastuvõtmisele aastateks 2024–2028 on korruptsioonivastases võitluses tehtud vähe edusamme; kutsub Serbiat üles võtma vastu sellega kaasneva korruptsioonivastase tegevuskava ja alustama selle rakendamist ning edusammude jälgimiseks kehtestama rahvusvaheliste standarditega kooskõlas oleva tulemusliku seire- ja koordineerimismehhanismi; väljendab muret asjaolu üle, et korruptsioon on paljudes valdkondades endiselt levinud, eelkõige nn Serbia jaoks oluliste projektide puhul, ja selleks, et tulemuslikult korruptsiooniga tegeleda, on vaja tugevat poliitilist tahet ning jõulist kriminaalõiguslikku reageerimist suurkorruptsioonile; märgib, et Serbia oli 2024. aasta korruptsioonitaju indeksis 105. kohal, mis on oluliselt alla ELi keskmise; on seisukohal, et Serbia korruptsioonitase on ELiga ühinemise protsessis oluline takistus; märgib murega, et suurt avalikku huvi pakkuvate juhtumite puhul, nagu Krušiku, Jovanjica, Savamala ja Belivuki pikaajalised juhtumid, ei ole pärast pikki aastaid tulemusi saavutatud; kutsub Serbiat üles tugevdama oma korruptsioonivastaste institutsioonide sõltumatust, tagades, et neil on piisavad vahendid ja nad on kaitstud poliitilise sekkumise eest; kutsub Serbia valitsust üles kirjutama alla OECD altkäemaksuvastasele konventsioonile ning viima oma politseikoostöö ja organiseeritud kuritegevuse õigusraamistiku täielikult vastavusse ELi õigusraamistikuga;

16.väljendab heameelt uue parlamendi pluralistlikuma koosseisu üle, mis hõlmab erakondade, sealhulgas rahvusvähemuste erakondade laiemat esindatust; märgib, et ennetähtaegsed valimised ning sellest põhjustatud katkestus valitsuse ja parlamendi toimimises on takistanud reformide edenemist; juhib tähelepanu sagedastele ennetähtaegsete valimiste mustrile, pidevale kampaaniarežiimile ja pikkadele viivitustele valitsuse moodustamisel, samuti riigi parlamendi häiritud tööle, sealhulgas valitsuse infotundide puudumisele, sõltumatute institutsioonide aruannete üle peetavate arutelude puudumisele ja kiirmenetluste sagedasemale kasutamisele, mis toob kaasa parlamentaarse seadusandliku järelevalve ja legitiimsuse puudumise ning ei aita kaasa riigi tulemuslikule demokraatlikule valitsemisele;

17.võtab teadmiseks peaminister Miloš Vučevići tagasiastumise 28. jaanuaril 2025, mille rahvusassamblee kinnitas 19. märtsil 2025, ning sellele järgnenud uue valitsuse valimise eesotsas Đuro Macutiga, kes nimetati ametisse 16. aprillil 2025; võtab teadmiseks, et pärast kolm kuud kestnud pausi jätkas rahvusassamblee 4. märtsil 2025 tööd, ja mõistab hukka kõik selle puhul toime pandud vägivallaaktid;

18.kordab oma valmisolekut toetada rahvusassambleed ja selle liikmeid demokraatlikes protsessides, mis on seotud Serbia liikumisega Euroopa suunas, sealhulgas parlamendi nõuetekohases toimimises kooskõlas kodukorraga, kasutades Euroopa Parlamendi olemasolevaid demokraatia toetamise vahendeid ja algatusi ning toetades suuremat parlamentaarset järelevalvet ELiga ühinemise protsessi ja reformide üle;

19.võtab sügava murega teadmiseks OSCE/ODIHRi valimisvaatlusmissiooni lõpparuande 2023. aasta detsembri valimiste kohta; märgib, et rahvuskogu moodustas 2024. aasta aprillis valimisprotsessi parandamise töörühma, kuid see ei olnud aasta lõpuks valimisprotsessi parandamiseks kokku leppinud üheski õiguslikus meetmes; märgib, et kaks kolmest kodanikuühiskonna esindajast lahkusid töörühmast 2025. aasta veebruaris; märgib, et 2025. aasta esimestel kuudel võeti meetmeid ühtse valijate registri seaduse muutmiseks, kuid poliitilised ja kodanikuühiskonna osalejad ei ole selle sisu suhtes üksmeelel; kutsub kõiki rahvusassamblee fraktsioone üles otsustama täieliku konsensuse alusel ODIHRi soovituste rakendamise üle; nõuab kõigi parlamendiliikmete võrdset kohtlemist rahvusassamblees, parlamendi käitumisjuhendi järjepidevat ja tulemuslikku rakendamist ning parlamentaarse terviklikkuse rikkumiste korral erapooletut karistamist;

20.väljendab muret välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste ning välismaiste küberoperatsioonide ja Serbia demokraatlike valimiste protsessidesse sekkumise kasvava rolli pärast;

21.rõhutab, et ülimalt oluline on tagada peamiste institutsioonide, sealhulgas meediat reguleerivate asutuste, näiteks elektroonilise meedia reguleeriva asutuse (REM) sõltumatus; peab kahetsusväärseks, et uute liikmete valimine viibis; peab kahetsusväärseks, et ametisse nimetamise protsessis on esinenud rikkumisi; märgib, et 2025. aasta veebruaris taandus valikumenetlusest mitu kandidaati, kes põhjendasid oma otsust eelnimetatud rikkumistega; peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et REM eiras oma juriidilist kohustust kontrollida 2023. aasta valimiskampaania läbiviimist meedias õigel ajal, anda aru oma järeldustest ja karistada neid meediakanaleid, kes rikkusid seadust või ajakirjandusstandardeid või levitasid vaenukõnet; märgib murega, et üleriigilises meedias ei väljendata pluralistlikke poliitilisi seisukohti; märgib, et REM peaks aktiivselt edendama meedia mitmekesisust ja läbipaistvust meediakanalite omandistruktuuride ning välismaistest osalejatest sõltumatuse vallas;

22.märgib, et REM eraldas neli riiklikku sagedust kanalitele, mis on varem rikkunud ajakirjandusstandardeid, sealhulgas kasutanud vaenukõnet ja eksitanud avalikkust, ignoreerinud REMi hoiatusi, levitanud desinformatsiooni ja toetanud Kremli narratiivi Venemaa sõja kohta Ukrainas; peab sügavalt kahetsusväärseks asjaolu, et REM ei ole välja andnud viiendat riiklikku litsentsi, ning nõuab selle andmist läbipaistva ja erapooletu protsessi kaudu ilma tarbetu viivituseta ja kooskõlas rahvusvaheliste meediavabaduse standarditega kohe pärast uue REMi nõukogu valimist; nõuab, et Serbia valitsus tühistaks uute liikmete valimise protsessi ja alustaks seda uuesti kooskõlas Serbia seaduste ja rahvusvaheliste meediavabaduse standarditega;

23.avaldab siirast kaastunnet Novi Sadi raudteejaama varikatuse kokkuvarisemisel 1. novembril 2024 hukkunud 16 inimese perekondadele ja viga saanud inimestele; nõuab, et pärast ametivõimude korraldatud uurimist algatataks täielik ja läbipaistev kohtumenetlus, et vastutavad isikud kohtu alla anda; rõhutab vajadust uurida laiemalt, mil määral on korruptsioon viinud ohutusstandardite langetamiseni ja aidanud kaasa sellele tragöödiale;

24.peab kahetsusväärseks Serbia ametivõimude hilinenud reageerimist ja vastutuse võtmist, aeglast uurimisprotsessi ning läbipaistvuse puudumist tragöödia tagajärgedega tegelemisel, mis toimus osalt suureneva avaliku surve tõttu;

25.väljendab sügavat muret meeleavaldustel, sealhulgas Serbia üliõpilaste meeleavaldustel esile tõstetud süsteemsete probleemide pärast, nagu kodanikuvabaduste, võimude lahususe, korruptsiooni, keskkonnakaitse, institutsioonilise ja finantsläbipaistvuse (eelkõige seoses taristuprojektidega) ning vastutuse küsimused; peab kahetsusväärseks asjaolu, et valitsus jättis kasutamata võimaluse tulla vastu tudengite ja nende kodanike nõudmistele, kes tudengeid heas usus toetavad; kinnitab, et tudengite nõudmised on kooskõlas reformidega, mida Serbia peab Euroopa Liiduga liitumiseks rakendama;

26.rõhutab sõna- ja kogunemisvabaduse tähtsust; kutsub Serbia ametivõime üles tagama rahumeelsetes meeleavaldustes osalejate kaitse; võtab teadmiseks 15. märtsi 2025. aasta massimeeleavaldused, mis on Serbia lähiajaloo suurimad; nõuab erapooletut uurimist seoses väidetega, et meeleavaldajate vastu kasutati ebaseaduslikku rahvahulga kontrolli all hoidmise tehnoloogiat, mille tagajärjel sai mitu neist viga;

27.taunib jätkuvat üliõpilastevastast vägivalda, sealhulgas hiljutist vahejuhtumit Novi Sadi spordi- ja kehakultuuriteaduskonna hoones, kus vähemalt viis inimest sai vigastada, kuna politsei tungis hoonesse koos dekaan Patrik Dridiga;

28.mõistab kõige teravamalt hukka avalikest registritest pärinevate isikuandmete väärkasutamise, et maksta kätte rahumeelsetele meeleavaldajatele; kutsub Serbia prokuratuuri üles esitama süüdistusi kõigi isikute vastu, kes meeleavaldusel osalejaid füüsiliselt ründasid ja nende vastu vägivalda õhutasid; väljendab sügavat muret mis tahes vägivallaaktide pärast; jälgib tähelepanelikult asjade arengut seoses meeleavaldajate vahistamisega ja nende vastu algatatud kohtumenetlusega; väljendab muret teadete pärast, et julgeolekuteenistus oli meeleavaldajate hirmutamise ja jälgimisega seotud; mõistab hukka Serbia ametivõimude keelekasutuse, mis õhutas vägivalda tudengite ja teiste meeleavaldajate vastu; märgib, et tudengitest aktivistid on pidanud seisma silmitsi õigusliku ahistamise, hirmutamise ja liigse jõu kasutamisega ametivõimude poolt; nõuab põhjalikku, erapooletut ja kiiret uurimist seoses väidetava vägivallaga meeleavaldajate vastu ja politsei väärkäitumisega meeleavalduste ajal; nõuab tungivalt, et ELi ja liikmesriikide diplomaatilised esindused jätkaksid meeleavaldustega seotud pooleliolevate kohtuasjade hoolikat jälgimist;

29.väljendab sügavat muret kasvava poliitilise ja rahalise surve pärast alg- ja keskkooliõpetajatele ning ülikoolide õppejõududele, kes jäid õpilaste esitatud nõudmiste toetamise tõttu ilma oma palgast; peab sellega seoses vastuvõetamatuks kohtumenetlust ja meedia laimukampaaniat Belgradi ülikooli rektori vastu;

30.väljendab sügavat muret asjaolu üle, et Serbia ametivõimud on tegelenud aktivistide, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna liikmete ulatusliku ebaseadusliku jälgimisega, kasutades selleks nuhkvara, nagu on märgitud Amnesty Internationali ja SHARE Foundationi hiljutistes aruannetes; nõuab tungivalt, et Serbia valitsus lõpetaks kohe kõrgetasemelise jälgimistehnoloogia kasutamise aktivistide, ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu, ning kutsub pädevaid riigiasutusi uurima põhjalikult kõiki ebaseadusliku jälgimise ja nuhkvara kasutamise juhtumeid ning algatama vastutavate isikute suhtes nõuetekohaseid menetlusi; seda arvestades kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma nende juhtumitega seoses järelmeetmeid, arutama neid küsimusi Serbia ametivõimudega ja nõudma nende küsimuste põhjalikku uurimist;

31.mõistab hukka opositsioonilise Vabade Kodanike Liikumise (PSG) viie aktivisti ja organisatsiooni STAV kuuluva üliõpilase väidetava ebaseadusliku pealtkuulamise ja kinnipidamise 2025. aasta märtsis ning teiste STAVi aktivistide suhtes väljastatud vahistamismäärused; taunib juhtumi kasutamist propagandameedias ja kinnipidamise põhjendamatut pikendamist; kutsub Serbia ametivõime üles vabastama vahi alt Marija Vasići, Lazar Dinići, Mladen Cvijetići, Lado Jovovići, Srđan Đurići ja Davor Stefanovići;

32.lükkab tagasi väited, nagu oleksid EL ja mõned liikmesriigid üliõpilaste meeleavalduste korraldamisel osalenud, eesmärgiga käivitada nn värviline revolutsioon; mõistab sellega seoses teravalt hukka ELi kodanike meelevaldse vahistamise ja väljasaatmise ning ELi kodanike isikuandmete avalikustamise süüdimõistetud sõjakurjategijate poolt, samuti rahvusvähemuste vastu suunatud vaenukõne; väljendab muret ELi kodanike kinnipidamise juhtumite arvu kasvu üle Serbia piiril; märgib, et ELi-vastased narratiivid avalduvad selles, et Serbia ühiskonnas väheneb toetus ELi integratsioonile ja välismaiste autokraatlike osalejate kohalolek riigis tugevneb;

33.kutsub Serbia ametivõime üles taastama kodanike usaldus riigiasutuste vastu, tagades läbipaistvuse ja aruandekohustuse; julgustab kõiki poliitilisi ja sotsiaalseid osalejaid pidama kaasavat ja sisulist dialoogi, mille eesmärk on viia ellu ELiga seotud reforme;

34.märgib, et meediavabadus on Serbias veelgi vähenenud, mida näitab Serbia langemine Piirideta Reporterite 2024. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 98. kohale; nõuab tungivalt, et Serbia parandaks ja kaitseks meedia professionaalsust, mitmekesisust ja pluralismi ning edendaks kvaliteetset uurivat ajakirjandust, ajakirjanduse kõrgeimaid eetikastandardeid kooskõlas ajakirjanike käitumisjuhendiga ning meediapädevust; tuletab meelde, kui oluline on tagada meedia pluralism ja läbipaistvus, sealhulgas meediaomandi ja riikliku rahastamisega seotud aspektides, eelkõige elektroonilist meediat reguleeriva asutuse (REM) parema kaasamise kaudu; tuletab meelde, et meediaomandi koondumine võib avaldada negatiivset mõju meediavabadusele ja ajakirjanduse professionaalsusele; kinnitab veel kord, et ühinemisläbirääkimistel peab Serbia strateegilise tähtsusega küsimustes, nagu välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastu võitlemine, oma seisukohad ELi seisukohtadega ühtlustama; kutsub Serbiat üles järgima ELi poliitikat välisriikide sekkumise ja desinformatsioonikampaaniate vastu võitlemisel, rakendades konkreetseid regulatiivseid meetmeid kooskõlas ELi standarditega, nagu digiteenuste määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj). sätted ning määrus (EL) 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta (ELT L, 2024/900, 20.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/900/oj).; ergutab Serbiat, Euroopa välisteenistust ja Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskust tegema koostööd desinformatsiooni vastu võitlemisel; ootab, et ametivõimud uuriksid kõiki ajakirjanike vastu suunatud vaenukõne, laimukampaania ja strateegiliste hagide juhtumeid ning esitaksid nende eest süüdistused;

35.väljendab sügavat muret ajakirjanike, inimõiguste aktivistide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ründamise, digitaalse jälgimise ja ahistamise juhtumite pärast, millest on teatatud, sealhulgas viimati 25. veebruaril 2025 neljas juhtivas kodanikuühiskonna organisatsioonis toimunud politseireid, mis oli väidetavalt seotud Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Ameti rahaliste vahendite väärkasutamisega; mõistab karmilt hukka Serbia kodanikuühiskonna vastased pidevad laimukampaaniad ja kodanikuühiskonna püsiva hirmutamise, sealhulgas valesüüdistused, et välisriikide toel üritatakse valitsus kukutada;

36.väljendab muret, et Serbia kodanikuühiskonna organisatsioonid kogevad üha suuremaid probleeme, sealhulgas piiravaid tingimusi, rahastamispiiranguid, politseireide ja muid riigivõimu hirmutamisviise; rõhutab, kui oluline on raamistik, mis võimaldab kohaliku tasandi elujõulistel kodanikuühiskonna organisatsioonidel vabalt tegutseda ning poliitikakujundamises, sealhulgas ELiga ühinemise protsessis, kaasavalt ja mõtestatult osaleda; väljendab kahetsust, et Serbial puudub praegu raamistik, mis võimaldab riigi aktiivsetel ja pluralistlikel, eelkõige demokraatia toetamise ja valimiste vaatlemisega tegelevatel kodanikuühiskonna organisatsioonidel vabalt tegutseda ning poliitikakujundamises kaasavalt ja mõtestatult osaleda; väljendab muret hiljutiste reidide pärast kodanikuühiskonna organisatsioonide kontorites; nõuab, et uuritaks kõiki kodanikuühiskonna organisatsioonide vastaseid rünnakuid ja laimukampaaniaid ning suurendataks riiklikest vahenditest rahastamise läbipaistvust;

37.mõistab hukka poliitilise surve, mida avaldatakse ülikoolidele ja teistele teadusasutustele valitsuse rutaka dekreediga, millega sekkutakse teadlaste akadeemilisesse vabadusse ja kärbitakse nende palku; mõistab hukka õppejõudude, teadlaste ja muude akadeemiliste töötajate halvustamise valitsusmeelses meedias; taunib õpetajate ja muude riigiteenistujate ajutiste lepingute üha sagedasemat kasutamist poliitilise vahendina surve ja kontrolli avaldamiseks;

38.nõuab tungivalt, et Serbia ametivõimud parandaksid avalik-õiguslike ringhäälinguteenuste kättesaadavust kõigis vähemuskeeltes kogu riigis, tagades kõigile kogukondadele võrdse juurdepääsu meediale, võttes eeskujuks Vojvodina piirkonna parimad tavad;

39.väljendab sügavat muret 29. novembril 2024. aastal Serbia parlamendile esitatud seaduseelnõu pärast, milles tehakse ettepanek võtta vastu Venemaa eeskuju järgiv välisagentide seadus; tuletab Serbia seadusandjatele meelde, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja ajakirjanikel on eluterves demokraatlikus ühiskonnas oluline roll; kordab, et selline õigusakt on ELi väärtustega vastuolus; märgib, et hulk kodanikuühiskonna organisatsioone peatas 2025. aasta veebruaris koostöö valitsuse seadusandliku ja täidesaatva haruga;

40.väljendab tõsist muret, et Serbias suureneb poliitiline sekkumine kultuuripärandi kaitsesse ning et kultuurimälestistelt võetakse kaitsestaatus ja eiratakse nende säilitamist reguleerivaid õiguslikke menetlusi, nagu modernistliku Generalštabi kompleksi puhul;

41.kutsub Serbiat üles võitlema desinformatsiooni, sealhulgas manipuleerivate ELi-vastaste narratiivide vastu ja eelkõige lõpetama riiklikult toetatavad desinformatsioonikampaaniad; mõistab hukka RT kontori avamise Belgradis ja selle serbiakeelse veebipõhise uudistekanali käivitamise ning Lääne‑Balkani piirkonnas venemeelsete narratiivide ja väärinfo levitamiseks kasutatava Venemaa veebipõhise uudistekanali Sputnik Srbija jätkuva tegutsemise; nõuab tungivalt, et Serbia ametivõimud võitleksid hübriidohtudega ning järgiksid täies ulatuses nõukogu otsust Sputniku ja RT ringhäälingutegevuse peatamise kohta; väljendab sügavat muret desinformatsiooni levitamise pärast Venemaa agressiooni kohta Ukrainas; kutsub Serbiat ja komisjoni üles tõhustama desinformatsiooni ning teiste hübriidohtude vastu võitlemise taristut; mõistab hukka Venemaa ja Hiina riiklikult toetatava desinformatsiooni kasvava mõju Serbias, sealhulgas ELi ja demokraatia vastaste narratiivide levitamise;

42.võtab teadmiseks võrdõiguslikkuse riikliku strateegia ning diskrimineerimise ennetamise ja selle eest kaitsmise strateegia vastuvõtmise, nõuab nende täielikku rakendamist ja edasist vastavusseviimist Euroopa standarditega; nõuab tungivalt, et Serbia ametivõimud järgiksid Euroopa Nõukogu naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise eksperdirühma (GREVIO) soovitusi, et parandada vastavust Istanbuli konventsioonile, mille Serbia on ratifitseerinud; võtab murega teadmiseks konstitutsioonikohtu otsuse peatada ajutiselt soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamine; väljendab muret, et naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust edendavaid organisatsioone ei toetata ikka veel piisavalt;

43.peab ülimalt kahetsusväärseks rahvastiku vähenemist Serbias, mida süvendab majandusraskustest ja poliitilisest tagakiusamisest tingitud negatiivne rändesaldo; rõhutab, et riigist sunnitakse lahkuma peamiselt noori, haritud ja produktiivseid inimesi, samuti neid, keda nende poliitiliste vaadete tõttu survestatakse ja ähvardatakse, nende hulgas Novi Sadi raudteejaama tragöödia ühe ohvri ema Dijana Hrka, kes kardab pärast SNSi toetajate surve alla langemist oma turvalisuse pärast;

44.rõhutab, et Serbia ametivõimud peavad võtma konkreetseid meetmeid, et kaitsta ja tugevdada riigis lapse õigusi, sealhulgas ratifitseerima ÜRO lapse õiguste konventsiooni kolmanda fakultatiivprotokolli, võtma vastu lapse õiguste riikliku tegevuskava ja uue strateegia lastevastase vägivalla ennetamiseks, kuna eelmise raamistiku kehtivus on lõppenud, ning looma riikliku raamistiku, et kaitsta lapsi väärkohtlemise ja hooletusse jätmise eest;

45.väljendab heameelt, et Serbia seni suurim, Belgradi 2024. aasta Pride’i festival kulges rahumeelselt, ehkki kohapeale olid korda hoidma toodud suured politseijõud;

46.rõhutab, et olulisele kohale tuleb seada rahvusvähemuste õiguste kaitse, tagada nende täielik esindatus kõigil valitsemistasanditel, säilitada nende kultuuriline identiteet, võimaldades neil kasutada oma keeli, rahuldada nende haridusvajadused ning kaitsta nende väljendusvabadust ja teabele juurdepääsu, samuti jätkata aktiivselt vaenust ajendatud kuritegude uurimist, mis on Euroopa ühiste väärtuste asendamatu osa; väljendab kahetsust, et pea kõik rahvusvähemused on kaitstud vaid paberil; väljendab muret, et valitsuse kontrolli all olevad rahvusvähemused on esindatud vaid fiktiivselt; kutsub Serbiat üles kaitsma ja edendama oma rahvusvähemuste kultuuripärandit ja traditsioone, eelkõige looma positiivset õhkkonda hariduse omandamisele vähemuskeeltes, muu hulgas tagades piisaval hulgal pedagooge, õpikuid ja lisamaterjale, ning taunib vähemuste õiguste rikkumist selles valdkonnas; palub, et Serbia ei kasutaks rahvusvähemuste rahvuslikku identiteeti ära nende kogukondade lõhestamiseks ja mõistab teravalt hukka mõne rahvusvähemuse vastu suunatud vaenukõne registreeritud juhtumid; märgib, et rahvusvähemuste õiguste teostamise uue tegevuskava väljatöötamine on märkimisväärselt viibinud ning rõhutab, et Serbia peab selle kiiremas korras lõplikult viimistlema ja rakendama; toonitab, et uues tegevuskavas tuleb rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni nõuandekomitee järeldusi ja soovitusi täiel määral arvesse võtta;

47.väljendab muret teatavate vähemusrühmade, sealhulgas bulgaaria vähemuse rahvaarvu märkimisväärse vähenemise pärast; kutsub Serbiat üles tagama vähemusrühmadele, sealhulgas bulgaaria kogukonna naistele, õiguse kasutada oma nimesid ja keelt; märgib murelikult, et mitte kõik kooliõpikud ei ole bulgaaria keelde tõlgitud; kutsub Serbia valitsust üles tagama horvaadi vähemusele Serbias vastastikku samad õigused, mis on serbia vähemusel Horvaatias, ning eelkõige tagama nende vastastikuse esindatuse kõigil valitsemistasanditel, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil; väljendab taas muret alalise ja ajutise elukoha seaduse piirava ja meelevaldse jõustamise pärast, mille käigus kustutati rahvastikuregistrist tuhandete Serbia lõunaosas elavate albaanlaste aadressid; tõstab esile Rumeenia õigeusu kiriku olukorra Serbias, mida Serbia riik ei ole ametlikult tunnustanud traditsioonilise kirikuna;

48.peab kahetsusväärseks Serbia ametivõimude katseid õõnestada riigis kogukondade rahvuslikku identiteeti; väljendab sellega seoses muret, et levitatakse selliseid narratiive, nagu šopi rahva narratiiv, millega püütakse eitada bulgaaria kogukonna olemasolu ning selle ajaloolisi juuri ja kultuuripärandit; peab kahetsusväärseks Serbia ametivõimude läbiotsimisi Bosilegradi kultuurikeskuses ja eeluurimise algatamist valitsusväliste organisatsioonide aktivistide vastu, keda süüdistatakse etnilise vihkamise õhutamises;

49.kutsub Serbiat üles hoiduma ajaloosündmuste moonutamisest, näiteks Surdulica massimõrvaga seotud narratiivi levitamisest, mis üksnes süvendab lõhesid ja vaenu vähemuste ning naaberriikide vastu ja on vastuolus ELi liikmesuse põhimõtetega;

50.tuletab meelde, et heanaaberlikud suhted ja piirkondlik koostöö on endiselt laienemisprotsessi oluline osa; kutsub Serbiat üles kaotama piirkondlike kodanikuühiskonna aktivistide ja kunstnike sisenemispiirangud, kuna sellised tavad õõnestavad piirkondlikku dialoogi ja koostööd; kinnitab taas, kui tähtis on Kagu‑Euroopa riikide stabiilsus ja nende vastupanuvõime välisele sekkumisele riigisisestesse demokraatlikesse protsessidesse; rõhutab, kui oluline on, et Serbia arendaks heanaaberlikke suhteid, rakendaks kahepoolseid kokkuleppeid ja lahendaks seni lahendamata kahepoolsed küsimused naabritega; võtab teadmiseks Serbia osaluse piirkondlikes algatustes ja aktiivse osalemise Lääne‑Balkani majanduskasvu kavas ning ühisel piirkondlikul turul; rõhutab, et rahvusvähemuste õiguste austamine on oluline tingimus Serbia liikumisel ELi liikmeks saamise suunas;

51.nõuab ajaloolist leppimist ning minevikust pärit diskrimineerimise ja eelarvamuste ületamist; mõistab hukka Serbia valitsuse hiljutise provokatiivse retoorika naaberriikide suhtes, kes ei toetanud Serbiaga teemavaldkonna nr 3 avamist;

52.kordab oma üleskutset Serbiale hoiduda oma Lääne‑Balkani naabrite sisepoliitika mõjutamisest, eelkõige seoses Bosnia ja Hertsegoviina põhiseadusvastase Serblaste Vabariigi päeva tähistamise ning Bosnia ja Hertsegoviina kohtuotsuste kahtluse alla seadmisega;

53.nõuab tungivalt, et Serbia intensiivistaks lepituspüüdlusi ja otsiks lahendusi varasematele vaidlustele, eelkõige seoses teadmata kadunud isikutega, kelle arv Horvaatias on 1 782, Bosnias ja Hertsegoviinas 7 608 ja Kosovos 1 595; kutsub Serbia ametivõime üles tagama ohvritele õigluse, tunnustades ja austades sõjakuritegusid käsitlevaid kohtuotsuseid, võideldes sõjakuritegude toimepanijate karistamatuse vastu, uurides teadmata kadunud isikute juhtumeid ja matmispaiku ning toetades riigi prokuröre kuritegude toimepanijate vastutusele võtmisel, milleks on vaja teha koostööd ka teiste osalejatega; mõistab karmilt hukka sõjakuritegude, sealhulgas Srebrenica genotsiidi kohta tehtud rahvusvaheliste kohtuotsuste laialdase avaliku eitamise;

54.kutsub Serbia õigusasutusi üles tagama, et kõikide sõjakuritegusid käsitlevate juhtumite puhul järgitaks õiglase kohtumenetluse nõudeid ja tagataks ohvritele õiglus; kutsub üles lisama kriminaalkoodeksisse sõjakuritegude eitamise ja sõjakurjategijate ülistamise kriminaliseerimise, et võimaldada igasuguse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsuste kohaste sõjakuritegude eitamise eest süüdistuse esitamist;

55.väljendab veel kord oma toetust algatusele luua sõjakuritegude ja muude endises Jugoslaavias toime pandud inimõiguste ränkade rikkumistega seotud faktide kindlakstegemise piirkondlik komisjon (RECOM);

56.kordab oma seisukohta, kui oluline on avada ja avalikustada sõjaaegsed arhiivid ning kordab oma nõudmist avada endise Jugoslaavia arhiivid ja eelkõige anda juurdepääs endise Jugoslaavia salateenistuse (UDBA) ja Jugoslaavia armee vastuluureteenistuse (KOS) toimikutele ning tagastada need toimikud asjaomastele valitsustele, kui nad seda taotlevad;

57.väljendab taas täielikku toetust ELi vahendusel toimuvale dialoogile ja väljendab heameelt Peter Sørenseni nimetamise üle ELi eriesindajaks Belgradi ja Priština vahelises dialoogis;

58.kordab, kui oluline on nii Kosovo kui ka Serbia ametivõimude konstruktiivne osalemine, et saavutada terviklik õiguslikult siduv normaliseerimisleping, mida tunnustavad mõlemad pooled ja mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega; kutsub nii Kosovot kui ka Serbiat üles rakendama Brüsseli lepingut ja Ohridi raamlepingut, sealhulgas looma serblaste enamusega kohalike omavalitsuste liidu/ühenduse, ning kutsub Serbiat üles loobuma vastuseisust Kosovo liikmesusele piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning vältima ühepoolseid meetmeid, mis võivad dialoogiprotsessi õõnestada;

59.ootab, et Kosovo ja Serbia teeksid täielikku koostööd ja võtaksid kõik vajalikud meetmed 2023. aasta Banjska terrorirünnaku toimepanijate kinnipidamiseks ja kiireks kohtu alla andmiseks; taunib asjaolu, et Serbia ei ole ikka veel süüdlasi, eelkõige erakonna Srpska Lista aseesimeest Milan Radoičićit vastutusele võtnud; kordab, et Zubin Potoki terrorirünnaku toimepanijad tuleb samuti vastutusele võtta ja viivitamata kohtu alla anda;

60.kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni üles võtma dialoogiprotsessis aktiivsemat hoiakut; nõuab Euroopa Parlamendile suuremat rolli dialoogi vahendamisel parlamentaarse ühisassamblee regulaarsete kohtumiste kaudu;

61.tunneb heameelt, et Serbia on teinud toimiva turumajanduse arendamisel pidevaid edusamme, mille tulemuseks on SKP kasv ja välisinvesteeringute suurenemine mõnes sektoris; märgib, et Serbia on esmakordselt saanud investeerimisjärgu krediidireitingu; rõhutab, et EL on Serbia peamine kaubanduspartner, suurim välismaiste otseinvesteeringute allikas ja ülekaalukalt suurim rahaline toetaja; kordab, et Serbiale väga väärtusliku finantsabi andmine sõltub demokraatlike põhimõtete tugevdamisest ning ÜVJP ja muude ELi poliitikavaldkondadega vastavusse viimisest; kinnitab, et vaja on põhjalikumaid reforme tööturul, hariduses ja avalikus halduses, sealhulgas sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks; väljendab muret selliste valitsustevaheliste lepingute arvu ja ulatuse pärast, mis on praegusest riigihangete õigusraamistikust välja jäetud; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et valitsemissektori võla osakaal SKPst on Ida‑Euroopa keskmisest endiselt märkimisväärselt suurem;

62.on sügavalt mures Venemaa ja Hiina investeeringute pärast Serbias ning nende kasvava mõju pärast piirkonna poliitilistele ja majanduslikele protsessidele;

63.kutsub Serbiat üles intensiivistama jõupingutusi ja suurendama investeeringuid oma piirialade sotsiaal-majanduslikku arengusse, et tegeleda rahvastikukao probleemiga ja tagada elanikele juurdepääs põhiteenustele, sealhulgas töövõimalustele, tervishoiule ja haridusele; rõhutab IPA III piiriülese koostöö programmide potentsiaali peamise vahendina pikaajalise ja kestliku piirkondliku arengu edendamiseks;

64.väljendab heameelt Serbia aktiivse osalemise üle uue Lääne‑Balkani majanduskasvu kava rakendamisel; võtab teadmiseks, et Serbia võttis 3. oktoobril 2024 vastu reformikava; on veendunud, et majanduskasvu kava võimaluste ärakasutamine tugevdaks veelgi Serbia majandust, mis on viimase kolme aasta jooksul saanud IPA III alusel üle 586 miljoni euro rahalist ja tehnilist abi; on veendunud, et ELi rahaliste vahenditega tuleks riigi demokraatlikke reforme paremini toetada; nõuab sellega seoses asjakohaste ELi rahaliste vahendite, sealhulgas Lääne‑Balkani majanduskasvu kava vahendite ümberpaigutamist, et suunata rohkem raha kohtusüsteemi reformide, korruptsioonivastaste meetmete ning sõltumatu meedia ja kodanikuühiskonna organisatsioonide äärmiselt olulise töö toetamiseks, eriti arvestades USA annetajate lahkumisest tekkinud tühimikku; nõuab lisaks sellele, et EL ja Lääne‑Balkani riigid looksid raamistiku Euroopa Prokuratuuri (EPPO) ja Lääne‑Balkani asjaomaste asutuste vaheliseks viljakaks koostööks, et Euroopa Prokuratuur saaks tulemuslikult kasutada oma volitusi seoses IPA III ning Lääne‑Balkani reformi- ja kasvurahastu vahenditega abi saavates riikides; nõuab tungivalt, et Serbia ametivõimud teeksid suuremaid jõupingutusi, et anda kodanikele selget teavet ELi rahaliste vahenditega kaasnevate eeliste kohta ja parandada nende vahendite nähtavust;

65.peab kahetsusväärseks avalike konsultatsioonide puudumist Serbia reformikava vastuvõtmisel; nõuab tulemuslikumat järelevalvet ELi rahastatavate programmide ja projektide üle;

66.pooldab Lääne‑Balkani riikide piirkondliku koostöö suurendamist, et jagada parimaid tavasid ja töötada välja ühised strateegiad võitluses desinformatsiooni ja välissekkumise vastu; rõhutab ELi rolli selliste koostööalgatuste hõlbustamisel; nõuab, et jätkataks ja tõhustataks IPA piirkondlikku küberturvalisuse programmi;

67.tunnistab Serbia äriringkondade olulist rolli ELile majandusliku lähenemise edendamisel, sealhulgas seeläbi, et kasutatakse ära Lääne‑Balkani majanduskasvu kava pakutavad võimalused ning rakendatakse majanduskasvu kava kui jätkusuutlikku alternatiivi Venemaa ja Hiina investeeringutele riigis; tunneb heameelt äriringkondade panuse üle sotsiaal-majanduslike suhete edendamisse Lääne‑Balkani riikides;

68.võtab teadmiseks Serbia äriringkondade jõupingutused, et edendada Lääne‑Balkani riikide ühinemist ELi ühtse turuga, mis on konkreetne samm ELi täieõigusliku liikmesuse suunas; nõuab ühise piirkondliku turu tegevuskava rakendamiseks selgeid ja mõõdetavaid meetmeid ning täpselt määratletud ülesandeid ja kohustusi, kuna tegevuskava on oluline tingimus piirkonna edukaks ühinemiseks ELi ühtse turuga;

69.kutsub Serbiat üles suurendama jõupingutusi asjakohase keskkonna- ja kliimaalase õigustiku ülevõtmiseks ning tagama keskkonnakaitsenormide nõuetekohase kohaldamise, suurendades muu hulgas oluliselt haldus- ja tehnilist suutlikkust kõigil valitsemistasanditel, eelkõige seoses jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktidega ning kliimamuutustega kohanemise programmi ja riikliku energia- ja kliimakava vastuvõtmisega; nõuab tungivalt, et Serbia ametiasutused parandaksid kõikide investeeringute, sealhulgas Hiina ja Venemaa investeeringute läbipaistvust ja keskkonnamõju hindamist;

70.väljendab veel kord kahetsust, et midagi ei ole ette võetud seoses Dragovištitsa jõe reostusega, mille allikas on piirkonnas tegutsevad kaevandused, ning seoses selle kahjuliku mõjuga kohaliku elanikkonna tervisele ja keskkonnale;

71.kutsub Serbiat üles suurendama jõupingutusi oma energiasüsteemi süsinikuheite vähendamiseks ja tagama soojuselektrijaamadega seotud reostuse vähendamist käsitlevate õigusnormide tulemusliku jõustamise;

72.rõhutab vajadust edasiste edusammude järele piiriüleses koostöös naaberriikidega, eriti seoses piiriülese maanteetaristuga; nõuab tungivalt, et Serbia alustaks Bulgaariaga keskkonnakaitse valdkonnas tehtava koostöö vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud meetmete rakendamist;

73.võtab teadmiseks ELi ja Serbia vastastikuse mõistmise memorandumi, millega käivitati strateegiline partnerlus kestlike toorainete, akude väärtusahelate ja elektrisõidukite valdkonnas, võttes arvesse energiasüsteemi ümberkujundamist Euroopas ja järgides kõrgeimaid keskkonnastandardeid; tuletab meelde, et sellise strateegilise partnerluse keskmes peaks olema dialoog mõjutatud elanikkonna, teadusringkondade ja kodanikuühiskonnaga;

74.väljendab heameelt Tiranas toimunud ELi ja Lääne‑Balkani tippkohtumisel saavutatud kokkuleppe üle vähendada rändlustasusid; kutsub sellega seoses ametivõime, erasektori osalejaid ja kõiki sidusrühmi üles hõlbustama kokkulepitud eesmärkide saavutamist, et vähendada märkimisväärselt andmeside rändlustasusid ning vähendada neid veelgi nii, et 2027. aastaks oleksid Lääne‑Balkani riikide ja ELi vaheliste hindade tase võrreldav riigisiseste hindade tasemega; tunneb heameelt Lääne‑Balkani riikide ja ELi vahelise rändluse tegevuskava esimese etapi jõustumise üle;

75.kordab, kui oluline on, et Serbia jätkaks oma energiavarustuse mitmekesistamist, et mitte olla enam sõltuv Venemaast; võtab teadmiseks Ameerika Ühendriikide välja kuulutatud sanktsioonid Serbia riikliku naftaettevõtte Naftna Industrija Srbije (NIS) vastu, mis on Venemaa Gazpromi tütarettevõte; tunneb heameelt Serbia ja Bulgaaria vahelise gaasiühenduse (IBS) valmimise üle 2023. aasta detsembris; peab kahetsusväärseks, et IBSi äriline käitamine on edasi lükatud; nõuab loamenetluse kiiret lõpuleviimist, et tagada võrkudevahelise ühenduse täielik toimimine kooskõlas energiaühenduse õigustikuga; märgib, et Serbia võtab meetmeid süsinikumaksu kehtestamiseks 2027. aastaks, mis on samm ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ETS) ühtlustamise suunas;

76.märgib, et avatud on kõik rohelist tegevuskava ja kestlikku ühenduvust käsitleva teemavaldkonna nr 4 peatükid; märgib, et keskkonnamõju hindamise seaduse vastuvõtmine on küll positiivne samm keskkonnakaitse suunas Serbias, ent peab kahetsusväärseks, et uus seadus ei ole täielikult kooskõlas asjakohase ELi direktiiviga 2014/52/EL Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.4.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/52/oj)., kuna võimaldab olulisi projekte endiselt ilma põhjaliku keskkonnahindamiseta läbi viia; kordab vajadust määrata kindlaks kaitsealad ja neid rangelt hallata, eriti neid, mis on määratletud tähtsate linnukaitse- ja elurikaste aladena; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks ohustatud aladele, kus tuleb parandada salaküttimise kontrolli;

77.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Serbia presidendile, valitsusele ja rahvusassambleele.