(1)Liit peab välisinvesteeringuid tervitatavaks, sest need aitavad kaasa liidu majanduse kasvule, suurendades selle konkurentsivõimet, luues töökohti ja mastaabisäästu ning tuues sisse kapitali, tehnoloogialahendusi, innovatsiooni ja oskusteavet.

(3)Kuid ELi lepingu artikli 21 lõikes 2 on sätestatud, et liidu poliitika ja meetmete eesmärk on kaitsta oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ja terviklikkust. Need põhimõtted ja eesmärgid on liidu ühise kaubanduspoliitika aluseks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 207, sealhulgas seoses välisinvesteeringutega. Seda konteksti arvesse võttes võimaldavad Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) ja kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutes võetud rahvusvahelised kohustused liidul ja liikmesriikidel siiski teatavatel tingimustel piirata välismaiseid otseinvesteeringuid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel.

(4)Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/4524 on loodud raamistik, mille alusel liikmesriigid uurivad liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute tausta. Eelkõige on kõnealuses määruses sätestatud koostöömehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil välismaiste otseinvesteeringute kohta teavet vahetada ning väljendada muret julgeoleku või avaliku korraga seotud riskide pärast. Selle koostöömehhanismi kohaselt pidi liikmesriik, kuhu oli kavas välismaine otseinvesteering teha või kus see ellu viidi (vastuvõttev liikmesriik), võtma nõuetekohaselt arvesse teiste liikmesriikide esitatud märkusi ja taustauuringumenetluses tehtud komisjoni otsuses esitatud arvamust.

__________________

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79I, 21.3.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/452/oj).

(8)Enamikus liikmesriikides (kuid mitte kõigis) on vastu võetud õigusakt, millega nähakse ette välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanism. Paljudes liikmesriikides reguleeritakse riigisiseste õigusaktidega ka liidusiseste investeeringute taustauuringuid. Liikmesriikide vahel on suuri erinevusi selles, millises ulatuses hinnatakse, kas investeering võib julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada, ning hindamise künnistes ja kriteeriumides. Erinevad ka taustauuringumenetlused. Teatavates liikmesriikides saab investeeringu teha, enne kui selleks on saadud luba, milles arvestatakse selle mõju julgeolekule ja avalikule korrale. Teised aga on sätestanud, et investeeringu võib lõplikult teha alles pärast seda, kui taustauuringumehhanismi alusel on saadud luba. Sellised erinevused takistavad siseturu sujuvat toimimist. Need erinevused tekitavad ja suurendavad näiteks nõuete täitmisega seotud kulusid selliste investorite jaoks, kes peavad teatama tehingutest mitmes liikmesriigis. Käesolev määrus aitab ühtlustada riiklikul tasandil rakendatavate mehhanismide põhiaspekte. See on äärmiselt oluline tagamaks, et kohaldatavad riiklikud korrad ja nende põhijooned oleks investorite jaoks prognoositavad ja sellest tulenevalt väheneks asjaomaste nõuete täitmisest tekkivad kulud. Tähtsust lisab seegi, et siseturg on väga tihedalt integreeritud ja seetõttu võib üksainus tehing mõjutada mitut liidu liikmesriiki. Näiteks on võimalik, et tehing sihtettevõtja omandamiseks ühes liikmesriigis mõjutab teiste liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda tarneahela struktuuri või muude majanduslike asjaolude tõttu, mis seovad sihtettevõtjat teistes liikmesriikides asuvate äriühingutega. Selleks, et need siseturuprobleemid lahendada ning tagada suurem järjepidevus ja prognoositavus, on asjakohane kehtestada liidu meetmega välisinvesteeringute hindamise kriteeriumid ja aspektid.

(9)Et välisinvesteeringute taustauuringute suhtes kohaldataks kogu liidus järjepidevat lähenemisviisi, tuleks nõuda, et kõik liikmesriigid teeksid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel välisinvesteeringute taustauuringuid. Seepärast tuleks riiklike taustauuringumehhanismide põhiaspekte ühtlustada. Ühtlustamine peaks hõlmama seda, milliste investeeringute tausta tuleks uurida, aga ka taustauuringumenetluse põhiomadusi ning riikliku mehhanismi ja liidu koostöömehhanismi koostoimet, sealhulgas taustauuringute kooskõlas ajakavasid. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada, et nende riikliku taustauuringumehhanismi alla kuuluvad ka muud liiki välisinvesteeringud, teistesse sektoritesse tehtavad välisinvesteeringud ja välisinvesteeringud liidu muudesse sihtettevõtjatesse või majandustegevusaladesse, mida asjaomane liikmesriik peab oma julgeoleku või avaliku korra seisukohast üliolulised. Sellistel juhtudel peaks taustauuring olema kooskõlas ka käesoleva määruse sätetega. Oluline on kehtestada kõigis liikmesriikides ühtlustatud ja kooskõlastatud lähenemisviis, millega tagatakse, et välisinvesteeringute suhtes, mis võivad mõjutada julgeolekut ja avalikku korda, kohaldatakse järjepidevat kontrolli ja tõhusat otsuste tegemist. Selleks peaks taustauuringumehhanismide puhul vähendama halduskeerukust, vältima tarbetuid viivitusi ja võtma arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) piiratud ressursse, kui neid mehhanisme nende suhtes kohaldatakse. Lisaks peaks komisjon tegutsema koordineerijana, et tagada liidule suurem julgeolek, vähendades samal ajal ebatõhusust ja killustatud lähenemisviise.

(12)Välisinvesteeringute taustauuringuid tuleks teha kooskõlas käesoleva määrusega, võttes arvesse kogu kättesaadavat faktilist teavet ning järgides proportsionaalsuse põhimõtet ja muid aluslepingutes sätestatud põhimõtteid. Lisaks peaks välisinvestori liidus asutatud tütarettevõtjate kaudu tehtavate välisinvesteeringute taustauuring alati vastama liidu õiguses kehtestatud nõuetele, eelkõige aluslepingu sätetele asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumise kohta, nagu neid on tõlgendatud Euroopa Liidu Kohtu praktikas, kooskõlas toimiva, avatud, vastupidava ja kaasava siseturu säilitamise eesmärgiga. Kõik asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumise piirangud liidus, sealhulgas taustauuringud ja taustauuringu tulemusel kehtestatud meetmed, näiteks leevendusmeetmed ja keelud, peaksid põhinema tegelikul ja piisavalt tõsisel ohul ühiskonna põhihuvidele ning olema sobivad ja vajalikud, nagu on sätestatud Euroopa Kohtu praktikas. Ühtlasi, kui hinnatakse asutamisvabaduse või kapitali vaba liikumise piiramise põhjendatust ja proportsionaalsust, sealhulgas käesoleva määruse kohaselt vastuvõetavates komisjoni arvamustes või otsustes, kui see on asjakohane, tuleks võtta arvesse liidus välisinvestori tütarettevõtja kaudu tehtavate investeeringute eripära. Seejuures tuleks arvesse võtta liikmesriikide kavade lõimimist üleliidulisse koostöömehhanismi.

(14)Samuti on vaja suurendada vastuvõtva liikmesriigi aruandekohustust komisjoni ja nende liikmesriikide ees, kes väljendavad nõuetekohaselt põhjendatud muret oma või liidu avaliku korra või julgeoleku pärast.

(15)Käesolevas määruses sätestatud ühine raamistik ei tohiks piirata iga liikmesriigi ainuvastutust oma riikliku julgeoleku tagamise eest, nagu on ette nähtud ELi lepingu artikli 4 lõikega 2. Samuti ei tohiks see piirata liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitsmist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346.

(17)Kui välisinvestor või liidus asuv välisinvestori tütarettevõtja loob liidus uusi tootmisrajatisi või uue ettevõtte nullist uue majandustegevusega tegelemiseks, nimetatakse seda greenfield-välisinvesteeringuks. Uute rajatiste loomisega võib välisinvestor mõjutada julgeolekut ja avalikku korda, sealhulgas juhul, kui risk on seotud oluliste majandussisenditega. Seepärast peaksid liikmesriigid lisama greenfield-välisinvesteeringud oma taustauuringumehhanismidega hõlmatud tehingute hulka.

(18)Et taustauuringumenetlused oleksid järjepidevad ja prognoositavad, on asjakohane sätestada liikmesriikides rakendatavate taustauuringumehhanismide põhiomadused. Nende omaduste hulka peaksid kuuluma vähemalt loakohustuslikud tehingud, taustauuringu tähtajad ja ettevõtja võimalus vaidlustada kohtus otsus, mis on tema suhtes taustauuringumenetluses tehtud, ning taustauuringuasutuste võime tegeleda tulemuslikult nõuete rikkumise või nõuetest kõrvalehoidmisega. Taustauuringumehhanismidega seotud normid ja menetlused peaksid olema läbipaistvad ega tohiks põhjustada diskrimineerimist kolmandate riikide vahel. Loataotluse esitamise kord peaks tagama, et vastavusnõuded jäävad minimaalseks.

(19)Määruses (EL) 2019/452 sätestatud koostöömehhanism võimaldab liikmesriikidel teha koostööd ja aidata üksteist, kui ühte liikmesriiki tehtud välismaine otseinvesteering võib mõjutada teiste liikmesriikide või liidu julgeolekut või avalikku korda või liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. See mehhanism on seni osutunud väga kasulikuks, mistõttu tuleks seda käesoleva määrusega säilitada, tugevdada ja laiendada, et tagada kogu liidus ühtsem lähenemisviis välisinvesteeringutele.

(20)Et teha nõuetekohaselt kindlaks välisinvesteeringud, mis võivad julgeolekut või avalikku korda liidus negatiivselt mõjutada, peaksid liikmesriigid tegema välisinvesteeringute taustauuringu, kui liidu sihtettevõtja on osa liidule huvi pakkuvast projektist või programmist või osaleb selles või kui liidu sihtettevõtja majandustegevus on seotud tehnoloogia, materjalide, vara, vahendi, seadme, võrgu, süsteemi või teenusega, mis on eriti oluline liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast. Liikmesriigid peaksid uurima greenfield-välisinvesteeringute tausta ka sellistes tundlikes programmides või sektorites, kui investori omadustest ja tehingu mahust tuleneb konkreetne risk. Lisaks nendele kriteeriumidele võib taustauuringumehhanismi rakendada ka muude sektorite, liidu sihtettevõtjate või majandustegevusalade korral, kui asjaomane liikmesriik peab neid oma julgeoleku või avaliku korra seisukohast ülioluliseks.

(21)Tagamaks, et koostöömehhanism keskendub ainult nendele välisinvesteeringutele, mille puhul välisinvestori või liidu sihtettevõtja põhijoonte tõttu on mõju julgeolekule või avalikule korrale tõenäoline, on asjakohane kehtestada riskipõhised tingimused, mille alusel teatatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile välisinvesteeringutest, mille tausta liikmesriigis uuritakse. Eelkõige peaks liikmesriik hindama, kas välisinvestorit kontrollib või mõjutab kolmanda riigi valitsus. Kontrolli või mõju võib kindlaks määrata, tuginedes sellistele kriteeriumidele nagu otsese või kaudse omandi künnised, kolmanda riigi valitsusepoolse rahastamise laad ja ulatus ning konkreetne juhtimiskord, näiteks kuldaktsiad. Sellise tingimusena tuleks arvesse võtta ka läbipaistmatut või ebaselget omandistruktuuri või asjaolu, et tegelik tulusaaja ei ole teada. Kui välisinvesteering ei vasta ühelegi nendest tingimustest, võib liikmesriik, kus välisinvesteeringu tausta uuritakse, välisinvesteeringust teistele liikmesriikidele ja komisjonile teatada, sealhulgas juhul, kui liidu sihtettevõtja tegevus on teistes liikmesriikides märkimisväärne või kui ta kuulub kontserni, millel on eri liikmesriikides mitu äriühingut.

(22)Et välisinvesteeringu tõenäoline mõju ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale piisavalt kindlaks teha, peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada märkusi liikmesriigile, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, isegi kui see liikmesriik ei tee kõnealuse välisinvesteeringu taustauuringut või kui välisinvesteeringu tausta uuritakse, kuid koostöömehhanismi kaudu sellest ei teatata. Liikmesriikide teabetaotlused, vastused ja märkused tuleks samal ajal edastada ka komisjonile, et tagada läbipaistvus kogu protsessi vältel.

(23)Et välisinvesteeringu tõenäoline mõju ühe või mitme liikmesriigi või liidu kui terviku julgeolekule või avalikule korrale piisavalt kindlaks teha, peaks komisjonil olema võimalik ELi toimimise lepingu artikli 288 alusel esitada arvamus vastuvõtvale liikmesriigile, isegi kui see liikmesriik ei tee kõnealuse välisinvesteeringu taustauuringut või kui välisinvesteeringu tausta uuritakse, kuid koostöömehhanismi kaudu sellest ei teatata. Läbipaistvuse ja prognoositavuse tagamiseks peaksid komisjoni arvamused põhinema konkreetsetel ja dokumenteeritud riskidel ning järgima kindlaksmääratud esitamiskriteeriume, nagu dokumenteeritud turvariskid või piiriülesed probleemid.

(24)Kui tõenäoline mõju tuleneb välisinvesteeringust, mis tehakse liidu sihtettevõtjasse, mis arendab, haldab või hangib liidu kui terviku jaoks elutähtsat taristut või tehnoloogiat või kriitilise tähtsusega sisendeid, peaks komisjonil olema võimalik esitada julgeoleku või avaliku korra kaitsmise tagamiseks arvamus. See annaks komisjonile vahendi, millega kaitsta liidu kui terviku huve teenivaid projekte ja programme, mis annavad märkimisväärse panuse liidu julgeolekusse või avalikku korda. Komisjoni arvamus, milles määratakse kindlaks, et välisinvesteeringul on liidule julgeoleku või avaliku korra seisukohast huvi pakkuvatele projektidele või programmidele tõenäoline mõju, tuleks teatavaks teha kõikidele liikmesriikidele.

(25)Lisaks peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu kõigile liikmesriikidele adresseeritud arvamus, kui ta teeb kindlaks mitu välisinvesteeringut, mis koos vaadelduna võivad mõjutavad liidu julgeolekut või avalikku korda. See võib olla nii eelkõige juhul, kui mitmel välisinvesteeringul on võrreldavad põhijooned. Need on näiteks juhtumid, kus samasse liidu sihtettevõtjasse või taristusse, sealhulgas üleeuroopalisse transpordi-, energia- ja sidetaristusse, teeb välisinvesteeringuid sama välisinvestor või välisinvestorid, kes kujutavad endast sarnaseid riske, või kus kõnealusesse sihtettevõtjasse või taristusse tehakse mitu välisinvesteeringut. Liikmesriigid ja komisjon peaksid arutama riskianalüüsi ja võimalusi, kuidas kõrvaldada arvamuses kindlaksmääratud riskid, tagades koordineeritud käsituse.

(26)Et kaitsta julgeolekut või avalikku korda nii, et samal ajal tagatakse investoritele suurem kindlustunne, peaks liikmesriikidel olema võimalus esitada märkusi ja komisjonil võimalus esitada arvamus välisinvesteeringute kohta, mis on ellu viidud, kuid millest ei ole 15 kuu jooksul alates välisinvesteeringu tegemisest teatatud.

(27)Et tagada suurem selgus, tuleks I lisas esitada liidule huvi pakkuvate projektide või programmide loetelu. Loetelu peaks hõlmama kõiki välisinvesteeringuid, mida tehakse üleeuroopalistesse transpordi-, energia- ja sidevõrkudesse, samuti programme, millega rahastatakse liidu julgeoleku või avaliku korra seisukohast oluliste tegevuste uurimist ja arendamist. Kuna need projektid ja programmid on liidu julgeoleku ja avaliku korra jaoks olulised, ning arvestades nende piiriülest ja võrgulist olemust, peaksid liikmesriigid uurima selliste välisinvesteeringute tausta, mis tehakse liidu sihtettevõtjatesse, mis on osa kõnealusetest projektidest või programmidest või osalevad nendes, sealhulgas nendesse, mis saavad liidu rahastust.

(28)Et välisinvesteeringu tõenäolist mõju ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale kaalutaks piisavalt, peaks liikmesriik, kes saab teistelt liikmesriikidelt nõuetekohaselt põhjendatud märkusi või komisjoni arvamuse, neid igati arvesse võtma, isegi juhul, kui ta leiab, et välisinvesteering ei mõjuta tema enda julgeolekut või avalikku korda. See liikmesriik peaks vajaduse korral koordineerima oma tegevust komisjoni ja asjaomaste liikmesriikidega ning andma neile oma otsuse eelnõu koos kirjaliku tagasisidega tehtud otsuse kohta ning selle kohta, kuidas märkusi ja arvamust on igati arvesse võetud. Otsuse eelnõu peaks jääma avatuks muudatustele, et võtta arvesse asjaomaste liikmesriikide ja komisjoni väljendatud seisukohti.

(29)Koostöömehhanismi tulemusliku toimimise tagamiseks on oluline nõuda, et koostöömehhanismi kaudu välisinvesteeringust teatav liikmesriik esitaks standardvormingus miinimumteabe kogumi. Kui koostöö on seotud välisinvesteeringuga, millest ei ole koostöömehhanismi kaudu teatatud, peaks vastuvõtval liikmesriigil olema võimalik esitada vähemalt sama miinimumteabe kogum. Komisjon ja liikmesriigid võivad liikmesriigilt, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, küsida lisateavet. Lisateabe taotlus peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud, piirduma teabega, mida on liikmesriigil vaja märkuste või komisjonil arvamuse esitamiseks, olema proportsionaalne taotluse eesmärgiga ega tohiks olla välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile ja asjaomastele äriühingutele põhjendamatult koormav. Kui see on asjakohane, võib komisjon nõuda teavet muudelt liidu asutustelt, nagu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ühtne järelevalvemehhanism või Euroopa Keskpank.

(30)Tagamaks, et koostöö põhineb täielikul ja täpsel teabel, peaks välisinvestor või ettevõtja esitama kogu asjakohase teabe, mida küsib liikmesriik, kus ta on asutatud, või vastuvõttev liikmesriik. Kui erandlike asjaolude tõttu ei ole liikmesriigil vaatamata oma jõupingutustele võimalik kätte saada teavet, mida on küsinud teine liikmesriik või komisjon, peaks ta neile sellest viivitamata teatama. Sellisel juhul peaks teise liikmesriigi märkused ja komisjoni arvamus, mis esitatakse koostöömehhanismi raames, põhinema neile kättesaadaval teabel.

(31)Tagamaks, et koostöömehhanismi kasutatakse eranditult julgeoleku või avaliku korra kaitseks, peaksid liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendama kõiki taotlusi esitada teavet seoses teise liikmesriiki tehtava konkreetse välisinvesteeringuga ja kõiki märkusi, mida nad sellele liikmesriigile esitavad. See on oluline, et vältida mehhanismi väärkasutamist ja tagada, et see keskenduks üksnes julgeoleku ja avaliku korraga seotud probleemidele. Samu nõudeid kohaldatakse, kui komisjon taotleb teavet konkreetse välisinvesteeringu kohta või esitab liikmesriigile arvamuse.

(32)Sõltuvalt asjaoludest kas liikmesriigid või komisjon võiksid kaaluda ettevõtjatelt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt või sotsiaalpartneritelt (näiteks ametiühingutelt) välisinvesteeringu kohta saadud teavet, mis võib julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada. Seda teavet tuleks põhjalikult hinnata ja vastuvõttev liikmesriik võib algatada taustauuringumenetluse.

(33)Vastuvõttev liikmesriik võib teavitada teisi liikmesriike või komisjoni, kui ilmnevad uued asjaolud või ta saab uut teavet, mis võib mõjutada teatatud välisinvesteeringu hindamist. Seejärel võib teistele liikmesriikidele ja komisjonile anda välisinvesteeringu täiendavaks hindamiseks lisaaega. Sellistel juhtudel pikendatakse hindamisaega võimalikult vähe ja pikendus ei tohiks tekitada üldises taustauuringumenetluses põhjendamatuid viivitusi.

(34)Koostöömehhanismi tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks on vaja ühtlustada tähtajad ja menetlused puhuks, kui mitmes liikmesriigis tehakse taustauuringut mitmele välisinvesteeringule, mis on seotud sama laiema tehinguga. Selliste mitut riiki hõlmavate tehingute puhul peaks taotleja esitama loataotlused asjaomastele liikmesriikidele piiratud aja jooksul. Lisaks peaksid asjaomased liikmesriigid püüdma teatada taotlustest koostöömehhanismile piiratud aja jooksul. Et mitut riiki hõlmavaid tehinguid saaks tõhusalt menetleda, peaksid asjaomased liikmesriigid omavahel koordineerima ja kokku leppima, kas nendest välisinvesteeringutest tuleks teatada ja kuidas taustauuringumenetluse ajakava ühtlustada. Lisaks peaksid asjaomased liikmesriigid kooskõlastama ka oma lõpliku otsuse sisu. Kui asjaomased liikmesriigid kavatsevad anda tingimusi sisaldava välisinvesteeringuloa, peaksid nad tagama, et need tingimused sobivad omavahel kokku ja et nendega võetakse piisavalt arvesse piiriüleseid riske. Enne välisinvesteeringu keelamist peaksid asjaomased liikmesriigid kaaluma, kas julgeolekule või avalikule korrale avalduva tõenäolise mõju arvessevõtmiseks oleks piisav anda tingimustega luba, mis sisaldab koordineeritud meetmeid, mille täitmist tagatakse koordineeritult. Komisjonil peaks olema võimalik sellises koordineerimises täielikult osaleda.

(35)Et investeeringute taustauuringute suhtes kohaldataks kogu liidus järjepidevat lähenemisviisi, on ülioluline, et julgeolekule ja avalikule korrale avalduvate tõenäoliste riskide hindamisel põhinetakse käesolevas määruses liidu tasandil kehtestatud normidele ja kriteeriumidele. Nende hulka peaks kuuluma mõju elutähtsa taristu ja siseturu turvalisusele, puutumatusele, toimimisele ja vastupidavusele, elutähtsa tehnoloogia ja teadmiste (sealhulgas peamise progressi võimaldava tehnoloogia) kättesaadavusele ja kasutuselevõtule, selliste julgeoleku või avaliku korra jaoks kriitilise tähtsusega sisendite jätkuvale tarnimisele, mille häire, rike, kaotsiminek või hävimine mõjutaks märkimisväärselt julgeolekut ja avalikku korda ühes või mitmes liikmesriigis või liidus tervikuna, sõjaväerajatiste ja muude tundlike avalike rajatiste julgeolekule ning strateegiliste sõltuvustega tegelemise suutlikkusele. Sellega seoses peaksid liikmesriigid ja komisjon võtma arvesse ka välisinvesteeringu konteksti ja asjaolusid. Siia hulka peaks kuuluma eelkõige see, kas investor on tegelenud ebaseadusliku tegevusega, sealhulgas liidu õigusnormide korduva täitmata jätmisega, kas ta on seotud kolmandate riikide poliitiliste eesmärkide saavutamisega või püüab aidata kaasa nende sõjalisele võimekusele või rahvusvahelise õiguse rikkumistele. Kolmanda riigi poliitiliste eesmärkide poole püüdlemine võib hõlmata riigi valitsuse mõju ettevõtjatele, mis põhjustab märkimisväärseid turumoonutusi. Sellega seoses (kui see on asjakohane) peaksid liikmesriigid ja komisjon kaaluma ka seda, miks välisinvestori, tema tegeliku tulusaaja või tütarettevõtja või sellise välisinvestori nimel või juhtimisel tegutseva isiku suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaseid liidu piiravaid meetmeid.

(36)Kui vastuvõttev liikmesriik leiab, et välisinvesteering võib mõjutada liidu julgeolekut või avalikku korda negatiivselt, on asjakohane nõuda, et see liikmesriik võtaks riskide maandamiseks sobivaid meetmeid, kui sellised meetmed on kättesaadavad ning kui ta peab neid piisavaks, ning et ta võtaks igati arvesse teiste liikmesriikide esitatud märkusi ja komisjoni arvamust, kui see on asjakohane. Välisinvesteeringud tuleks keelata üksnes erandkorras ja juhul, kui liidu või liikmesriigi õiguse kohased leevendusmeetmed või muud meetmed peale taustauuringumehhanismi ei ole piisavad, et vähendada investeeringu mõju julgeolekule või avalikule korrale.

(37)Selleks et toetada koostöömehhanismi rakendamist ja edendada heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel, tuleks säilitada määruse (EL) 2019/452 kohaselt loodud välisinvesteeringute taustauuringute eksperdirühm ja ajakohastada selle ülesanded kooskõlas käesoleva määrusega.

(39)Koordineerimismehhanismi tõhususe tagamiseks peaksid liikmesriikide ja komisjoni loodud kontaktpunktid asuma strateegiliselt asjaomastes haldusasutustes. Neil peaksid olema kvalifitseeritud töötajad ja vajalikud volitused, et nad saaksid täita koordineerimismehhanismi raames oma ülesandeid ning käidelda konfidentsiaalset teavet nõuetekohaselt kooskõlas kohaldatavate õigusraamistikega.

(40)Liikmesriike ja komisjoni tuleks ergutada tegema aktiivselt koostööd samu seisukohti jagavate kolmandate riikide vastutavate asutustega küsimustes, mis on seotud selliste välisinvesteeringute taustauuringutega, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda. Sellise halduskoostöö eesmärk peaks olema tugevdada raamistikku, mille alusel liikmesriigid uurivad välisinvesteeringute tausta, ning tihendada käesoleva määruse kohast koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel. Komisjoni tuleks teavitada sellistest kahepoolsetest kontaktidest, kui need puutuvad investeeringute taustauuringutega seotud süsteemsetesse probleemidesse, suundumustesse või parimatesse tavadesse. Komisjonil peaks samuti olema võimalik jälgida taustauuringumehhanismide arengusuundi kolmandates riikides.

(41)Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama käesoleva määruse kohaldamisel saadud või esitatud teabe kõrgeima taseme konfidentsiaalsuse kooskõlas liikmesriikide ja liidu õigusega. Kui teabe loata avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve, peaks teabe koostaja salastama teabe kooskõlas riigisisese ja liidu õigusega. Kui liikmesriigid ja komisjon vastavad taotlustele saada juurdepääs dokumentidele, mida käideldakse käesoleva määruse kohaldamisel, peaksid nad koordineerima oma tegevust ja andma uurimise terviklikkuse kaitsmiseks vähemalt määruse (EÜ) nr 1049/20015 artikliga 4 ette nähtud tasemel huvide kaitse. Komisjon peaks võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe kaitse kooskõlas eelkõige komisjoni otsustega (EL, Euratom) 2015/4436 ja (EL, Euratom) 2015/4447. Samuti peaksid liikmesriigid ja komisjon võtma kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et järgitakse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kokkulepet, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset8. Eeskätt kuulub siia hulka kohustus säilitada konfidentsiaalse teabe salastatus ja mitte alandada sellise teabe salastatuse taset ega kustutada salastatust ilma sellise teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Salastamata tundlikku teavet või konfidentsiaalsel alusel esitatud teavet tuleks ametiasutuste poolt sellisena käidelda.

__________________

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43–48, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj).

6 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/443/oj).

7 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/444/oj).

8 Nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kokkulepe, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (ELT C 202, 8.7.2011, lk 13).

(43)Komisjon peaks igal aastal koostama käesoleva määruse rakendamise kohta aruande ja esitama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Suurema läbipaistvuse tagamiseks tuleks komisjoni aruanne avaldada. Aruanne peaks muu hulgas põhinema liikmesriikide poolt komisjonile konfidentsiaalselt esitatavatel aruannetel ning selles tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta vajadust tagada teatava teabe konfidentsiaalsus, eelkõige juhul, kui andmete avaldamine võib mõjutada liidu julgeolekut või avalikku korda või ohustada ärisaladust. Aruanne peaks sisaldama ka teavet esilekerkivate suundumuste ja riskitegurite kohta ning taustakontrolli kriteeriumide või ‑menetluste ajakohastusi.

(44)Komisjon peaks käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast kolme aasta möödumisel ning seejärel iga viie aasta järel hindama käesoleva määruse toimimist ja mõjusust ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Kõnealune aruanne peaks eelkõige sisaldama hinnangut käesoleva määruse panuse kohta liidu majandusjulgeolekusse. See peaks sisaldama hinnangut selle kohta, kas käesolevat määrust on vaja muuta. Kui aruandes tehakse ettepanek määrust muuta, võib sellele lisada seadusandliku ettepaneku.

(46)Kui välisinvesteeringu puhul on tegemist koondumisega, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200412 kohaldamisalasse, ei või käesoleva määruse kohaldamine piirata määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Käesolevat määrust ja määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõiget 4 tuleks kohaldada järjepidevalt. Niivõrd kui nende kahe määruse asjaomased kohaldamisalad kattuvad, tuleb käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud taustauuringu aluseid ja määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud õigustatud huvide mõistet tõlgendada järjepidevalt, ilma et see piiraks nende huvide kaitseks võetud riiklike meetmete liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega kooskõlas olemise hindamist.

__________________

12 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/139/oj)

(49)Et võtta arvesse liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide alal toimunud arengut ning et kohandada liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste tehnoloogiate, materjalide, varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja majandustegevusalade loetelu, ning pidades eelkõige silmas ELi majandusjulgeoleku strateegia alusel läbiviidavaid riskihindamisi, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et teha muudatusi käesoleva määruse lisades. I lisas esitatud loetelu liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest peaks sisaldama projekte ja programme, mida reguleerivad liidu õigusaktid ja millega korraldatakse julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulise elutähtsa taristu või tehnoloogia või kriitilise tähtsusega sisendite arendamist, haldamist või omandamist. II lisas esitatud loetelu liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti olulistest tehnoloogiatest, materjalidest, varadest, vahenditest, seadmetest, võrkudest, süsteemidest, teenustest ja majandustegevusaladest peaks sisaldama valdkondi, kus välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda rohkem kui ühes liikmesriigis või liidus tervikuna liidu sihtettevõtja kaudu, mis ei osale liidule huvi pakkuvas projektis või programmis ega saa sellelt rahalisi vahendeid. Eelkõige peaks komisjon ajakohastama I lisa juhul, kui tulevase mitmeaastase finantsraamistiku raames luuakse uusi liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes16 sätestatud põhimõtete kohaselt. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

__________________

16 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(50)Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige seoses välisinvesteeringute kohta miinimumteabe esitamiseks ette nähtud vormidega ja loataotluste esitamisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201117.

__________________

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

(51)Määrus (EL) 2019/452 tuleks kehtetuks tunnistada. Selleks et anda liikmesriikidele ja üksustele piisavalt aega valmistuda käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks seda määrust kohaldada alates [lisada kuupäev: 12 kuud pärast jõustumist]. Seda tuleks kohaldada olenemata loataotluste esitamise ühtse portaali loomisest. Käesoleva määruse jõustumise ja kohaldamise vahelisel üleminekuperioodil tuleks jätkata määruse (EL) 2019/452 kohaldamist,

1.Käesolevas määruses kehtestatakse liidu raamistik välisinvesteeringute taustauuringute tegemiseks liikmesriikide poolt julgeoleku, sealhulgas majandusjulgeoleku või avaliku korra kaalutlustel.

2.Käesolevas määruses kehtestatakse koostöömehhanism, mille abil saavad liikmesriigid ja komisjon vahetada asjakohast teavet välisinvesteeringute kohta, hinnata nende võimalikku mõju julgeolekule või avalikule korrale ning teha kindlaks ja lahendada võimalikud probleemid.

3.Valdkondades, mida käesoleva määrusega ei hõlmata, võivad liikmesriigid võtta vastu või säilitada riigisiseseid õigusnorme, tingimusel et need normid ei õõnesta käesoleva määruse eesmärke ja on nendega kooskõlas.

5.Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad aluslepingutest, eelkõige ELi toimimise lepingu artiklitest 49 ja 63, ega nende õigust võtta meetmeid, mis on ELi toimimise lepingu artikli 65 kohaselt põhjendatud avaliku korra või avaliku julgeoleku tagamisega. Liikmesriigid tagavad kõigi käesoleva määruse raames võetud meetmete kooskõla kõnealuste kohustustega. Käesolev määrus ei piira ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi tagada liidu õiguse järgimine.

1)„välisinvesteering“ – mis tahes investeering, mille välisinvestor teeb ise või liidus asutatud tütarettevõtja kaudu ning mille eesmärk on luua või säilitada püsiv ja otsene seos välisinvestori ja liidu sihtettevõtja vahel, kellele välisinvestor teeb liikmesriigis majandustegevusega tegelemiseks kättesaadavaks rahalised vahendid, mis annab võimaluse selle liidu sihtettevõtja juhtimises või kontrollimises tegelikult osaleda;

välja jäetud

välja jäetud

7)„välisinvestori tütarettevõtja liidus“ – ettevõtja, mis on asutatud liikmesriigi õigusaktide alusel ja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL18 artikli 22 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning mida otseselt või kaudselt kontrollib välisinvestor;

__________________

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19–76: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).

8)„liidu sihtettevõtja“ – liikmesriigi õigusaktide alusel asutatud või asutatav ettevõtja;

9)„liidu sihtettevõtja, kes on majanduslikult aktiivne mõnes II lisas loetletud valdkonnas“ – liidu sihtettevõtja, kes tegutseb või kavatseb tegutseda II lisas loetletud tehnoloogiate, materjalide, varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja majandustegevusalade valdkonnas, sealhulgas nende kavandamise, arendamise, kaevandamise, töötlemise, tootmise, ringlussevõtu või tarnimise kaudu;

18)„liidule huvi pakkuvad projektid või programmid“ – I lisas loetletud projektid või programmid, mida reguleerivad liidu õigusaktid ja millega korraldatakse sellise elutähtsa taristu või tehnoloogia või selliste kriitilise tähtsusega ja oluliste teenuste või sisendite arendamist, haldamist või omandamist, mis on julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulised;

2.Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud taustauuringumehhanismi kohaldatakse vähemalt selliste investeeringute suhtes, mille suhtes kehtib artikli 4 lõigete 4 ja 4a kohane loakohustus.

3.Iga liikmesriik teatab komisjonile lõike 1 alusel vastu võetud meetmetest hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Seejärel teatavad liikmesriigid komisjonile igast taustauuringumehhanismi muudatusest 30 päeva jooksul alates muudatuse jõustumisest.

4.Komisjon teeb liikmesriikide taustauuringumehhanismide loetelu üldsusele kättesaadavaks mitte hiljem kui kolm kuud pärast kõikide lõikes 3 osutatud teadete kättesaamist või ... [15 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], olenevalt sellest, kumb on varasem. Komisjon ajakohastab seda loetelu.

a)nähakse ette asjakohased menetlused ja ressursid, mille alusel taustauuringuasutus saab kindlaks teha, kas tal on pädevus selle välisinvesteeringu üle, mille jaoks luba taotletakse. Taustauuring hõlmab esialgset läbivaatamist, mis kestab kuni 35 kalendripäeva pärast täieliku loataotluse saamist, ning seejärel vajaduse korral põhjalik uurimine, et välja selgitada, kas välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda negatiivselt, võttes arvesse vähemalt artiklis 13 sätestatud kriteeriume. Põhjaliku uurimise eesmärk on eelkõige teha kindlaks, kas taustauuringumenetluses on asjakohane teha artikli 14 lõikes 1 osutatud otsus, ja määrata kindlaks selle sisu;

b)taustauuringuasutus jälgib, kas järgitakse taustauuringumehhanismi ja taustauuringumenetluses tehtud otsuseid, ning tagab nende järgimise. Eelkõige kehtestab ta asjakohased menetlused ja ressursid, millega tehakse kindlaks ja hoitakse ära taustauuringumehhanismist ja taustauuringumenetluses tehtud otsustest kõrvalehoidmine ning käsitletakse seda;

c)taustauuringuasutusele antakse õigus alustada välisinvesteeringute taustauuringut omal algatusel 15 kuu jooksul pärast loakohustuseta välisinvesteeringu elluviimist, kui taustauuringuasutusel on alust arvata, et välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda;

d)taustauuringut tegevale liikmesriigile kättesaadavaks tehtud konfidentsiaalset teavet, sealhulgas tundlikku äriteavet ja teavet, mille asjaomased ettevõtjad on tunnistanud konfidentsiaalseks, kaitstakse;

e)välisinvestoritel, liidus asuvatel välisinvestorite tütarettevõtjatel, mille kaudu välisinvesteering tehakse, ja ettevõtjatel, mida taustauuringumenetluses tehtud otsus puudutab, on võimalus see otsus kohtus õigeaegselt ja tulemuslikult vaidlustada;

f)avalikustatakse iga-aastane aruanne, mis peab sisaldama teavet liikmesriigis toimunud asjakohase seadusandliku arengu kohta ning anonüümitud koondandmeid taustauuringu läbinud investeeringute kohta, sealhulgas taustauuringumenetluses tehtud otsuste tulemusi, taustauuringuasutusele teatatud investeeringute osaliste kodakondsust või asutamisriiki (olenevalt asjaoludest) ning majandussektoreid, kus need tehingud toimusid, ning asjakohasel juhul asjaomaseid liidule huvipakkuvaid projekte või programme;

g)välisinvesteeringutest, mille suhtes kohaldatakse lõigetes 4 ja 4a osutatud loakohustust, teatab loa taotleja taustauuringuasutusele ja neile tehakse enne välisinvesteeringu elluviimist taustauuring;

h)taustauuringuasutusele antakse õigus kehtestada leevendusmeetmeid, keelata või tühistada välisinvesteeringuid, mille suhtes kehtib lõigetes 4 ja 4a osutatud loakohustus ning millest ei ole taustauuringu tegemiseks teatatud või millest on teatatud pärast välisinvesteeringu elluviimist, ning vajaduse korral tegeleda leevendusmeetmete täitmata jätmise tagajärgedega;

3.Enne, kui tehakse otsus anda leevendusmeetmete võtmise kohustust sisaldav välisinvesteeringuluba või otsus välisinvesteering keelata, teatavad liikmesriigid sellest loa taotlejale ja põhjendavad oma otsust, tingimusel et kaitstakse teavet, mille avaldamine oleks vastuolus ELi või ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra huvidega, ilma et see piiraks konfidentsiaalse teabe kaitset käsitlevate liidu ja riigisiseste õigusaktide kohaldamist. Liikmesriigid annavad välisinvestorile võimaluse esitada oma seisukohad ja võtavad seda sisendit arvesse enne otsuse eelnõu edastamist artikli 7 lõike 8 kohaselt.

a)on osa mõnest I lisas loetletud liidule huvi pakkuvast projektist või programmist või osaleb selles, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/250919a artikli 2 punktis 59 määratletud vahendite saajana, või

__________________

1.Liikmesriigid teatavad koostöömehhanismi kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõigist välisinvesteeringutest, mis tehakse nende territooriumil liidu sihtettevõtjas, mis

a)vastab artikli 4 lõike 4 punktis a või artikli 4 lõikes 4a sätestatud tingimustele või

i)välisinvestorit või liidus asuvat välisinvestori tütarettevõtjat kontrollib, mõjutab või toetab subsiidiumiga otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas riigiasutused, piirkondlikud või kohalikud asutused või relvajõud, muu hulgas omandistruktuuri, olulise rahastamise, eelisõiguste või riigi määratud direktorite või juhtide või muude struktuuride kaudu, mille eesmärk on juhtimisotsuseid mõjutada;

ii)välisinvestori, välisinvestorit kontrolliva füüsilise isiku või üksuse, välisinvestori tegelikult kasusaava omaniku või välisinvestori tütarettevõtjate suhtes või muu isiku suhtes, kes on sellise välisinvestori omandis või kontrolli all või tegutseb tema nimel või juhtimisel, kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 215;

iii)välisinvestor või mõni tema tütarettevõtja oli seotud välisinvesteeringuga, mille tausta on liikmesriik eelnevalt kontrollinud ja mille tegemiseks ei antud luba või anti ainult tingimustega luba; et see välja selgitada, tugineb välisinvesteeringust teatav liikmesriik talle kättesaadavale teabele, sealhulgas artikli 7 lõike 10 kohaselt loodud turvalises andmebaasis sisalduvale teabele ja teabele, mille välisinvestor on selles küsimuses andnud, või

2.Liikmesriigid teatavad koostöömehhanismi kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõigist välisinvesteeringutest, mis tehakse nende territooriumil, millest ei ole teatatud lõike 1 kohaselt, kui nad algatavad oma taustauuringu raames põhjaliku uurimise.

Liikmesriigid teatavad igast välisinvesteeringust, mis ei vasta lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, kui vastuvõttev liikmesriik leiab, et välisinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast huvi pakkuda teistele liikmesriikidele ja komisjonile, sealhulgas juhul, kui liidu sihtettevõtja tegevuse ulatus on teistes liikmesriikides märkimisväärne või kui ta kuulub kontserni, millel on eri liikmesriikides mitu äriühingut, mis tegutsevad mõnes II lisas loetletud valdkonnas.

välja jäetud

1.Liikmesriigid tagavad, et artikli 5 kohane teade sisaldab artikli 10 lõikes 1 osutatud teavet ning saadetakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele:

a)15 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui liikmesriik on saanud täieliku loataotluse, mis käsitleb välisinvesteeringut, mis vastab mõnele artikli 5 lõikes 1 , 2a või 3 sätestatud tingimusele;

b)Viie kalendripäeva jooksul pärast põhjaliku uurimise algatamist, mis käsitleb välisinvesteeringut, mis vastab artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

välja jäetud

Liikmesriikide märkused ning komisjoni arvamused ja otsused teatatud välisinvesteeringute kohta

Iga liikmesriik võib esitada välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile nõuetekohaselt põhjendatud märkusi. Liikmesriik võib kõnealuseid märkusi esitada, kui:

Komisjon võib välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile esitada nõuetekohaselt põhjendatud arvamuse. Komisjon esitab kõnealuse arvamuse, kui:

3.Komisjon esitab kõikidele liikmesriikidele adresseeritud nõuetekohaselt põhjendatud arvamuse, kui ta leiab, et mitu välisinvesteeringut või muud võimalikud samalaadsed investeeringud võivad koos vaadelduna ja nende põhijooni arvesse võttes mõjutada liidu julgeolekut või avalikku korda. Kui komisjon on arvamuse esitanud, arutab ta vajaduse korral liikmesriikidega, milliseid meetmeid kindlakstehtud riskide suhtes võtta.

a)saadab lõike 2 punktides a ja c sätestatud tingimustele vastavad arvamused kõigile märkusi esitanud liikmesriikidele ja teatab teistele liikmesriikidele, et on esitatud arvamus;

b)saadab lõike 2 punktis b ja lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavad arvamused kõigile liikmesriikidele.

5.Kui vastuvõttev liikmesriik saab teiselt liikmesriigilt lõike 1 kohase märkuse või komisjonilt lõike 2 või 3 kohase arvamuse, võtab ta sellist märkust või arvamust igati arvesse.

6.Pärast lõike 1 kohase märkuse või lõike 2 kohase arvamuse saamist konsulteerib vastuvõttev liikmesriik vajaduse korral märkusi esitanud liikmesriikide ja komisjoniga. Konsultatsiooni raames korraldab vastuvõttev liikmesriik märkusi esitanud liikmesriikidega ja komisjoniga nõupidamise, kui see on asjakohane, et arutada, kuidas oleks kindlakstehtud riske kõige parem kõrvaldada. Kui vastuvõttev liikmesriik kindlakstehtud riskidega või märkuses või arvamuses välja pakutud meetmega, kui see on kohaldatav, ei nõustu, püüavad liikmesriigid ja komisjon leida alternatiivseid lahendusi. Kui märkus või arvamus käib mitut riiki hõlmava tehingu kohta, kutsutakse ka teisi välisinvesteeringust teatanud liikmesriike sellele nõupidamisele arutama, kas soovitud tulemused sobivad üksteisega kokku ja – kui see on asjakohane – kas kavandatud tingimustega on võimalik kindlakstehtud piiriüleseid riske piisavalt hästi kõrvaldada.

välja jäetud

8.Pärast lõikes 6 osutatud nõupidamist edastab vastuvõttev liikmesriik asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile oma taustauuringumenetluse otsuse eelnõu ning esitab kirjaliku selgituse järgmise kohta:

välja jäetud

välja jäetud

9.Kui liikmesriik või komisjon leiab, et käesoleva artikli lõikes 8 osutatud taustauuringumenetluses tehtud otsuse eelnõus, millega antakse välisinvesteeringule luba artikli 14 lõike 1 punkti a või artikli 14 lõike 2 alusel, ei käsitleta ega leevendata piisavalt riske julgeolekule ja avalikule korrale, võib ta esitada nõuetekohaselt põhjendatud vastuväite. Vastuväitest teatatakse vastuvõtvale liikmesriigile ja vajaduse korral teistele märkusi esitanud liikmesriikidele ja komisjonile. Vastuvõttev liikmesriik peatab oma taustauuringumenetluse, kuni komisjon on teinud käesoleva artikli lõigete 9b ja 9c kohase otsuse. Vastuvõttev liikmesriik teavitab välisinvestorit taustauuringumenetluse peatamisest.

välja jäetud

Liidu koostöömehhanismi ja otsuste suhtes kohaldatavad tähtajad ja kord

a)liikmesriigid annavad välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile teada, et nad jätavad endale õiguse esitada märkusi hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul pärast artikli 5 kohase teate saamist;

b)komisjon annab välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile teada, et ta jätab endale õiguse esitada arvamuse hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul pärast artikli 5 kohase teate saamist.

a)kui liikmesriik jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta märkusi esitada, ilma et ta küsiks välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet, adresseeritakse märkused välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile hiljemalt 35 kalendripäeva jooksul pärast välisinvesteeringu kohta täieliku teate saamist;

b)kui komisjon jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta arvamuse esitada, ilma et ta küsiks välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet, adresseeritakse arvamus välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul pärast välisinvesteeringu kohta täieliku teate saamist;

c)kui liikmesriik jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta märkusi esitada ja küsib välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet, adresseeritakse märkused välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul pärast täieliku lisateabe saamist;

d)kui komisjon jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta arvamuse esitada ja küsib välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet, adresseeritakse arvamus välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast täieliku lisateabe saamist.

välja jäetud

4.Välisinvesteeringust teatav liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele igasugusest uuest olulisest teabest või uutest asjaoludest, mis on olulised artikli 5 kohaselt juba teatatud välisinvesteeringu hindamiseks. Kui see teave tehakse kättesaadavaks enne lõikes 3 sätestatud tähtaegade möödumist, lepivad välisinvesteeringust teatav liikmesriik, komisjon ja teised liikmesriigid kokku mõlemale poolele vastuvõetavas tähtaja pikendamises. Kui lõikes 3 sätestatud esialgse teate hindamise tähtajad on möödunud, jätkuvad need vastavalt lõike 3 punktides c ja d sätestatud tähtaegadele.

5.Välisinvesteeringust teatav liikmesriik esitab täieliku lisateabe, mida komisjon või teised liikmesriigid on lõike 2 kohaselt nõudnud, põhjendamatu viivituseta. Kui välisinvesteeringust teatav liikmesriik esitab mõnele liikmesriigile lisateavet, saadab ta selle lisateabe samal ajal ka komisjonile.

8.Kui välisinvesteeringust teatav liikmesriik leiab erandlike asjaolude tõttu, et tema julgeoleku või avaliku korra tõttu on vaja taustauuringumenetluses teha otsus vastavalt artikli 14 lõikele 1 enne lõikes 3 osutatud tähtaegade möödumist, teatab ta oma kavatsusest teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab nõuetekohaselt vajadust võtta meetmeid viivitamata. Teised liikmesriigid ja komisjon esitavad kiiresti märkused või arvamuse. Seda menetlust ei tohi kasutada üksnes loa taotleja ärihuvides.

1.Liikmesriik, kes leiab, et teise liikmesriigi territooriumil tehtud välisinvesteering, millest koostöömehhanismi kaudu ei ole teatatud, võib negatiivselt mõjutada tema julgeolekut või avalikku korda või kui komisjon leiab, et selline välisinvesteering mõjutab julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel tõenäoliselt negatiivselt rohkem kui ühe liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda või liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, võib see liikmesriik või komisjon algatada selle välisinvesteeringu suhtes omaalgatusliku menetluse. Enne menetluse algatamist selgitab liikmesriik või komisjon välja, ega vastuvõtval liikmesriigil ei ole kavas välisinvesteeringust koostöömehhanismi kaudu teatada.

2.Liikmesriikidele ja komisjonile antakse pärast välisinvesteeringu elluviimist kuni 15 kuud aega algatada lõikes 1 sätestatud menetlus, tingimusel et välisinvesteeringust ei ole koostöömehhanismi kaudu vahepeal teatatud.

välja jäetud

välja jäetud

5.Liikmesriigid või komisjon saadavad omaalgatusliku menetluse algatamiseks nõuetekohaselt põhjendatud teabetaotluse vastuvõtvale liikmesriigile. Iga käesoleva lõike kohane teabetaotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, piirduma teabega, mida on liikmesriigil vaja märkuste või komisjonil arvamuse esitamiseks, olema proportsionaalne taotluse eesmärgiga ega tohi olla vastuvõtvale liikmesriigile põhjendamatult koormav. Kui liikmesriik esitab teabetaotluse, saadab ta selle samal ajal ka komisjonile.

6.Vastuvõttev liikmesriik esitab põhjendamatu viivituseta täieliku lisateabe, mida komisjon või teised liikmesriigid on lõike 5 kohaselt taotlenud. Kui vastuvõttev liikmesriik mõnele liikmesriigile sellise teabe esitab, saadab ta selle teabe samal ajal ka komisjonile.

7.Pärast lõikes 6 osutatud teabe saamist võivad liikmesriigid esitada märkusi ja komisjon võib vastuvõtvale liikmesriigile esitada arvamuse, kuid seda tuleb teha hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast lõike 5 kohaselt küsitud täieliku teabe kättesaamist. Juhul kui menetluse algatas liikmesriik, antakse komisjonile arvamuse esitamiseks täiendavalt 15 kalendripäeva. Vastuvõttev liikmesriik võtab märkusi ja arvamust võimalikult suurel määral arvesse.

välja jäetud

välja jäetud

1.Liikmesriigid esitavad artiklis 5 osutatud teates ja vastusena artikli 9 lõikes 5 osutatud teabenõudele vähemalt järgmise teabe:

e)välisinvestori tegevusalad, tema nimi ja aadress

välja jäetud

4.Vajaduse korral võib vastuvõttev liikmesriik paluda loa taotlejalt või muult asjaomaselt ettevõtjalt muu hulgas käesoleva artikli lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 2 osutatud teabe esitamist. Teabetaotlusega võib küsida teavet, mida liikmesriik vajab, et määrata kindlaks, kas mõni artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimustest on täidetud. Asjaomane ettevõtja esitab küsitud teabe 15 kalendripäeva jooksul alates taotluse esitamisest liikmesriigile, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud.

5.Vastuvõttev liikmesriik ja komisjon võivad esitada teistele liikmesriikidele taotluse küsida teavet nende territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt, tingimusel et see teave on asjakohane ja rangelt vajalik välisinvesteeringu hindamiseks vastavalt artiklile 13. Kui liikmesriigilt taotletakse teavet, palub ta viivitamata ettevõtjal see teave esitada ning esitab saadud teabe vastuvõtvale liikmesriigile ja komisjonile vastavalt vajadusele kas artikli 8 lõikes 5 või artikli 9 lõikes 6 sätestatud korras.

6.Liikmesriik teatab komisjonile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele, kui tal ei ole erandlike asjaolude tõttu kõigist oma jõupingutustest hoolimata võimalik käesoleva artikli lõikes 4 või 5, artikli 8 lõikes 2 või artikli 9 lõikes 5 osutatud teavet esitada. Kõnealune liikmesriik põhjendab nõuetekohaselt, miks tal ei ole võimalik seda teavet esitada.

1.Liikmesriigid tagavad vajalikud ressursid ning õiguslikud ja haldusvahendid, et täita tõhusalt ja tulemuslikult neile käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks antud ülesandeid, mis hõlmab nende tõhusat ja tulemuslikku osalemist koostöömehhanismis.

4.Liikmesriikide taustauuringumehhanismidega antakse piisavalt aega ja vahendeid selleks, et teiste liikmesriikide märkusi ja komisjoni arvamusi enne taustauuringumenetluses otsuse tegemist hinnata ja igati arvesse võtta. See tähendab kõiki vajalikke õiguslikke vahendeid ja volitusi, mida on vaja selleks, et taustauuringumenetluses tehtavas otsuses või muus kasutada olevas asjakohases vahendis saaks võtta arvesse teise liikmesriigi või komisjoni poolt esile toodud kahtlusi või tõenäolist mõju.

5.Liikmesriigid tagavad, et nende riigisisesed õigusaktid võimaldavad täita artiklis 7 sätestatud kohustusi.

7.Kui taustauuringumenetluses tehtud otsuses sisalduvaid leevendusmeetmeid peavad rakendama rohkem kui ühes liikmesriigis asutatud ettevõtjad, teevad asjaomased liikmesriigid taustauuringumenetluses tehtud otsuse järele valvamiseks ja selle täitmise tagamiseks omavahel koostööd. Liikmesriigid tagavad, et neil on kõik vajalikud õiguslikud vahendid ja volitused, et teise liikmesriigi või komisjoni taustauuringumenetluses tehtud otsuses sätestatud leevendusmeetmete täitmata jätmise tagajärgedega mõjusalt tegeleda.

1.Artiklites 5, 7, 9 ja 9a sätestatud korras saadud teavet kasutatakse üksnes sel otstarbel, milleks seda taotleti, välja arvatud juhul, kui:

b)Euroopa Liidu Kohus või vastuvõtva liikmesriigi kohus taotleb sellist teavet kohtumenetluse jaoks.

välja jäetud

2.Vastavalt artikli 7 lõigetele 2 või 3 või artikli 9 lõikele 7 nõuetekohaselt põhjendatud arvamuse esitamiseks või vastavalt artikli 7 lõigetele 9b või 9c otsuse tegemiseks teeb komisjon kindlaks, kas välisinvesteering võib julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada.

3.Selle kindlakstegemisel, kas välisinvesteering võib julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada, võtavad liikmesriigid ja komisjon eelkõige arvesse järgmist:

a)elutähtsa taristu, sealhulgas sellise füüsilise või virtuaalse taristu kasutamiseks elutähtsa maa ja vara turvalisus, puutumatus ja toimimine; sellega seoses hinnatakse kättesaadava teabe põhjal ka seda, kas välisinvesteering võib negatiivselt mõjutada nende poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/255720 alusel elutähtsa teenuse osutajana käsitatavate üksuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/255521 kohaldamisalasse kuuluvate elutähtsate üksuste toimepidevust. Arvesse võetakse liidu koordineeritud riskihindamise tulemusi, sealhulgas direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 22 lõike 1 kohaselt tehtud kriitilise tähtsusega tarneahelaid käsitlevate hindamiste tulemusi, mis hõlmavad nii tehnilisi kui ka muid riskitegureid;

__________________

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2557/oj)

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj).

b)elutähtsa tehnoloogia kättesaadavus ja kasutuselevõtt, tehnoloogia turvalisus ja tehnoloogialeke;

c)kriitilise tähtsusega sisendite tarneahelate turvalisus ja vastupidavus;

d)tundliku teabe, sealhulgas määruse (EL) 2016/6791a artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmete kaitse, eelkõige seoses välisinvestori võimalusega sellisele teabele juurde pääseda, seda kontrollida ja muul viisil töödelda;

e)meediavabadus ja meedia mitmekesisus, sealhulgas veebi- ja sotsiaalmeedia platvormid, mida saab kasutada laiaulatuslikuks desinformatsiooni levitamiseks või kuritegelikuks tegevuseks, põhiõigused, ühiskondlik arutelu ja valimisprotsessid, samuti hariduse neutraalsus, objektiivsus ja mitmekesisus; või

a)kas välisinvestor, välisinvestorit kontrolliv füüsiline isik või üksus, välisinvestori tegelikult kasusaav omanik või välisinvestori tütarettevõtjad või muud isikud, kes on sellise välisinvestori omandis või kontrolli all või tegutsevad tema nimel või juhtimisel, olid seotud välisinvesteeringuga, mille tausta on liikmesriik või asjakohasel juhul kolmas riik, kes kasutab välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismi ja kellega liit teeb investeeringute taustauuringute alal koostööd, eelnevalt kontrollinud ning mille tegemiseks ei antud luba või anti ainult tingimustega luba; et see välja selgitada, tuginevad liikmesriigid ja komisjon neile kättesaadavale teabele, sealhulgas artikli 12a lõike 6a kohaselt loodud turvalises andmebaasis sisalduvale teabele;

d)kas välisinvestor või tema tütarettevõtjad on tegelenud ebaseadusliku või kuritegeliku tegevusega, sealhulgas tegelenud rahapesuga ja hoidnud kõrvale ELi toimimise lepingu artikli 215 kohastest liidu piiravatest meetmetest;

e)kas välisinvestor, välisinvestorit kontrolliv füüsiline isik või üksus, välisinvestori tegelikult kasusaav omanik või välisinvestori tütarettevõtjad või muud isikud, kes on sellise välisinvestori omandis või kontrolli all või tegutsevad tema nimel või juhtimisel, võivad püüda saavutada mõne kolmanda riigi poliitikaeesmärke, toetada ohte, et kolmas riik rikub rahvusvahelist õigust, või hõlbustada kolmanda riigi sõjalise võimekuse arendamist.

Taustauuringumenetluses välisinvesteeringute kohta tehtud otsus

Kui artiklis 13 sätestatud kriteeriume arvesse võttes ja vajaduse korral teiste liikmesriikide poolt artikli 7 lõike 1 või artikli 9 lõike 7 kohaselt esitatud märkuste või komisjoni poolt artikli 7 lõike 2 või 3 või artikli 9 lõike 7 kohaselt esitatud arvamuse põhjal ning ilma et see piiraks komisjoni õigust võtta vastu artikli 7 lõike 9c kohane otsus, järeldab vastuvõttev liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, et välisinvesteering võib kahjustada julgeolekut või avalikku korda ühes või mitmes liikmesriigis, sealhulgas juhtudel, kus on tegemist liidule huvi pakkuva projekti või programmiga, teeb ta taustauuringumenetluses otsuse, millega:

Taustauuringumenetluses tehtud otsus peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, põhinema dokumenteeritud riskidel ja selles tuleb arvesse võtta kõiki välisinvesteeringuga seotud asjaolusid.

2.Kui vastuvõttev liikmesriik jõuab järeldusele, et välisinvesteering ei avalda tõenäoliselt negatiivset mõju julgeolekule või avalikule korrale, või leiab, et kooskõlas liidu või riigisisese õigusega on võimalik võtta muid meetmeid, et asjakohaselt käsitleda välisinvesteeringu mõju julgeolekule ja avalikule korrale, ning välja arvatud juhul, kui komisjon on teinud artikli 7 lõike 9c kohase otsuse, antakse välisinvesteeringule tingimusteta luba.

Liikmesriigid ja komisjon võivad teha koostööd kolmandate riikide vastutavate asutustega ning osaleda kahe- ja mitmepoolsete platvormide kaudu küsimustes, mis on seotud välisinvesteeringute taustauuringutega, mida tehakse julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel. See koostöö võib hõlmata teabe ja parimate tavade vahetamist ning tehnilist ja suutlikkuse suurendamise toetust. Selle koostöö raames julgustab komisjon investeeringute taustauuringumehhanismide loomist kolmandate riikide, eelkõige liidu kandidaatriikide ja liidu naabruses asuvate riikide poolt.

1.Iga aasta 31. märtsiks alates [väljaannete talitus: palun sisestada esimene kohaldamisaasta] esitavad liikmesriigid komisjonile konfidentsiaalselt aruande eelmise kalendriaasta tegevustest, mida nad viisid ellu taustauuringu- ja koostöömehhanismi raames. Aruanne peab sisaldama teavet järgmise kohta:

c)keelatud välisinvesteeringute arv, tagasivõetud või -pööratud välisinvesteeringute arv;

e)teave välisinvestori päritolu kohta ning taustauuringu läbinud, tingimusteta loa saanud, tingimustega loa saanud või keelatud välisinvesteeringu sihtettevõtja tegevusvaldkond;

f)selliste välisinvesteeringutes leitud riskide ja nõrkade kohtade kirjeldus, mis viisid taustauuringumenetluses otsuse tegemiseni.

2.Tuginedes lõike 1 kohaselt saadud teabele, selle rakendamise tavadele ning suundumuste ja arengute hindamisele, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule alates ... [käesoleva määruse kohaldamise esimene aasta] iga aasta 30. septembriks käesoleva määruse rakendamise kohta aruande. Aruanne avalikustatakse.

1.Käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast kolme aasta möödumisel ning seejärel iga viie aasta järel hindab komisjon käesoleva määruse toimimist ja mõjusust ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Hindamisprotsessi kaasatakse liikmesriigid, kes esitavad vajaduse korral komisjonile kõnealuse aruande koostamiseks vajaliku lisateabe. Aruanne sisaldab analüüsi liitu tehtavate välisinvesteeringute arengu kohta ning hinnangut käesoleva määruse panuse kohta liidu majandusjulgeolekusse. See peaks sisaldama hinnangut selle kohta, kas artikli 4 lõigetes 4 ja 4a sätestatud tingimusi tuleks muuta, et tagada järjekindel lähenemisviis välisinvesteeringute taustauuringutele, võttes arvesse artikli 13 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kriteeriume, sealhulgas sõjaväerajatiste ja muude tundlike avalike rajatiste julgeolekut. Aruandes hinnatakse ka nõuete täitmisega seotud kulusid, millega ettevõtjad silmitsi seisavad.

2.Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral muuta II lisas esitatud liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste tehnoloogiate, materjalide, varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja majandustegevusalade loetelu, et võtta arvesse liidu julgeoleku või avaliku korra huvidega seotud asjaolude muutusi. Komisjon võtab arvesse eelkõige järgmist:

2.Artiklis 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kõnealuse viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu avaldab sellisele pikendamisele vastuseisu hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

välja jäetud

2.Artikli 10 lõikes 2, artikli 12a lõikes 3, artikli 12a lõikes 6 ja artikli 16 lõikes 1a osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Määrus (EL) 2019/452 tunnistatakse kehtetuks alates ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Määrust kohaldatakse alates ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1679, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 (ELT L, 2024/1679, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1679/oj).

Liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste tehnoloogiate, materjalide, varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja majandustegevusalade loetelu

a.Pooljuhttehnoloogia:

–integraallülituste ja muude pooljuhtide, sealhulgas mikroprotsessorite, graafikaprotsessorite, mikrokontrollerite, loogikakiipide, mälukiipide, raadiosageduskiipide, footonkiipide, analoogkiipide, kvantkiipide, optiliste pooljuhtide, võimsuspooljuhtide, eraldiseisvate pooljuhtide ja andurite / mikrosüsteemide projekteerimine, ning nendega seotud põhilised intellektuaalomandiõigused;

–elektroonilise projekteerimise automatiseerimise tarkvara integraallülituste ja muude pooljuhtide projekteerimiseks või täiustatud pakendamise projekteerimiseks;

–integraallülituste ja muude pooljuhtide algfaasi valmistamine;

–integraallülituste ja muude pooljuhtide montaaž, katsetamine ja pakendamine, sealhulgas kõrgtehnoloogilised trükkplaadid ja täiustatud pakendamine;

b.Tehisintellekttehnoloogia, st tehnoloogia või oskusteave, mis on seotud masinapõhise süsteemiga, mis on projekteeritud toimima erineval autonoomsel tasemel ja mis võib pärast kasutuselevõttu olla kohandatav ning mis otseste või kaudsete eesmärkide saavutamiseks järeldab saadud sisendist, kuidas genereerida väljundeid, näiteks prognoose, sisu, soovitusi või otsuseid, mis võivad mõjutada füüsilist või virtuaalset keskkonda (edaspidi „tehisintellektisüsteem“), ning mida kasutatakse järgmistes rakendustes:

–generatiivsed tehisintellektisüsteemid, mille treenimisel kasutatakse rohkem kui 10^25 FLOPSi (ujukomatehet);

–generatiivsed tehisintellektisüsteemid, mille treenimisel on olulisel määral kasutatud bioloogilisi või genoomiandmeid või mis on projekteeritud kasutamiseks biotehnoloogia, kosmose või kaitse valdkonnas;

välja jäetud

välja jäetud

–turvaline digiside ja -ühenduvus, näiteks raadiopääsuvõrk (RAN) ja avatud raadiopääsuvõrk (Open RAN), 5G ja 6G, laser- ja valguskommunikatsioon

–küberturvalisuse tehnoloogiad, sealhulgas küberseire, krüpteerimine, turvalisuse ja sissetungitõrje- ja avastamise süsteemid, digitaalkriminalistika

h.Energiatehnoloogia, -teenused ja -taristu:

–tuumatehnoloogia, reaktorid ja elektritootmine, radioaktiivsete ainete muundamise/rikastamise/ringlussevõtu tehnoloogia, tuumamaterjalide ladustamine ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine

–nullnetotehnoloogia, sealhulgas ulatuslik fotogalvaanilise ja päikese soojusenergia taristu, samuti maismaa- ja avamere taastuvenergia tehnoloogia

–Euroopa ja piiriülesed võrgud, sealhulgas tarkvõrgud ja energiasalvestuslahendused, akud, võrgurakenduste akutehnoloogiad ja taastuvenergia integreerimine

5.Järgmised liidu finantssüsteemi elutähtsate teenuste osutajad ja kriitilise tähtsusega tegevusalad: