1.tunnustab ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra loomise tulemusel viimase 10 aasta jooksul tehtud edusamme; märgib, et pangandusliitu ei viida lõpule ilma selle kolmandat sammast, Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomata;

2.palub komisjonil tagada, et pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu lõpuleviimine jääks üheks põhiprioriteediks; rõhutab, et need projektid annavad kodumajapidamistele ja VKEdele juurdepääsu ulatuslikumale rahastamisele, vähendavad suurt sõltuvust pangalaenudest, et soodustada investeeringuid ja töökohtade loomist, suurendavad finantsstabiilsust, vähendavad majanduslanguste mõju, toetavad konkurentsivõimet, annavad uusi investeerimisvõimalusi, rahastavad üleminekut rohe- ja digimajandusele ning vabastavad ELi kasvupotentsiaali; märgib, et komisjonil palutakse võtta arvesse eri pangandusmudelite eripära, säilitades samal ajal võrdsed tingimused;

3.võtab teadmiseks vajaduse olla valmis pangandusstressi juhtudeks, mis võib viia hoiuste väljavooluni, nagu need, mida täheldati mõnes väljaspool ELi asuvas jurisdiktsioonis 2023. aasta märtsis, ning vajaduse tagada hoiuste stabiilsus;

4.juhib tähelepanu, et küberkerksus on ELi pangandussektori konkurentsivõime põhielement, võttes eelkõige arvesse geopoliitilist olukorda ja vajadust säilitada finantsstabiilsus;

5.märgib, et integreeritum pangandusliit aitaks teha ELi pangandussektori vastupidavamaks, parandaks juurdepääsu krediidile ja vähendaks kulusid; märgib, et pangandustegevuse parem piiriülene integreerimine suurendaks erasektori riskijagamise potentsiaali ja tagaks mitmekesisema ELi pangandusturu; juhib tähelepanu sellele, et integreeritum pangandusliit ei ole tingimata sama mis konsolideeritum pangandusturg ning mitmekesine pangandusturg tuleb konkurentsile kasuks; rõhutab, et täielikult väljaarendatud pangandusliit võimaldaks ELi pankadel kasvada ja rahvusvahelisel areenil paremini konkureerida;

6.peab kahetsusväärseks, et ELi pankade suutlikkust rahastada suuri investeeringuid piirab väiksem kasumlikkust, mis ei ole nende konkurentsivõime tagamiseks piisav; märgib, et kasumlikkuse erinevus võrreldes teiste jurisdiktsioonidega on tingitud nii struktuursetest kui ka regulatiivsetest teguritest, ning nõuab õigusraamistiku lihtsustamist; märgib, et paljude väiksemate pankadega ELi pangandussüsteemi eripära eeldab proportsionaalseid lahendusi, mis võtavad seda arvesse ja on kohandatud sellise pangandussüsteemi omadustele, kahjustamata seejuures finantsstabiilsust; on endiselt teadlik riskist, et teatavad pangad on „pankrotti minemiseks liiga suured“;

7.kutsub komisjoni üles hindama vajadust töötada pangandusliidu raames välja sihipärased raamistikud, et parandada VKEde ja idufirmade juurdepääsu rahastamisele, tunnistades nende rolli ELi majanduse selgroona;

8.peab kahetsusväärseks, et ELi pankade piiriülene tegevus on endiselt üsna piiratud, eelkõige laenuandmise osas; on seetõttu seisukohal, et oluline on viia lõpule pangandusliidu loomine, et säilitada kapitali vaba liikumine täielikult integreeritud siseturul;

9.kutsub Venemaal endiselt tegutsevaid ELi panku üles Venemaa turult võimalikult kiiresti lahkuma; kutsub järelevalveasutusi üles tagama see, et need pangad jätkaksid kiiresti Venemaa turult lahkumist;

10.kutsub komisjoni üles täiendavalt uurima, kas eraldi jurisdiktsiooni loomine märkimisväärsete piiriüleste tehingutega ELi pankadele Draghi aruanne, lk 61. võiks aidata pangandusliidu loomise lõpule viia või suurendaks pangandussektori killustatust;

11.märgib, et kaaluda võiks väärtpaberistamise raamistiku läbivaatamist, et tugevdada Euroopa turge, ja Euroopa tagatud võlakirjade kasutuselevõttu VKEde jaoks mõeldud kahesuunalise rahastamisvahendina pikaajaliseks rahastamiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsstabiilsuse riske;

12.rõhutab, et finantskirjaoskus on kaasaegses majanduses väga oluline, mis aitab kaasa liikmesriikide pangandussüsteemide vastupanuvõimele ja soodustab piiriülest finantstegevust;

13.rõhutab, et tarbijakaitse kõrge tase teeb pangandusliidu vastupidavamaks;

14.on seisukohal, et komisjon peaks keskenduma aspektidele, mis aitavad saavutada digiteerimise, ajakohastamise, lihtsustamise, ühtlustamise ja konkurentsivõime suurendamise eesmärke; on seisukohal, et õiguskindlus, turvalisus, prognoositavus ja stabiilsus on olulised selleks, et ELi pangad saaksid tegutseda soodsatel tingimustel;

15.märgib, et lisaks traditsioonilistele laenudele võivad erinevad rahastamisallikad olla kasulikud ELi majanduskasvule ja konkurentsivõimele, ning tunnistab, et varaga tagatud rahastamislahendused on madala riskiga;

16. võtab teadmiseks EKP edusammud digieuro valdkonnas ja EKPga sel teemal peetava parlamentaarse dialoogi; mõistab olemasolevaid reservatsioone, näiteks seoses veebiväliste funktsioonidega, arvestades, et veebivälised tehingud vähendavad nähtavust ja raskendavad finantskuritegude ennetamist; tuletab meelde, et digieuro peaks sularaha täiendama, mitte asendama; on seisukohal, et otsus selle kohta, kas võtta digieuro kasutusele või mitte, on lõppkokkuvõttes poliitiline otsus, mille peavad tegema ELi seadusandjad, arvestades selle otsuse suurt võimalikku mõju paljudele ELi valdkondadele, sealhulgas eraelu puutumatusele, tarbijakaitsele, finantsstabiilsusele, finantspoliitikale ja muudele valdkondadele, mis lähevad rangelt rahapoliitikaga seotud pädevusest kaugemale;

17.peab kahetsusväärseks, et mõned finantseerimisasutused ei suuda tagada soolist tasakaalu, eriti oma juhtorganites; rõhutab, et sooline tasakaal juhatustes ja töötajate seas toob nii ühiskondlikku kui ka majanduslikku tulu; kutsub finantseerimisasutusi üles korrapäraselt ajakohastama oma mitmekesisuse ja kaasamise poliitikat ning aitama edendada tervislikku töökultuuri, mille puhul seatakse esikohale kaasavus; kutsub era- ja avaliku sektori üksuseid üles tegelema vähese mitmekesisuse ja puuduliku soolise tasakaaluga finantseerimisasutuste juhtorganites;

18.väljendab heameelt selle üle, et kaasseadusandjad võtsid vastu uue panganduspaketi, millega rakendatakse ELis Basel III standardeid; võtab teadmiseks praeguse ebaselguse Basel III standardite rakendamise osas mõnes teises jurisdiktsioonis ja võimaliku ohu võrdsete rahvusvaheliste võimaluste osas; rõhutab, et komisjon peaks hindama seda, kas sihipärased muudatused võiksid aidata säilitada ELi pankade rahvusvahelise konkurentsivõimet nende vastupanuvõimet vähendamata; tuletab meelde, et delegeeritud õigusaktiga tururiski omavahendite nõuete kohaldamise kuupäeva kohta lükati uue tururiski raamistiku kohaldamise kuupäev edasi ühe aasta võrra 1. jaanuarile 2026; kutsub komisjoni üles hindama, kas samaväärsust kinnitavad otsused, mis on tehtud jurisdiktsioonidega, kes ei rakenda Basel III standardeid, tuleb läbi vaadata, et säilitada ELi finantssektori finantsstabiilsus;

19.tunnistab, et pangafiliaalide sulgemine on muutunud järjest sagedasemaks, mis suurendab nn pangakõrbete tekkimise ohtu teatavates piirkondades ja millel on eriti kahjulik mõju vähekaitstud kodanikele, kellel puudub digiligipääs; rõhutab väiksemate pankade otsustavat rolli juurdepääsu tagamisel olulistele pangandusteenustele, eriti maapiirkondades ja äärealadel, millega nad toetavad kodumajapidamisi, VKEsid ja kohalikku majandust; märgib, et suured järelevalvekulud ja regulatiivne koormus võivad tekitada väiksematele pankadele märkimisväärseid probleeme; rõhutab vajadust kohaldada pangandusjärelevalves proportsionaalsuse põhimõtet, tagades selle, et reguleerimise intensiivsus on kohandatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute suuruse, riskiprofiili ja ärimudeliga, võttes samal ajal arvesse väiksemate pankade olulist territoriaalset rolli ja nende eripära.

20.tuletab meelde, et panganduspakett annab Euroopa Pangandusjärelevalvele palju volitusi; kutsub Euroopa Pangandusjärelevalvet üles neid volitusi järgima;

21.märgib, et isegi kehtivas õigusraamistikus on pangandussektor viimaste aastate turusündmuste ajal näidanud üles vastupanuvõimet ning esimese taseme põhiomavahendite keskmine suhtarv on püsinud kõrgel tasemel (15,81 %);

22.märgib, et viivislaenude suhtarv on püsinud stabiilsena 2,30 % juures ja likviidsuskattekordaja 159,39 % juures;

23.võtab teadmiseks viivislaenudega seotud riskipositsioonide erineva taseme ja tuletab meelde, et on liikmesriike, kus riskipositsiooni tase on ligikaudu 1 % või isegi madalam, samas kui teistes liikmesriikides on riskipositsiooni tase üle 4 %; on seisukohal, et püüdlused vähendada Euroopa pankade seda tüüpi laenuriski peaksid jätkuma, kuna see on hea riskijuhtimistava;

24.rõhutab asjaolu, et ebasoodsad makromajanduslikud tingimused, geopoliitiline vastutuul ja tasumise edasilükkamise teenuste kiire areng võivad viia varade kvaliteedi halvenemiseni ja mõjutada viivislaenude taset tulevikus; toonitab seetõttu usaldusväärse riskijuhtimise ja asjakohaste eraldiste tähtsust;

25.märgib, et pangandussektori kasumlikkuse praegune tase võib anda võimaluse suurendada makrotasandi usaldatavuspuhvreid ja aidata säilitada pangandussektori vastupanuvõimet; kutsub komisjoni üles seda võimalust täiendavalt uurima ja hoolikalt hindama, kuidas makrotasandi usaldatavusraamistikku muuta, võttes arvesse võimalikku mõju kapitalinõuetele ja pidades silmas võrdseid tingimusi teiste jurisdiktsioonidega;

26. märgib pangandussektori rolli digiteeritud ja süsinikuneutraalsele majandusele ülemineku toetamisel, vahendite suunamisel taastuvatesse energiaallikatesse ning ELi rohelise kokkuleppe ja ELi kliimamääruse eesmärkide saavutamise toetamisel;

27.märgib, et EKP võtab oma järelevalvetavades arvesse kliima ja loodusega seotud finantsriske ning jälgib tähelepanelikult suurenevaid füüsilisi ja üleminekuriske;

28.väljendab heameelt mõtte üle suurendada riskikapitali ja vabastada kapital kiiresti kasvavate ettevõtete rahastamiseks ELis; võtab teadmiseks komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni võetud kohustuse esitada riske vähendavad meetmed, et kommertspankadel, investoritel ja riskikapitalil oleks lihtsam kiiresti kasvavaid ettevõtteid rahastada Von der Leyen, Ursula, „Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029“, lk 11.; märgib, et seda tuleb teha viisil, mis ei kujuta endast süsteemset riski ega moraaliriski;

29.väljendab heameelt uue Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti loomise üle, mis võimaldab mõjusamalt võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu teatavate finantssektori ettevõtjate otsese järelevalve ja parema koostöö kaudu, paremat teabevahetust riiklike ametiasutuste vahel ja paremat koordineerimist liikmesriikide sanktsioonide jõustamise eest vastutavate asutuste vahel, et aidata kõrvaldada lüngad sihipäraste sanktsioonide rakendamisel;

30.rõhutab vajadust suurendada pangandusväliste finantsvahendajate vastupanuvõimet, sealhulgas töötades välja konkreetsed regulatiivsed ja järelevalvevahendid; juhib tähelepanu sellele, et sellised meetmed peavad tagama finantssüsteemi turvalisuse ja olema kliendi parimates huvides; väljendab heameelt komisjoni konsultatsiooni üle pangandusväliste finantsvahendajate makrotasandi usaldatavuspoliitika üle; toetab eurosüsteemi soovitust võtta kasutusele kogu süsteemi hõlmavad stressitestid, et teha kindlaks ja kvantifitseerida põhiturgude vastupanuvõimet ohustavad riskid; kutsub komisjoni üles uurima, kas järelevalvevahendites on lünki, sealhulgas seoses võimalike likviidsusprobleemidega ja mõjuga süsteemsele riskile;

31.märgib, et krüptovarad tekitavad finantssüsteemile uusi probleeme ja võimalusi, kuid toovad kaasa ka riske, mis nõuavad järelevalveasutuste, ühtse järelevalvemehhanismi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tähelepanu;

32.tuletab meelde, et 2024. aasta aprillis Euroopa Parlamendis vastu võetud seisukohaga kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku kohta tagatakse kõigis liikmesriikides ühtsem lähenemisviis kriisilahendusvahendite kohaldamisele ja hoiuste kaitsele, et suurendada finantsstabiilsust, maksumaksjate kaitset ja hoiustajate usaldust; märgib, et väikestel pankadel on mõned eripärad, mis võivad õigustada proportsionaalset lähenemist; rõhutab, et Euroopa ja liikmesriikide pädevate asutuste käsutuses peaksid olema asjakohased ja piisavad vahendid, et mõjusalt reageerida pankade maksejõuetusele ja kaitsta finantsstabiilsust, ning et pangad peavad tegutsema tõhusas regulatiivses keskkonnas, mis soodustab nende arengut;

33.rõhutab, kui oluline on säilitada aktsionäride ja võlausaldajate esmane vastutus kahjumi kandmise eest panga maksejõuetuse korral; rõhutab, et tuleb vältida maksumaksjate raha kasutamist, mis on endiselt ülemaailmsest finantskriisist saadud peamine õppetund; rõhutab, et aktsionäride ja võlausaldajate kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine peab jääma kriisilahenduse peamiseks rahastamisallikaks enne sektori rahastatavate allikate kasutamist;

34.tuletab meelde, et omavahendite ja kõlblike kohustuste piisav miinimumnõue on väga oluline usaldusväärse kriisilahendusraamistiku loomiseks ja selle tagamiseks, et kriisilahendusasutustel on piisav paindlikkus konkreetses kriisiolukorras vajalike kriisilahendusstrateegiate tulemuslikuks rakendamiseks; rõhutab, et see miinimumnõue peaks olema piisav panga kriisilahenduse kavas sisalduvate kriisilahendusstrateegiate mõjusaks rakendamiseks; tuletab meelde, et kriisilahendusraamistik peaks vältima omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kalibreerimise põhjendamatut suurendamist ja ebaproportsionaalseid osamakseid ühtsesse kriisilahendusfondi;

35.rõhutab, et kui panga kõlblikud kohustused emiteeritakse kolmandate riikide investoritele, peaks nende allahindamine või konverteerimine olema täieliku kindlusega täitmisele pööratav, et tagada kriisilahendusvahendite mõjus rakendamine;

36.märgib, et kooskõlas eelarve- ja sotsiaalse vastutuse ning turudistsipliini põhimõtetega tuleks hoiduda igasugust tuginemisest maksumaksjate rahale pankade kriisilahenduse korral, sealhulgas likviidsustoetuseks;

37.tuletab meelde, et pangad peavad pärast kriisilahendusotsuse rakendamist jätkama oma kohustuste täitmist ja täitma oma põhifunktsioone;

38.tuletab meelde, kui oluline on selgitada EKP rolli likviidsuse tagajana kriisilahenduses, pöörates nõuetekohast tähelepanu asjakohastele tagatistele ja EKP volitustele;

39.toonitab Ühtse Kriisilahendusnõukogu teadaannet, et ta suurendab suutlikkust võtta jõustamismeetmeid kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste kõrvaldamiseks; nõuab, et iga kriisilahenduse kavandamise tsükli lõpus avaldataks anonüümitud loetelu kriisilahenduskõlblikkust pärssivatest tuvastatud takistustest ja nende kõrvaldamiseks võetud meetmetest;

40.väljendab heameelt ühtse kriisilahenduskorra 2028. aasta visiooni strateegilise läbivaatamise üle, mille Ühtne Kriisilahendusnõukogu algatas oma pikaajaliste eesmärkide seadmiseks, uute probleemide lahendamiseks ning riiklike kriisilahendusasutuste ja muude sidusrühmadega tehtava koostöö edasiseks tugevdamiseks; võtab eelkõige teadmiseks Ühtse Kriisilahendusnõukogu kavatsuse teha kindlaks valdkonnad, kus kestlikkust saab veelgi rohkem integreerida igapäevasesse tegevusse ja põhitegevusse; rõhutab vajadust tagada uue strateegia rakendamisel tõhusus ja kulutasuvus;

41.väljendab heameelt Ühtse Kriisilahendusnõukogu kava üle ühtlustada iga-aastast kriisilahenduse kavandamise tsüklit, millega tagatakse, et see on üha tõhusam ja selles keskendutakse rohkem pankade kriisilahenduskõlblikkuse testimisele ja kriisilahendusstrateegiate rakendamisele;

42.väljendab heameelt asjaolu üle, et nüüdseks on loodud ühtne kriisilahendusfond; nõuab, et kõik liikmesriigid ratifitseeriksid täielikult Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmislepingu, sealhulgas ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsekorra;

43.rõhutab vajadust lisapingutuste järele, et tagada kõigi kriisilahenduse kohaldamisalasse kuuluvate pankade täielik kriisilahenduskõlblikkus; tuletab meelde, et kriisilahenduskõlblikkuse saavutamist ei saa pidada n-ö liikuvaks eesmärgiks, ning nõuab seetõttu kriisilahenduskõlblikkuse hindamise suuremat standardimist ja ühtlustamist; tuletab siiski meelde riiklike kriisilahendusasutuste olulist rolli kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel;

44.rõhutab asjaolu, et komisjoni ettepanek luua Euroopa hoiuste tagamise skeem avaldati 2015. aastal ja olukord on sellest ajast alates märkimisväärselt muutunud;

45.tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon võttis 2024. aasta aprillis vastu seisukoha Euroopa hoiuste tagamise skeemi kohta; märgib, et see seisukoht kaldub kõrvale komisjoni 2015. aasta ettepanekust ja sisaldab uut lähenemisviisi; ootab, et nõukogu jätkaks läbirääkimisi Euroopa hoiuste tagamise skeemi üle ja julgustab teda neid läbirääkimisi pidama;

46.märgib, et riiklikud hoiuste tagamise skeemid võeti edukalt kasutusele ja mitmel juhul on need osutunud toimivaks; rõhutab vajadust võtta arvesse riikide eripära ja säilitada väiksemate pankade hästitoimivad süsteemid, mis on mõnes liikmesriigis juba olemas, nagu krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemid, et tagada võrdsed tingimused kogu pangandusliidus;

47.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, Ühtsele Kriisilahendusnõukogule ja Euroopa Pangandusjärelevalvele.