1.kinnitab veel kord, et ühtne turg on olnud Euroopa majandusintegratsiooni nurgakivi, võimaldades kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumist; rõhutab siiski, et on olemas pikaajalised ja tekkivad probleemid, mille lahendamiseks on vaja ulatuslikke reforme, kahjustamata Euroopa konkurentsivõimet või tekitamata äriühingutele tarbetut halduskoormust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama jõupingutusi nende reformide elluviimiseks ning kõrvaldama senised põhjendamatud kaupade ja teenuste vaba liikumise takistused, tagades samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme;

2.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles säilitama tugeva tarbijakaitse, nähes samal ajal ette ka innovatsioonisõbralikud, tulevikukindlad ja proportsionaalsed konkurentsireeglid; rõhutab vajadust tagada õiguskindlus ja järjepidevus ning minimeerida regulatiivset keerukust ja killustatust, mis võivad ebaproportsionaalselt mõjutada VKEsid ning idu- ja kasvufirmasid;

3.rõhutab, et jätkuvad takistused ja reeglid on piiranud ühtse turu arengut, nagu on märgitud Mario Draghi aruandes; nõuab üleminekut regulatiivsele lähenemisviisile, mis võimaldab ettevõtetel kasvada, uuendusi teha ja saavutada rahvusvaheliselt juhtpositsioon, et taastada ühtne turg kui tõelise majanduskasvu ja konkurentsivõime mootor;

4.kutsub komisjoni üles tagama, et tulevastes seadusandlikes algatustes juhindutakse järjepidevalt komisjoni teatistes ja konkurentsivõime strateegias esitatud strateegilistest prioriteetidest;

5.rõhutab, et nagu nähtus Enrico Letta ja Mario Draghi aruannetest, on teenindussektoris veel kasutamata potentsiaali; nõuab, et selles sektoris võetaks lisameetmeid, et tegeleda märkimisväärsete püsivate takistustega, alustades tulevases ühtse turu strateegias auahnete eesmärkide seadmisest; märgib, et teenuste arvelt tuleb kolm neljandikku ELi SKPst ja kaks kolmandikku tööhõivest ning üheksa kümnendikku ELi majanduses loodavatest uutest töökohtadest; märgib aga ühtlasi, et teenused on endiselt ELi ühtse turu kõige vähem arenenud segment;

6.tunneb heameelt ettepaneku üle võtta vastu määrus, mis käsitleb siseturu infosüsteemiga ühendatud avalikku liidest töötajate lähetamise deklareerimiseks ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (COM(2024)0531), kuna see peaks tooma kaasa lihtsustamise ja tugevama täitmise tagamise; märgib samuti, et digiteerimine võib märkimisväärselt vähendada halduskoormust piiriüleste teenuste puhul ning tagada ettevõtjatele ja tarbijatele parema juurdepääsu; nõuab sellega seoses ühtset deklareerimisportaali ja tõendi A1 digiteerimist piiriüleste teenuste puhul;

7.rõhutab, kui oluline on kutsekvalifikatsioonide tegelik tunnustamine ja spetsialistide vaba liikumise põhjendamatute takistuste kõrvaldamine, et muuta ELi professionaalsed teenused ülemaailmsel tasandil tulevasteks aastakümneteks konkurentsivõimeliseks; ergutab komisjoni valvsusele rikkumismenetluste läbiviimisel, kui liikmesriigid ei järgi kvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevaid ELi õigusakte;

8.rõhutab, et ühtse turu normid peaksid tagama juurdepääsu avalikele teenustele ning kaitsma tarbijate õigusi ja muid ülekaalukaid avaliku huviga seotud põhjuseid; lisab, et mis tahes hindamine, mille raames hinnatakse teenuste ühtse turu piiranguid, peaks hõlmama kvalitatiivseid kriteeriume;

9.võtab teadmiseks rolli, mida ELi riigihanked võivad etendada turule sisenemise tõkete ületamisel, toetades kestlikke ja vastupidavaid tööstusökosüsteeme, kvaliteetseid töökohti ja väärtuse loomist ELis;

10.tunnistab, et uus õigusraamistik on aidanud kaasa tooteid käsitlevate ELi õigusaktide järjepidevusele ning et alates selle vastuvõtmisest on tööstussektoris, tarneahelates ja toodete osas toimunud olulised muudatused, pidades silmas digi- ja rohepööret, kuid muutunud on ka turudünaamika; märgib, et uue õigusraamistiku 2022. aasta hindamisel tehti kindlaks kriitilised probleemid, nagu võimalik välismõju, ebaseaduslikud tavad, puudused digiülemineku ja ringmajandusega tegelemisel, ning teatavate ettevõtjate võimalikud ajakohastatud kohustused ja määratlused, et kajastada uut turuolukorda;

11.rõhutab, et nende küsimustega tegelemine ja uue õigusraamistiku tulevikukindlaks muutmine on väga oluline sidususe tagamiseks, kulude vähendamiseks ja kaupade vaba liikumise tagamiseks; nõuab seetõttu uue õigusraamistiku ajakohastamist, et ühtlustada tootenorme, edendada digiüleminekut ning lihtsustada nõuetele vastavuse ja turujärelevalve menetlusi; on seisukohal, et uus õigusraamistik peaks edendama digitaalsete tootepasside kasutamist toodete vastavuse ja teabenõuete täitmise tõendamise vahendina;

12.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lihtsustama ELi õigusnorme ning hõlbustama nende rakendamist ning vähendama märkimisväärselt halduskoormust, eelkõige VKEde jaoks, kellel on ülimalt oluline roll kohalike kogukondade ja majanduse säilitamisel; rõhutab, kui oluline on tagada ettevõtjatele õiguskindlus ja järjepidevus ning prognoositavus pikaajaliste investeeringute jaoks, mis on olulised konkurentsivõime, innovatsiooni ja vastupanuvõime suurendamiseks ning tarbijate ja ettevõtjate jaoks olukorra kiireks ja sisukaks parandamiseks; kutsub lisaks liikmesriike üles ennetama meetmeid, mis võivad kahjustada siseturul võrdseid tingimusi;

13.kutsub komisjoni üles hõlbustama VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate tegevust ühtsel turul, eelkõige spetsiaalse lihtsustamist käsitleva õigusaktide koondpaketi abil;

14.tunnistab, et ELi õigusaktide täitmise tagamine on liikmesriikides ebajärjepidev ja killustatud ning et see moonutab jätkuvalt konkurentsi ja kahjustab jätkuvalt ka ühtse turu terviklikkust; lisab, et ELi õigusnormide täitmise tagamise eest vastutavad peamiselt liikmesriigid; kutsub komisjoni üles kasutama täiel määral ära oma täitmise tagamise alaseid volitusi; nõuab ELi tasandil paremaid järelevalve- ja täitmise tagamise mehhanisme, nagu ühtlustatud normid kontrollide miinimumtasemete kohta, ühtlustatud metoodika niisuguste kontrollide tegemiseks ja ühiskontrollid, et tagada ELi õiguse ühetaoline kohaldamine ja kohaldataval juhul kiire õiguskaitse tarbijatele;

15.rõhutab, kui oluline on säilitada konkurentsivõimeline ja dünaamiline majanduskeskkond, kaitstes tarbijate õigusi ja tagades niisuguste digitaalse konkurentsi reeglite täitmise, mis käsitlevad turutingimusi moonutavaid ebaausaid äritavasid; kutsub lisaks liikmesriike üles suurendama turujärelevalveasutuste ja tolli suutlikkust tagada ühtse turu normide tulemuslik täitmine, eelkõige seoses e‑kaubanduse ja ELi mittekuuluvatest riikidest pärit impordiga;

16.tuletab meelde, et territoriaalsed tarnepiirangud jae- ja hulgimüügiturul killustavad ühtset turgu, piiravad tarbijate valikuvõimalusi ja soodustavad märkimisväärseid hinnaerinevusi kogu liidus, mõjutades eelkõige põhitarbekaupade hindu; rõhutab, et kuigi konkurentsiõiguses on mõne niisuguse tava jaoks ette nähtud tulemuslikud karistused, jäävad paljud neist siiski selle kohaldamisalast välja; kutsub seetõttu komisjoni üles esildama selle probleemi lahendamiseks meetmeid, hõlmates ka jõulisemat täitmise tagamist konkurentsivastaste turustuskokkulepete vastu, et tagada aus konkurents ja seeläbi ühtse turu terviklikkus;

17.palub komisjonil uurida, mis on põhjustanud põhikaupade inflatsiooni erinevad tasemed ja tarbijahindade tõusu, mida on täheldatud teatavates ELi liikmesriikides;

18.on seisukohal, et ühtne turg on kriisi ajal keskse tähtsusega vahend, kui liikmesriigid saavad tegutseda koordineeritult; on seisukohal, et hiljuti vastu võetud siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (ELT L, 2024/2747, 8.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2747/oj). on väga oluline koordineerimise tagamiseks, et vältida nappust ja tagada ühtse turu sujuv toimimine, sealhulgas esmatähtsate kaupade ja teenuste vaba liikumine kogu ELis;

19.kutsub komisjoni üles võimaldama tarbijatel kasutada hõlpsasti oma reisijaõigusi ja looma selleks riiklikud täitevasutused, kellele tuleks anda ühtlustatud uurimis- ja täitmise tagamise alased volitused ning kes peaks suutma tõhusalt menetleda individuaalseid kaebusi ja nendega seotud trahve;

20.rõhutab, et asukohapõhise tõkestuse vastu suunatud e‑kaubanduse meetmed, eelkõige asukohapõhise tõkestuse määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 60 I, 2.3.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/302/oj)., on olnud edukad niisuguse raamistiku loomisel, mis aitab vähendada ühtse turu killustatust, ja tarbijate valikuvõimaluste suurendamisel netikaubanduses; märgib murelikult, et määrust ei ole piisavalt rakendatud;

21.märgib, et Euroopa ligipääsetavuse akti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/882/oj). hakatakse kõigis ELi liikmesriikides kohaldama alates 28. juunist 2025. aastal; rõhutab, kui oluline on, et liikmesriigid rakendaksid seda täielikult ja tulemuslikult, et tagada toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete ühtlustamine, tagades seeläbi nende ligipääsetavuse puuetega inimeste jaoks kogu ELi siseturul;

22.toonitab, et digiplatvormide ja e‑kaubanduse kiire laienemine on toonud kaasa uue turudünaamika ning tekitanud kasutajatele uudseid võimalusi, probleeme ja riske; tunnistab, et digiturgude määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/1925/oj). ja digiteenuste määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj). on peamised õigusaktid, millega tagatakse digiplatvormidel aus konkurents, avatus konkurentsile ja õiglus, edendades samal ajal ka tarbijakaitset ning turvalisemat, usaldusväärsemat ja läbipaistvamat digikeskkonda digimajanduses; nõuab ELi uute tehnoloogiaalaste õigusaktide nõuetekohast täitmist, et tagada tarbijate tõeline, autonoomne ja teadlik valik, kaitse ning aus konkurents;

23.peab oluliseks tagada kõnealuse kahe õigusakti tulemuslik rakendamine ja täitmine ning nõuab tungivalt, et komisjon viiks lõpule oma digiteenuste määruse ja digiturgude määruse raames käimasolevad uurimised;

24.rõhutab, et digiteenuste õigusakti rakendamisel tuleb täielikult austada väljendusvabadust; rõhutab, et ebaseadusliku sisu vastased meetmed ei tohi piirata õiguspärast kõnet, ning nõuab õigusakti läbipaistvat täitmist, et kaitsta avatud ja demokraatlikku digikeskkonda;

25.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et tehisintellekti käsitlevas määruses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj). säiliks riskipõhine ja innovatsioonisõbralik lähenemisviis, tagades, et vastavusnõuded on tehisintellekti rakendustest tingitud tegelike riskidega proportsionaalsed, austades samas vajadust tagada tervise, turvalisuse ja põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse;

26.tunneb heameelt komisjoni tarbijaõiguse digitaalse õigluse toimivuskontrolli ja eelseisva avaliku konsultatsiooni üle; rõhutab, et teatavad tarbijate veebis kaitsmist puudutavad probleemid on endiselt lahendamata, mis põhjustab digimajanduses tarbijate ja kauplejate vahel tasakaalustamatust; kutsub komisjoni üles lahendama need probleemid uue digitaalse õigluse õigusaktiga; on veendunud, et digisõltuvus, veebipõhised hasartmängud, alaealiste kaitse veebis ja veenvad tehnoloogiad, mida kasutavad internetis tegutsejad, nagu suunatud reklaam, suunamudijate tehtav reklaam ja petunõksud, peaksid kuuluma digitaalse õigluse õigusakti kohaldamisalasse ja selle õigusaktiga tuleks kaotada õiguslikud lüngad ja see peaks olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega, et kaitsta tarbijaid veebis paremini, võttes arvesse vajadust hoida ära tarbetut regulatiivset koormust;

27.märgib, et ülemaailmse e‑kaubanduse ja tarneahela restruktureerimise arengusuundumused avaldavad suuremat survet tollikontrollile, turujärelevalvele ja tarbijakaitseasutustele; toonitab, et e-kaubanduse platvormidel, eelkõige ELi mittekuuluvatest riikidest, müüdavate ohtlike ja ebaseaduslike toodete maht on viimastel aastatel suurenenud; toonitab digitaalsete tootepasside tähtsust nendes protsessides; nõuab seetõttu tugevdatud turujärelevalve raamistikku ja tarbijakaitsealase koostöö määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2394/oj). läbivaatamist ning kutsub nõukogu üles võtma oma seisukoha kiiresti vastu, et 2026. aastal oleks võimalik võtta vastu läbivaadatud liidu tolliseadustik ja asutada ELi Tolliamet;

28.kutsub liikmesriike üles eraldama riiklikele ametiasutustele piisavalt tehnilisi- ja inimressursse ning rahalisi vahendeid; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama piisavad rahalised vahendid ja eksperditeadmised, et tugevdada tolli ja turujärelevalvet kogu liidus ning tõhustada ühistegevust ja ELi tasandil testimist;

29.toonitab vajadust tugevdada tarbijakaitset nii veebiturgudel kui ka veebivälistel turgudel, tagades reklaamimise ja hinnakujunduse läbipaistvuse, eelkõige dünaamilise hinnakujunduse puhul, tagades õiglased äritavad ja tugevamad kaitsemeetmed pettuste vastu, et suurendada tarbijate usaldust piiriülese kaubanduse vastu, ja kõrgeima kaitsetaseme;

30.rõhutab, et üha rohkem on tähelepanu juhitud juhtumitele, kus kaupade ja teenuste puhul on kas vähenenud kogus või halvenenud kvaliteet, samas kui hinnad on jäänud samaks või tõusnud; kutsub komisjoni üles hindama selliste tavade ulatust ja algpõhjuseid ning kaaluma asjakohaste meetmete võtmist, et suurendada läbipaistvust ja tarbijate teadlikkust;

31.rõhutab, et keskkonnakestlikkuse ja õiglase kaubanduse kaalutlused kujundavad üha enam kaubandustavasid, omades olulist rolli tarbijate ostuotsustes ja suunates seega ettevõtjaid kestlikkuse poole; lisab, et läbipaistvus ja tarbijate teavitamine keskkonnaaspektidest ning sotsiaalselt vastutustundlikest ja eetilistest tootmisprotsessidest võimaldavad tarbijatel omandada kestlikke tarbimisharjumusi;

32.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles säilitama sellega seoses oma ambitsioonitaseme ja jätkama tööd kogu ELi hõlmavate märgistussüsteemidega; tuletab meelde, et roheväidete direktiivi eesmärk on luua vahend tarbijate kaitsmiseks rohepesu eest, kehtestades põhjendamise ja kontrollimise nõuded;

33.rõhutab vajadust võidelda veelgi eksitava reklaami ja rohepesu vastu ning tugevdada kasutatud kaupade turgu; märgib siiski, et piiravad kestlikkusreeglid võivad avaldada negatiivset mõju Euroopa konkurentsivõimele;

34.rõhutab, et teatavad e‑kaubanduse kasvavad suundumused tekitavad muret seoses ELi mittekuuluvatest riikidest pärit kaupadega, mis ei vasta ELi ohutus- ega kestlikkusnõuetele, mõjutades seega negatiivselt ELi VKEsid; tunneb heameelt komisjoni teatise „Terviklik ELi meetmepakett turvalise ja kestliku e-kaubanduse toetuseks“ üle ning palub komisjonil selles esitatud soovitused kiiresti ellu viia;

35.toonitab, et ühtlustatud tehnilised standardid on ülimalt olulised kaupade vabaks liikumiseks ühtsel turul, tagades tooteohutuse, kvaliteedi ja toimivuse kõigis liikmesriikides; rõhutab, et standardid peavad kajastama liidu huve, poliitikaeesmärke ja väärtusi, võttes arvesse kõigi sidusrühmade seisukohti; lisab, et Euroopa Liidu Kohtu hiljutises otsuses Kohtuotsus, 5. märts 2024, Public.Resource.Org Inc. vs. Right to Know CLG, C‑588/21 P, EU:C:2024:201. tunnistatakse ELi õiguse osaks olevate ühtlustatud standardite lisaväärtust nende õiguslike tagajärgede tõttu ja sätestatakse, et need tuleks teha vabalt kättesaadavaks; rõhutab vajadust parandada standardimisraamistiku paindlikkust, eelkõige uute roheliste ja digitaalsete väärtusahelate puhul, ning aidata tööstusel säilitada peamistel tehnoloogiaturgudel konkurentsivõime;

36.on seisukohal, et EL peab tegema suuremaid jõupingutusi, et luua liikmesriikide ja riiklike standardiorganisatsioonidega uus mehhanism, et jagada teavet ning koordineerida ja tugevdada Euroopa lähenemisviisi rahvusvahelise standardimistegevuse suhtes; nõuab kiireid meetmeid ELi standardimisraamistiku ajakohastamiseks, et kiirendada standardimisprotsessi eesmärgiga tagada selliste harmoneeritud standardite kiire avaldamine, mille puhul eeldatakse vastavust ja mis on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, mille eesmärk on toetada ülemaailmset kaubandust, ergutades samal ajal tööstuse, eelkõige VKEde suuremat osalemist;

37.rõhutab vajadust tugevdada ühtse turu välismõõdet, et kaitsta ELi strateegilist autonoomiat ja ülemaailmset mõju, ning tunneb heameelt ELi kandidaatriikide järkjärgulise integreerumise üle ühtsele turule, pidades silmas nende tulevast ELi liikmesust; rõhutab, et ELi kõrged regulatiivsed standardid võivad moodustada ülemaailmse võrdlusaluse ja neid tuleb tulemuslikult jõustada, et tagada Euroopa ettevõtjatele võrdsed tingimused; kutsub komisjoni üles intensiivistama regulatiivset dialoogi ja poliitilist koostööd teiste asjaomaste ELi mittekuuluvate riikidega, et teha kindlaks ühised probleemid ja püüda luua ühismeetmeid, eelkõige seoses e‑kaubanduse, digivaldkonna normide ja tarbijatega;

38.kordab oma nõudmist, et praegu kehtiva ELi-Ukraina assotsieerimislepingu rakendamisel tehtava töö ja ühinemisläbirääkimiste protsessi vahel oleks uuenduslik, vastastikku täiendav ja paindlik koostoime, mis võimaldaks Ukraina järkjärgulist integreerimist ELi ühtsele turule ja valdkondlikesse programmidesse;

39.tunnistab, et geopoliitilised pinged, kliimamuutused, probleemid ELi konkurentsivõimes ja majanduslikud erinevused kujutavad endast märkimisväärset ohtu ühtse turu terviklikkusele; nõuab ühtse turu tugevdamiseks jõulist, koordineeritud ja strateegilist poliitilist reageerimist;

40.nõuab ühtse turu arengu jätkumist, et tegeleda nii seniste põhjendamatute takistuste kui ka tekkivate kaubandusprobleemidega; on seisukohal, et õigusliku killustatuse kaotamine, lihtsustamise edendamine, halduskoormuse märkimisväärne vähendamine, täitmise tagamise tõhustamine ja vastupidavate tarneahelate tagamine on äärmiselt olulised ELi konkurentsieelise ja õiglaste turutingimuste säilitamiseks ning ühtse turu tõhustamiseks; rõhutab, kui oluline on konsulteerida nendes protsessides kõigi asjaomaste sidusrühmadega;

41.rõhutab digiülemineku, ringmajanduse ja ülemaailmsete majandusmuutustega kohanemise tähtsust ELi pikaajalise majandusliku dünaamilisuse tagamisel;

42.kordab, et ühtse turu sise- ja välismõõtme tugevdamine on ülimalt oluline ELi strateegilise autonoomia ja konkurentsivõime säilitamiseks;

43.nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon võtaks eeltoodut arvesse tulevases uues ühtse turu strateegias, mis on kavandatud 2025. aasta juuniks, 2030. aasta tarbijakaitse tegevuskavas, mis on kavandatud 2025. aasta lõpuks, ja digitaalse õigluse õigusaktis, mis on kavandatud 2026. aastaks;

44.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.