(10)Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal, olenemata selle loomise viisist, sealhulgas tehisintellekti kasutades, hõlmab sageli visuaalseid materjale, milles kujutatakse laste seksuaalset kuritarvitamist täiskasvanute poolt. See võib samuti hõlmata kujutisi lastest, kes on kaasatud ühemõtteliselt seksuaalsesse tegevusse, või nende intiimkehaosadest, kui selliseid visuaalseid materjale toodetakse või kasutatakse eelkõige seksuaalsel eesmärgil ning kasutatakse ära lapse teadmisel või teadmata. Lisaks hõlmab laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali mõiste samuti realistlikke kujutisi lapsest, kes on kaasatud või on kujutatud kaasatuna ühemõtteliselt seksuaalsesse tegevusse eelkõige seksuaalsel eesmärgil, ja nn käsiraamatuid, mille eesmärk on anda nõu, suuniseid või juhiseid selle kohta, kuidas luua, levitada või omandada laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali ning kuidas lapsi seksuaalselt kuritarvitada või seksuaalselt ära kasutada või lapsi ahvatleda.

(11)Uuringud on näidanud, et laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali leviku piiramine ei ole oluline mitte ainult selleks, et vältida kuritarvitamist kujutavate piltide ja videote levitamisega seotud taasohvristamist, vaid see on ka süütegude toimepanijatega seotud oluline ennetusvorm, sest juurdepääs laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavale materjalile on sageli esimene samm füüsilise kuritarvitamise suunas, olenemata sellest, kas materjal kujutab tegelikku või lihtsalt realistlikku kuritarvitamist ja ärakasutamist. Jätkub selliste tehisintellekti rakenduste arendamine, mis suudavad luua realistlikke kujutisi, mida ei ole võimalik eristada tegelikest kujutistest, ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavate, tehisintellekti või muude infotehnoloogiliste vahendite abil loodud nn süvavõltsingute (piltide, pseudofotode ja videote) arv kasvab lähiaastatel eeldatavasti hüppeliselt. Lisaks ei ole kehtiva määratlusega täielikult hõlmatud selliste liit-, laiendatud ja virtuaalreaalsuse keskkondade väljatöötamine, kus kasutatakse avatari, sealhulgas sensoorset tagasisidet, nt selliste seadmete abil, mis võimaldavad tajuda puudutust. Sõnaselge viite lisamine „mis tahes vahenditega“ loodud esitustele ning viide „reproduktsioonidele ja esitustele“ „olenemata loomise või manipuleerimise viisist“ peaks tagama, et laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali määratlus hõlmab neid ja tulevasi tehnoloogilisi lahendusi piisavalt tehnoloogianeutraalsel ja seega tulevikukindlal viisil.

(12)Laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud süütegude ennetamiseks peaks laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali määratlus hõlmama juhiseid selle kohta, kuidas lapsi seksuaalselt kuritarvitada või ära kasutada, olenemata selliste juhiste esitamise vormist. Nendes juhistes, sealhulgas käsiraamatute kujul, antakse nõu selle kohta, kuidas lapsi leida, peibutada ja kuritarvitada ning kuidas hoiduda tuvastamisest ja kohtu alla sattumisest, või antakse juhiseid selle kohta, kuidas luua, levitada või omandada laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali. Digitaalseid mudeleid või viipu, mis võimaldavad luua tehisintellekti abil laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali, tuleks samuti käsitada juhistena selle kohta, kuidas lapsi seksuaalselt kuritarvitada või ära kasutada, ning need kuuluvad seetõttu laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali määratluse alla. Kuna selliste käsiraamatutega lõhutakse barjääri, mis ei lase süüteo toimepanijal tegutsema hakata, ja pakutakse vajalikku oskusteavet, aitavad need süüteo toimepanijad tegudele õhutada ja toetavad seksuaalse kuritarvitamise toimepanemist. Pedofiili käsiraamatute levik veebis on juba sundinud mõningaid liikmesriike muutma oma kriminaalõigust ning kriminaliseerima sõnaselgelt selliste juhiste omamise ja levitamise. Vähese ühtlustamise tagajärjel on kaitse tase ELis ebaühtlane.

(14)Materiaalõiguslike kriminaalõiguse normide vastuvõtmisel peaks liit tagama asjaomaste õigusaktide ühtsuse, eelkõige karistuste määra osas. Kuna käesolev direktiiv sisaldab erakordselt palju eri süütegusid, on erinevate raskusastmete kajastamiseks vaja, et karistuste määrad oleksid diferentseeritud täpsemalt, kui liidu õigusaktides peaks tavaliselt olema sätestatud. Käesoleva direktiiviga tuleks tagada, et tehnoloogiapõhiste süütegude suhtes kohaldatakse samu karistusi kui muude süütegude suhtes, kuna nende süütegude raskusaste ja nendest tingitud trauma on samaväärsed.

(15)Laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise raskete vormide suhtes tuleks kohaldada tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. Kõnealused rasked vormid hõlmavad eelkõige laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise erinevaid vorme, mida soodustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine, näiteks internetis laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil suhtlusvõrkude ja jututubade abil. Samuti tuleks laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali mõiste selgemalt määratleda ja ühtlustada see määratlus rahvusvahelistes õigusaktides kasutatavaga. Üldisemalt tuleks käesolevas direktiivis kasutatud terminid viia kooskõlla tunnustatud rahvusvaheliste standarditega, nagu asutustevahelise töörühma poolt 28. jaanuaril 2016 Luxembourgis vastu võetud terminoloogiasuunised laste kaitseks seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest. Lisaks peaksid käesoleva direktiivi tõhusamaks rakendamiseks liikmesriigid ühtlustama ja ajakohastama oma riigisisese õiguse keelekasutust, et viia see vastavusse käesoleva direktiivi keelekasutusega. Olulise esmase meetmena tähendab see mõiste „lasteporno“ asendamist mõistega „laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal“.

(20)Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali kontekstis võimaldab termin „õigusvastane“ pakkuda liikmesriikidel kaitset sellise materjaliga seotud tegevuse suhtes, mis võib endast kujutada laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali, kuid millel on näiteks meditsiini- või teadusalane või samalaadne eesmärk. Lisaks ei välista termin „õigusvastane“ õiguskaitset ega samalaadseid asjakohaseid põhimõtteid, mis vabastavad isiku vastutusest teatavatel tingimustel. Samuti võimaldab see riigi õiguspädevuse raames toimuvat tegevust, näiteks juhul, kui laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali valdavad õiguspäraselt ametiasutused selleks, et viia läbi kriminaalmenetlust või ära hoida, avastada või uurida kuritegusid, ning selliste organisatsioonide nagu vihjeliinide tegevust, mis võitlevad avalikes huvides laste seksuaalse kuritarvitamise vastu, kui organisatsiooni on volitanud selle liikmesriigi pädevad asutused, kus organisatsioon on asutatud. Kõnealuse tegevuse hulka kuulub eeskätt veebikasutajatelt ja teistelt laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevatelt organisatsioonidelt teadete vastuvõtmine sellise materjali kohta, mille suhtes on kahtlus, et see on laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal, nende teadete analüüsimine ja koostamine, sealhulgas teadetes osutatud materjali majutamise asukoha kindlaksmääramine, samuti otsingute tegemine laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali levitamise tuvastamiseks.

(22)Lapse ahvatlemine seksuaalsel eesmärgil on interneti kontekstis iseärane oht, sest Internet pakub kasutajatele ennenägematut anonüümsust, sest neil on võimalus varjata oma tegelikku isikut ja tundemärke, näiteks vanust. Viimase kümne aasta jooksul on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine andnud süütegude toimepanijatele võimaluse saada lastega kontakti üha lihtsamalt, kusjuures suhtlus algab sageli sellega, et süüteo toimepanija ahvatleb lapse kompromiteerivasse olukorda reaal- või virtuaalmaailmas, näiteks teeseldes, et on lapse eakaaslane, või pettes või meelitades last muul viisil. Kuna võimalused lastele juurde pääseda on suurenenud, on hakanud kiiresti levima sellised nähtused nagu seksuaalne väljapressimine. Seksuaalne väljapressimine lastelt viitab teole, millega ähvardatakse levitada lapsohvrit kujutavat intiimset materjali, et saada raha, laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali või muus vormis tulu, ähvardades seda materjali jagada ilma kujutatud isiku nõusolekuta, mis mõjutab nii seksuaalse enesemääramise east nooremaid lapsi kui ka sellesse ikka jõudnud lapsi. Viimastel aastatel on esile kerkinud palju organiseeritud kuritegelikke rühmitusi, kes tegelevad rahalise kasu saamiseks seksuaalse väljapressimisega ja on eeskätt sihikule võtnud teismelised poisid, mis on toonud kaasa mitu juhtumit, kus need lapsed on endalt elu võtnud. Seepärast on äärmisel oluline, et kõik need nähtused oleksid liikmesriikide õiguses asjakohaselt reguleeritud. Samal ajal tunnistavad liikmesriigid, kui oluline on võidelda lapse seksuaalsel eesmärgil ahvatlemisega ka väljaspool internetti, eelkõige siis, kui see ei toimu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil. Liikmesriike ergutatakse kriminaliseerima sellist tegevust, kus lapse ahvatlemine süüteo toimepanijaga kohtumiseks seksuaalsel eesmärgil toimub lapse juuresolekul või läheduses, nagu spetsiaalne ettevalmistus süüteoks, katse käesolevas direktiivis osutatud süütegusid toime panna, või kui selline tegevus on seksuaalse kuritarvitamise erivorm. Sõltumata sellest, milline õiguslik lahendus valitakse alaealiste off-line-ahvatlemise kriminaliseerimiseks, peaksid liikmesriigid tagama, et nad viivad selliste süütegude toimepanijate suhtes läbi kriminaalmenetluse.

(23)Võttes arvesse tehnoloogia arengut viimasel ajal ning eelkõige tehisintellekti ning liit-, laiendatud ja virtuaalreaalsuse keskkondade väljatöötamist, on tungiv vajadus tegeleda tulemuslikumalt laste ahvatlemise probleemiga ja hinnata korrapäraselt õigusraamistikku: laste ahvatlemise kriminaliseerimisel ei tohiks piirduda suuliste vestluste, tekstivestluste ja e-kirja teel peetavate vestlustega, vaid hõlmata tuleks ka kontaktid, suhtlus või kohtumised, mis toimuvad reaal- või virtuaalmaailmas, sealhulgas liit-, laiendatud või virtuaalreaalsuse keskkonnas, samuti laste ulatuslik ahvatlemine selleks treenitud juturobotite abil, kuna tehisintellekti rakenduste prognoositavat arengut silmas pidades eeldatakse selle nähtuse laiemat levikut. Seetõttu tuleks väljendit „info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil“ mõista piisavalt laialt, et hõlmata kõik need suundumused tehnoloogia arengus.

(24)Käesoleva direktiiviga ei reguleerita liikmesriikide poliitikat vastastikusel nõusolekul põhineva seksuaaltegevuse suhtes, mis võib hõlmata lapsi ja mida võib käsitada inimese arengu juurde kuuluva seksuaalsuse avastamisena, võttes arvesse erinevaid kultuurilisi ja õigustavasid ning laste ja teismeliste suhete loomise ja säilitamise uusi vorme, milleks muu hulgas kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. Liikmesriigid, kes kasutavad käesolevas direktiivis osutatud võimalusi, teevad seda oma pädevuse raames. Täpsemalt peaks liikmesriikidel olema võimalik vabastada kriminaliseerimisest vastastikusel nõusolekul põhinev seksuaaltegevus, milles osalevad üksnes seksuaalse enesemääramise ikka jõudnud lapsed, samuti eakaaslaste vastastikusel nõusolekul põhinev seksuaaltegevus. Liikmesriigid peaksid tagama, et eakaaslased on kaitstud süüdistuse esitamise eest vastastikusel nõusolekul põhineva ja mitteärakasutava seksuaalse tegevuse eest, tingimusel et puudub eakaaslastevahelise survestamise, usalduse kuritarvitamise või sõltuvuse element. Kõnealuse artikli muudatuste eesmärk on täpsustada erandi kohaldamisala, pidades silmas asjaolu, et mõned liikmesriigid näivad olevat tõlgendanud selle algset sõnastust liiga laialt (nt vabastades kriminaliseerimisest vastastikusel nõusolekul põhineva seksuaaltegevuse alaealise ja mis tahes vanuses täiskasvanu vahel, keda loetakse märkimisväärsest vanusevahest hoolimata „eakaaslasteks“). Seksuaalse enesemääramise vanusepiiriga seotud sätteid ei tohiks tõlgendada nii, et need mis tahes viisil piiravad seksuaalse enesemääramise ikka jõudnud laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise kriminaliseerimist, kuna ükski laps ei saa seksuaalse kuritarvitamisega nõustuda.

(25)Liikmesriigid peaksid oma riigisiseses õiguses nägema ette raskendavad asjaolud kooskõlas nende õigussüsteemis raskendavaid asjaolusid reguleerivate eeskirjadega. Raskendava asjaoluna tuleks arvesse võtta ohvri vanust, isiku seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi muutmiseks tehtavaid toiminguid (nn ümberpööramistoiming) ja asjaolu, et süütegu oli ajendatud ühest või mitmest Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 21 kaitstud põhjusest. Nad peaksid tagama, et kõnealused raskendavad asjaolud on kohtunikele kaalumiseks teada süütegude toimepanijatele karistuse määramisel, kuigi kohtunikud ei ole kohustatud kõnealuseid raskendavaid asjaolusid arvesse võtma. Raskendavaid asjaolusid ei peaks liikmesriikide õiguses ette nägema, kui see ei ole oluline, arvestades konkreetse süüteo laadi. Riigi tasandil tuleks hinnata käesolevas direktiivis ettenähtud eri raskendavate asjaolude olulisust eraldi iga käesolevas direktiivis osutatud süüteo puhul.

(26)Füüsilist või vaimset teovõimetust tuleks käesoleva direktiivi raames mõista kui seisundit, mis hõlmab ka uimastite, ravimite ja alkoholi või muu vaba tahet muuta võiva aine mõjust tulenevat füüsilist või vaimset teovõimetust. Teovõimetud isikud ei saa anda teadlikku ja vabatahtlikku nõusolekut, mistõttu toimub sellisel juhul seksuaaltegevus isiku tahte vastaselt.

(31)Laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ohvrid ei suuda sageli kuriteost teatada mitukümmend aastat pärast selle asetleidmist häbi, süütunde ja enesesüüdistamise tõttu, mille põhjuseks võib muu hulgas olla seksuaalset kuritarvitamist ümbritsev sotsiaalne ja kultuuriline häbimärgistamine, laste kuritarvitamise salajasus, kuriteo toimepanija ähvardav või süüdistav käitumine ja/või trauma. Laste erilise haavatavuse ja arengupiirangute tõttu ei pruugi nad täielikult aru saada, et toimunu oli kuritarvituslik, eriti kui kuritarvitaja oli usaldusväärne täiskasvanu. On võimalik, et üleelanud peavad jõudma täiskasvanuikka, et saavutada emotsionaalne küpsus tunnistamaks kuritarvitust kui sellist ja mõistmaks selle pikaajalist mõju. On võimalik, et trauma tagajärjel suruvad ohvrid kaitsemeetmena aastateks oma mälestused maha või blokeerivad need. Erinevalt muude vägivallakuritegude toimepanijatest jätkavad laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise toimepanijad tegutsemist kuni kõrge eani ja kujutavad endast jätkuvalt ohtu lastele. Seda silmas pidades saab laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega seotud kuritegusid tulemuslikult uurida ja nende eest süüdistusi esitada ning ohvritele asjakohast abi ja tuge pakkuda ainult juhul, kui kuritegude aegumistähtajad kaotatakse.

(34)Liikmesriigid peaksid julgustama iga isikut, kellel on teavet lapse seksuaalse kuritarvitamise või ärakasutamise kohta või kes seda kahtlustab, teatama sellest pädevatele asutustele. Eelkõige peaksid liikmesriigid tegema lastele kättesaadavaks teabe selle kohta, millised on võimalused kuritarvitamisest teatada, sealhulgas abitelefonide kohta, ning kasutama selleks noorte seas enim kasutusel olevaid suhtlusplatvorme. Iga liikmesriigi ülesanne on määrata kindlaks pädevad asutused, kellele saab sellistest kahtlustest teatada. Kõnealused pädevad asutused ei peaks olema seotud ainult lastekaitse- või asjakohaste sotsiaalteenuste osutamisega. Nn heas usus kahtlustamise nõude eesmärk peaks olema vältida, et kujutletavaid või tõele mittevastavaid asjaolusid esitatakse kuritahtlikel eesmärkidel.

(35)Jurisdiktsiooni käsitlevaid eeskirju tuleks muuta tagamaks, et lapsi seksuaalselt kuritarvitava või ära kasutava liidust pärit isiku suhtes saaks kriminaalmenetluse läbi viia isegi juhul, kui ta paneb kuriteo toime väljaspool liitu, eelkõige seksiturismi raames. Termini „laste seksuaalne ärakasutamine reisidel või turismis“ all tuleks mõista laste seksuaalset ärakasutamist isiku või isikute poolt, kes reisivad oma tavapärasest keskkonnast sihtkohta välismaal, kus neil on lastega seksuaalkontakt ja nad osalevad käesolevas direktiivis kirjeldatud süütegudes. Kui laste seksuaalne ärakasutamine reisidel või turismis toimub väljaspool liitu, ergutatakse liikmesriike taotlema olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste vahendite, sealhulgas väljaandmist käsitlevate kahe- või mitmepoolsete lepingute abil vastastikust abi või kohtumenetluse üleviimist, et parandada koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega laste seksuaalse ärakasutamise vastu võitlemiseks välismaal. Liikmesriigid peaksid edendama avatud dialoogi ja suhtlust liiduväliste riikidega, et oleks võimalik alustada asjakohaste riigisiseste õigusaktide kohaselt kriminaalmenetlust süütegudes kahtlustatavate suhtes, kes reisivad eesmärgiga lapsi reisidel või turismis seksuaalselt ära kasutada liidu piirest väljaspool.

(36)Meetmeid lapsohvrite igakülgseks kaitsmiseks võetakse lapsohvrite huvides, arvestades hinnangut nende vajadustele. Laste tulemuslik kaitse nõuab kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi. Kõik asjaomased ametiasutused ja teenistused peaksid töötama üheskoos, et last kaitsta ja toetada nii, nagu on laste huvides parim, ning asetama lapse oma töö keskmesse. Barnahusi mudel, mille järgi luuakse lapsesõbralik keskkond, kus töötavad kõigi asjaomaste valdkondade spetsialistid, on praegu kõige tänapäevasem näide lapsesõbralikust lähenemisviisist õiguskaitsele ja taasohvristamise vältimisele. Käesoleva direktiivi asjakohased sätted tuginevad selle mudeli põhimõtetele. Selle mudeli eesmärk on tagada, et kõigi laste puhul, kes on seotud laste kuritarvitamise või laste seksuaalse ärakasutamise uurimisega, viidaks läbi kvaliteetne hindamine lapsesõbralikus keskkonnas ning neile pakutaks asjakohast psühhosotsiaalset tuge ja lastekaitseteenuseid. Käesoleva direktiiviga püütakse tagada, et kõik liikmesriigid järgiksid neid ohvritele suunatud põhimõtteid ning looksid eakohased ja valdkonnaülesed lastekaitsestruktuurid, et pakkuda lapsohvritele tulemuslikku hooldust ja õigusabi, kuigi selles ei nõuta, et liikmesriigid rakendaksid Barnahusi mudelit kui sellist. Kui kriminaaluurimise toimetamiseks on vajalik lapse arstlik läbivaatus, näiteks selleks, et koguda tõendeid kuritarvitamise kohta, peaks see piirduma sellega, mis on rangelt vajalik, et last võimalikult vähe uuesti traumeerida. See nõue ei tohiks takistada muid arstlikke läbivaatusi, mis on vajalikud lapse heaoluks. Lapsohvritel peaks olema lihtne juurdepääs lapsesõbralikule õigusemõistmisele, õiguskaitsevahenditele ning meetmetele huvide konflikti lahendamiseks, kui lapse seksuaalne kuritarvitamine või ärakasutamine toimub perekonnas. Kui lapsele tuleks kriminaaluurimise või -menetluse käigus määrata eriesindaja, võib selleks olla ka juriidiline isik, institutsioon või asutus. Lisaks, kui lapsohvrid pöörduvad pädevate asutuste poole, tuleks neid kaitsta näiteks prostitutsiooni käsitlevates riigisisestes õigusaktides sätestatud karistuste eest. Ka osalemine kriminaalmenetluses ei tohiks võimaluse korral lapsohvritele põhjustada lisatraumat vestluste tõttu või süüteo toimepanijaga silmsideme tõttu. Kõiki menetluses osalevaid asutusi tuleks koolitada lapsesõbraliku õigusemõistmise alal. Hea arusaam lastest ja laste reageerimisest traumaatilistele üleelamistele aitavad kindlustada kvaliteetse tunnistuste võtmise ning vähendavad vajalike meetmete võtmisel lastele põhjustatavat stressi. Kui lapsohver või lapstunnistaja osaleb kriminaalmenetluses, peaks kohus menetluse läbiviimisel võtma täielikult arvesse tema vanust ja küpsust ning tagama, et menetlus on lapse jaoks ligipääsetav ja arusaadav. Lapse õigus olla ära kuulatud ja sisuliselt osaleda tuleks seada esikohale tagamaks, et lapse seisukohad kuulatakse ära ja neid austatakse kogu protsessi vältel.

(37)Liikmesriigid peaksid andma lapsohvritele ja üleelanud lastele spetsiaalselt nende vajadustele kohandatud igakülgset lühi- ja pikaajalist abi olenemata sellest, kas nad on esitanud ametliku kaebuse. Üleelanuna käsitatakse lapsena seksuaalset vägivalda kogenud isikut, olenemata tema õiguslikust seisundist ja sellest, kas ta on õigussüsteemis tunnistatud kuriteo ohvriks. Lapsele seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega tekitatud kahju on märkimisväärne ning sellega tuleks tegeleda võimalikult kiiresti pärast ohvri esmast kontakti ametiasutustega. Ohvrite viivitamatu abistamine enne kriminaaluurimist ja -menetlust ning nende ajal on oluline, et vähendada kuritarvitamisega seotud pikaajalist traumat. Selleks et hõlbustada kiiret abi andmist, sealhulgas asjakohaste tugiteenuste kindlakstegemist, peaksid liikmesriigid välja andma suunised ja protokollid tervishoiu-, haridus- ja sotsiaaltöötajatele, nende hulgas ka abitelefonide töötajatele. Seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega tekitatud kahju olemuse tõttu tuleks abi anda nii kaua, kui on vaja, et laps paraneks nii füüsilisel kui ka psühholoogilisel tasandil, ning abi võib vaja minna kuni täiseani. Tuleks kaaluda abi ja nõuannete andmise laiendamist lapsohvrite vanematele, hooldajatele või eestkostjatele – kui nad ei ole süüteoga seoses kahtlustatavate hulgas –, et aidata neil lapsohvrit kogu menetluse ajal toetada.

(39)Direktiivis 2012/29/EL on sätestatud ohvrite õigused kriminaalmenetluses, sealhulgas õigus kaitsele ja õigus saada otsus süüteo toimepanijalt ja mis tahes organisatsioonilt, kes vastutab laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise eest, hüvitise saamise kohta. Kuriteoohvrite õiguste direktiivi läbivaatamise ettepanekuga on ette nähtud kõigi ohvrite õiguste sihipärased muudatused. Lisaks kõnealuses direktiivis sätestatud õigustele tuleks seksuaalse kuritarvitamise, ärakasutamise ja laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali lapsohvritele tagada juurdepääs õigusnõustamisele ning, vastavalt ohvrite rollile asjaomases õigussüsteemis, esindamisele, sealhulgas hüvitise taotlemise eesmärgil. Sellist õigusnõustamist ja esindamist võiksid pädevad asutused pakkuda ka hüvitise taotlemiseks riigilt. Õigusnõustamise eesmärk on anda ohvritele võimalus saada teavet ja nõu nende käsutuses olevate erinevate võimaluste kohta. Õigusnõustamist peaks andma isik, kes on saanud vastava õigusliku koolituse, kuid kes ei pea tingimata olema jurist. Õigusnõustamist ja esindamist vastavalt ohvrite rollile asjaomases õigussüsteemis tuleks pakkuda liikmesriikide endi menetluste kohaselt tasuta vähemalt juhul, kui ohvril ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. Ohvrite hüvitise õiguse suhtes ei tohiks kohaldada aegumistähtaega.

(40)Määrusega [.../.../EL, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks]16 loodud ELi lastekaitsekeskus (edaspidi „ELi keskus“) peaks toetama liikmesriikide pingutusi ennetustegevuse ja ohvritele abi pakkumise vallas käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmisel. Nende eeskirjade kehtestamine ja ELi keskuse loomine põhjendamatu viivituseta on äärmiselt oluline, et ühtlustada ja tõhustada mitmesuguseid jõupingutusi laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamiseks ja tõkestamiseks kogu liidus. Keskus peaks aitama kaasa heade tavade vahetamisele liidus ja mujal. ELi keskus peaks soodustama dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel, et aidata välja töötada tipptasemel ennetusprogramme. Lisaks, tehes koostööd liikmesriikidega ja panustades laste seksuaalset kuritarvitamist ja seksuaalset ärakasutamist käsitlevate andmete kogumise standardimisse liidus, peaks ELi keskus aitama toetada tõenduspõhist poliitikat nii ennetuse kui ka ohvrite abistamise valdkonnas. Liikmesriigid peaksid oma riigisisesest korraldusest lähtudes asjakohasel viisil ning võttes arvesse vajadust minimaalse struktuuri ja kindlaksmääratud ülesannete järele looma riiklikud asutused või samaväärsed üksused, mis suudaksid hinnata laste seksuaalse kuritarvitamise suundumusi, koguda statistikat, mõõta laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamise ja tõkestamise meetmete tulemusi ning anda kõnealustest suundumustest, statistikast ja tulemustest korrapäraselt aru. Need riiklikud asutused peaksid tegutsema riikliku kontaktpunktina ja rakendama oma töös integreerivat eri sidusrühmi ühendavat lähenemisviisi. Lisaks peaksid liikmesriigid looma riiklikul tasandil vajalikud mehhanismid, et tagada tulemuslik koordineerimine ja koostöö kõigi asjaomaste avaliku ja erasektori osalejate vahel, kui töötatakse välja ja rakendatakse meetmeid, et ennetada ja tõkestada laste seksuaalset kuritarvitamist ja laste seksuaalset ärakasutamist nii internetis kui ka väljaspool seda, ning hõlbustada koostööd ELi keskuse ja komisjoniga. Kuna ELi keskus luuakse määrusega [.../.../EL, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks], tuleks kõiki sellele osutavaid käesoleva direktiivi sätteid kohaldada alates nimetatud määruse jõustumise kuupäevast.

__________________

16 COM (2022) 209, 11.5.2022.

(42)Liikmesriigid peaksid võtma meetmed, et ära hoida või keelata teod, mis on seotud laste seksuaalse kuritarvitamise edendamisega ning reisidel või turismis laste seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalse ärakasutamise edendamisega. Kaaluda võiks erinevaid ennetusmeetmeid, nagu turismitööstuse käitumisjuhendi ja isereguleerimismehhanismide koostamine ja tugevdamine, eetikakoodeksi või nn kvaliteedimärkide kehtestamine või selgesõnalise poliitika väljatöötamine turismiorganisatsioonide jaoks, kes võitlevad laste seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalse ärakasutamisega reisidel või turismis. Liikmesriigid peaksid kasutama ELi õiguse, riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute alusel nende käsutuses olevaid vahendeid, et hoida ära laste seksuaalset kuritarvitamist ja seksuaalset ärakasutamist turismis või reisimisel läbi oma territooriumi või oma territooriumi poole, eelkõige võttes kolmandatelt riikidelt asjakohase teabe saamisel sobivaid meetmeid, sealhulgas viies läbi täiendavaid kontrolle või kehtestades sisenemiskeelu määruse (EL) 2018/1861 (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas)17 alusel.

__________________

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kontrollide valdkonnas piiril ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1861/oj.

(43)Liikmesriigid peaksid välja töötama laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise tõkestamise poliitika, sealhulgas meetmed laste seksuaalse ärakasutamise kõikide vormide aluseks oleva nõudluse ja laste ohvriks langemise riski vähendamiseks, või neid tugevdama, kasutades selleks teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, muu hulgas kampaaniaid, mis on mõeldud vanematele, vabatahtlikele, hooldajatele, õpetajatele, haridustöötajatele, lastekaitsetöötajatele, sotsiaaltöötajatele ja perepõhise hoolduse töötajatele, juhendajate koolitajatele, õigustöötajatele, perekonnaasjade kohtunikele, eesliini politseinikele, tervishoiutöötajatele, usukogukondade juhtidele ja ühiskonnale laiemalt, ning teadus- ja haridusprogramme, sealhulgas seksuaalharidust. Kõnealuste meetmete puhul peaksid liikmesriigid kasutama lapse õigustel põhinevat lähenemist. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et lastele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniad oleksid sobivad ja piisavalt lihtsasti mõistetavad ning kohandatud vastavalt eri vanuserühmadesse kuuluvate laste, sealhulgas eelkooliealiste laste ja eriti haavatavate laste, sealhulgas vaimse, intellekti-, meele- või füüsilise puudega laste, rändetaustaga laste (nii saatjata kui ka saatjaga) ning seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja soolise eneseväljenduse või sootunnustega seotud tavanormidele mittevastavate laste erivajadustele. Ennetusmeetmetes tuleks laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise nähtusele läheneda terviklikult, käsitledes selle mõõdet internetis ja päriselus ning kaasates kõik asjaomased sidusrühmad. Eelkõige internetis toimuvaga seoses peaksid meetmete hulka kuuluma digikirjaoskuse arendamine, sealhulgas kriitikavõime digimaailma suhtes, mis võimaldaks kasutajatel veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise katseid ära tunda ja nendele reageerida, otsida abi ja sellise kuritarvitamise toimepanekut ennetada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ennetamisele laste puhul, keda hooldatakse rühmaasutuses ja kes ei ole perepõhisel hooldusel. Kui seda ei ole veel tehtud, siis tuleks kaaluda spetsiaalsete usaldus- või vihjeliinide loomist. Lastel peaks olema võimalik saada nende kanalite kaudu teavet ja nõu artiklites 3–8b osutatud süütegude kohta.

välja jäetud

(50)Süüdi mõistetud süüteo toimepanija puhul tuleks ajutiselt või alaliselt tõkestada vähemalt kutsetegevust ja vabatahtlikku tegevust, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, kui see on põhjendatud süütegude toimepanijate ohtlikkuse ja süütegude kordumise riskiga, või tegevust organisatsioonis, mis tegutseb laste heaks, või organisatsioonis, mis tegeleb laste seksuaalse kuritarvitamise tõkestamisega avalikes huvides. Kui tööandja värbab isikuid sellisele tööle, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, peaks ta taotlema teavet laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude eest karistusregistrisse kantud kehtivate karistuste või õiguste äravõtmise kohta. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks tööandja mõiste hõlmama ka isikuid, kes juhivad vabatahtliku tööga tegelevat organisatsiooni, mis on seotud laste järelevalve või hooldusega ning eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, sealhulgas kogukonnas sellistes kohtades nagu koolid, haiglad, hoolekandeasutused, spordiklubid ja usukogukonnad. Sellise teabe edastamise viis, näiteks juurdepääs teabele asjaomase isiku kaudu, samuti teabe täpne sisu, korraldatud vabatahtliku töö ning lastega otseste ja korrapäraste kontaktide tähendus tuleks sätestada vastavalt riigisisesele õigusele. Ühelt pädevalt asutuselt teisele edastatud teave peaks siiski sisaldama vähemalt kõiki asjakohaseid andmeid, mida liikmesriik säilitab oma riiklikus karistusregistris, ning kõiki asjakohaseid andmeid, mida on lihtne saada kolmandatest riikidest, näiteks teavet, mida saab Ühendkuningriigilt ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu19 kolmanda osa IX jaotise kohaselt loodud kanali kaudu.

__________________

19 ELT L 149, 30.4.2021, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2021/689(1)/ojhttp://data.europa.eu/eli/agree_internation/2021/689(1)/oj.

(52)Kui konkreetne teave ei ole Euroopa karistusregistrite infosüsteemis (ECRIS) kättesaadav või ei ole ECRISes veel kättesaadav, näiteks teave rikkumisi toime pannud kolmandate riikide kodanike kohta, siis peaksid liikmesriigid kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/81620 täieliku rakendamiseni kasutama muid kanaleid, et anda kogu asjakohane teave tööandjatele, kes võtavad inimese tööle töökohale, mis hõlmab otsest ja korrapärast kontakti lastega. Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole ühtlustada eeskirju, mis puudutavad asjaomase isiku nõusolekut karistusregistrite teabe vahetamisel, st kas niisugune nõusolek on vajalik või mitte. Käesoleva direktiiviga ei kehtestata uut kohustust muuta vastavat riigisisest õigust ega menetlust, sõltumata sellest, kas selline nõusolek on riigisisese õiguse kohaselt nõutav.

__________________

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/816, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/816/oj.

Käesolev direktiiv kehtestab miinimumeeskirjad, millega määratletakse kuriteokoosseisud ja karistused laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise, laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali ning lapse seksuaalsel eesmärgil ahvatlemise korral, sealhulgas juhul, kui tegu pandi toime info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil. Samuti kehtestab direktiiv sätted, et tugevdada kõnealuste kuritegude tõkestamist ja kuriteoohvrite kaitset.

a)materjal, milles kujutatakse last, kes on kaasatud tegelikku või jäljendatud ühemõtteliselt seksuaalsesse tegevusse;

b)lapse intiimkehaosade mis tahes vahenditega kujutamine eelkõige seksuaalsel eesmärgil;

c)materjal, milles kujutatakse lapsena näivat isikut, kes on kaasatud tegelikku või jäljendatud ühemõtteliselt seksuaalsesse tegevusse, või lapsena näiva isiku intiimkehaosade kujutamine eelkõige seksuaalsel eesmärgil;

d)mis tahes realistlik kujutis, pseudofoto või reproduktsioon lapsest, kes on kaasatud ühemõtteliselt seksuaalsesse tegevusse, või lapse intiimkehaosadest, või sellise lapse või lapse intiimkehaosade esitamine eelkõige seksuaalsel eesmärgil, olenemata loomise või manipuleerimise viisist, sealhulgas kasutades tehisintellekti, süvavõltsingutehnoloogiat või liit-, laiendatud või virtuaalreaalsuse keskkondi;

e)materjal, olenemata selle vormist, mille eesmärk on anda nõu, suuniseid või juhiseid selle kohta, kuidas panna toime artiklites 3–8b osutatud süütegusid, sealhulgas juhised tehisintellektisüsteemide kohta;

4)„laste ärakasutamine prostitutsioonis“ – lapse kasutamine seksuaaltegevuse eesmärgil, kui lapse osalemise eest seksuaaltegevuses antakse või lubatakse raha või muus vormis hüvitist, tulu, eelist, kasu või tasu, sõltumata sellest, kas nimetatud makse, lubadus, tulu, eelis, kasu või tasu antakse lapsele või kolmandale isikule;

5)„laste seksuaalset kuritarvitamist sisaldav etteaste“ – ühest või enamast inimesest koosnevale publikule suunatud elav esitus, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel:

a)lapsest, kes on kaasatud tegelikku või jäljendatud ühemõtteliselt seksuaalsesse teosse või tegevusse, või

b)eelkõige seksuaalsel eesmärgil lapse intiimkehaosadest;

8)„eakaaslased“ – isikud, kes sarnanevad omavahel vanuse ning psühholoogilise ja füüsilise arengu ning küpsuse poolest.

Laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud süüteod

1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada lõigetes 2–8 osutatud tahtlike tegude karistatavus.

2.Isikule, kes näitab seksuaaltegevust seksuaalsel eesmärgil lapsele, kes ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, või lapsele, kes on jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka ja ei nõustu teoga, sealhulgas näitab lapsele pornograafilist sisu, isegi kui ta ei pea selles osalema, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt üheaastane vangistus.

3.Isikule, kes näitab seksuaalset kuritarvitamist seksuaalsel eesmärgil lapsele, kes ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, või lapsele, kes on jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka ja ei nõustu teoga, isegi kui ta ei pea selles osalema, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kaheaastane vangistus.

4.Lapsega, kes ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, seksuaaltegevuses osalemise eest või lapse kaasamise eest seksuaaltegevusse teise isikuga või tema endaga määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kümneaastane vangistus.

a)lapse suhtes saavutatud usaldust, võimu või mõju kuritarvitatud, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt 12-aastane vangistus; või

b)lapse eriti kaitsetut, eelkõige vaimse, intellekti-, meele- või füüsilise puude või sõltuvussuhte tõttu tekkinud olukorda kuritarvitatud, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt 12-aastane vangistus; või

c)kasutatud sundi, jõudu, kehalist või psühholoogilist vägivalda, väljapressimist või muid ähvardusi, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt 14-aastane vangistus;

6.Sundi, jõudu või ähvardusi kasutades lapse sundimise eest seksuaaltegevusse kolmanda isikuga või tema endaga määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt 14-aastane vangistus.

7.Järgmiste tahtlike tegude eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt 16-aastane vangistus:

8.Lõikes 7 osutatud liiki teo eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt 16-aastane vangistus, kui laps on jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka ja ei nõustu teoga.

9.Lõigete 2, 3, 4 ja 8 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et:

a)tahtevastase teo all mõistetakse tegu, mis pannakse toime ilma lapse nõusolekuta või mille puhul laps ei saa oma vaba tahet kujundada lõikes 5 osutatud asjaolude tõttu või muude asjaolude tõttu, sealhulgas tulenevalt lapse füüsilisest või vaimsest seisundist, näiteks sellest, et ta on teadvusetu, uinunud, joobes, üllatunud, kangestunud olekus, või tulenevalt haigusest või kehavigastusest;

c)nõusoleku puudumist ei saa ümber lükata asjaoluga, et laps vaikib või ei avalda sõnades ega füüsiliselt vastupanu, ega tema varasema või praeguse seksuaalse käitumisega või varasema või praeguse suhtega süüteo toimepanijaga.

Laste seksuaalse ärakasutamisega seotud süüteod

1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada lõigetes 2–7a osutatud tahtlike tegude karistatavus.

2.Lapse seksuaalset kuritarvitamist sisaldavas etteastes osalema panemise või osalemiseks värbamise eest või sellest majandusliku kasu teenimise eest või lapse muul viisil kõnealusel eesmärgil ärakasutamise eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kuueaastane vangistus.

3.Lapse seksuaalset kuritarvitamist sisaldavas etteastes osalema panemise eest, kasutades sundi või jõudu või last sel eesmärgil ähvardades, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt üheksa-aastane vangistus.

4.Lapse osalusel toimuva laste seksuaalset kuritarvitamist sisaldava etteaste teadliku jälgimise eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kolmeaastane vangistus.

5.Lapse prostitutsioonis ärakasutamise või prostitutsioonis ärakasutamiseks värbamise eest või sellest majandusliku kasu teenimise eest või lapse muul viisil kõnealusel eesmärgil ärakasutamise eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt 12-aastane vangistus.

6.Lapse prostitutsioonis ärakasutamise eest, kasutades sundi või jõudu või last sel eesmärgil ähvardades, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt 14-aastane vangistus.

7.Prostitutsioonis ärakasutamise raames lapsega seksuaaltegevuses osalemise eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt 12-aastane vangistus.

2.Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali omandamise ja valdamise eest, sealhulgas artikli 2 punkti 3 alapunktis d osutatud materjali valdamise eest isiklikuks tarbeks, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kaheaastane vangistus.

3.Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavale materjalile info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil teadlikult juurdepääsu taotlemise eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kaheaastane vangistus.

4.Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali turustamise, levitamise ja edastamise eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt nelja-aastane vangistus.

5.Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali pakkumise, tarnimise ja kättesaadavaks tegemise eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt nelja-aastane vangistus.

6.Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali tootmise eest, sealhulgas artikli 2 punkti 3 alapunktis d osutatud materjali tootmise eest isiklikuks tarbeks, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kaheksa-aastane vangistus.

Lõike 1 kohaldamisel ei loeta lõigetes 2 ja 3 osutatud tegusid ning lõikes 4 osutatud edastamist toimepanduks õigusvastaselt, eelkõige juhul, kui teo pani toime liikmesriigis asukohta omav organisatsioon, näiteks vihjeliin, mis võitleb avalikes huvides laste seksuaalse kuritarvitamise vastu ja millele on selle liikmesriigi pädevad asutused andnud loa, või kui tegu on toime pandud sellise organisatsiooni nimel ja vastutusel, eeldusel et kõnealune tegevus toimus loas sätestatud tingimuste kohaselt.

Need tingimused hõlmavad nõuet, et selliseid lube saavatel organisatsioonidel on vajalikud teadmised ja nad on sõltumatud, et on olemas asjakohased aruandlus- ja järelevalvemehhanismid, millega tagatakse, et organisatsioonid tegutsevad kiiresti, hoolikalt ja avalikes huvides, ning et organisatsioonid kasutavad loaga hõlmatud meetmete elluviimiseks turvalisi sidekanaleid.

8.Liikmesriigid loovad õigusraamistiku laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevatele organisatsioonidele, millele on osutatud lõikes 7, ning tagavad, et selliste organisatsioonide poolt liikmesriigi pädevatelt asutustelt saadud load võimaldavad kõiki järgmisi tegevusi:

a)ohvritelt, internetikasutajatelt või teistelt laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevatelt organisatsioonidelt saadud teadete vastuvõtmine sellise materjali kohta, mille suhtes on kahtlus, et see on laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal, ja selle analüüsimine;

b)ebaseadusliku sisu kohta saadud teatest viivitamata teatamine selle liikmesriigi õiguskaitseasutustele, kus materjali majutatakse;

c)koostöö tegemine laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevate organisatsioonidega, kellel on vastavalt punktile a õigus võtta vastu teateid sellise materjali kohta, milles suhtes on kahtlus, et see on laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal, liikmesriigis või kolmandas riigis, kus materjali majutatakse;

d)otsingute tegemine veebimajutusteenuste üldsusele juurdepääsetavas materjalis, et tuvastada laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali levitamine, kasutades punktis a osutatud teateid sellise materjali kohta, milles suhtes on kahtlus, et see on laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal, või ohvri taotlusel.

a)artikli 3 lõikes 4, 5, 6 või 7, artiklis 4 või artikli 5 lõikes 6 osutatud süüteo toimepaneku eesmärgil muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu ettepaneku tegemise eest kohtuda lapsega internetis või väljaspool internetti, kui kõnealusele ettepanekule järgnes konkreetne tegu, mis võiks viia sellise kohtumiseni, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt üheaastane vangistus;

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et täiskasvanu poolt artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud süüteo toimepaneku eesmärgil muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu tehtud katse eest ahvatleda last, et pakkuda lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt üheaastane vangistus.

esimeses lõigus osutatud teo eest, kui see on toime pandud, kasutades sundi, jõudu või ähvardusi, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kaheaastane vangistus.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et täiskasvanu poolt artikli 4 lõigetes 2 ja 5 osutatud süüteo toimepaneku eesmärgil muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu tehtud katse eest panna laps osalema laste seksuaalset kuritarvitamist sisaldavas etteastes või teda seksuaalselt ära kasutada määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kolmeaastane vangistus.

Esimeses lõigus osutatud teo eest, kui see on toime pandud, kasutades sundi, jõudu või ähvardusi, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kuueaastane vangistus.

Seksuaalse kuritarvitamise või ärakasutamise toimepanemisele ahvatlemine, sealhulgas reaalajas voogedastusega

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikule tahtlikult raha või muus vormis tasu lubamise või andmise eest artikli 3 lõigetes 4, 5, 6, 7 ja 8, artikli 4 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 5 lõikes 6 loetletud süütegude toimepanemiseks, sealhulgas nende reaalajas voogedastus, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt viieaastane vangistus.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–7 nimetatud süütegude toimepaneku hõlbustamiseks või soodustamiseks kavandatud infoühiskonna teenuse tahtliku käitamise või haldamise eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kümneaastane vangistus.

1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–8b osutatud süütegudele kihutamine ja kaasaaitamine on karistatav.

2.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada artikli 3 lõigetes 4, 5, 6, 7 ja 8, artikli 4 lõigetes 2, 3, 5, 6 ja 7, artikli 5 lõigetes 4, 5 ja 6, artiklis 7 ning artiklis 8b osutatud süütegude toimepanemise katse karistatavus.

1.Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõigete 2, 4 ja 7 raames sätestatakse kriminaliseerimisest erand vastastikusel nõusolekul põhinevate seksuaaltegevuste suhtes eakaaslaste vahel, tingimusel et puudub eakaaslastevahelise usalduse kuritarvitamise või vastastikuse sõltuvuse element.

2.Liikmesriigid tagavad, et artikli 4 lõike 4 raames sätestatakse kriminaliseerimisest erand vastastikusel nõusolekul põhinevate seksuaalsuhete raames toimuva etteaste puhul, kui laps on jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka või kui etteaste toimub eakaaslaste vahel, kui kõnealused teod ei hõlma kuritarvitamist ega ärakasutamist ning kui etteaste eest ei anta raha ega muus vormis hüvitist ega tasu.

Liikmesriigid tagavad, et artikli 5 lõigete 2, 3, 4 ja 6 raames sätestatakse kriminaliseerimisest erand sellise materjali tootmise, omandamise või valdamise või sellele juurdepääsu puhul, mis hõlmab ainult:

kui see materjal on toodetud ja seda vallatakse hõlmatud laste nõusolekul ning üksnes asjaomaste isikute isiklikuks tarbeks, tingimusel et puudub eakaaslastevahelise usalduse kuritarvitamise või vastastikuse sõltuvuse element.

4.Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 raames sätestatakse kriminaliseerimisest erand eakaaslastevaheliste ettepanekute, vestluste, kontaktide või teabevahetuse puhul, tingimusel et puudub eakaaslastevahelise usalduse kuritarvitamise või vastastikuse sõltuvuse element.

Käesoleva artikli lõigete 1–4 tähenduses loetakse, et seksuaalse enesemääramise ikka jõudnud laps on andnud tegevuseks nõusoleku üksnes juhul, kui nõusolek anti vabatahtlikult ja selgelt ning teadlikult ja ühemõtteliselt lapse vaba tahte tulemusena, lapse vaba tahte tulemusena hinnatuna kaasnevate asjaolude kontekstis, nagu on määratletud artikli 2 punktis 2a. Seksuaalse enesemääramise ikka jõudnud last ei loeta nõusoleku andnuks, kui laps ei saanud oma vaba tahet kujundada artikli 3 lõikes 5 osutatud asjaolude tõttu või muude asjaolude tõttu, sealhulgas tulenevalt lapse füüsilisest või vaimsest seisundist, näiteks sellest, et ta oli teadvusetu, uinunud, joobes, üllatunud, kangestunud olekus, või tulenevalt haigusest või kehavigastusest.

Nõusoleku puudumist ei saa ümber lükata asjaoluga, et laps vaikib või ei avalda sõnades ega füüsiliselt vastupanu, ega tema varasema seksuaalse käitumisega või varasema või praeguse suhtega süüteo toimepanijaga.

6.Intiimse pildi, video või sarnase materjali jagamist vastastikusel nõusolekul ei saa tõlgendada nõusolekuna sama pildi, video või sarnase materjali edasiseks jagamiseks või levitamiseks, sealhulgas manipuleeritud või muudetud versioonis. Mis tahes edasine jagamine või levitamine algse saaja või muu osalise poolt eeldab kujutatud isiku sõnaselget ja teadlikku nõusolekut.

a)süütegu pandi toime lapse suhtes, kes oli mis tahes eriti kaitsetus olukorras, näiteks väikelaps, vaimse, intellekti-, meele- või füüsilise puudega laps või laps, kellelt on võetud vabadus või kelle vabadust on piiratud, või sõltuvussuhtes laps, või lapse füüsilise või vaimse teovõimetuse tõttu;

1.Selleks et hoida ära süüteo kordumise oht, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et mis tahes artiklites 3–9 osutatud süüteos süüdi mõistetud füüsilise isiku puhul võib ajutiselt või alaliselt tõkestada vähemalt tema kutsetegevust ja korraldatud vabatahtlikku tegevust, mis eeldab või hõlbustab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega.

2.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui tööandja värbab isiku selliseks kutsetegevuseks või korraldatud vabatahtlikuks tegevuseks, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, ja kui laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlev organisatsioon võtab tööle töötajaid, konsultante ja vabatahtlikke või sõlmib nendega lepinguid, on tal kohustus nõuda teavet kooskõlas riigisisese õigusega ja mis tahes sobival viisil, nagu otsene juurdepääs teabele kas taotluse esitamise või asjaomase isiku kaudu, artiklites 3–9 osutatud süütegude eest süüdimõistva kohtuotsuse olemasolu kohta, mis on kantud karistusregistrisse, või süüdimõistmisest tuleneva õiguste äravõtmise kohta seoses tegevusega, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega.

3.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks, kui pädevad asutused sellist teavet taotlevad, edastatakse asutustelt taotlevale poolele teave, mis käsitleb artiklites 3–9 osutatud süütegude eest süüdimõistvat kohtuotsust ja sellisest süüdimõistmisest tulenevat õiguste äravõtmist seoses tegevusega, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, ning et edastatud teave on võimalikult täielik ja sisaldab vähemalt andmeid liikmesriikides säilitatavate süüdimõistvate kohtuotsuste või süüdimõistvatest kohtuotsustest tulenevate õiguste äravõtmise kohta. Sel eesmärgil edastatakse teavet ECRISe või kolmandate riikidega loodud karistusregistri andmete vahetamise mehhanismi kaudu.

Juriidiliste isikute karistused

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

2.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 13 kohaselt vastutusele võetud juriidilistele isikutele on selliste süütegude eest, mille korral määratakse füüsilisele isikule karistus, mille maksimummäär on vähemalt kaheaastane vangistus, võimalik määrata trahv, mille ülemmäär on vähemalt 1 % asjaomase juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest kas süüteo toimepanemisele eelnenud majandusaastal või trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaastal või 8 000 000 eurole vastav summa, olenevalt sellest, milline summa on suurem.

3.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 13 kohaselt vastutusele võetud juriidilistele isikutele on selliste süütegude eest, mille korral määratakse füüsilisele isikule karistus, mille maksimummäär on vähemalt kolmeaastane vangistus, võimalik määrata trahv, mille ülemmäär on vähemalt 5 % asjaomase juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest kas süüteo toimepanemisele eelnenud majandusaastal või trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaastal või 40 000 000 eurole vastav summa, olenevalt sellest, milline summa on suurem.

Uurimine ja süüdistuse esitamine

välja jäetud

välja jäetud

välja jäetud

välja jäetud

välja jäetud

3.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikutele, üksustele või talitustele, kelle ülesanne on artiklites 3–9 osutatud kuritegude uurimine või nende eest süüdistuse esitamine, on kättesaadavad organiseeritud kuritegevuse või teiste raskete kuritegevuse juhtumite puhul kasutatavad tulemuslikud uurimisvahendid. Vajaduse korral kuuluvad nende vahendite hulka spetsiaalsed uurimisvahendid, näiteks vahendid, mida kasutatakse organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, sealhulgas võimalus viia läbi varjatud uurimisi, nn meepurkide kasutamine, side pealtkuulamine, varjatud jälgimine, sealhulgas elektrooniline jälgimine ja pangakontode jälgimine või muu finantsuurimine kooskõlas riigisisese õigusega.

4.Liikmesriigid tagavad, et isikutel, üksustel ja talitustel, kes uurivad artiklites 3–9 osutatud süütegusid ja esitavad nende eest süüdistusi, on piisavalt töötajaid ja teadmisi, et selliseid süütegusid, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil toime pandud süütegusid tulemuslikult uurida ja nende eest süüdistusi esitada, kooskõlas kohaldatavate liidu ja riigisiseste õigusnormidega.

2.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et julgustada isikut, kes heas usus teab, et on toime pandud ükskõik milline artiklites 3–9 osutatud süütegu, või kahtlustab seda, teatama sellest pädevatele asutustele, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/206524 artikli 18 ning määruse (EL) .../...25 [millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks] artikli 12 kohaldamist.

__________________

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).

25 Määrus (EL)

3.Liikmesriigid tagavad, et vähemalt kõiki spetsialiste ja vabatahtlikke, kes lastega tihedalt kokku puutuvad, sealhulgas lastekaitse-, haridus-, spordi-, lastehoiu- ja tervishoiusektoris, samuti õigusala töötajaid, õpetajaid ja haridustöötajaid, perekonnaasjadega tegelevaid kohtunikke ja tegevteenistuses politseinikke, teavitatakse ja koolitatakse laste seksuaalse kuritarvitamise tuvastamiseks.

4.Liikmesriigid vabastavad lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest spetsialistid, kes tegelevad programmidega, mis on mõeldud isikutele, kes on süüdi mõistetud käesoleva direktiivi alusel karistatava süüteo eest, või isikutele, kes usuvad, et nad võivad toime panna mõne käesoleva direktiivi alusel karistatava süüteo.

1.Lisaks direktiivi 2012/29/EL artiklist 5 ja direktiivi (EL) .../... [ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded] artiklist 5a tulenevatele õigustele, mis on kuriteoohvritel kaebuse esitamisel, tagavad liikmesriigid, et ohvrid saavad käesoleva direktiivi artiklites 3–9 osutatud süütegudest pädevatele asutustele teatada tasuta ja turvaliselt ning lihtsal, konfidentsiaalsel ja kättesaadaval viisil. Muu hulgas tagavad nad võimaluse kõnealustest süütegudest teatada ja võimaluse korral tõendeid esitada hõlpsasti juurdepääsetava ja kasutajasõbraliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil.

2.Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teatamiskord on turvaline, konfidentsiaalne ning kavandatud lapsesõbralikul viisil ja lapsesõbralikus keeles vastavalt laste vanusele ja küpsusele. Liikmesriigid tagavad, et süüteost teatamine ei sõltu vanemate nõusolekust ning et teatamiskorra ja tugiteenuste kohta antakse asjakohast teavet.

3.Liikmesriigid tagavad, et puutudes kokku ohvriga, kes teatab laste seksuaalse kuritarvitamise või seksuaalse ärakasutamise juhtumist, on pädevatel asutustel keelatud edastada ohvri elanikustaatuse kohta käivaid isikuandmeid pädevatele sisserändeasutustele või kasutada neid tagasisaatmismenetluse täideviimise eesmärgil.

6.Kui artiklites 3–9 osutatud süütegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni, teevad need liikmesriigid koostööd, et määrata kindlaks, milline liikmesriik viib läbi kriminaalmenetluse. Asjakohasel juhul saadetakse juhtum kooskõlas raamotsuse 2009/948/JSK artikliga 12 lahendamiseks Eurojustile ja teavitatakse kõiki pädevaid riiklikke asutusi, et hõlbustada piiriülest koostööd.

1.Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3–9 osutatud süütegude lapsohvritele pakutakse abi, toetust ja kaitset kooskõlas artiklitega 21 ja 22, võttes arvesse lapse huvisid, olenemata sellest, kas nad on esitanud ametliku kaebuse.

1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ohvrile pakutakse abi ja spetsialiseeritud ja asjakohast toetust enne kriminaalmenetlust, selle ajal ning asjakohase aja jooksul pärast seda, et tal oleks võimalik kasutada direktiivis 2012/29/EL, direktiivis (EL) .../... [ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded] ja käesolevas direktiivis sätestatud õigusi. Eelkõige näevad liikmesriigid artiklites 3–9 osutatud süütegude ohvritele ette kergesti juurdepääsetavad suunamiskeskused, mis võivad moodustada osa riiklikust tervishoiusüsteemist, et tagada seksuaalse kuritarvitamise või ärakasutamise lapsohvritele tulemuslik tugi ja seksuaalvägivalla juhtumite kliiniline menetlemine, sealhulgas abi tõendite turvalisel hoidmisel ja dokumenteerimisel, kooskõlas direktiivi (EL) .../... [ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded] artikliga 9a. Need keskused pakuvad lapsohvritele traumatundlikku abi ja vajaduse korral suunamist spetsialiseeritud traumaabisse ja nõustamisele. Liikmesriigid tagavad, et seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise lapsohvritel on juurdepääs arstliku kontrolli ja kohtuekspertiisi teenustele, mida võib osutada nimetatud keskustes või spetsialiseeritud keskustesse või üksustesse suunamise kaudu. Liikmesriigid tagavad suunamiskeskuste ja pädevate arstliku kontrolli ja kohtuekspertiisi keskuste vahelise koordineerimise. Kõiki käesolevas artiklis osutatud teenuseid osutatakse lapsesõbralikul viisil. Liikmesriigid võivad ette näha, et need keskused on seotud direktiivi (EL) 2024/1385 (mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist) artikli 28 alusel loodud keskustega. Liikmesriigid võtavad eelkõige vajalikud meetmed tagamaks nende laste kaitse, kes teatavad perekonnasisestest kuritarvitamise juhtudest, kooskõlas lapse huvidega.

2.Liikmesriigid tagavad, et ohvritele ja nende perekondadele antakse kättesaadavat, lapsesõbralikku, terviklikku, spetsialiseeritud, koordineeritud, vajadustest lähtuvat, eakohast ja meditsiinilist abi, sealhulgas juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele, emotsionaalset, psühhosotsiaalset, psühholoogilist, õigus-, haridus- ja haldustuge ning muud asjakohast abi, mis on kohandatud eelkõige seksuaalse kuritarvitamise olukordadele, pöörates erilist tähelepanu ohvrite pikaajalisele taastumisele. Selline toetus peab olema kättesaadav ühes kohas, võttes aluseks nn Barnahusi mudeli.

3.Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et lastele pakutakse ajutist majutust. Lapsed majutatakse esmajärjekorras koos teiste pereliikmetega, võttes arvesse nende parimaid huve, vajaduse korral ajutisse või alalisse majutuskohta, kus on olemas tugiteenused.

4.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva direktiivi alusel karistatava süüteo ohvritel on juurdepääs direktiivi [.../.../EL, naistevastase vägivalla tõkestamise direktiivi ettepanek]26 artikli 26 alusel loodud suunamiskeskustele.

__________________

26 COM(2022) 105, 8.3.2022.

7.Artiklites 3– 9 osutatud süütegude lapsohvreid käsitatakse eriti kaitsetute ohvritena direktiivi 2012/29/EL ja direktiivi (EL) .../... [ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded] artikli 22 lõike 2 tähenduses.

9.Pärast ELi keskuse asutamist hakkab see proaktiivselt toetama liikmesriikide jõupingutusi ohvrite abistamisel, tehes järgmist:

Lapse kaitse kriminaaluurimises ja -menetluses

1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused määravad vastavalt ohvrite rollile asjaomases õigussüsteemis kriminaaluurimise ja -menetluse ajal lapsohvrile eriesindaja juhul, kui riigisisese õiguse kohaselt vanemliku vastutuse kandjad ei saa last esindada enda ja lapsohvri huvide konflikti tõttu või kui laps on saatjata või perekonnast lahutatud. Kõigile menetluses osalevatele asutustele antakse lapsesõbraliku õigusemõistmise alast koolitust.

a)toimuvad vestlused lapsohvriga või vajaduse korral lapstunnistajaga põhjendamatu viivituseta pärast asjaoludest teatamist pädevatele asutustele;

b)toimuvad vestlused lapsohvriga või vajaduse korral lapstunnistajaga selleks loodud või kohandatud ruumides;

c)juhib vestlust lapsohvriga või vajaduse korral lapstunnistajaga või viibib selle juures selleks koolitatud spetsialist;

d)juhivad võimaluse ja vajaduse korral kõiki lapsohvriga või vajaduse korral lapstunnistajaga peetavaid vestlusi samad isikud;

f)võib lapsohvriga või vajaduse korral lapstunnistajaga kaasas olla tema esindaja või vajaduse korral tema valitud täiskasvanu, kui kõnealuse isiku suhtes ei ole tehtud vastupidist põhjendatud otsust;

4.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–9 osutatud süütegude kriminaaluurimise raames võib audiovisuaalselt salvestada kõiki lapsohvriga või vajaduse korral lapstunnistajaga peetavaid vestlusi ning et selliseid audiovisuaalselt salvestatud vestlusi võib vastavalt riigisiseses õiguses sätestatud eeskirjadele kasutada kriminaalasja kohtulikul menetlemisel tõendina.

b)lapsohvri või vajaduse korral lapstunnistaja võib ära kuulata kohtusse toomata, kasutades selleks eelkõige asjakohast kommunikatsioonitehnoloogiat.

6.Kui see on lapsohvri või vajaduse korral lapstunnistaja huvides ja võttes arvesse muid olulisi huvisid, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed lapsohvri ja lapstunnistaja eraelu puutumatuse, isiku ja imago kaitsmiseks ning selleks, et vältida mis tahes sellise teabe levitamist avalikkusele, mille kaudu on võimalik neid isikuid kindlaks teha.

7.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui lapse osalemine artiklites 3–9 osutatud süütegudega seotud kriminaalmenetluses on vajalik, siis võtab kohus asjaomases kohtumenetluses arvesse lapse erikaitset tingivaid tegureid, mis on muu hulgas seotud lapse vanuse, küpsuse ning vaimse ja füüsilise heaoluga. Liikmesriigid tagavad, et seda kohaldatakse kõigi laste, sealhulgas kuriteos kahtlustatavate, süüdistatavate või süüdi mõistetud laste suhtes.

2.Lisaks direktiivi (EL) .../... [ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded] artiklist 16a tulenevatele õigustele lubatakse kuriteoohvritel taotleda kriminaal- ja tsiviilmenetluse raames hüvitist kahju eest, mis on neile tekitatud käesoleva direktiivi alusel karistatava süüteoga. Liikmesriigid tagavad, et ohvri õigusele hüvitisele ei kohaldata aegumistähtaega.

välja jäetud

välja jäetud

välja jäetud

välja jäetud

Liikmesriigid asutavad või nimetavad riiklikud asutused või samaväärsed üksused, mis peaksid täitma järgmisi ülesandeid:

Eelkõige vastutavad riiklikud asutused artiklis 31 osutatud andmekogumis-, uurimis- ja aruandekohustuste täitmise eest.

Liikmesriigid kehtestavad asjakohased mehhanismid, et tagada riigi tasandil asjaomaste asutuste, ametite ja organite, sealhulgas kohalike ja piirkondlike asutuste, õiguskaitseasutuste, kohtute, prokuröride, tugiteenuste osutajate ning infoühiskonna teenuste osutajate, valitsusväliste organisatsioonide, kaasa arvatud vihjeliinide ja abitelefonide töötajate, sotsiaalteenistuste, sealhulgas lastekaitse- ja hoolekandeasutuste, haridus- ja tervishoiuteenuste osutajate, sotsiaalpartnerite (ilma et see piiraks nende sõltumatust) ning muude asjaomaste organisatsioonide ja üksuste tulemuslik koordineerimine ja koostöö, et töötada välja meetmed laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastu võitlemiseks internetis ja väljaspool internetti ning neid meetmeid rakendada. Need mehhanismid tagavad ka tulemusliku koordineerimise ja koostöö liikmesriikide vahel, ELi keskuse ja komisjoniga ning teiste liidu institutsioonide, organite ja asutustega.

välja jäetud

1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikul, kes usub, et ta võib toime panna mõne artiklites 3–9 osutatud süüteo, on lihtne ja anonüümne juurdepääs spetsiaalsetele tulemuslikele sekkumisprogrammidele või -meetmetele, mis on loodud selliste süütegude toimepanemise riski hindamiseks ja vältimiseks, ning ligipääsetavatele, hõlpsasti kasutatavatele, turvalistele ja kergesti kättesaadavatele kanalitele, nagu abitelefonid ja veebivestlused, mida käitavad nõuetekohaselt koolitatud töötajad.

2.Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud programmid või meetmed on kättesaadavad ilma põhjendamatute piiranguteta kooskõlas riiklike tervishoiustandarditega ning et programme rahastatakse nõuetekohaselt ja järjepidevalt.

1.Selleks et pärssida ja vähendada laste seksuaalse ärakasutamise kõikide vormide aluseks olevat nõudlust, võtavad liikmesriigid asjakohased meetmed, näiteks haridus- ja koolitusmeetmed, teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, mille raames selgitatakse laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise elukestvaid tagajärgi ja selle ebaseaduslikkust, ning sellistele isikutele, kes usuvad, et nad võivad toime panna mõne laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud süüteo, tagatud võimalus osaleda spetsiaalsetes tulemuslikes sekkumisprogrammides või -meetmetes. Liikmesriigid töötavad välja kommunikatsioonistrateegia ja riikliku tegevuskava ning edendavad dialoogi ja koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide, vihjeliinide, abitelefonide, ametiasutuste ja asjaomaste infoühiskonna teenustega.

2.Liikmesriigid võtavad teadlikkuse suurendamise ja laste seksuaalse kuritarvitamise või seksuaalse ärakasutamise ohvriks langemise ohu vähendamise eesmärgil asjakohased meetmed, sealhulgas interneti vahendusel, näiteks teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad ning teadus- , haridus- ja koolitusprogrammid või -materjal, sealhulgas digikirjaoskuse kohta, nõusolekule keskenduva eakohase seksuaalhariduse kohta, turvaliste tavade kohta internetis ja väljaspool internetti, samuti interneti ja uute tehnoloogiate nõuetekohase kasutamise kohta, mida vajaduse korral korraldatakse või koostatakse koostöös asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja teiste sidusrühmadega.

3.Liikmesriigid tagavad, et spetsialistidele, kohtunikele ja ametnikele, kes võivad kokku puutuda seksuaalse kuritarvitamise või ärakasutamise lapsohvritega, näiteks lastekaitsetöötajatele, juristidele, õpetajatele ning lapsehoiu-, tervishoiu- ja haridustöötajatele, vabatahtlikele ja treeneritele, kohtunikele, kes tegelevad perekonnaasjadega, ning tegevteenistuses politseinikele, propageeritakse või pakutakse korrapärast erikoolitust, sealhulgas lapsesõbraliku õigusemõistmise valdkonnas, et võimaldada neil avastada kuritarvitamise või võimaliku kuritarvitamise või seksuaalse ärakasutamise varajasi märke, tuvastada seksuaalse kuritarvitamise või ärakasutamise lapsohvreid ja potentsiaalseid lapsohvreid ning nendega tegeleda.

Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamine kogukondlikul tasandil, sealhulgas koolides, haiglates, sotsiaalhoolekandeasutustes, kasuperedes, päevahoiuasutustes, spordiklubides ja usukogukondades, andes lastele ja täiskasvanutele, sealhulgas lapsevanematele ja haridustöötajatele, piisavad oskused võimaliku pahatahtliku käitumise avastamiseks.

a)lastega tihedas kontaktis töötavatele inimestele, konsultantidele ja vabatahtlikele mõeldud koolitus ja teadlikkuse suurendamise meetmed, sealhulgas selle kohta, kuidas laste seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist ennetada ja tuvastada ning reageerida sellele eakohaselt, soo- ja traumatundlikult;

b)kohustuslikud laste turvalisuse tagamise põhimõtted, spetsiaalsed suunised, sisekorraeeskirjad ja standardid, millega määratakse kindlaks head tavad, näiteks järelevalve- ja aruandlusmehhanismide loomine sellises keskkonnas lastega tihedalt kokkupuutuvate töötajate jaoks;

c)selliste turvaliste ja juurdepääsetavate kohtade sisseseadmine, mida haldavad asjakohaselt koolitatud eraldi töötajad ning kus lapsed, vanemad, hooldajad ja kogukonna liikmed saavad teatada sobimatust käitumisest.

Ennetusmeetmetes pööratakse erilist tähelepanu vajadusele kaitsta eriti haavatavaid lapsi, sealhulgas vaimse, intellekti-, meele- või füüsilise puudega lapsi.

5.Pärast ELi keskuse asutamist hakkab see proaktiivselt toetama liikmesriike käesoleva direktiivi kohaldamisel, tehes järgmist:

c)hõlbustab teadmiste, eesliinil tegutsevatele spetsialistidele suuniste, heade tavade ja eksperdiarvamuste loomist ja vahetamist liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning kolmandate riikide vahel, pidades avalikku andmebaasi kõigis liikmesriikides ja kolmandates riikides rakendatavate ennetusmeetmete ja -programmide kohta.

b)nõustuvad osalema programmides või -meetmetes, olles asjaoludest täiesti teadlikud;

2.Liikmesriigid võivad võtta meetmed, et tõkestada viivitamata nende territooriumil asuvate internetikasutajate juurdepääs veebisaitidele, mis sisaldavad või mille kaudu levitatakse laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali. Kõnealuseid meetmeid tuleb võtta läbipaistvate menetluste abil ja nad peavad pakkuma piisavaid kaitsemeetmeid, eelkõige tagamaks, et piirang on vajalik ja proportsionaalne, ja et kasutajaid teavitatakse sellise piirangu põhjusest. Kõnealused kaitsemeetmed hõlmavad samuti õiguskaitsevahendite kasutamise võimalust.

1.Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, mis võimaldab salvestada, koostada ja esitada anonüümitud statistilisi andmeid artiklites 3–9 osutatud süütegudega seotud teatamis-, uurimis- ja kohtumenetluse etappide kohta, et jälgida liidu laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastase võitluse meetmete mõjusust.

2.Statistika sisaldab järgmisi andmeid liigitatuna bioloogilise ja sotsiaalse soo, ohvri ja süüteo toimepanija vanuse, ohvri ja süüteo toimepanija vahelise suhte ning süüteo liigi järgi:

b)artiklites 3–9 osutatud süütegudest teatamise, selliste süütegude eest kohtu alla antud ja süüdi mõistetud inimeste arv aastas riiklike administratiivallikate järgi;