1.rõhutab, et ELi tarbijad teevad üha enam oste ELi-välistel veebiplatvormidel ettevõtjatelt tarbijatele suunatud keskkondades ning uutes tootjatelt tarbijatele ja otse tarbijale suunatud keskkondades; juhib tähelepanu sellele – nagu on kirjeldatud Letta aruandes ühtse turu tuleviku kohta Letta, E., „Much more than a market: „Much more than a market: Speed, Security, Solidarity – Empowering the Single Market to deliver a sustainable future and prosperity for all EU Citizens“ (Palju enamat kui turg – kiirus, turvalisus, solidaarsus – siseturu võimestamine kõigile ELi kodanikele kestliku tuleviku ja jõukuse tagamiseks), aprill 2024. –, et kahjulike toodete ringlus ühtsel turul eskaleerub ja et ELi tarbijad raiskavad aastas 19,3 miljardit eurot, ostes ohtlikke tooteid, mis võivad põhjustada vigastusi ja on kahjulikud meie majandusele;

2.märgib, et 2024. aastal imporditi ELi 4,6 miljardit e-kaubanduse kaubaühikut alla 150 euro suuruse vabastusläve, millest 91 % pärines Hiinast, ulatudes kuni 12 miljoni väikese e-kaubanduse kaubaühikuni päevas, ning see arv on peaaegu kaks korda suurem kui 2023. aastal (2,4 miljardit) ja rohkem kui kolmekordne võrreldes 2022. aastaga (1,4 miljardit); märgib, et see kasv on süvendanud nõuete täitmisega seotud probleeme, eelkõige tooteohutuse valdkonnas, ning et turujärelevalveasutused ja sõltumatud uurimised on teatanud muret tekitavatest nõuete täitmata jätmise määradest;

3.rõhutab, et enamik ebaturvalisi ja ebaseaduslikke tooteid saadetakse ELi suurtes kogustes üksikute ja sageli väikeste pakkidena ning neid tooteid müüakse ELi tarbijatele ELi-väliste riikide, eelkõige Hiina veebiplatvormide kaudu; rõhutab, et selliseid tooteid on raske kontrollida, eelkõige tollil sissetoomise kohtades, mis asuvad enamasti suuremates sadamates ja e-kaubanduse jaoks mõeldud logistilistes lennujaamades; rõhutab, et seetõttu on peaaegu võimatu niisuguste toodete ELi sisenemist peatada, samuti muudab see nende avastamise ja siseturult kõrvaldamise turujärelevalveasutuste jaoks üha raskemaks ning sama käib tarbijakaitseasutuste kohta, kui tooted jõuavad ELi tarbijateni;

4.rõhutab, et e-kaubanduse kiirel kasvul on märkimisväärne keskkonnamõju, mis tuleneb näiteks pakendijäätmete tekke suurenemisest, kehva kvaliteediga ja lühikese olelusringiga toodete ja nende saatmise suuremast süsinikujalajäljest ning jäätmekäitluse ja ringlussevõtmiseks kõlbmatute materjalidega seotud probleemidest; rõhutab sellega seoses vajadust tagada keskkonnaalaste õigusaktide järgimine ja soodustada säästvaid tarbimisviise;

5.rõhutab, et mõne ELi-välise internetipõhise kauplemiskoha puhul on esitatud väiteid sunniviisilise töö kasutamise kohta; rõhutab sellega seoses, et määrusega (EL) 2024/3015 keelatakse sunniviisilise töö abil valmistatud toodete ELi turule laskmine ning et seda tuleb pärast selle kohalduma hakkamist tulemuslikult jõustada, sealhulgas internetimüügi puhul;

6.märgib, et 1. detsembril 2025 jõustub määrus (EL) 2023/2411 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2411, milles käsitletakse käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitset ning millega muudetakse määrusi (EL) 2017/1001 ja (EL) 2019/1753 (ELT L, 2023/2411, 27.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2411/oj)., milles käsitletakse käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitset; märgib, et kui geograafilisi tähiseid ei edendata ega kaitsta piisavalt, eriti seoses ELi-väliste riikide turgudega, võivad need jääda piisava mõjuta; nõuab seega, et komisjon tugevdaks koos liikmesriikide tolliga kontrolle, mille eesmärk on jälile saada geograafiliste tähiste norme rikkuvatele toodetele;

7.väljendab muret selle pärast, et teatavate suurte ELi-väliste veebiplatvormide valdav ärimudel põhineb kiirmoe- ja ülikiirmoetoodete kiirel ja laiaulatuslikul tootmisel ja levitamisel, seades kestlikkuse, ohutuse ja kvaliteedi asemel esikohale kiiruse ja väikesed kulud; peab kahetsusväärseks, et paljud sellised tooted ei vasta ELi õigusaktidele, kuid nõuetele mittevastavad müüjad hoiavad sageli kõrvale sisulisest jõustamisest või sanktsioonidest; rõhutab, et selline tegevus kujutab endast sotsiaalse ja keskkonnaalase dumpingu vormi, mille tagajärjel on kõnealustel ELi-väliste platvormidel püsiv ja ebaõiglane konkurentsieelis, mis avaldab ebaproportsionaalset survet Euroopa ettevõtjatele, eelkõige VKEdele ja mikroettevõtjatele; rõhutab, et see takistab ELi tekstiili- ja rõivatööstuse arengut;

8.tunnistab, et EL on kehtestanud tugeva nõuetele vastavuse raamistiku, mida kohaldatakse ka internetis müüdavate toodete suhtes, kuid nõuetele vastavuse raamistiku täielikuks jõustamiseks on endiselt vaja suuremaid jõupingutusi; rõhutab sellega seoses digiteenuste määruse, digiturgude määruse, turujärelevalve määruse, üldise tooteohutuse määruse, tarbijakaitse-eeskirjade ning mitmesuguste toote- ja keskkonnaalaste seaduste tähtsust; rõhutab, et turujärelevalveasutused seisavad silmitsi probleemidega nende raamistike kohaldamisel veebiplatvormide suhtes, mida tõendab komisjoni hiljuti avaldatud hindamisaruanne määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 rakendamise kohta, eelkõige juhtudel, kui toodet müüakse suurtes kogustes väikesaadetistena; on seisukohal, et digiteenuste määruse ja muu reguleeriva õigustiku põhjalik rakendamine on vajalik, et võidelda ohtlike, nõuetele mittevastavate ja võltsitud toodete vastu;

9.rõhutab vajadust rakendada olemasolevat vastavusraamistikku ja hinnata neid meetmeid uute õigusaktide, sealhulgas internetipõhiste kauplemiskohtade uute kohustuste kaalumisel;

10.märgib, et füüsilised katsed on eriti ebaotstarbekad otse lõpptarbijale saadetud väikeste pakkide puhul ning seetõttu toetub toll jätkuvalt peamiselt dokumentide, mitte toodete enda kontrollimisele;

11.rõhutab jõustamisel esinevaid märkimisväärseid lünki, mis tulenevad tolli- ja turujärelevalveasutuste piiratud ressurssidest ja ebapiisaval tasemel digiteerimisest, inimressursside ning ühtlustatud ja koostalitlusvõimeliste tehnoloogiliste vahendite puudumisest liikmesriikides ning ebapiisavast andmevahetusest ning koostöö ja koordineerimise üldisest nappusest tolli, platvormide ja turujärelevalveasutuste vahel; tunnistab, et füüsiline kontroll on vältimatult ja olemuslikult piiratud, arvestades ELi sisenevate e-kaubanduse pakkide hulka;

12.on seisukohal, et turujärelevalveasutuste kontrollostud, nagu on märgitud komisjoni e-kaubandust käsitlevas teatises, on oluline vahend veebiplatvormide kaudu müüdavate toodete nõuetele vastavuse kontrollimiseks; rõhutab siiski, et kui müüjad asuvad väljaspool ELi või nad ei ole jälgitavad ja vastutavate isikute jaoks kasutatakse võltsaadresse, puudub vastutav juriidiline isik ja turujärelevalveasutustel ei ole võimalik võtta jõustamismeetmeid;

13.on seisukohal, et ELi tootjad ja jaemüüjad, eelkõige VKEd, seisavad silmitsi ebaausa konkurentsiga, kuna ELi-välised platvormid võimaldavad ELi-välistel tootjatel ja nende nõuetele mittevastavatel toodetel hõlpsasti ELi turule siseneda, minnes mööda kehtivatest eeskirjadest ja standarditest; rõhutab, et kuigi ELi tootjad peavad järgima rangeid ohutus-, keskkonna- ja kvaliteedieeskirju, pääsevad paljud nende platvormide kaudu müüdavad väikese väärtusega tooted nende ELi saatmise viisi tõttu tolli- ja turujärelevalvekontrollist mööda; väljendab muret, et mõned neist platvormidest ja ELi-välistest kauplejatest kasutavad seda lünka teadlikult ära, võimaldades nõuetele mittevastava impordi kontrollimata kujul sisenemist ELi ühtsele turule, mis seab Euroopa tootjad ning hulgi- ja jaemüüjad ebasoodsasse olukorda, nõrgendades nende konkurentsivõimet ja pärssides innovatsioonivõimet, mis võib viia paljude mikro- ja väikeettevõtjate sulgemiseni;

14.rõhutab, et ELi tootjate suhtes kohaldatakse de facto tunduvalt rangemat turujärelevalvet kui ELi-väliste tootjate suhtes, kes jõuavad ELi tarbijateni e-kaubanduse platvormide kaudu; peab äärmiselt kahetsusväärseks turuosa ja töökohtade kaotust, mida põhjustab selliste odavamate toodete sissevool, mis ei vasta Euroopa standarditele, eelkõige seoses ohutuse ja kvaliteediga, ning muude ebaseaduslike toodete sissevool ELi-välistest riikidest, mis mõjutab otseselt ELi VKEsid ja ELi ettevõtjate tugevust ning nende võimet investeerida ja säilitada kasumlikkust;

15.rõhutab erinevust vahendajatena ja importijatena tegutsevate veebiplatvormide vahel; märgib eelkõige, et ELi e-kaubanduse platvormid, mis tegutsevad importijatena, seisavad silmitsi nõuete täitmisega seotud kuludega, mis tõstavad nende jaehindu kuni 40 %, mis mõjutab lõpptarbijaid; rõhutab, et ELis asuvad importijad peavad toime tulema rangemate kohustuste ja suuremate kuludega, samal ajal kui vahendusplatvormid võimaldavad ELi-välistel müüjatel tarnida otse ELi tarbijatele, ilma et nõuetele vastavus oleks tagatud;

16.tunnistab, et e-kaubanduse platvormide suhtes kohaldatakse digiteenuste määruse ja üldise tooteohutuse määruse alusel mitmesuguseid kohustusi ning neid võib konkreetsetel asjaoludel pidada vastutavaks tootevastutuse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/2853, mis käsitleb vastutust puudusega toodete eest ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ (ELT L, 2024/2853, 18.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/2853/oj). alusel; tuletab sellega seoses meelde, et veebiplatvormid vastutavad, kui nad ei täida vahendajana oma konkreetseid kohustusi; usub siiski, et tarbijate õiguskaitse peab olema tagatud kõigil juhtudel; rõhutab sellega seoses, et kui tootja on asutatud väljaspool ELi ja importijat, volitatud esindajat või tellimuste täitmise teenuse osutajat ei ole võimalik kindlaks teha, peaksid internetipõhised kauplemiskohad pakkuma tarbijatele piisavaid ja proportsionaalseid õiguskaitsevahendeid, kui nad ei järgi digiteenuste määrust, eelkõige artikleid 30 ja 31, või üldise tooteohutuse määruse artiklit 22;

17.rõhutab, et internetipõhised kauplemiskohad peavad digiteenuste määruse kohaselt oma kauplejaid (põhimõte „tunne oma äriklienti“) jälgima, mis peaks takistama kauplejatel müüa ebaturvalisi või võltsitud kaupu, ning nad on kohustatud järgima tootmistingimustele vastavuse eeskirju, et suurendada üldist jälgitavust; rõhutab veebiplatvormide vastutuse puudumist jälgitamatute müüjate või väljaspool ELi jurisdiktsiooni asuvate müüjate puhul; märgib, et põhimõtte „tunne oma äriklienti“ märkimisväärsel määral järgimata jätmine ja uute müügitavade levik sotsiaalmeediaplatvormide kaudu, mille puhul seda kohustust ei kohaldata mõjusalt, võimaldab ELi-välistel müüjatel pakkuda otse ELi kasutajatele nõuetele mittevastavaid kaupu; rõhutab seetõttu vajadust, et veebiplatvormid teeksid kõik endast oleneva, et tagada müüjate ja toodete täielik jälgitavus, vältides toote müügivalikusse lisamist ilma toote nõuetele vastavuse kontrollitud üksikasjadeta;

18.rõhutab asjaolu, et üldise tooteohutuse määruse kohane teave ELi vastutava ettevõtja kohta, kes tegutseb ELi-välise ettevõtja või platvormi nimel, on sageli vale või puudub; märgib, et isegi kui selline teave on kättesaadav, ei pruugi ELi vastutav isik olla vastutav, eriti kui vastutav isik on volitatud esindaja; tunneb muret selle pärast, et turujärelevalveasutused on teatanud suurtest raskustest nimetatud ELi-väliste kauplejatega ühenduse võtmisel ja ELi õiguse jõustamisel ning et isegi kui kontakt on loodud, ei ole neile määratud karistusi sageli võimalik täide viia;

19.on seisukohal, et sellise ELi vastutavate isikute andmebaasi loomine, mis võimaldaks järelevalve eesmärgil reaalajas ristkontrolli, koos akrediteerimismenetluse kehtestamisega võib suurendada läbipaistvust ja edendada vastutust kogu e-kaubanduse impordi tarneahelas;

20.toetab tarbijaorganisatsioonide uurimistegevust ja jõustamismeetmeid ning ELi tarbijakaitseasutuste poolt tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku osana ja samuti digiteenuste määruse raames algatatud uurimiste alustamist ELi-väliste veebiplatvormide vastu seoses ELi tooteohutuse- ja tarbijakaitsealaste õigusaktide võimalike rikkumistega; väljendab muret uurimiste aeglase edenemise pärast ja nõuab nende kiiret lõpuleviimist; rõhutab, et jõustamine peab olema heidutus, mis hõlmab nõuete täitmise tagamiseks piisavaid karistusi; rõhutab sellega seoses, et riiklikul ja ELi tasandil on vaja pöörata erilist tähelepanu korduvale nõuete järgimata jätmisele, mis võib olla tuvastatud sarnaste toodete varasemate kontrollide käigus, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise kaudu; rõhutab, et veebiplatvormidelt saadud lubaduste täitmist ja tulemuslikkust tuleks hoolikalt jälgida;

21.nõuab tungivalt, et komisjon ja tarbijakaitsealase koostöö asutused algataksid struktureeritud jõustamisalase dialoogi tarbijate esindajate, kauplejate ja muude sidusrühmadega, et teha kindlaks süsteemsed rikkumised, mille puhul on vaja tugevamat jõustamist;

22.märgib, et ELi ametiasutuste jaoks on liidu õigusaktide jõustamine keeruline, kui ettevõtjad on asutatud väljaspool ELi; rõhutab vajadust tõhustatud rahvusvaheliste koostöölepingute järele, eelkõige suuremate e-kaubanduse eksportijatega;

23.nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid turujärelevalve-, tolli-, tarbijakaitse- ja digiteenuste asutuste rahastamist ja ressursse, et need saaksid paremini tegeleda ebaturvalistest ja ebaseaduslikest toodetest tulenevate probleemidega; palub komisjonil toetada pädevate asutuste, sealhulgas turujärelevalveasutuste ja tolli vahelist tihedamat koostööd, teabe- ja andmevahetust ning rõhutab, et eri sektorite vahelist koostööd tuleks parandada; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid oma territooriumil eri turujärelevalveasutuste vahelise toimiva koordineerimise ja tugevdaksid ühtsete kontaktasutuste volitusi; rõhutab, et liikmesriigid ja EL vastutavad selle eest, et turujärelevalveasutused ja toll oleksid asjakohaselt ressurssidega kindlustatud, koolitatud ja varustatud, et nad suudaksid oma ülesandeid täita, sealhulgas nõuetekohaste uurimisvolitustega;

24.kutsub turujärelevalveasutusi üles investeerima rohkem vahendeid ühisesse või koordineeritud tegevusse teiste liikmesriikide või asjaomaste asutustega ning eelkõige suurendama koordineeritud jõustamismeetmete, näiteks lauskontrollide, kontrollostude ja vastastikuste hindamiste arvu ja sagedust; nõuab tungivalt, et asjaomased asutused osaleksid aktiivselt nendes tegevustes ja komisjon kasutaks täielikult oma koordineerimisvolitusi;

25.pooldab komisjoni kavatsust koordineerida tolli- ja turujärelevalveasutuste kontrolli prioriteetsete kontrollivaldkondade raames, mis keskenduvad ELi-välistest riikidest pärit toodetele, mis kujutavad endast märkimisväärset ohutusriski ega pruugi nõuetele vastata; rõhutab, et see algatus peaks andma väärtuslikke riskiprofiili andmeid, mida saaks kasutada edasises jõustamistegevuses ja nõuetele mittevastavatele osalejatele karistuste määramisel; kutsub komisjoni üles tugevdama koostööd ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustiku raames ja suurendama ELi rahastamist tolliprogrammi raames tehtavaks tollikoostööks ning turujärelevalvetoiminguteks ühtse turu programmi raames; rõhutab, et piisavate ressursside puudumine on takistanud selliste vahendite tulemuslikku kasutuselevõttu nagu kontrollostude laialdane kasutamine turujärelevalveasutuste poolt või usaldusväärsete teavitajate kasutamine digiteenuste määruse alusel; juhib komisjoni tähelepanu sellele, et lisaks olemasolevatele mänguasjade ja raadioseadmete katserajatistele on hädasti vaja rohkem katserajatisi e-kaubanduse kaupade, näiteks patareide, tekstiiltoodete, kosmeetika, elektroonikaseadmete ja muude toodete jaoks; palub liikmesriikidel võtta kasutusele piisavad vahendid, et tagada katserajatiste suurem suutlikkus ja suurendada investeeringuid seadmetesse, mida on vaja ebaturvaliste ja ebaseaduslike kaupade avastamiseks;

26.rõhutab, et andmete ja turvalisuse huvides peaksid liikmesriigid piirama suure riskiga müüjate tegevust oma elutähtsas taristus ja piirijulgeolekusüsteemides, sealhulgas lennujaamades ja sadamates kasutatavate julgeolekukontrolli- ja kauba läbivalgustusseadmete hankimise puhul;

27.rõhutab asjaolu, et üldise tooteohutuse määruses on sätestatud, et internetipõhised kauplemiskohad on kohustatud looma ühtse kontaktpunkti, registreeruma portaalis „Safety Gate“ ja esitama portaalis oma ühtset kontaktpunkti käsitleva teabe; palub komisjonil mõjusalt jõustada see ja muud internetipõhiste kauplemiskohtade kohustused ning toetada liikmesriikide turujärelevalveasutusi üldise tooteohutuse määruse ja turujärelevalve määruse rakendamisel; märgib, et üldise tooteohutuse määrusega kehtestati kohustus otseseks andmevahetuseks järelevalveasutuste ja e-kaubanduse platvormide vahel; on siiski veendunud, et süsteemi tulemuslikuks toimimiseks tuleks ette näha otsene seos tolliga;

28.märgib, et praegune süsteem on pigem reageeriv kui ennetav, kuna ametiasutused sekkuvad alles pärast ohtlike toodete müüki tarbijatele, selle asemel et takistada nende levitamist; rõhutab, et üldise tooteohutuse määruse kohaselt julgustatakse internetipõhiseid kauplemiskohtade pakkujaid kontrollima tooteid portaalis „Safety Gate“ enne nende müügivalikusse lisamist oma liidestes; rõhutab, et pisteline valimi katsetamine saab olla tõhus ainult siis, kui seda tehakse regulaarselt;

29.rõhutab, et digitaalse tootepassi kiire rakendamine mitme internetis müüdava kriitilise toote puhul on oluline, et tugevdada kehtivate õigusaktide jõustamist; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti vajalikud teisesed õigusaktid digitaalse tootepassi kohta, eelkõige seoses tekstiiltoodete, mänguasjade, kosmeetika, elektroonika ja muude toodetega, mille mittevastavuse määr ja seotud riskid on suured; kutsub komisjoni üles pidama prioriteediks ja hindama pidevalt kestlike toodete ökodisaini määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1781, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik, muudetakse direktiivi (EL) 2020/1828 ja määrust (EL) 2023/1542 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ (ELT L, 2024/1781, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj). kohaselt digitaalse tootepassi nõudeid, tehnilist teostust ja toimimist; kutsub komisjoni üles toetama ettevõtjaid, eelkõige mikroettevõtjaid ja VKEsid digitaalse tootepassi rakendamisel;

30.teeb ettepaneku kehtestada kohustuslik digitaalne tootepass koos varase vastavuskontrolliga kõigi e-kaubanduse kaudu imporditud toodete jaoks, sealhulgas üksikasjalikud kvaliteedi- ja nõuetelevastavusega seotud andmed, mis tuleb integreerida otse ELi tolliandmekeskusesse, et ametiasutused saaksid tooteid puudutavat teavet enne nende ühtsele turule laskmist eelkontrollida;

31.nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid märkimisväärseid jõupingutusi tollikontrolli suurendamiseks ja riskianalüüsi parandamiseks, kuna nõuetele mittevastavate kaupade avastamine ja kõrvaldamine võib vähendada ELi tarbijatele tekkivat kahju ja kaitsta ELi ettevõtjate majandushuve; rõhutab, et nõuetele mittevastavuse eelduse kehtestamine tolli riskianalüüsis kaupade puhul, mis on identsed juba nõuetele mittevastavaks tunnistatud kaupadega, võib hõlbustada tolli tehtavat kontrolli ja parandada kulutõhusust; rõhutab, kui oluline on tugevdada tollikeskusi, et nad oleksid paremini varustatud, tulemaks toime suure hulga väikeste pakkidega, mida on traditsioonilisi meetodeid kasutades keeruline kontrollida, ning et neil oleks muu hulgas kõrgetasemelised kontrollitehnoloogiad kahtlaste pakkide avastamiseks riiki sissetoomise kohtades; nõuab suure tonnaažiga transpordi puhul rangemaid vastavuskontrolle ja ametiasutuste pistelisi kontrolle; nõuab lisaks tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid märkimisväärselt impordiprotseduuride digiteerimist tollis, et rakendada kehtivaid õigusakte ja kiirendada tolliprotseduure, pidades eelkõige silmas pakkide suurt arvu;

32.rõhutab, et ettevõtjad, eelkõige VKEd, vajavad komisjonilt kiiresti selgeid suuniseid üldise tooteohutuse määruse tulemuslikuks rakendamiseks, sealhulgas selgitust selle koostoime kohta kattuvate õigusaktidega, nagu digiteenuste määrus, turujärelevalve määrus, tootevastutuse direktiiv ning sektoripõhised õigusaktid mänguasjade, kosmeetika ja pesuvahendite kohta; kutsub komisjoni üles andma neid suunised välja enne 2025. aasta esimese poolaasta lõppu, et hõlbustada ettevõtjate jaoks nõuete täitmist; on seisukohal, et 17. novembril 2025. aastal esitatavas hindamisaruandes digiteenuste määruse koostoime kohta teiste õigusaktidega tuleks arvesse võtta eri õigusakte, eelkõige toodete nõuetele vastavuse, internetipõhiste kauplemiskohtade kohustuste, jõustamisnormide ning lihtsustamise ja rakendamise võimalike edasiste täiustuste kohta; kutsub komisjoni üles hindama kõiki võimalikke edasisi meetmeid, sealhulgas valdkondlike õigusaktide hindamist, mis on vajalik, et tagada õiguslik prognoositavus ja see, et ei jää õiguslikke lünki ega jõustamislünki, kui tegemist on otsese impordiga ELi-välistest riikidest internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu;

33.kutsub liikmesriikide asjaomaseid asutusi üles kasutama täielikult ära olemasolevat ja hiljuti vastu võetud jõustamisvahendite paketti, eelkõige seoses turujärelevalve määruse, üldise tooteohutuse määruse ja digiteenuste määruses e-kaubandust käsitlevate sätetega, mis hõlmavad näiteks eemaldamistaotlusi, keelde, toodete turul kättesaadavaks tegemise piiramist või nende kõrvaldamist, tagasinõudmist ja sanktsioone kui meetmeid ELi-välistest riikidest pärit ebaseadusliku ja nõuetele mittevastava impordi kasvu vastu võitlemiseks;

34.rõhutab, et nõuetele mittevastavate osalejate vastu võetavate regulatiivsete jõustamismeetmetega ei tohiks koormata ebaproportsionaalselt nõuetele vastavaid osalejaid ega tekitada soovimatut kahju kasutatud kaupade turule;

35.rõhutab vajadust tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse, pidades silmas Euroopa-väliste võltsitud kaupade hulga suurenemist e-kaubanduse platvormidel; märgib, et need tavad kahjustavad Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet ning kujutavad endast ohtu innovatsioonile ning teadus- ja arendustegevuse stiimulitele; nõuab karmimate meetmete võtmist võltsitud kaupade internetimüügi vastu; nõuab tungivalt, et komisjoni annaks välja selged suunised usaldusväärsete teavitajate kohta, ja rõhutab, et õiguste omajaid tuleks tunnustada kõlblike usaldusväärsete teavitajatena, kui nad vastavad digiteenuste määruse artiklis 22 sätestatud kriteeriumidele;

36.juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid peaksid paremini kasutama ettevõtjate suhtes kohaldatavaid karistusi ja sanktsioone ning muid olemasolevaid vahendeid, sealhulgas ajutisi meetmeid, et avaldada hoiatavat mõju, et veenda ettevõtjaid hoiduma kohaldatavate õigusaktide rikkumisest;

37.nõuab tungivalt, et komisjon võtaks viivitamata mõjusaid meetmeid, sealhulgas seadusandlikke meetmeid, kui tuvastatakse ilmsed õiguslikud lüngad, et tagada Euroopa ettevõtjatele õiguskindlus ja võrdsed tingimused, pöörates erilist tähelepanu VKEdele;

38.nõuab, et kõrvaldataks takistused tarbijaõiguste – näiteks seaduslikud garantiinõuded ja õigus esemeid tagastada – jõustamisel; kutsub komisjoni üles tarbijakaitsealase koostöö määrust viivitamata läbi vaatama, kuna see on oluline ELi tarbijaõiguse tulemuslikumaks piiriüleseks jõustamiseks ja ohtlike toodete vastu võitlemiseks; palub komisjonil näha selles kontekstis ette selged meetmed, et tugevdada veelgi jõustamisvolitusi ELi-väliste kauplejate ja platvormide suhtes ning tagada ELi ja liikmesriikide meetmete parem koordineerimine ning teabevahetus ametiasutuste vahel ja ELi-väliste riikide ametiasutustega; rõhutab, et Euroopa konkurentsivõrgustiku struktuuri võiks kasutada eeskujuna, mida järgida jõustamisel ja teabevahetuses, kui kahtlustatakse rikkumisi, mis mõjutavad mitut liikmesriiki, eelkõige selleks, et võidelda tulemuslikult nõuetele mittevastavate toodete vastu; rõhutab, kui oluline on anda komisjonile otsesed volitused teatavate suure mõjuga tarbijaõiguse rikkumiste uurimiseks ja karistuste määramiseks, tagades seega tulemuslikuma, üheaegsema ja ühtsema jõustamise ning sanktsioonide kehtestamise ELi tarbijaõiguse alusel;

39.märgib, et tarbijakaitsealase koostöö määrusega juba antakse järelevalveasutustele õigus võtta meetmeid nõudeid mittetäitvate kauplejate vastu ja isegi antakse liikmesriikidele võimalus kehtestada karistusi ja ajutisi meetmeid, nagu veebisaidile juurdepääsu piiramine; tunnistab siiski, et puudus seisneb selles, et seda meedet tuleb võtta riigipõhiselt, mitte ELi tasandil, kusjuures iga riik kohaldab oma karistusi, mis muudab rikkumiste tagajärjed ebaühtlaseks;

40.märgib, et jõustamine liikmesriikides on killustatud, mis toob kaasa ebatõhususe; kutsub üles paremini koordineerima jõustamist ja nõuetele vastavuse üle järelevalve tegemist, toimivat teabevahetust liikmesriikide vahel ning liidu õigustiku ühetaolisemat kohaldamist; kutsub komisjoni üles hindama turujärelevalve määrust, eelkõige vajadust ELi turujärelevalveasutuse järele, mis tagaks järjepidevuse ja pakuks operatiivtoetust asjaomaste riiklike turujärelevalveasutuste tegevusele ning edendaks koostööd uue ELi Tolliametiga, samuti turujärelevalvemääruse artikli 4 rakendamist, milles määratletakse ELis toodete nõuetele vastavuse eest vastutavad ettevõtjad; rõhutab, et praegu ei suuda määratud vastutav ettevõtja tarbijatele enamasti õiguskaitset või hüvitist pakkuda, eriti kui ta on volitatud esindaja;

41.toetab komisjoni püüdlusi liikuda kiiresti edasi eelseisvate institutsioonidevaheliste läbirääkimistega Euroopa Parlamendi ja nõukoguga liidu tolliseadustiku reformi üle ning kahe ettepanekuga nõukogu õigusaktiks, mis käsitlevad tollimaksu vabastusläve kaotamist alla 150‑eurose väärtusega kaupade puhul; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid nõukogus toimuvat läbirääkimismenetlust, tunnistades tollireformi kiireloomulisust ELi konkurentsivõime ja ELi tarbijate kaitse seisukohalt; rõhutab aga, et läve kaotamine on vajalik samm, kuid mitte eraldiseisev lahendus, kuna toll saab endiselt kontrollida vaid piiratud osa pakkidest; rõhutab, et toote- ja tarbijaohutuse seisukohast suure riskiga importkaupade tollimaksuvabastus tuleb kohe tühistada; rõhutab vajadust tollireformi järele, et tagada õigusraamistike ühtsus ja eelkõige ära hoida dubleerimist ja vastuolusid digiteenuste määrusega, ning rõhutab tolli olulist rolli nõuetele mittevastavate ja ohtlike toodete avastamisel;

42.rõhutab, et tolliseadustiku reform annab tollile vajalikud vahendid, et paremini jälgida ja kontrollida ELi sisenevaid kaupu, aidata tugevdada ühtset turgu ja tolliliitu, parandada ebaturvaliste ja ebaseaduslike toodete avastamist ning aidata kaasa ettevõtjate võrdsete tingimuste loomisele; pooldab seoses sellega liidu tolliseadustiku alusel tehtud ettepanekut luua koostöömehhanism turujärelevalveasutustega, mis tõhustab toodete kontrolli; rõhutab, kui tähtis on täiustada tollitaristut ja suurendada töötajate arvu, et tulemuslikult hallata e-kaubandust; rõhutab vajadust nõuete täitmise lihtsustatud protsesside järele, mis on kohandatud konkreetselt VKEdele; kutsub liikmesriike üles võtma kasutusele automatiseeritud ja tulevikku suunatud tollivormistussüsteemid, näiteks kohustades platvorme registreeruma ja läbima tollikontrolli automaatselt müügikohas;

43.tunneb muret selle pärast, et mõned ELi-välised kauplejad väldivad ELi tollikontrolli, vormistades kaubad päritolukohas; rõhutab, et need ELi-välised kaubandusettevõtjad eelistavad sageli maksta trahve, mitte avada pakke ELi tolli saabumisel, eesmärgiga saadetised maha laadida ja kohe lahkuda; on sügavalt mures selle pärast, et toll leiab, et paljud pakid on kas deklareerimata või valesti deklareeritud ning mõnikord on need pettuse eesmärgil valesti märgistatud; rõhutab, et tolliseadustiku reformis tuleks käsitleda ka neid aspekte;

44.võtab teadmiseks Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku mure otsekaubanduse ärimudeli pärast, mis tekitab tarbijakaitse, tooteohutuse ja nõuetele vastavuse probleeme; peab kahetsusväärseks, et tarbijad puutuvad sageli kokku eksitavate tavadega, raskustega toodete tagastamisel ja ootamatute imporditollimaksudega, samal ajal kui märkimisväärne osa otsekaubanduse toodetest ei vasta ELi ohutusstandarditele; rõhutab, et otsekaubandus muudab nõuete täitmise tagamise raskeks, kuna ettevõtjaid ei ole võimalik jälgida ning see on piiriüleselt keeruline, samal ajal kui käibemaksu- ja andmekaitsenõuete järgimine on endiselt peamised probleemid; märgib, et koos mõjutusturundusega võib otsekaubandus süvendada läbipaistvuse probleeme, maineriske ja ebajärjepidevaid tulemusi; kutsub komisjoni üles hindama, kuidas otsekaubandusega seotud probleeme lahendada;

45.rõhutab asjaolu, et eeldatava importija kontseptsiooni eesmärk on tagada võrdsed tingimused nii ELi kui ka ELi-välistele veebiplatvormidele; märgib, et ELi-välise veebimüügi puhul vabastaks see meede ELi-väliste veebiplatvormide kliendid sellest, et neid käsitletaks importijatena, nagu seda tehakse kehtiva tolliseadustiku kohaselt, ja selle asemel käsitletaks ELi-välist platvormi või kauplejat eeldatava importijana; usub, et eeldatava importija kohustused tuleks selgelt määratleda ja need peaksid olema kooskõlas digiteenuste määruse sätetega; rõhutab, et asjaolu, et platvormid vastutavad selle eest, et käibemaksu ja tollimakse kogutakse pigem müügikohas kui ELi sisenemisel, vähendab pettusi ja maksudest kõrvalehoidmist;

46.väljendab muret impordi ühe akna süsteemi korra vabatahtliku olemuse pärast kõigi veebiettevõtjate jaoks, mis kaldub kõrvale algatuse „Käibemaks digiajastul“ algsetest eesmärkidest; rõhutab vajadust lisameetmete järele, et tugevdada süsteemi töökindlust ja piirata võimalikku väärkasutamist; nõuab tungivalt, et komisjon teeks tihedat koostööd sidusrühmadega, et kehtestada impordi ühe akna süsteemi jaoks kaitsemeetmed pettuste vastu; soovitab, et sellised kaitsemeetmed peaksid olema nii kõikehõlmavad kui ka lihtsustatud, et mõjusalt ära hoida pettusi, vältides samal ajal ülemäärast halduskoormust; rõhutab vajadust laiendada impordi ühe akna süsteemi kohaldamist kaupade suhtes, mis ületavad tollimaksuvabastuse läve 150 eurot, et hoida ära tegelikust madalama hinna näitamist ja tagada aus konkurents;

47.nõuab uue ELi Tolliameti loomist 2026. aastal, et pakkuda liikmesriikide tollile eksperdiabi; rõhutab, et ELi Tolliamet peaks oma koordineerimisülesandeid täites kaardistama ka liikmesriikide tolli- ja turujärelevalveasutuste katse- ja kontrollivõimekust ning ELi Tolliametile tuleks anda volitused teha etteteatamata kontrolle võimalike ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete avastamiseks ja määrata mittevastavuse korral karistusi; märgib, et uus ELi tolliandmekeskus võimaldab andmevahetuse ja riiklike IT-süsteemide koostalitlusvõime kaudu tõhustada koostööd ELi Tolliameti ning tolli- ja muude asutuste vahel ning hõlbustab seega kooskõlastatud kontrolli ja nõuetele mittevastavate toodete avastamist; on seisukohal, et on oluline integreerida tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna funktsioonid täielikult ELi tolliandmekeskusse; rõhutab ELi Tolliameti kavandatud loomise kontekstis, kui tähtis on korrapäraselt konsulteerida eri sidusrühmade esindajatega, kes annavad ametile varajasi hoiatusi;

48.rõhutab, et arvestades kiireloomulisust, tuleks kiirendada erinevate tolliseadustiku läbivaatamisel kavandatud kohustuste jõustumist, näiteks ELi tolliandmekeskuse loomine; kutsub komisjoni üles alustama viivitamatult ELi tolliandmekeskuse loomiseks vajalikke ettevalmistustöid, et kiirendada selle e-kaubanduse funktsioonide ettevalmistamist 2026. aastal;

49.nõuab tungivalt, et komisjon teeks mõju hindamise ideele, et e-kaubanduse tooteid saadetakse ELi lahtiselt ja ELi-välised kauplejad loovad ELis selliste kaupade jaoks omakorda laod, enne kui need pannakse pakkidesse, et need klientidele kätte toimetada; tunnistab, et sellised e-kaubanduse toodete lahtised saadetised ning nende ladustamine ELi ladudes võib suurendada tolli- ja turujärelevalveasutuste järelevalvet ning parandada nende kontrolli ja nõuetele mittevastavate kaupade avastamist võrreldes üksikpakkidega; palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda kõiki võimalikke võimalusi niisuguste tavade ergutamiseks, sealhulgas lihtsustada usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatust ning koostada nende stimuleerimiskavadega seotud kulude-tulude analüüsid; märgib lisaks, et kõik ELi-välised kauplejad ei saa kaupa lahtiselt saata, eriti need, kes tegutsevad tarbijalt-tarbijale ärimudeli järgi või kauplevad kasutatud kaupadega; rõhutab, et selle lähenemisviisiga tuleks saavutada tasakaal e-kaubanduse ettevõtjate nõuetele vastavuse eeliste ja praktiliste nõuete vahel, tagades, et sellega välditakse logistiliste kitsaskohtade loomist või põhjendamatut koormust eri ärimudelitele;

50.võtab teadmiseks, et komisjon on välja andnud mitteametliku dokumendi, milles kavandatakse e-kaubanduse toodetele mittediskrimineeriva käitlemistasu kehtestamist, mida tolliasutused võtavad kaugmüügikaupadelt, et katta tolli suurenenud järelevalvekulud, mis on seotud andmete kontrolli, riskianalüüside, dokumentide ja füüsilise kontrolli ning konkreetselt ELi Tolliameti ja andmekeskuse rahastamisega; nõuab kindlalt, et liikmesriigid peaksid vältima ühepoolseid tasusid, et mitte killustada tolliliitu; rõhutab, et ettepaneku järgi kohaldataks ühtset määra 2 eurot otse kliendile tarnitud toote eest või väiksemat 50 sendi suurust tasu usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevate kauplejate puul, kes tollilao ärimudeli järgi teevad ELis kaugmüüki; kutsub komisjoni üles nõuetekohaselt hindama, kas kavandatav summa on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega ning kas see on eesmärkide saavutamiseks piisav ja proportsionaalne; nõuab kindlalt, et seda käitlemistasu ei kannaks tarbija;

51.märgib, et ELi-väliste riikide e-kaubanduse kaudu imporditavate nõuetele mittevastavate ja ohtlike toodete väga suur hulk põhjustab tohutuid jäätmekäitluse ja toodete hävitamise kulusid; rõhutab, et suur osa nendest toodetest ei ole ringlussevõetavad ja/või on keskkonnale kahjulikud või ei vasta kohaldatavale kemikaale käsitlevatele õigusaktidele, mis suurendab veelgi avaliku sektori asutuste keskkonnakulu; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama vajalikke meetmeid, millega leevendataks ELi-väliste riikide e-kaubandustegevuse keskkonnamõju, sealhulgas hindama, kas on võimalik kehtestada jäätmekäitlusmaks kõikidele ELi-väliste riikide internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu müüdavatele toodetele, tagades, et keskkonnakulusid ei kanna ELi maksumaksjad;

52.rõhutab, et eri liikmesriikides rakendatavad ebajärjekindlad karistused ja erinevad jõustamisstrateegiad nõuete täitmata jätmise korral toovad kaasa piiriülese ostude tegemise või tolliasutuste valimise; toetab rikkumiste ja nõuete täitmata jätmise korral kohaldatavate karistuste – mis ei ole kriminaalkaristused – minimaalset ühtlustamist liikmesriikides ja ELi Tolliameti kaudu, sest sel moel välditaks ELi tolliterritooriumile nõrkade sissetoomise kohtade loomist; rõhutab, et see peaks tähendama ühise raamistiku kehtestamist minimaalseks ühtlustamiseks, et kõrvaldada olemasolevad lüngad ja seega lahendada e-kaubanduse probleeme; rõhutab, et liikmesriigid võivad kehtestada lisasanktsioone, mis on kohandatud riigisisese olukorraga;

53.märgib, et komisjon kontrollib teatavaid ELi-väliseid internetipõhiseid kauplemiskohti, kus kasutatakse manipuleerivaid tavasid, sealhulgas petunõkse, sõltuvust tekitavaid disainielemente, petlikku mõjutusturundust ning võltsitud või eksitavate veebiarvustuste levitamist; tunnistab, et digitaalse õigluse toimivuskontrolli aruande kohaselt lähevad ebaausad kaubandustavad tarbijatele maksma peaaegu 8 miljardit eurot aastas ning et ebaausate meetodite kasutamine tarbijate, eriti vähekaitstud tarbijate ja laste survestamiseks impulssostudele põhjustab ületarbimist ja ülekulutamist; kutsub komisjoni üles käsitlema neid probleeme tulevases digitaalse õigluse õigusaktis, kui need ei ole juba hõlmatud olemasolevate õigusaktidega, et tulemuslikult lahendada ebaausad tavad ja sulgeda olemasolevad seaduselüngad, jäädes samas kooskõlla olemasoleva õigusraamistikuga ja vältides asjatut regulatiivset koormust;

54.rõhutab vajadust tagada, et ükski uus algatus, mida komisjon kavandab tollikontrolli või nõuetele vastavuse valdkonnas, ei tooks kaasa suuremat halduskoormust Euroopa ettevõtjatele, eelkõige VKEdele;

55.rõhutab Euroopa Prokuratuuri (EPPO) rolli tähtsust tollialaste õigusaktide selliste rikkumiste piiriülesel uurimisel, mis hõlmavad eelkõige pettusi, näiteks ebaseaduslikult toote hinna tegelikust väiksemana näitamine eesmärgiga vältida imporditollimaksude tasumist; toonitab, et ulatuslikku tollimaksudest kõrvalehoidmist, sealhulgas petturlikke e-kaubanduse deklaratsioone ja väärtuse tegelikust väiksemana näitamist, samuti kontrollide vältimist ja meelepärase kohtualluvuse valimist, tuleb mõjusalt tõkestada kriminaaluurimistega, mida viib ellu Euroopa Prokuratuur tolli toel; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Prokuratuuri piiriüleste uurimiste tugevat õigusraamistikku tuleks kasutada selliste toimingute taga olevate kuritegelike võrgustike lõhkumiseks;

56.kutsub komisjoni ja riikide pädevaid asutusi üles jõuliselt jõustama digiteenuste määrust seoses internetipõhiste kauplemiskohtade vastutusega, eelkõige nende kohustustega soovitussüsteemide, liideste kavandamise ja teabe saamise õiguse osas, tootmistingimustele vastavuse normide järgimise kohustusega, et suurendada üldist jälgitavust, ning kohustusega „tunne oma äriklienti“; rõhutab, et nende kohustuste täitmine peaks veenma nõuetele mittevastavaid kauplejaid hoiduma oma toodete pakkumisest ELis kauplemiskohtade või sellesse kategooriasse kuuluvate sotsiaalmeedia ostuteenuse kaudu, ning kutsub komisjoni üles andma praktilist abi ELi eeskirju mittejärgivate kauplejate ülesleidmisel; rõhutab vajadust digiteenuste määrusel põhineva usaldusväärsete ebaseaduslikest toodetest ja e-kaubandusest teavitajate võrgustiku järele, et tagada platvormide kohustuste tulemuslik täitmine;

57.rõhutab, et koostöö ja koordineerimise tõhustamine riiklike pädevate asutustega on väga oluline; nõuab, et kõik asjaomased asutused, nagu liikmesriikide asutused, toll ja tarbijakaitseasutused, teeksid tihedamat koostööd ning et kõik loodud eksperdirühmad teeksid oma tööd koordineeritumalt; rõhutab, et digiteenuste määruse kohaselt peavad nõuetele mittevastavate internetipõhiste kauplemiskohtade vastu võetavad uurimismeetmed andma tulemusi ja tooma kaasa heidutavad karistused, et takistada nõuetele mittevastavate toodete pakkumist; rõhutab nende uurimiste olulisust süsteemsete riskide, nõuetele mittevastavuse, ebaseadusliku sisu levitamise, sõltuvust tekitavate disainielementide, petunõksude ja mõjuliidrite manipuleeriva reklaami eesmärgil kasutamise käsitlemisel;

58.kutsub järelevalveasutusi üles tugevdama uutele müügikanalitele suunatud järelevalve- ja jõustamismeetmeid; soovitab anda pädevatele asutustele piisavad ressursid, tehnoloogilised vahendid ja piiriülese koostöö mehhanismid, et teha toimivalt kindlaks sotsiaalmeedia- ja muude esilekerkivate platvormide kaudu tegutsevad nõuetele mittevastavad kauplejad ning võtta nende vastu meetmeid;

59.soovitab, et internetipõhistes kauplemiskohtades tegutsevad müüjad peavad esitama ELis asuva ümbersuunamisaadressi ja kontaktpunkti, et tarbijad saaksid nõuetele mittevastavad kaubad hõlpsasti ja ilma liigsete kuludeta tagastada ning et ametiasutused saaksid kaupa kontrollida; usub, et internetipõhised kauplemiskohad peaksid vastutama selle kontrollimise ja nõuete täitmise tagamise eest;

60.nõuab „liidu turule lastud toodete eest vastutava isiku“ esitamise tõhususe põhjalikku hindamist, eelkõige ELi-väliste kauplejate puhul, tuginedes turujärelevalve määruse artikli 4 rakendamist käsitleva hindamisaruande tulemustele; kutsub komisjoni üles oma edasiste meetmete seas kehtestama ELi-välistele kauplejatele kohustusliku nõude määrata ELi vastutav isik, kellel on suurem õiguslik ja rahaline vastutus;

61.märgib, et postiteenused ja muud kohaletoimetamisteenused on e-kaubanduse kiire kasvu tõttu olulisel määral muutumas; väljendab muret, et tegelikult ei kohaldata Ülemaailmse Postiliidu lõppmaksete süsteemi e-kaubanduse voogude suhtes; märgib, et selle tulemusena sõlmivad Hiina e-kaubanduse ettevõtjad saadetiste mahu tõttu otseseid kaubanduslepinguid ELi postiettevõtjatega, et saada erakordselt atraktiivsed tarnehinnad, mis on Euroopas toodetud kaupade omast madalamad, ja see tekitab postiteenuste ühtse turu sügavamat killustumist; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks e-kaubanduse mõju postiteenustele ja siseturule ning kaaluks, kuidas postiteenused saaksid aidata tugevdada ühtset turgu ja tuua kasu tarbijaile ning aidata tugevdada ELi üldist konkurentsivõimet;

62.väljendab heameelt käibemaksu digiajastul käsitlevate reformide heakskiitmise üle, mis on oluline samm käibemaksu kogumise ajakohastamise poole e-kaubanduse sektoris; rõhutab, kui tähtis on internetipõhiste kauplemiskohtade ja Euroopa tootjate jaoks ühtne käibemaksukohustuslasena registreerimise number, mis võimaldab neil konkureerida võrdsetel tingimustel, lihtsustades käibemaksunõuete täitmist kõigis liikmesriikides; juhib tähelepanu sellele, et selle meetmega saab hõlbustada ka lahtiste kaupade importi ja ladustamist ELis, vähendades sõltuvust killustatud piiriülestest saadetistest ning tagades, et lisaväärtusega teenuseid, nagu tellimuste täitmine ja logistika, osutatakse ühtse turu piires; rõhutab, et need reformid edendavad maksukuulekust, vähendavad halduskoormust ja parandavad jõustamist, toetades samal ajal ausat konkurentsi ja tugevdades ELi tarneahelaid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama nende meetmete tõhusa rakendamise, et suurendada nende kasu Euroopa ettevõtjatele ja tarbijatele;

63.kutsub komisjoni üles kaaluma meetmeid, mille eesmärk on vähendada ELi tootjate ja eelkõige VKEde asjatut regulatiivset ja halduskoormust, et luua võrdsed võimalused ning võimaldada neil paremini konkureerida ülemaailmsete konkurentidega, kes tegutsevad tõhusamate vastavusstandardite alusel;

64.kutsub komisjoni üles tõhustama rahvusvahelist koostööd teiste sarnaselt meelestatud riikidega, et vahetada parimaid tavasid, teha kindlaks ühised probleemid ja riskid ning töötada välja ühised e-kaubanduse meetmed;

65.väljendab sellega seoses heameelt WTO e-kaubandust käsitleva ühisavalduse algatuse kohta; märgib, et leping toob kasu tarbijatele ja ettevõtjatele, hõlbustades piiriüleseid e-tehinguid, vähendades digikaubanduse tõkkeid ja edendades innovatsiooni e-kaubanduses; rõhutab siiski, et kõnealune leping on vaid alus, ja julgustab komisjoni püüdlema partneritega peetavatel läbirääkimistel kaugeleulatuvate kaubanduslepingute poole, et tagada siduvad sätted e-kaubanduse kohta;

66.tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon valmistab ette projekti olemasolevate andmebaaside, sealhulgas turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi, kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ ja tolliasutuste riskijuhtimissüsteemi ühtlustamiseks, et luua ühine koostalitlev süsteem, kuhu koondatakse kogu teave toodete ohutuse, võltstoodete jälgimise ja õnnetustest teatamise kohta, ning tagada koostalitlusvõime digitaalse tootepassiga ja ELi tulevase tolliandmekeskusega; kutsub komisjoni üles avaldama teavet selle algatuse rakendamise ajakava ja ressursivajaduste kohta;

67.toetab komisjoni eesmärki anda turujärelevalveasutustele rakenduse „eSurveillance“ veebiämblik, et anda märku ohtlike toodete taasilmumisest; palub komisjonil teha võimalikult kiiresti kättesaadavaks veel üks veebiämblik, mis võimaldab leida uusi müügikuulutusi, et anda nõuetele mittevastavatest toodetest märku enne nende jõudmist tarbijateni;

68.toetab tehisintellekti, plokiahela ja esemevõrgu vastutustundlikku kasutamist, et skaneerida ja analüüsida tootepakkumisi e-kaubanduse platvormidel, automatiseerida tolli- ja turujärelevalve kontrolle ja riskide kindlaksmääramist ning integreerida toodete nõuetele vastavuse andmebaasid turujärelevalveasutuste ja tolli vaheliseks reaalajas toimuvaks kontrolliks kooskõlas ELi ja riiklike õigusaktidega; märgib siiski, et nende tehnoloogiate suured rakenduskulud on endiselt takistuseks; rõhutab, et nende tehnoloogialahenduste täielik kasutuselevõtt muudab käitlemise tõhusamaks, eriti väikese väärtusega kaupade puhul, ning et palju esemeid sisaldavaid pakke on suur hulk ja nende kontrollivõimalused on piiratud;

69.nõuab, et komisjon ja liikmesriigid vahetaksid parimaid tavasid ja leiaksid stiimuleid, et pakkuda riiklikele asutustele vajalikku rahastamist ja toetust, et suurendada tehnoloogialahenduste vastutustundlikku kasutamist; soovitab, et tehisintellekti, plokiahelat ja esemevõrku võiks kasutada e-kaubanduse platvormide tootepakkumiste skaneerimiseks ja analüüsimiseks, kontrollide automatiseerimiseks ja riskiprofiilide koostamiseks ning toodete nõuetele vastavuse andmebaaside integreerimiseks, et mitu asutust saaksid teha reaalajas kontrolle;

70.rõhutab, et liikmesriigid peaksid tugevdama eelkõige väikese väärtusega saadetiste tollikontrolli, rakendades riskipõhiseid hindamissüsteeme ja digijälgimist, et vältida nõuetele mittevastavate toodete tollikontrollidest kõrvalehoidmist; kutsub liikmesriike üles tõstma tollis pakkide töötlemisel automatiseeritud protsesside, näiteks etikettide automatiseeritud skaneerimise taset;

71.tunnistab, et mõned internetipõhised kauplemiskohad kasutavad ka mitut IT-vahendit, et tuvastada nende platvormidel leiduvad ebaturvalised ja ebaseaduslikud tooted ja need eemaldada; rõhutab siiski asjaolu, et internetipõhised kauplemiskohad peavad veel rohkem investeerima ja suurendama nende IT-vahendite kasutamist, et mõjusalt vältida ebaturvaliste ja ebaseaduslike toodete pakkumist ja müüki; kutsub sellega seoses komisjoni üles internetipõhiseid kauplemiskohti veel rohkem ärgitama IT-vahendeid kasutama, tagades samas täieliku vastavuse digiteenuste määruse artiklile 8, milles on sätestatud, et puudub üldine kohustus jälgida teavet, mida vahendusteenuste osutajad edastavad või talletavad;

72.soovitab, et ilma et see piiraks digiteenuste määruses sätestatud põhimõtet, mille kohaselt vahendusteenuste osutajail ei peaks olema üldist laadi kohustuste osas järelevalvekohustust, peaksid digivahendajad, kes tegelevad ELi turul toodete müügi, müügiedenduse või turustamisega, ise kaaluma riskipõhiste digitaalsete järelevalvesüsteemide kasutamist selleks, et tuvastada ja ennetada ebaseadusliku sisu olemasolu (ebaseaduslike või ohtlike toodete esitlemine, kirjeldamine või müügiks pakkumine); rõhutab, kui tähtis on rakendada kiire reageerimise mehhanisme, et tagada konkreetse ebaseadusliku sisu alaline kõrvaldamine kohe, kui digivahendajad saavad teada, et niisugust ebaseaduslikku sisu nende liidestes esitatakse, ning vajadust, et veebimajutusteenuse pakkujad võtaksid kõik vajalikud meetmed, et vältida sama või samaväärse ebaseadusliku sisu uuesti ilmumist oma platvormile;

73.rõhutab, et ELi tarbijail ja impordiga tegelevail Euroopa VKEdel ei ole sageli piisavalt teavet potentsiaalselt ohtlike toodete võimalike ohtude kohta ja kahju kohta, mida need võivad põhjustada; rõhutab, et tarbijad on üha enam selliste kauplejate sihtmärgiks, kes hoolimata oma õiguslikest kohustustest sageli ei teavita tarbijaid sellest, et nende tooted on valmistatud väljaspool ELi ja sealt lähetatud; tunnistab, et ELi tarbijate seas on nõudlus odavamate toodete järele, mida ostetakse ELi-välistest internetipõhistest kauplemiskohtadest, kuna nende tootmiskulud on palju väiksemad ning tingimused ELi ettevõtete ja veebiplatvormide jaoks on konkurentsivõimetud; rõhutab, et internetipõhised kauplemiskohad võivad tarbijate ostuotsuste suunamiseks kasutada manipuleerivaid disainimeetodeid (petunõkse); hoiatab riskide eest, mis on seotud sundostukäitumisega, rahaliste raskuste ja tarbetute kaupade kuhjumisega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama teadlikkuse tõstmise ja teavituskampaaniaid ohtlike toodete internetist ostmise kohta ja nende võimalike tagajärgede kohta tervisele, privaatsusele, keskkonnale ja konkurentsivõimele, eelkõige keskendudes vähekaitstud tarbijatele ja suurenenud tarbimise perioodidele;

74.soovitab edendada kasutatud kaupade tarbimist kui kestlikku lähenemisviisi, et vastata ELi tarbijate vajadusele taskukohaste kaupade järele; rõhutab, kui tähtis on edendada ja stimuleerida kasutatud toodete korduskasutamist kui olulist liikumapanevat jõudu ringmajanduse potentsiaali rakendamiseks;

75.palub komisjonil ja liikmesriikidel rangelt jõustada kestlike toodete ökodisaini määruse alusel tekstiiltoodete ja muude toodete ökodisaini nõuded ning tarbijate võimestamist rohepöördel käsitleva direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/825, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega rohepöördel, tagades neile parema kaitse ebaausate tavade eest ja parema teabe esitamise (ELT L, 2024/825, 6.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/825/oj). sätted, et tagada, et tarbijaid teavitatakse paremini kestlikkuse aspektidest, näiteks keskkonnamõjust, energiakasutusest, internetipõhistest kauplemiskohtadest ostetud toodete parandatavusest ja vastupidavusest;

76.on seisukohal, et tarbijakaitseasutusi ja -organisatsioone, tööstusliite ja kaubanduskodasid tuleks ergutada korraldama rohkem teadlikkuse suurendamise kampaaniaid tarbijate õiguste, võimalike riskide, sealhulgas kollektiivse õiguskaitse ja õiguskaitsemehhanismide kohta, kui nad teevad oste internetis, eelkõige ELi-välistel veebiplatvormidel; rõhutab vajadust suurendada ka teadlikkust jätkusuutmatute äritavade keskkonna-, tervise- ja sotsiaalsest mõjust ning juhtida tarbijate tähelepanu uute reklaamitehnikate, nt suunamõjutajate ja digitaalsete arvamusliidrite rollile ettekujutuse loomisel toodete ohutusest ja usaldusväärsusest; kutsub komisjoni üles võtma endale koordineeriva rolli, nagu on märgitud komisjoni 2025. aasta 5. veebruari e-kaubandust käsitlevas teatises, ja uurima võimalusi rahastada piiriüleseid teavituskampaaniaid, mis on välja töötatud koostöös teadlaste, kodanikuühiskonna, ametiühingute ja asjaomaste sidusrühmadega;

77.kutsub komisjoni üles rakendama oma ambitsioonikust rahvusvaheliste partneritega mitmepoolsel tasandil sõlmitavates lepingutes, kuna ohtlikud tooted ei ole mitte ainult Euroopa, vaid ka ülemaailmne probleem; kordab, et nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi seisukohas liidu tolliseadustiku läbivaatamise kohta, peaks ELi Tolliamet kehtestama töökorra ELi-väliste riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtavaks koostööks; rõhutab, et selline töökord peaks võimaldama ELi Tolliametil vahetada teavet, sealhulgas parimaid tavasid, ELi-väliste riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning viia ellu ühiseid tegevusi; toetab jätkuvat osalemist ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi tarbekaupade ohutuse töörühmas, millel on oluline ülesanne piiriülese jõustamise parimate tavade väljatöötamisel;

78.kutsub komisjoni üles tõhustama koostööd rahvusvaheliste partneritega selliste foorumite raames nagu WTO, Maailma Tolliorganisatsioon (WCO) ja G7, et tasakaalustada Hiina mõju ning tagada vastastikkus ja reeglitel põhinev kaubandus; kutsub komisjoni üles lisama kehtivate kaubandus- ja investeerimislepingute läbivaatamisel ja uutel läbirääkimistel sõnaselgelt jõulised ja jõustatavad kohustused sunniviisilise töö kohta; rõhutab vajadust tugevamate ELi ja Hiina koostöömehhanismide ja läbipaistvate sertifitseerimisnõuete järele, et tagada nõuete täitmine;

79.rõhutab vajadust võtta tulevaste ELi kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel arvesse teenuste ja tooteohutuse ning õigusnormidele vastavuse sätteid; rõhutab, kui olulised on konkreetsed regulatiivsed dialoogid ja sellealane koostöö halduskokkulepete kaudu, parem koostöö tollikontrolli tegemisel, saadetiste jälgitavus kõrgeimate standardite kohaselt ning tolli vaheline tõhustatud andmejagamiskord, et võidelda mõjusalt nõuetele mittevastava impordi vastu;

80.nõuab tungivalt, et komisjon tegutseks ennetavalt ja võtaks kiiresti kasutusele sihipärased kaubanduse kaitsevahendid, sealhulgas subsiidiumivastased uurimised, et tegeleda kahjuliku mõjuga Euroopa ettevõtjatele; rõhutab, et selliseid meetmeid tuleb tihedalt kooskõlastada peamiste rahvusvaheliste partneritega, et tagada tulemuslik ülemaailmne täitmise tagamine ja vastastikune turu õiglus;

81.julgustab komisjoni suurendama diplomaatilisi jõupingutusi ja koostööd rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige WTOs, Maailma Tolliorganisatsioonis ja G7s, et tasakaalustada Hiina strateegilist laienemist digitaalse juhtimise raamistikesse, sealhulgas tema algatust „Digitaalne siiditee“; rõhutab vajadust digikaubanduse avatud, läbipaistvama ja vastutustundlikuma reguleerimise järele rahvusvahelistes standardeid kehtestavates organites, et vältida interneti killustatust ja leevendada riske, mida tekitavad piiravad digitaalse juhtimise mudelid;

82.väljendab heameelt e-kaubandust käsitleva WTO ühisavalduse üle, mis on oluline samm ülemaailmsete digikaubanduse normide kehtestamiseks; rõhutab siiski selle praeguseid piiranguid, eelkõige seoses tolli läbipaistvusega; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks tugevamaid siduvaid sätteid, et tagada ühisavalduse tulemuslik rakendamine ja integreerimine WTO õigusraamistikku, ning rangemaid ülemaailmseid vastavusstandardeid;

83.rõhutab vajadust rahvusvaheliste suutlikkuse suurendamise algatuste järele, et toetada arenguriikide kestlikku ja nõuetele vastavat osalemist digikaubanduses; kutsub komisjoni üles tegema rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige WTOga, tihedat koostööd, et tõhustada arenguriikides õigusraamistikke ja e-kaubanduse jaoks vajalikku tehnilist abi;

84.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.