(1)Komisjon esitas 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“37 (edaspidi „Euroopa rohelepe“) uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus hiljemalt 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selleks et liidu tootepoliitika aitaks kaasa CO2 heite ülemaailmsele vähendamisele, tuleb tagada, et liidus turustatavaid ja müüdavaid tooteid hangitakse, toodetakse ja töödeldakse nende olelusringi lõpus kestlikul viisil.

__________________

37 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“, COM(2019)0640 final.

(2)Autotööstusel on oluline osa energia- ja materiaalsete ressursside kasutamises liidus ning seega kasvuhoonegaaside tekkes. Oma osa on ülemaailmses kasvuhoonegaaside tekkes liidu turule lastavate sõidukite tootmisel kolmandates riikides ning see omakorda avaldab liidule negatiivset keskkonnamõju. Üleminek fossiilkütuste kasutamiselt sõidukites heiteta liikuvusele, nagu on ette nähtud paketis „Eesmärk 55“, on üks eeltingimus kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks 2050. aastaks. See vähendab autotööstuse kasvuhoonegaaside heidet, mis on seotud sõidukite kasutusetapiga. Autotööstus on üks suurimaid liidu turule lastavate uute sõidukite tootmisega seotud esmase alumiiniumi, terase ja plasti kasutajaid. See võib avaldada olulist keskkonnamõju, mis on seotud nende materjalide kaevandamiseks ja töötlemiseks vajaliku energiaga. Uute sõidukite tootmisega seotud keskkonnajalajälg võib sõidukipargi käimasoleva elektrifitseerimise, sõidukite suuruse ja kaalu pideva kasvamise ning elektroonika laialdasema kasutamise ja keerukuse tõttu tulevastes mudelites suureneda, sest mõlema jaoks on vaja märkimisväärset hulka kriitilisi ja strateegilisi toormeid ning väärismetalle, nagu vask ja haruldased muldmetallid. Nende muudatuste tulemusena võib tootmisetapil olla suurem keskkonnajalajälg kui sõidukite kasutusetapil ning tööstus võib muutuda üha enam sõltuvaks kriitiliste toormete impordist ja olla haavatav tarnehäirete suhtes ning seega muutuda vähem konkurentsivõimeliseks. Peale selle on jäätmekäitlust käsitleva liidu õiguse praeguste nõuete tulemuseks romusõidukitest saadavate ressursside mitteoptimaalne taaskasutamine ning sõidukitest nii kasutusetapis kui ka olelusringi lõpu etapis saadavate parandatavate, korduskasutatavate, taastatavate, uuendatavate, moderniseeritavate või ringlusse võetavate tarvikute, osade ja materjalide kogust ja kvaliteeti on võimalik suurendada. Kõnealuste keskkonnamõjudega tegelemiseks ja sektori CO2 heite vähendamisse panustamiseks ning konkurentsivõime edendamiseks autotööstuse vastupidavust suurendades on vaja parandada ühtse turu toimimist ning tõhustada autotööstuse üleminekut ringmajandusele. See on kooskõlas komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatisega „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“,38 milles kutsuti üles vaatama läbi kehtivad normid, et „propageerida tõhusamaid ringmajandusmudeleid, seostades sõidukite konstrueerimise kasutuselt kõrvaldatud sõidukite käitlemisega, kaaludes eeskirju sõidukiosades kasutatavate teatavate ringlussevõetud materjalide kohustusliku sisalduse kohta ja suurendades ringlussevõtumäära“. See on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/125238a. Samuti rõhutasid nõukogu39 ja parlament,40 et nendes küsimustes on vaja uusi liidu õigusnorme, mis asendaksid kehtivad sõidukite tüübikinnitust käsitlevad normid seoses korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavusega ning romusõidukeid käsitlevad kehtivad normid.

__________________

38 Komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“, COM(2020)0098.

(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/85844 kehtestati mootorsõidukite, haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike terviklik tüübikinnituse ja turujärelevalve süsteem, eesmärgiga tagada ühtse turu nõuetekohane toimimine ja keskkonnatoime kõrge tase. Määruse (EL) 2018/858 II lisas kehtestatud ELi tüübikinnitusmenetluse kohaldamiseks on vaja eraldi õigusakti. Vaja on kehtestada sätted ja nõuded ELi tüübikinnitusmenetluses olevate sõidukite ringluspõhisuse kohta. Selleks et tagada sõidukite vastavus kõnealustele nõuetele, on vaja tagada nende kontrollimine ELi tüübikinnitusmenetluse käigus. Käesoleva määruse nõuete kohaselt väljastatud tüübikinnituste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/858 haldussätteid, sealhulgas turujärelevalvet, parandusmeetmeid ja karistusi käsitlevaid sätteid. Käesoleva määruse nõuete kohaselt väljastatud tüübikinnituste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/858 haldussätteid, sealhulgas turujärelevalvet, parandusmeetmeid, kaitseklausleid ja karistusi käsitlevaid sätteid.

__________________

44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

(7)Selleks et parandada ühtse turu toimimist, tagades samas keskkonnakaitse kõrge taseme, on oluline ühtlustada sõidukite tüübikinnituse tingimusi seoses nende korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavusega, samuti jäätmekäitluse tingimusi autotööstuses ja kasutatud sõidukite ekspordi tingimusi. Tootmisetapi ja sõidukite olelusringi lõpus toimuva töötlemise vahel on olemuslikud seosed, sest romusõidukite keskkonnahoidlik töötlemine sõltub suurel määral sellest, kuidas sõidukeid üldse konstrueeritakse ja ehitatakse. Kõige tõhusam viis autotööstuse ringmajandusele ülemineku hõlbustamiseks on seega kehtestada liidu tasandil ühtne õigusraamistik, mis hõlmaks integreeritud ja järjepideval viisil sõidukite konstrueerimist, tootmist, turule laskmist liidus ja olelusringi lõpus toimuvat töötlemist. See on oluline ka turule lastud uutes sõidukites sisalduvate teiseste toormete turu arendamiseks liidus, samuti selleks, et vältida kaubandustõkkeid ja konkurentsimoonutusi, tagada õigusselgus ning parandada kõigi sõidukite konstrueerimise, tootmise ja olelusringi lõpus toimuva töötlemisega seotud ettevõtjate keskkonnatoimet. Nende eesmärkide saavutamiseks ja keskkonnaprobleemidest tuleneva vajaduse tõttu kehtestada ühtsel turul ühtsed õigusnormid ning kooskõlas mootorsõidukite tüübikinnitust käsitlevate liidu üldiste õigusaktidega tuleks direktiivid 2000/53/EÜ ja 2005/64/EÜ asendada määrusega, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114.

(8)Direktiive 2000/53/EÜ ja 2005/64/EÜ kohaldatakse üksnes sõiduautode (M1) ja väikeste tarbesõidukite (N1) suhtes, mis moodustavad ligikaudu 85 protsenti kõigist liidus registreeritud sõidukitest. Ülejäänud sõidukite, nimelt kahe- ja kolmerattaliste sõidukite, veoautode, busside ja haagiste suhtes ei kohaldata ühtegi liidu õigusakti, mis käsitleks nende ökodisaini ja käitlemist olelusringi lõpus. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada mitte ainult M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes, vaid osaliselt ka L-kategooria sõidukite ning raskeveokite ja nende haagiste (M2, M3, N2, N3, O) suhtes, eesmärgiga tagada ringmajandust toetav raamistik kõigile liidus registreeritud sõidukitele, sealhulgas nende keskkonnahoidlik töötlemine, ning vältida ühtse turu killustumist. Selliste sõidukite töötlemise kohta nende olelusringi lõpus liidus puudub põhjalik teave, mistõttu ei ole käesoleva määruse jõustudes võimalik nende suhtes kohaldada sama korda, mida kohaldatakse M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes. Nii L-kategooria sõidukite kui ka raskeveokite ja nende haagiste (M2, M3, N2, N3, O) suhtes tuleks siiski kohaldada nõudeid, mis käsitlevad romusõidukite kogumist, nende kohustuslikku viimist tegevusloaga lammutuskodadesse ning nende keskkonnaohutuks muutmist. Kõnealuste romusõidukite töötlemise hõlbustamiseks tuleks nende tootjatelt nõuda, et nad esitaksid teabe selliste sõidukite tarvikute, osade ja materjalide eemaldamise ning asendamise kohta. Samuti tuleks nende sõidukikategooriate suhtes kohaldada laiendatud tootjavastutust reguleerivaid sätteid, mis katavad nende kogumise ja keskkonnaohutuks muutmise kulud olelusringi lõpus. Lisaks tuleks L-kategooria sõidukite suhtes kohaldada lisanõudeid, näiteks märgistamise, kohustusliku eemaldamise või korduskasutamise, taastamise ja uuendamise kohta.

(10)Eriotstarbelised sõidukid on loodud eriülesannete täitmiseks ning nende kere puhul tuleb teha eritöid, mis ei ole täielikult tootja kontrolli all. Seetõttu ei saa korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrasid nõuetekohaselt arvutada. Nende sõidukite suhtes tuleks kohaldada üksnes tarvikute ja osade kogumist, keskkonnaohutuks muutmist ja kohustuslikku eemaldamist käsitlevaid sätteid. Nimetatud tegevustega seotud kulud peaksid katma tootjad laiendatud tootjavastutuse süsteemi raames. Eriotstarbeliste sõidukite suhtes tuleks kohaldada ka sõidukites sisalduvaid aineid käsitlevaid sätteid, nagu need on sätestatud direktiivis 2000/53/EÜ. Väiketootjate toodetud eriotstarbelised sõidukid tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast aga täielikult välja jätta. Mitmeastmelise tüübikinnituse käigus tüübikinnituse saanud sõidukite teise astme tootja, näiteks kerede tootjad, ei saa arvutada komplekteeritud sõidukite korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrasid. Seepärast on asjakohane nõuda, et käesoleva määruse nõuetele peab selles etapis vastama üksnes baassõiduk. Sellest tulenevalt ei peaks baassõidukisse mittekuuluva mitmeastmelise tüübikinnitusega sõiduki kere kuuluma laiendatud tootjavastutuse kohaldamisalasse.

(11)Üks suuremaid direktiivi 2000/53/EÜ kohaldamisega seotud praktilisi probleeme on selle kindlakstegemine, kas sõiduk on muutunud romusõidukiks või mitte, sõidukite piiriüleste saadetiste ja ekspordi puhul. Kuigi selles küsimuses on avaldatud suunised46, on selline hindamine endiselt keeruline. Seepärast on vaja kehtestada õiguslikult siduvad täpsed kriteeriumid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas tegemist on romusõidukiga. Neid kriteeriume peaksid kasutama kõik romusõidukitega tegelevad asjaomased pädevad asutused, ettevõtjad ja sõidukiomanikud.

__________________

46 Kontaktisikutele mõeldud suunised nr 9 romusõidukite saadetiste kohta, https://ec.europa.eu/environment/pdf/waste/shipments/correspondents_guidelines9_en.pdf.

(13)Kõigi liidu turule lastud sõidukite konstruktsiooni ja olelusringi lõpu etapi käsitlemiseks on vaja kehtestada ühtlustatud ringluspõhisuse nõuded, mida kontrollitakse tüübikinnituse etapis. Sõidukite konstrueerimine ja tootmine viisil, mis tagab tarvikute ja osade korduskasutatavuse ning nendes sisalduvate materjalide ringlussevõetavuse, on oluline sellise olukorra vältimiseks, kus neid tarvikuid, osi ja materjale ei ole võimalik sõiduki olelusringi lõppu jõudmise korral nõuetekohaselt taaskasutada. Seepärast peaksid sõidukitootjad ja nende tarnijad lõimima uute sõidukite väljatöötamise varasesse etappi korduskasutatavust ja ringlussevõetavust parandavaid konstrueerimisstrateegiaid. Seega tuleks jätkata uute sõidukitüüpide ehitamist nii, et need oleksid korduskasutatavad või ringlussevõetavad vähemalt 85 protsendi ulatuses nende massist ning korduskasutatavad või taaskasutatavad vähemalt 95 protsendi ulatuses nende massist, nagu on juba ette nähtud direktiiviga 2005/64/EÜ. Korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrade ühetaolise arvutamise ning nende jälgitavuse tagamiseks tuleks kehtestada sõiduki korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrade arvutamise ning kontrollimise uus metoodika. See metoodika peaks paremini kajastama uue sõiduki tegelikku potentsiaali ringlussevõtmiseks, korduskasutamiseks ja taaskasutamiseks olelusringi lõpus, võttes samas arvesse tehnoloogia jätkuvat arengut. Käesoleva määruse ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused sellise metoodika kehtestamiseks vastavalt standardile ISO 22628:2002. Kuni sellise metoodika kehtestamiseni tuleks korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrad jätkuvalt arvutada vastavalt standardile ISO 22628:2002, nagu on sätestatud direktiivis 2005/64/EÜ. Komisjon peaks püüdlema selle poole, et asjaomast ÜRO metoodikat ajakohastatakse sellele vastavalt, et vältida vastuolu liidu metoodikaga ja vähendada tootjatel lasuvat koormust.

(15)Direktiiviga 2000/53/EÜ juba piiratakse plii, elavhõbeda, kaadmiumi ja kuuevalentse kroomi kasutamist sõidukites ning nähakse ette erandid, mille korral selliseid aineid võib kasutada teatavates rakendustes. Käesolevas määruses peaks need kehtivad normid üle võtma. Kuid kemikaale käsitlevate õigusaktide sidususe tagamiseks tuleks piiranguid, mis on seotud muude ainete turulelaskmise ja kasutamisega sõidukites, käsitleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt48. Samuti tuleks kõnealuse määruse alusel järgida piiranguid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/102149 reguleeritud ainete kasutamisele.

__________________

48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45).

(16)Direktiivis 2000/53/EÜ on sätestatud erandid piirangutest plii ja kaadmiumi kasutamisele sõidukiakudes ning need võetakse käesoleva määrusega üle. Ainete kasutamist akudes reguleeritakse siiski põhjalikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/154250. Seepärast tuleks selliste ainetega tegeleda ning nende kasutamise piirangud ja piirangutega seotud erandid tuleks vajaduse korral kõnealusesse määrusesse üle kanda ning neid ei tohiks käesoleva määrusega reguleerida. Enne selliste piirangute kehtestamist määruses (EL) nr 2023/[patareisid ja akusid käsitlev määrus] tuleks kõnealuse määruse alusel teha põhjalik hindamine, kas ja millises ulatuses on veel vaja erand teha.

__________________

50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (ELT L 191, 28.7.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1542/oj).

(17)Teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks peaks komisjonil jätkuvalt olema volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse alusel sõidukites plii, elavhõbeda, kaadmiumi ja kuuevalentse kroomi kasutamise piirangutest tehtavaid erandeid. Selliste erandite muutmisele või väljajätmisele peaks eelnema sellise muudatuse sotsiaal-majandusliku mõju hindamine, mida direktiivis 2000/53/EÜ ei ole sätestatud, sealhulgas alternatiivsete ainete kättesaadavuse ning inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva mõju hindamine kogu sõidukite olelusringi kestel. Enne sellise delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaks komisjon konsulteerima asjaomaste ekspertide ja sidusrühmadega tagamaks, et lisaks inimeste ja keskkonnatervisele avalduvale mõjule võetakse arvesse ka laiemat sotsiaal-majanduslikku mõju. Selleks et tagada käesoleva määruse muutmise tehniliste, teaduslike ja haldusaspektide puhul tulemuslik otsustamine, koordineerimine ja haldamine seoses ainete kasutamise piirangutega sõidukites, peaks Euroopa Kemikaaliamet abistama komisjoni sellises hindamises.

(18)Ringluse suurendamiseks autotööstuses tuleks sõidukeid üha enam konstrueerida ja toota nii, et esmase tooraine asemel kasutataks ringlussevõetud materjale, säilitades seejuures sõidukite ohutuse. Ringlussevõetud materjalide kasutamine võimaldab materjalide ressursitõhusamat kasutamist ning vähendab CO2 heidet tootmises ja esmaste toorainete kasutamisega seotud negatiivset keskkonnamõju. Suurem ringlus liidus turule lastavate kolmandates riikides toodetud sõidukite puhul aitab vähendada ka kasvuhoonegaaside heidet kogu maailmas, sealhulgas liidus. Samuti tugevdab see liidu strateegilist autonoomiat ja konkurentsivõimet, vähendades esmaste toorainete tarnimisega seotud sõltuvust toorainest ja energiast, eelkõige aidates kaasa väärtuslike kriitiliste toormete hoidmisele liidus ning tugevdades samal ajal teiseste toormete turgu. Kuigi puuduvad nõuded ringlussevõetud materjali kasutamise kohta üleilmsel tasandil, on paljud tootjad juba hakanud oma sõidukitesse lisama ringlussevõetud materjale. Eesmärkide ja ühtsete sätete kehtestamine ringlussevõetud materjali sisalduse arvutamise kohta tagab õiguskindluse ja aitab kaasa ausa konkurentsi loomisele tootjate vahel. Nõudeid kohaldatakse kõigi tootjate suhtes, kes olenemata nende asukohast kavatsevad lasta sõidukeid liidu turule, sealhulgas internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu. Tunnistades üleilmsete väärtusahelate olulisust autotööstuses, peaks määrus võimaldama hankida teisest tooret väljastpoolt liitu. Autotööstuses peaksid ringmajandusele üleminekuga kaasnema meetmed, millega tagatakse töökohakindlus ja luuakse uusi töövõimalusi. Käesoleva määrusega peaks olema võimalik toetada töötajaid õiglase ülemineku kaudu, integreerides sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnakestlikkuse aspektid.

(19)Pidades silmas plasti, eelkõige romusõidukitest pärit plasti ringlussevõtu madalat määra ja plastijäätmete muude töötlemisviiside üldist negatiivset mõju, on asjakohane suurendada ringlussevõetud plasti kasutuselevõttu sõidukites. Selleks tuleks uute sõidukite puhul kehtestada tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlussevõetud plasti kohustuslik eesmärk. Seega peaks iga sõidukitüüp sisaldama 20 % tarbimisjärgsetest plastijäätmetest ringlussevõetud plasti. 15 % sellest ringlussevõetud plasti sisalduse eesmärgist tuleks saavutada romusõidukitest ringlussevõetud plasti lisamisega asjaomasesse sõidukitüüpi. Selleks et tagada tööstuse jaoks vajalik pikaajaline perspektiiv ja võimaldada investeeringuid, peaksid tootjad hilisemas etapis saavutama eesmärgi, mille kohaselt vähemalt 25 % ringlussevõetud plastist on saadud tarbimisjärgsetest plastijäätmetest, välja arvatud juhul, kui vajaliku ringlussevõetud plasti puudumine või liiga kõrged hinnad muudavad selle eesmärgi saavutamise ülemäära raskeks. Selleks et võimaldada nende sihttasemete saavutamisel piisavat paindlikkust, peaks tootjatel olema ka võimalik saavutada kuni 50 % sellest tarbimiseelseid jäätmeid kasutades.

(20)Autotööstus on üks suurimaid terasekasutajaid ja ringlussevõetud terase praegune kasutuselevõtt uutes sõidukites on endiselt väike. Selleks et aidata kaasa uute sõidukite tootmisega seotud CO2 jalajälje vähendamisele ja toetada autotööstuse üleminekut kliimaneutraalsusele, tuleks kehtestada sihttase rauajäätmetest saadud terase kasutamiseks uutes sõidukites. Peale selle tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada sõidukitüüpides sisalduva ja neisse lisatava rauajäätmetest, sealhulgas lameda ja pika profiiliga süsinikterase ning roostevaba terase tooteperekondadest ringlussevõetud terase minimaalne osakaal. Tulevase eesmärgi kehtestamisele peaks eelnema komisjoni spetsiaalne uuring, mis hõlmab kõiki selle eesmärgi teostatavusega seotud asjakohaseid tehnilisi, keskkonna- ja majanduslikke tegureid ning mõju muudele terast kasutavatele sektoritele ja ülemaailmsetele kasvuhoonegaaside heitkogustele. Oluline on eristada sõidukis terase eri tooteperekondi, kuna neid toodetakse erinevate tehnoloogiate abil, millel on erisugused piirangud rauajäätmete kasutamisele seoses nende võimega taluda vasesisaldust ja muid soovimatuid juhuslikke lisandeid. Selleks et täiendada käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada metoodika, mille alusel arvutatakse ja kontrollitakse sõidukitüübis sisalduva ja sellesse lisatud rauajäätmetest taaskasutusse võetud terase osakaalu.

(21)Kuna sortimis- ja ringlussevõtutehnoloogiaid täiustatakse, on ringlussevõetud materjali kasutamist sõidukites võimalik suurendada selliste muude autotööstuses tavaliselt kasutatavate materjalide puhul, millel on vähearenenud teisese toorme turg, esmaste toorainete tootmisega seotud suur jalajälg või mida võetakse ringlusse piiratud määral. Seepärast on asjakohane, et komisjon hindaks, kui soovitatav ja teostatav ning millise mõjuga on eesmärkide kehtestamine ringlussevõetud materjali sisalduse kohta neodüümi, düsproosiumi, praseodüümi, terbiumi, samaariumi, püsimagnetites kasutatava boori ning magneesiumi ja selle sulamite puhul. Selleks et oleks võimalik kehtestada konkreetseid alumiiniumi- ja magneesiumisulamite tüüpe käsitlevaid eesmärke, tuleks uuringus käsitleda nõudluse kohandamist teisese pakkumisega üldiselt ning eelkõige uurida, kas on võimalik leida kompromiss kahe võimaluse vahel: mastaabisäästu maksimeerimine, määrates kindlaks minimaalse arvu sulamirühmi, ja väärtuse säilitamise maksimeerimine, määrates kindlaks suurema arvu konkreetseid sulamitüüpe.

(22)Teisese toorme vähearenenud turu hoogustamiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada sõidukitüüpides sisalduva ja neisse lisatava tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest ringlusse võetud magneesiumi ja selle sulamite, neodüümi, düsproosiumi, praseodüümi, terbiumi, samaariumi või boori miinimumosakaal. Selleks et täiendada käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada metoodika, mille alusel arvutatakse ja kontrollitakse tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest ringlusse võetud materjalide osakaalu sõidukitüüpides. Metoodika on vajalik tarbimisjärgsete ja tarbimiseelsete jääkide määratluste täpsustamiseks. See on asjakohane kvaliteedi parandamise ja väärtuse säilitamise stimuleerimiseks, eelkõige tarbimisjärgsete fraktsioonide puhul. Selleks et edendada CO2 heite vähendamist suurema koguse ringlussevõetud materjali kasutamise kaudu, on vaja selgeid määratlusi tarbimisjärgsete jääkide ringlussevõtu innustamiseks, minimeerides samal ajal tarbimiseelsete jääkide kasutamist, millel on tavaliselt sama suur CO2 jalajälg kui esmasel toorainel.

(23)Kooskõlas määruse (EL) 2024/1252 nõuetega ja võttes arvesse, et käesolevas määruses on vaja kehtestada ringlussevõetud materjali sisaldust sõidukites ning sõidukite tarvikutes ja osades kasutatavaid kriitilisi toormeid käsitlevad sätted, tuleks neid sätteid kohaldada määruse (EL) 2024/1252 sätete sektoripõhise rakendamisena. See tagab mitmesuguste käesolevas määruses ette nähtud menetlustest tulenevate teavitamis-, märgistamis- ja eemaldamiskohustuste ühtlustamise ja integreerimise kohustustega muude tarvikute, osade ja materjalide puhul.

__________________

(24)Selleks et tagada akude ringlussevõtt vastavalt määruse (EL) 2023/1542 nõuetele ning et elektrilisi veomootoreid, mis sisaldavad olulises koguses haruldasi muldmetalle, saaks samuti asendada ja ringlusse võtta, on vaja kehtestada uute sõidukitüüpide konstruktsiooninõuded, millega tagatakse, et tegevusloaga lammutuskojad või remondi- ja hooldusettevõtjad saavad neid akusid ja elektrilisi veomootoreid hõlpsasti eemaldada sõiduki olelusringi mis tahes etapis. Komisjon peaks ka soodustama selliste konstrueerimis- ja koostemeetodite standardite väljatöötamist, mis hõlbustavad akude ning akupakkide hooldust, parandamist ja kasutusotstarbe muutmist. Sõidukite tarvikute ja osade asendamise, korduskasutamise, ringlussevõtu, taastamise või uuendamise võimaluste maksimeerimiseks ning jäätmete minimeerimiseks tuleks sõidukid projekteerida viisil, mis võimaldab võimalikult palju tarvikuid ja osi eemaldada. Tehnilise teostatavuse mõistet tuleks tõlgendada viisil, mis toetab ja hõlbustab neid eesmärke, tunnistades samas, et teatavatel juhtudel võivad tarviku ohutus- või funktsionaalsed nõuded õigustada alternatiivseid lahendusi, mis piiravad tarviku või osa eemaldatavust. Sellistel juhtudel peaksid tootjad tõendama selle valiku vajalikkust. Tehnika ja teaduse arengu arvessevõtmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, et vaadata läbi loetelu tarvikutest ja osadest, mis on kavandatud sõidukitest eemaldamiseks ja asendamiseks. Kõnealuse konstruktsiooninõude ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(26)Tagamaks, et sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tootjad kehtestavad meetmed, millega tagatakse nende tootjate vastavus käesoleva määruse kohastele ringluspõhisuse nõuetele, ning motiveerimaks neid parandama turule lastavate sõidukitüüpide ringluspõhisust, peaksid nad koostama tervikliku ringmajanduse strateegia tootja tasandil ja esitama selle komisjonile. Tootjatel peaks siiski olema ka võimalik koostada ringmajanduse strateegia sõidukikategooriate kaupa. See strateegia ei tohiks põhjustada tootjatele ebaproportsionaalset koormust ja seda tuleks regulaarselt ajakohastada. Komisjon peaks autotööstuse ringluspõhisuse kohta regulaarselt aru andma, tuginedes tootjate esitatud ringmajanduse strateegiatele.

(28)Juurdepääs ajakohasele teabele ning õigeaegne teabevahetus sõidukitootjate ja jäätmekäitlejate vahel kogu autotööstuse väärtusahelas on oluline, et maksimeerida sõiduki tarvikute ja osade korduskasutamist, taastamist ja uuendamist ning tagada romusõidukite kvaliteetne ringlussevõtt. Seepärast peaksid tootjad tagama jäätmekäitlejatele ning remondi- ja hooldusettevõtjatele ning hädaabiteenistustele piiramatu, standardse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu teabele, millele on osutatud komisjoni 28. mai 2010. aasta täiendavate suuniste (vertikaalsete piirangute kohta mootorsõidukite müüki ja remonti ning nende varuosade turustamist käsitlevates kokkulepetes) punktis 66 ning mis võimaldab sõidukis sisalduvate teatavate tarvikute, osade ja materjalide ohutut eemaldamist ja asendamist. Teave peaks suunama jäätmekäitlejaid ning remondi- ja hooldusettevõtjaid etappide kaupa ja andma selgeid juhiseid selle kohta, kuidas kasutada elektrisõidukiakudele ning elektrilistele veomootoritele juurdepääsuks ja nende eemaldamiseks vajalikke tööriistu või tehnoloogiaid, sealhulgas elektrisõidukiakude ja nende akupakkide ohutut tühjakslaadimist võimaldavaid tööriistu või tehnoloogiaid. Samuti peaks see teave aitama identifitseerida, leida ja eemaldada tarvikud, osad ja materjalid, mis tuleks enne purustamist sõidukilt eemaldada ja keskkonnaohutuks muuta, ning tarvikud ja osad, mis sisaldavad määruses (EL) 2024/1252 osutatud püsimagnetites kasutatavaid kriitilisi toormeid. On oluline, et intellektuaalomandi õigusi austataks nõuetekohaselt, tagades, et juurdepääs tehnilisele teabele ei kahjusta patenditud tehnoloogiaid ega ärisaladusi. Seda tuleks teha tootjate loodud sideplatvormide kaudu ja teave tuleks anda tasuta, välja arvatud mittepiiravad halduskulud. Tüübikinnitusasutused peaksid kontrollima, et tootjad on esitanud nõutud teabe. Võttes arvesse vajadust toetada sõidukite moderniseerimist, et vähendada heitkoguseid, pikendada sõidukite kasutusiga ja edendada kestlikkust, peaksid tootjad tagama ka nõuetekohase koostöö moderniseerimisettevõtjatega.

(29)Sõiduki mitmesuguste tarvikute ja osade juhtimiseks kasutatakse üha enam digitaalset kodeerimist ning direktiivi 2000/53/EÜ hindamisel tehti kindlaks, et selline kodeerimine võib takistada teatavate tarvikute ja osade korduskasutamist, taastamist ja uuendamist. Seepärast on oluline, et sõidukitootjatelt nõutaks teabe esitamist, mis võimaldaks professionaalsetel jäätmekäitlejatel ning remondi- ja hooldusettevõtjatel lahendada probleemid, mida põhjustavad sellised sõiduki digitaalselt kodeeritud tarvikud ja osad, kui selline kodeerimine takistab remonti, hooldust või asendustoiminguid teises sõidukis.

(31)Sõidukite olelusringi lõpus toimuva töötlemise hõlbustamiseks peaksid sõidukitootjad andma digivahendite kaudu täpset, täielikku ja ajakohast teavet sõiduki tarvikute ja osade ohutu eemaldamise ning asendamise kohta. Seepärast tuleks sellise teabe andmekandjana töötada välja ja teha kättesaadavaks sõiduki digitaalne ringluspõhisuse pass viisil, mis on kooskõlas muude autotööstuses juba olemasolevate või arendatavate ning sõidukite keskkonnatoimet käsitlevate digitaalsete teabevahendite ja platvormidega, ning viia see kooskõlla määruse (EL) 2023/1542, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/178154 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/125755 vastavate sätetega. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada passi jaoks tehnilise projekti ja käitamisnõuded ning nõuded andmekandja asukoha või muu tunnuse kohta, mis võimaldab juurdepääsu passile sõidukis. Sõiduki digitaalset ringluspõhisuse passi käsitlevaid norme kehtestades peaks komisjon võtma arvesse vajadust turvalisuse ja eraelu puutumatuse kõrge taseme järele, sealhulgas sõiduki kasutusandmete puhul, et vältida küberohte.

__________________

54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1781, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik, muudetakse direktiivi (EL) 2020/1828 ja määrust (EL) 2023/1542 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ (ELT L, 2024/1781, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj).

55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1257, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitust seoses nende heite ja akude vastupidavusega (Euro 7), millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009, komisjoni määrus (EL) nr 582/2011, komisjoni määrus (EL) 2017/1151, komisjoni määrus (EL) 2017/2400 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1362 (ELT L, 2024/1257, 8.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1257/oj)..

(33)Käesolev määrus tugineb direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud jäätmekäitluseeskirjadele ja üldpõhimõtetele, mida tuleks kohandada, et võtta arvesse romusõidukite eripära. Romusõidukite ohutu ja keskkonnahoidliku töötlemise tagamiseks peaks iga ettevõte või ettevõtja, kes kavatseb tegeleda nende sõidukite jäätmete töötlemisega, sealhulgas kogumise, keskkonnaohutuks muutmise ning tarvikute ja osade eemaldamisega, saama pädevalt asutuselt loa. Luba tuleks anda üksnes juhul, kui ettevõttel või ettevõtjal on tehniline, finants- ja organisatsiooniline suutlikkus, mida on vaja sõidukite olelusringi lõpus toimuvaks töötlemiseks viisil, mis on kooskõlas kohaldatava ELi ja siseriikliku õigusega, sealhulgas käesoleva määrusega kehtestatud konkreetsete töötlemisnõuetega. Peale selle peaks tegevusloaga lammutuskodadel ainsana olema pädevus anda välja käesoleva määruse kohaseid lammutustõendeid.

(35)Järelevalve hõlbustamiseks selle üle, kuidas tootjad täidavad laiendatud tootjavastutuse kohustusi, peaksid liikmesriigid looma tootjate registri või kasutama olemasolevat registrit. Registreerimisnõuded tuleks registreerimise hõlbustamiseks ühtlustada kogu liidus, eelkõige juhul, kui tootjad teevad sõidukid kättesaadavaks eri liikmesriikides. Registrit tuleks kasutada ka selleks, et anda pädevatele asutustele aru laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmisest. Samuti peaksid selle registriga seotud funktsioonid ja menetluslikud aspektid olema kooskõlas määrusega (EL) 2023/1542, et võimaldada sõidukite tootjatel ja akude tootjatel kasutada sama registrit. Selleks et hõlbustada tootjate registreerimist kõigis liikmesriikides, peaks komisjon looma ka ühtse portaali, mis sisaldab kõigi riiklike registrite juurde juhatavaid linke.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

(37)Tootjatel peaks olema võimalik valida, kas nad täidavad oma laiendatud tootjavastutuse kohustusi individuaalselt või kollektiivselt, st tootjavastutusorganisatsioonid täidavad neid kohustusi nende nimel. Tootjavastutusorganisatsioonid peaksid tagama nende andmete konfidentsiaalsuse, mille tootjad on neile esitanud. Selleks et tagada kõigi ettevõtjate huvide nõuetekohane arvessevõtmine ja vältida seda, et jäätmekäitlejad satuvad laiendatud tootjavastutuse süsteemides tehtud otsuste korral ebasoodsasse olukorda, tuleks tagada tootjate ja jäätmekäitlejate õiglane esindatus selliste organisatsioonide juhtorganites. Jäätmekäitlejad tuleks eeskätt valida mittediskrimineeriva menetluse teel, mis põhineb läbipaistvatel hindamiskriteeriumidel.

(39)Tootjate tehtavad maksed peaksid muu hulgas katma kulud, mis on seotud avalikkust romusõidukite kogumise suurendamisest teavitavate kampaaniatega ning andmete kogumise ja pädevatele asutustele esitamisega.

(42)Kuna sõidukid muutuvad sageli romusõidukiteks teises liikmesriigis kui see, kus need esimest korda registreeriti, on vaja kehtestada normid piiriülese laiendatud tootjavastutuse kohta. Need normid peaksid tagama, et tootja vastutus katab nõuetekohaselt jäätmekäitlejate kogumis- ja töötlemiskulud selles liikmesriigis, kus sõiduk muutub romusõidukiks, kuid tagades samal ajal, et tootja ei pea maksma kaks korda. Selleks peaks tootja määrama laiendatud tootjavastutuse jaoks esindaja igas liikmesriigis ja looma asjaomaste jäätmekäitlejatega piiriülese koostöö tegemise ja neile kulude ülekandmise mehhanismid. Sellise mehhanismi kasutuselevõtt aitab luua võrdsed tingimused tegevusloaga lammutuskodadele kogu liidus ja hõlbustab kogu liitu hõlmavate lähenemisviiside väljatöötamist individuaalse tootjavastutuse korral.

(44)Romusõidukite keskkonnahoidliku töötlemise peamine eeltingimus on kõigi romusõidukite kogumine. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada teatavad kogumisega seotud kohustused peamiselt tootjatele ja seejärel liikmesriikidele. Tootjad peaksid tagama, et kõik romusõidukid, mille nad on liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks teinud, kogutakse kokku. Selleks peaksid tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid looma kogumissüsteemid, sealhulgas kogumiskohad, või neis osalema ning liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, millega tagatakse, et need süsteemid on olemas ja võimaldavad saavutada käesoleva määruse eesmärke. Kogumissüsteemid peaksid võimaldama sõidukiomanikel ja teistel sõiduki valdajatel viia sõiduki tegevusloaga lammutuskotta ilma tarbetute jõupingutuste või kuludeta. See tähendab praktikas, et sellised süsteemid peaksid asjakohaselt hõlmama iga liikmesriigi kogu territooriumi ning tagama tegevusloaga lammutuskodade ja kogumiskohtade piisava kättesaadavuse. Samuti peaksid need võimaldama koguda igat marki romusõidukeid ja tarvikuid, mis sõidukite remontimise käigus jäätmete hulka arvatakse.

(46)Kõigi romusõidukite tõhusaks kogumiseks on vaja teavitada üldsust kogumissüsteemide olemasolust. Sõidukiomanikud peaksid olema teadlikud sellest, et nad võivad põhimõtteliselt tasuta toimetada romusõiduki koos elektrisõidukiakuga või ilma selleta kogumiskohta või tegevusloaga lammutuskotta. Elektrisõidukiaku puudumise korral peaks romusõiduki kohaletoimetamine olema tasuta, kui viimane omanik esitab dokumendid, mis tõendavad, et patareid või akut käitles professionaalne ettevõtja kooskõlas määrusega (EL) 2023/1542. Tootjate või tootjavastutusorganisatsioonide teavituskampaania peaks samuti kajastama romusõidukite ebaõige kogumise ja töötlemise tagajärgi keskkonnale ja inimeste tervisele.

(47)Tegevusloaga lammutuskoda peaks vastutama lammutustõendi väljastamise eest, mis tõendab romusõiduki töötlemist. See on vajalik romusõidukite käitlemise nõuetekohase järelevalve tagamiseks. Nimetatud tõendi miinimumnõuded on praegu kehtestatud komisjoni otsuses 2002/151/EÜ57 ning selle otsuse sisu tuleks lisada käesolevasse määrusesse koos vajalike kohandustega. Nimetatud tõend tuleks välja anda elektroonilisel kujul romusõiduki viimasele omanikule ning seejärel peaksid tegevusloaga lammutuskoda ja viimane omanik edastama selle liikmesriigi asjaomastele asutustele, sest selle esitamine võimaldab sõiduki registrist kustutada. Elektrooniline teavitussüsteem peaks võimaldama edastada nii romusõiduki kogumist kinnitava dokumendi kui ka lammutustõendi.

__________________

57 Komisjoni 19. veebruari 2002. aasta otsus 2002/151/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ artikli 5 lõike 3 kohaselt väljaantavas lammutustõendis esitatavate miinimumnõuete kohta (EÜT L 50, 21.2.2002, lk 94).

(48)Vaatamata direktiiviga 2000/53/EÜ kehtestatud kohustusele viia kõik romusõidukid töötlemiseks tegevusloaga lammutuskotta on väga suur hulk sõidukeid, mille asukoht on teadmata ja mida võib olla romusõidukitena ebaseaduslikult töödeldud või eksporditud või mille seisukorrast ei ole liikmesriikide registreerimisasutustele nõuetekohaselt teatatud. Selliseid sõidukeid nimetatakse kaduma läinud sõidukiteks. Liikmesriigid peaksid tugevdama ka riiklikke meetmeid ja koostööd kaduma läinud sõidukite arvu vähendamiseks. Teises liikmesriigis välja antud lammutustõendite tunnustamine ja kohustus teatada nende liikmesriikide ametiasutustele, kus sõiduk on registreeritud, et on välja antud lammutustõend, peaks võimaldama romusõidukite asukohta paremini jälgida.

(51)Võttes arvesse tegevusloaga lammutuskodade keskset rolli romusõidukite käitlemises viisil, mis ei kahjusta keskkonda ega inimeste tervist ning aitab kaasa liidu ringmajanduse eesmärkide saavutamisele ja on majanduslikult põhjendatud, on vaja kehtestada sellistele rajatistele kohustused, mis hõlmavad kõiki nende tegevusi romusõiduki vastuvõtmisest ja ladustamisest selle töötlemiseni olelusringi lõpus.

(52)Oma tegevuse jälgitavuse tagamiseks, sh vanametalli või muude asjakohaste sisendmaterjalide osas, peaksid tegevusloaga lammutuskojad dokumenteerima tehtud töötlemistoimingud ja säilitama need andmed elektrooniliselt vähemalt kolm aastat ning suutma esitada need taotluse korral asjaomastele riiklikele asutustele.

(53)Romusõiduki keskkonnaohutuks muutmine on esimene samm keskkonna-, inimeste tervise- ja tööohutusriskide ennetamise suunas. Seetõttu on oluline, et enne edasist töötlemist tehtaks romusõidukile vajalikud keskkonnaohutuks muutmise toimingud niipea kui võimalik pärast selle viimist tegevusloaga lammutuskotta. Selles etapis tuleks vanaõli koguda ja ladustada muudest voolavatest ainetest ja vedelikest eraldi ning selle edasine töötlemine peaks olema kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ. Temperatuuri juhtimise süsteemides kasutatavad kliimaseadmesüsteemi vedelikud tuleks samuti kokku koguda ja teistest vedelikest eraldi ladustada ning võimaluse korral ringlusse võtta või taasväärtustada ja korduskasutada. Peale selle tuleks romusõidukilt eemaldada pliid, kaadmiumi, elavhõbedat ja kuuevalentset kroomi sisaldavad tarvikud, osad ja materjalid, et vältida kahjulikku mõju inimestele või keskkonnale.

(54)Määruse (EL) 2023/1542 nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleb romusõidukilt kõik sellesse paigaldatud akud eraldi eemaldada ja ladustada selleks määratud alal edasiseks töötlemiseks.

(55)Tarvikute ja osade korduskasutamise, taastamise ning uuendamise võimaluste maksimeerimiseks ja romusõidukitest pärit teiseste toormete suure väärtuse säilitamiseks tuleks teatavad tarvikud ja osad enne purustamist romusõidukilt kohustuslikus korras eemaldada. Asjaomased tarvikud ja osad tuleks eemaldada käsitsi demonteerimise või poolautomaatse demonteerimise käigus. Teatavatel erandjuhtudel peaks olema võimalik kasutada tarvikute ja osade kohustusliku kõrvaldamise nõude täitmise erandit, muu hulgas juhul, kui korduskasutamiseks, taastamiseks või uuendamiseks ei ole turupotentsiaali või kui tegevusloaga lammutuskoda suudab tõendada, et asjaomaseid tarvikuid ja osi on võimalik nende tehnoloogiatega eemaldada sama tõhusalt kui käsitsi või poolautomaatse demonteerimise käigus, ilma et see vähendaks töötlemise tulemusel saadud fraktsioonide kvaliteeti. Selleks tuleks komisjonil sätestada kriteeriumid purustamiseks koos muude jäätmetega ja piirväärtused väljundfraktsioonide kvaliteedi parandamiseks. Tehnika ja teaduse arengu arvessevõtmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks ja käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades purustamiseks väljundfraktsioonide kvaliteedinõuded.

(57)Määruses (EL) 2023/1542 on kehtestatud normid, mis käsitlevad patareide ja akude kestlikkust, jõudlust, ohutust, kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist ning ettevõtjatele patareide ja akude eemaldamise kohta antavat teavet. Käesolevas määruses tuleks arvesse võtta patareide ja akude taaskasutamise võimalust, jättes põhitarvikute või -osade loetelust välja elektrisõidukiaku, et võimaldada sõiduki tasuta üleandmist töötlemiseks ilma elektrisõidukiakuta, kui viimane omanik esitab dokumendid, mis tõendavad, et akut käitles professionaalne ettevõtja kooskõlas määrusega (EL) 2023/1542.

(58)Tunnistades taastamise ja uuendamise potentsiaali autotööstuses ning nende panust ringmajandusse, on vaja tagada õigusselgus selles sektoris tegutsevatele ettevõtjatele. Seepärast tuleks selgitada, et jäätmetena ei tuleks käsitada romusõidukilt ega kasutusetapis sõidukilt, sealhulgas remondi- ja hooldustööde ajal eemaldatud tarvikuid ja osi, mis sobivad korduskasutamiseks, taastamiseks või uuendamiseks. See on vajalik selliste tarvikute ja osade jäätmesaadetisena vedamise, transportimise või muu üleandmise hõlbustamiseks. Teisest küljest tuleks osi ja komponente, mis ei sobi korduskasutamiseks, taastamiseks ega uuendamiseks, käsitada jäätmetena ning nende eksporti tuleks reguleerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/11571a. Asjaomastel riiklikel asutustel peaks olema võimalik nõuda asjaomase tarviku või osa eemaldanud tegevusloaga lammutuskojalt dokumente, mis kinnitavad eriotstarbelise hindamise abil asjaomaste tarvikute ja osade tehnilist sobivust taastamiseks, uuendamiseks või korduskasutamiseks.

(61)Korduskasutatavate, uuendatud, ümberehitatud ja taastatud tarvikute ja osade turu arengu ning nõuetekohase toimimise soodustamiseks liidus tuleks liikmesriike julgustada looma riiklikul tasandil vajalikke stiimuleid tarvikute ja osade korduskasutamise, uuendamise, ümberehitamise ja taastamise edendamiseks, olenemata sellest, kas need eemaldatakse sõiduki kasutusetapis või olelusringi lõpu etapis. Komisjon peaks hõlbustama liikmesriikide teabevahetust, jagades parimaid tavasid riiklikul tasandil loodud stiimulite kohta eesmärgiga jälgida nende tulemuslikkust. Andmevahetus peaks toimuma põhjendamatu viivituseta.

(63)Kogu romusõidukitest pärit plasti ringlussevõttu tuleks pidevalt parandada ning oluline on tagada ringlussevõetud materjali piisav varu, mis vastaks nõudlusele sõidukites sisalduva ringlussevõetud plasti järele. Seepärast on vaja kehtestada konkreetne ringlussevõtu eesmärk, mille kohaselt romusõidukitest pärit plasti määr peaks olema 30 protsenti. See eesmärk täiendaks korduskasutamise ja ringlussevõtu (85 protsenti) ning kordus- ja taaskasutamise (95 protsenti) eesmärke romusõidukite keskmise massi ja aasta kohta. Selleks et hõlbustada jäätmekäitlejate jaoks kõnealuste nõuete rakendamist, on vaja kolmeaastast üleminekuperioodi. Vahepeal tuleks jätkuvalt kohaldada direktiiviga 2000/53/EÜ ette nähtud romusõidukite korduskasutamise ja ringlussevõtu (85 protsenti) ning kordus- ja taaskasutamise (95 protsenti) kehtivaid eesmärke, mis põhinevad kõnealuses direktiivis sätestatud ringlussevõtu määratlusel. Ringlussevõetud plasti mass ja plasti kogumass ei tohiks sisalda elastomeere ega muid reaktoplaste kui polüuretaanvahud.

(64)Oluline on suurendada kvaliteetsete teiseste toormete taaskasutamist, täiustades romusõidukite purustamist. Seetõttu peaks olema lubatud purustada romusõidukeid, nende tarvikuid, osi ja materjale koos pakendijäätmete ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmetega, kui täidetud on teatavad väljundmaterjali kvaliteedinõuded.

(66)Romusõidukid liigitatakse ohtlikeks jäätmeteks ja neid ei tohi eksportida OECD-välistesse riikidesse. Keskkonnaohutuks muudetud romusõidukeid võib siiski töödelda väljaspool liitu, tingimusel et neid keskkonnaohutuks muudetud romusõidukeid veetakse kooskõlas määrusega (EL) 2024/1157.

(67)Kui romusõiduk veetakse liidust kolmandasse riiki, peaks eksportija esitama sihtriigi pädeva asutuse heakskiidetud dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et töötlemistingimusi peetakse samaväärseks käesoleva määruse nõuetega ning muudes liidu õigusaktides sätestatud inimeste tervise ja keskkonnakaitse nõuetega kooskõlas määrusega (EL) 2024/1157. Et eristada kasutatud sõidukite ja romusõidukite saadetisi, peaks liikmesriikide pädevatel asutustel olema võimalik teha kontrolle, kui nad kahtlustavad, et kasutatud sõidukid on tegelikult romusõidukid. Kui nimetatud kontrolli tulemusel jõutakse järeldusele, et asjaomased sõidukid kvalifitseeruvad romusõidukiteks, võib kontrolli ja sellega seotud ladustamise kulud sisse nõuda saadetise eest vastutavalt ettevõtjalt.

(68)Romusõidukite keskkonnahoidliku töötlemise tagamiseks on oluline selgelt kindlaks määrata sõiduki seisukord kogu selle kasutuskestuse jooksul, eriti olukorras, kus on vaja eristada kasutatud sõidukeid romusõidukitest. Kui kasutatud sõiduki omandiõiguse annab üle liidus tegutsev ettevõtja, peaks see ettevõtja teatama sõidukit omandavale isikule, et sõiduk ei ole romusõiduk, esitades tehnoülevaatuse kontrollkaardi või teavitades, et sõiduk vastab kehtestatud parandatavust käsitlevatele kriteeriumidele. Sõidukiomanik, kes kavatseb eksportida kasutatud sõiduki liidust välja, peaks olema kohustatud tõendama, et sõiduk ei ole romusõiduk. Need dokumendid peaksid hõlmama kehtivat tehnoülevaatuse kontrollkaarti või selle puudumise korral hinnangut, mille on koostanud tehnoülevaatuse kontrollkaardi eest vastutavad pädevad asutused. Kasutatud sõiduki seisukorra hindamiseks peaksid sõiduki omanik, muud ettevõtjad ja pädevad asutused kontrollima, kas on täidetud teatavad kriteeriumid, mille abil määratakse kindlaks, kas asjaomane sõiduk on romusõiduk või mitte.

(69)ELi tegevuskavas „Õhu-, vee- ja pinnase nullsaaste suunas“59 on rõhutatud, et komisjon peab tegema ettepaneku uute meetmete kohta, mille abil vähendada romusõidukite ja kasutatud sõidukite ekspordi puhul liidu keskkonnajalajälge mujal maailmas. Võttes arvesse, et kasutatud sõidukite eksport tekitab olulisi keskkonnaalaseid ja rahvatervisega seotud probleeme, nagu on dokumenteeritud ÜRO keskkonnaprogrammis,60 ning et liit on kasutatud sõidukite suurim eksportija kogu maailmas, on vaja liidu tasandil kehtestada erinõuded, mis reguleerivad kasutatud sõidukite eksporti [liidust]. Nõuded peaksid põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, mille kohaselt kasutatud sõiduk ei ole romusõiduk või peab olema sõidukorras vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/45/EL61 ning peab olema kantud riiklikku sõidukiregistrisse. See peaks tagama, et kolmandasse riiki saab eksportida ainult liidu teedel sõitmiseks sobivaid kasutatud sõidukeid, vähendades seeläbi ohtu, et kasutatud sõidukite eksport liidust põhjustab õhusaastet või liiklusõnnetusi kolmandates riikides. Selleks et tolliasutused saaksid kontrollida, kas need nõuded on eksportimise ajal täidetud, tuleks igalt kasutatud sõidukit eksportivalt isikult nõuda, et ta esitaks nendele asutustele valmistajatehase tähise ja kinnituse selle kohta, et kasutatud sõiduk ei ole romusõiduk või et seda käsitatakse sõidukorras olevana.

__________________

59 COM(2021)0400.

60 https://www.unep.org/resources/report/global-trade-used-vehicles-report

61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51).

(70)Oluline on luua mehhanism, mille abil on võimalik tulemuslikult kontrollida kasutatud sõidukite vastavust ekspordinõuetele, ilma et see takistaks liidu ja kolmandate riikide vahelist kaubandust. Seepärast peaks komisjon looma elektroonilise süsteemi, mis võimaldab liikmesriikide ametiasutustel vahetada ja kontrollida reaalajas teavet eksporditavate kasutatud sõidukite valmistajatehase tähise ja tehnilise seisukorra kohta. Võttes arvesse olemasolevaid omadusi ja funktsioone, mis on seotud liidus registreeritud sõidukeid käsitleva teabe jagamisega sõidukite registreerimisasutuste vahel, on komisjon liikmesriikide elektrooniliste registrite ühendamiseks välja töötanud sõnumite vahetamise platvormi MOVE-HUB. Liikmesriigid peaksid saama kasutada elektroonilise süsteemiga MOVE-HUB ühenduse loomiseks Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemi (EUCARIS). Platvorm majutab praegu Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU), ELi juhilubade võrgustiku (RESPER), juhtide kutsekoolituse registrite (ProDriveNet), liiklevate sõidukite tehnokontrolli riketest teatamise (RSI) ja sõidumeerikute juhikaartide registrite (TACHONET) omavahelisi ühendusi. Seepärast tuleks MOVE-HUBi funktsioone veelgi laiendada, et oleks võimalik vahetada ja kontrollida teavet eksporditavate kasutatud sõidukite valmistajatehase tähise ja tehnilise seisukorra kohta. Selleks et toll saaks elektrooniliselt ja automaatselt kontrollida, kas eksporditav kasutatud sõiduk vastab ekspordinõuetele, tuleks MOVE-HUBi käitatav elektrooniline süsteem ühendada ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/239962. Nimetatud määrusega on ette nähtud automatiseeritud kontrollide kõikehõlmav raamistik, mida kohaldatakse konkreetsete liidu tolliväliste formaalsuste suhtes. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada peamised kontrollitavad elemendid, samas kui selle kontrolli rakendamise tehnilised aspektid sätestatakse määruses (EL) 2022/2399.

__________________

62 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2399, millega luuakse Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond ja muudetakse määrust (EL) nr 952/2013 (ELT L 317, 9.12.2022, lk 1).

(73)Oluline on, et tolliasutused saaksid kontrollida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/201363 kohaselt eksporditavaid kasutatud sõidukeid. Märkimisväärne osa liidust väljaviidavatest kasutatud sõidukitest saadetakse riikidesse, kus on kehtestatud või võidakse kehtestada impordinõuded, näiteks nõuded, mis on seotud sõiduki vanuse või heitega. Oluline on, et tolliasutused saaksid ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kaudu elektrooniliselt ja automaatselt kontrollida, kas eksporditav kasutatud sõiduk vastab kõnealustele nõuetele, kui asjaomased kolmandad riigid on need nõuded komisjonile ametlikult edastanud. Et hõlbustada nõuete täitmist, peaks komisjon spetsiaalses veebiportaalis avaldama keskkonnakaitse ja liiklusohutusega seotud eritingimused, mille kolmandad riigid on kehtestanud ja millest komisjonile on teatatud, ning neid ajakohastama. Keskkonna kaitsmiseks ja liiklusohutuse tagamiseks kolmandates riikides tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kõnealuste nõuete kehtestamisega.

__________________

63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(76)Liikmesriigid peaksid töötama välja kontrollikavad, et jälgida sõidukite ebaseaduslikku käitlemist. Kontrollida tuleks vastavust kasutatud sõidukite eksporti ja romusõidukite töötlemist käsitlevatele sätetele. Igal aastal peaksid kontrollid hõlmama vähemalt 10 protsenti tegevusloaga lammutuskodadest ja ettevõtjatest. Samuti tuleks kontrollida remondi- ja hooldusettevõtjate tegevuskohti, kogumiskohti ja muid rajatisi ning ettevõtjaid, kes võivad töödelda romusõidukeid või müüa kasutatud sõidukeid või nende varuosi ja osi. Tuleb rõhutada, et käesoleva määruse alusel tehtavad kontrollid peaksid täiendama romusõidukite saadetiste kontrolle, mida reguleeritakse põhjalikult määrusega (EL) 2024/1157.

(77)Selleks et kontrollid saaksid toimuda tõhusal viisil, peaksid liikmesriigid looma riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil koostöömehhanismid, mille eesmärk on hõlbustada romusõidukite ebaseadusliku töötlemise ja ekspordi ennetamist ja avastamist ning leida kaduma läinud sõidukite probleemile püsiv lahendus. Sellised mehhanismid peaksid võimaldama vahetada sõidukite registreerimisandmeid, mis on vajalikud sõidukite jälgimiseks ja selle kontrollimiseks, kas neid on olelusringi lõpu etapis nõuetekohaselt töödeldud. Liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamiseks peaks komisjon looma sihtotstarbelise võrgustiku, et tagada riigisiseste täitmise tagamise meetmete tõhus koordineerimine.

(86)Kaduma läinud sõidukid on tunnistatud direktiivi 2000/53/EÜ rakendamisel üheks peamiseks probleemiks. Liikmesriikide vahel sõidukite registreerimisstaatuse kohta reaalajas teabevahetust võimaldava tõhusa süsteemi puudumine takistab jälgitavust ja seda peetakse põhjuseks, miks liidus on suur hulk kaduma läinud sõidukeid. Selle probleemi lahendamiseks tegi komisjon ettepaneku muuta nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta67. Muudatusega tuleks nõuda, et liikmesriigid registreeriksid oma territooriumil registreeritud sõidukite puhul elektrooniliselt andmed, mis võimaldavad nõuetekohaselt dokumenteerida sõiduki ajutiselt registrist kustutamise põhjused, eelkõige juhul, kui sõidukit on töödeldud romusõidukina tegevusloaga lammutuskojas või see on registreeritud uuesti teises liikmesriigis, eksporditud kolmandasse riiki väljaspool liitu või varastatud. Peale selle peaksid sõidukiomanikud ajutiselt registrist kustutatud sõidukite ebaseadusliku demonteerimise või eksportimise vältimiseks olema kohustatud viivitamata teatama riiklikule sõidukite registreerimisasutusele oma omandiõiguse muutumisest. Need muudatused täiendavad liikmesriikide suhtes kehtivaid nõudeid kõigi nende territooriumil registreeritud sõidukite andmete elektroonilise registreerimise kohta ja tuginevad nendele nõuetele.

__________________

67 Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57).

(87)Pidades silmas vajadust tagada keskkonnakaitse kõrge tase ja võtta arvesse teaduse arengut, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise ning selle mõju kohta ühtse turu toimimisele ja keskkonnale. Komisjon peaks oma aruandesse lisama hinnangu uute sõidukite konstruktsiooni käsitlevate sätete kohta, sealhulgas korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse eesmärkide, romusõidukite käitlemise (sealhulgas ringlussevõtu eesmärkide) ja karistuste kohta, ning hinnangu selle kohta, kas käesoleva määruse kohaldamisala on vaja ja võimalik veelgi laiendada teatavatele sõidukitele, sealhulgas haagiselamutele, mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukitele või raskeveokitele ja nende haagistele. Hindamisel tuleks keskenduda nii romusõidukite töötlemise aspektidele kui ka konstruktsiooninõuete kehtestamise asjakohasusele ja lisaväärtusele ning mõjule, mida avaldavad sellised meetmed, mis käsitlevad sätteid protsesside kohta, mis võivad mõjutada sõidukite kvaliteetset ringlussevõttu nende kasutuselt kõrvaldamisel, mille eesmärk on lahendada kaduma läinud sõidukite ja eelkõige romusõidukite ebaseaduslikku töötlemise ja eksportimise probleem, ning kasutatud autode ekspordile ja ühtsel turul kohaldatavate riiklike tehnoülevaatuse kriteeriumide erinevuste mõjule.

(88)Komisjoni aruanne peaks sisaldama ka hinnangut meetmete kohta, mis on seotud teabe esitamisega sõidukites esinevate probleemsete ainete kohta ning selle kohta, kas selliste ainete jälgitavust on vaja parandada. Samuti tuleks parema kooskõla tagamiseks määrusega (EL) 2024/1781 hinnata vajadust kehtestada meetmed, mis käsitlevad aineid, mis võivad mõjutada olelusringi lõpu etappi jõudnud sõidukite töötlemist.

(95)Kõigi kategooriatesse L, M2, M3, N2, N3 ja O kuuluvaid sõidukeid käsitlevate sätete kohaldamine tuleks edasi lükata, et anda ettevõtjatele piisavalt aega valmistuda uute nõuete täitmiseks. See on eriti oluline nende lammutuskodade tegevuslubade puhul, kus on olemas võimalused selliste sõidukite keskkonnaohutuks muutmiseks ja sõiduki edasiseks töötlemiseks.

c)alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 60 kuule] L-kategooria sõidukite ja romusõidukite suhtes, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõikes 2.

d)ajaloolise väärtusega sõidukid, nagu on määratletud direktiivi 2014/45/EL artikli 3 punktis 7, ning kõik nende tarvikud, osad ja varuosad, mis on nõutavad nende sõidukite hoolduseks ja vajalikud nende ajalooline seisundi säilitamiseks;

4.Olenemata lõike 1 punktist c ei kohaldata L-kategooria sõidukite ja romusõidukite suhtes järgmisi sätteid:

välja jäetud

a)artikkel 4 sõiduki korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse kohta;

5.Olenemata lõike 2 punktist a kohaldatakse kõikide eriotstarbeliste sõidukite, välja arvatud määruse (EL) 2018/858 I lisa A osa punktides 5.1 ja 5.6 määratletud autoelamute ja haagissuvilate suhtes järgmisi sätteid:

6.Olenemata lõike 1 punktidest b ja c kohaldatakse artikleid 16, 19, 20, 27 ja 46–49 L-, M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukite ja romusõidukite suhtes järgmiste muudatustega:

1)„sõiduk“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 15 määratletud või määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõikes 2 loetletud mis tahes sõiduk;

2)„romusõiduk“ – jäätmena käsitatav sõiduk, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 või käesoleva määruse I lisa A osa punkti 1 kriteeriumide kohaselt parandamatu sõiduk;

9)„plast“ – polümeer komisjoni määruse (EL) nr 10/20111a artikli 3 punktide 2 ja 3 tähenduses, millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis on suuteline toimima valmismaterjali või -eseme peamise struktuurikomponendina;

14)„elektrisõidukiaku“ – elektrisõidukiaku, nagu on määratletud määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 punktis 14;

15)„tegevusloaga lammutuskoda“ – ettevõte või ettevõtja, kellel on direktiivi 2008/98/EÜ ja käesoleva määruse kohaselt lubatud üksi või koostöös teiste lammutuskodadega koguda, ladustada ja töödelda romusõidukeid või nende tarvikuid ja osi;

18)„remondi- ja hooldusettevõtja“ – sõidukite remondi ja hooldusega otseselt või kaudselt tegelev füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas remonditöökojad, remondiseadmete, tööriistade või varuosade tootjad või turustajad, samuti tehnilise teabe kirjastajad, autoklubid, autoabi ettevõtjad, kontrollimis- ja katsetamisteenuseid pakkuvad ettevõtjad ja alternatiivkütust kasutavate sõidukite seadmete paigaldajatele, tootjatele ja remontijatele koolitust pakkuvad ettevõtjad; samuti tähistab see mõiste asjaomase sõidukitootja turustussüsteemi kuuluvaid tegevusloaga remonditöökodasid, edasimüüjaid ning turustajaid, kuivõrd nad osutavad remondi- või hooldusteenuseid sõidukitele, mille tootja turustussüsteemi nad ei kuulu;

21)„jäätmekäitleja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses kogub või töötleb romusõidukeid või nende tarvikuid ja osi;

22)„tootja“ – valmistaja, importija või turustaja, kes sõltumata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas müük direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingute teel, tarnib esmakordselt sõiduki oma majandus- või kutsetegevuse raames liikmesriigi territooriumil turustamiseks või kasutamiseks; mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul on tootja baassõiduki tootja;

23)„tootjavastutusorganisatsioon“ – kasumit mittetaotlev juriidiline isik, kes rahaliselt ja/või tegevuslikult korraldab laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmist mitme tootja nimel;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

27)„purustusjäätmete järeltöötlemise tehnoloogia“ – tehnika ja tehnoloogia, mida kasutatakse romusõidukitest pärit materjalide töötlemiseks pärast purustamist edasise taaskasutamise ja ringlussevõtmise eesmärgil;

28)„taastamine“ – standarditud ja dokumenteeritud tööstuslik toiming, mille käigus toodetakse uuega samaväärses või paremas seisukorras uus tarvik või osa sõidukitelt või romusõidukitelt eemaldatud tarvikutest ja osadest ning tehakse selles tarvikus või osas vähemalt üks muudatus, mis mõjutab selle ohutust, toimivust, otstarvet või tüüpi; protsess on kooskõlas konkreetsete tehniliste kirjeldustega, sealhulgas tehnoloogia-, kvaliteedi- ja katsestandarditega, ning selle tulemusel saadakse täieliku kvaliteedigarantiiga tooted;

29)„uuendamine“ – tegevus, mille eesmärk on sõidukitelt eemaldatud tarviku või osa ettevalmistamine, puhastamine, katsetamine ja vajaduse korral parandamine, et taastada selle toimivus või funktsioonid;

35)„ettevõtjad“ – tootjad, kogujad, demonteerijad, ringlussevõtjad, sõidukite kindlustusseltsid, tarnijad, remondi- ja hooldusettevõtjad, taastajad, jäätmekäitlejad ja kõik muud ettevõtjad, kes tegelevad sõidukite konstrueerimise, kasutatud sõidukitega kauplemise või romusõidukite ja nende tarvikute, osade, põhitoote või- osa ja materjalide käitlemisega;

e)„probleemne aine“ ja „andmekandja“, mis on sätestatud määruse (EL) 2024/1781 artikli 2 punktides 27 ja 29;

1.Iga sõiduk, mis on sellist uut tüüpi, millele on antud tüübikinnitus alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 72 kuule] määruse (EL) 2018/858 kohaselt, tuleb ehitada nii, et see oleks:

c)kontrollivad tarnijatelt saadud teabe täielikkust;

Komisjon võtab hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumisele järgnevale 35 kuule] vastu rakendusakti, millega kehtestatakse metoodika sõiduki korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrade arvutamiseks ja kontrollimiseks, võttes arvesse II lisas esitatud elemente ja standardit ISO 22628:2002.

1.Probleemsete ainete sisaldus sõidukis ning selle tarvikutes ja osades peab olema võimalikult väike, et vältida nende kahjulikku toimet inimeste tervisele ja keskkonnale kogu olelusringi jooksul.

2.Mitte ükski uus sõidukitüüp, millele on antud tüübikinnitus alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 72 kuule] määruse (EL) 2018/858 kohaselt, ega ükski uus tarvik või osa, mis on lastud turule sellise sõiduki jaoks, ei tohi sisaldada pliid, elavhõbedat, kaadmiumi ega kuuevalentset kroomi.

5.Komisjoni taotlusel ja 12 kuu jooksul pärast taotluse esitamist koostab Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „kemikaaliamet“) sidusrühmadega ja tööstusharu ekspertidega konsulteerides aruande III lisas loetletud olemasolevate eranditega seotud alternatiivide tehnilise ja majandusliku teostatavuse kohta ning sellise hindamise põhjal põhjendatud ettepaneku erandi konkreetseks muutmiseks.

6.Niipea kui amet saab komisjonilt taotluse, avaldab ta oma veebisaidil teate, et koostatakse aruanne III lisas esitatud erandi võimaliku muutmise kohta, ning kutsub kõiki huvitatud pooli üles esitama märkusi 12 nädala jooksul alates teate avaldamise kuupäevast. Amet avaldab oma veebisaidil kõik huvitatud pooltelt saadud märkused.

7.Hiljemalt 12 kuud pärast lõikes 4 osutatud aruande esitamist komisjonile võtab kemikaaliameti sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, mis on moodustatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punkti d kohaselt, vastu arvamuse aruande ja konkreetsete kavandatud muudatuste kohta. Kemikaaliamet esitab viivitamata selle arvamuse komisjonile.

Plast, mis sisaldub igas uues sõidukitüübis, millele on antud tüübikinnitus alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 72 kuule] määruse (EL) 2018/858 kohaselt, sisaldab standardi ISO 22095:2020 kohase järelevalveahela kaudu määratud tarbimisjärgsetest plastijäätmetest ringlussevõetud plasti vähemalt 20 % ulatuses massist.

2.Hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 15 kuule] võtab komisjon kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakti käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades metoodika, mille alusel arvutatakse ja kontrollitakse käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest ja romusõidukitest taaskasutusse võetud sellise plasti osakaalu, mida kasutatakse niisuguse sõidukitüübi tootmiseks, mille puhul võetakse arvesse parimat võimalikku ringlussevõtutehnoloogiat.

Hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnenud 24 kuule] võtab komisjon kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakti käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades rauajäätmetest ringlussevõetud sellise terase minimaalse osakaalu ning sellise ringlussevõetud alumiiniumi ja selle sulamite minimaalse osakaalu, mis peab sisalduma ja olema lisatud sõidukitüüpidesse, millele antakse tüübikinnitus käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/858 kohaselt. Kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatakse ka ringlussevõetud materjali sisalduse minimaalse osakaalu kohustuse kohaldamise kuupäev. Sellise delegeeritud õigusakte kohaldamisalasse ei kuulu teras, mida kasutatakse rehvide sarrusmaterjalina.

Esimeses lõigus osutatud ringlussevõetud terase ning ringlussevõetud alumiiniumi ja selle sulamite minimaalne osakaal peab põhinema komisjoni tehtaval teostatavusuuringul. Uuring viiakse lõpule hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 12 kuule], võttes eelkõige arvesse järgmisi aspekte:

a)rauajäätmete, sealhulgas süsiniklehtterase ja pika profiiliga süsinikterase toodete ning roostevaba terase tooteperekondade praegune ja prognoositav kättesaadavus;

b)rauajäätmete praegune osakaal sõidukites kasutatavates mitmesugustes terase tooteperekondadega seotud pool- ja vahetoodetes, ning autotööstuse üleminekuga seotud eeldatavad muutused;

c)rauajäätmete võimalik kasutuselevõtt tootjate poolt sõidukites, millele antakse tüübikinnitus edaspidi, arvestades mitmesuguseid koostisega seotud piiranguid, mida kohaldatakse igale terase tooteperekonnale;

d)autotööstuse suhteline nõudlus võrreldes teiste sektorite nõudlusega rauajäätmete järele, arvestades selle võimet taluda vasesisaldust ja muid soovimatuid juhuslikke lisandeid;

e)majanduslik elujõulisus ning tehnika ja teaduse areng, sealhulgas terase ringlussevõtu määradega seotud muutused ringlussevõtutehnoloogiate kättesaadavuses, samuti praegune panus tarbimiseelsete jääkide ringlussevõttu;

f)sõidukites sisalduva ringlussevõetud terase, vähese CO2 heitega terase ning alumiiniumi ja selle sulamite minimaalse osakaalu panus liidu avatud strateegilisse autonoomiasse, kliima- ja keskkonna- ning tööstuseesmärkidesse, eelkõige seoses juhtivate turgude loomisega;

g)vajadus vältida ebaproportsionaalset negatiivset mõju sõidukite taskukohasusele;

h)mõju autotööstuse üldkuludele ja konkurentsivõimele ning kogu väärtusahelale;

Hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 24 kuule] võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse sõidukitüüpides sisalduva ja neisse lisatud ringlussevõetud alumiiniumi ja selle sulamite ning rauajäätmetest saadud terase materjali sisalduse ning asjakohasel juhul vähese CO2 heitega raua osakaalu arvutamise ja kontrollimise metoodika.

Need delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 50 osutatud kontrollimenetlusega.

Hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnenud 36 kuule] võtab komisjon kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakti käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades minimaalse osakaalu järgmise kohta:

a)magneesium ja selle sulamid, mis on ringlusse võetud tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest ja lisatud sõidukitüüpidesse, ning

b)neodüüm, düsproosium, praseodüüm, terbium, samaarium või boor, mis on ringlusse võetud tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest ja lisatud püsimagnetitesse elektrilistes veomootorites.

Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatakse ka ringlussevõetud materjali sisalduse minimaalse osakaalu kohustuse kohaldamise kuupäev.

Esimeses lõigus osutatud ringlussevõetud materjali sisalduse minimaalne osakaal peab põhinema komisjoni tehtaval teostatavusuuringul. Komisjon viib uuringu lõpule hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 24 kuule], võttes arvesse kõike järgmist:

a)teises lõigus loetletud ning tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest ringlusse võetud materjalide praegune ja prognoositav kättesaadavus;

Hiljemalt ... väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 36 kuule] võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse käesolevas lõikes osutatud tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest ringlussevõetud ja sõidukitüüpidesse lisatud materjalide sisalduse osakaalu arvutamise ja kontrollimise metoodika.

Kõnealune delegeeritud õigusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 50 osutatud kontrollimenetlusega.

1.Iga sõiduk, mis on sellist uut tüüpi, millele on antud tüübikinnitus alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 72 kuule] peab olema konstrueeritud nii, et see võimaldab VII lisa C osas loetletud tarvikute ja osade eemaldamist asjaomasest sõidukist tegevusloaga lammutuskojas sõiduki jäätmeetapis nende asendamiseks, korduskasutamiseks, ringlussevõtmiseks, taastamiseks või uuendamiseks, kui see on tehniliselt teostatav.

2.Iga sõiduk, mis on sellist uut tüüpi, millele on antud tüübikinnitus alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 72 kuule] määruse (EL) 2018/858 kohaselt, konstrueeritakse – sealhulgas seoses ühendus-, kinnitus- ja tihenduselementidega – nii, et tegevusloaga lammutuskojad või remondi- ja hooldusettevõtjad saaksid elektrisõidukiakud ja nende akupakid ning elektrilised veomootorid sõiduki kasutusetapis ja jäätmeetapis hõlpsasti ning mittepurustaval viisil sõidukist eemaldada ning asendada.

1.Tootjad tõendavad, et nende toodetud ja turule lastud uued sõidukitüübid on saanud tüübikinnituse vastavalt määruse (EL) 2018/858, määruse (EL) nr 168/2013 ja käesoleva määruse nõuetele.

2.Tüübikinnituse saamiseks sõidukitele, mille suhtes kohaldatakse artiklis 4, artikli 5 lõigetes 1 ja 2, artiklites 6 või 7 kehtestatud nõudeid, esitab tootja dokumendid, mis tõendavad vastavust nendele nõuetele, ning

a)lisab need määruse (EL) 2018/858 artiklis 24 või määruse (EL) nr 168/2013 artiklis 27 osutatud teatmikusse, olenevalt kohaldatavusest, ja

b)esitab need määruse (EL) 2018/858 artikli 23 või määruse (EL) nr 168/2013 artikli 26 kohaselt tüübikinnitusasutusele, olenevalt kohaldatavusest.

välja jäetud

4.Tüübikinnituse saamiseks sõidukitele, mille suhtes kohaldatakse artiklis 10 kehtestatud nõudeid, koostab tootja artikli 10 lõikes 1 osutatud teabe ja esitab selle määruse (EL) 2018/858 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt tüübikinnitusasutusele koos kõnealuse määruse artiklis 23 osutatud tüübikinnituse taotlusega, või esitab selle määruse (EL) nr 168/2013 artikli 27 lõike 1 kohaselt tüübikinnitusasutusele koos määruse (EL) nr 168/2013 artiklis 26 osutatud tüübikinnituse taotlusega.

5.Tüübikinnituse saamiseks sõidukitele, mille suhtes kohaldatakse artiklis 11 kehtestatud nõudeid, esitab tootja määruse (EL) 2018/858 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt tüübikinnitusasutusele deklaratsiooni, mis kinnitab vastavust artikli 11 lõikes 1 sätestatud nõudele, koos kõnealuse määruse artiklis 23 osutatud tüübikinnituse taotlusega, või esitab määruse (EL) nr 168/2013 artikli 27 lõike 1 kohaselt tüübikinnitusasutusele deklaratsiooni koos määruse (EL) nr 168/2013 artikli 27 artiklis 26 osutatud tüübikinnituse taotlusega.

1.Sõidukitootjad peavad alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 36 kuule] koostama ringmajanduse strateegia tootja tasandil ning esitama selle koopia komisjonile.

2.Ringmajanduse strateegias kirjeldatakse tootjate võetavaid meetmeid järelevalve tegemiseks kohustuste täitmise üle, et tagada vastavus II peatükis sätestatud ringluspõhisuse nõuetele. Ringmajanduse strateegias tuleb võtta arvesse tarnijate, eelkõige VKEde suutlikkust ja neilt tegelikkuses saadavat teavet.

välja jäetud

5.Tootja jälgib ringmajanduse strateegias sisalduvaid meetmeid ja teeb nende suhtes järelevalvet ning ajakohastab strateegiat iga viie aasta järel kooskõlas IV lisa B osaga, märkides ära asjakohased uued muudatused ringmajanduse strateegias.

välja jäetud

8.Hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 83 kuule] ja seejärel iga viie aasta järel koostab komisjon aruande autotööstuse ringluspõhisuse kohta ja avaldab selle. Aruanne põhineb eelkõige ringmajanduse strateegiatel ja selliste strateegiate ajakohastustel.

Tootjad deklareerivad iga uue sõidukitüübi puhul, millele on antud tüübikinnitus alates ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb 12 kuule pärast seda, kui on vastu võetud delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse metoodika sõidukites sisalduva ringlussevõetud materjali sisalduse arvutamiseks ja kontrollimiseks vastavalt artiklile 6] määruse (EL) 2018/858 kohaselt, ringlussevõetud materjali sisalduse osakaalu:

d)terase ja terasesulamite kohta;

Deklaratsioonis käsitletakse nimetatud ringlussevõetud materjalide sisaldust sõidukitüübis ja märgitakse iga materjali osakaalu ja üle 100 g kaaluvate plastosade puhul, kas materjal on ringlusse võetud tarbimiseelsetest või tarbimisjärgsetest jäätmetest.

3.Erandina lõikest 1 ei kohaldata ringlussevõetud materjali osakaalu deklareerimise nõuet materjali puhul, mille kohta on kehtestatud eesmärk artikli 6 lõike 1, 3 või 4 alusel.

1.Alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 36 kuule] tagavad tootjad uute tüübikinnituse saanud sõidukitüüpide puhul jäätmekäitlejatele, remondi- ja hooldusettevõtjatele ning hädaabiteenistustele piiramatu, standardse ning mittediskrimineeriva juurdepääsu muuhulgas autotööstuses kasutatavate olemasolevate vahendite kaudu V lisas loetletud teabele, mis võimaldab juurdepääsu ning ohutut eemaldamist ja asendamist järgmise puhul:

a)sõidukisse paigaldatud elektrisõidukiakud ja nende akupakid;

e)sõidukile tüübikinnituse andmise ajal määruse (EL) 2024/1252 artikli 28 lõike 1 punktis b osutatud kriitilist toorainet sisaldavad tarvikud ja osad;

Tootjad tagavad koostöö töötlemisega tegelevate ettevõtjate, moderniseerimisettevõtjate ning remondi- ja hooldusettevõtjatega, kellele on antud selleks tegevusluba, luues vajalikud sideplatvormid lõikes 1 osutatud teabe ja V lisas täpsustatud teabe esitamiseks ning ajakohastamiseks.

Tootjad esitavad esimeses lõigus osutatud teabe tasuta. Tootjad võivad nõuda jäätmekäitlejatelt ning remondi- ja hooldusettevõtjatelt mõistlikke ja proportsionaalseid tasusid ainult sellises ulatuses, mis on vajalik sideplatvormide kaudu nõutava teabe kättesaadavaks tegemisega seotud tegelike halduskulude katmiseks.

välja jäetud

2.Alates ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 36 kuule] tagavad tootjad, et püsimagneteid sisaldavatel sõiduki tarvikutel ja osadel on selgesti nähtav ja loetav ning kustumatu märgis, millel on määruse (EL) 2024/1252 artikli 28 kohane teave.

Sõiduki digitaalne ringluspõhisuse pass

1.Alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 72 kuule] peab igal turule lastud sõidukil olema digitaalne ringluspõhisuse pass, mis viiakse vastavusse muude liidu õiguse kohaste sõidukiga seotud keskkonnapassidega, on nendega koostalitlusvõimeline ja võimaluse korral integreeritakse neisse.

2.Sõiduki ringluspõhisuse pass sisaldab käesoleva määruse artikli 5 lõikes 2 ning artiklites 10 ja 11 osutatud teavet digitaalsel kujul ja on tasuta kättesaadav.

3.Tootja tagab sõiduki turule laskmise ajal, et sõiduki ringluspõhisuse passis sisalduv teave on täpne, täielik ja ajakohane.

5.Romusõidukiks muutunud sõiduki ringluspõhisuse pass kaotab kehtivuse kõige varem kuus kuud pärast ekspordi- või lammutustõendi väljastamist selle romusõiduki kohta.

Hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 60 kuule] võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse nõuded järgmise kohta:

a)sõiduki ringluspõhisuse passile juurdepääsuks kasutatava tehnilise lahenduse viis ja põhinõuded viisil, mis ei välista ühtegi tehnilist lahendust;

i)sõiduki ringluspõhisuse passi koostalitlusvõime ja vastavusse viimine liidu õigusaktide alusel nõutavate muude passidega;

Alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 36 kuule] on tootjatel laiendatud tootjavastutus sõidukite eest, mille nad teevad liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks. Tootjate kehtestatud süsteem selle vastutuse täitmiseks peab järgima direktiivi 2008/98/EÜ artikleid 8 ja 8a ning vastama käesoleva peatüki nõuetele.

Hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 35 kuule] loovad liikmesriigid tootjate registri või kasutavad olemasolevat tootjate registrit, mille eesmärk on jälgida tootjate vastavust käesoleva peatüki nõuetele.

See register sisaldab linke teistele riikide tootjate registrite veebisaitidele, et hõlbustada kõikides liikmesriikides tootjate või laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindajate registreerimist.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

6.Käesolevas artiklis sätestatud kohustusi võib tootja nimel täita tema laiendatud tootjavastutuse volitatud esindaja. Kui riigis esindab üks volitatud esindaja rohkem kui üht tootjat, esitab see volitatud esindaja iga esindatava tootja nime ja kontaktandmed eraldi.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

12.Tootja või asjakohasel juhul tootja laiendatud tootjavastutuse volitatud esindaja või tootjavastutusorganisatsioon esitab registri eest vastutavale pädevale asutusele aruande laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmise kohta.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

3.Kui äri- ja tööstussaladustest ei tulene teisiti, avaldavad tootjavastutusorganisatsioonid või üksikud tootjad lisaks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 3 punktis e osutatud teabele oma veebisaitidel vähemalt igal aastal teabe romusõidukite kogumise kohta ning korduskasutamise ja ringlussevõtu, korduskasutamise ja taaskasutamise ning plasti ringlussevõtu eesmärkide kohta, mille tootjavastutusorganisatsiooni määranud tootjad või oma kohustusi individuaalselt täitev tootja on saavutanud.

4.Tootjavastutusorganisatsioonid tagavad tootjate ning romusõidukite kogumise ja töötlemisega tegelevate jäätmekäitlejate proportsionaalse esindatuse oma juhtorganites, sealhulgas juhatuses ja nõuandekogudes.

a)artiklite 23–26 nõuete täitmiseks vajalikud romusõidukite kogumise kulud ning artiklite 27–30, 34 ja 35 nõuete täitmiseks vajalikud romusõidukite töötlemise kulud, võttes arvesse jäätmekäitlejate tulusid, mis on saadud kasutatud varuosade ja kasutatud osade, keskkonnaohutuks muudetud romusõidukite või romusõidukitest ringlussevõetud teisese toorme müügist;

b)kulud, mis on seotud teadlikkuse suurendamise kampaaniatega, mille eesmärk on teavitada üldsust ja parandada romusõidukite kogumist;

välja jäetud

d)andmete kättesaadavaks tegemise, kogumise ja pädevatele asutustele esitamise halduskulud.

Laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral esitavad tootjad tagatise sõidukite kohta, mille nad teevad liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks. Tagatis kindlustab nende sõidukitega seotud ja lõikes 1 osutatud toimingute rahastamise, sealhulgas tegevuse alalise lõpetamise või maksejõuetuse korral.

1.Laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral tagavad tootjavastutusorganisatsioonid, et tootjate poolt neile tehtavaid makseid kohandatakse, võttes vähemalt arvesse järgmist:

a)sõiduki mass, v.a elektrisõiduki akud;

välja jäetud

e)kvaliteetse ringlussevõtu protsessi takistavate materjalide ja ainete osakaal;

a)määrab kirjaliku volitusega volitatud esindaja, kes tegutseb tema nimel seoses konkreetsete ülesannetega, mis on seotud tootja kohustustega laiendatud tootjavastutuse eest igas liikmesriigis;

Selleks loovad tootjad või artikli 18 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioonid kogumissüsteemid, sealhulgas kogumiskohad, või osalevad nende loomises.

b)tagavad tegevusloaga lammutuskodade ja kogumiskohtade piisava kättesaadavuse, võttes arvesse elanikkonna suurust ja tihedust ning romusõidukite eeldatavat mahtu, mis ei piirdu piirkondadega, kus kogumine ja sellele järgnev käitlemine on kõige kasumlikum;

välja jäetud

d)võimaldavad nende poolt turul kättesaadavaks tehtud romusõidukite kogumist, olenemata nende päritolust;

e)võimaldavad kõikide romusõidukite tasuta viimist tegevusloaga lammutuskotta või kogumiskohta, nagu on sätestatud artikli 24 lõikes 2.

3.Tootjad või artikli 18 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioonid avaldavad ja ajakohastavad korrapäraselt oma veebilehtedel kogumiskohtade ja tegevusloaga lammutuskodade nimekirju ja korraldavad teavituskampaaniaid, mille abil toetatakse romusõidukite kogumissüsteemi ja suurendatakse teadlikkust romusõidukite ebaõige kogumise ja käitlemise keskkonnamõjudest.

Kogumiskohad, kes ei ole tegevusloaga lammutuskojad, võivad koguda romusõidukeid.

c)tagab, et kõik kogutud romusõidukid viiakse tegevusloaga lammutuskotta kuue kuu jooksul pärast romusõiduki vastuvõtmist, ja

5.Kogumiskohad või tegevusloaga lammutuskojad, annavad sõiduki omanikule romusõiduki vastuvõtmist kinnitava dokumendi elektroonilisel kujul ning esitavad selle artikli 25 lõike 2 kohaselt kehtestatud elektroonilise teatamise korra alusel liikmesriigi asjaomastele asutustele, sealhulgas artikli 14 kohaselt määratud pädevatele asutustele.

2.Romusõiduki viimine tegevusloaga lammutuskotta või kogumiskohta on sõiduki viimasele omanikule tasuta, välja arvatud juhul, kui romusõidukil puudub sõiduki mis tahes põhitarvik või -osa, välja arvatud elektrisõidukiaku, või see ei sisalda jäätmeid, mis on romusõidukile lisatud.

a)viib romusõiduki tegevusloaga lammutuskotta või artikli 23 lõikes 4 osutatud juhtudel kogumiskohta põhjendamatu viivituseta pärast teabe saamist selle kohta, et sõiduk vastab I lisa A osa punktis 1 sätestatud mis tahes kriteeriumile parandamatu sõiduki kohta;

b)esitab asjaomasele registreerimisasutusele lammutustõendi, välja arvatud juhul, kui on olemas veebipõhine menetlus, mis võimaldab tegevusloaga lammutuskojal edastada või töödelda teavet romusõiduki registrist kustutamise kohta.

2.Tegevusloaga lammutuskoda tagab, et romusõidukite igasugune töötlemine vastab vähemalt käesoleva määruse artiklitele 28, 29, 30, 31, 32, 34, 35 ja 36 ning VII lisale, ning kohaldab parimat võimalikku tehnikat, nagu on määratletud direktiivi 2010/75/EL artikli 3 lõikes 10.

c)eemaldab romusõidukilt VII lisa C osas loetletud tarvikud ja osad enne purustamist või kokkupressimist käsitsi demonteerimise või (pool)automaatse demonteerimise teel mittepurustaval viisil osade puhul, mida on võimalik korduvalt kasutada, taastada või uuendada kooskõlas artiklitega 30 ja 31, võttes arvesse nende tarvikute ja osade korduskasutuse, taastamise või uuendamise turupotentsiaali ning vajadust kvaliteetsete jäätmete järele;

d)käitleb kõiki romusõidukeid ning nende tarvikuid, osi ja materjale vastavalt jäätmehierarhiale ja direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud üldnõuetele;

4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks, et kohandada romusõidukite töötlemise miinimumnõudeid teaduse ja tehnika arenguga töötlemistehnoloogia valdkonnas, kaasa arvatud:

5.Liikmesriigid ergutavad tegevusloaga lammutuskodasid võtma kasutusele sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemid ning tegema auditeid vastavalt määrusele (EÜ) nr 1221/2009.

1.Alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 36 kuule] nõuavad tegevusloaga lammutuskojad ja muud jäätmekäitlejad, et neile purustamiseks toodud romusõidukid on muudetud keskkonnaohutuks kooskõlas artikliga 29 ja nende tarvikud ja osad on kooskõlas artikliga 30 eemaldatud ning et romusõidukitega koos antakse neile:

3.Tegevusloaga lammutuskojad ja jäätmekäitlejad, kes tegelevad romusõidukite purustamisega, peavad suutma segada romusõidukeid, nende tarvikuid, osi ja materjale pakendijäätmete ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmetega, tingimusel et VII lisa G osa kriteeriumid ja piirväärtused on täidetud ning tagatud on aruandlusega seotud jälgitavus, et purustamisprotsess ei vähenda jäätmevoogude kvaliteeti võrreldes eraldi töötlemisega ning et toodang vastab kõrgetele kvaliteedistandarditele.

1.30 päeva jooksul romusõiduki viimisest tegevusloaga lammutuskotta muudab kõnealune lammutuskoda need sõidukid keskkonnaohutuks enne nende edasist töötlemist VII lisa B osas sätestatud miinimumnõuete kohaselt.

2.VII lisa B osas loetletud voolavad ained ja vedelikud kogutakse ja ladustatakse eraldi vastavalt VII lisa A osas sätestatud nõuetele. Vanaõli kogutakse ja ladustatakse muudest voolavatest ainetest ja vedelikest eraldi ning töödeldakse vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 21. Soojusjuhtimissüsteemides kasutatavad kliimaseadme vedelikud kogutakse ja neid säilitatakse muudest vedelikest eraldi ning neid kogutakse kokku kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/5731a ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, võetakse need ringlusse või taasväärtustatakse ja korduskasutatakse.

Tarvikute ja osade kohustuslik eemaldamine enne purustamist nende korduvalt kasutamiseks, taastamiseks, remondiks ja ringlusse võtmiseks

1.Alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 36 kuule] peab tegevusloaga lammutuskoda tagama, et romusõidukilt eemaldatakse enne purustamist või kokkupressimist VII lisa C osas loetletud tarvikud ja osad. Kontrollimaks nende tarvikute korduskasutamise, taastamise ja parandamise turupotentsiaali, hinnatakse neid kooskõlas artikliga 31 enne demonteerimist. Hindamine toimub pärast artiklis 29 osutatud keskkonnaohutuks muutmise toimingute lõpuleviimist.

Kui tarvikutel ja osadel ei ole korduskasutamiseks, taastamiseks ega parandamiseks turupotentsiaali, ei ole nende eemaldamine enne purustamist kohustuslik, kui tegevusloaga lammutuskoda tõendab, et purustusjäätmete järeltöötlemise tehnoloogiate abil eraldatakse materjalid VII lisa C osa kannetes 6, 13–19 loetletud tarvikutest ja osadest sama tõhusalt ja tulemuseks saadakse samaväärne ringlussevõetud materjal kui käsitsi demonteerimise või poolautomaatse demonteerimise käigus.

Esimese lõigu kohaldamisel tagab tegevusloaga lammutuskoda artikli 28 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kvaliteetsele purustamistulemuse ja esitab VII lisa G osas loetletud teabe.

Alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 36 kuule] peab iga ettevõtja, kes müüb kasutatud, taastatud või uuendatud varuosi ja osi,

Alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 36 kuule] kehtestavad liikmesriigid vajalikud stiimulid, et edendada tarvikute ja osade korduskasutamist, taastamist, ümberehitamist ja uuendamist, olenemata sellest, kas need on eemaldatud sõiduki kasutamise või olelusringi lõpu etapis.

b)selliste majanduslike stiimulite kasutamine, mille eesmärk on premeerida miinimumstandardeid ületavaid tootjaid, et veel rohkem soodustada kasutatud, taastatud või uuendatud varuosade ja osade kasutamist.

1.Alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 36 kuule] võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et jäätmekäitlejad täidavad järgmised eesmärgid:

2.Alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kalendriaasta esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 60 kuule] tagavad liikmesriigid, et jäätmekäitlejad saavutavad eesmärgi võtta aastas ringlusse plasti vähemalt 30 protsendi ulatuses romusõidukites sisalduva plasti kogumassist.

1.Romusõidukeid võib töödelda väljaspool liitu, tingimusel et romusõidukeid sisaldavad jäätmesaadetised on kooskõlas määrusega (EL) 2024/1157.

2.Lõike 1 kohased romusõidukeid sisaldavaid jäätmesaadetisi liidust kolmandasse riiki võetakse artiklis 34 sätestatud kohustuste ja eesmärkide täitmisel arvesse üksnes juhul, kui romusõidukite eksportija esitab sihtkoha pädeva asutuse heakskiidetud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et töötlemine toimus tingimustes, mida peetakse käesolevas määruses sätestatud nõuetega ning muudes liidu õigusaktides sätestatud inimeste tervise ja keskkonnakaitse nõuetega samaväärseks.

välja jäetud

Kasutatud sõiduki ja romusõiduki eristamine eksportimisel

Kasutatud sõiduki eksportimiseks peab sõiduki omanik suutma esitada tollile ja kõigile füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes on asjaomase sõiduki importimisest huvitatud, dokumendid selle kohta, et sõiduk ei ole romusõiduk. Need dokumendid koosnevad kehtivast tehnoülevaatuse kontrollkaardist ja selle puudumise korral I lisas sätestatud kriteeriumide põhjal antud hinnangust, mille on koostanud tehnoülevaatuse kontrollkaardi eest vastutavad pädevad asutused. Kui tekib kahtlus, et kasutatud sõiduk võib olla romusõiduk, võivad pädevad asutused nõuda sõiduki omanikult lisadokumentide esitamist, tõendamaks, et asjaomane sõiduk ei ole romusõiduk.

1.Alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 24 kuule] kohaldatakse eksporditavate kasutatud sõidukite suhtes käesolevas jaos sätestatud kontrolle ja nõudeid.

a)need ei ole romusõidukid, nagu on määratletud artiklis 37;

välja jäetud

välja jäetud

1.Enne kasutatud sõiduki ekspordiks vabastamist kontrollib toll artiklis 45 osutatud elektrooniliste süsteemide kaudu elektrooniliselt ja automaatselt, et sõiduki valmistajatehase tähise ja viimase registreeringu liikmesriigi teabe põhjal on sõiduk sõidukõlblik ja ei ole romusõiduk vastavalt artiklile 37.

2.Kui tollile esitatud või kättesaadavaks tehtud teave ei vasta lõike 1 kohaselt riiklikes sõidukiregistrites ja riiklikes elektroonilistes tehnoülevaatuse süsteemides sisalduvale teabele, ei vabasta toll kõnealust sõidukit ekspordiks ja teatab sellest asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule nimetatud süsteemide kaudu.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, sätestades vastavustingimused, millele on osutatud lõikes 2, milles käsitletakse keskkonnakaitse ja liiklusohutusega seotud eritingimusi, mida importiv kolmas riik kohaldab kasutatud sõidukite impordi suhtes, kui kõnealune kolmas riik on sellistest tingimustest komisjonile teatanud. Kõnealused tingimused peavad olema kontrollitavad artikli 45 lõikes 1 osutatud elektroonilistes süsteemides kättesaadava teabe põhjal.

1.Kui toll kahtlustab, et eksporditav kasutatud sõiduk ei pruugi vastata käesoleva jao nõuetele, peatab toll viivitamata asjaomase kasutatud sõiduki ekspordiks vabastamise seni, kuni ta saab lõpliku otsuse tegemise jaoks kogu vajaliku teabe. Samuti teatab toll viivitamata peatamisest pädevatele asutustele ja edastab kogu asjakohase teabe, mis on vajalik selle kindlakstegemiseks, kas kasutatud sõiduk vastab käesoleva määruse nõuetele ja kas seda võib ekspordiks vabastada.

3.Pärast iga kasutatud sõiduki ekspordiks vabastamist teatab toll kõnealusest ekspordiks vabastamisest selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus kõnealune sõiduk oli eksportimise ajal registreeritud. Liikmesriigi pädev asutus kannab selle teabe oma riiklikku sõidukiregistrisse.

1.Komisjoni välja töötatud elektroonilist süsteemi MOVE-HUB kasutatakse selleks, et vahetada teavet valmistajatehase tähise ning sõidukite registreerimisstaatuse ja tehnilise seisukorra kohta riiklike sõidukiregistrite ning liikmesriikide tehnoülevaatuse elektrooniliste süsteemide vahel ning et sellist teavet kontrollida, samuti selleks, et luua ühendus Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga, kui see on vajalik käesolevas jaos sätestatud kontrollide tegemiseks ja nõuete täitmiseks.

Komisjon võtab hiljemalt ... [ELT: palun lisada kuupäev – selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnenud 18 kuule] vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vajalik kord lõikes 2 osutatud MOVE-HUBi funktsioonide rakendamiseks, sealhulgas tehnilised aspektid, mis on vajalikud riiklike elektrooniliste süsteemide ühendamiseks MOVE-HUBiga, MOVE-HUBiga ühendamise tingimused, riiklike süsteemide edastatavad andmed ja omavahel ühendatud riiklike süsteemide kaudu kõnealuste andmete edastamise vorm.

c)muid rajatisi ja ettevõtjaid, kes võivad käidelda romusõidukeid või müüa kasutatud varuosi ja romusõidukitelt eemaldatud osi.

3.Liikmesriigid kontrollivad korrapäraselt ka kasutatud sõidukite eksporti, et kontrollida vastavust artiklile 38.

1.Liikmesriigid kehtestavad kõigi käesoleva määruse täitmise tagamises osalevate asjaomaste pädevate asutuste jaoks tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad kõnealustel asutustel teha koostööd ja koordineerida riigisiseselt täitmispoliitika ja -meetmete väljatöötamist ning rakendamist, et teha järelevalvet sõidukite registreerimise, registrist kustutamise, registreeringu peatamise ja tühistamise, kaduma läinud sõidukite ning kasutatud sõidukite lammutustõendite ja ekspordi üle ning ennetada romusõidukite ebaseaduslikku töötlemist ja eksportimist.

Liikmesriigid teevad kahe- või mitmepoolset koostööd eesmärgiga hõlbustada romusõidukite ebaseadusliku töötlemise ja ekspordi ennetamist ja avastamist ning tegeleda kaduma läinud sõidukite probleemiga. Nad vahetavad artiklis 45 osutatud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu asjaomast teavet sõidukite registreerimise, registrist kustutamise ning registreeringu peatamise ja tühistamise kohta. Samuti vahetavad nad asjaomast teavet selliste tegevusloaga lammutuskodade ning remondi- ja hooldusettevõtjate kohta, kes ei ole saanud lammutuskoja tegevusluba, ning muude rajatiste ja ettevõtjate kohta, kes võivad teha romusõidukite töötlemisega seotud toiminguid. Nad jagavad väljakujunenud struktuuride raames kogemusi ja teadmisi täitmismeetmete kohta.

a)stiimulid, mis on kehtestatud tarvikute ja osade korduskasutamise, taastamise ja uuendamise edendamiseks vastavalt artiklile 33, ja nende mõju;

Komisjon vaatab liikmesriikide esitatud aruanded läbi ning koostab ja avaldab saadud teabe kohta aruanded, et hinnata käesoleva määruse rakendamist liikmesriikides ja hõlbustada teabevahetust liikmesriikides kohaldatavate parimate tavade kohta.

i)lõike 1 punktides g, h, i ja ma osutatud eesmärkidel eemaldatud tarvikute, osade ja materjalide koguse ning massi määramise metoodika;

b)lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud komisjonile esitatava aruande vorm ja kvaliteedikontrolli aruande vorm.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu hiljemalt ... [ELT: palun sisestada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 24 kuule] kooskõlas artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.Tootjad, tootjavastutusorganisatsioonid, jäätmekäitlejad ja muud asjaomased ettevõtjad peavad esitama pädevatele asutustele täpsed ja usaldusväärsed andmed, mis võimaldavad liikmesriikidel täita käesolevast artiklist tulenevaid aruandluskohustusi.

2.Artikli 5 lõikes 4, artikli 6 lõikes 2, artikli 6 lõikes 3, artikli 6 lõikes 4, artikli 7 lõikes 3, artikli 9 lõikes 7, artikli 11 lõikes 3, artikli 12 lõikes 3, artikli 21 lõikes 2, artikli 22 lõikes 4, artikli 27 lõikes 4, artikli 38 lõikes 7 ja artikli 40 lõikes 3 [loetelu ajakohastatakse lõplikult läbirääkimiste lõpus] osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – käesoleva määruse jõustumiskuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 5 lõikes 4, artikli 6 lõikes 2, artikli 6 lõikes 3, artikli 6 lõikes 4, artikli 7 lõikes 3, artikli 9 lõikes 7, artikli 11 lõikes 3, artikli 12 lõikes 3, artikli 21 lõikes 2, artikli 22 lõikes 4, artikli 27 lõikes 4, artikli 38 lõikes 7 ja artikli 40 lõikes 3 [loetelu ajakohastatakse lõplikult läbirääkimiste lõpus] osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

6.Artikli 5 lõike 4, artikli 6 lõikes 2, artikli 6 lõike 3, artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõike 3, artikli 9 lõike 7, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 3, artikli 21 lõike 2, artikli 22 lõike 4, artikli 27 lõike 4, artikli 38 lõike 7 ja artikli 40 lõike 3 [loetelu ajakohastatakse lõplikult läbirääkimiste lõpus] alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.31. detsembriks 203* [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle aasta viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 95 kuule] vaatab komisjon läbi ja koostab aruande käesoleva määruse kohaldamise ning selle mõju kohta keskkonnale, inimeste tervisele ja ühtse turu toimimisele ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjakohastel juhtudel lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse asjaomaste sätete muutmiseks.

a)vajadus laiendada käesoleva määruse kohaldamisala, eelkõige II ja III peatüki ning IV peatüki II jao sätteid, L1e-, L2e-, L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukitele, nagu on määratletud määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõikes 2, ning M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukitele, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõikes 1;

1.Sõiduk on parandamatu, kui see vastab ühele või mitmele järgmistest kriteeriumidest:

a)see on lõigatud tükkideks, sõiduki osade korduskasutamise eesmärgil demonteeritud või sõidukina kasutuselt kõrvaldatud;

välja jäetud

c)see on põlenud sellisel määral, et mootoriruum või sõitjateruum on täielikult hävinud;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

e)üht või mitut sõiduki järgmist osa ei saa tehniliselt parandada ega asendada:

f)selle konstruktsiooni- ja ohutusosadel on pöördumatud tehnilised defektid, ja kui kahjustus on nii ulatuslik, et remontimine või asendamine ei ole ilma sõiduki konstruktsiooni terviklikkust või liiklusohutust püsivalt kahjustamata tehniliselt teostatav;

välja jäetud

välja jäetud

välja jäetud

Selleks et teha kindlaks, kas kasutatud sõiduk on romusõiduk, võib üksiksõiduki hindamisel kasutada ka järgmisi kriteeriume:

b)sõiduki omanikku ei ole võimalik kindlaks teha;

välja jäetud

d)sõiduk ei ole nõuetekohaselt kaitstud kahjustuste eest ladustamisel, transportimisel, peale- ja mahalaadimisel

e)sõiduk anti töötlemiseks volitatud kogumiskohta või volitatud jäätmekäitlusettevõttesse;

1.Mittetehniline kirjeldus kavandatud meetmetest, millega tagatakse, et sõidukid vastavad kogu nende tootmise vältel artiklites 4–7 osutatud õigusnormidele.

b)kontrollida tarnijatelt saadud teabe täielikkust;

välja jäetud

3.Teave hinnangute kohta, mis käsitlevad olelusringi lõpus toimuva töötlemise olemasolevaid tehnoloogiaid, selliste tehnoloogiate asjakohast arengut ja neisse tehtavate investeeringute mahtu.

5.Loetelu meetmetest, mida tootja kohustub võtma, tagamaks et romusõidukite töötlemine toimub kooskõlas käesoleva määrusega, pöörates erilist tähelepanu järgmisele:

a)meetmed, mille eesmärk on lihtsustada VII lisa C osas nimetatud tarvikute mittepurustavat eemaldamist;

b)koostöös jäätmekäitlejatega või uurimisinstituutidega võetavad meetmed, mis aitavad arendada ringlussevõtutehnoloogiaid selliste sõidukites kasutatavate materjalide ja osade jaoks, mille jaoks need tehnoloogiad ei ole kaubanduslikul tasandil laialdaselt kättesaadavad;

välja jäetud

d)meetmed selliste materjalide ja meetodite kasutamisest tulenevate probleemide lahendamiseks, mis takistavad lihtsat demonteerimist või muudavad ringlussevõtu väga keeruliseks;

välja jäetud

välja jäetud

Enne artiklite 4 kuni 7 kohaldamist selgitatakse ringmajanduse strateegias, kuidas tootja täidab direktiivis 2005/64/EÜ kindlaks määratud ringluspõhisuse nõudeid.

1.Tootja esitab ringmajanduse strateegia ajakohastatud versiooni iga viie aasta järel.

2.Ringmajanduse ajakohastatud strateegia sisaldab asjakohaseid uusi muudatusi ja eelkõige järgmist:

a)kirjeldus selle kohta, kuidas on võetud A osas osutatud meetmeid, ja juhul, kui ühte või mitut strateegias nimetatud meedet ei ole rakendatud, selgitus selle põhjuste kohta;

b)A osas osutatud meetmete tõhususe hinnang;

c)teave oluliste muudatuste kohta konstruktsioonis ja tootmises, mida tootja on teinud, et parandada sõidukite ringluspõhisust.

välja jäetud

1.sõidukisse paigaldatud elektrisõidukiakud ja kergtranspordivahendi akud:

a)originaalseadme number;

a)originaalseadme number;

b)originaalseadme number;

a)originaalseadme number;

c)ligipääsemise, eemaldamise ja väljavahetamise tehnilised juhised, sealhulgas võimalus kustutada romusõiduki tarvik registrist või lahutada see sõiduki VIN-koodist ning registreerida tarvik vajadusel uuesti sõiduki tootja infosüsteemis, et seda saaks paigaldada teisele sõidukile; – tarvikute ja varuosade muus sõidukis kasutamiseks sisselülitamise koodid ja tarkvara, kasutades parandatud sõiduki jaoks vajaduse korral mitme kaubamärgi diagnostikavahendeid ja sõidukitootja põhiserverit;

välja jäetud

b)kliimaseadmesüsteemi ja külmaaineid töödeldakse määruse (EL) 2024/573 nõuete kohaselt;

1.Käesoleva määruse artikli 3 punktis 14 määratletud elektrisõidukiakud ja määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 punktis 11 määratletud kergtranspordivahendite akud, sealhulgas nende akuhaldussüsteemid, elektrisõidukite integreeritud akulaadijad, korpused või kestad, kui need on olemas.

3.Määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 punktis 12 määratletud mootorsõidukiakud ja määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 punktis 9 määratletud kantavad akud.

välja jäetud

11.Info- ja meelelahutussüsteemi vahetult juurdepääsetavad tarvikud.

välja jäetud

15.Kütusemahutid.

välja jäetud

välja jäetud

välja jäetud

i)tarvik või osa sisaldab kõiki asjakohaseid osi;

ii)hinnang funktsioonide või tööomaduste vähenemise, kahjustuste ja remondi kohta, mis on vajalik, et taastada tarviku või osa seisukord, milles see on potentsiaalselt valmis taastootmiseks või uuendamiseks;

iii)visuaalne kontroll näitab, et korrosioon ei kahjusta osa ega tarviku funktsionaalsust.

välja jäetud

2.Heitmete järeltöötlussüsteemid (näiteks katalüüsmuundurid, tahkete osakeste filtrid), kui need tarvikud ei ole hõlmatud garantiiga, mis kinnitab, et tarvik vastab asjakohasele tehnonõuetele, nagu on sätestatud direktiivi 2014/45/EL artiklis 4.

2.Elektrisõidukiakusid töödeldakse määruse (EL) 2023/1542 artikli 70 kohaselt.

1.Käesoleva määruse artikli 28 lõike 3 järgimiseks võib romusõidukeid purustada koos muude jäätmetega üksnes juhul, kui:

2.Sõltumatu asutuse massibilansiaruanne iseloomuliku töötlemiskonfiguratsiooni töötlemise tulemusel saadud fraktsioonide (väljundi) kvaliteedi ja koguse näidisanalüüsi kohta.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

7.Lammutamisele antud sõiduki valdaja või omaniku nimi ja aadress.