1.märgib, et 16. juulil 2025 esitas komisjon koos ettepanekuga uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2028–2034 seadusandlikud ettepanekud ÜPP reformimiseks; rõhutab siiski, et parlamendi seisukoht ÜPP ja ELi põllumajanduse tuleviku kohta vastab jätkuvalt käesolevas resolutsioonis esitatule;

2.võtab teadmiseks komisjoni teatise „Põllumajanduse ja toidu visioon“, mis on paljulubav tegevuskava 2027. aasta järgse ÜPP kujundamiseks, kuna see sisaldab olulisi ettepanekuid, mis põhinevad põlvkondade vahetumisel, konkurentsivõimel, kestlikkusel, vastupanuvõimel, lihtsustamisel ja kaubandusstandardite suuremal vastastikkusel, pannes rõhku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse saavutamisele, stiimulite eelistamisele piirangute asemel ning ÜPP toetuse õiglasemal suunamisel; tunnistab selle lähenemisviisi raames taas rõhuasetust ÜPP traditsioonilistele põhieesmärkidele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39; rõhutab, kui oluline on tagada nende eesmärkide saavutamiseks ÜPP eraldiseisev eelarve;

3.rõhutab, et põllumajandusel on oluline roll toiduga kindlustatuse tagamisel ELis ja mujal, inimeste tervise kaitsmisel, bioloogilise mitmekesisuse ning heas seisundis mulla ja vee säilitamisel ning sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamisel; rõhutab, et tulevane ÜPP peaks lihtsustama juurdepääsu kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmetele ning et põllumajandustootjaid tuleks sellega seoses tehtud jõupingutuste eest premeerida; rõhutab, et põllumajandustootjatel on otsustav roll Euroopa põllumajandustootmise kestlikkuse tagamisel selle keskkonnaalases, sotsiaalses ja majanduslikus mõõtmes, aidates samal ajal kaasa toiduga kindlustatusele ja strateegilisele autonoomiale, ning seetõttu tuleks neid toetada; nõuab, et tehtaks mõjuhindamisi, milles võetakse arvesse mõju põllumajandusettevõtte tasandil, enne kui esildatakse uusi määruseid, millega kaasnevad põllumajandustootjatele uued nõuded ja bürokraatlik koormus, ning nõuab kõigi kehtivate kohustuste läbivaatamist; on veendunud, et põllumajandus peab jääma ELi poliitikaks ja seda ei tohiks kaasata ühte fondi, et tagada liikmesriikidele võrdsed võimalused;

4.nõuab järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ÜPP jaoks suuremat ja sihtotstarbelist eelarvet, mis indekseeritakse inflatsiooniga iga-aastaste ümberhindamiste kaudu, et tagada toiduga kindlustatus, olenemata geopoliitilise keskkonna volatiilsusest tulenevast kaubanduslikust ebastabiilsusest; rõhutab, et ilma piisavate vahenditeta ei saa ÜPP enam olla peamine liikumapanev jõud, millega tagada Euroopa põllumajanduse majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne kestlikkus, ning mis samal ajal kindlustab põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku ja õiglased tingimused ning ühtse turu täieliku toimimise; nõuab, et ÜPP-le eraldatud assigneeringud jääksid eelarves selleks otstarbeks sihtotstarbeliseks, eelkõige otsetoetuste jaoks; on kindlalt vastu ideele, et liikmesriikidel peaks olema lubatud kasutada ÜPP eelarvet kogu rahastamispaketi osana muudel eesmärkidel kui põllumajandus; rõhutab, et piisav eelarve aitab tagada ühise poliitika jätkumise;

5.kutsub komisjoni ja kaasseadusandjaid üles säilitama fikseeritud ja sihtotstarbelise sissetulekutoetuse 2027. aasta järgse ÜPP põhikomponendina, tunnistades selle üliolulist rolli toidutootmise tagamisel, millel on ELi tarbijatele kõrged kvaliteedi- ja tervishoiustandardid, tagades stabiilsuse vaatamata põllumajandustootjatele turu volatiilsusele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele, tagades põllumajandustootjatele rahuldava elatustaseme ja varustuskindluse ning suurendades toidu- ja söödasõltumatust; on seisukohal, et arvesse tuleb võtta ka ELi välispiiridel asuvate piirkondade praegust olukorda;

6.väljendab muret eelarve võimaliku muutmise pärast 2027. aasta järgses ELi eelarves, sealhulgas rahastamisvoogude võimaliku tsentraliseerimise pärast; hoiatab, et ÜPP integreerimine muude rahastamisvaldkondadega, nagu ühtekuuluvus, regionaalareng ja kalandus, võib kahjustada põllumajanduspoliitika erilist rolli;

7.rõhutab, et ÜPP peab säilitama 2027. aasta järgsel perioodil oma õigusliku ja institutsioonilise staatuse; rõhutab, kui oluline on säilitada ÜPP eelarve eraldiseisva, spetsiifilise ja sihtotstarbelise eelarvena, mis on kohandatud Euroopa põllumajandussektori erivajadustele; kutsub komisjoni üles vähendama halduskoormust, et tagada põllumajandustootjatele otsene juurdepääs toetusele, sõltumata liigselt väliskonsultantidest;

8.kinnitab veel kord, kui oluline on säilitada ÜPP eraldiseisva ja spetsiifilise poliitikana, mis toimib partnerlusena põllumajanduse ja ühiskonna vahel ning Euroopa ja selle põllumajandustootjate vahel, pakkudes neile usaldusväärset toetust, et suurendada toiduga kindlustatust; lükkab kindlalt tagasi kõik ettepanekud lisada ÜPP eelarve ühte fondi koos muude poliitikavaldkondade või fondidega, kuna selline lähenemisviis vähendaks sekkumiste tulemuslikkust ja seaks ohtu liidu strateegilised eesmärgid toiduga kindlustatuse ja maaelu arengu valdkonnas;

9.juhib tähelepanu sellele, et praeguses geopoliitilises kontekstis on kindel ja pidev juurdepääs toidule muutunud strateegilise julgeoleku küsimuseks ning et sõltuvust impordist saab kasutada surve avaldamise vahendina; rõhutab, et sellega seoses tuleks rohkem rõhku panna ÜPP traditsioonilistele põhieesmärkidele, milleks on toiduga kindlustatuse ja vastupanuvõime toetamine, põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku tagamine ning turu stabiilsuse ja konkurentsivõime parandamine;

10.rõhutab, et kestlikul toidu- ja põllumajandustootmisel on suurem strateegiline roll, mida süvendab uus geopoliitiline kontekst, kuna see on oluline osa Euroopa julgeolekust, stabiilsusest ja suveräänsusest ning strateegilisest autonoomiast, ning et ÜPP eelarvesumma ja raamistik peavad seda kajastama; on seisukohal, et ELi põllumajandust tuleks tunnustada mitte ainult majandussektorina, vaid ka geopoliitilise nurgakivina, sotsiaalse ja territoriaalse stabiilsuse vahendina ning ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kriitilise tähtsusega komponendina; märgib, et ülemaailmsel tasandil, EL välja arvatud, on põllumajandussektori peamised riigid alates 2007.–2008. aasta toiduainete hinnakriisist suurendanud selle sektori kulutusi ja kaitsemeetmeid; tuletab meelde, et põllumajanduse tootlikkus ja vastupidavus sõltuvad loodusvarade kestlikust majandamisest, mis tagab meie toidusüsteemide pikaajalise kestlikkuse; rõhutab, et 2027. aasta järgne ÜPP peab aitama tugevdada liidu üldist valmisolekut ja vastupanuvõimet; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid lisama toidu oma julgeoleku ja konkurentsivõime kavadesse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma strateegiliste ladude loomist Euroopa ja riiklikul tasandil, et tagada toiduga kindlustatus;

11.juhib tähelepanu sellele, et tõhus põllumajandustootmine annab olulise panuse sektori jätkusuutlikkusse, optimeerides saagikust võimalikult väheste sisenditega; rõhutab, et ÜPP peab hõlmama vahendeid ja investeeringuid, mis suurendavad põllumajandusettevõtete ja maapiirkondade suutlikkust olla valmis šokkideks, nendega toime tulla ja neist taastuda; rõhutab, et ÜPP peamine eesmärk peaks olema Euroopa elanikkonna toiduvajaduste rahuldamine ja et see tähendab põllumajandustootjate tulemuslikumat toetamist, et suurendada ELi toiduga kindlustatust ja strateegilist autonoomiat;

12.rõhutab sellega seoses hulgimüügiturgude, avalikes huvides akrediteeritud struktuuride strateegilist rolli, mis võib tagada kestlikkuse, jäätmete vähendamise ja hindade läbipaistvuse põhimõtete järgimise;

13.juhib tähelepanu sellele, et põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelas on põllumajandustootjate positsiooni parandamisel keskse tähtsusega koostöö, koondumine ja dialoog, samuti põllumajandustootjate parem organiseerimine ühistute, tootjaorganisatsioonide või nende liitude kaudu, koos konkurentsiõiguse erandite ja eritoetustega, et edendada marginaalide õiglasemat jaotamist ja suurendada kõigi osalejate tõhusust; märgib, et selles mõttes võiksid ÜPP reform ja ebaausate kaubandustavade direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2005/29/2022-05-28). olla võimaluseks tugevdada põllumajandustootjate positsiooni riiklikes ja rahvusvahelistes põllumajanduslike toiduainete tarneahelates ning tagada, et tootjad saavad oma toodete ja töö eest õiglase hinna, tugevdades kriisiohjemehhanisme ja parandades piiriülest jõustamist, et võidelda ebaausate kaubandustavade vastu ELi tasandil ühtlustamise kaudu, seadmata ohtu parimaid olemasolevaid riiklikke strateegiaid; kutsub komisjoni üles uurima võimalust luua uusi vahendeid, et põllumajandustootjad ei saaks oma toodete eest tootmiskuludest madalamat hinda;

14.rõhutab eelkõige, kui oluline on tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist piiriülest koostööd, tagades reeglite tulemusliku, koordineeritud ja järjepideva jõustamise kogu siseturul, et võidelda kuritahtliku käitumise vastu, tagada õiglus kogu tarneahelas ja hoida ära kõlvatut konkurentsi; rõhutab, et toiduga kindlustatus ja toidualane sõltumatus on strateegilise autonoomia olulised elemendid ning et järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga tuleb endiselt mõjusalt toetada liidu põllumajandussektori konkurentsi- ja vastupanuvõimet;

15.rõhutab, kui oluline on kaitsta ja tugevdada otsest sissetulekutoetust, et vastata kõigi aktiivsete kutseliste põllumajandustootjate vajadustele ÜPP raames, nii täis- kui ka osalise tööajaga, olenemata nende suurusest ja tootmisviisist; rõhutab, et on tähtis kaasata mitmes valdkonnas tegutsevaid põllumajandustootjaid, kuna kõik põllumajandustootjad annavad märkimisväärse panuse maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku struktuuri;

16.juhib tähelepanu sellele, et otsetoetused oma praegusel kujul loovad selget ELi lisaväärtust, ning tuletab meelde, kui oluline on pindalapõhine mudel, suurendades samal ajal toetust kõige vähem kaitstud põllumajandustootjatele, sealhulgas pereettevõtetele, väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele, noortele ja naistele, looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel asuvatele põllumajandusettevõtetele ja kestlikumaid tavasid kasutavatele põllumajandusettevõtetele; pooldab mudelit, mis tagab stabiilsuse ja aitab tulemuslikult kaasa põllumajandustootjate sissetulekule ning säilitab toiduainete tootmise majandusliku elujõulisuse, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse kõigis ELi piirkondades ja territooriumidel; on veendunud, et oluline on tagada otsetoetuste õiglane jaotamine nii liikmesriikide vahel kui ka nende sees;

17.on veendunud, et ÜPP toetuste paremaks suunamiseks põllumajandusliku tegevusega tegelevatele isikutele on vaja veelgi täpsustada ELi tasandi raammääratlust põllumajandustootja kohta ning et selle alusel peaksid liikmesriigid määratlema, millised põllumajandustootjad on toetuskõlblikud; rõhutab, et see määratlus ei tohiks välistada toetuse andmist mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele, kes tegelevad aktiivse põllumajandustootmisega, kuid väljaspool oma põllumajandusettevõtet ka mittepõllumajandusliku tegevusega, kuna nende mitmekesine tegevus aitab enamasti tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda;

18.rõhutab läbipaistvuse tähtsust ÜPP vahendite eraldamisel ning nõuab lõplike toetusesaajate ja omavahel seotud ettevõtete süstemaatilist kindlakstegemist; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid kasutusele kontrollimehhanismid, et vältida toetuste koondumist keeruliste omandistruktuuride või põllumajandusettevõtete kunstliku killustamise kaudu;

19.on seisukohal, et seni, kuni siseturul järgitakse võrdseid tingimusi, tuleks säilitada või suurendada vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetusi, eraldades piisavalt eelarvevahendeid ja suurendades paindlikkust nende kasutamisel, kuna tegemist on lihtsa vahendiga, mis aitab säilitada tootmist vähekaitstud sektorites ja lahendada probleeme, mis tulenevad spetsiifilistest raskustest, eelkõige vähemsoodsate piirkondade struktuursest ebasoodsast konkurentsiolukorrast;

20.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles säilitama ökokavade vabatahtlikkust ning muutma need 2027. aasta järgses ÜPPs lihtsamaks ja paindlikumaks; kutsub liikmesriike üles esitama oma põllumajandustootjatele selge ja lihtsa loetelu tõhusatest ja tulemuslikest ökokavade võimalustest, millega kaasneb asjakohane ja atraktiivne tasu, et neid motiveerida, kahjustamata samal ajal otsetoetusteks ja investeeringuteks eraldatud vahendeid ning suurendamata bürokraatiat; kutsub liikmesriike üles investeerima koolitusse, et toetada põllumajandustootjaid ökokavade tulemuslikul kasutamisel;

21.tunnustab edusamme, mida on sotsiaalse tingimuslikkuse kaudu juba tehtud; nõuab, et hinnataks ÜPP sotsiaalset tingimuslikkust ning proportsionaalset, tulemuslikku ja selgelt määratletud rakendamist, et vältida reeglite dubleerimist liikmesriikides ja põllumajandustootjate ebaproportsionaalset halduskoormust ning kaitsta töötajate õigusi;

22.nõuab põhjalikku uuringut, et hinnata, kas kohustuslike mehhanismide kehtestamine, näiteks ÜPP otsetoetuste ümberjaotamine või piiramine ülempiiri või järkjärgulise vähendamise kaudu, võiks suurendada õiglust; rõhutab, et seda tuleks analüüsida enne uue ÜPP ettepanekute esitamist, et töötada välja asjakohased vahendid, mis võivad tõeliselt toetada põllumajandusettevõtete, sealhulgas noorte ja naispõllumajandustootjate ning väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete elujõulisust kogu ELis; rõhutab, et selles uuringus tuleks analüüsida ka ülempiiri kohaldamata jätmist eritoetustele, nagu ökokavad ja põllumajanduse keskkonna- või kliimatoetused;

23.nõuab põllumajanduslikus toidutööstuses toodetud väärtuse õiglast jaotamist raamseaduste ja sekkumiste abil, mille eesmärk on suurendada ettevõtlusest ja põllumajandustulust saadavat tulu, tasakaalustades ahelasiseseid suhteid turustajate ja tootjate vahel; nõuab eelkõige stiimuleid ja investeeringuid uutele põllumajandusliku toidutööstuse ärimudelitele, mis tagavad pikaajalise rahalise jätkusuutlikkuse, samuti põllumajandustootjate, turustajate ja tootjate vaheliste ärisuhete tasakaalustamist lisaks ELi praegusele keelatud tavade lähenemisviisile, ja selleks tuleks töötada välja võrdlusraamistiku õigusaktid, võttes eeskuju Prantsusmaa „EGAlimi“ seadusest;

24.nõuab ÜPP sõltumatut ja tugevat teist sammast, mis oleks ühtekuuluvuspoliitikast eraldi, kuid sellega tihedalt kooskõlastatud, ning mis suurendaks poliitika sidusust, et muu hulgas hõlbustada territoriaalset integratsiooni ning tagada koostoime ja tulemuslik toetus põllumajandussektorile sidusas raamistikus, mis tagab, et ELi vahendeid ja investeeringuid projektidesse kasutatakse tõhusalt; nõuab, et need vahendid jõuaksid toetusesaajateni õigeaegselt; on veendunud, et maaelu arengu vahendeid tuleks eraldada peamiselt põllumajanduslikule tegevusele, samas kui muid territooriume või taristut toetavaid meetmeid tuleks rahastada ühtekuuluvusfondidest;

25.rõhutab, et on vaja hästi rahastatud maaelu arengu programmi ÜPP teise samba raames, et toetada maapiirkondi tugeva ELi rahalise toetusega, mida täiendab riiklik kaasrahastamine, tagamaks programmi tulemuslikkus ja pikaajaline jätkusuutlikkus; rõhutab sellega seoses kohalike omavalitsuste ja sidusrühmade, näiteks ühistute ja kohalike tegevusrühmade olulist rolli ÜPP II samba raames tehtavate jõupingutuste ühtlustamisel; rõhutab, et piirkonnad peavad suutma maaelu arengu meetmeid iseseisvalt kavandada, rakendada ja hallata, võttes samal ajal arvesse iga liikmesriigi põhiseaduslikke eripärasid;

26.nõuab, et suurendataks programmile LEADER eraldatud eelarvet, mis aitab lahendada sotsiaalseid probleeme ja edendada kohalikke tegevusrühmi, tugevdades kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviise, mis on maa- ja linnapiirkondade tugevamate sidemete loomisel keskse tähtsusega; rõhutab, et LEADERil on keskne roll atraktiivsete, jõukate, vastupanuvõimeliste ja omavahel ühendatud maapiirkondade edendamisel, toetades algatusi, mis loovad kohalikku lisaväärtust, stimuleerivad ettevõtlust, edendavad innovatsiooni ning tugevdavad piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset struktuuri, mis kõik on olulised, et säilitada ja ligi meelitada inimkapitali, eelkõige noori ja naisi, ning aitavad kaasa demograafilisele ja territoriaalsele tasakaalule ning põlvkondade vahetusele;

27.tunnistab, et vabatahtlikud põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed ning loomade heaolu ning looma- ja taimetervise meetmed teise samba raames, mis kasutavad lihtsustatud ning nii stiimulitel kui ka vastavusel põhinevaid lähenemisviise, on peamised vahendid keskkonnakaitseks ja kestlike tavade edendamiseks ja aitavad tagada neid rakendavatele põllumajandustootjatele inimväärse sissetuleku; on seisukohal, et need teise samba kavad on tulemuslikumad kui ökokavad, mis paljudes liikmesriikides ei ole saavutanud soovitud tulemusi, kuna need on põllumajandustootjate jaoks väga keerukad, ning on seetõttu veendunud, et neid teise samba kavasid tuleks tulevases ÜPPs rohkem rahastada; rõhutab, kui oluline on tagada, et põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed aitaksid kaasa toiduainete tootmise säilitamisele ja suurendamisele;

28.nõuab, et ÜPP rahaline toetus muudetaks lihtsamaks ja paremini kättesaadavaks väikestele projektidele, mis on sageli kõige uuenduslikumate algatuste liikumapanev jõud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja laiendama selle lihtsustatud kuluarvestuse kasutamist;

29.kutsub komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid tagamaks, et põllumajanduslike toiduainete import kolmandatest riikidest vastaks samadele toiduohutuse, keskkonna-, sotsiaal- ja loomade heaolu standarditele, mida nõutakse ELi tootjatelt, et tagada ELis võrdsed tingimused ning toiduohutuse, jälgitavuse ja kestliku tootmise kõrge tase; rõhutab, et see on oluline, et vältida ELi põllumajanduslike toiduainete tootmise konkurentsivõime kahjustamist võrreldes imporditud toodetega; rõhutab, et selleks, et vältida ebaausat konkurentsi ELi põllumajandustootjate jaoks, peab komisjon olema valmis vajaduse korral aktiveerima kaitseklauslid oma lepingutes kolmandate riikidega, et tagada siseturu stabiilsus;

30.palub, et kui komisjon püüab avada uusi turge ja konsolideerima olemasolevaid turge, teeks ta süstemaatiliselt iga kaubanduslepingu põllumajandussektoriga seotud sätete mõjuhinnangu, milles tuleks arvesse võtta kõiki huvitatud pooli, et määrata kindlaks nende kumulatiivne mõju, ning esitaks konkreetsed strateegiad, et tagada võrdsed tingimused ja vastastikkus kõigil tasanditel, eelkõige seoses tootmise, kvaliteedi ja sotsiaalsete standarditega;

31.rõhutab, et on vaja säilitada kooskõla liidu kaubandus- ja kestlikkuspoliitika vahel ning tugevdada kontrolli nii lähtekohas kui ka piiril komisjoni ja liikmesriikide poolt ning ELi kontrolliasutuse kaudu, kuna see annaks Euroopa tootjatele suuremad tagatised ausa konkurentsi osas; nõuab ELi kaubanduspoliitika läbivaatamist, tagamaks, et see toetab tulemuslikult Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust; rõhutab, et tulevaste kaubanduslepingute sõlmimisel ei tohiks kahjustada ELi põllumajandussektori jätkusuutlikkust ega konkurentsivõimet;

32.kutsub komisjoni üles parandama koostoimet, täiendavust ja koordineerimist selliste ELi rahastamisvahendite vahel nagu Ühtekuuluvusfond, taasterahastu „NextGenerationEU“ ja õiglase ülemineku fond, samuti riiklike vahenditega, samuti avama fondide haldamisel ja rakendamisel otseseid koostöökanaleid kohalike omavalitsustega; nõuab lisaks paremat integreerimist muude asjakohaste programmidega, et maksimeerida innovatsiooni, digitaliseerimise, kestlikkuse ja vastupanuvõime eesmärkide mõju põllumajanduses ja maapiirkondades; palub, et komisjon kehtestaks iga finantsplaneerimise perioodi alguses sisemenetluse, et tagada ELi tasandil maapiirkondades kavandatud erinevate toetusvahendite vastastikune täiendavus ja järjepidevus;

33.rõhutab, et põllumajandustootjate ja muude põllumajandusliku toidutööstuse osalejate juurdepääs rahastamisele on oluline, et teha investeeringuid, hõlbustada juurdepääsu maale ja tagada põllumajandusettevõtetes tegevuse järjepidevus; rõhutab lisaks, et innovatsioon ja tehnoloogia põllumajanduslikus toidutööstuses peaksid jätkuvalt saama esmajärjekorras sihtotstarbelist investeerimistoetust, et EList saaks ülemaailmne digikeskus, mis edendab idufirmasid ning meelitab ligi andekaid noori ja hoiab neid;

34.märgib, et liikmesriigid seisavad silmitsi kasvavate ja mitmekesiste riskidega; rõhutab sellega seoses, et ühise põllumajanduskriisireservi asjakohane suurendamine ja reformimine koos uute ja konkreetsete rahastamisvahendite loomisega, millel on ÜPP väliseid vahendeid, on põllumajandustootjate toetamiseks tähtis, pidades silmas ettenägematuid turu- ja kliimamuutuste moonutusi, nagu põud ja üleujutused, tormid, taime- ja loomahaigused, samuti muutusi tarbijate käitumises ja geopoliitilisi pingeid; kutsub komisjoni üles kehtestama oma ex ante kriisiohjamise strateegia toodete kaupa, et kasutada põllumajanduse kriisireservi nii, et see maksimeeriks tõhusust ja ühenduse lisaväärtust; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada kiire, tulemuslik ja proportsionaalne reageerimine põllumajandustootjate vajadustele kriisiolukordades, võimaldades neil kiiresti saada kapitali, mida nad vajavad oma põllumajandusliku tegevuse taastamiseks;

35.rõhutab, et ÜPP riiklikel sekkumismehhanismidel on tähtis roll põllumajandusturgude stabiliseerimisel ja põllumajandustootjate kaitsmisel hinnakõikumiste eest; tuletab meelde, et võrdluskünniseid ei ole mitu aastat uuesti hinnatud ja need tuleks võimalikult kiiresti läbi vaadata, et võtta arvesse hinnamuutusi;

36.nõuab kõigi olemasolevate vahendite, sealhulgas solidaarsusfondi paremat koordineerimist ja lihtsustamist, et loodus- ja kliimakatastroofidest mõjutatud põllumajandustootjatel ning maakogukondadel ja kohalikel omavalitsustel oleks võimalik saada kiiremat ja sihipärasemat abi; kuna loodusõnnetused tekitavad üha suuremat kahju, nõuab automaatse käivitusmehhanismi loomist, et kiirendada aktiivsetel ja passiivsetel meetmetel põhinevate spetsiifiliste riskide vähendamise ja juhtimise vahendite kasutuselevõttu, mis on põllumajandustootjatele taskukohased;

37.kutsub liikmesriike üles tagama oma riiklike strateegiakavade õigeaegse ja nõuetekohase rakendamise mõlemas sambas, vältides seeläbi rahaliste vahendite tagastamist;

38.rõhutab, et kuigi põllumajandus aitab ÜPP kaudu kaasa muudele poliitikavaldkondadele ja strateegiatele, nagu keskkond, energeetika, kaubandus, kliima, bioloogiline mitmekesisus, loomade tervis ja heaolu, rahvatervis ja piirkondlik areng, on asjakohane ja tervitatav, et muud poliitikavaldkonnad aitavad jätkuvalt kaasa põllumajanduse kestlikkusele ja maaelu arengule ning teenuste osutamisele lisaks toidu ja biogeensete ressursside tootmisele; rõhutab eelkõige bioenergia ja biomajanduse arendamise tähtsust põllumajandussektori vastupanuvõime toetamisel;

39.kutsub komisjoni üles kehtestama kõigis poliitikavaldkondades kogu ELi hõlmava maapiirkondade mõju hindamise mehhanismi ning kaasama ühenduse maaelupakti ja Regioonide Komiteed kõikidesse maaelu arengu raamistikuga seotud tegevustesse; peab kahetsusväärseks asjaolu, et kuigi komisjon lisas maapiirkondadele avalduva mõju hindamise mehhanismi oma maapiirkondade visiooni 2040. aastaks, näib, et praktikas on seda rakendatud vaid piiratud ulatuses;

40.kinnitab veel kord, et ELil on maailma kõrgeimad toiduohutuse, loomade heaolu, keskkonnakaitse ja sotsiaalkaitse standardid, mis on ELi kvaliteetsete põllumajandustoodete konkurentsivõime nurgakivi ning mida tuleb austada ja kaitsta; nõuab seetõttu, et kõik kavandatavad õigusaktid nendes valdkondades oleksid teaduspõhised ning neile eelneks põhjalik mõjuhinnang ning et nende eesmärk oleks tugevdada ELi põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust; on veendunud, et selle eesmärgi saavutamiseks on oluline motiveerida põllumajandustootjaid ja hüvitada neile lisakulud;

41.rõhutab, et loomade heaolu parandamine ei ole mitte ainult eetiline kohustus, vaid ka viis, kuidas muuta loomapidamissüsteemid vastupidavamaks ja kasumlikumaks; rõhutab, et madalama stressitasemega tervemad loomad vajavad üldiselt vähem veterinaarse sekkumist, neil on suurem sündimus ja tulemused on paremad, mis toob kaasa suurema majandusliku tõhususe; nõuab, et ÜPP meetmed toetaksid jätkuvalt investeerimist kõrgematesse loomade heaolu standarditesse, mis on kooskõlas turu ootuste ja teaduslike soovitustega, ning sellealaseid koolitusi;

42.palub, et komisjon esitaks oma seadusandlikes ettepanekutes järgmise ÜPP kohta ambitsioonika ja tervikliku valgustrateegia, mis peaks sisaldama asjakohaseid meetmeid ja vahendeid, et edendada kvaliteetset valgurikaste taimede tootmist, sealhulgas liblikõieliste kultuuride (muu hulgas nt teatud õliseemned, kaunviljad ja roheline sööt) ning mitte-liblikõieliste kultuuride (nt päevalille- ja rapsiseemned) tootmist toiduks ja söödaks, et vähendada märkimisväärselt ELi valgupuudust ja tagada strateegiline autonoomia;

43.rõhutab säästva loomakasvatuse strateegilist tähtsust maaelu arengu, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, maastikuhoolduse ja keskkonnasäästlikkuse seisukohast, eelkõige vähem soodsates piirkondades ja suure loodusväärtusega maastikel, ning rõhutab, et see sektor peab saama kestlikkuse tagamiseks piisavat rahalist toetust; rõhutab, et loomsetel saadustel ei ole mitte ainult toiteväärtus, vaid et nende tootmisel on oluline roll traditsiooniliste kultuurimaastike, mullaviljakuse ja süsiniku säilitamisel; palub komisjonil luua kõiki asjaomaseid sidusrühmi hõlmav kõrgetasemeline loomakasvatusrühm, et töötada välja uued lähenemisviisid ja kaitsta sektori tulevikku ning tegeleda kariloomade järkjärgulise kao probleemiga ELis, edendada põlvkondade vahetumist, loomade heaolu ja ringmajandust, sealhulgas kääritusjääkide kasutamist väärtusliku bioväetisena, mis parandab toitainete ringlussevõttu ja mulla seisundit, ning maksimeerida kestliku loomakasvatuse positiivset panust looduskaitsesse ja taastamisse, elurikkusesse ning mulla seisundisse ja viljakusesse, ning edendada investeeringuid sektori konkurentsivõime suurendamiseks; on seisukohal, et uue põllumajanduse heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kasutuselevõtmine tekitaks liigset keerukust, ilma et oleks tagatud tulemuslikkus;

44.tõstab esile hiljutisi loomahaiguste puhanguid mitmes liikmesriigis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama ennetus- ja likvideerimismeetmeid ning suurendama ÜPP rahalisi vahendeid, mis on ette nähtud riskijuhtimiseks ja põllumajandusettevõtete bioturvalisuse parandamiseks; kutsub komisjoni üles tugevdama ELi põllumajandussektoris loomatervise meetmeid, koordineerides veterinaarvaktsiinide uurimist, ostmist ja tarnimist ELi tasandil valmisoleku- ja varajase hoiatamise mehhanismi kaudu ning edendades nende vaktsiinide väljatöötamist ELis; nõuab, et seda mehhanismi rahastataks piisavalt väljaspool ÜPPd; nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid piirkondi ja teeksid nendega koostööd nende haiguste ennetamise ja vähendamise ning nende vastu vaktsineerimise kavade väljatöötamisel ja rakendamisel;

45.peab kahetsusväärseks, et teatavate loomahaiguste ennetamise, tõrje ja likvideerimise meetmete rahastamine ühtse turu programmi kaudu ei ole piisav, et toetada põllumajandustootjaid ja liikmesriike selliste haiguste puhul nagu suu- ja sõrataud; rõhutab, et kui ELi ühes liikmesriigis ei suudeta ennetada või tõrjuda loomahaigusi, võivad sellel olla vahetud tagajärjed teistele liikmesriikidele ja see nõuab kooskõlastatud reageerimist; nõuab, et loomakasvatuse kaitseks kehtestataks ranged ELi tasandi loomatervise standardid, sealhulgas sätted nakkusohtu kujutavate metsloomapopulatsioonide majandamise kohta ja vajaduse korral loomade sihipärase vaktsineerimise kohta;

46.rõhutab, et antimikroobikumiresistentsus on suur oht inimeste tervisele ja antibiootikumide kasutamise vähendamine loomakasvatuses peab olema prioriteet; märgib, et ÜPP raames on juba olemas rahalised vahendid loomahaigustele vastuvõtlikkuse ja nende edasikandumise vähendamiseks;

47.kinnitab veel kord, et tuleb välja töötada ELi üldine toidustrateegia, mis põhineb teaduslikel katsetel ja hõlmab põllu- ja loomakasvatust, tagades samal ajal kõigi põllumajandussektorite võrdse kohtlemise; toetab teaduspõhiseid keskkonnamõju hindamisi, milles võetakse arvesse toiduainete kogu olelusringi; toetab toitumist, mis põhineb teaduslikel hinnangutel, mis kinnitavad loomset päritolu toidu tähtsust inimeste tervisele, eelkõige vähekaitstud elanikkonnarühmadele, nagu lapsed, eakad ja naised;

48.kutsub liikmesriike üles edendama ja parandama põllumajandustootjate või põllumajandustöötajate töö- ja sotsiaalseid tingimusi ja palku ning tagama piisava hulga töötajate olemasolu, et oleks tagatud asendamine haiguse või õnnetuse korral, mis põhjustab ajutist töölt puudumist; nõuab ka koolituse pakkumist ning iga-aastast puhkust ja perepuhkust pereliikmete eest hoolitsemiseks, et töökohad oleks kvaliteetsed ning et põllumajandustootjate ja -töötajate töö- ja eraelu oleks paremas tasakaalus; rõhutab põllumajanduse rolli sotsiaalse vastutuse ja inimväärsete töötingimuste peamise toetajana maapiirkondades;

49.kutsub komisjoni üles ajakohastama POSEI assigneeringuid, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus võetaks arvesse vähemalt kumulatiivset inflatsiooni ja eelarvet kohandaks igal aastal, ning peab kahetsusväärseks, et praeguses mitmeaastases finantsraamistikus ei ole otsetoetuste suhtes kohaldatavat 2 % deflaatorit POSEI puhul võrdselt arvesse võetud; on veendunud, et komisjon peab minema kaugemale ja tegema ettepaneku POSEI eelarve märkimisväärseks suurendamiseks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, et anda põllumajanduslikule tootmisele täiendavat toetust, tagades seeläbi äärepoolseimates piirkondades toiduainetega isevarustatuse; leiab, et see on hädavajalik põllumajandusliku tegevuse jätkumiseks äärepoolseimates piirkondades, investeeringute toetamiseks ning ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks täielikus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 349, milles tunnistatakse nende piirkondade eripära ja vajadust võtta diferentseeritud meetmeid, et reageerida nende püsivatele piirangutele; väidab, et POSEI rahastamise suurendamisel tuleks arvesse võtta nende piirkondade tegelikke ja spetsiifilisi põllumajandusvajadusi, sealhulgas muutusi tootmiskuludes, kokkupuudet kasvavate äärmuslike ilmastikunähtuste ja kliimamuutustega, territoriaalset killustatust, turu volatiilsust ning vajadust tagada põllumajandusettevõtete majanduslik elujõulisus ja põllumajandustootjate õiglane sissetulek; rõhutab sellega seoses, kui oluline on luua konkreetne mehhanism, nimelt POSEI transpordiprogramm, mis aitaks leevendada äärepoolseimates piirkondades asuvate ja sealt ühtsele turule transporditavate toodete täiendavaid transpordikulusid ja tootmistegureid äärepoolseimates piirkondades;

50.juhib tähelepanu sellele, et mesinduse rahastamine teisest sambast peaks olema paremini määratletud ja tulemuslikum ning et uues õigusraamistikus tuleks esimese samba toetuskava mesinikele uuendada ja lihtsustada, nii et see arvestaks selle sektori eripära ja vastuvõtlikkust ohtudele;

51.rõhutab, kui oluline on põllumajandustootjate tööks ja elukvaliteediks maapiirkondades ning sotsiaalse eraldatuse kaotamiseks juurdepääs usaldusväärse kiire lairibateenusega füüsilisele ja digitaalsele taristule ning satelliittehnoloogia kasutamine; rõhutab seetõttu, kui oluline on saavutada põllumajanduse järkjärguline digitaliseerimine, mis hõlmab pidevat juurdepääsu internetile, digitaalsele teabele, innovatsioonile, põllumajandustootjate juurdepääsu teabele ja omandiõigust ning haridus- ja koolitusvõimalusi, et meelitada inimesi, eriti noori, nendesse piirkondadesse ja hoida neid seal, et neil oleks võimalus sinna jääda, kui nad seda soovivad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema põllumajandustootjatele ja metsamajandajatele kättesaadavaks digioskuste koolitused, et nad saaksid kasutada parimal viisil ära digitaliseerimise ja täppispõllumajanduse eeliseid ning töötada tõhusamalt ja kestlikumalt, pidades samas silmas asjaolu, et isiklik ja suuline suhtlus on praegu paljude põllumajandustootjate jaoks endiselt väga oluline; tunnistab põllumajandustootjate organisatsioonide olulist rolli põllumajanduse digiülemineku edendamisel;

52.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et digitaalse Euroopa programm, lairibaühenduse kasutuselevõtu poliitika ja 2027. aasta järgne ÜPP oleks täielikult kooskõlas; kinnitab, et maapiirkonnad tuleb varustada digitaalsete taristuteenustega ning on vaja edendada kaugtööks, täppispõllumajanduseks ja digitaalseks ettevõtluseks vajalikke oskusi; rõhutab, et digitaristu teenused peavad olema maapiirkondade elanikele taskukohased; rõhutab, et sellised investeeringud on väga olulised, et vähendada maapiirkondade rahvastikukadu ning suurendada põllumajanduse ja maapiirkondade elu ligitõmbavust nooremate põlvkondade jaoks;

53.nõuab suuremat teadlikkust põllumajandustootjate ja -töötajate vaimse tervise tähtsusest, arvestades enesetappude kõrget taset selles sektoris; rõhutab, et see on murettekitav nähtus, mille põhjuseks on muu hulgas suur stress, ebakindlus, koormav halduskoormus, samuti vähene kaitstus, sotsiaalne eraldatus, puudus puhkusest, võlad ja põllumajandustootjate majandusraskused; rõhutab lisaks, et põllumajandusettevõtete stressirohked kontrollimenetlused avaldavad põllumajandustootjatele oma ettevõtete haldamisel lisasurvet ning kutsub liikmesriike üles töötama välja mehhanismid selle probleemi lahendamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid koostööd, et töötada põllumajandustootjate jaoks välja terviklik vaimse tervise strateegia ja tagada, et järgmisesse ÜPPsse lisatakse asjakohased toetusmeetmed; rõhutab, kui väärtuslikud on kohalikele oludele kohandatud lähenemisviisid, kus kasutatakse eri liiki tugiteenuseid, sealhulgas praegused põllumajandusettevõtete nõustamise võrgustikud ja muud maakogukondade toetusrühmad; leiab, et tuleb välja töötada psühholoogilise abi programmid, samuti meetmed halduskorra lihtsustamiseks ning töö- ja eraelu tasakaalu edendamiseks, mis kõik parandavad ELi põllumajandustootjate ja töötajate elukvaliteeti; kordab, et põllumajandustootjad peavad saama oma turutoodete ja turuväliste toodete eest õiglaseid hindu;

54.rõhutab, et üle 70 % ELi tarbijatest tugineb oma ostuotsuste tegemisel pakendil olevale teabele, ning juhib tähelepanu reaalsele tarbijate eksitamise ohule; nõuab seetõttu ühtlustatud ELi märgistuse konsolideerimist, et tagada õiglane süsteem, mis annab läbipaistvuse ELi põllumajanduslike toiduainete päritoluriigi, kvaliteedi tagamise ja tootmisstandardite, sealhulgas loomade heaolu ja mahepõllumajanduslike standardite osas; on seisukohal, et selgete reeglite abil tuleb tagada jälgitavus ja konkurentsivõime ühtsel turul ja kogu maailmas, et vältida moonutusi ja eksitavaid tavasid, kaitsta ELi toidusüsteemide terviklikkust, edendada neid süsteeme ning parandada tarbijate teavitamist ja teadlikkust;

55.nõuab piirkondlike toodete kaitsmise meetmete tugevdamist, näiteks kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste süsteemide tugevdamist ja lihtsamaid menetlusi toodete kaitsmiseks kuritarvitamise ja võltsimise eest;

56.kutsub komisjoni üles kaotama ka pakendi esiküljel toitumisalase teabe märgistuse lihtsustatud süsteemid, näiteks Nutri-Score, kuna neil puudub teadusringkondade laialdane toetus ja on oht, et toiduainetööstus muudab parameetreid oma huvides;

57.nõuab toitumisalase hariduse edendamist koolides ja koolisööklates, et aidata lastel mõista tervikliku ja tasakaalustatud toitumise tähtsust varasest east alates ning teada toidu päritolu; julgustab arendama tervislikke toitumisharjumusi ja koolimenüüsid, mis hõlmavad mitmesuguseid vitamiine, kiudaineid ja toitainerikkaid toiduaineid, et aidata kaasa õpilaste füüsilise ja vaimse heaolu tugevdamisele; rõhutab lisaks, et tuleb austada ja edendada riiklikku, kohalikku ja hooajalist gastronoomiat kui väärtuslikku kultuuripärandit, mis on hästi esindatud Vahemere dieedi mudelis; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele eraldatakse nende tegevuste kavade jaoks lisavahendeid, ning rõhutab, et riigihangetes tuleb juhinduda kvaliteedist, mitte hinnast, ning edendada võimaluse korral geograafiliste tähistega mahepõllumajanduslike, kohalike ja hooajaliste toodete tarbimist;

58.rõhutab, kui oluline on kooliprogrammide kaudu lastele piima, puu- ja köögivilja jagamise kava ELis, mis on peamine vahend tervisliku toitumise edendamiseks, eriti vähekaitstud taustaga laste jaoks, kelle jaoks koolitoit võib olla üks vähestest tasakaalustatud toitumise allikatest; peab kahetsusväärseks, et mõned liikmesriigid ei kasuta sellele programmile eraldatud vahendeid, mistõttu olemasolev eelarve on alakasutatud; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kaasata põllumajandustootjad ja põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelas osalejad toidualase hariduse pakkumisesse ning edendada otseseid sidemeid tootjate ja koolide vahel;

59.rõhutab, kui tähtis on säilitada oliiviõli ja lauaoliivide tootmise piisav rahastamine, kuna need on väga kasulikud ja tervislikud ning olulised kõigi eurooplaste jaoks;

60.on sügavalt mures, et laboris toodetud liha projektid on tõusuteel; rõhutab, et on vaja vaadata läbi ELi õigusraamistik nende toodete lubamiseks, et võtta rohkem arvesse seda liiki innovatsiooni majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju ning sellega seotud eetilisi kaalutlusi;

61.julgustab poliitikuid, koole, meediat, põllumajandustootjaid ja kohalikke ühendusi tegema koostööd, et edendada põllumajanduse positiivset kuvandit, suurendades selle atraktiivsust noorte jaoks, ning paremini teavitama põllumajandustootja rollist kestlikus toidutootmises ja keskkonnateenustes; nõuab, et põllumajandustootjate ja -töötajate olulist tööd toiduohutuse ja kestlike tavade edendamise valdkonnas tunnustataks laialdaselt kampaaniate kaudu, mille eesmärk on suurendada tarbijate teadlikkust ostuvalikutest ning tugevdada tarbijate ja ELi põllumajandustootjate vahelist suhet, et edendada paremat arusaamist sellest, kuidas nad toodavad põllumajanduslikke toiduaineid, mida tarbijad ostavad; rõhutab vajadust võidelda väärinfo ning eksitavate, ekslike ja põhjendamatute sõnumite vastu, et parandada põllumajandustootjate negatiivset kuvandit, mis on osal ühiskonnast; nõuab tungivalt, et liikmesriigid lisaksid selle tunnustamise oma hariduskavadesse, et muuta põllumajandus atraktiivseks majandustegevuseks; peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et põllumajandustootjad ja maaelanikud on aastaid kannatanud seetõttu, et neid peetakse vähem prioriteetseks ja investeeringuid ei tehta piisavalt;

62.toetab tulevikku silmas pidades komisjoni eesmärki vähendada ajavahemikuks 2024–2029 põllumajandustootjate halduskoormust ja lihtsustada õigusakte kui valdkondadevahelist strateegilist prioriteeti, et hõlbustada juurdepääsu ÜPP toetusele ja muuta rakendamine kohapeal tulemuslikumaks; rõhutab, et see peab olema üks juhtpõhimõtetest, mis on aluseks kõigile meetmetele, mille eesmärk on saavutada ELi põllumajanduse sotsiaalne, keskkonnaalane ja majanduslik jätkusuutlikkus, kahjustamata seejuures ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ÜPP viit peamist eesmärki; rõhutab, et ÜPP lihtsustamine ei tohiks ohustada tugevat õigusraamistikku ELi tasandil, kuna see on hädavajalik ühise põllumajanduspoliitika ühtsuse säilitamiseks ja vajalikele rahalistele vahenditele avaliku sektori toetuse tagamiseks;

63.rõhutab, et uue ÜPP jaoks on vaja suuremat paindlikkust ja lihtsamat rahastamisstruktuuri, mis toob kasu aktiivsetele põllumajandustootjatele; juhib tähelepanu sellele, et ebastabiilsed tingimused, üha suurem reguleerimine ja kasvavad ühiskondlikud ootused põhjustavad põllumajandustootjate seas pettumust ja mõjutavad elukutse atraktiivsust, eriti noorte põllumajandustootjate ja kõige vähem kaitstute seas;

64.palub, et komisjon keskenduks ÜPP tulevast ülesehitust kavandades sellele, et töötada välja selgemad kriteeriumid, digiteeritud menetlused ja standardsuunised, samuti on vaja õigeaegset teavitamist muudatustest ja kättesaadavat tehnilist tuge; rõhutab, et ülereguleerimine suurendab põllumajandustootjate ja toetusesaajate jaoks keerukust, vähendades oluliste meetmete tulemuslikkust ja kasutuselevõttu;

65.nõuab paremat kooskõlastamist komisjoni ning riiklike ja piirkondlike ametiasutuste vahel seoses dokumenteerimis- ja aruandluskohustuste vähendamisega; rõhutab, et enne ÜPP riiklike strateegiakavade koostamist on vaja proaktiivset koostööd komisjoni, liikmesriikide ametiasutuste, põllumajandustootjate ja põllumajandusorganisatsioonide vahel; rõhutab, et liikmesriigid vajavad ÜPP strateegiakavades rohkem paindlikkust, mis võimaldaks neil vajaduse korral konkreetseid elemente kohandada, ilma et selleks oleks vaja komisjoni eelnevat heakskiitu; nõuab, et loodaks tsentraliseeritud elektrooniline aruandlussüsteem ehk ÜPP ühtne kontaktpunkt, kus põllumajandustootjad saavad esitada taotlusi, aruandeid ja kõiki nõutavaid dokumente ühes kohas, ilma tarbetu ja dubleeriva halduseta;

66.nõuab, et põllumajandustootjate jaoks loodaks realistlik ja stiimulitel põhinev süsteem, mis võtab arvesse toetusesaaja kulutatud aega, mitte aga süsteemi, mis põhineb üksnes kohustustel saavutada ambitsioonikad keskkonnaalased ja sotsiaalsed eesmärgid, lisaks tuleb piisavalt arvesse võtta geograafiliste piirkondade eripära; on veendunud, et stiimulitel põhinevad lähenemisviisid annavad põllumajanduse jätkusuutlikkuse suurendamisel ELis parimaid tulemusi ; rõhutab, et osutatud teenuste eest makstava tasu arvutamisel on vajalik, et metoodika läheks kaugemale põllumajandustootja „kantud kulude ja saamata jäänud tulu” kitsast vaatenurgast, kuna sotsiaal-majanduslikud kahjud laiemale kogukonnale võivad olla palju suuremad, kui kaob kohalikus piirkonnas nii senine kui ka edaspidine majandustegevus; on veendunud, et neid makseid tuleks rahastada ÜPPst või riiklikest vahenditest, et avaliku sektori rahastamine saaks tõeliselt stimuleerida rohelist innovatsiooni ja rohepööret; kutsub komisjoni üles uurima lisaks ÜPP-le täiendavaid rahastamisallikaid, et toetada põllumajandustootjaid kohalikul tasandil kohandatud ja kestlike ärimudelite väljatöötamisel;

67.rõhutab, et heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõuete rakendamisel tuleb arvesse võtta praegust maakasutust ja põllumajandustavasid; rõhutab, et aktiivsetele põllumajandustootjatele peab jääma õigus jätkata oma praegust põllumajanduslikku tegevust, sealhulgas vajalikke hooldustöid, ilma täiendavate haldus- või tegevuspiiranguteta;

68.rõhutab vajadust jätkata ÜPP tingimuslikkuse nõuete hindamist, et vähendada halduskoormust, tõkkeid või majanduslikke takistusi, vähendada kulusid ja vältida ülemääraseid rakendamisnõudeid põllumajandustootjatele; rõhutab, et põllumajandustootjad vajavad paindlikkust ja lihtsust, jätkates samal ajal vastutustundlike põllumajandustavade edendamist stiimulite abil ning säilitades võrdsed võimalused ja avalikkuse toetuse poliitikale lähenemisviisi kaudu, mis loob rohkem lisaväärtust ja investeerib innovatsiooni;

69.peab väga vajalikuks, et komisjon julgustaks põllumajandustootjaid vastutust võtma, lubades teatud määral tolerantsi ja tagades, et karistused on õiglased ja proportsionaalsed, eelkõige tingimuslikkuse nõuete, vabatahtlike ökokavade ja põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmete puhul; rõhutab, et kõigi 2027. aasta järgse ÜPP uute õiguslike nõuetega peavad kaasnema piisavad üleminekuperioodid ja haldusalased lihtsustused, et tagada põllumajandustootjatele õigus- ja planeerimiskindlus;

70.rõhutab, et ühise turukorralduse määrust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete turgude ühine korraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1308/oj). tuleb lihtsustada, kiirendades sellega põllumajandustootjatele erakorralise abi andmise menetlusi; rõhutab, kui oluline on edendada ja tugevdada ühistute, tootjaorganisatsioonide, nende liitude, puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide, tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja muude põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelasse panustavate üksuste olulist rolli, sealhulgas mahepõllumajandussektori rolli, ning muuta põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelat tasakaalustatumaks, tagades seeläbi põllumajandustootjatele parema tasustamise; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks, kuidas nende koostööd saaks ühise turukorralduse määruse kaudu veelgi soodustada ja toetada;

71.kutsub komisjoni üles vaatama põhjalikult läbi vahendid, sealhulgas turu vaatluskeskused, mille eesmärk on parandada vastupanuvõimet turu volatiilsusele ja turuhindade langusele; tõstab esile vajadust ajakohastada ja tugevdada praeguseid riskijuhtimisvahendeid ning tõhustada koostööd ühistute, tootjaorganisatsioonide ja nende liitude vahel, et tugevdada nende rolli majandus- ja riskijuhtimisvahendite haldamisel; rõhutab, et tuleb veelgi hõlbustada konkurentsireeglite erandite kohaldamist põllumajandustootjate jaoks, et turukriisidega toime tulla ja neist üle saada;

72.julgustab komisjoni pakkuma ühise turukorralduse määruses tõhusaid turvavõrke, sealhulgas vaatama läbi praegused riikliku sekkumise hinnad ja võrdluskünnised, et kajastada täpselt praeguseid majandustingimusi ja tegelikku olukorda;

73.väljendab heameelt komisjoni uue veinisektori paketi üle ja palub, et komisjon eraldaks täiendavalt rahalisi vahendeid kavandatud meetmete rakendamiseks ja veinisektori pikaajaliseks jätkusuutlikuks elavdamiseks;

74.tuletab lisaks meelde, et ühise turukorralduse määrus peaks käsitlema tootjate ja tarbijate nõudlust teatavate põllumajandustoodete, näiteks lihaga seotud toodete müüginimetuste järele, mida tuleb kaitsta eksitava kasutamise ohu eest;

75.nõuab, et tagataks, et igale põllumajandust mõjutavale seadusandlikule ettepanekule eelneb – välja arvatud erandjuhtudel – üksikasjalik, põhjalik ja tõenditel põhinev kumulatiivne mõjuhinnang, milles pööratakse erilist tähelepanu majanduslikele, keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele aspektidele, et tagada põllumajandustootjatele õiguskindlus; pooldab kavandatud poliitikameetmete majandusliku mõju hindamist põllumajandusettevõtte tasandil ja nende rakendamiseks vajalike rahaliste vahendite hindamist ning meetmete pidevat jälgimist; rõhutab, et selle sektori regulatiivse koormuse pidev suurenemine on põhjustanud põllumajandustootjate seas pettumust ja toonud kaasa märkimisväärseid lisakulusid põllumajandusettevõtte tasandil ning see on üks teguritest, mis mõjutab kutseala atraktiivsust uute turuletulijate jaoks;

76.rõhutab, kui oluline on toetusmeetmete, regulatiivsete nõuete ja innovatsioonistrateegiate määramisel tunnustada Euroopa põllumajanduse, sealhulgas kasvuhooneaianduse ja püsikultuuride mitmekesisust; nõuab, et kasvuhoone-, linna- ja vertikaalpõllunduse probleemide ja võimaluste jaoks kehtestataks ja kohandataks ELis spetsiaalsed reeglid;

77.rõhutab, et ÜPP jälgimiseks tuleb minna üle integreeritud ja koostalitlusvõimelistele digisüsteemidele; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on edendada andmete ja teabe kogumist ühtse õigusraamistiku alusel, mis tugineb eelkõige satelliitfotodele, et töötada välja integreeritud juhtimis- ja kontrollisüsteemid; rõhutab, et selliste süsteemide eesmärk peaks olema vähendada võimaluse korral kohapealseid füüsilisi kontrolle ning põllumajandustootjate halduskoormust ja kulusid; rõhutab, et tuleb täielikult tagada põllumajandustootjate andmete kaitse ja omandiõigus; tuletab siiski meelde, et võttes arvesse satelliittehnoloogia kasutamise praeguseid piiranguid, eriti väikeste ja kitsaste maatükkide puhul, on vaja säilitada seni ka teisi süsteeme;

78.nõuab, et liikmesriigid rakendaksid ühtse auditi lähenemisviisi, et põllumajandustootjad kaotaksid kontrollidega kaasas käies võimalikult vähe aega; julgustab komisjoni ajakohastama satelliitfotode integreeritud juhtimis- ja kontrollisüsteemi, nagu Copernicus ja Galileo, et integreerida olemasolevat ja uut tehnoloogiat suurema täpsuse, usaldusväärsuse ja lihtsustamise huvides;

79.pooldab liikmesriikidele suurema paindlikkuse andmist, et toetada investeeringuid peamistesse uuendustesse ja tehnoloogiatesse, nagu satelliitide, asjade interneti ja muude selliste tehnoloogiate kasutamine operatiivandmete kogumiseks; on veendunud, et see tagab läbipaistvuse ja nõuetele vastavuse, tekitamata põllumajandustootjatele lisakulusid, hõlbustades üleminekut usalduspõhisele süsteemile, kus usaldusväärsed põllumajandustootjad saavad nõuetele vastavust ise tõendada, ja seda täiendavad suunatud riskipõhised auditid, mitte laiaulatuslikud rutiinsed kontrollid;

80.rõhutab, et innovatsioonistrateegiaid ja digipööret tuleb kavandada kaasaval ja kõigile põllumajandusettevõtetele kättesaadaval viisil, tagades, et tehnoloogia areng aitab kaasa maapiirkondade ühtekuuluvusele, demokraatlikule osalusele ja kestlikule arengule;

81.peab oluliseks, et liikmesriikidele, kes tunnustavad ÜPP haldamisel piirkondade seadusjärgset rolli, antaks võimalus taastada haldusvahendite kehtivus piirkondlikul tasandil maaelu arengu meetmete kontekstis;

82.nõuab tungivalt, et komisjon integreeriks 2027. aasta järgsesse ÜPPsse strateegilise ja tervikliku lähenemisviisi veevarudele ning suurendaks selle koostoimet muude ELi fondidega, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondiga, et tugevdada vee ja toidu vahelist seost kui toiduga kindlustatuse tugevdamise ja maapiirkondade arengu põhielementi; nõuab lisaks suuremaid investeeringuid veealase vastupanuvõime parandamisse vee säilitamise, jaotamise ja kestliku reguleerimise taristu ning looduspõhiste lahenduste ajakohastamise ja arendamise kaudu, mis on võti tõhusama ja konkurentsivõimelisema põllumajandussektori saavutamiseks;

83.kutsub komisjoni üles tagama kestliku kastmise jaoks juurdepääsu veele; rõhutab, et on vaja edendada investeeringuid reovee puhastamisse ja käitlemisse, samuti mittetraditsiooniliste veeallikate, näiteks taaskasutusvee ja magestatud vee kasutamisse põllumajandussektoris, olenemata põllumajandusettevõtte suurusest, konkurentsivõimeliste hindadega, kusjuures veetranspordi ühendused on sellise vee transportimisel samuti olulised; kutsub komisjoni üles võtma arvesse nii märkimisväärseid erinevusi ja probleeme liikmesriikides kui ka häid tavasid, mida iga liikmesriik põllumajandusliku tootmise kaitsmiseks rakendab; palub, et komisjon investeeriks koolituskavadesse, mis käsitlevad põllumajandustootjate veekasutuse tõhusust;

84.kutsub komisjoni üles seadma prioriteediks uuenduslike tehnoloogiate ja aruka kastmise edendamise ning taristu digitaliseerimise, et optimeerida veekasutust ja vähendada vee jalajälge, eelkõige põuast ja kõrbestumisest mõjutatud piirkondades, tagades samal ajal stabiilse tootmise;

85.juhib tähelepanu asjaolule, et paljud niisutussüsteemid on vananenud ja ebatõhusad, põhjustades märkimisväärset veekadu ja seetõttu vajavad need asendamist või ajakohastamist; kutsub seetõttu komisjoni üles lisama selle ajakohastamise rahalised stiimulid oma prioriteetide hulka ning toetab nende lisamist toetuskõlblike investeeringutena ÜPP strateegiakavadesse ja asjakohastesse ELi ühtekuuluvusvahenditesse;

86.rõhutab, kui keerukas on kasutada ÜPP vahendeid, eelkõige II samba vahendeid niisutustaristu rahastamiseks ning nõuab seetõttu sellise taristu kavandamise ja rahastamise mehhanismide läbivaatamist, et parandada veevarude kättesaadavust ja kasutamist põllumajandustootjate poolt, kajastades nende pakutavate keskkonna- ja maastikuteenuste tegelikke kulusid ja lisaväärtust;

87.nõuab ELi põllumajandustootjatele ja metsandusettevõtjatele sihipärast ja mõjusat toetust, et edendada ringmajandust ja integreeruda tekkivasse biomajandusse, kasutades selleks biomassi, põllumajandusjäätmete ja kaassaaduste taaskasutamise stiimuleid, mis toetaksid ka põllumajandusettevõtete energiasõltumatust ja vähendaksid nende sõltuvust välistest sisenditest; juhib tähelepanu vajadusele optimeerida toorainete ja teiseste toodete kasutamist, mis tekitavad kõrvalsaadusi, nagu kääritussaadused ja uued energiaallikad, sealhulgas säästev biogaas ja säästvad biokütused, pidades samal ajal silmas vajadust seada prioriteediks toiduainete tootmine; rõhutab, et need meetmed, mis ei tohi suurendada halduskoormust põllumajandusettevõtete tasandil, aitavad tugevdada ELi energiasõltumatust, suurendada põllumajandustootjate täiendavaid sissetulekuallikaid ja luua uusi töövõimalusi; ärgitab sellega seoses komisjoni tunnistama nende aspektide tähtsust tulevases 2025. aasta biomajanduse strateegias;

88.rõhutab, et on vaja terviklikku lähenemisviisi põllumajanduse süsinikuheite vähendamiseks ning nõuab asjakohast julgustamist ja stiimuleid, sealhulgas biomassi taastamiseks ja süsiniku sidumise premeerimiseks muldades, samuti piisavat rahastamist põllumajandustootjatele selliste lahenduste ja tavade vastuvõtmiseks, mis vähendavad põllukultuuride süsiniku jalajälge, säilitades samal ajal nende konkurentsivõime, nii et süsinikuheite vähendamise ja töökoormus ei langeks üksnes neile;

89.nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid ergutaksid ja tõhustaksid põllumajanduse ja taastuvenergia integreerimist, tunnistades selle koostoime potentsiaali edendada kestlikke põllumajandustavasid, tugevdada kohalikku vastupanuvõimet kliimamuutustele ja edendada ringmajandust; rõhutab, et põllumajandusel on potentsiaal täita keskset rolli puhta tööstuse kokkuleppes ja energiasüsteemi ümberkujundamises taastuvenergia tootmise kaudu selles sektoris; kutsub komisjoni üles selgitama ÜPP sätteid, et viia taastuvad ja säästvad energiaallikad, nagu põllumajandusega seotud päikeseenergiatootmine ja biogaas, paremini kooskõlla ja suurendada nende kokkusobivust põllumajandustegevusega;

90.pooldab nitraadidirektiivi läbivaatamist, et viia see kooskõlla uusimate teaduslike tõendite ja parimate põllumajandustavadega, kaitstes samal ajal jätkuvalt vee kvaliteeti; kutsub sellega seoses komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et võtta kiiresti vastu teaduspõhine ettepanek, mis võimaldab kasutada RENURE väetisi selgelt määratletud tingimustel, et põllumajandustootjad saaksid vähendada sõltuvust sünteetilistest väetistest ja kiirendada üleminekut ringluspõhisematele ja kestlikumatele toitainete majandamise süsteemidele;

91.nõuab struktureeritud teadmiste vahetamise ja koostöö hõlbustamist liikmesriikide võrreldavate tootmissüsteemide vahel, et toetada vastastikust õppimist, tegeleda piirkonnaspetsiifiliste probleemidega (näiteks intensiivse tootmise piirkondade probleemid) ja kiirendada kestlikku üleminekut, mis on kohandatud iga sektori konkreetsele tegelikkusele;

92.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama 2027. aasta järgses ÜPPs riskijuhtimisvahendeid ja suurendama rahalist toetust põllumajanduskindlustusele, usaldusfondidele ja sissetuleku stabiliseerimise vahendile; rõhutab, et kindlustus tuleb muuta põllumajandustootjatele kättesaadavamaks ja rahaliselt elujõulisemaks; juhib tähelepanu vajadusele kehtestada ELi tasandil mehhanism, et tugevdada riiklikke põllumajanduskindlustusskeeme, mis käivitatakse automaatselt, et tulla toime äärmuslike ja ettenägematute ilmastiku- ning sanitaar- ja turukriisidega; rõhutab, et need meetmed peaksid praeguseid turukorraldusvahendeid täiendama ega tohiks kahjustada kehtivaid riiklikke kavasid;

93.kutsub komisjoni üles tugevdama riskijuhtimismeetmeid, sealhulgas kindlustus- ja edasikindlustusskeeme ning muid täiendavaid rahalisi vahendeid, mida kasutatakse nii ennetusmeetmeteks kui ka põllumajandustootjatele hüvitamiseks juhtudel, kus kahjukünnised on loodusõnnetuste, loomahaiguste epideemiate ja taimehaiguste korral kõrgemad; on seisukohal, et sellega seoses on vaja investeerida ennetusse, varajase hoiatamise süsteemidesse ja uue vastupanuvõime infrastruktuuri arendamisse, mis võimaldab sektoril ennetada kasvavaid kliimaga seotud riske ja neile reageerida; rõhutab, et liikmesriigid peavad rohkem kasutama praegu alakasutatud riskijuhtimisvahendeid;

94.rõhutab vajadust reformida ja suurendada põllumajandusreservi finantssuutlikkust, et tegeleda ettenägematute turuhäirete ja kliimaga seotud sündmustega, nagu põuad ja üleujutused; rõhutab siiski, et põllumajandusreserv ei tohi olla ainus vahend, ning kordab, kui oluline on töötada välja laiem valik riskijuhtimismehhanisme ja kiirreageerimisvahendeid, näiteks mõjusamad põllumajanduskindlustusskeemid, investeerimisfondid, kliimamuutustega seotud hädaolukorra fondid ja erakorraline likviidsustoetus ELi põllumajandussektorile;

95.juhib tähelepanu sellele, et puuduvad ühtsed ja hõlpsasti kasutatavad meetodid üksikute põllumajandussektorite heitkoguste arvutamiseks; on seetõttu kindlalt vastu katsetele kaasata põllumajandussektor heitkogustega kauplemise süsteemi või mis tahes keskkonnahoidlike maksusüsteemide hulka;

96.rõhutab, et kliimamuutuste tagajärjed mõjutavad kõiki ELi piirkondi; juhib siiski tähelepanu sellele, et lõunapoolsed piirkonnad on ohtudele vastuvõtlikumad, kannatavad kõrbestumise, põua, põhjaveekihtide sooldumise, metsatulekahjude ning püsivate sademete ja üleujutuste all, mis põhjustavad uusi kahjureid ja haigusi, mis kõik ohustavad põllumajandussektorit; rõhutab seetõttu, et põllumajandustootjad kogu ELis vajavad konkreetseid toetusmeetmeid ja -vahendeid, et kahekordistada jõupingutusi oma tegevuse kohandamiseks kliimamuutustega ning nende negatiivsete mõjude ennetamiseks ja leevendamiseks; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on pakkuda nende eesmärkide saavutamisel maakogukondadele ja kohalikele omavalitsustele igakülgset toetust;

97.nõuab uuenduslike põllumajandusmeetodite, sealhulgas mahepõllumajanduses ja muudes agroökoloogilistes tavades kasutatavate meetodite jätkuvat toetamist nii mahepõllumajanduses kui ka üha enam tavapärastes süsteemides, et oluliselt vähendada sisendite kasutamist ja välissõltuvust põllumajanduses ning tugevdada sõltumatust ja toiduga kindlustatust;

98.rõhutab, et ELi mahepõllumajandussektori edasine areng peab olema turule orienteeritud, ning nõuab, et uus ÜPP pakuks põllumajandustootjatele ja uutele turuletulijatele jätkuvalt stiimuleid mahepõllumajanduses osalemiseks; kutsub komisjoni üles uurima uusi viise, kuidas tulla toime mahepõllumajandusturu kriisidega; tuletab meelde, et mahetarbimist tuleb edendada ka riigihangete kaudu;

99.ärgitab minimeerima toidu raiskamist ja toidukadu kogu toidutarneahelas, sealhulgas esmatootjate etapis, et tagada kõigi ressursside tõhus, uuenduslik ja säästev kasutamine; kutsub komisjoni üles võtma kõigil tasanditel meetmeid, et vältida kahjusid ja edendada ülejäägi muutmist lisandväärtusega toodeteks; rõhutab, et põllumajandustootjate toodetud toitu ja selle saamiseks tehtud suurt tööd tuleb rohkem väärtustada; julgustab sellega seoses komisjoni edendama selliseid lahendusi nagu „parim enne“ kuupäevade läbivaatamine ja looduslike biopõhiste säilitusainete kasutamine, et pikendada toiduainete säilivusaega;

100.palub komisjonil töötada välja terviklik toitainete taaskasutamise strateegia kogu toidutarneahelas, toetades sihipäraselt innovatsiooni toitainete eraldamisel, töötlemisel ja korduskasutamisel toiduainete töötlemisel, jaemüügil ja tarbimisel tekkivatest jäätmevoogudest;

101.rõhutab, et põlvkondade vahetumise ja naisettevõtluse tagamine on oluline nii ELi põllumajanduse tuleviku kui ka maapiirkondade sotsiaal-majandusliku struktuuri säilitamiseks; tunnustab ÜPP meetmete kaudu tehtud püüdlusi põlvkondade vahetumise edendamiseks, eelkõige äärepoolsemates maapiirkondades, ning rõhutab, et neid tuleb tugevdada; juhib siiski tähelepanu sellele, et ÜPP ei saa olla ainus vahend noorte ja naiste kaasamiseks põllumajandusse, vaid seda tuleb toetada riiklike strateegiatega, mis hõlmavad erasektori rahastamisallikaid, sealhulgas panku, koostööl põhinevaid põllumajandustootmise korraldusi ja partnerlusi, ning rahastamisvahendeid, mille kaasrahastamise nõue on väiksem või puudub; rõhutab, et eluliselt tähtsa eesmärgiga tagada põlvkondade vahetumine ELi põllumajanduses peavad kaasnema struktuurimeetmed, eelkõige seoses innovatsiooni, digiteerimise, digitaalse ühenduvuse ja maale juurdepääsuga; ootab sellega seoses komisjoni põlvkondade vahetumise strateegia avaldamist;

102.kutsub liikmesriike üles töötama välja sidusad, jätkusuutlikud ja prognoositavad strateegiad, et suurendada põllumajanduses töötamise atraktiivsust, tagades kooskõla ELi ja regionaalpoliitikaga, sealhulgas riiklike strateegiakavadega; rõhutab, et on vaja suurendada ja mobiliseerida ÜPP rahalisi vahendeid põlvkondade vahetumise toetamiseks, mis praegu hõlmab I samba täiendavat toetust ning II samba raames kättesaadavat investeerimis- ja paigaldustoetust, samuti on vaja luua uusi rahastamisvahendeid väljaspool ÜPPd; rõhutab, et need vahendid peaksid hõlmama suuremaid maksuvabastusi ja -stiimuleid, madala intressiga laene, põllumajanduslaenude tagamise skeeme, toetusi täppispõllumajanduse vahenditele ja koolitusteenustele, sealhulgas kestlike ärimudelite kohta, et suurendada kasumlikkust;

103.rõhutab, kui oluline on pakkuda noortele põllumajandustootjatele ja uutele alustajatele nii enne kui ka pärast tegevuse alustamist terviklikke, kohandatud ja sõltumatuid nõustamisteenuseid, eelkõige sotsiaalsete ja digioskuste, aga ka otseturunduse, raamatupidamise, juriidiliste aspektide, ettevõtte mitmekesistamise, säästva põllumajanduse ja suhtlusega seotud oskuste osas; pooldab selliste põllumajandusettevõtete inkubaatorite laialdast kasutamist, mis võimaldavad tulevastel põllumajandustootjatel saada kasu nende põllumajandustootjate teadmistest, kellel on mõni aasta kogemusi struktureeritud keskkonnas, enne kui nad sõltumatu põllumajandusettevõtte üle võtavad; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et nähtaks ette noorte põllumajandustootjate riiklike koolituskeskuste loomine;

104.palub komisjonil hinnata, kas noorte põllumajandustootjate abikõlblikkuse vanuse pikendamine 45. eluaastani ergutaks rohkem inimesi põllumajandussektorisse sisenema, sealhulgas ümberõppe kaudu; kutsub komisjoni üles hindama uuesti ka muid abikõlblikkuse kriteeriumide elemente, mis võivad olla liiga piiravad;

105.väljendab heameelt koostöölepingu üle Euroopa Investeerimispanga Grupiga (EIP Grupp) ja peab seda paljulubavaks mudeliks rahastamisvahendite kasutuselevõtu edendamiseks paljudes ÜPP valdkondades, sealhulgas noorte ja naissoost põllumajandustootjate toetamiseks, samuti poliitikameetmeteks veemajanduse kriisivalmiduse, turukindluse ja kliimakerksuse parandamiseks kõigis liikmesriikides; on veendunud, et EIP roll peaks eelkõige keskenduma madalate kuludega rahastamisele kapitalikaupade ja taristuprojektide sobilikuks rahastamiseks, mida põllumajandustootjad võivad moderniseerimisprogrammi raames kasutada;

106.julgustab liikmesriike töötama välja mehhanisme, mis hõlbustavad üleminekut väärikale ja kavandatud pensionile; nõuab eelkõige põllumajandustootjate ennetähtaegselt pensionile jäämise kavasid, mida rahastatakse eraldi fondidest; nõuab selliste teenuste laiendamist, mis ühendavad pensionile jäänud põllumajandustootjaid tulevaste noorte või uute põllumajandustootjatega ning millega kaasneb muu hulgas logistiline tugi ja õigusnõustamine, et võimaldada põllumajandusettevõtete vastastikku kasulikku üleminekut ning tagada teadmiste ja põllumajandusliku tegevuse järjepidevus;

107.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema põlvkondade vahetumise strateegiates konkreetsete takistustega, millega puutuvad kokku naised, eelkõige noored naised, kes soovivad põllumajandussektorisse siseneda, sealhulgas põllumajandusega otseselt mitteseotud küsimustega, nagu piisavad tervishoiu- ja sotsiaalteenused; tunnustab ÜPP meetmete kaudu tehtud jõupingutusi naiste toetamiseks põllumajanduses, kuid rõhutab, et vaja on tugevamat ja paremini kohandatud toetust, eelkõige äärepoolsetes maapiirkondades, sealhulgas juurdepääsu laenudele, koolitusele või rahalisele abile, et tagada tegelik kaasatus ja võrdsed võimalused; nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid asjakohased tingimused naiste aktiivseks osalemiseks põllumajandusliku toidutööstuse esindusorganisatsioonides ning põllumajandusettevõtete ja maapiirkondade naisteühenduste juhtorganites; väljendab sellega seoses heameelt, et peatselt luuakse naispõllumajandustootjate platvorm dialoogi pidamiseks ja heade tavade vahetamiseks, et tugevdada osalemist ja võrdseid võimalusi põllumajanduslikus toidutööstuses;

108.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema kiiresti põllumajandusmaa kadumise ja koondumise probleemiga, sealhulgas läbipaistvuse puudumisega sellel turul; rõhutab, et maa rentimine õiguskindluse tingimustel on lühiajaline elujõuline alternatiiv, mis hõlbustab juurdepääsu maale, kuna nõuab tegevusega alustamiseks vähem ressursse ja soodustab põlvkondade vahetumist; rõhutab, kui olulised on riiklikult toetatavad maa sobitamise teenused ja struktureeritud pärimise planeerimine, eelkõige maa üleandmisel, mis võimaldab ennetähtaegselt pensionile jäämist ja põllumajandusettevõtte juhtimise järjepidevust; kutsub liikmesriike üles võtma poliitikameetmeid, et edendada pikaajalist stabiilset maa rentimist, näiteks kehtestama maksuvabastusi, tagades seeläbi kindluse maa valdamise ja investeerimisaja suhtes eelkõige noortele, naistele ja uutele põllumajandustootjatele, mis võib parandada ka pinnase seisundit, keskkonnanäitajaid ja kliimakerksust;

109.väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle käivitada ELi põllumajandusmaa vaatluskeskus, mis peaks parandama ELi põllumajandusmaa turu läbipaistvust ning hõlbustama põllumajandusmaa andmete ja maale juurdepääsu ühtlustamist, võimaldama koostööd ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel ning andma soovitusi teadlikumaks ELi poliitika kujundamiseks;

110.rõhutab asjaolu, et ELi mitmekesiste kultuurimaastike säilitamine ei ole mitte ainult ökoloogilise ja turismilise tähtsusega, vaid ka piirkondliku identiteedi ja maapiirkondade pikaajalise vastupanuvõime nurgakivi; nõuab seetõttu nende selget tunnustamist ja nende säilitamise integreerimist strateegilise eesmärgina 2027. aasta järgsesse ÜPPsse;

111.julgustab rakendama looduse taastamise valdkonnas lähenemisviise, milles arvestatakse põllumajandustootjate ja maaomanikega, tagades, et omandiõigusi austatakse täielikult;

112.julgustab komisjoni uurima, kuidas saaks ÜPP toetada põllumajandustootjate uusi ärimudeleid, et Euroopa põllumajandus oleks veelgi kestlikum ja konkurentsivõimelisem;

113.kutsub komisjoni üles edendama partnerlusi parimate tavade ja uuenduslike ideede vahetamiseks liikmesriikide vahel koostöös kohalike ametiasutuste, ülikoolide, uurimiskeskuste ja põllumajandusettevõtetega; rõhutab, et selline koostöö peaks keskenduma lihtsustamisele, juurdepääsetavusele, kestlikkuse suurendamisele ning iga piirkonna ja sektori konkreetsete probleemide lahendamisele ning seda tuleks toetada asjakohase koolitusega, vältides seeläbi moonutusi ja erinevaid lähenemisviise, mis võivad põllumajandustootjaid ebasoodsasse olukorda seada;

114.julgustab edendama toetus- ja nähtavusprogramme, milles selgitatakse, kuidas põllumajandussektor võib anda võimaluse elada rikastavat ja täisväärtuslikku elu, tõstetakse esile põllumajandustootjate väärtust ja pühendumust loodusele, toiduga kindlustatust ning valdkonnas töötavate spetsialistide töö eeliseid ja sellele tööle omaseid väärtusi; juhib tähelepanu sellele, kui oluline põllumajandussektori selgete pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks järjepidevus läbi aegade;

115.rõhutab, kui tähtis on tugev ja hästi rahastatud ELi müügiedenduspoliitika, sealhulgas ÜPP suurem rahastamine, et suurendada teadlikkust põllumajandus- ja toidutoodete kvaliteedist nii ELis kui ka kogu maailmas, ning rõhutab, et see on majandusliku ebakindluse ajal veelgi olulisem;

116.nõuab ambitsioonikat innovatsiooni, tehnoloogia ja rakendusuuringute investeerimispaketti, mis on kohandatud põllumajandustootjate vajadustele ning mida rahastatakse ÜPP, programmide „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja muude toetusmehhanismide kaudu, millel on võtmeroll jätkusuutlikuma ja vastupidavama põllumajandussektori edendamisel; rõhutab, et programm „Euroopa horisont“ peaks sisaldama põllumajandusele pühendatud eraldi sammast, mis on suunatud teadusuuringute, innovatsiooni ja teadmussiirde edendamisele põllumajanduslikus toidutööstuses;

117.rõhutab vajadust tagada, et uuenduslikke ja digitaalseid lahendusi saaks kasutada võrdse juurdepääsuga igat liiki põllumajandusettevõtetes ja territooriumidel ELis ning et need lahendused toetaksid kestlikku põllumajandust, aitaksid hallata agroökosüsteemide mitmekesisust ja keerukust, aitaksid kaasa kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise strateegiatele, parandaksid põllumajandustootjate sissetulekuid, vähendaksid nii põllumajandustootjate kui ka haldusasutuste halduskoormust, prognoosiksid tulevasi tootmistingimusi ning oleksid kooskõlas tarbijate ja ühiskonna ootustega; rõhutab, et uute tehnoloogiate kasutamist tuleks toetada asjakohase õigusraamistikuga, et kasutada ära nende täielik potentsiaal ja kohaldada usaldusväärseid riskihindamisi;

118.nõuab suuremat rahastamist rakendusuuringutele, mille eesmärk on uurida traditsiooniliste taimekaitsevahendite alternatiive, ja praeguste heakskiitmismenetluste läbivaatamist; rõhutab, et kui alternatiive pole veel saadaval, tuleb vältida kehtestatud õiguslikele ohutuspiiridele vastavate taimekaitsevahendite turult kõrvaldamist, et põllumajandustootmine saaks kestlikult ja ohutult jätkuda; juhib tähelepanu biostimulaatorite potentsiaalile taimede tootlikkuse parandamisel;

119.rõhutab, kui oluline on tunnustada ja tugevdada 2027. aasta järgses ÜPPs põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi mudeli rolli strateegilise ja valdkondadevahelise vahendina, mis suudab tagada teadmiste ja innovatsiooni tulemusliku levitamise põllumajandustootjatele; on veendunud, et tõhus ja koordineeritud põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteem on keskse tähtsusega ÜPP peamiste eesmärkide saavutamisel konkurentsivõime, kestliku toidutootmise, kliimamuutustele vastupanuvõime ja digiülemineku valdkonnas ning see tuleb täielikult integreerida riiklikesse strateegiakavadesse;

120.tunnistab, kui oluline on EIP-AGRI, mis on aidanud kaasa innovatsiooni edendamisele põllumajanduslikus toidutööstuses ja metsandussektoris, luues töörühmi ja rakendades uuenduslikke projekte, mille eesmärk on töötada välja tipptasemel lahendused, näidates parimaid tavasid, mis parandavad põllumajandusliku toidutööstuse kestlikkust, vastupanuvõimet ja konkurentsivõimet; kutsub komisjoni üles suurendama 2027. aasta järgse ÜPP raames toetust sellele algatusele;

121.märgib, et maaelu arengu kontekstis on vaja välja töötada kestliku põllumajanduse põhimõtetel põhinev erimeede integreeritud kahjuritõrje, sealhulgas biotõrje, droonide ja endoteraapia parandamiseks, et optimeerida taimekaitsevahendite kasutamist, järgides alati kehtestatud õiguslikke piiranguid ja ohutusvarusid ning pakkudes põllumajandustootjatele hüvitist kantud rahaliste kahjude eest; rõhutab, et tähtis on võtta ELis üldtunnustatud süsteemina kasutusele integreeritud põllumajandus ning jätkata kestlike ja mahepõllumajanduslike tavade kasutuselevõttu ja toetamist;

122.rõhutab, kui oluline on võimendada ÜPP raames erasektori rahalisi vahendeid, et suurendada investeeringuid põllumajandusse ja maaelu arengusse, mobiliseerides põllumajandustootjate organisatsioonide, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning pereettevõtete jaoks rohkem pikaajalisi vahendeid;

123.märgib, et Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse (EPRS) 2025. aasta uuringu Uuring „Animal welfare during transport: Update on the implementation of Council Regulation (EC) No 1/2005“ (Loomade heaolu vedamise ajal: ajakohastatud teave nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 rakendamise kohta), EPRS, järelhindamisüksus, märts 2025, https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2025/765766/EPRS_STU(2025)765766_EN.pdf. kohaselt on väike arv suuri tapamaju koondunud teatud piirkondadesse; rõhutab seetõttu vajadust toetada ÜPP fondide kaudu tapamajade loomist ja arendamist, et stimuleerida kohalikku majandust, luua töökohti ja tugevdada lühikesi tarneahelaid;

124.nõuab uute aretusmeetodite, näiteks CRISPR-Casi kiiret kasutuselevõttu ja juurutamist nii väikestes kui ka suurtes ettevõtetes, et edendada vastupidavamate, ressursitõhusamate ja keskkonnasäästlikumate põllukultuuride arendamist;

125.nõuab meetmeid, millega tagatakse, et põllumajandustootjad säilitavad täieliku omandiõiguse ja kontrolli oma andmete üle, kaitstes seeläbi nende õigusi ja edendades põllumajandusandmete kasutamise ja jagamise läbipaistvust areneva digitaalse ja tehisintellektil põhineva innovatsiooni kontekstis;

126.tunnistab, et kogu ELi hõlmavast vabatahtlikust süsiniku sidumise sertifitseerimise raamistikust võib olla kasu, ning nõuab tungivalt, et komisjon parandaks põllumajandussektori juurdepääsu nendele võimalustele; rõhutab, et süsiniku ja looduse arvestusühikud võiksid anda põllumajandustootjatele, eelkõige noortele positiivse stiimuli ja lisatasu, pakkudes õiglast tasu sellistele tavadele nagu agrometsandus ja taastav mullaharimine, mis aitavad kaasa süsinikdioksiidi kogumisele ja heitkoguste vähendamisele põllumajandusettevõtetes; rõhutab, et selline sertifitseerimisraamistik peab olema avatud ja kättesaadav kõigile põllumajandustootjatele, kes soovivad säilitada või suurendada oma mulla süsiniku säilitamise suutlikkust, ning kutsub komisjoni üles looma tingimused, mis tagavad turu nõudluse selliste sertifikaatide järele, pakkudes sobivaid stiimuleid ja pikaajalist turu prognoositavust erasektori investoritele; rõhutab, et süsinikku siduv majandamine peaks aktiivset ja kestlikku põllumajanduslikku tootmist täiendama, mitte asendama;

127.kutsub komisjoni üles edendama päikeseenergia tootmist kohapeal põllumajanduses nii, et rajatiste omandiõigus ja neist saadav kasu jääksid maaomanikule ja kohalikule kogukonnale ning oleks kooskõlas põllumajandustegevusega, et parandada põllumajandustootjate võimet kliimamuutustega kohaneda ning aidata kaasa põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsusele ja mitmekesistamisele;

128.nõuab tungivalt, et komisjon järgiks Niinistö aruandes esitatud soovitusi ja kaaluks strateegiliste toiduvarude olemasolu tähtsust; nõuab, et Soomes ja Saksamaal saadud põhjalikele kogemustele tuginedes loodaks laialdaselt strateegilised toiduvarud ning et biokütuste tootmise arendamise poliitikasse lisataks mõiste „kahekordne kasutamine“; on seisukohal, et ilma strateegiliste toiduvarudeta ei saa olla toidualast sõltumatust;

129.rõhutab, kui oluline on selgesõnaliselt kinnitada kogu kanepitaime kasvatamise, koristamise, töötlemise ja turustamise seaduslikkust lubatud tööstuslikel eesmärkidel kogu ELis, et tagada põllumajandustootjatele, töötlejatele, reguleerivatele asutustele ja tarbijatele õiguskindlus; märgib, et kanepi kasvatamiseks on vaja suhteliselt vähe sisendeid, eelkõige väetisi, taimekaitsevahendeid ja vett; rõhutab, et see aitab parandada ka mulla seisundit ja bioloogilist mitmekesisust, pakkudes maapiirkondadele uusi majanduslikke võimalusi, täiendavat sissetulekut ja innovatsiooni, andes tooraineid selliste tööstuslike rakenduste jaoks nagu tekstiilkiud ja muud kasutusviisid, nagu tervishoid, toit ja sööt; kutsub komisjoni üles kehtestama tööstusliku kanepi õiguslikuks klassifitseerimiseks kogu ELis ühise 0,5 % tetrahüdrokannabinooli (THC) künnise ja tagama riiklike õigusaktide ühtlustamise kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu otsuste ja rahvusvahelise õigusega;

130.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.