1.tunnustab asjaolu, et kõrgharidusasutused on hästi vastu võtnud Euroopa ülikoolide algatuse ja selle rolli jõupingutuste lihtsustamisel, et aidata kõrvaldada kõrghariduse valdkonnas piirkondliku, piiriülese ja rahvusvahelise koostöö takistusi, nagu killustatud rahastamine, erinevused akrediteerimissüsteemides ja õiguslikud tõkked, ning on pühendunud sellele algatusele;

2.rõhutab asjaolu, et liikuvusprojektid, ühiste õppekavade loomine ja koostöö Euroopa ülikoolide vahel on väga olulised, et rahuldada vajadusi strateegilistes valdkondades ning tugevdada Euroopasse kuulumise tunnet ja ELi väärtuste järgimist, säilitades samal ajal Euroopa Liidu mitmekesisuse ja rikkuse;

3.märgib, et liidud on Bologna protsessi rakendamiseks ja edendamiseks võimas vahend; rõhutab liitude võimendavat mõju kõrgharidusmaastiku ümberkujundamisel uuenduslike lähenemisviiside ja uute koostöömeetodite algatamise ja edendamise, võimaluste loomise ja üliõpilaste ligipääsetavuse parandamise kaudu;

4.rõhutab liitude mitmekesisust juhtimise, käsitletavate teemade ning osalevate ülikoolide suuruse ja asukoha poolest; juhib tähelepanu paljude keskmise suurusega linnade, maapiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade ülikoolide edukale osalemisele, mis muudab selle algatuse juurdepääsetavaks ja kaasavaks; rõhutab, et kõigile sobiv ühtne lähenemisviis ei ole liitude jaoks asjakohane; märgib, et ülikoolide üleeuroopaline geograafiline esindatus liitudes on väga oluline, et võidelda ajude äravoolu vastu ja meelitada ligi rahvusvahelisi talente, andes samal ajal hindamatu panuse Euroopa ühtsusesse ja integratsiooni;

5.väljendab heameelt üliõpilaste kaasamise üle liitude juhtimisstruktuuridesse, mis võimaldab noortel avaldada olulist ja tegelikku mõju nende arengule, kuna noorte osalemine demokraatlikes otsustusprotsessides aitab muuta liidud rohkem ettevaatavaks ja lahendada üliõpilaste ees seisvaid praktilisi probleeme; rõhutab, kui oluline on viia üliõpilaste kaasamine kooskõlla üliõpilasorganisatsioonide tegevusega, et tagada sidusrühmade osalemisel läbipaistvus, õiglus ja kaasatus;

6.rõhutab asjaolu, et liitudel on võimalused ja eksperditeadmised, et aidata ülikoolidel sotsiaal-majanduslikke probleeme lahendada; rõhutab, kui oluline on kaasata ühiskondlik mõju valdkonnaülese aspektina liitude tegevusse; nõuab selgeid strateegiaid, mille abil tagada ja jälgida, et vähemate võimalustega inimestel Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määruses (EL) 2021/817. oleks juurdepääs kõikidele liitude tegevustele ja et nad saaksid neis osaleda, eelkõige liikuvustõkete kõrvaldamise ja diskrimineerimise kõigi vormide ennetamise kaudu kooskõlas Erasmuse kõrgharidushartaga;

7.väljendab heameelt katseprojektide üle, mille eesmärk on luua Euroopa kraad ja/või õiguslik staatus; rõhutab siiski, et liidud ei tohiks olla ainus kõrghariduse valdkonna innovatsioonivahend; märgib, et liitudel peaks olema vabadus spetsialiseeruda ja olla oma ettevõtmistes paindlik;

8.väljendab heameelt programmi „Erasmus+“ raames 21 liidu läbi viidud Euroopa kraadi ja Euroopa kraadi märgist käsitleva kuue poliitika eksperimentaalprojekti tulemuste üle Komisjoni talituste töödokument SWD(2024)0291.; tunnistab Euroopa kriteeriumidel põhineva Euroopa kraadide ühise raamistiku selget lisaväärtust, kuna see on samm kraadide ja diplomite tunnustamise suunas ELi tasandil; tunnistab, et selline tunnustamine ELi tasandil parandaks liikuvust ja hariduse kvaliteeti, tugevdaks koostööraamistikku ja soodustaks ulatuslikumat osalemist riikidevahelistes akadeemilistes programmides ning tugevdaks Euroopa kõrghariduse ülemaailmset nähtavust ja konkurentsivõimet;

9.märgib, et Euroopa kraadi märgis peaks olema kättesaadav kõigile teistele ühistele ülikooliprogrammidele ja täiendama riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke, mida tuleks vajaduse korral kohandada ilma täiendavat halduskoormust tekitamata;

10.usub kindlalt liitude potentsiaali tugevdada Euroopa kõrgharidusruumi, sillutades teed ühtsele ELi tasandi akrediteerimisele; on veendunud, et see on vajalik samm meie Euroopa autonoomia jaoks, kuna paljud Euroopa kõrgharidusasutused, näiteks need, mis annavad magistrikraade, sõltuvad endiselt Ameerika akrediteerimisasutustest;

11.väljendab heameelt selle üle, et nende liikuvusprojektide arv, milles osalevad liitudesse kuuluvate ülikoolide üliõpilased, elukestvad õppijad ja teadurid, aga ka akadeemilised ja mitteakadeemilised töötajad, on võrreldes teiste programmi „Erasmus+“ liikuvusprojektidega märkimisväärselt suurenenud;

12.märgib siiski, et esialgset eesmärki saavutada 50 % osalevate liitude üliõpilaste sujuv liikuvus ei ole veel saavutatud ning selle saavutamine on ilma asjakohase rahastamismehhanismita keeruline; on sellega seoses mures võimaliku konkurentsi pärast liitude liikuvuskavade ja ülikoolide programmi „Erasmus+“ üldise liikuvuse vahel, mille suhtes kehtivad samad piiratud rahastamise normid, kuna liitude liikuvuseesmärgid on suuremad kui programmi „Erasmus+“ üldise liikuvuse eesmärgid; kutsub seetõttu komisjoni üles neid nõudeid hindama;

13.väljendab sügavat muret praegu mitmel pool maailmas, sealhulgas mõnes liikmesriigis ja programmis „Erasmus+“ osalevates ELi mittekuuluvates riikides akadeemilist vabadust ähvardavate ohtude pärast;

14.rõhutab, et liidud peavad kaitsma ELi väärtusi, demokraatia vastupanuvõimet ja institutsioonilist autonoomiat ning edendama kodanikuaktiivsust; rõhutab nende rolli mitmepoolse ja mitmekultuurilise õpiruumina;

15.väljendab heameelt selliste väärtustel põhinevate algatuste üle nagu solidaarsusel põhinev koostöö Ukrainaga, liitude ülemaailmne toetustegevus ja liitude roll idanaabruse ja Lääne-Balkani kandidaatriikide ühinemiseelsetes pingutustes;

16.väljendab heameelt oskuste liidu algatuse üle, eelkõige tulevase ettepaneku üle, mis käsitleb tulevasi investeerimisviise ja liitude selget õiguslikku staatust, kuna see lihtsustab ülikoolidel Euroopa projektide algatamist ja juhtimist, ressursside koondamist, nende autonoomia suurendamist, halduskoormuse vähendamist, rahaliste vahendite kaasamist ja nende juhtimisstruktuuri laiendamist, eriti ELi mittekuuluvate riikide ülikoolide puhul, ning hõlbustab piiriülese koostöö institutsionaliseerimist;

17.rõhutab ülikoolide, sealhulgas liitude keskset rolli tõenduspõhise teaduse kaitsmisel ja edendamisel, usalduse suurendamisel demokraatliku arutelu vastu, ELi väärtustel põhineva koostöö edendamisel ning enda ja Euroopa kõrgharidussektori huvipakkuvamaks muutmisel kolmandate riikide üliõpilaste, akadeemiliste töötajate ja teadlaste jaoks;

18.väljendab heameelt Euroopa ülikoolide liitude praktikakogukonna FOREU4ALL loomise üle; rõhutab selle keskset rolli innovatsiooni levitamisel liitudelt laiemale akadeemilisele kogukonnale, kuna ülikoole ja kõrgharidusasutusi, mis ei kuulu liitudesse, ei tohiks kõrvale jätta; tuletab meelde, et poliitikameetmed ja algatused peaksid tooma kasu kogu kõrgharidussüsteemile;

19.tunnistab, et teised kõrgharidusvaldkonnas tegutsevad võrgustikud, mis ühendavad laiemat hulka Euroopa ülikoole, olenemata nende osalemisest mõnes liidus, täidavad olulist rolli; rõhutab nende võrgustike vastastikust täiendavust liitudega ja nende potentsiaali sillutada teed õigusaktide muutmiseks riigi tasandil;

20.rõhutab, et ülikoolide missioon hõlmab nn teadmiste ruudu kõiki nelja aspekti: haridust, teadusuuringuid, innovatsiooni ja ühiskonnale osutatavat teenust; rõhutab, et liidud peavad olema tööturuga tihedalt seotud, et tegeleda Euroopa oskuste nappuse ja konkurentsivõimega seotud probleemidega;

21.on iseäranis mures teadus- ja innovatsioonisammaste puudumise pärast liitudes, arvestades praegust raamistikku, kuna see vähendab ülikoolide potentsiaali teha liitude raames koostööd;

22.julgustab liite tihendama seost hariduse ja teaduse vahel; rõhutab liitude märkimisväärset suutlikkust luua teadlastele piiriüleseid tippkeskuste võrgustikke ning jagada ja levitada teadmisi ELi tasandil ja mujal, eelkõige MATI (matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria) valdkonnas, sealhulgas ELi strateegilistes valdkondades;

23.rõhutab, et ülikoolide liitude strateegilist visiooni tuleb kajastada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, et maksimeerida nende potentsiaali ja mõju; palub komisjonil hinnata iga liitu, et pakkuda tuge ja kohandatud lahendusi liidu edasiseks arenguks;

24.julgustab komisjoni, liikmesriike ja liite minema projektipõhiselt käsituselt üle pikaajalisele ümberkujundavale koostööle, võttes kasutusele sellist üleminekut võimaldava rahastamisviisi; rõhutab, kui oluline on, et liidud saaksid laieneda; rõhutab vajadust seada pigem kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed eesmärgid, rõhutades Euroopa haridusruumi ümberkujundavat mõju;

25.rõhutab vajadust praeguste liitude koordineeritud, kestliku ja prognoositava rahastamise järele; palub komisjonil kaaluda tulevaste projektikonkursside reserveerimist edukate liitude jätkamiseks, mis võimaldaks neil süvendada integratsiooni ja tugineda oma saavutustele; palub komisjonil hoida taotlemis- ja aruandlusprotsess võimalikult lihtsana; toetab kiirendatud pikendamisprotsessi edukate liitude jaoks, et tagada jätkuv rahastamine ilma liigse halduskoormuseta;

26.märgib, et on oluline, et Euroopa ülikoolide algatus oleks ka edaspidi programmi „Erasmus+“ osa, võttes arvesse praegust raamistikku; kutsub samal ajal komisjoni üles uurima võimalust luua kohandatud lahendus Euroopa ülikoolide liitude rahastamiseks 2027. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus koos võimalusega luua eraldi programm, et liidud saaksid planeerida strateegiliselt, osaleda pikaajalistes algatustes ja luua püsivat koostööd;

27.kutsub liikmesriike üles võtma kohustuse kaasrahastada liite riigieelarve kaudu ning palub komisjonil esitada liitude jaoks terviklik investeerimisstrateegia, mis võimaldab neil täita oma neljatahulist ülesannet; märgib, et see strateegia peaks hõlmama koostoimet selliste ELi programmidega nagu „Euroopa horisont“, Euroopa Konkurentsivõime Fond, Euroopa Sotsiaalfond+ ja Euroopa Regionaalarengu Fond, et optimeerida ressursse, vältida dubleerimist, tugevdada koostoimet ja koostööd ning säilitada nende konkurentsivõime;

28.rõhutab, et selleks, et saavutada tõeline ja püsiv edu, mis hõlmab kvaliteeti, tipptaset ja kaasatust, ei saa liitude toetamine toimuda üksnes ELi eelarvest, vaid vahendid peaksid tulema ka koordineeritud toetusena riiklikest, piirkondlikest, kohalikest ja erasektori allikatest, tingimusel et need suudavad tagada kõrgharidusasutuste autonoomia ja kaitsta akadeemilist vabadust;

29.rõhutab, et liitude tihedam integreerimine erasektoriga võib olla vastastikku kasulik; toetab ülikoolide ja ettevõtjate vahelisi partnerlusi ja struktureeritud koostööd, et luua integreeritud süsteemid, mis edendavad innovatsiooni ning kõrgetasemelist tehnilist ja kutsealast koolitust, ning hõlbustada üliõpilaste üleminekut tööturule, samuti kõrgharidussüsteemis mitteosalevate inimeste ümber- ja täiendõpet;

30.rõhutab vajadust tugevdada liitude rahvusvahelistumist kooskõlas muu hulgas strateegiaga „Global Gateway“ ja talendipartnerlustega; märgib, et liidud on õigel tasandil partnerluste loomiseks ELi mittekuuluvate riikidega, eelkõige kandidaatriikidega, ning võivad tugevdada programmi „Erasmus+“ rahvusvahelist mõõdet, näiteks Erasmus Munduse programmi kaudu; palub komisjonil ja liitudel tagada, et kõik kaasatud partnerid järgivad ELi väärtusi ja akadeemilise vabaduse põhimõtet ning Erasmuse kõrgharidushartat;

31.märgib, et liidud katsetavad uuenduslikke õpetamise ja teadmiste omandamise viise, nagu Euroopa õpivõimalused, mikrokvalifikatsioonitunnistused, põimitud õpiränne ja kvalifikatsioonide automaatne tunnustamine; rõhutab vajadust investeerida turvalisse digitaristusse ja tugevdada selliseid olemasolevaid algatusi nagu Euroopa üliõpilaspilet;

32.rõhutab vajadust tugevdada arvutisüsteemide koostalitlusvõimet ning ühtlustada Euroopa ja liikmesriikide poliitikat, et luua tõelised virtuaalsed Euroopa ülikoolidevahelised linnakud; toetab tihedamat liitudevahelist koostööd, et võimaldada turvalist ja koostalitlusvõimelist üliõpilaste identifitseerimist, kursustele registreerimist ja akadeemilist õpitulemuste vahetust ning investeeringuid uute haridustehnoloogiate integreerimisse;

33.rõhutab vajadust laiendada mikrokvalifikatsioonitunnistuste kasutamist, tuginedes parimatele tavadele, et integreerida liite laiemasse õpikeskkonda, sidudes nende töö teiste mitteformaalse õppe asutuste tööga; märgib, et mikrokvalifikatsioonitunnistuste kaudu tunnustatud koolitus ja täiendõpe võivad hõlbustada kõrghariduskraadide paindlikku läbivaatamist, laiendamist ja ajakohastamist;

34.palub komisjonil kaaluda võimalikele tulevastele projektikonkurssidele selliste kriteeriumide lisamist, mis on kooskõlas Euroopa strateegilise autonoomia ja konkurentsivõimega seotud teemadega, nagu vastupanuvõime, energeetika, kliimamuutused, digiüleminek ja digioskused ning kaitse, pidades samal ajal silmas ELi väärtuste järgimise, hariduse tipptaseme ja innovatsiooni põhieesmärke;

35.rõhutab, et liitudel peavad olema asjakohased struktuurid ja suutlikkus, et toetada üleminekut akadeemilistest ringkondadest ettevõtetesse, et aidata kaasa ELi strateegilise autonoomia eesmärkide saavutamisele; kutsub komisjoni üles kõrvaldama tõkked, mis takistavad ühiste ressursside ja teadmiste toimivat jagamist ja koondamist selliste meetmete abil nagu akadeemiliste töötajate ja teadlaste ühise värbamise hõlbustamine ning ühiste rajatiste arendamine ja kasutamine;

36.rõhutab vajadust Euroopa ülikoolide liite käsitlevate tulemuslike ja kättesaadavate teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniate järele, et suurendada kaasatust, eelkõige kohalikul tasandil ja üliõpilaste seas, kuna algatust tunnustatakse praegu vaid vähesel määral;

37.kutsub Ungari valitsust üles järgima õigusriiki ja ELi väärtusi ning viima ellu vajalikud reformid, et Ungari üliõpilased, õpetajad ja teadlased, kes töötavad riiklikult rahastatavates ülikoolides, saaksid kasu programmist „Erasmus+“, sealhulgas Euroopa ülikoolide algatuse raames loodud liitudest;

38.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.