1.rõhutab, et EL on ülemaailmse konkurentsivõime osas maha jäämas, eriti teatavates sektorites; tunnistab, et puudujäägid rakendamises, õiguslik killustatus ja tarbetu halduskoormus on mõned peamised tegurid, mis mõjutavad ELi mahajäämust investeeringute, innovatsiooni, töökohtade loomise ja ärivõimaluste osas; rõhutab, et reeglite edendamine, ühtlustamine ja lihtsustamine ning nõuetekohane ja õigeaegne rakendamine, samuti ühiste reeglite tulemuslik täitmise tagamine tugevdavad siseturgu, edendades seeläbi konkurentsivõimet, majanduslikku jõukust, tööhõivet, oskuste arendamist, kvaliteetseid töökohti, kõrgeid keskkonnastandardeid ja innovatsiooni;

2.tunnistab, et ELi jõukuse tagamiseks on vaja parandada regulatiivset sidusust ja vähendada ettevõtjate, eelkõige väiksemate ettevõtjate ja idufirmade tarbetut halduskoormust; nõuab seetõttu, et kõrvaldataks tõkked, mis praegu takistavad majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeeringuid, ning et vahendid suunataks innovatsiooni ergutamisele ja majanduskasvu edendamisele, tagades samal ajal kõrgetel sotsiaalsetel ja keskkonnastandarditel põhinevad võrdsed tingimused; toonitab vajadust kaasata erainvesteeringuid ja rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata VKEde nõuete täitmisega seotud kulude vähendamisele digivahendite ja sihipäraste erandite abil; rõhutab, et VKEdele kohandatud sätted peavad käima käsikäes reformidega, millega kõrvaldatakse püsivad tõkked, millega ettevõtted kasvuetapis silmitsi seisavad, võimaldades samal ajal ka suurematel ettevõtetel tegutseda ja konkureerida piiriüleselt ja rahvusvaheliselt;

3.rõhutab, et suurem ühtlustamine, ühtlustatud protsessid ja ELi õigusaktide nõuetekohane rakendamine, tulemuslik kohaldamine, järgimine, järelevalve ja täitmise tagamine on siseturu tõrgeteta toimimiseks ja ELi oluliste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks väga olulised; väljendab heameelt komisjoni eesmärkide üle, mis on seotud konkurentsivõime, innovatsiooni ja tootlikkuse suurendamisega ELi reeglite lihtsustamise, ühtlustamise ja parema rakendamise ning täitmise tagamise kaudu; kutsub komisjoni üles järgima Mario Draghi, Enrico Letta ja Sauli Niinistö aruannetes esitatud soovitusi konkreetsete meetmete ja selge ajakavaga;

4.toonitab, et õigusnormide ühtlustamise ja lihtsustamise eesmärk on hõlbustada vastavusprotsesse, säilitades samal ajal ELi peamised poliitilised eesmärgid ning tagades, et ei kahjustata sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid ning digiõigusi ja tarbijakaitset, ning tagades ettevõtjatele stabiilse ja prognoositava regulatiivse keskkonna, mis annab kõigile õigusselguse ja kindluse; rõhutab, et konkurentsivõime ja innovatsioon peavad eelkõige praeguse elukalliduse kriisi kontekstis andma tulemusi, mis toovad kasu tarbijatele; rõhutab, et lihtsustamine peaks tugevdama ka ELi pikaajalisi eesmärke, sealhulgas majanduse digiteerimise, rohepöörde ja tarbijakaitse edendamist, tagades samal ajal tehnoloogianeutraalsuse;

5.on seisukohal, et hästi toimiv siseturg, kus reegleid korrektselt, sidusalt ja tulemuslikult rakendatakse ja tagatakse nende täitmine, on ELi institutsioonide ja liikmesriikide jagatud vastutus; rõhutab, et ELi direktiividega seotud ülereguleerimine ja ELi reeglite täitmise tagamise killustatus takistavad endiselt siseturu toimimist, koormates ebaproportsionaalselt VKEsid ja idufirmasid; nõuab, et komisjon kindlustaks ELi reeglite nõuetekohase ja ühtlustatud täitmise tagamise kõigis liikmesriikides, et kõrvaldada piiriülesed tõkked; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid tegeleksid ülereguleerimise probleemiga ja tagaksid riiklike ülevõtmismeetmete läbipaistva ja õigeaegse avaldamise ning väldiksid ELi õigusaktide ebajärjekindlat rakendamist, tunnistades samal ajal liikmesriikide õigust säilitada või kehtestada riiklikke meetmeid aluslepingutes sätestatud tingimustel; nõuab tihedamat koostööd eri liikmesriikide olemasolevate asutuste vahel ning riiklike ja ELi reguleerivate asutuste vahel; ergutab komisjoni toetama liikmesriike ELi õiguse ühtlustatumal rakendamisel, hõlbustades veelgi struktureeritud teabevahetust ja vastastikust õppimist, sealhulgas ülevõtmist käsitlevate seminaride korraldamise ning võrdlusvahendite ja tavade väljatöötamise ja kasutamise kaudu;

6.palub komisjonil tagada, et kehtivad ja tulevased õigusaktid jäävad proportsionaalseks ega tekita ettevõtjatele tarbetut koormust, kindlustades samal ajal, et need saavutavad oma eesmärgid, ning lisada oma asjakohastesse seadusandlikesse algatustesse varajase läbivaatamise klausli, suurendamata seejuures halduskoormust; on veendunud, et lisaks õigusaktide üldise tulemuslikkuse tagamisele tuleks läbivaatamisklauslite abil konkreetselt hinnata õigusaktide mõju ELi konkurentsivõimele ja neid tuleks kasutada selleks, et hinnata vajadust vaadata läbi need asjakohased õigusaktid, mis konkurentsivõimet tarbetult takistavad; soovitab selliste läbivaatamiste käigus hinnata ka õigusaktide digitaalset valmisolekut ja nende kohandatavust innovatsiooniga; nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks selge metoodika ja lihtsa lähtealuse koormuse vähendamiseks ning kehtestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks ja jälgimiseks ning kohaldaks neid, võimaldades mõjusate meetmete ja vastutuse võtmist; tunnistab, et halduskoormuse olulise vähendamise saavutamine on ELi institutsioonide ja liikmesriikide jagatud vastutus ning selle poole tuleb püüelda, järgides samal ajal täielikult ELi peamisi poliitilisi eesmärke; kutsub kaasseadusandjaid üles tagama, et ELi õigusaktid oleksid sihipärased, proportsionaalsed ja eesmärgipärased ning et parema õigusloome põhimõtteid järgitaks poliitikatsükli kõigis etappides;

7.nõuab tungivalt, et komisjon koostaks kõigi seadusandlike ettepanekute, sealhulgas delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohta kvaliteetsed mõjuhinnangud, mis on ELi õigusloome lahutamatu osa ja olulised usaldusväärsete õigusaktide tagamiseks; rõhutab, et mõjuhinnangutes tuleks arvesse võtta õigusaktide kumulatiivset mõju ning hinnata uute ja kehtivate reeglite koostalitlusvõimet, eelkõige seoses aruandlusnõuetega; nõuab, et kõik mõjuhinnangud hõlmaksid konkurentsivõime kontrolli, hinnates eelkõige mõju VKEdele, idufirmadele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ning kiiresti arenevatele kujunemisjärgus tehnoloogiatele; rõhutab, et konkurentsivõime kontrolli tuleks süstemaatiliselt kohaldada kõigi asjaomaste seadusandlike ettepanekute suhtes, võttes arvesse ka nende valdkonnaülest mõju ja riikide ülekanduva mõju toimet, ning et selle tulemusi tuleks arvesse võtta, nagu on kirjeldatud ka ELi konkurentsivõime kompassis; on seisukohal, et õiguskontrollikomiteel on oluline roll komisjoni mõjuhinnangute, toimivuskontrollide ja oluliste hindamiste kvaliteedi tagamisel, ning rõhutab, et komitee peab tegutsema läbipaistvalt ning tal peavad olema vahendid ja sõltumatus, et teha erapooletut, ranget ja kvaliteetset kontrolli kõigi komisjoni mõjuhinnangute ja seadusandlike ettepanekute suhtes ning tõstatada probleeme puuduvate mõjuhinnangute korral; soovitab tugevdada komitee volitusi ja suurendada selle suutlikkust piisavate vahendite abil, et võimaldada tal oma ülesandeid täielikult ja tulemuslikult täita;

8.nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt komisjoni ettepanekutesse esitatud sisuliste muudatuste kohta mõjuhinnangute läbiviimist, nagu kaasseadusandjad 2016. aastal juba kokku leppisid Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj)., kui see on õigusloomeprotsessi jaoks asjakohane ja vajalik, võttes arvesse ka õigusloomeprotsessi ajakava; nõuab paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete täitmise tulemuslikku tagamist ning soovitab komisjonil, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja liikmesriikidel edasi arendada ja kasutada mõjuhinnangute ja konkurentsivõime kontrolli metoodikat; rõhutab, et piisav mõjuhinnang peaks hõlmama potentsiaalset kulu ja kasu lühikeses ja pikas perspektiivis, hinnates majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju integreeritud ja tasakaalustatud viisil ning kasutades nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid analüüse;

9.on seisukohal, et õigusselguse ja tõhususe suurendamiseks on äärmiselt oluline vältida kattuvusi ning käsitleda ebaselgeid määratlusi ja vastuolusid eri õigusaktide vahel, eelkõige seoses kaupu, teenuseid ja digitehnoloogiat hõlmavate siseturu õigusaktidega, pidades samal ajal silmas nende vastavaid eripärasid; nõuab tungivalt, et komisjon seaks prioriteediks nende valdkondade hindamised, et tagada prognoositav ja sidus õigusraamistik, mis võimaldab ettevõtjatel osaleda pikaajalises planeerimises ja investeerimises; rõhutab, et enne uue õigusakti ettepaneku esitamist tuleb seada prioriteediks kehtiva õigusraamistiku tulemuslik rakendamine, täitmise tagamine ja ühetaoline kohaldamine;

10.nõuab tungivalt, et komisjon tagaks struktureerituma, läbipaistvama ja kaasavama sidusrühmadega konsulteerimise protsessi, sealhulgas eksperdirühmade süsteemi läbivaatamise; nõuab, et meetmed VKEde ja idufirmade esindatuse tugevdamiseks ning konsultatsioonid kohandataks VKEde ja muude piiratud suutlikkusega sidusrühmade vajadustele, andes piisavalt reageerimisaega ja parandades juurdepääsetavust, et tagada kaasavad ja teadlikud otsustusprotsessid ning parandada siseturu reeglite kvaliteeti; rõhutab, et sidusrühmade suurem kaasamine, sealhulgas piisava geograafilise esindatuse tugevdamine, on oluline siseturu süvendamiseks, selle tulemusliku toimimise tagamiseks ja selle mitmekesisuse kajastamiseks; rõhutab lisaks kodanikuühiskonna olulist rolli otsustusprotsessis, kuna see tagab seisukohtade mitmekesisuse ning õiglase ja tasakaalustatud esindatuse; toetab rakendamise üle peetavate korrapäraste dialoogide sisseseadmist, sealhulgas sotsiaalpartneritega;

11.kutsub komisjoni üles töötama välja mehhanismi, millega kehtestatakse selged tähtajad suuniste ja täitemeetmete avaldamiseks enne määruse jõustumist, et vältida regulatiivset ebakindlust ja viivitusi rakendamisel; nõuab, et sellised suunised koostataks ka kaasaval ja tasakaalustatud viisil ning et need toimiksid pigem nõuete täitmise hõlbustamise vahendina, mitte ei tekitaks lisakoormust; rõhutab lisaks, et need peaksid olema täpsed ja selged, eriti VKEde jaoks; nõuab, et teise tasandi õigusaktide, näiteks delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kasutamine piirduks tehniliste küsimustega, tagaks ettevõtjatele selged tähtajad ja piisava etteteatamisaja ning oleks kooskõlas kaasseadusandjate antud volitustega;

12.rõhutab idu- ja kasvufirmade tähtsust innovatsiooni edendamisel ja ELi tulevase juhtpositsiooni kindlustamisel kriitilise tähtsusega tööstusharudes; nõuab tungivalt, et komisjon ja kaasseadusandjad tagaksid, et tulevased õigusaktid oleksid kavandatud nii, et need toetaksid innovatsiooni ja järgiksid alati kõrgeid standardeid; soovitab lisada tulevastesse uuenduslikke sektoreid mõjutavatesse õigusaktidesse asjakohasel juhul regulatiivsed testkeskkonnad, pöörates erilist tähelepanu VKEde ja idufirmade toetamisele; toetab kõigis liikmesriikides ELi innovatsioonikeskuste loomist;

13.väljendab heameelt rakendamise ja lihtsustamise voliniku ametissenimetamise üle; nõuab, et volinikul oleksid piisavad vahendid ja volitused, et tagada koostöös volinike kolleegiumiga ELi õigusaktide nõuetekohane rakendamine ja täitmise tagamine ning sektoripõhine lihtsustamine; nõuab tungivalt, et kõik volinikud hindaksid süstemaatiliselt ühtlustamis- ja rakendamisvajadusi oma poliitikavaldkondades ja teeksid tihedat koostööd ja tagaksid koordineerimise, et kindlustada sidusus ning saavutada lihtsustamise ja ühtlustamisega seoses käegakatsutavaid tulemusi; kutsub komisjoni üles jätkama ettepanekute esitamist siseturu õigusaktide lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks, kui see on vajalik ja mõjuhinnangutega põhjendatud; toonitab, et uued lihtsustamisettepanekud peaksid parandama regulatiivset sidusust, säilitama ettevõtjate jaoks õigusliku prognoositavuse ega tohiks seada ohtu kokkulepitud poliitikaeesmärkide saavutamist;

14.märgib, et kuigi komisjon on ELi õiguse rikkumiste avastamist ja kõrvaldamist parandanud, nõuab siseturul ELi reeglite täitmise tagamine ja rikkumiste heastamine endiselt liiga palju aega; kutsub komisjoni üles hoidma jõus oma rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana, kasutades täielikult oma täitmise tagamise volitusi, sealhulgas vajaduse korral algatama rikkumismenetlusi, et kindlustada siseturu reeglite õigeaegne, järjepidev ja tulemuslik täitmise tagamine, ning vaadates läbi oma rikkumismenetlused, et tagada kiirem, automaatsem ja prognoositavam reageerimine; soovitab rikkumismenetlusi laiendada, et tegeleda siseturu reeglite süsteemsete rikkumistega; rõhutab vajadust võidelda õigusliku killustatuse vastu, mis kahjustab võrdseid tingimusi ja õiguskindlust, tunnistades samal ajal aluslepingutega liikmesriikidele direktiivide rakendamisel antud kaalutlusõigust;

15.ergutab komisjoni ja liikmesriike kasutama praeguseid nõuetele vastavuse tagamise ja koostöö vahendeid tulemuslikumalt ja sidusamalt; kutsub sellega seoses komisjoni üles tugevdama olemasolevaid täitmise tagamise ja koostöövahendeid, nagu siseturu probleemide lahendamise võrgustik (SOLVIT), toote kontaktpunktid ja siseturu normide täitmise tagamise rakkerühm, et lahendada siseturu toimimisega seotud probleeme; ergutab lisaks komisjoni koostama loetelu vahenditest, mehhanismidest ja protsessidest, mida kasutatakse seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatuste väljatöötamiseks, ning jälgima ja tagama ELi õigusaktide järgimist, et parandada nende sidusust, kõrvaldada dubleerimine ning neid konsolideerida ja ühtlustada, ning kaaluma selle loetelu põhjal praeguste võrgustike ja vahendite laiendamist; nõuab tungivalt, et liikmesriikide täitevasutused ja pädevad asutused tõhustaksid koostööd ja vastastikust toetust, et vähendada põhjendamatut regulatiivset killustatust ning tagada siseturu reeglite sujuvam, eesmärgipärasem ja ühtlustatum rakendamine, ning väljendab toetust riikliku tasandi koordineerimisplatvormide loomisele, et hõlbustada ELi normide tõhusat ja sidusat rakendamist ja ülevõtmist;

16.rõhutab teenuste vaba liikumise otsustavat rolli majandusliku potentsiaali realiseerimisel, märkides samas, et integratsioon selles sektoris on endiselt nõrgem kui kaupade puhul ning teenuste piiriülene mõõde siseturul on ebapiisav; rõhutab seetõttu vajadust tagada teenuste direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/123/oj). järjepidev kohaldamine, kuna selle rakendamisel on vaid osaliselt õnnestunud saavutada selle kavandatud eesmärk püsivate põhjendamatute tõkete tõttu, mis on eriti koormavad VKEde jaoks ning mis esinevad eri vormides ja piiravad suutlikkust osutada teenuseid piiriüleselt; märgib teenindussektori olulist rolli hiljuti avaldatud siseturu strateegias; nõuab siseturu peamistes sektorites uusi algatusi ning sihipäraseid ja mõjusaid meetmeid, millega kõrvaldatakse püsivad põhjendamatud tõkked ja tõhustatakse turgude integreerimist, tegemata järeleandmisi sotsiaalsetes standardites, säilitades samal ajal regulatiivse sidususe ja vältides siseturu normide killustumist;

17.peab kahetsusväärseks, et teenuste direktiivis sätestatud teatamise korda ei kasutata piisavalt; kutsub liikmesriike üles tagama teenuste direktiivi ja siseturu läbipaistvuse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/1535/oj). kohase teatamise korra süstemaatiline, õigeaegne ja läbipaistev kohaldamine;

18.kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid tõhusate seadusandlike ja muude kui seadusandlike vahendite kohta, et vältida uusi siseturu tõkkeid, kui see on vajalik ja põhjendatud;

19.kutsub komisjoni üles uurima eri meetodeid, et tegeleda territoriaalsete tarnepiirangutega, sealhulgas õiguslikult mittevajalike piirangutega, nagu ebaproportsionaalsed keelenõuded toodete märgistamisel, kuna need kujutavad endast püsivaid tõkkeid, mis vähendavad konkurentsi ja mõjutavad elukallidust;

20.märgib, et haldusmenetluste, näiteks litsentsimise ja sertifitseerimise lihtsustamine ning vastavusmenetluste ühtlustamine on väga oluline, et vähendada kulusid ja õiguslikku ebakindlust, eelkõige VKEde jaoks; rõhutab, et ühtlustatud protsessid võimaldaksid VKEdel siseturul tulemuslikumalt tegutseda;

21.märgib, et järjekindluse puudumine ELi reeglite rakendamisel, täitmise tagamisel ja koordineerimisel takistab siseturu tulemuslikku toimimist ning võib avaldada negatiivset mõju töötajate ja spetsialistide vabale liikumisele; rõhutab, et haldustakistused ja kvalifikatsioonide ebajärjekindel tunnustamine võivad suurendada tööjõu ja oskuste nappust ning nõrgendada ELi konkurentsivõimet; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2005/36/oj). kohaldamise hindamist kõikides liikmesriikides ja määraks kindlaks meetmed, mille abil tunnustamisprotsessides esinevad vastuolud kõrvaldada; rõhutab vajadust ühtlustatud automaatsete menetluste ja kiirmehhanismide järele, et hõlbustada kutsekvalifikatsioonide tunnustamist, eelkõige sektorites, kus valitseb tööjõupuudus; kutsub komisjoni üles tagama, et töötajate vaba liikumist käsitlevate siseturu normide puhul järgitaks liikmesriikide kehtivaid sotsiaalseid standardeid, rõhutades samal ajal põhjendamatute tõkete kõrvaldamise tähtsust; toetab kindlalt määruse (EÜ) nr 883/2004 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/883/oj). kohaselt nõutava tõendi A1 digiteerimist kõigis liikmesriikides, et lihtsustada teenuste piiriülese osutamisega seotud menetlusi;

22.on seisukohal, et siseturg mängib kriisi ajal olulist rolli, kui liikmesriigid tegutsevad kooskõlastatult; on sellega seoses seisukohal, et hiljuti vastu võetud siseturu hädaolukorra ja vastupidavuse määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 8.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2747/oj). on sellise kooskõlastamise tagamiseks oluline, et vältida puudujääke ja tagada ühtse turu sujuv toimimine, sealhulgas esmatähtsate kaupade ja teenuste vaba liikumine kogu ELis;

23.tuletab meelde, kui olulised on ühised standardid siseturu toimimiseks; rõhutab, kui oluline on kaitsta ELi standardimissüsteemi, täiustades seda probleemide tuvastamise korral, ja säilitada selle toimimise terviklikkus;

24.nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks välja tarbetu aruandluskoormuse ja vähendaks seda, rakendades sihipäraseid meetmeid, näiteks pikendades aruandlusperioode, kõrvaldades liigsed kohustused ja tagades sektoripõhistes nõuetes proportsionaalsuse, seadmata ohtu poliitikaeesmärke, mida nende nõuetega püütakse ellu viia; kordab vajadust tagada, et ELi eri õigusaktidest tulenevad aruandekohustused oleksid sidusad; rõhutab, kui olulised on põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele“, VKEde ja idufirmade vajadustele kohandatud lähenemisviisid ning digitaalse ettevõtluskeskkonna edendamine, mida võimaldavad usaldusväärsed digiidentiteedid, turvaline andmevahetus ja õiguslikult tunnustatud digitaalne teavitamine; rõhutab, kui oluline on järgida ühekordsuse põhimõtet, et ühtlustada vastavusmenetlusi, ning kordab, kui oluline on ühtlustada aruandlusvorme ja digiliideseid kõigis liikmesriikides, kui see on teostatav; rõhutab, et põhjendatud ja proportsionaalsed aruandlusnõuded on vajalikud, et tagada nõuetekohane järelevalve ja vastuvõetud normide järgimine, kindlustades seeläbi tulemusliku täitmise tagamise ja parema andmete kogumise, et suunata tulevasi poliitikaalgatusi;

25.rõhutab, et uue õigusraamistiku eesmärk on parandada kaupade siseturgu ja tingimusi paljude eri toodete ELi turule laskmiseks; kutsub komisjoni üles seda läbi vaatama, et muuta see tulevikukindlaks, tagades selle kohandatavuse muutuvate geopoliitiliste probleemide ning digi- ja rohepöörde nõuetega ning suurendades seega ELi siseturu üldist konkurentsivõimet;

26.võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse teha ettepanek uue kogu ELi hõlmava õiguskorra, nn 28. režiimi kohta, mille eesmärk on luua ettevõtluskeskkond, mis toetab VKEde, sealhulgas väiksemate ja uuenduslike ettevõtete kasvu ja laienemist, edendades ELi ülemaailmset konkurentsivõimet; märgib, et uus režiim võib hõlbustada tulevase Euroopa ettevõtluskukru arendamist ja kasutuselevõttu;

27.väljendab heameelt selle üle, et komisjon kavandab digipoliitika valdkonna õigustiku toimivuskontrolli; nõuab, et komisjon hindaks ja selgitaks kehtivate ELi õigusaktide, nagu digiteenuste määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj)., isikuandmete kaitse üldmäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj)., tehisintellekti käsitlev määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj)., poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta (ELT L, 2024/900, 20.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/900/oj)., tootjavastutuse direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/2853, mis käsitleb vastutust puudusega toodete eest ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ (ELT L, 2024/2853, 18.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/2853/oj). ning e-kaubanduse ja küberturvalisuse normid, õigusraamistikku ja koostoimet omavahel ja tulevaste seadusandlike algatustega enne, kui komisjon need vastu võtab; nõuab, et sellesse protsessi kaasataks reguleerivad asutused, riiklike ametiasutuste võrgustikud ja sidusrühmad, ning rõhutab, et kaardistamise tulemused peaksid aitama kindlaks teha võimalikud kattuvad ja vastuolulised sätted ning võimalikud vastuolud täitmise tagamisel ja need puudused kõrvaldada; lisaks peaks see aitama parandada liikmesriikide täitevasutuste ja komisjoni talituste vahelist koordineerimist ning parandada ELis ettevõtjate suutlikkust investeerida ja luua innovatsiooni; nõuab, et komisjon tagaks kõigi oma 2024.–2029. aasta ametiajal vastu võetud ja jõustunud õigusaktide nõuetekohase ja järjepideva rakendamise ja kohaldamise kõigis liikmesriikides; kutsub komisjoni üles lisama kavandatavasse digipaketti, kui see on vajalik ja mõjuhinnangutega põhjendatud, lihtsustamisettepanekud, mille eesmärk on suurendada sidusust, õigusselgust ja prognoositavust kõigi sidusrühmade jaoks, kahjustamata seejuures kokkulepitud poliitikaeesmärke;

28.võtab teadmiseks komisjoni eelseisva aruande digiteenuste määruse ja muude õigusaktide koostoime kohta ning ergutab komisjoni selles aruandes selgitama, kuidas see määrus mõjutab teisi õigusakte, sealhulgas seda, kuidas käsitleda võimalikke kattuvusi, et toetada ELi digivaldkonna õigusaktide tulemuslikku rakendamist ja täitmise tagamist ning tagada teenuseosutajatele, kasutajatele, tarbijatele ja reguleerivatele asutustele õiguskindlus;

29.rõhutab, et digipoliitikas, eelkõige kujunemisjärgus tehnoloogiate või väga keerukate tehnoloogiate puhul, tuleks järgida järkjärgulist lähenemisviisi, võttes enne uute kohustuste kohta ettepanekute tegemist arvesse ka selliseid vahendeid nagu struktureeritud dialoog ettevõtjate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, kaasreguleerimine ja regulatiivsed testkeskkonnad, et tagada praktilised, proportsionaalsed ja tulevikukindlad reeglid, mis on kavandatud innovatsiooni silmas pidades, vältides samal ajal soovimatuid tagajärgi ja hinnates hiljuti vastu võetud õigusaktide mõju; tuletab meelde, kui olulised on ühised standardid digitaalse siseturu toimimiseks; rõhutab ELi juhtpositsiooni tähtsust digitehnoloogia standardimisel ning Atlandi-ülese ja rahvusvahelise koostöö kriitilist tähtsust selles valdkonnas, et tagada tehnoloogiline suveräänsus ja ülemaailmne konkurentsivõime, eelkõige sellistes esilekerkivates valdkondades nagu tehisintellekt ja pilvteenused;

30.tunnistab digiteerimise ja tehisintellekti potentsiaali ELi konkurentsivõime suurendamise, halduskoormuse vähendamise ning haldusmenetluste, sealhulgas aruandlus-, lubade andmise, autoriseerimis- ja vastavusnõuete ühtlustamise ja automatiseerimise ning turule sisenemise hõlbustamise ja kohaldatavate õigusaktide hindamise peamiste vahenditena; rõhutab vajadust edendada nende peamiste vahendite kasutuselevõttu, et suurendada regulatiivset tõhusust ning toetada siseturu õigusaktide paremat rakendamist ja järelevalvet; märgib, et digiteerimise erinev tase liikmesriikide haldusasutustes kujutab endast piiriülest tõket;

31.on veendunud, et elektroonilised vahendid ja portaalid peaksid olema kõigi aruandlus- ja haldusnõuete puhul normiks, ning kavandab nende digitaalsesse ühtsesse kontaktpunkti integreerimist; kutsub komisjoni üles uurima sellise ühtse kontaktpunkti teostatavust, laiendades ühtset digiväravat, et hõlbustada ühtlustatud lähenemisviisi ettevõtjate juurdepääsule teabele, haldusmenetlustele ja abiteenustele ning pakkuda nii kodanikele kui ka ettevõtjatele, eelkõige VKEdele rohkem internetipõhiseid teenuseid, kasutades digitaalset avalikku taristut, nagu Euroopa digiidentiteedikukrud ja tulevane Euroopa ettevõtluskukkur, ning tagades järjepidevuse selliste vahendite ühtlustamise kaudu kõigis asjakohastes seadusandlikes ettepanekutes;

32.toonitab koostalitlusvõime tähtsust halduskoormuse vähendamisel, eelkõige vajadust muuta aruandluskohustused sidusaks ja kergesti täidetavaks, ja kutsub komisjoni üles jätkama võimaluste uurimist aruandlusmenetluste parandamiseks ja digiteerimiseks, et parandada teabe jagamist ja nõuetele vastavust, koormamata samal ajal ettevõtteid, sealhulgas automatiseeritud aruandlust ettevõtetelt riigile; väljendab heameelt andmete ühekordse küsimise tehnilise süsteemi üle, mis on peamine vahend automatiseeritud piiriülese andmevahetuse võimaldamiseks ja ettevõtete dubleeriva aruandluskoormuse vähendamiseks; rõhutab, et kõik andmete jagamise ja aruandluse nõuded tuleks kavandada digiteerimist silmas pidades, tagades, et andmete jagamise ja aruandluse nõuded oleksid andmepõhised ja automatiseeritud;

33.kutsub komisjoni üles ühtlustama praeguseid IT‑vahendeid, mis on ettevõtjatele ja asjaomastele riiklikele ametiasutustele kättesaadavad, et teavitada ja edastada asjakohast teavet, näiteks teavet õnnetuste, parandusmeetmete ja muude toodete ohutust puudutavate andmete kohta siseturul; rõhutab, et välja tuleks töötada ühtne IT‑vahend, et vähendada ajakulu ja kulusid ning suurendada nõuetele vastavust ja täitmise tagamist;

34.kutsub komisjoni üles parandama nõuetele vastavuse tagamise vahendite, näiteks tegevusjuhendite väljatöötamist, tagades, et need jäävad aluseks olevate õiguslike kohustuste piiresse, on igas suuruses äriühingute jaoks praktiliselt rakendatavad ning et need töötatakse välja sidusrühmadega peetavate sisuliste ja õigeaegsete konsultatsioonide käigus;

35.rõhutab vajadust tänapäevase ja tugeva digitaristu järele, et hõlbustada ELi püüdlusi digiülemineku ja tipptehnoloogia valdkonnas; nõuab jätkuvaid investeeringuid nn digitaalsete kiirteede arendamisse, mis hõlmavad piiriüleseid suure läbilaskevõimega lairibavõrke, 5G‑koridore, turvalist pilve- ja servtaristut ning koostalitlusvõimelisi digitaalseid avalikke teenuseid;

36.nõuab digitaalse märgistamise ja digitaalse tootepassi ühtlustatud kasutuselevõttu tooteid käsitlevates ELi õigusaktides; rõhutab nende potentsiaali vähendada regulatiivset koormust, parandada tarbijate juurdepääsu täpsele teabele ja toetada mitmekeelset koostalitlusvõimet, säilitades samal ajal võimaluse, et tarbijate toodetele lisatakse ohutusega seotud oluline teave paberkandjal; nõuab tungivalt, et komisjon hõlbustaks ühtlustatud standardite ja üksikasjalike suuniste väljatöötamist, et vältida killustatust ja hõlbustada VKEde osalemist piiriüleses kaubanduses;

37.toonitab, et tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamisega ei tohiks alandada praegust tarbijakaitse kõrget taset ELis; tunnustab märkimisväärseid edusamme, mida on tehtud tarbijakaitsealaste normide tugevdamisel ja nende kohandamisel uute tehnoloogiliste ja kestlikkusega seotud oludega; rõhutab vajadust tugevdada veelgi tarbijakaitset, näiteks e-kaubanduse valdkonnas seoses vale või eksitava tooteteabega; rõhutab, et oluline on tarbijakaitsealaste õigusaktide tulemuslik täitmise tagamine ning nimetatud õigusaktide ja nende mõju põhjalik analüüs; rõhutab, et uutes seadusandlikes algatustes tuleks keskenduda kehtivates õigusaktides esinevate lünkade kõrvaldamisele või selliste uute ja põhjendatud probleemide lahendamisele, mida praeguses õigusraamistikus ei käsitleta;

38.rõhutab, et digitaalsete platvormide ja e-kaubanduse kiire laienemisega on kaasnenud uus turudünaamika ning tekkinud kasutajatele uued võimalused, probleemid ja riskid; tunnistab, et digiturgude määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/1925/oj). ja digiteenuste määrus on olulised õiguslikud vahendid, millega tagatakse digitaalsetel platvormidel aus konkurents, avatus konkurentsile ja õiglus, edendades samas turvalisemat, usaldusväärsemat ja läbipaistvamat digikeskkonda ning tarbijakaitset digimajanduses, ning nõuab kõnealuste tehnoloogiaalaste õigusaktide täitmise nõuetekohast tagamist, et tagada tarbijate tegelikud autonoomsed ja teadlikud valikud, kaitse ning aus konkurents;

39.kinnitab veel kord, et tarbijakaitsealased õigusaktid peaksid jääma peamiselt põhimõtetel põhinevaks ja eri õigusaktide lõikes sidusaks, kuid need peaksid võimaldama ka konkreetsemaid sätteid, kui see on vajalik nii ettevõtjate kui ka tarbijate õiguskindluse tagamiseks; rõhutab, et oluline on vältida liigseid või tarbetuid teavitamiskohustusi, mis võivad tekitada ettevõtjatele tarbetut koormust, ilma et seejuures parandataks tarbijate arusaamist; nõuab proportsionaalseid ja eesmärgipäraseid tarbijate teavitamise kohustusi; märgib, et tarbijatingimuste tulemustabeli 2025 kohaselt ei ole enamik tarbijaid oma õigustest teadlikud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja kampaaniaid tarbijate teadlikkuse suurendamiseks;

40.nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks digitaalseid vahendeid, et suurendada läbipaistvust ja tarbijate usaldust piiriüleste tehingute suhtes; nõuab tarbijate õiguskaitsemehhanismide, sealhulgas kollektiivse õiguskaitse mehhanismide tulemuslikku tagamist ja tarbijate õiguste täielikku tagamist ELis, sealhulgas tarbijakaitsealase koostöö määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2394/oj). läbivaatamise kaudu, keskendudes piiriülese täitmise tagamise parandamisele; toonitab lisaks, et tarbijakaitsealase koostöö määruse läbivaatamine on oluline selleks, et parandada piiriülest täitmise tagamist ja võidelda eelkõige ELi‑väliste kauplejate poolse ebaausa käitumise vastu; märgib, kui oluline on tugevdada liikmesriikide mitmesuguste pädevate asutuste vahelist koostööd, sealhulgas kooskõlastatud ühiste täitmise tagamise projektide ja teabevahetuse ühtlustamise kaudu;

41.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.