(1)Põllumajandussektor, eelkõige põllumajandustootjad, kes tagavad toiduga kindlustatuse, seisavad silmitsi mitmesuguste probleemidega. COVID-19 pandeemia, maailmakaubanduse kasvav ebastabiilsus, üha sagenevad ekstreemsed ilmastikutingimused ja Venemaa jätkuv agressioonisõda Ukraina vastu on toonud kaasa energiaga seotud põllumajanduslike sisendite kulude enneolematu kasvu ja pikaajalise kõrge inflatsiooni perioodi, mis mõjutab põllumajandustootjate kulusid ja toiduhindu. Samal ajal jätkavad põllumajandustootjad jõupingutusi, et muuta oma tootmine keskkonnakestlikumaks, ning peavad ülereguleerimise tõttu tegelema märkimisväärse regulatiivse koormusega. Paljud tarbijad, kes seisavad silmitsi suurenenud elukallidusega, on ühtlasi muutnud oma tarbimisharjumusi ja hakanud ostma odavamaid toiduaineid. Kõik eelnimetatud tegurid on veelgi destabiliseerinud lisandväärtuse jaotumist toiduainete tarneahelas ning suurendanud ebakindlust põllumajandustootjate, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete tegevuses, õhutades proteste ja tekitades usaldamatust. Seega on asjakohane võtta meetmeid nende probleemide lahendamiseks ja õigluse ning toiduainete tarneahelas osalejate usalduse taastamiseks, samuti selleks, et kaitsta põllumajandustootjate sissetulekuid ja suurendada noorte usaldust põllumajandustootja elukutse vastu.

(3)Suurema usalduse ja õigluse huvides toiduainete tarneahelas tuleks märkeid „aus“, „õiglane“ või samaväärseid märkeid kasutada üksnes põllumajandustootja eelneval teadval nõusolekul selliste kaubandustavade tähistamiseks, mis tagavad põllumajandustootjate ja ostjate vahelistes ärisuhetes stabiilsuse ja läbipaistvuse ning hinnakujunduse, mida osalevad põllumajandustootjad peavad õiglaseks, ning mis toetavad ja aitavad kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, seda sealhulgas viisil, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/17605 I lisaga. Seetõttu on tähtis tagada läbipaistev hinnakujundus, et väärtus jaotuks kogu toiduahelas proportsionaalselt ning et see kajastaks iga osaleja jõupingutusi ja võetud riske, eelkõige põllumajandustootjate panust, kes on selles ahelas kõige haavatavam lüli.

__________________

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1760, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning määrust (EL) 2023/2859 (ELT L, 2024/1760, 5.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1760/oj).

(4)Märget „lühike tarneahel“ tuleks kasutada põllumajandustootja eelneval nõusolekul ja üksnes selliste kaubandustavade tähistamiseks, mille puhul põllumajandustootja, ühistute või tootjaorganisatsioonide ja tarbijate vahel on otsene ühendus või piiratud arv vahendajaid mis võimaldab vahetada teavet tootmisprotsessi ja toote kohta otse, sealhulgas sidevahendite ja/või vahendaja kaudu, kes tagab sellise teabevahetuse müügi hetkel. Teise võimalusena võib seda märget kasutada ka juhul, kui on tihe seos põllumajandustootjate ja tarbijate vahel, sealhulgas veebimüügi kujul, või kui nad asuvad geograafiliselt lähestikku, sealhulgas piiriüleses kontekstis. Geograafilist lähedust tuleks mõõta lühema vahemaa või transportimiseks kuluva aja alusel. See motiveerib tarbijaid maksma hindu, mis on põllumajandustootjatele nende toodangu eest õiglane tasu, mis tugevdavad ja aitavad kaasa maapiirkondade arengule ning suurendavad toodete päritolu ja tootmismeetodite läbipaistvust. Seda tuleks kohaldada toodete suhtes, mis on toodetud ja lastud ühtsele turule. See vahend aitab suurendada läbipaistvust ja majanduslikku õiglust ning elavdada maapiirkondi, ilma et see piiraks ühtse turu toimimist.

(5)Võttes arvesse turutingimusi, tarbijate muutuvaid ootusi, edusamme nii turustamisstandardites kui ka asjakohastes rahvusvahelistes standardites, tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste vabatahtlike märgete kasutamisega, millega määratakse kindlaks põllumajandustootjatele lisandväärtuse õiglase jaotamise ning lühikeste tarneahelate loomise ja säilitamisega seotud kaubandustavad. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega5a. Et tagada võrdsel tasemel osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

____________________

(7)Kuigi liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada siseriiklikud sätted, millega nähakse ette täiendavad nõuded vabatahtlike märgete kasutamiseks kaubandustavade jaoks, ei tohiks need sätted takistada, piirata ega tõkestada nende märgete kasutamist teises liikmesriigis seaduslikult toodetud või turustatavate toodete puhul ega suurendada põllumajandustootjate, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete halduskoormust.

(8)Kirjalike lepingute kasutamisel on ettevõtjate vastutuse tagamisel oluline roll, kuna sellega suurendatakse teadlikkust turusignaalide tähtsusest, kohandatakse pakkumist nõudlusega, parandatakse hindade ülekandumist tarneahelas, suurendatakse läbipaistvust ning tegeldakse ebaausate kaubandustavadega ja ennetatakse neid ning austatakse hinnakujundust, mis tagab põllumajandusettevõtjatele õiglase sissetuleku. Samal ajal on väga tähtis kasutada kirjalikke lepinguid, et vältida sagedasi kuritarvituslikke kaubandustavasid, nagu hilinenud maksed, korralduste ühepoolne tühistamine ja lepingutingimuste tagasiulatuv muutmine. Need tavad puudutavad eelkõige väiketootjaid, kellel puuduvad õiguslikud vahendid enda kaitsmiseks. Seetõttu tuleks piima- ja piimatootesektori lepinguliste suhete korda laiendada ka muudele toodetele kui toorpiimale, tagades samas kooskõla muudes põllumajandussektorites kohaldatavate lepinguliste suhete korraga. Nende meetmete rakendamine loob seega põllumajandustootjatele raamistiku, pakkudes neile vajalikku kaitset oma tootmise planeerimiseks ja sellest kasu saamisekst ning aidates seeläbi kaasa kohaliku majanduse arengule.

(9)Selleks et suurendada liikmesriikide jaoks paindlikkust ja lihtsustada tootjaorganisatsioonide tunnustamise menetlust, millega vähendatakse tehingukulusid ja parandatakse tõhusust, peaksid tootjaorganisatsioone käsitlevad eeskirjad võimaldama nende tunnustamist ühe taotluse alusel, mis hõlmab mitut sektorit ja toodet. Lisaks saavad mahepõllumajanduslike toodete tootjad kasutada olemasolevat tootjaorganisatsioonide loomise ja tunnustamise võimalust, et oma koostööd tõhustada. Tootjaorganisatsioonide ja nende põhikirja tunnustamise kriteeriumidega tuleks ühtlasi ette näha, et tootjaorganisatsioone luuakse põllumajandustootjate – või puu- ja köögivilja puhul tootjate – algatusel ja neid kontrollitakse eeskirjade kohaselt, mis võimaldavad põllumajandustootjatest liikmetel oma organisatsiooni ja otsuseid demokraatlikult kontrollida.

(10)Selleks et edendada edasist kestlikku arengut, mis on aluslepingu keskne põhimõte ja liidu poliitika prioriteetne eesmärk, ning tagada kogu tarneahelas põllumajandustootjate ja ostjate vaheliste ärisuhete läbipaistvus, stabiilsus ja õiglus, peaks liikmesriikidel olema võimalik tunnustada tootjaorganisatsioone, kes püüavad saavutada konkreetseid eesmärke kaubandustavasid tähistavate vabatahtlike märgetega, nagu „aus“, „õiglane“ või samaväärne märge ning „lühike tarneahel“. Lisaks võiks selliste terminite kasutamise edendamine aidata teavitada tarbijaid nende tarbimisvalikute mõjust põllumajandusliku toidutööstuse sotsiaalsele õiglusele ja majanduslikule kestlikkusele.

(11)Selleks et tagada põllumajandustootjatele rahuldav elatustase, parandada nende läbirääkimispositsiooni töötlejate ja muude tarneahelas tegutsejatega ning võimaldada lisandväärtuse ühtlasemat jaotumist tarneahelas, tuleks võimalust, et läbirääkimisi osa või kogu nende toodangut hõlmavate lepingutingimuste üle saab pidada nende liikmete nimel, laiendada tunnustamata tootjaorganisatsioonidele, sealhulgas ühistutele, kooskõlas riikliku õigusega, tingimusel, et need organisatsioonid on juba esitanud liikmesriigile tunnustamistaotluse maksimaalselt viieks aastaks alates tunnustamistaotluse esitamisest. Selleks et tagada tunnustatud tootjaorganisatsioonide liikmetega võrdne kohtlemine, tuleks selle võimaluse suhtes kohaldada asjakohaseid piiranguid. Eelkõige peaksid seda võimalust kasutavad tunnustamata tootjaorganisatsioonid vastama liidu tasandil kehtestatud tunnustuskriteeriumidele ja tegelema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/20137 sätestatud tegevustega, sealhulgas oma liikmete toodangu tarnimise ja turustamise koondamisega.

__________________

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1308/oj).

(12)Selleks et tugevdada tunnustatud tootjaorganisatsioonide läbirääkimispositsiooni ja tagada põllumajandusliku tootmise elujõuline areng, tuleks tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitudel lubada pidada oma liikmete nimel läbirääkimisi lepingutingimuste, sealhulgas hinnakujunduse üle kogu toodangu või selle osa puhul, välja arvatud puu- ja köögiviljad, välja arvatud juhul, kui tootjaorganisatsioonide ühendused seda otseselt taotlevad. Seda võimalust tuleks lubada tingimusel, et kõnealustesse liitudesse kuuluvad organisatsioonid ei ole ka mõne teise tootjaorganisatsioonide liidu liikmed ning et liidu tegevusega hõlmatud toodete kogus ei ületa 33 % mis tahes liikmesriigi kogutoodangust või 5 % liidu kogutoodangust. Turul tõhusa konkurentsi säilitamiseks ei tohiks tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitudel ühtlasi lubada pidada läbirääkimisi lepingutingimuste üle, kui nendesse liitudesse kuuluvad ka tunnustamata tootjaorganisatsioonid.

(13)Selleks et ostjad ei kahjustaks tootjaorganisatsioonide läbirääkimispositsiooni, tuleks ostjate ja tootjaorganisatsioonide liikmete vaheliste kontaktide jaoks kehtestada asjakohased kaitsemeetmed. Kuigi ostjad võivad tootjaorganisatsioonide liikmetega ühendust võtta, ei tohiks nimetatud kontaktid kahjustada tootjaorganisatsiooni eesmärkide saavutamist ega toodangu tarnimise ja turustamise koondamist. Samal ajal on bürokraatia vähendamiseks soovitatav, et lisaks standarditud digitaalsetele vahenditele saaksid põllumajandustootjad kasutada ka kergesti täidetavaid standardseid lepinguvorme, mis on kättesaadavad riiklikul tasandil ja mida saab saata meiliga. Lisaks peaksid liikmesriigid korraldama kergesti kättesaadavaid veebipõhiseid koolituskursusi ja juhiseid lepingute koostamiseks ja registreerimiseks.

(15)Teatavad liikmesriigid on otsustanud, et kõik põllumajandustoodete tarned nende territooriumil peavad olema hõlmatud osaliste vaheliste kirjalike lepingutega. Kui liikmesriigid seda võimalust ei kasuta, võivad põllumajandustootjad, tootjaorganisatsioonid või tootjaorganisatsioonide liidud taotleda kirjalike lepingute kasutamist. Põllumajandustootjate nõrgema läbirääkimispositsiooni ja ostjate poolsete kaubanduslike survemeetmete hirmu tõttu võib põllumajandustootjatel ja nende liitudel olla siiski raske sellist taotlust esitada. Selleks et suurendada tarneahelas usaldust, läbipaistvust ja tõhusust ning võimaldada kõigil põllumajandustootjatel, tootjaorganisatsioonidel ja tootjaorganisatsioonide liitudel saada kasu kirjalikest lepingutest, peaks põllumajandustootja, tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu poolt liidus tehtud põllumajandustoodete tarned töötlejale, turustajale või jaemüüjale olema hõlmatud kirjaliku lepinguga. Tootmisharudevahelise organisatsiooni või põllumajandussektorit suures osas esindava organisatsiooni taotlusel peaksid liikmesriigid saama otsustada, kas vabastada teatavad konkreetsed sektorid kirjaliku lepingu nõudest.

(16)Turusignaalide paremaks arvessevõtmiseks ja hindade ülekandumise parandamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik nõuda põllumajandustoodete tarnimiseks kirjalike lepingute kasutamist muudelt tootjatelt kui põllumajandustootjatelt, tootjaorganisatsioonidelt või tootjaorganisatsioonide liitudelt ning nõuda, et tootjad kasutaksid kirjalikke pakkumusi põllumajandustoodete tarnelepingute sõlmimiseks. Lihtsuse ja tehingukulude vähendamise huvides tuleks käesolevas määruses sätestada teatavad erandid kirjalike lepingute või kirjalike pakkumuste kasutamise nõudest ning lubada liikmesriikidel vabastada teatavad tarned kirjalike lepingute või kirjalike pakkumuste kasutamise nõudest, jättes samas põllumajandustootjatele ja nende liitudele võimaluse taotleda kirjalike lepingute või kirjalike pakkumuste kasutamist, kui selline kohustus puudub. Seda paindlikkust tuleks kohaldada põllumajandustootjate kaitset kahjustamata, samas kui erandid tuleks selgelt määratleda, et vältida kuritahtlikke tõlgendusi ja lepingulistest kohustustest kõrvalehoidmist.

(17)Kirjalike lepingute nõutav kasutamine põllumajandustoodete tarnimiseks ja kõnealuste lepingute kasutamise põhitingimused tuleks sätestada liidu tasandil, tagades samas, et lepinguosaliste õigust pidada läbirääkimisi oma lepingute kõigi osade üle ei piirata rohkem, kui on rangelt vajalik. Liikmesriike ei tohiks siiski takistada võtmast rangemaid meetmeid, et võidelda ebaausate kaubandustavade vastu põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas, tingimusel et need meetmed on asjakohased ja proportsionaalsed nende eesmärkidega ning on kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/633. Lepingute sõlmimise protsessi lihtsustamine, eelkõige standarditud ja digiteeritud vormide ja vormingute abil, mida saab saata meiliga, on väga oluline, et tagada nende eeskirjade tõhus ja õiglane kohaldamine, eriti väiketootjate puhul, ning samal ajal tuleks tagada piisav paindlikkus, et võtta piisavalt arvesse põllumajandussektori mitmekesisust.

(18)Selleks et julgustada lepinguosalisi kirjaliku lepingu sõlmimise või läbivaatamise üle tekkinud vaidluste korral rahumeelse lahenduseni jõudmisel, peaksid liikmesriigid kehtestama vahendusmehhanismid. Need vahendusmehhanismid peaksid jääma kõigi poolte jaoks täiesti vabatahtlikuks. Liikmesriigid peaksid tagama, et kui kokkuleppe vormistamise, tõlgendamise või rakendamise osas kokkuleppele ei jõuta, võivad pooled taotleda vahendust. Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni oma territooriumil kehtivatest vahenduse õigusraamistikest või vahendusmehhanismidest ning komisjon võib hõlbustada nende õigusraamistike või mehhanismidega seotud parimate tavade vahetamist.

(19)Hindade ülekandemehhanismide toimimise hõlbustamiseks olukorras, kus põllumajandustoodete tarnimise eest makstav lõplik hind arvutatakse lepingus sätestatud eri tegurite kombineerimise teel, peaksid need tegurid hõlmama objektiivseid näitajaid, indekseid või arvutusmeetodeid, mis on osalistele kergesti arusaadavad. Vältimaks olukorda, kus põllumajandustootjad on sunnitud süstemaatiliselt müüma oma tootmiskuludest madalama hinnaga, peaksid lõpphinna näitajad, indeksid ja arvutamise meetodid kajastama turutingimuste muutusi ja tarnitavate põllumajandustoodete tootmiskulusid. Lõplik hind peaks katma kõik tootmiskulud, sealhulgas tootjate õiglase tasu ja lisateenuste kogukulud. Võib kasutada ELi toidutarneahela vaatluskeskust (AFCO), et anda teavet toidutarneahela hindade, kulustruktuuride ning marginaalide ja lisandväärtuse jaotuse kohta, järgides samal ajal konfidentsiaalsus- ja konkurentsieeskirju. Hinnamehhanismide loomisel võivad mängida olulist rolli hulgimüügiturud. Need on akrediteeritud struktuurid, mis suudavad tagada hindade läbipaistvuse ja aidata kaasa tasakaalustatumale jaotusele väärtusahelas.

(20)Võttes arvesse põllumajandustootjate ja nende organisatsioonide haavatavat läbirääkimispositsiooni, hiljutisi põllumajandusliku sisendi kulude ja turuhindade märkimisväärse kõikumise juhtumeid ning vajadust tõhusama hindade ülekandumise järele tarneahelas, peaksid üle kuue kuu kestvad lepingud ja futuuriturgudel kauplevate sektorite puhul 12-kuulised lepingud sisaldama läbivaatamisklauslit, mille võivad käivitada põllumajandustootjad ja nende organisatsioonid. Selline klausel peaks võimaldama põllumajandustootjatel taotleda pärast kuue kuu möödumist mis tahes ajal lepingu osade läbivaatamist ja lubama neil lepingut lõpetada, kui läbivaatamise suhtes kokkuleppele ei jõuta, ilma et see mõjutaks lepinguosaliste õigust pidada läbirääkimisi muude lepingu muutmise võimaluste üle. Neid lepinguid peaks olema võimalik läbi vaadata, võttes arvesse ettenägematuid asjaolusid, nagu äärmuslikud ilmastikunähtused, loomahaiguste puhangud, geopoliitilised pinged või mis tahes muud põhjused, mis ei võimalda kokkulepitud hinnal põllumajandustootjate kulusid katta; see aitaks põllumajandustootjaid turu volatiilsuse eest paremini kaitsta ja kohaneda paremini majandusolukorraga.

(21)Selleks et suurendada lepingute läbipaistvust ja aidata kaasa õiglasematele kaubandustavadele, peaks liikmesriikidel olema võimalik põhjendatud juhtudel nõuda põllumajandustoodete tarnimiseks kirjalike lepingute registreerimist.

(22)Teatavad põllumajandustooteid ja toiduaineid käsitlevad vertikaalsed ja horisontaalsed koostööalgatused, mille eesmärk on kohaldada nõudeid, mis võivad olla kohustuslikest nõuetest eetilises ja sotsiaalses plaanis rangemad, võivad avaldada positiivset mõju ühise põllumajanduspoliitika eesmärgile tagada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase ja liidu maapiirkondade sotsiaal-majandusliku ning säästva arengu eesmärgile. Seepärast ei tohiks selliste algatuste suhtes teatavatel asjaoludel kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1.

(23)Turu tõsise tasakaalustamatuse ajal võivad eraettevõtjate kollektiivse tegevuse konkreetsed kategooriad aidata kaasa asjaomaste sektorite stabiliseerimisele. Selleks et tagada eraettevõtjatele selliste meetmete võtmiseks vajalikud vahendid, peaks komisjon olema võimeline tegema nende meetmete toetamiseks põllumajandusreservist kättesaadavaks olemasolevad liidu vahendid, tagades samal ajal teostatavuse ja vältides negatiivset mõju otsetoetustele. Sellega seoses peaks komisjon vajaduse korral tegema kättesaadavaks ka muud liidu rahastamisallikad. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik eraldada täiendavaid riiklikke vahendeid.

(26)Selleks et tugevdada põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas, tuleks muuta mitut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21158 sätet, milles käsitletakse sekkumisviise teatavates sektorites. Nende muudatuste eesmärk on aidata põllumajandustootjatel saada või jääda määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude liikmeks, võttes arvesse selliste organisatsioonide ja liitude positiivset rolli tootjate läbirääkimispositsiooni tugevdamisel. Lisaks tuleks selleks, et tagada tootjaorganisatsioonidele ÜPP strateegiakavade kaudu tõhusam ja sihipärasem toetus, ette näha võimalus suurendada liidu finantsabi rakenduskavadele teatavates sektorites, tagades samal ajal teostatavuse ja vältides negatiivset mõju otsetoetustele.

__________________

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2115/oj.

(30)Selleks et toetada sekkumisviiside kehtestamist määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites, tuleks liikmesriikidele alates 2025. aastast võimaldada täiendavat paindlikkust, et kohandada neile sektoritele vahendite eraldamist, kasutades kuni 6 % oma eraldistest otsetoetusteks, tagades samal ajal teostatavuse ja vältides negatiivset mõju otsetoetustele.

(32)Tagamaks, et liidu vahendid tehakse põllumajandusreservist liikmesriikidele kättesaadavaks õiglaselt ja läbipaistvalt, et toetada eraettevõtjate ühistegevust turu tõsise tasakaalustamatuse ajal, tuleks põllumajandusreservi kasutamise võimalust laiendada ühistegevuse toetamisele, kui komisjon otsustab, et nende meetmete suhtes konkurentsieeskirju ei kohaldata, tagades samal ajal teostatavuse ja vältides negatiivset mõju otsetoetustele.

1.Märkeid „aus“ või „õiglane“ või nende märgetega samaväärseid märkeid võib eraldi või koos muude märgetega kasutada ainult artikli 1 lõikes 2 loetletud sektoritesse kuuluvate turulelastavate toodete märgistusel, esitlemisel, reklaammaterjalil või äridokumentidel, põllumajandustootjate või neid esindavate organisatsioonide eelneval nõusolekul, tingimusel et neid märkeid kasutatakse ostjate teavitamiseks tootmise, turustamise või turulelaskmise korraldamise olemasolevatest viisidest, mis aitavad kaasa vähemalt järgmisele:

a)stabiilsus, sealhulgas tootjate ja ostjate vaheliste lepingute kaudu, et piirata majandusliku ebakindluse mõju, jälgitavus ja läbipaistvus põllumajandustootjate suhetes ostjatega kogu tarneahelas,

b)hind, mida osalevad põllumajandustootjad peavad oma toodete eest õiglaseks ja tasuvaks ning mis toimib ka ELi toidutarneahela vaatluskeskuse (AFCO) esitatud andmete alusel;

c)ühisalgatused ja sotsiaal-majanduslikud algatused, mille eesmärk on saavutada üks või mitu ÜRO kestliku arengu eesmärki, mis aitavad kaasa maakogukondade arengule.

2.Märget „lühike tarneahel“ võib eraldi või koos muude märgetega kasutada ainult artikli 1 lõikes 2 loetletud sektoritesse kuuluvate turulelastavate toodete, mis on toodetud ühtsel turul ja viidud ühtsele turule, märgistusel, esitlemisel, reklaammaterjalil või äridokumentidel, põllumajandustootjate või neid esindavate organisatsioonide eelneval nõusolekul, tingimusel et seda märget kasutatakse ostjate teavitamiseks tootmise, turustamise või turulelaskmise korraldamise olemasolevatest viisidest, millega nähakse ette vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)otsene ühendus või piiratud arv vahendajaid põllumajandustootja, ühistu või tootjaorganisatsiooni ja toote lõpptarbija vahel või

b)tihe seos ja geograafiline lähedus, mida mõistetakse lühema vahemaa või transportimiseks kuluva ajana, sh piiriüleses kontekstis, põllumajandustootja, ühistu või tootjaorganisatsiooni ja toote lõpptarbija vahel.

Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat määrust täiendada, täpsustades lõike 1 punktides a, b ja c ning lõike 2 punktides a ja b osutatud tingimusi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja asjaomaseid sertifitseeritud kvaliteedikavasid.

a)piima ja piimatoodete tarne kohta lõikega 1 hõlmamata tootjate poolt sõlmitakse kirjalik leping;

b)tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide ühendused või põllumajandustootjad esitavad esmaostjatele kirjaliku pakkumuse piima ja piimatoodete tarnimise lepingu sõlmimiseks.

Liikmesriigid kehtestavad vahendusmehhanismi, et hõlmata juhtumeid, kus puudub vastastikune kokkulepe lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingu vormistamiseks, tõlgendamiseks või täitmiseks või sellise lepingu läbivaatamiseks. See mehhanism on lepinguosaliste jaoks vabatahtlik ja erapooletu ning võib hõlmata põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide esindajaid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni vahendusmehhanismide õigusraamistikust, mida saab nende territooriumil kasutada.

b)on koostatud kirjalikult, kas paberil või digitaalsel kujul, ja

i)tarne eest makstav hind koos selge märkega kõigist maksetest, sealhulgas kohaldatavatest allahindlustest, mis:

– mille arvutamiseks kombineeritakse mitmesugused lepingus kindlaks määratud objektiivsed, kontrollitavad ja mittemuudetavad tegurid, mis hõlmavad objektiivseid näitajaid, indekseid või lõpphinna arvutamise meetodeid, mis on kergesti juurdepääsetavad ja arusaadavad ning kajastavad turutingimuste, inflatsiooni, täielike tootmiskulude (sh põllumajandustootjate sissetulek), lisateenuste kogukulude, tarnitavate koguste ning tarnitava piima ja piimatoodete kvaliteedi või koostise muutumist.

iii)lepingu kestus, mis võib olla määratletud kindla tähtajaga või olla tähtajatu koos lepingu lõpetamist käsitlevate sätetega. Kui lepingu minimaalne kestus on pikem kui kuus kuud ja see sisaldab läbivaatamisklauslit, mille võib käivitada põllumajandustootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit, ettenägematute asjaolude, näiteks äärmuslike ilmastikunähtuste, loomahaiguste puhangute, geopoliitiliste pingete või mis tahes muul põhjusel, mis ei võimalda kokkulepitud hinnal katta põllumajandustootjate kulusid;

iv)üksikasjad maksetähtaegade, maksekorra ja ajahetke kohta, mil omandiõigus ja riski ülekandmine toimub;

a)tootjaorganisatsiooni või ühistu liige tarnib piima või piimatooteid tootjaorganisatsioonile või ühistule, mille liige ta on, tingimusel et selle tootjaorganisatsiooni või ühistu põhikirjas või selles sätestatud või selle alusel antud eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõikega 4 ette nähtud sätetega sarnased eesmärgid;

välja jäetud

välja jäetud

a)tarne on seotud toodetega, mille väärtus on võrdne liikmesriigi poolt kindlaksmääratava künnisega või sellest väiksem ja mis ei ületa 4000 eurot;

7.Kui kirjalikku lepingut või kirjalikku pakkumust lepingu sõlmimiseks lõike 5 punkti d või lõike 6 kohaselt ei nõuta, võib põllumajandustootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit nõuda, et piima või piimatoodete tarne kohta tuleb sõlmida kirjalik leping või kirjalik pakkumus lepingu sõlmimiseks. Selline leping või pakkumus lepingu sõlmimiseks peab vastama lõikes 4 ja lõike 8 esimeses lõigus sätestatud tingimustele.

Põllumajandustootjate, tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude ning kogujate, töötlejate, turustajate või jaemüüjate vahel sõlmitud piima või piimatoodete tarnelepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 4 punktis c sätestatud punktid ja nende alapunktid, on lepinguosaliste vahel vabalt kokkulepitavad, ilma et see piiraks liikmesriikide kehtestatud lisanõuete kohaldamist.

10.Käesoleva artikliga ette nähtud võimalusi kasutavad liikmesriigid teavitavad komisjoni nende kohaldamisest.

a)koosnevad ühe või mitme artikli 1 lõikes 2 loetletud sektori tootjatest ning mida põllumajandustootjatest liikmed kontrollivad, või puu- ja köögiviljasektori puhul tootjatest vastavalt artikli 153 lõike 2 punktile c;“;

b)on asutatud põllumajandustootjate algatusel või puu- ja köögiviljasektori puhul tootjate algatusel ja tegelevad vähemalt ühe järgmise tegevusega:

1a.Erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioon, sealhulgas ühistu või mis tahes muu samaväärne õiguslik vorm, kes on registreeritud vastavalt siseriiklikule õigusele, keda liikmesriik ei ole tootjaorganisatsioonina tunnustanud, kuid mis vastab käesoleva artikli lõikes 1 ja artiklis 154 sätestatud nõuetele, oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle.

Erandina lõikest 1a ja esimesest lõigust võib artikli 156 lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit (välja arvatud puu- ja köögiviljasektor, välja arvatud juhul, kui tootjaorganisatsioonide ühendus on seda selgesõnaliselt taotlenud) samuti tegeleda lõike 1a esimeses lõigus osutatud tegevustega, tingimusel et:

d)lõike 1a esimeses lõigus osutatud tegevustega hõlmatud tootmismaht ei ületa 33 % ühegi liikmesriigi kogutoodangust või 5 % liidu kogutoodangust.“.

2a.Tootjaorganisatsiooni põhikirjaga tagatakse tarnete koondamise eesmärgi saavutamine, eelkõige tagades, et tootjaorganisatsioon peab läbirääkimisi ja määrab kindlaks müügi olulised elemendid, nagu hind, kvaliteet ja maht. Põhikirjas võidakse ette näha võimalus, et liikmed on vahetus kontaktis ostjatega, kui see vahetu kontakt ei ohusta tootjaorganisatsiooni eesmärke või tarnete koondamist ja toodete turule laskmist tootjaorganisatsiooni poolt. Tarnete koondamine ja toodete turulelaskmine loetakse tagatuks tingimusel, et tootjaorganisatsioon peab läbirääkimisi müügi peamiste elementide, nagu hinna, kvaliteedi ja mahu üle ning määrab need kindlaks.

välja jäetud

a)põllumajandustoodete tarne kohta lõikega 1 hõlmamata tootjate poolt sõlmitakse kirjalik leping;

b)tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide ühendused või põllumajandustootjad esitavad esmaostjatele kirjaliku pakkumuse põllumajandustoodete tarnimise lepingu sõlmimiseks.

Liikmesriigid kehtestavad vahendusmehhanismi, et hõlmata juhtumeid, kus puudub vastastikune kokkulepe lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingu vormistamiseks, tõlgendamiseks või täitmiseks. See mehhanism on lepinguosaliste jaoks vabatahtlik ja erapooletu. See mehhanism võib hõlmata põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide esindajaid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni vahenduse õigusraamistikust või vahendusmehhanismidest, mida saab nende territooriumil kasutada.

b)on kirjalik, kas paberil või digitaalsel kujul, ja

i)tarne eest makstav hind koos selge märkega kõigist maksetest, sealhulgas kohaldatavatest allahindlustest, mis:

–mille arvutamiseks kombineeritakse mitmesugused lepingus kindlaks määratud objektiivsed, kontrollitavad ja mittemuudetavad tegurid, mis hõlmavad objektiivseid näitajaid, indekseid või lõpphinna arvutamise meetodeid, mis on kergesti juurdepääsetavad ja arusaadavad ning kajastavad inflatsiooni, turutingimuste, täielike tootmiskulude (sh põllumajandustootjate sissetulek), lisateenuste kogukulude, tarnitavate koguste ning tarnitava põllumajandustoodete kvaliteedi või koostise muutumist. Selleks võivad liikmesriigid või piirkondlikud ametiasutused määrata kindlaks näitajad, mis avaldatakse veebis ja on mõeldud kasutamiseks lepingus, vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mis põhinevad tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatel uuringutel, artikli 157 lõike 1 tähenduses tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide edastatud andmetel või ELi toidutarneahela vaatluskeskuselt saadud andmetel; lepinguosalised võivad vabalt viidata neile näitajatele või muudele näitajatele, mida nad asjakohaseks peavad;

iii)lepingu kestus, mis võib hõlmata kas kindlat või määramatut tähtaega koos lepingu lõpetamise sättega. Kui lepingu minimaalne kestus on pikem kui kuus kuud ja futuuriturgudel kauplevate sektorite puhul 12 kuud, sisaldab see ka läbivaatamisklauslit, mille võib käivitada eelkõige põllumajandustootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit, ettenägematute asjaolude, näiteks äärmuslike ilmastikunähtuste, loomahaiguste puhangute, geopoliitiliste pingete või mis tahes muul põhjusel, mis ei võimalda kokkulepitud hinnal katta põllumajandustootjate kulusid;

iv)üksikasjad maksetähtaegade, maksekorra ja ajahetke kohta, mil omandiõigus ja riski ülekandmine toimub;

a)tootjaorganisatsiooni või ühistu liige tarnib põllumajandustooteid tootjaorganisatsioonile või ühistule, mille liige ta on, tingimusel et selle tootjaorganisatsiooni või ühistu põhikirjas või selles sätestatud või selle alusel antud eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 4 punktidega a, b ja c ette nähtud sätetega sarnased eesmärgid;

välja jäetud

välja jäetud

a)tarne on seotud toodetega, mille väärtus on võrdne liikmesriigi poolt kindlaksmääratava künnisega või sellest väiksem ja mis ei ületa 4000 eurot;

7.Kui kirjalikku lepingut või kirjalikku pakkumust lepingu sõlmimiseks lõike 5 punkti d või lõigete 6 ja 6a kohaselt ei nõuta, võib põllumajandustootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit nõuda, et põllumajandustoodete mis tahes tarne kohta töötlejale, turustajale või jaemüüjale tuleb osaliste vahel sõlmida kirjalik leping või kirjalik pakkumus lepingu sõlmimiseks. Selline leping või pakkumus lepingu sõlmimiseks peab vastama lõikes 4 ja lõike 8 esimeses lõigus sätestatud tingimustele.

Põllumajandustootjate, tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude ning töötlejate, turustajate või jaemüüjate vahel sõlmitud põllumajandustoodete tarnelepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 4 punktis c sätestatud punktid ja nende alapunktid, on lepinguosaliste vahel vabalt kokkulepitavad, ilma et see piiraks liikmesriikide kehtestatud lisanõuete kohaldamist.

9.Liikmesriigid võivad põhjendatud juhtudel nõuda, et põllumajandustoodete ostja registreeriks lõikes 1 osutatud kirjalikud lepingud enne, kui põllumajandustootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit tarnib asjaomased põllumajandustooted nende territooriumil asuvale töötlejale, turustajale või jaemüüjale, välja arvatud hooajalised ja kergesti riknevad tooted.

10.Käesoleva artikliga ette nähtud võimalusi kasutavad liikmesriigid teavitavad komisjoni nende kohaldamisest.

d)selliste väikeste ja pereettevõtete majandusliku elujõulisuse toetamine, mille standardtoodang, nagu on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/200911 artikli 2 punktis 8, ei ületa 100 000 eurot;

__________________

11 Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrk (ELT L 328, 15.12.2009, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1217/oj).

Alates [jõustumine + 2 aastat] võivad lõikes 1 osutatud tootjad taotleda komisjonilt arvamust selle kohta, kas lõikes 1 osutatud kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus seoses kestlikkusstandardite rakendamisega, mille eesmärk on aidata kaasa ühe või mitme lõike 3 punktides d, e, f, fa, fb, fc ja fd sätestatud eesmärgi saavutamisele, on kooskõlas käesoleva artikliga.

a)nende toodete turult kõrvaldamine või tasuta jagamine, sealhulgas heategevusasutustele;

g)tootmise ajutine kavandamine, võttes arvesse tootmistsükli eripära, eeskätt kiiresti riknevate toodete puhul.

Kui komisjon võtab kooskõlas käesoleva artikli esimese lõiguga vastu rakendusaktid, võib ta otsustada teha määruse (EL) 2021/2116 artiklis 16 osutatud põllumajandusreservist antava liidu toetuse asjaomastele liikmesriikidele kättesaadavaks, võimalusega seda toetust kriisi korral viivitamata kasutusele võtta, tingimusel et eelnevalt on hinnatud sellise toetuse teostatavust. Sellise rahalise toetusega nähakse ette vahendid, mis on vajalikud selleks, et asjaomased ettevõtjad saaksid kõnealuseid kokkuleppeid ja otsuseid rakendada. Komisjon tagab, et rahaliste vahendite kasutamine nende rakendusaktide kohaste meetmete toetamiseks ei ohusta otsetoetusi. Vajaduse korral teeb komisjon käesoleva lõigu kohaste meetmete toetamiseks kättesaadavaks muud liidu rahalised vahendid.

2.Tarnelepingute kestus võib olla mitu aastat.

Hinna arvutamiseks kombineeritakse mitmesugused lepingus kindlaks määratud objektiivsed, kontrollitavad ja mittemuudetavad tegurid, mis hõlmavad objektiivseid näitajaid, indekseid või lõpphinna arvutamise meetodeid, mis on kergesti juurdepääsetavad ja arusaadavad ning kajastavad, turutingimuste, inflatsiooni, täielike tootmiskulude (sh põllumajandustootjate sissetulek), lisateenuste kogukulude, tarnitavate koguste ning tarnitava põllumajandustoodete kvaliteedi või koostise muutumist. Selleks võivad liikmesriigid või piirkondlikud ametiasutused määrata kindlaks näitajad, mis avaldatakse veebis ja on mõeldud kasutamiseks lepingus, vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mis põhinevad tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatel uuringutel, artikli 157 lõike 1 tähenduses tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide edastatud andmetel või ELi toidutarneahela vaatluskeskuselt saadud andmetel; lepinguosalised võivad vabalt viidata neile näitajatele või muudele näitajatele, mida nad asjakohaseks peavad;

5a.Lõikes 1 sätestatud 50 % piirmäära suurendatakse 70 %-ni kulude puhul, mis on seotud artikli 46 punktides a, b või c osutatud eesmärkidega, kui on täidetud järgmised tingimused:

b)punktis a osutatud investeeringud tehakse nende noorte põllumajandustootjate või uute põllumajandustootjate valdustesse või puu- ja köögiviljasektori puhul tootjatesse, kes ühinevad esimest korda määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooniga oma esimese rakenduskava raames ja seitsme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil noored põllumajandustootjad või uus põllumajandustootja ühinesid tootjaorganisatsiooniga.

Alates 2025. aastast võivad liikmesriigid vaadata oma lõikes 6 osutatud otsused läbi osana oma ÜPP strateegiakava muutmise taotlusest kooskõlas artikliga 119 ning otsustada kasutada kuni 6 % oma otsetoetusteks ette nähtud ja V lisas sätestatud eraldistest, millest on maha arvatud VIII lisas esitatud puuvilla jaoks ette nähtud eraldised, muudesse sektoritesse sekkumise viiside jaoks, millele on osutatud III jaotise III peatüki 7. jaos, tingimusel, et selline otsus ei mõjuta negatiivselt kestlikkuse tagamiseks mõeldud baassissetulekutoetuse taset.