ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna strateegilise liidu, tugevdatud dialoogi ja koostöö geopoliitiline tähtsus 7.nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriigid suurendaksid diplomaatilisi jõupingutusi piirkonnas, et edendada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna suuremat lähenemist olulistes välispoliitika küsimustes, ning eelkõige võtta kindlam seisukoht Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja suhtes ja seoses rahvusvaheliste jõupingutustega saavutada Gazas püsiv relvarahu, humanitaarabi voog ja kõigi pantvangide tingimusteta vabastamine; rõhutab, et arvestades praegust rahvusvahelist konteksti, peaks ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna partnerlus rajanema jagatud strateegilise autonoomia loogikale, välissõltuvuse vähendamisele ja mitmepoolse reeglitel põhineva korra kaitsmisele kui oma juhtpõhimõtetele;
8.ergutab ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna tihedamat koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et edendada ja kaitsta mitmepoolset maailmakorda, rahvusvahelist õigust ning demokraatia ja inimõiguste, humanitaarõiguse ja -põhimõtete, sotsiaalse õigluse ja kestliku arengu austamist; rõhutab sellega seoses, et EL peab näitama oma partneritele Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas, et ta suudab pakkuda partnerluseks paremaid tingimusi kui autoritaarsed režiimid;
9.rõhutab seetõttu, kui oluline on tagada, et ELi jõupingutused keskenduksid demokraatlike institutsioonide, õigusriigi ja poliitilise vastutuse tugevdamisele, ning nõuab edusamme reformide ja rahu kindlustamise meetmete osas, mille eesmärk on tugevdada julgeolekut ja stabiilsust mõlemas piirkonnas; tuletab meelde, et inimõiguste, demokraatia, õigusriigi ja soolise võrdõiguslikkuse kaitse peab olema valdkonnaülene tingimus kõigis ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna lepingutes ja rahastamisel, sealhulgas naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames; nõuab läbipaistvust ja vastutust, eelkõige kaubandus- ja investeerimisraamistikes;
10.väljendab muret Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas alates 2019. aastast toimunud demokraatia allakäigu pärast ning mõistab hukka inimõiguste rikkumised ja piirangud põhivabadustele piirkonnas, eelkõige Nicaragua, Kuuba ja Venezuela režiimide poolt, mis kuuluvad maailma autoritaarseimate hulka; väljendab sügavat muret autoritaarse ja populistliku valitsemise kasvava suundumuse pärast Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas ning demokraatlike institutsioonide, mitmepoolsuse, õigusriigi, põhiõiguste ja -vabaduste, kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja olulise sotsiaalkaitse kumulatiivse kahanemise pärast; rõhutab vajadust tugevdada toetust demokraatlikele osalejatele ja kodanikuühiskonnale ning nõuab tungivalt kõigi poliitvangide viivitamatut vabastamist;
11.mõistab eriti hukka Kuuba režiimi süstemaatilised inimõiguste rikkumised meeleavaldajate, poliitiliste teisitimõtlejate, usujuhtide ja inimõiguste aktivistide suhtes ning sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide loomise takistamise; märgib, et usaldusväärsete allikate kohaselt on Kuubas üle tuhande poliitvangi, sealhulgas alaealised, ning nõuab tungivalt, et Kuuba režiim vabastaks nad viivitamata; nõuab, et kasutataks kõiki vajalikke olemasolevaid vahendeid, ilma ühtegi välistamata, et tagada ELi ja Kuuba vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu demokraatlike ja inimõiguste klauslite järgimine; kordab oma üleskutset nõukogule kehtestada sanktsioonid nende vastu, kes kannavad vastutavad jätkuvate rikkumiste eest; mõistab hukka Kuuba palgasõdurite osalemise Venemaa teenistuses Ukraina rindel;
12.mõistab kategooriliselt hukka Venezuela režiimi korraldatud valimispettuse 2024. aasta presidendivalimistel ning 2025. aasta mais toimunud fiktiivsed parlamendivalimised; nõuab, et Nicolás Maduro valitsus lõpetaks kodanikuühiskonna ja opositsiooni vastu suunatud repressioonide ja rünnakute poliitika; tuletab meelde, et 19. septembril 2024 tunnustas Euroopa Parlament Edmundo González Urrutiat Venezuela seadusliku ja demokraatlikult valitud presidendina ning María Corina Machadot Venezuela demokraatlike jõudude juhina; toonitab, et mitmed selle piirkonna ja kogu maailma demokraatlikud riigid on tunnustanud Edmundo González Urrutiat ametisse valitud presidendina; väljendab rahulolu selle üle, et 17. detsembril 2024 andis Euroopa Parlament 2024. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna María Corina Machadole ja Edmundo González Urrutiale, kes esindavad kõiki vabaduse ja demokraatia taastamise eest võitlevaid Venezuela kodanikke; tunnustab Venezuela rahva pühendumust demokraatiale ja demokraatliku opositsiooni jätkuvat vastupanu, vaatamata Maduro režiimi üha repressiivsemale poliitikale;
13.tuletab meelde, et Nicaragua Ortega-Murillo režiim võttis 2025. aasta jaanuaris vastu põhiseaduse reformi, millega kaotati võimude lahusus ja poliitiline pluralism, loodi kaaspresidentide süsteem, millega kontrollitakse kõiki valitsusharusid ja meediat ning eiratakse rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonide järgimist; rõhutab lisaks, et Nicaragua režiim hoiab tugevaid sidemeid teiste autokraatlike riikidega, näiteks Iraani, Venezuela ja Kuubaga, ning mõistab teravalt hukka süstemaatilised inimõiguste rikkumised, demokraatliku opositsiooni tagakiusamise, katoliku kiriku ja kodanikuühiskonna represseerimise ning vaba meedia ja kõigi valitsusest sõltumatuse ilmingute hävitamise; nõuab tungivalt, et Nicaragua ametivõimud taastaksid viivitamata õigusriigi, põhivabadused ja kõigi eksiilis viibivate Nicaragua kodanike õigused, sealhulgas õiguse ohutule tagasipöördumisele; kordab oma nõudmist, et aktiveeritaks ELi assotsieerimislepingu demokraatiaklausel, lükkab tagasi mis tahes väljavaate pidada dialoogi Nicaragua režiimi kontrolli all oleva rahvuskogu liikmetega ning nõuab sanktsioonide karmistamist Ortega, Rosario Murillo ja nende siseringi kuuluvate isikute vastu; nõuab, et viivitamata tühistataks rahvusvaheliste inimõiguste järelevalvemehhanismide keeld Nicaraguas ja taastataks enam kui 3000 valitsusvälise organisatsiooni õiguslik seisund, mille Nicaragua valitsus 2018. aastal tühistas;
14.väljendab sügavat muret demokraatlike põhimõtete õõnestamise ja põhiseaduslikest tagatistest tahtliku kõrvalehoidmise pärast teistes Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikides, eelkõige El Salvadoris; väljendab muret kohtusüsteemi sõltumatuse, valitsuse tegevuse läbipaistmatuse, ülemäärase jõu kasutamise, põhjendamatu militariseerimise ning kogunemis- ja ajakirjandusvabaduse kasvava piiramise pärast; on sügavalt mures teadete pärast, mis puudutavad laialdasi ilma põhjuseta kinnipidamisi, piinamisi, tsiviilisikute sunniviisilisi kadumisi ja murettekitavaid ülerahvastatud vanglaid; mõistab hukka ametivõimude suutmatuse võtta julgeolekujõud oma tegevuse eest vastutusele ning selle, et nad on pidevalt tagasi lükanud rahvusvahelised järelevalve- ja uurimistaotlused;
15.mõistab kindlalt hukka asjaolu, et Venemaa Föderatsioon kasutab oma ekspansiooni vahendina hübriidtaktikat, mis hõlmab sõjalisi, küber-, teabe- ja majandusoperatsioone, eelkõige energiasektoris, sealhulgas sanktsioonidest kõrvalehoidmist, läbipaistmatuid tavasid ja korruptsiooni, kahjustades nii piirkondlikku julgeolekut, suurendades sisemist destabiliseerimist ja viies bloki moodustamiseni, mis ohustab demokraatiat, rahu ja rahvusvahelist õigust; väljendab sügavat muret Venezuela ja Venemaa Föderatsiooni vahelise strateegilise partnerluse pärast, mis ohustab piirkondlikku ja rahvusvahelist julgeolekut; nõuab, et EL tõhustaks võitlust Venemaa propaganda vastu selles piirkonnas; tuletab meelde, et EL peab tagama ELi delegatsioonidele vajalikud vahendid desinformatsiooni vastu võitlemiseks;
16.märgib, et alates 2005. aastast on Hiina andnud Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnale laene kogusummas üle 120 miljardi USA dollari, et suurendada oma geopoliitilist mõju ja muuta Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riigid sõltuvaks Hiina rahastamisest, pakkudes investeerimiskapitali vastutasuks toornafta tarnimise eest või rahastades energia- ja taristuprojekte; peab kahetsusväärseks, et nende energia- ja taristuprojektidega kaasnevad sageli madalamad keskkonna- ja tööstandardid; tuletab meelde, et erinevalt teistest ülemaailmsetest jõududest ei taotle EL ressurssidepõhist ega tasakaalustamata suhet, vaid vastastikkusel, kestlikkusel ja lisaväärtuse loomisel põhinevat partnerlust; rõhutab, et just see koostöömudel, mis seab esikohale suveräänsuse, läbipaistvuse ja õigusriigi austamise, muudab ELi piirkonna jaoks eelistatud partneriks;
17.toetab kõigi Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning taunib ülemaailmsete jõudude püüdlusi kehtestada poliitilisi ja majanduslikke sõltuvussuhteid; rõhutab, et riikide territoriaalse terviklikkuse austamine on rahvusvahelise õiguse, ÜRO põhikirja ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra aluspõhimõte;
ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna arengukoostöö, humanitaarabi ja kestlikud investeeringud algatuse „Global Gateway“ raames 33.tuletab meelde, et ELi arengukoostöö poliitika peamine eesmärk on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis kaotamine; rõhutab, et vaesuse kaotamine, eriti kõige enam kaitset vajavate rühmade – näiteks muu hulgas naiste, tütarlaste ja puuetega inimeste – seas on väga oluline, et võidelda kasvava ebavõrdsuse vastu, mis õõnestab sotsiaalset ühtekuuluvust ja piirab majanduslikku potentsiaali; tuletab meelde, et võlakoormus tekitab Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikides suuri majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid, millel on pikaajaline mõju vaesusele ja ebavõrdsusele; toetab võla restruktureerimist; rõhutab, et kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkulepe peavad jääma Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna ning ELi koostöö keskmesse; tuletab meelde, et juurdepääs arenguabile ja rahastamisele on eriti määrava tähtsusega ebakindlate riikide, sealhulgas kliimamuutuste mõju suhtes kaitsetumate riikide, eelkõige Kariibi piirkonna väikeste arenevate saareriikide jaoks, ning riikide jaoks, kus sissetulekud on jõudmas kõrgemale tasemele;
34.rõhutab asjaolu, et EL on Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas tehtava arengukoostöö peamine toetaja; kordab, kui oluline on tugevdada Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas ELi arengupoliitikat ja humanitaarabi, ning nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid liidu välistegevuse muid prioriteete, sealhulgas neid, mis on seotud julgeoleku, kestliku arengu ja kaubanduse, rände, kalanduse, põllumajanduse, kliimamuutuste ja energeetikaga; nõuab, et loodaks tulemuslik koostoime ELi humanitaarabiga, järgides täielikult ühisvastutuse põhimõtet, võttes arvesse Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna arenguprioriteete; nõuab korrapäraseid kahepoolseid dialooge ja vajaduse korral konsultatsioone mõlema piirkonna kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna esindajatega, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide toetamise üle ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide assotsieerimislepingutes, et eelkõige reageerida kogu maailmas ametliku arenguabi ja humanitaarabi vähenemisele;
35.on mures arengu- ja humanitaarabi rahastamise üleilmsete kärbete, eelkõige ametliku arenguabi vähendamise ja USA Rahvusvahelise Arengu Ameti (USAID) enamiku (kuni 83 %) programmide peatamise pärast ning mitme ELi liikmesriigi üleilmse abi vähendamise pärast, kuna need rahalised vahendid on olnud olulised piirkonna märkimisväärsete sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste muutuste toetamisel; kordab, et need kärped mõjutavad pikaajaliselt arengukava ning kestliku arengu eesmärkide saavutamist Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas; väljendab tõsist muret hiljutiste kärbete mõju pärast kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide tulemuslikule osalemisele ja nende suutlikkusele tegeleda inimõiguste, demokraatia ja sotsiaalse arengu edendamisega piirkonnas ning võidelda autoritaarsete režiimide vastu; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles andma Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnale piisavat arengu- ja humanitaarabi;
36.rõhutab, et traditsioonilised ametliku arenguabi pakkumise viisid on osutunud oluliseks ja tulemuslikuks vaesuse vähendamisel, kasvava ebavõrdsusega tegelemisel, tervishoiu ja hariduse tulemuste parandamisel ning sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas, eelkõige seoses alaesindatud ja tõrjutud rühmade, nagu tütarlapsed, naised, noored, puuetega inimesed, põlisrahvad ja Aafrika päritolu inimesed, kaasamisega;
37.nõuab kodanikuühiskonna täielikku osalemist ELi programmide kavandamisel, rakendamisel ja järelevalves, et tagada poliitikavaldkondade kestliku arengu sidusus;
38.toonitab ELi, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni riikide ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna partnerite vahelise kolmepoolse koostöö strateegilist potentsiaali arengu mõju, vastastikuse õppimise ja poliitiliste uuenduste suurendamisel; rõhutab, et sellised partnerlused – kui need on kooskõlas kohalike prioriteetidega ja suunatud suutlikkuse suurendamisele – võivad soodustada kaasavate lahenduste leidmist üleilmsetele probleemidele; nõuab, et EL suurendaks toetust kolmepoolse koostöö algatustele instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames ning integreeriks need süstemaatiliselt ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna strateegilisse tegevuskavasse;
39.nõuab, et EL ja selle liikmesriigid võimendaksid selliseid olulisi algatusi, nagu Global Gateway, et suurendada investeeringuid Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonda, mis tagab, et EL jääb Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide jaoks tugevaks ja konkurentsivõimeliseks partneriks, arvestades Hiina ja Venemaa kasvavat kohalolekut piirkonnas, nagu nähtub selgelt 13. mail 2025 toimunud Hiina ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse foorumil Hiina poolt võetud kohustustest; rõhutab, et ELi investeeringute suurendamine Ladina-Ameerikas on seda olulisem, et Ladina-Ameerikas viiakse ellu algatust „Üks vöönd, üks tee“, kusjuures Colombia ühines algatusega 13. mail 2025 Hiina ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse foorumil; kutsub komisjoni üles viima ellu strateegia „Global Gateway“ raamistikus kavandatud projekte ja strateegiaid, et muude eesmärkide hulgas ehitada kestlik ja kvaliteetne taristu, millega luuakse tulemuslikult kohalikku väärtust, tugevdatakse kahe piirkonna vahelisi väärtusahelaid ja suurendatakse mõlema piirkonna majandusjulgeolekut; nõuab kindlalt, et strateegia „Global Gateway“ puhul järgitaks alati ELi põhiväärtusi, sealhulgas inimõigusi, head valitsemistava, demokraatiat ja läbipaistvust ning keskkonnasäästlikkust kooskõlas ELi arengu tulemuslikkuse põhimõtetega; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid, et strateegia „Global Gateway“ raames tehtud investeeringud hõlmaksid rangeid hoolsuskohustuse täitmise protsesse;
40.nõuab strateegia „Global Gateway“ ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna investeerimiskava tulemuslikku rakendamist, soodustades avaliku ja erasektori partnerlusi, et toetada kestlikku arengut, kaasavat majanduskasvu ja tööhõivet ning õiglast, rohe- ja digipööret; kutsub komisjoni üles tagama, et need investeeringud oleksid algusest lõpuni kooskõlas kestliku arengu eesmärkide ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna partnerite kindlaks määratud kestliku arengu prioriteetidega, muu hulgas konsulteerides regulaarselt kohalike ametiasutuste ja kodanikuühiskonna esindajatega ning võttes arvesse mõjuhinnanguid ja hindamisi, ning et need vastaksid kohalikele ja piirkondlikele vajadustele, oleksid sootundlikud ning annaksid sisukaid arengutulemusi;
41.rõhutab, kui oluline on luua õiged tingimused nii avaliku kui ka erasektori investeeringute kaasamiseks kestliku arengu toetuseks; rõhutab sellega seoses vajadust tegeleda piirkonna 99 miljardi USA dollari suuruse iga-aastase rahastamispuudujäägiga kestliku arengu eesmärkidele vastavate taristu- ja kliimaprojektide vallas, et edendada õiglast rohe- ja digipööret; rõhutab Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (EFSD+) keskset rolli investeeringute kaasamisel nende eesmärkide saavutamiseks ning Euroopa Investeerimispanga (EIP), eelkõige EIP Globali rolli püsiva pikaajalise rahastamis- ja tehniliste teadmiste puudujäägi kõrvaldamisel EFSD+ raames seoses keskkonnahoidlike investeeringutega piirkonnas, nagu ilmneb EIP ja Ladina-Ameerika arengu rahastamise asutuste assotsiatsiooni 2024. aasta uuringust; toetab tihedamat koostööd kohalike finantseerimisasutuste ja piirkondlike arengupankadega ning nõuab, et EFSD+ tagatisi kasutataks rohkem, et toetada väikesemahulisi suure mõjuga projekte, kuhu on kaasatud kodanikuühiskond ja kohalikud kogukonnad, kooskõlas strateegiaga „Global Gateway“ ja ELi arengu tulemuslikkuse põhimõtetega;
42.rõhutab, et ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna koostöö nii kriitilise tähtsusega toorainete kui ka tehnoloogia valdkonnas on oluline õiglase ülemineku, rohe- ja digipöörde elluviimiseks ning strateegilise autonoomia tugevdamiseks vastastikku kasuliku partnerluse alusel mõlemas piirkonnas; rõhutab, et selline koostöö aitab ületada Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide majanduse sõltuvust esmastest toorainetest (põllumajandustooted ja loodusvarad) ning sel on oluline roll väärtusahelate tugevdamisel kestliku taasindustrialiseerimise poliitikameetmete kaudu, millega luuakse inimväärseid töökohti, edendatakse keskkonnasäästlikkust ja tehnoloogilist innovatsiooni soodustavat keskkonda; soovitab ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna ülikoolide ja innovatsioonikeskuste vahel tõhustatud koostööd digiõppe ja teadusuuringute valdkonnas;
43.rõhutab vajadust strateegia „Global Gateway“ investeeringute järele Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas, et seada prioriteediks taristuga seotud puudujääkide ja ebavõrdsuse, sealhulgas digivaesuse ja energiaostuvõimetuse kaotamine, eelkõige maapiirkondades ja äärealadel, tagamaks, et paremast ühenduvusest saadav kasu jõuab alateenindatud elanikkonnani; rõhutab, et see hõlmab noori ja mitteametlikku sektorit ning et aktiivseks digilõhe ületamise nimel tegutsemiseks tuleks kõigile elanikkonnarühmadele, eelkõige tõrjutud kogukondadele tagada taskukohane juurdepääs internetile ja parem digikirjaoskus;
44.rõhutab, et noored, kes on olulised struktuurimuudatuste elluviijad, seisavad jätkuvalt silmitsi suurte takistustega inimväärse töö leidmisel, ning rõhutab, et strateegia „Global Gateway“ prioriteetidega tuleb toetada investeeringuid haridusse, kutseõppesse ja tööhõivepoliitikasse, mis on kooskõlas tulevase tööturu vajadustega;
45.tuletab lisaks meelde seda, kui tähtis on seada prioriteediks programmid, mille rahvusvahelised ja kodanikuühiskonna organisatsioonid on juba mõjusaks tunnistanud, näiteks investeeringud tervishoiu- ja hooldussüsteemidesse; nõuab eelkõige piirkonna kaitsetust silmas pidades puuetega inimeste tulemuslikku kaasamist, et tagada kaasav, kättesaadav ja toimiv tervishoid ja hooldus;
46.tuletab meelde, et kaubandus- ja assotsieerimislepingud võimaldavad mõlemal piirkonnal tegeleda kaubavahetusega ja investeerida paljudesse eri sektoritesse, ning rõhutab, et ebavõrdsuse vähendamine, tervishoiu, hariduse ja vee kättesaadavuse edendamine ning inimväärikuse ja põhiõiguste austamine peavad jääma ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna partnerluse keskmesse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 208 ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“;
47.rõhutab suurema läbipaistvuse, aruandekohustuse ja kohaliku asjakohasuse tähtsust ning väljendab heameelt selle üle, et on loodud komisjoni veebileht, mis sisaldab teavet strateegia „Global Gateway“ olemasolevate algatuste kohta; kutsub komisjoni üles avaldama täiendavaid üksikasju, sealhulgas mõlema piirkonna kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonnaga peetud konsultatsioonide tulemusi, samuti teavet kestliku arengu eesmärkide ning nii ELi kui ka partnerriikide prioriteetide järgimise kohta koos võrdlusaluste ja näitajatega; nõuab tungivalt komisjoni ebavõrdsuse mõõdiku (I-Marker) võimalikult laialdast kohaldamist, eelkõige seoses strateegiaga „Global Gateway“, mis peaks alati vastama õigustepõhisele käsitusele ja olema seotud inimarengu näitajatega; rõhutab lisaks sotsiaal- ja keskkonnakaitse tähtsust ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse dialoogis;
48.rõhutab, et strateegia „Global Gateway“ toimimist tuleb pidevalt jälgida, et hinnata selle tulemuslikkust ja strateegilist suunda; nõuab sellega seoses Euroopa Parlamendi suuremat rolli algatuse „Global Gateway“ järelevalves ja strateegilises juhtimises, eelkõige seoses selle rakendamisega Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas, et tagada läbipaistvus, demokraatlik vastutus, kooskõla ELi väärtustega ja ressursside tulemuslik kasutamine;
49.kutsub komisjoni üles tagama kodanikuühiskonna täieliku osalemise ELi programmide kavandamises, rakendamises ja järelevalves, et tagada poliitikavaldkondade kestliku arengu sidusus, luues tulemusliku koostoime kõigi Global Gateway ja ELi humanitaarabiga seotud projektidega;
50.rõhutab, et lisaks algatusele „Global Gateway“ tuleb Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikides säilitada traditsioonilised koostöökanalid; kutsub ELi üles suurendama piirkonnas inimõiguste, demokraatia ja kodanikuühiskonna programmide rahastamist ning tagama, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames säilitatakse vähemalt eraldised Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna geograafilisele programmile, millele eraldatavad vahendid on praegu kõigi piirkondade seas madalaimad;
51.nõuab tungivalt, et komisjon ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riigid suurendaksid jõupingutusi inim- ja loodusõnnetuste algpõhjustega tegelemiseks ning tugevdaksid ennetus-, valmisoleku-, vastupanuvõime- ja reageerimispoliitikat ning koostööd; väljendab heameelt 15. mail 2024 Barbadosel allkirjastatud kahe piirkonna vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi üle, mis käsitleb koostööd katastroofiohu integreeritud juhtimise valdkonnas, ning kutsub partnereid, kes ei ole seda veel allkirjastanud, üles seda võimalikult kiiresti tegema;
52.juhib tähelepanu sellele, et Euroopa koostöö ja investeeringud mitte ainult ei edenda piirkonna majandusarengut, vaid aitavad kaasa ka rahule, luues Ladina-Ameerika piirkonna noortele majanduslikke võimalusi; rõhutab, et viimane on organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse oluline osa; toonitab, kui oluline on tugevdada kahe piirkonna vahelist julgeolekukoostööd selle kõige laiemas tähenduses, sealhulgas kliimajulgeoleku, toiduga kindlustatuse, tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas, rakendada ühiseid valmisoleku-, ennetus- ja reageerimismehhanisme ning integreerida täielikult inimõigused ja humanitaarabi põhimõtted ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna julgeolekukoostöösse, et katkestada Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas vägivalla ja tõrjutuse tsüklid;
53.väljendab heameelt ELi püüdluse üle juhtida ülemaailmset rohepööret ja tunnistab, et EL peab Ladina-Ameerikat selles jõupingutuses oluliseks partneriks; rõhutab vajadust ühiselt juhtida ülemaailmseid keskkonnahoidlikke algatusi, mis vastavad ülemaailmsetele kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkidele; rõhutab vajadust edendada mõlemas piirkonnas õiglast ja kaasavat ökoloogilist üleminekut, sealhulgas ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna tõhustatud koostöö kaudu kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise valdkonnas, ning reageerida äärmuslikele ilmastikunähtustele, pöörates erilist tähelepanu kriitilise tähtsusega valdkondadele, nagu elurikkuse kaitse, ökosüsteemide taastamine, CO2 heite vähendamine ja kestlik põllumajandus ning kõige enam kaitset vajavad inimesed ja kogukonnad;
54.rõhutab, et kliimamuutused häirivad Ladina-Ameerika toidusüsteeme, ning rõhutab agroökoloogia väärtust, mida on tunnustatud peamise kliimamuutustele vastupanuvõimelise põllumajandussüsteemina;
55.tuletab meelde ELi ja Amazonase piirkonna koostööprogrammi tähtsust, et parandada Amazonase piirkonna riikide suutlikkust võidelda raadamise ja metsade seisundi halvenemise vastu;
56.nõuab, et võetaks suuremaid kohustusi põlisrahvaste õiguste kaitsmiseks ning nende õiguste integreerimiseks dialoogi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidega tehtava koostöö kõigisse mõõtmetesse, nagu on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis;
57.tuletab meelde, kui tähtis on edendada kestlikku ja vastutustundlikku kaevandamist, mis kaitseb kohalike kogukondade ja põlisrahvaste õigusi ja elatusvahendeid, hoiab ära ränga negatiivse sotsiaalse ja keskkonnamõju ning aitab ületada sõltuvust kaupade ekspordist, toetades seeläbi kestlikku taasindustrialiseerimise poliitikat, millega luuakse inimväärseid töökohti ja edendatakse keskkonnasäästlikkust maavarade tulemusliku majandamise abil;
58.rõhutab vajadust toetada sooteadlikku arengukoostööd ja teeb ettepaneku rakendada sihipäraseid meetmeid, et tegeleda meeste ja naiste vahelise ebavõrdsusega ja seda vähendada, muu hulgas soodustada naiste juurdepääsu inimväärsele tööle, finantsalast kaasamist ning juhtimisel ja ettevõtluses osalemist, eelkõige maapiirkondades ja mitteametlikes sektorites; rõhutab, et paljudes maailma piirkondades on mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (MVKEd) sageli kohaliku majanduse liikumapanev jõud ja neid juhivad üha sagedamini naised; rõhutab, et MVKEd moodustavad kogu maailmas 90 % ettevõtetest, 60–70 % tööhõivest ja 50 % SKPst; rõhutab MVKEde olulist rolli 2030. aasta tegevuskavasse panustamisel ning kestliku arengu eesmärkide, eelkõige vaesuse kaotamise ja kõigile inimväärse töö tagamisega seotud eesmärkide saavutamisel;
59.väljendab heameelt kahe piirkonna vahelise hoolduspakti algatuse üle, mille eesmärk on edendada mõlema piirkonna riikide vahelist koostööd terviklike hooldussüsteemide ja avaliku poliitika valdkonnas, sealhulgas töötades välja koostöö- ja rahastamismehhanismid, et saavutada õiglasem ja kaasavam majandus;
60.nõuab, et tõhustataks ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide vahelist koostööd, et võidelda soolise vägivalla vastu kõikehõlmava hariduse, teadlikkuse suurendamise kampaaniate ja õiguskaitse tugevdamisega; toetab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ning soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava algatusi, millega edendatakse noorte tööhõivet, haridust ja naiste osalemist poliitikas;
61.rõhutab kodanikuühiskonna olulist rolli kaasava sotsiaalpoliitika kujundamisel ja järelevalves, kvaliteetse hariduse võrdse kättesaadavuse soodustamisel ning kestliku ja kaasava majanduskasvu edendamisel Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas; väljendab tõsist muret kodanikuühiskonna tegutsemisruumi kahanemise pärast paljudes Ladina-Ameerika riikides; nõuab sellega seoses suuremat ELi toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, inimõiguste kaitsjatele, keskkonnaaktivistidele ja ajakirjanikele, kes seisavad üha rohkem silmitsi ähvarduste ja vägivallaga, et tagada neile võimalus teha oma tööd ohutult ja sõltumatult; nõuab, et seataks esikohale nende turvalisus, õiguskaitse kättesaadavus ja sõnavabadus ning tugevdataks ELi partnerlust kodanikuühiskonna osalejatega, kellel on oluline roll peamiste probleemide lahendamisel ning konstruktiivse dialoogi hõlbustamisel inimõiguste ja demokraatiale ülemineku teemal ning kes sõltuvad oma tegevuses suurel määral abiprogrammidest;
62.rõhutab ELi toetuse tähtsust Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamisel – sealhulgas seoses integreeritud sotsiaalregistrite, kavade parema koordineerimise ja ühiste katseprojektidega, eelkõige koos kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsustega –, mis on ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna partnerluses peamised kaasamist ja vaesuse vähendamist soodustavad tegurid;
Koostöö inimõiguste valdkonnas72.rõhutab, et suurenevad repressioonid, halvenevad tingimused autokraatlikes režiimides ning süvenev majanduslik ebastabiilsus mõnes Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna osas sunnivad paljusid põgenema, otsides kaitset, majanduslikke võimalusi ja põhiõiguste austamist; märgib murega sellest tulenevat ulatuslikku sundrännet, eelkõige Haitist, Nicaraguast ja Venezuelast, ja piiriülest rännet piirkonnas; rõhutab suurenevat humanitaar-, sotsiaalset ja institutsioonilist survet, mida see avaldab demokraatlikele riikidele, kes võtavad vastu märkimisväärse hulga rändajaid ja varjupaigataotlejaid; rõhutab seetõttu vajadust ulatusliku koostöö ja solidaarsuse järele päritolu-, transiidi- ja sihtriikide vahel ning rõhutab koordineeritud reageerimise tähtsust, et tagada kõigi rändajate ja pagulaste õigused, väärikus ja turvalisus; rõhutab kaasava poliitika tähtsust rändajate integreerimisel vastuvõtvatesse kogukondadesse ning asjaomasest piirkonnast pärit rändajate poolt ühiskonda ja majandusse antavat positiivset panust;
73.rõhutab, et inimõiguste kaitse alane koostöö on ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna suhete alus; rõhutab vajadust töötada välja strateegiad Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas Aafrika päritolu inimeste ja põlisrahvaste õiguste tugevdamiseks; tunnistab naisetapu murettekitavat sagenemist kogu Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas; rõhutab kiireloomulist vajadust võidelda naisetapu vastu, tugevdades soolise vägivalla vastu võitlemise poliitikat, hõlbustades maa omamist ja töövõimalusi ning tagades juurdepääsu haridusele; rõhutab vajadust jätkata nendes küsimustes koostööd;
74.on sügavalt mures selle pärast, et märkimisväärne osa Haitist on endiselt relvastatud kuritegelike organisatsioonide kontrolli all, kes vastutavad laialdase vägivalla ja inimõiguste raskete rikkumiste eest; nõuab Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna partnerite, ELi liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide kooskõlastatud strateegiat selle kriisi lahendamiseks ning Haiti rahva toetamiseks stabiilsuse, demokraatliku valitsemistava ja õigusriigi taastamisel; rõhutab, et kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide osalemine selles protsessis on väga oluline; nõuab, et EL tugevdaks kiiresti Haitile antavat poliitilist, humanitaar- ja majanduslikku toetust ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna partnerluse raames, ning tunnistab, et praegused jõupingutused ei ole piisavad, et tegeleda kriisi ulatusega ja toetada Haiti rahvast stabiilsuse, demokraatliku valitsemistava ja õigusriigi taastamisel;
75.toonitab kodanikuühiskonna olulist rolli ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna suhetes; mõistab teravalt hukka inimõiguste kaitsjate tapmise ja ajakirjandusvabaduse süstemaatilise rikkumise; väljendab sügavat muret opositsiooniliikmete, põlisrahvaste, üliõpilaste, valitsusväliste organisatsioonide ja usujuhtide sihipärase tagakiusamise, kriminaliseerimise, meelevaldse kinnipidamise ja süstemaatilise represseerimise pärast mitmes riigis; mõistab hukka kriminaalõiguse väärkasutamise teisitimõtlejate vaigistamiseks ja õiguspärase kriitika mahasurumiseks;
76.rõhutab, et inimõigustealane koostöö peab hõlmama ka institutsioonide ja kohtusüsteemi sõltumatuse tugevdamist ning õiguskaitse üldise kättesaadavuse tagamist, sealhulgas inimõiguste kaitsjate, keskkonnaaktivistide ja ajakirjanike ning nende töö kaitsmist mõlemas piirkonnas; mõistab hukka hiljutised valitsusväliste organisatsioonide vastased seadused mõnes Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riigis, millega piiratakse valitsusväliste organisatsioonide tegevust, rahastamist ja sõltumatust;
77.kutsub ELi üles kasutama kogu maailmas rakendatavat inimõiguste rikkujate vastast ELi sanktsioonirežiimi nende suhtes, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste eest, ning kasutama veelgi enam ELi piiravaid meetmeid, et karistada isikuid, kes järk-järgult ja varjatult õõnestavad demokraatiat ja õigusriiki; nõuab lisaks, et EL lisaks ELi vahendite eraldamisel, sealhulgas mitmepoolsete ja finantsasutuste kaudu, konkreetsed tagatised inimõiguste järgimise kohta ning tagaks, et need vahendid ei tugevda selliste režiimide autoritaarset haaret; kutsub komisjoni üles kasutama assotsieerimislepingute inimõiguste klausleid, kui ta tuvastab inimõiguste raskeid rikkumisi;
Soovitused ELi ja CELACi 2025. aasta novembri tippkohtumiseks83.väljendab heameelt ELi ja CELACi 2023. aasta kohtumise ning ELi ja CELACi 2023.–2025. aasta tegevuskava kohaste algatuste rakendamise üle; tunnustab eesmärki korraldada iga kahe aasta tagant korrapäraseid tippkohtumisi; rõhutab sellega seoses vajadust võtta 9.–10. novembril 2025. aastal Colombias Santa Martas toimuval tippkohtumisel vastu uus ja ambitsioonikas tegevuskava, millega partnerlust veelgi tugevdatakse ning mis on selgelt kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ja võtab arvesse kahe piirkonna suurenevat koostööd;
84.toonitab asjaolu, et eelseisev ELi ja CELACi tippkohtumine on oluline võimalus väljendada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna seisukohti maailmale ühiste väärtuste alusel ning võimalus uuendada poliitilist pühendumust kõrgeimal tasandil ning kehtestada kahe piirkonna vaheline ambitsioonikas ja toimiv tegevuskava;
85.eeldab, et ELi ja CELACi tippkohtumine tugevdab ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna liitu, et kehtestada mitmepoolsel tasandil rangeimad kestliku arengu standardid ja kinnitada taas ühist kohustust toetada mitmepoolsete institutsioonide reformi, et muuta need kaasavamaks ja mõjusamaks, eelkõige finantseerimisasutused, millel on oluline roll võlgadega tegelemisel ja kestlikuma rahvusvahelise rahastamismudeli kujundamisel, sealhulgas arengukoostöö rahastamisel, mida käsitleti neljandal rahvusvahelisel arengu rahastamise konverentsil Hispaanias Sevillas; rõhutab, kui oluline on ELi jätkuv toetus Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna piirkondlikule integratsioonile ning jõupingutustele tegeleda piirkonna kestliku arengu pikaajaliste struktuursete probleemidega;
86.eeldab, et ELi ja CELACi tippkohtumisel liigukse edasi alalise mitut sidusrühma hõlmava mehhanismi loomisega, millel on piisav rahastus, et korraldada korrapäraseid konsultatsioone kodanikuühiskonna, ametiühingute, kohalike omavalitsuste ja muude asjaomaste sidusrühmadega mõlemas piirkonnas; tunnustab Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna rahvusvahelise sihtasutuse kui valitsustevahelise organisatsiooni tööd ja selle võimalikku panust alalisse mitut sidusrühma hõlmavasse mehhanismi;
87.rõhutab sellega seoses õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste põhimõtete järgimise tähtsust ning kutsub kõiki tippkohtumisel osalejaid üles neid põhimõtteid järgima; juhib tähelepanu sellele, et see ei ole võimalik ilma kodanikuühiskonna tõeliselt läbipaistva, täieliku ja sisulise kaasamiseta; nõuab, et tippkohtumise päevakorda lisataks arutelu demokraatia ja inimõiguste üle, näiteks õigus osaleda õiglastel ja vabadel valimistel, ning et tippkohtumise järeldused sisaldaksid jõulist üleskutset kaitsta inimõigusi ja õigusriiki; kutsub ELi üles demokraatia ja inimõiguste eesmärki kindlalt kaitsma;
88.nõuab, et pooled kinnitaksid 2025. aasta novembri tippkohtumisel oma ühist pühendumust rahule, demokraatiale, mitmepoolsusele, reeglitel põhinevale maailmakorrale, riikide territoriaalsele terviklikkusele, õigusriigile, rahvusvahelisele õiglusele, demokraatiale, inimõigustele, sotsiaalsele õiglusele, kestlikule arengule ja vabakaubandusele, et järk-järgult luua Euroopa, Ladina-Ameerika ja Atlandi-ülene rahu, demokraatia ja heaolu ala;
89.nõuab, et pooled mõistaksid teravalt hukka Venemaa jätkuva agressioonisõja, eelkõige tema kõik rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rängad rikkumised, ning annaksid Ukrainale diplomaatilist, rahalist ja sõjalist toetust; nõuab, et pooled ühendaksid jõupingutused, et saavutada kiiresti püsiv relvarahu, humanitaarsekkumine Gazas ja kõigi pantvangide vabastamine;
90.kutsub ELi ja CELACi üles tegema edusamme konkreetsete kohustuste täitmisel vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamiseks, ühtekuuluvuse, institutsioonilise suutlikkuse ja juhtimise edendamiseks ning töötajate õiguste kaitsmiseks ning toetama jätkuvalt üldist juurdepääsu haridusele ja tervishoiule; rõhutab vajadust, et kaks piirkonda pühenduksid kahe piirkonna vahelisele hoolduspaktile, et konsolideerida ja rahastada terviklikke hooldussüsteeme kui sotsiaalhoolekande tugisammast, tunnustades hooldust kui õigust, kollektiivset vastutust ning soolise võrdõiguslikkuse, sotsiaalse õigluse ja kestliku arengu olulist eeltingimust ELis ning Ladina-Ameerikas ja Kariibi piirkonnas;
91.nõuab, et ELi ja CELACi tippkohtumisel edendataks koostööd kliimamuutustele vastupanuvõime, elurikkuse kaitse ja raadamise vastase võitluse vallas, tagades, et keskkonnaalaseid ja süsinikuheite vähendamise poliitikameetmeid rakendatakse õiglaselt, et kohalik elanikkond osaleb ökoloogilises üleminekus ja saab sellest kasu ning kõige enam kaitset vajavaid kogukondi toetatakse kliimamuutustega kohanemisel;
92.nõuab suuremat pühendumist põlisrahvaste õiguste kaitsmisele ELi ja CELACi koostöö kõigis mõõtmetes;
93.peab oluliseks, et EL ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkond võtaksid kohustuse ühiselt juhtida ülemaailmseid ja sotsiaalselt õiglaseid keskkonnahoidlikke algatusi, näiteks pidada läbirääkimisi plastireostuse lõpetamist käsitleva rahvusvahelise lepingu üle või tugineda katastroofiohu integreeritud juhtimist käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile, ning et EL ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkond ergutaksid loodusvarade säästvat kasutamist; kutsub pooli üles veel kord kinnitama oma ühist pühendumust Pariisi kokkuleppe tulemuslikule rakendamisele;
94.ergutab jätkama tihedat koostööd digiküsimustes ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna digiliidu kaudu, et edendada inimkeskset digiüleminekut mõlemas piirkonnas; nõuab digitaalvaldkonna õigusraamistike ühtlustamist, eelkõige andmekaitset, platvormide reguleerimist, tehisintellektiga seotud eetikat ja küberturvalisust käsitleva dialoogi kaudu;
95.kordab oma nõudmist suurendada märkimisväärselt kahe piirkonna vahelist koostööd võitluses organiseeritud kuritegevuse ja uimastikaubanduse vastu osana terviklikust lähenemisviisist kodanike julgeolekule;
96.nõuab suuremat pühendumist haridusalasele koostööle, eelkõige laiendades vahetusprogramme programmi „Erasmus+“ raames;
97.rõhutab vajadust pakkuda ELi ja CELACi korrapäraste tippkohtumiste korraldamiseks rohkem institutsioonilist tuge, ressursse ja tehnilist oskusteavet; nõuab, et tippkohtumiste vahel loodaks alaline institutsiooniline ruum, mis võimaldab paremat koordineerimist, suuremat ettevalmistust, kiiremat teabevahetust ja tulemuste jälgimist;
98.nõuab Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna ning komisjoni vahel korrapäraseid mitut sidusrühma hõlmavaid konsultatsioone, eelkõige enne ja pärast iga ELi ja CELACi tippkohtumist, et tagada Global Gateway projektide kooskõla kestliku arengu eesmärkide saavutamise ning kohaliku ja piirkondliku arengu prioriteetidega; nõuab lisaks, et loodaks alaline mitut sidusrühma hõlmav järelevalvemehhanism, et jälgida ELi ja CELACi suhteid ning edusamme kohustuste täitmisel; rõhutab, kui oluline on tagada tippkohtumisel nii ELi kui ka Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna kodanikuühiskonna sisuline kaasamine ja nendega konsulteerimine;
o
o o
99.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.