P10_TA(2025)0227Lihtsate maksureeglite ja maksusüsteemide erinevuse roll Euroopa konkurentsivõimesEuroopa Parlamendi 9. oktoobri 2025. aasta resolutsioon lihtsate maksureeglite ja maksusüsteemide erinevuse rolli kohta Euroopa konkurentsivõimes (2024/2118(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 4 ja artikleid 63–66, milles käsitletakse siseturu põhimõtteid ning kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumise põhimõtteid, ning artikleid 113, 114 ja 115,

–võttes arvesse nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta ELT L 157, 26.6.2003, lk 49, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/49/oj. (intresside ja litsentsitasude direktiiv),

–võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta ELT L 345, 29.12.2011, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/96/oj. (ema- ja tütarettevõtjate direktiiv),

–võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiivi (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme [15 %] tagamise kohta liidus ELT L 328, 22.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj., mille EL võttis vastu rahvusvahelise maksualase koordineerimise raames,

–võttes arvesse praeguseid arengusuundi, mis on seotud ELi kahesambalise lahendusega, mille eesmärk on kõrvaldada majanduse digitaliseerimisest tulenevaid maksuprobleeme,

–võttes arvesse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2015. aasta oktoobri lõpparuandeid OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti kohta,

–võttes arvesse 14. oktoobril 2020. aastal OECD/G20 kaasavas raamistikus vastu võetud aruandeid esimese ja teise samba kavade kohta ning OECD 12. oktoobri 2020. aasta majandusanalüüsi ja mõjuhinnangu „Tax Challenges Arising from Digitalisation – Economic Impact Assessment“ (Digitaliseerimisest tulenevate maksuprobleemide majandusliku mõju hindamine) tulemusi,

–võttes arvesse OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku 8. oktoobri 2021. aasta avaldust „Two-Pillar Solution to address the Tax Challenges Arising from the Digitalisation of the Economy“ (Kahesambaline lahendus majanduse digitaliseerimisest tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks),

–võttes arvesse OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku 20. detsembri 2021. aasta teise samba näidisreegleid ülemaailmse madalaima maksustamistaseme (15 %) riigisiseseks rakendamiseks,

–võttes arvesse Ameerika Ühendriikide 16. augusti 2022. aasta seadust 117‑169, mida tuntakse inflatsiooni aeglustamise seadusena,

–võttes arvesse G20 Rio de Janeiro tippkohtumisel osalenud riigijuhtide 19. novembri 2024. aasta deklaratsiooni ja G20 Rio de Janeiro tippkohtumisel osalenud ministrite 25. juuli 2024. aasta deklaratsiooni rahvusvahelise maksukoostöö kohta,

–võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 24. detsembri 2024. aasta resolutsiooni 79/235 kaasava ja tulemusliku rahvusvahelise maksukoostöö edendamise kohta ÜROs,

–võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2020. aasta teatist „Õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat“ (COM(2020)0312),

–võttes arvesse komisjoni 18. mai 2021. aasta teatist „Äriühingute maksustamine 21. sajandil“ (COM(2021)0251),

–võttes arvesse komisjoni 22. detsembri 2021. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv hargmaiste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta Euroopa Liidus (COM(2021)0823) ning Euroopa Parlamendi 19. mai 2022. aasta seisukohta selle ettepaneku kohta ELT C 479, 16.12.2022, lk 89.,

–võttes arvesse komisjoni 2022. aasta jaanuari uuringut „Tax compliance costs for SMEs: An update and a complement – final report“ (VKEde maksukohustuste täitmise kulud: ajakohastamine ja lisa – lõpparuanne) Euroopa Komisjon: Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat, KPMG, VVA, Di Legge, A. jt, „Tax compliance costs for SMEs – An update and a complement – Final report“ (VKEde maksukohustuste täitmise kulud: ajakohastamine ja lisa – lõpparuanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2873/180570.,

–võttes arvesse komisjoni 11. mai 2022. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega sätestatakse eeskirjad laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks ette nähtud kompensatsiooni ja intresside mahaarvamise piiramise kohta äriühingu tulumaksu kohaldamisel (COM(2022)0216),

–võttes arvesse komisjoni 8. detsembri 2022. aasta ettepanekut, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu käibemaksureeglite osas (COM(2022)0701),

–võttes arvesse komisjoni 8. detsembri 2022. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 digiajastuks vajaliku käibemaksualase halduskoostöö korra osas (COM(2022)0703),

–võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2024. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses elektroonilise käibemaksust vabastamise tõendiga (COM(2024)0278),

–võttes arvesse nõukogu 5. novembri 2024. aasta kokkulepet õigusaktide paketi „Käibemaks digiajastul“ kohta,

–võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2024. aasta direktiivi (EL) 2025/50 ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta ELT L, 2025/50, 10.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2025/50/oj. (FASTER),

–võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2023. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äritegevuse kohta Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik (BEFIT) (COM(2023)0532),

–võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2023. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteem ning muudetakse direktiivi 2011/16/EL (COM(2023)0528),

–võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2023. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv siirdehindade kohta (COM(2023)0529),

–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. ja 18. aprilli 2024. aasta järeldusi uue Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe kohta,

–võttes arvesse nõukogu 24. mai 2024. aasta järeldusi „Ühtne turg kõigi hüvanguks“,

–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. novembri 2024. aasta Budapesti deklaratsiooni uue Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe kohta,

–võttes arvesse nõukogu 11. märtsi 2025. aasta järeldusi maksunduse valdkonna korrastamist ja lihtsustamist käsitleva tegevuskava kohta, mis toetab ELi konkurentsivõimet,

–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2025. aasta järeldusi konkurentsivõime kohta, milles keskendutakse lihtsustamisele ning regulatiivse ja halduskoormuse vähendamisele,

–võttes arvesse oma 16. veebruari 2022. aasta resolutsiooni kuuenda käibemaksudirektiivi rakendamise kohta: mis on veel puudu ELi käibemaksulõhe ületamiseks? ELT C 342, 6.9.2022, lk 88.,

–võttes arvesse oma 7. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni kahjulikke maksutavasid käsitleva ELi poliitika reformimise (sh käitumisjuhendi töörühma reformimise) kohta ELT C 132, 24.3.2022, lk 167.,

–võttes arvesse oma 15. veebruari 2022. aasta resolutsiooni riikide maksureformide mõju kohta ELi majandusele ELT C 342, 6.9.2022, lk 14.,

–võttes arvesse oma 10. märtsi 2022. aasta resolutsiooni üleeuroopalise kinnipeetava maksu raamistiku kohta ELT C 347, 9.9.2022, lk 172., milles nõutakse kinnipeetavate maksude standarditud raamistikku,

–võttes arvesse oma 4. oktoobri 2022. aasta resolutsiooni uute tehnoloogiate mõju kohta maksustamisele: krüpto- ja plokiahela tehnoloogia ELT C 132, 14.4.2023, lk 15.,

–võttes arvesse oma 10. märtsi 2022. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile õiglase ja lihtsama maksustamise kohta, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat (EP järelmeetmed komisjoni juulis avaldatud tegevuskavale ja 25 algatusele käibemaksu, äritegevuse ja üksikisiku maksustamise valdkonnas) ELT C 347, 9.9.2022, lk 211.,

–võttes arvesse oma 4. mai 2022. aasta resolutsiooni Euroopa tuleviku konverentsi järelduste järelmeetmete kohta ELT C 465, 6.12.2022, lk 109.,

–võttes arvesse komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 19. aprilli 2022. aasta uuringut „Local taxes on economic activity in municipalities in EU Member States“ (ELi liikmesriikide omavalitsusüksustes majandustegevuselt kogutavad kohalikud maksud),

–võttes arvesse oma 15. juuni 2023. aasta resolutsiooni Pandora dokumentidest ja muudest paljastustest saadud õppetundide kohta ELT C, C/2024/492, 23.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/492/oj., milles nõutakse ka aruandluse ja teabevahetuse parandamist,

–võttes arvesse oma 12. detsembri 2023. aasta resolutsiooni äriühingute maksustamise normide edasise reformimise kohta ELT C, C/2024/4165, 2.8.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4165/oj.,

–võttes arvesse Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemusi käsitlevat 9. mai 2022. aasta aruannet Euroopa Liidu Nõukogu: nõukogu peasekretariaat, Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemuste aruanne, mai 2022, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2860/637445.,

–võttes arvesse Enrico Letta 2024. aasta aprilli aruannet „Much more than a market“ (Midagi palju enamat kui lihtsalt turg) Letta, E., „Much more than a market – Speed, security, solidarity – Empowering the Single Market to deliver a sustainable future and prosperity for all EU Citizens“ (Midagi palju enamat kui lihtsalt turg – kiirus, turvalisus, solidaarsus – siseturu jõustamine kõigile ELi kodanikele kestliku tuleviku ja jõukuse tagamiseks), aprill 2024.,

–võttes arvesse Mario Draghi 9. septembri 2024. aasta aruannet „The future of European competitiveness“ (Euroopa konkurentsivõime tulevik) Draghi, M., „The future of European competitiveness“ (Euroopa konkurentsivõime tulevik), 9. september 2024.,

–võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A10-0155/2025),

A.arvestades, et tulemuslik, õiglane ja tõhus maksupoliitika on pikaajalise kestliku majanduskasvu ja kaasava ühiskonna edendamiseks väga tähtis;

B.arvestades, et ELi liikmesriigid kogusid 2023. aastal 6 712 miljardit eurot makse (sh kohustuslikud tegelikud sotsiaalmaksed), mida on 4,7 % rohkem kui 2022. aastal Euroopa Komisjon, „Data on Taxation Trends“ (Maksustamissuundumusi käsitlevad andmed), viimati ajakohastatud 10. märtsil 2025.;

C.arvestades, et ELis valitseb suur investeeringute puudujääk; arvestades, et kestliku majanduskasvu tagamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ning ELi rohe- ja digipöörde eesmärkide saavutamiseks tuleb see puudujääk tingimata kõrvaldada;

D.arvestades, et 2023. aastal oli maksukoormus (st üldise maksutulu osa SKPst) ELis 39,0 % SKPst, mis on 2022. aastaga võrreldes küll veidi madalam Samas., kuid endiselt väga kõrge määr;

E.arvestades, et hinnangute kohaselt jääb kogu maailmas saamata ligikaudu 500 miljardit eurot maksutulu, millest hinnanguliselt 100 miljardit eurot jääb saamata ELis; arvestades, et osa maksutulust mõjutavad maksunormide rikkumised ja agressiivse maksuplaneerimise strateegiad; arvestades, et laekumata tulu tõttu jääb liikmesriikidel saamata tähtis avaliku sektori tulu;

F.arvestades, et 2023. aastal oli käibemaksutulu suhe SKPsse 7,1 % ELi SKPst ja 18,3 % valitsemissektori kogutulust Samas.;

G.arvestades, et komisjoni andmetel Euroopa Komisjon: maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, Sotsiaal- ja Majandusuuringute Keskus (CASE), Oxford Economics, Syntesia, Bonch-Osmolovskiy, M. jt., „VAT gap in the EU – 2024 report“ (Käibemaksu alalaekumine ELis – 2024. aasta aruanne), Poniatowski, G. (toimetaja), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024, https://data.europa.eu/doi/10.2778/2476549. oli käibemaksu alalaekumine ainuüksi ELis 2022. aastal 89,3 miljardit eurot, mis moodustab prognoositud käibemaksutulust ligikaudu 7 %; arvestades, et hinnangute kohaselt on veerand käibemaksu alalaekumisest otseselt seotud kuritegeliku käibemaksupettusega Euroopa Komisjon, „Questions and Answers: AT Gap 2022 report“ (Küsimused ja vastused käibemaksu alalaekumist käsitleva 2022. aasta aruande kohta), Euroopa Komisjoni veebisait, 8. detsember 2022, https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_22_7519.;

H.arvestades, et liikmesriigid erinevad üksteisest selle poolest, kui palju nad maksudest sõltuvad, millised maksud maksutulu kogumiseks on kehtestatud ja kuidas nad on viimase kümne aasta jooksul oma maksusüsteemi muutnud Euroopa Komisjon: maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, „Annual report on taxation 2024 – Review of taxation policies in the European Union“ (Aastaaruanne maksustamise kohta 2024 – Euroopa Liidu maksupoliitika läbivaatamine), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024, https://data.europa.eu/doi/10.2778/10846.;

I.arvestades, et maksukohustuse täitmisega seotud kulud tekitavad äriühingutele täiendava finantskoormuse, mis lisandub maksukohustusele endale ning mille tõttu tuleb kulutada aega ja ressursse, mida muidu saaks kasutada muudeks investeerimisvõimalusteks;

J.arvestades, et hinnangute kohaselt on maksukohustuse täitmisega seotud kogukulud 27 ELi liikmesriigis ja Ühendkuningriigis hinnanguliselt kokku 204 miljardit eurot, mis moodustab ELi ja Ühendkuningriigi SKP kogusummast 1,3 %; arvestades, et suurima osa (87 %) neist kuludest kannavad mikroettevõtjad ning 10 % väikeettevõtjad, mis tähendab, et väiksemate ettevõtjate halduskoormus on liiga suur Euroopa Komisjon: Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat, KPMG, VVA, Di Legge, A. jt, „Tax compliance costs for SMEs – An update and a complement – Final report“ (VKEde maksukohustuste täitmise kulud: ajakohastamine ja lisa – lõpparuanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2873/180570.;

K.arvestades, et liikmesriigid peavad toime tulema suurte probleemide ja ülesannetega, mis võivad mõjutada nende maksutulu ja maksusüsteemi, nagu ulatuslikud demograafilised muutused, kliimamuutused, digiüleminek ja automatiseerimine;

L.arvestades, et aluslepingute kohaselt kuulub maksustamine eelkõige liikmesriikide pädevusse;

M.arvestades, et kuna viimastel aastakümnetel on üldise suundumusena valitsenud globaliseerumine ja digiüleminek ning üha rohkem kapitali liigub ühest riigist teise, on igal riigil eraldi oma maksupoliitika tulemuslikkust tagada paratamatult järjest raskem;

N.arvestades, et komisjoni 2022. aasta uuringu kohaselt vastasid ettevõtjate iga-aastaste maksukohustuste täitmisega seotud kulud 2019. aastal ELi 28 liikmesriigis keskmiselt 1,9 %-le ettevõtjate käibest; arvestades, et eri maksude hulgas pidasid ettevõtjad koormavaimaks käibemaksu ja äriühingu tulumaksu tasumise kohustuse täitmist;

O.arvestades, et Mario Draghi põhjalikus aruandes ELi majandusliku olukorra kohta hoiatatakse ELi tootlikkuse ja konkurentsivõime vähenemise eest ning märgitakse, et ilma otsustavate meetmeteta ootab ELi ees aeglane ja vaevarikas langus, rõhutades ühtlasi, et vaja on kooskõlastatud poliitikat, sealhulgas näiteks tarbetute tõkete kõrvaldamist ja maksudega seotud bürokraatlike takistuste vähendamist;

P.arvestades, et maksupoliitika killustatus ja liigne keerukus tekitavad ettevõtjatele ja kodanikele ühtsel turul mitmesuguseid takistusi, nagu õiguskindlusetus, bürokraatia, topeltmaksustamise oht ja raskused maksutagastuse taotlemisel; arvestades, et sellised takistused pärsivad ühtsel turul piiriülest majandustegevust ja tekitavad maksuhalduritele riske, nagu topeltmaksuvabastus ja maksuarbitraaži võimalused; arvestades, et Mario Draghi põhjalikus aruandes rõhutatakse ka, et tuleb kaotada kõik maksutõkked, mis takistavad ELis piiriülest investeerimist, et vähendada kapitalituru killustatust, ning rõhutatakse, et ELi kodanikel peaks olema võimalik teha investeeringuid teistes liikmesriikides ilma keeruliste maksumenetlusteta, mis tegelikkuses tähendab topeltmaksustamist;

Q.arvestades, et Enrico Letta aruande kohaselt on maksusüsteemide killustatus ELi ettevõtjate ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks endiselt suur takistus ning et töötajate, kaupade ja teenuste vaba liikumise hõlbustamiseks ning majanduskasvu ja erainvesteeringute toetamiseks on kõige rohkem vaja paremat kooskõlla viimist, mis tagatakse ELi maksuraamistikuga seoses tehtava koostöö kaudu Enrico Letta „Much more than a market – Speed, security, solidarity – Empowering the Single Market to deliver a sustainable future and prosperity for all EU Citizens“ (Midagi palju enamat kui lihtsalt turg – kiirus, turvalisus, solidaarsus – siseturu jõustamine kõigile ELi kodanikele kestliku tuleviku ja jõukuse tagamiseks), aprill 2024, lk 91, 111.; arvestades, et kindel ja õiglane maksustamine on peamine, mille abil teenida tulu, mida on vaja kõigis ELi piirkondades üldhuviteenustesse investeerimiseks ja nende säilitamiseks;

Maksud ja ettevõtluskeskkond

1.toonitab, et lihtsad ja prognoositavad maksureeglid peaksid aitama maksumaksjatel makse tasuda ning valitsustel tulusid hallata ja koguda; rõhutab, et tuleb kujundada nõuete täitmist soodustav ja ettevõtlust toetav EL, kus tootmissektorid saavad konkureerida ja jõudsalt areneda ning töötajad saavad teenida õiglast palka, toetades samal ajal kaksiküleminekut; rõhutab, et liiga keerulised maksureeglid võivad investeeringuid pärssida, kuid märgib samas, et maksupoliitika kujundamisel tuleks vältida majandustegevuses osalejate otsustusprotsessi moonutamist;

2.on väga mures selle pärast, et EList USAsse imporditavatele kaupadele tollimaksu kehtestamist põhjendades seati avaldustes, mille USA presidenti tegi 2. aprillil 2025. aastal ELi liikmesriikides kehtiva käibemaksu kohta, muu hulgas ohtu ELi maksusuveräänsus; rõhutab, et kaubandussõjad on ettevõtjatele kahjulikud, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid piiraksid kaubanduses tekkinud ebastabiilsust ja konsulteeriksid Euroopa Liidu sidusrühmadega, kui nad tollimaksule vastumeetmete võtmiseks otsuseid teevad;

3.rõhutab, et nagu on märgitud Mario Draghi aruandes, on liikmesriigiti erinevad maksureeglid tõelise ühtse turuni jõudmisel suureks takistuseks; tunnistab, et ELi maksuraamistik peab tingimata vastama subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele ning tagama koostöö, mille eesmärk on vähendada kulusid, mis ettevõtjatel nõuete täitmise tõttu tekivad; rõhutab, et liikmesriikidel on õigus kohandada oma maksusüsteeme oma riigi vajadustele, järgides samal ajal ühiseid standardeid ning koordineerides jõupingutusi maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemiseks, tagades õigeaegse teabevahetuse ja edendades võrdseid võimalusi; on veendunud, et selle saavutamiseks on eelkõige vaja leida tasakaal riikide pädevuste austamise ja reeglite ühtse tõlgendamise tagamise vahel;

4.rõhutab, et lisaks ühtlustamispüüdlustele on võimalik palju ära teha maksukohustuse täitmise lihtsustamisel ja siseturul haldustakistuste kõrvaldamisel, kasutades selleks ühiseid rakendusvahendeid, näiteks standardvormid andmete kogumiseks ja aruandluseks, komisjoni suunised ning dialoog ja parimate tavade vahetamine liikmesriikide vahel;

5.märgib, et ELi äriühingud, eelkõige VKEd, on peamised, kes kogu Euroopas majanduskasvu veavad ja töökohti loovad; tuletab meelde, et VKEd peavad toime tulema suurte maksuprobleemidega, mis on tingitud keerulistest maksureeglitest ja erinevatest maksusüsteemidest, mis tekitavad suure halduskoormuse ja suuri nõuete täitmisega seotud kulusid (nõuete täitmisega seotud kulud moodustavad makstavatest maksudest VKEde puhul hinnanguliselt ligikaudu 30 %, kuid suurettevõtjate puhul vaid ligikaudu 2 %), takistades nende kasvu ja innovatsiooni; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks nii praeguste kui ka edaspidi esitatavate ettepanekute puhul, milline on nende mõju VKEdele, ning uuriks tihedas koostöös riiklike maksuhalduritega lahendusi, mis lihtsustavad maksumenetlusi ja vähendavad nõuete täitmisega seotud kulusid; kutsub lisaks komisjoni üles hindama, miks ei ole direktiiviettepanekut, millega kehtestatakse VKEde peakontori maksustamise süsteem, nõukogus hoogsalt menetlema hakatud, ning nõuab selles valdkonnas konkreetseid edusamme ja teostatavaid lahendusi; nõuab, et VKEdele ja idufirmadele töötataks välja terviklik ja kasutusmugav töövahend, mis sisaldaks käibemaksu, äriühingu tulumaksu, palgaga seotud ja muid kohustusi puudutavaid suuniseid, vorme ja automaatseid maksudeklaratsioonide esitamise võimalusi, mis oleksid vabalt kättesaadavad ja mida korrapäraselt ajakohastataks;

6.võtab teadmiseks Mario Draghi aruande sektoripõhiste maksustamisettepanekute kohta, eelkõige soovitused selle kohta, kuidas vähendada elektritarbimise kulu nii, et see ei kahjustaks ELi konkurentsivõimet, takistaks investeeringute tegemist, kahjustaks töökohtade loomist ega vähendaks ettevõtjates usaldust; peab sellega seoses kiiduväärseks mitteametlikke arutelusid, mida ELi rahandusministrid pidasid 2025. aasta jaanuaris kõrgete energiahindade ja selle teema prioriteediks seadmise üle; võtab arvesse käimasolevat tööd energia maksustamise direktiivi Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/96/oj). läbivaatamisel, rõhutades kliimaeesmärkide tähtsust, praegust majanduslikku olukorda, kõrgeid energiahindu ja ühenduvusvajadusi;

Konkurentsivõime ja majanduskasv

7.rõhutab, et konkurentsivõime on lai mõiste, mille all mõistetakse sellist tootlikkust, mille puhul on võimalik soodustada kestlikku majanduskasvu ning suurendada niimoodi kõigi sissetulekut ja heaolu; rõhutab, et konkurentsivõimeline majandus ei tähenda mitte ainult sellist majandust, mis on ettevõtjasõbralik, vaid ka majandust, milles on tagatud kõrge tööhõive ja igakülgne sotsiaalne heaolu, innovatsioonisuutlikkus, piisavad haridusvõimalused ja -taristu ning tugevad institutsioonid ja õigusriigi standardid; märgib, et tõhus ja tulemuslik maksustamine, sealhulgas meetmed kahjuliku maksukonkurentsi ja madalaimate maksumäärade suunas toimuva võidujooksu piiramiseks, on äärmiselt oluline, et koguda avaliku sektori vahendeid, mida on vaja kestlikeks avaliku ja erasektori investeeringuteks, mis suurendavad ELi konkurentsivõimet, sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust ning majanduskasvu;

8.tunneb heameelt Euroopa Ülemkogu järelduste üle uue Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe kohta; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et maksuvaldkond on Euroopa konkurentsivõime parandamise lahendustest välja jäetud; nõuab ELis paremat maksualast koostööd, vähendades killustatust ja keerukust, edendades samal ajal liikmesriikide vahel suuremat koostööd ja usaldust, sest seda on vaja Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõime suurendamiseks;

9.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles leppima kokku kooskõlastatud viisis, kuidas valitsemissektori maksukulude läbipaistvust suurendada, tagamaks, et nii saavutatakse kulutõhusal viisil soovitud poliitilised eesmärgid kooskõlas ELi ühiste eesmärkide ja prioriteetidega, ei avaldata ootamatut ega negatiivset mõju siseturule ega looda võimalusi maksudest kõrvalehoidmiseks ja agressiivseks maksuplaneerimiseks;

10.tunneb heameelt Euroopa Ülemkogu järelduste üle maksundusvaldkonna korrastamise ja lihtsustamise kohta; rõhutab, et tulevastes ELi maksustamisalastes algatustes tuleks esmajärjekorras keskenduda haldustoimingute lihtsustamisele, kattuvate maksureeglite kaotamisele (kui see on asjakohane), maksureeglite selguse suurendamisele ja kohaldamise ühtlustamisele ning selliste kindlakstehtud erinevuste ja ebatõhusate lahenduste kõrvaldamisele, mis võivad mõjutada ühtse turu toimimist; rõhutab, et komisjon peaks hõlbustama ja julgustama liikmesriikide ja riiklike maksuhaldurite vahel tihedamat koostööd, et otseseid ja kaudseid maksualaseid õigusakte oleks võimalik kooskõlalisemalt tõlgendada;

11.võtab teadmiseks komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2022. aasta uuringu, milles jõuti järeldusele, et kohaliku majandustegevuse suhtes kohaldatavatest maksudest kohalikesse eelarvetesse laekuv tulu võib innustada omavalitsusi kohalikul tasandil tegutsema ja kohalikku majandustegevust edendama; kutsub sellega seoses komisjoni üles sellist uurimistööd tõhustama ja osalema liikmesriikidega vastastikku korraldatavatel õppeüritustel, et julgustada omavalitsusi oma ettevõtjate eest hoolitsema, mille tulemusel tekivad kogu ELis majanduskasvu suurendamiseks senikasutamata võimalused;

12.rõhutab, et igati läbimõeldud ja põhjendatud maksusoodustused, mis on majanduslikult mõttekad ja sotsiaal-majanduslikult kasulikud, võivad toetada majandustegevust, mis edendab avalikke eesmärke, sealhulgas äärepoolseid ja muul viisil geograafiliselt ebasoodsas olukorras olevaid ELi piirkondi; märgib, et maksusoodustused ei peaks mitte ainult vastama aluslepingutele ja eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga seotud piirangutele, vaid need ei tohiks ühtlasi põhjustada siseturu killustumist, ning nõuab selliseid vahendeid, mille abil tagada maksusoodustustealane dialoog, läbipaistvus ja liikmesriikide vahel toimuv koordineerimine; väljendab heameelt selle üle, et komisjon kavatseb anda maksusoodustuste kohta välja mittesiduvad suunised, ning nõuab OECD teise samba maksusoodustusi käsitlevate reeglite rakendamise mõju kohta lisauuringut ning soovituste andmist, et tagada teise samba raamistikus nende tulemuslikkus; rõhutab, et oluline on tagada, et maksusoodustused oleksid ELi riigiabiraamistikuga kooskõlas; tuletab meelde ELi kliimamuutustega seotud kohustusi ja Euroopa Parlamendi jätkuvat toetust nendele eesmärkidele ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kooskõlastaksid jõupingutusi ja kaaluksid keskkonnahoidlike investeeringute maksusoodustuste võimalikku kasu;

13.tuletab meelde, et mitmed maksuvaldkonna seadusandlikud algatused on toppama jäänud; rõhutab sellega seoses, et ELi ettevõtjatele tuleb tagada õiguskindlus ja prognoositavus; võtab teadmiseks komisjoni selgitused selle kohta, millised algatused tuleb maksuvaldkonnas tagasi võtta;

Maksude lihtsustamine ja digitaliseerimine

14.tuletab meelde, et komisjoni prioriteet on tagada kõigis poliitikavaldkondades, sealhulgas oma pädevuse piires maksuvaldkonnas, äritegevuseks vajalik lihtsustamine, et vähendada aruandlusnõudeid vähemalt 25 % (ja VKEde puhul vähemalt 35 %); kutsub sellega seoses komisjoni üles koostama tihedas ja pidevas dialoogis liikmesriikidega kõigi uute maksualaste seadusandlike ettepanekute mõju kohta eelhinnangu ning tegema praeguste meetmete puhul konkurentsivõime kontrolli, et kvantifitseerida halduskoormuse eeldatav vähenemine ja tagada, et uued reeglid on kooskõlas ELi majanduskasvu- ning rohe- ja digipöörde-eesmärkidega;

15.nõuab tungivalt, et komisjon teeks kindlaks kõik topeltaruandluse juhtumid ja kõrvaldaks need ning looks maksuhaldurite vahel andmete tõhusaks jagamiseks süsteemi, mille tulemusel vabastataks maksumaksjad topeltaruandluse kohustusest; märgib, et sellega seoses võiks kasu olla lihtsatest muudatustest, näiteks kui muuta direktiivi (EL) 2021/2101 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/2101, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt (ELT L 429, 1.12.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2021/2101/oj). avaliku riikidepõhise aruandluse kohta, et tagada ELi normide samaväärsus globaalse aruandlusalgatuse maksualase aruandluse standardiga 207; kutsub komisjoni üles hindama, millist kasu samaväärseks tunnistamine võiks anda;

16.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühtlustama kaitsetööstuse maksukohustusi, laiendades ja lihtsustades ELi ühiste kaitsealgatuste raames hangete käibemaksuvabastuste tegemist;

17.nõuab ELi maksuandmekeskuse loomist, et lihtsustada maksuteabe automaatset vahetamist ja vähendada halduskoormust; julgustab komisjoni ja liikmesriike toetuma olemasolevatele vahenditele, nagu käibemaksuteabe vahetamise süsteem (VIES) ning aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteem (EMCS), ning kontrollima nende kohaldamisala laiendamise võimalust teistele valdkondadele, nagu otsene maksustamine; rõhutab, et selline keskus peaks võimaldama maksustamise kontrolliprotsessi seisukohast olulise teabe ühist analüüsimist piiriüleste juhtumite korral, vältima dubleerimist ja toimima kogu ELi hõlmava maksuhaldurite ühtse juurdepääsupunktina;

18.rõhutab e-arvete keskset rolli läbipaistvuse suurendamisel, halduskoormuse vähendamisel ning esitatud andmete praktilise ja tõhusa kasutamise võimaldamisel;

19.tuletab meelde, et usaldusväärse aruandluse puudumise korral ei oleks maksuhalduritel põhiteavet, mis on vajalik maksustamisega seotud kuritarvituste avastamiseks, uurimiseks ja ennetamiseks; rõhutab, et juurdepääs õigeaegsetele ja täielikele maksuandmetele on oluline, et kaitsta maksusüsteemide õiglust ja avaliku sektori tulusid;

20.tunnistab, et aruandlusnõuete täitmisega seotud kulude põhjendamiseks on vaja maksuameteid, mis on hästi varustatud ja tegutsevad tulemuslikult ning mille töötajad on saanud piisava koolituse ja digitaristu on ajakohane; rõhutab vajadust investeerida maksuhaldurite suutlikkusse, et tagada kehtestatud aruandluskohustuste täielik täitmine;

21.tuletab meelde, et lihtsad, stabiilsed ja prognoositavad maksustamisreeglid on konkurentsivõimelise majanduse toimimiseks hädavajalikud ning aitavad luua töökohti ja majanduskasvu; kutsub komisjoni üles esitama soovitusi lihtsustatud ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi loomiseks, et vähendada ettevõtjate ja kodanike halduskoormust, kui seda peetakse asjakohaseks, ühtlustades näiteks kõigis liikmesriikides ja maksusoodustuste valdkonnas maksukohustuslasena registreerimise numbri kasutamist; võtab teadmiseks, et peamised lahendused halduskoormuse vähendamiseks, eriti VKEde puhul, seisnevad maksukindluses ning tagastamismenetluste ja mahaarvamiste lihtsustamises;

22.tõstab esile maksunduse valdkonna üldise lihtsustamise tähtsust; rõhutab vajadust suurendada jaeinvestorite osalust kapitaliturgudel, lihtsustades hoiuste ja investeerimiskontode maksudeklaratsioonide menetlusi, eriti kui nende kontodega kaasnevad maksusoodustused; võtab lisaks teadmiseks komisjoni ettevõtjate maksukuulekusalast koostööd käsitlevad katseprojektid, mille eesmärk on vähendada auditeid ja lihtsustada neid ettevõtjaid puudutavate vaidluste lahendamist, kes rangeid nõuetele vastavuse standardeid täidavad;

23.rõhutab digitaliseerimise, eelkõige tehisintellekti potentsiaali ettevõtjate, eelkõige VKEde halduskoormuse ja nõuete täitmisega seotud kulude vähendamise ning käibemaksupettuste avastamise toetamise vahendina, kasutades samal ajal kvaliteedikontrolli valdkonnas ka edaspidi inimtööjõudu ja välistades diskrimineerimisohu; märgib, et digiteerimine võib muuta ka avaliku maksuhaldusvalkonna toimimise tõhusamaks tingimusel, et on tagatud läbipaistvus ja piisav järelevalve automatiseeritud maksuotsuste tegemise üle; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid digiteerimist ja maksuhaldusvaldkonna lihtsustamist, tõhustades samal ajal koostööd, koordineerimist ning parimate tavade ja oskusteabe vahetamist riiklike ametiasutuste vahel ja komisjoni vahendusel;

24.rõhutab, et liikmesriigid peaksid eraldama piisavalt töötajaid ja rahalisi vahendeid mis tahes uute maksualaste õigusaktide rakendamiseks ja maksuametite moderniseerimiseks, eelkõige investeerides töötajatesse, koolitusse ning integreeritud ja koostalitlusvõimelistesse IT-süsteemidesse ja konsultatsioonidesse erasektoriga; kutsub komisjoni üles suurendama oma toetust programmi „Fiscalis“ kaudu ja kaaluma sihtotstarbelise ELi rahastamisprogrammi loomist, et selliseid investeeringuid veelgi rohkem toetada;

25.kutsub komisjoni üles oma pädevuste ulatuses ning tihedas ja pidevas dialoogis liikmesriikidega hindama ja lihtsustama kehtivat käibemaksuraamistikku, vähendama nii ettevõtjate kui ka ühenduse organisatsioonide halduskoormust, suurendama konkurentsivõimet ning vähendama eeldatava tulu ja tegelikult kogutud summa vahelist lõhet (käibemaksulõhe); kordab oma nõudmist lihtsustatud ja ajakohastatud käibemaksusüsteemi järele, mis sisaldaks piiranguid maksuvabastustele ja mittestandardsetele määradele, mille eesmärk on toetada ausat konkurentsi, vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ja parandada nõuete vabatahtlikku järgimist; võtab teadmiseks paketi „Käibemaks digiajastul“ ning kutsub komisjoni üles andma selgeid ja järjepidevaid suuniseid, et toetada direktiivi (EL) 2025/516 Nõukogu 11. märtsi 2025. aasta direktiiv (EL) 2025/516, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu käibemaksunormide osas (ELT L, 2025/516, 25.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2025/516/oj). sujuvat rakendamist, eelkõige seoses ELi digitaalse aruandluse nõudega; rõhutab, et käibemaksukohustuse täitmise lõhe on liikmesriigiti väga erinev, ning väljendab heameelt paketi „Käibemaks digiajastul“ kui läbipaistvuse suurendamise ja pettuste vähendamise vahendi üle; nõuab tungivalt ühtset rakendamist riiklikul tasandil, et tagada sidusus ning käibemaksu ühe akna süsteemi mudeli tõhusus ja kasutajasõbralikkus, eelkõige VKEde jaoks; nõuab täiendavaid reforme, et hõlbustada väikeettevõtjate käibemaksu elektroonilist registreerimist ja suurendada digitaalse käibemaksu kogumist; kutsub komisjoni üles tuginema ettevõtjate ja tarbijate vahelise piiriülese e-kaubanduse käibemaksu ühe akna süsteemile ja seda laiendama, et vähendada halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid;

26.märgib, et viimasel kümnendil on ostukäitumine märkimisväärselt muutunud, kusjuures e-kaubandus kasvas COVID-19 pandeemia ajal järsult ja see protsess jätkub ka praegu; tunnistab, et internetiostud peaksid elektroonilise kontrolljälje tõttu aitama käibemaksu nõuetele vastavust suurendada, kuid komisjoni aruandes 2024. aasta käibemaksulõhe kohta rõhutatakse, et see seos ei ole internetimüügi keerukuse tõttu nii selge; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks, kas käibemaksuõigustik täidab oma eesmärki, arvestades e-kaubanduse suurenevat populaarsust;

27.nõuab nõukogu direktiivi 2008/9/EÜ Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiv 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohu stuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis (ELT L 44, 20.2.2008, lk 23, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/9/oj). parandamist; rõhutab, et oluline on kaaluda käibemaksu piiriülese tagastamise integreerimist ühtse kontaktpunkti mudelisse, et veelgi lihtsustada piiriülese kaubandusega tegelevate ettevõtjate käibemaksukohustuse täitmist, tagades samal ajal kooskõla kehtivate käibemaksukohustustega kõigis liikmesriikides;

28.nõuab põhimõistete järjepidevat kohaldamist ja mõistete ühtlustamist, et muuta käibemaksusüsteem tulemuslikumaks, sealhulgas näiteks „paigaldatud ja kokkupandud kaupade“ ühtse tõlgenduse järgimist, nagu on sätestatud käibemaksudirektiivi Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/112/oj). artiklis 36, ning püsiva tegevuskoha ja püsivate või muude tegevuskohtade määratluste järjepidevat järgimist;

29.rõhutab vajadust kestlikuma ja õiglasema käibemaksusüsteemi järele, kontrollides lisaks võimalust, kuidas saaks käibemaksumäärade abil kestlikkuse eesmärgid saavutada; soovitab komisjonil hinnata, kas käibemaksu saab kaotada kaupadelt, mida tarnitakse tasuta sotsiaal- ja keskkonnakasu eesmärgil;

30.märgib, et kuigi vähendatud käibemaksumääradel on õiguspärane eesmärk toetada liikmesriikide ulatuslikke sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke, sealhulgas vähekaitstud ühiskonnaliikmete ja laste toetamist, suurendab nende laiem kohaldamine õiguslikku ebakindlust ja maksusüsteemi keerukust; rõhutab, et kuigi vähendatud käibemaksumääradega võivad tarbijate jaoks kaasneda madalamad hinnad, sõltub see ka muudest teguritest; on seetõttu seisukohal, et lihtsustamis eesmärgil on kasulik korrapäraselt läbi vaadata ja hinnata, missugused vähendatud käibemaksumäärad on liikmesriikide kavandatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks endiselt vajalikud ja tulemuslikud;

31.kordab Euroopa Parlamendi seisukohta kavandatava VKEde peakontori maksusüsteemi, kavandatava unshell-direktiivi ja kavandatud laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamise kompensatsiooni (DEBRA) kohta;

32.rõhutab, et erinevate riiklike maksusüsteemide koostoime keerukus ja erinevused võivad luua ebavõrdsed tingimused ja avaldada siseturu toimimisele negatiivset mõju; rõhutab, et see võib pärssida piiriüleseid investeeringuid, millel võib olla eriti ebasoodne mõju VKEdele ja täielikult kodumaistele ettevõtetele, kellel puuduvad vahendid keerulistes maksuplaneerimise skeemides osalemiseks ja kes seisavad seetõttu silmitsi ebaõiglase konkurentsiga, mis ei soodusta kasvu;

33.võtab teadmiseks töö seoses algatusega „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik (BEFIT)“; tuletab meelde, et komisjon järgis BEFITi ettepanekut tehes eesmärki vähendada maksunormide keerukust ja piiriüleselt tegutsevate ELi ettevõtjate nõuete täitmisega seotud kulusid; võtab teadmiseks selle ettepaneku võimalused vähendada killustatust ja luua ettevõtjatele siseturul võrdsed tingimused; rõhutab, et kõik ELi algatused peavad looma nii õiguslikus kui ka majanduslikus mõttes lisaväärtust, ning nõuab tulemuslikku ja tasakaalustatud lähenemisviisi, millest saaksid kasu kõik liikmesriigid, mida järgides austataks subsidiaarsuse põhimõtet ja mis oleks kooskõlas OECD teise samba reeglite rakendamisega;

OECD esimene ja teine sammas ning rahvusvaheline maksustamine

34.kordab ELi suurt pühendumust OECD/G20 II samba kõikehõlmava raamistiku lähenemisviisi ellu viimisele, võttes samal ajal arvesse praegust olukorda seoses II samba reeglite, sealhulgas hiljutist USA presidendi 20. jaanuari 2025. aasta täidesaatvat korraldust, milles kinnitatakse, et OECD ülemaailmsel maksukokkuleppel ei ole Ameerika Ühendriikides õigusjõudu ega -mõju; nõuab tungivalt, et komisjon seaks esikohale tegevuse, mis aitaks seda kokkulepet säilitada ja kaitsta, et vältida kahjuliku maksukonkurentsi tagasitulekut avaliku sektori tulude ja ELi huvide arvelt; nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti erandolukorra kavadest ning võtaks kiireid ja sihipäraseid meetmeid, et tagada teist sammast käsitleva direktiivi Nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj). usaldusväärsus ja mõjusus, kaitsta ELi huve ja hoida ära survemeetmete rakendamine; osutab võimalusele, et teise samba direktiivi rakendamist saaks administratiivselt lihtsamaks muuta;

35.rõhutab, et teine sammas peaks tagama hargmaiste ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme ELis; väljendab heameelt selle põhimõtte riigisisesesse õigusesse ülevõtmise üle; nõuab õigusselgust, võttes arvesse OECD teise samba reeglite ja nende rakendamise vahelisi erinevusi liikmesriikides, eelkõige seoses laevandustegevusega, et vältida vastuoluliste maksustamissüsteemide loomist, mis võib tekitada segadust; loodab, et haldussuuniste läbirääkimiste ja avaldamise protsess jõuab peagi lõpule ning et sellega antakse teise samba kohaldamisalasse kuuluvatele ettevõtetele vajalik kindlus; loodab, et kehtivate „safe harbour“-põhimõtete edasi arendamisega lihtsustatakse nõuete täitmist, näiteks mis puudutab alalise „safe harbour“-põhimõtet;

36.rõhutab Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) mõjusat rolli maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise tuvastamisel ja uurimisel ning rõhutab vajadust tulemusliku koostöö järele nende asutuste vahel ja riiklike maksuhalduritega;

37.võtab teadmiseks OECD 2023. aasta oktoobris avaldatud mitmepoolse konventsiooni, milles määrati kindlaks esimese samba A-summa rakendamise tehnilised normid, ning käimasolevad läbirääkimised; kutsub komisjoni üles hindama digiteenuste maksu võimalikku mõju;

Maksutõkked ühtsel turul

38.võtab teadmiseks Enrico Letta aruande ja viite vabatahtlikule 28. režiimile, mille eesmärk on meelitada ELi uuenduslikke idufirmasid ja neid siin hoida; märgib, et killustatud ELi maksumaastik tekitab ELi ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks, keerukaid olukordi, ebakindlust ja suuri nõuete täitmisega seotud kulusid, ning kutsub komisjoni üles kontrollima ja hindama 28. režiimi võimalikke eeliseid ja puudusi; rõhutab vajadust tegeleda piiriüleste investeeringute maksutõketega, et vähendada liigset sõltuvust laenuvahenditest ja suurendada võrdsust ettevõtluse rahastamisel; tuletab sellega seoses meelde Mario Draghi aruannet, milles rõhutatakse asjaolu, et ELi kodanikel peaks olema võimalik teha investeeringuid teistes liikmesriikides ilma keeruliste maksustamismenetlusteta, millega tegelikkuses kaasneb topeltmaksustamine; rõhutab, et nende põhimõtete järgimine on oluline selleks, et muuta EL konkurentsivõimeliseks ja innovatsioonipõhiseks investeerimiskeskuseks; rõhutab, et oluline on uurida võimalusi siirdehindade dokumenteerimise reeglite lihtsustamiseks ja standardimiseks kogu ELis, sealhulgas kehtivate künniste ja olulisuse kriteeriumide hoolikat ja tasakaalustatud hindamist, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide eripärasid, et vähendada tehingute nõuete täitmisega seotud kulusid, seadmata ohtu läbipaistvusstandardeid ning ilma et lihtsustataks agressiivset maksuplaneerimist ja maksudest kõrvalehoidmist;

39.peab kahetsusväärseks, et komisjoni konkurentsivõime kompassis puuduvad konkreetsed suunised piiriüleste investeeringute maksustamise tõkete kõrvaldamiseks; kutsub komisjoni üles viima läbi sihipäraseid uuringuid, milles hinnatakse sellise killustatuse majanduslikku ja konkurentsimõju, keskendudes kõige enam mõjutatud sektorite kindlakstegemisele ja konkreetsete meetmete ettepanekutele maksusüsteemide lihtsustamiseks ja liikmesriikidevahelise vastastikuse usalduse tugevdamiseks, eelkõige VKEde toetuseks;

40.väljendab heameelt kinnipeetavat maksu käsitleva FASTERi direktiivi Nõukogu 10. detsembri 2024. aasta direktiiv (EL) 2025/50 ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (ELT L, 2025/50, 10.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2025/50/oj). hiljutise jõustumise üle, mis on oluline esimene samm ELis piiriüleste maksumenetluste ajakohastamise ja ühtlustamise suunas; võtab teadmiseks Mario Draghi aruande soovitused ja tuletab meelde soovitusi, mille Euroopa Parlament esitas oma resolutsioonis kinnipeetava maksu raamistiku kohta Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2022. aasta resolutsioon üleeuroopalise kinnipeetava maksu raamistiku kohta (ELT C 347, 9.9.2022, lk 172).; raamistiku loomine on oluline, et vähendada keerukust, suurendada investorite õiguskindlust ja lõpetada soodsaima maksulepingu otsimise tava; juhib lisaks tähelepanu sellele, et maksupoliitika reform võib hõlbustada ka ELi kapitaliturgude edasist integratsiooni, pidades eelkõige silmas hoiuste ja investeeringute liidu algatust;

41.kutsub komisjoni üles uurima ühtse turu integratsiooni raskendavaid maksustamisel põhinevaid takistusi ja koostama tegevuskava nende kõrvaldamiseks;

42.nõuab maksumaksjate õiguste juhtpõhimõtete väljatöötamist, et selgitada välja alalised maksutõkked ühtsel turul ja soovitada kogu ELis järgitavaid parimaid tavasid, et muuta maksumaksjate kogemused positiivsemaks, tagades samal ajal, et sellised juhtpõhimõtted ei piiraks liikmesriikide võimalusi kehtestada kuritarvitamise vastaseid meetmeid, et tagada oma maksuseaduste nõuetekohane täitmine; võtab teadmiseks asjaolu, et komisjon ei tahtnud esitleda kavandatud teatist kodanike kui maksumaksjate õiguste kohta, mis kuulutati välja komisjoni 2021. aasta tegevuskavas;

43.väljendab heameelt komisjoni teatise üle hoiuste ja investeeringute liidu kohta ning eelkõige valmisoleku üle kaotada erinevused riikide maksumenetlustes, mis tekitavad halduskoormust ja takistusi piiriüleste investeeringute tegemiseks, ning toetada ühtlasi liikmesriikide sel eesmärgil võetud meetmeid;

44.märgib, et erinevused kapitalitulu maksustamisel võivad tekitada piiriüleste investorite jaoks keerulisi olukordi ja õiguslikku ebakindlust; rõhutab, et Mario Draghi põhjalikus aruandes tunnistatakse vajadust kaotada kõik maksustamistõkked, mis takistavad ELis piiriülest investeerimist, et vähendada kapitaliturgude killustatust; rõhutab, et majandusliku vastupanuvõime jaoks on oluline tasakaalustatum maksusüsteem, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama edasise koordineerimise ja lihtsustamise eeliseid selles valdkonnas, et edendada piiriüleseid investeeringuid;

Maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ning agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemine

45.tuletab meelde, et teise samba reeglite rakendamisel on oluline jälgida uusi kahjuliku maksukonkurentsi vorme, mis võivad edasi areneda;

46.kohustub õiglase Euroopa majanduse nimel nii ettevõtjate kui ka üksikisikute tasandil võitlema agressiivse maksuplaneerimise vastu, võttes arvesse VKEde ning väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondade spetsiifilist olukorda ja huve; tunnistab, et agressiivsel maksuplaneerimisel on tuludele suur mõju, sest see muudab majanduses osalejate jaoks tingimuste tasakaalu, kahjustab maksumoraali ja vähendab liikmesriikide maksubaasi; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid parandaksid liikmesriikidevahelist koostööd agressiivse maksuplaneerimise käsitlemisel, eelkõige tõhusama teabevahetuse, koordineeritud auditite ja parema täitmise tagamise kaudu; tuletab meelde oma resolutsioone maksualast teabevahetust käsitlevate ELi nõuete täitmise kohta Euroopa Parlamendi 16. septembri 2021. aasta resolutsioon maksualast teabevahetust käsitlevate ELi nõuete täitmise kohta – edusammud, õppetunnid ja ületamist ootavad takistused (ELT C 117, 11.3.2022, lk 120)., maksuparadiise käsitleva ELi nimekirja reformi kohta Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2021. aasta resolutsioon maksuparadiise käsitleva ELi nimekirja reformi kohta (ELT C 456, 10.11.2021, lk 177). ja kahjulikke maksutavasid käsitleva ELi poliitika reformimise kohta; rõhutab, et maksusüsteemide keerukuse suurendamine võib luua vastuolulisi stiimuleid agressiivseks maksuplaneerimiseks ja maksudest kõrvalehoidmiseks ja see võib olla läbipaistmatu; nõuab, et liikmesriigid ja komisjon järgiksid maksupettuste ja agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemisel riskipõhist ja asjakohast lähenemisviisi;

47.rõhutab, kui olulised on maksustamisalase halduskoostöö direktiivi Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/16/oj)., maksustamise vältimise vastase direktiivi Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1164/oj). ja pädevate asutuste mitmepoolse kokkuleppe kohased kasutusel olevad mehhanismid, mis on märkimisväärselt suurendanud läbipaistvust ja maksuhaldurite piiriülest koostööd, võimaldades reageerida tulemuslikumalt agressiivsele maksuplaneerimisele; rõhutab, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi ja maksustamise vältimise vastase direktiivi kohaselt suureneb maksuhaldurite ja maksumaksjate halduskoormus ja nõuete täitmisega seotud kulud, ning väljendab heameelt nende direktiivide läbivaatamise ja lihtsustamise üle, jättes samal ajal kehtima kehtestatud standardid;

48.rõhutab vajadust kõrvaldada maksustamise vältimise vastase direktiivi ja OECD teise samba lähenemisviisi vahelised ebakõlad, et tagada kogu ELis ühtsus ja õiguskindlus, sealhulgas kaaluda liikmesriikidele antud valikuvõimaluste ja erandite ühtlustamist; võtab teadmiseks komisjoni teadaande, et ta hindab maksustamise vältimise vastast direktiivi teise samba põhimõtteid arvesse võttes ja esitab teise samba kokkuleppe kohaselt 2025. aasta kolmandas kvartalis meetmete kohta põhjaliku aruande; kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele suuniseid maksustamise vältimise vastases direktiivis sätestatud üldise kuritarvitamise vastase reegli tõlgendamise kohta ning nõuab selle muutmist, et direktiivi rakendamist lihtsustada ja selle tulemuslikkust parandada;

49.märgib maksustamisalase halduskoostöö direktiivi rolli maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vähendamisel ning läbipaistvuse suurendamisel, juhtides samal ajal tähelepanu keerukusele ja halduskoormusele, mis tuleneb eelkõige kuuendast maksustamisalasest halduskoostöö direktiivist Nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (ELT L 139, 5.6.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/822/oj).; rõhutab kuuenda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi läbivaatamise vajadust ja kutsub komisjoni üles hindama selle direktiivi nõuete täitmisega seotud kulusid ning karmistama suuniseid, tõhustama riskianalüüsi ja arendama tehnoloogiat paremate andmete saamiseks, et tagada maksustamise läbipaistvuse tulemuslik edendamine ning vältida ebaproportsionaalseid kulusid ja halduskoormust; märgib, et niisuguse ümberhindamise käigus tuleks kaaluda VKEde kaitsmist tarbetute aruandluskohustuste eest ja anda rohkem selgitusi aruantavate piiriüleste skeemide võrdlusaluste kohta; soovitab hinnata seitsmenda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/514, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L 104, 25.3.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2021/514/oj). võimalikku läbivaatamist, et kaaluda, kas paketi „Käibemaks digiajastul“ raames on reaalajas aruandluse kasutuselevõtuga võimalik vähendada teabevahetuse mahtu;

50.märgib eelkõige vajadust kasutada läbivaatamisprotsessi, et lahendada praeguste kattuvate normide probleem ning ühtlustada ja lihtsustada ühiste normide ja käsitusviiside kohaldamist; juhib tähelepanu sellele, et mõistete ja käsitusviiside standardimine on väga oluline nõuete täitmise lihtsustamiseks, kuna erinevad siseriiklikud tõlgendused võivad põhjustada killustatust ja keerukust;

51.nõuab tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri ja Eurofisci vahel, et tugevdada luureteabe jagamist, koordineeritud täitmise tagamise alaseid pingutusi ja piiriüleseid uurimisi võitluses käibemaksupettuse ja muude maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vormide vastu; rõhutab vajadust nende asutuste vahelise sujuvama koostöö järele, et tagada ELi mõjusam ja ühtsem reageerimine piiriüleste maksupettuste juhtumitele, suurendades nende vastavaid volitusi ja eksperditeadmisi; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid hõlbustaksid seda koostööd, tõhustades andmevahetusmehhanisme, tagades piisavad vahendid ja tugevdades ühiseid uurimispüüdlusi; rõhutab, et piiriülese majandustegevuse hõlbustamiseks on vaja täiendavat liikmesriikide vahelist maksualast koordineerimist, et võidelda maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu; märgib, et EL peab tagama, et kõigi imporditud toodete suhtes kohaldatakse asjakohaseid tollimakse;

Piiriülene maksustamine ja tööjõu liikuvus

52.kutsub komisjoni üles esitama uuringu ja vajaduse korral meetmepaketi selle kohta, kuidas lihtsustada maksureegleid ja vähendada maksusüsteemide erinevust piiriüleste töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks, et suurendada konkurentsivõimet siseturu süvendamise ja kaitsta maksutulu võrdsete võimaluste loomise kaudu; märgib, et lahknevad riiklikud maksusüsteemid tekitavad suuri takistusi, halduskoormust, õiguskindlusetust ja topeltmaksustamist, takistades tööjõu liikuvust ja piiriülest ettevõtlust;

53.märgib, et üksikisikute piiriülene liikuvus suureneb enneolematu kiirusega ja nii ulatuslikul üleilmsel liikuvusel on oluline mõju ka maksusüsteemidele; rõhutab, et sellist liikuvust ja selle mõju maksusüsteemidele tuleb poliitikakujundamisel hoolikalt arvesse võtta, takistamata seejuures liikuvust ja tööhõivevõimaluste kasutamist ELis; märgib sellega seoses, et ettevõtluse edendamiseks kasutavad liikmesriigid maksusoodustusi eesmärgiga soodustada tööjõu liikuvust ja piiriülest ettevõtlust; rõhutab siiski, et liikmesriigid peavad vältima ka kahjulikke maksutavasid, mis meelitavad ligi üksikuid maksumaksjaid, ja konkurentsi moonutamist selgete piirangute ja kaitsemeetmete abil;

54.tunnistab kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ja teiste isikute suurenevat piiriülest liikuvust, mida ajendab liikumisvabadus ja mõne liikmesriigi maksusoodustusrežiim; rõhutab, et oluline on tagada, et siseturul oleks maksupoliitika jätkuvalt õiglane, läbipaistev ja kõikjal ELis kooskõlas avaliku sektori rahanduse jätkusuutlikkuse põhimõtetega; kordab oma nõudmist, et nõukogu vaataks läbi käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) volitused;

55.tuletab meelde, et maksumõjud tulenevad maksustatava kohaloleku või püsiva tegevuskohaga seotud ohtudest, kui piiriülesed töötajad osalevad näiteks ärireisidel või teevad kaugtööd; märgib, et liikmesriikide vahel kooskõlastatud kaugtöö „Safe harbour“-põhimõte võiks anda tööandjatele maksukindluse ja vähendada halduskoormust, lihtsustades üksikisiku maksustamist;

Maksustamine ja innovatsioon

56.rõhutab, et innovatsioon on majanduskasvu, ülemaailmse konkurentsivõime ja heaolu suurendamise peamine liikumapanev jõud ning et OECD andmetel on maksusoodustused laialdaselt kasutatav ja majanduslikult oluline innovatsiooni toetav poliitikavahend; on seisukohal, et valitsused peaksid tagama, et teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste kavad pakuksid kooskõlas Mario Draghi aruande ettepanekutega kulutustele vastavat tulu korrapärase hindamise ja sihipäraste stiimulite vastuvõtmise kaudu, mis soodustavad investeeringuid ja majanduskasvu ning suurendavad ülemaailmsel tasandil ELi konkurentsivõimet;

57.kutsub komisjoni üles viima kooskõlas Mario Draghi aruande ettepanekutega läbi lisauuringuid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eri liiki maksusoodustuste kulutõhususe kohta, et tugevdada ülemaailmsel tasandil ELi konkurentsivõimet, ning tagades, et need soodustused on püstitatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks hästi kavandatud, vähendamata maksutulusid ja suurendamata maksustamise vältimise ohtu; kutsub komisjoni üles kaaluma liikmesriikidega kooskõlastatud lähenemisviisi järgides ja ühistele kriteeriumidele toetudes erinevaid lahendusi ja mehhanisme idufirmade teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, sealhulgas ülekantavaid maksukrediite, et lihtsustada selliste meetmete kättesaadavust ja suurendada tulemuslikkust; kutsub komisjoni üles lisaks hindama selliste soodustuste piiriülest mõju teistes liikmesriikides, sealhulgas maksustamise vältimise ohtu; rõhutab vajadust maksusoodustuste, sealhulgas maksuvähenduste, krediitide, kiirendatud amortisatsiooni ja suuremahulise mahaarvamise ulatuslikuma kättesaadavuse järele; nõuab sellega seoses, et komisjon esitaks soovitusi ja integreeriks nõuetekohaselt maksusoodustused, mis on vajaduse korral konkreetselt seotud teadus- ja arendustegevusega, suurendamata ELis majanduslikku asümmeetriat; rõhutab, et mõistlik oleks innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuseks ette nähtud soodustused viia kohandatud investeerimisstiimulitega kooskõlla; nõuab suuremat koostööd ja usaldust liikmesriikide vahel ning samal ajal võrdsete võimaluste edendamist e-kaubanduse, digiteenuste ja muude kiiresti arenevate sektorite jaoks;

58.rõhutab, et oluline on tagada, et maksusoodustused oleksid kehtiva ELi riigiabi raamistikuga täielikult kooskõlas; rõhutab ELi riigiabi raamistiku väärtust siseturul ausa konkurentsi säilitamisel ning õiguskindluse ja võrdsete tingimuste tagamisel kõigile liikmesriikidele;

o

o   o

59.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.