1.rõhutab vajadust uue õigusraamistiku aluspõhimõtteid sisaldava tulevikukindla mudeli järele, milles võetakse arvesse esilekerkivaid poliitilisi prioriteete ja 2022. aasta hindamise tulemusi, eelkõige kestlikkust, digitaliseerimist ja tõhustatud turujärelevalvet; rõhutab, et läbivaatamine peaks tooma kasu nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele;

2.rõhutab vajadust uue õigusraamistiku järele, mis on kooskõlas üldiste eesmärkidega suurendada õiguskindlust ja läbipaistvust nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks ning tugevdada ELi konkurentsivõimet ja jõustamist ühtlustatud vastavusmenetluste abil, alandamata seejuures ohutus- ja kvaliteedistandardeid; rõhutab, et lihtsustamine on vajalik tarbetu halduskoormuse vähendamiseks, kahjustamata kokkulepitud poliitilisi eesmärke ja nõrgendamata tarbijakaitset;

3.nõuab läbivaatamist, et tagada kooskõla tooteid käsitlevate ELi õigusaktidega, sealhulgas üldise tooteohutuse määruse, tootevastutuse direktiivi, kestlike toodete ökodisaini määruse, tehisintellekti käsitleva määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj). ja digiteenuste määrusega, et tagada ohutute ja nõuetele vastavate toodete vaba liikumine siseturul; kutsub komisjoni üles vaatama läbi ettevõtjate rollid ja kohustused ning otsusest nr 768/2008/EÜ tulenevad konkreetsed kohustused ja neid asjakohasel juhul ajakohastama, et suurendada õiguskindlust, tugevdada tarbijakaitset ja tagada, et ELi ettevõtjad saavad tegutseda siseturul kolmandate riikide ettevõtjatega võrdsetel alustel;

4.juhib tähelepanu asjaolule, et sageli ei suuda ELis toodete nõuetekohasuse eest vastutav isik, kes tegutseb ELi-väliste kauplejate nimel, tarbijatele õiguskaitset või hüvitist pakkuda, eriti kui tegemist on volitatud esindajaga; tunnistab ühtlasi, et puuduvad ühtlustatud nõuded, mis tagaksid selle, et need osalejad saavad oma kohustusi täita; nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks liidu turule lastud toodete eest vastutavat isikut käsitlevate sätete mõjususe põhjalikku hindamist, tuginedes ühtlasi turujärelevalve määruse artiklit 4 käsitleva vahearuande tulemustele; palub komisjonil kaaluda võimalust kehtestada ELi-välistele kauplejatele kohustus määrata ELis vastutav isik, kes kannab suuremat õiguslikku ja rahalist vastutust, et tarbijad ei jääks õiguskaitseta, tagades seejuures võrdsed tingimused ELi ja kolmandate riikide ettevõtjatele; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon kehtestaks vastutavatele isikutele tegevusnõuded, mis võivad hõlmata aspekte, mis on seotud nende majandusliku maksevõime ja suutlikkusega oma ülesandeid tulemuslikult täita;

5.rõhutab, et uus õigusraamistik peab arenema, et toetada ringmajanduse ja digitaliseerimise nõuete integreerimist, nagu rõhutati uue õigusraamistiku toimivuskontrollis ja hindamisel; märgib, et see hõlmab selle tagamist, et vastavushindamistes käsitletakse mõjusalt probleeme, mis tulenevad kiiresti arenevast tehnoloogiast, nagu tark- ja riistvarauuendused, toodete ühendatus ja tehisintellekt, mis võivad pärast turule laskmist muuta toote põhiomadusi, toetades samal ajal konkurentsivõimet ja lihtsustatud vastavusmenetlusi;

6.kutsub komisjoni üles tagama uue õigusraamistiku nõuetekohane kohaldamine, mis on kooskõlas kehtivate liidu õigusaktidega, sealhulgas sätetega, millega tugevdatakse tarbijakaitset seoses tehisintellekti kasutamise ja automatiseeritud otsuste tegemisega; tuletab sellega seoses meelde isikuandmete kaitse üldmääruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj). ja tehisintellekti käsitleva määruse kehtivaid sätteid, mille kohaselt tuleb tarbijaid selgelt teavitada, kui otsused tehakse tehisintellekti või automatiseeritud andmetöötluse abil, eelkõige juhul, kui tegemist on isikuandmetega, ning et sellistel juhtudel peaks tarbijatel olema õigus taotleda inimsekkumist;

7.rõhutab turujärelevalve määruse tulemusliku ja järjepideva rakendamise tähtsust uue õigusraamistiku nurgakivina; rõhutab riiklike turujärelevalveasutuste olulist rolli ELi turule lastud toodete, sealhulgas internetis müüdavate toodete ohutuse ja nõuetele vastavuse tagamisel; nõuab nende tegevussuutlikkuse ja koordineerimise tugevdamist nii riigi kui ka ELi tasandil, eelkõige parema riskipõhise planeerimise ja ühismeetmete kaudu, ning kutsub komisjoni üles hindama vajadust ELi turujärelevalveasutuse järele; rõhutab vajadust tagada turujärelevalveasutustele piisavad vahendid ning parandada koostööd, vahetada tõhusamalt teavet ja kasutada digitaalseid vahendeid; julgustab komisjoni ja liikmesriike jätkama selliste koostöömehhanismide, nagu ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustiku toetamist ning tagama järjepidevad sektori- ja piiriülesed jõustamistavad, et tagada hästi toimiv turujärelevalvesüsteem, mis on äärmiselt oluline tarbijakaitse, ausa konkurentsi ja usalduse tagamiseks ühtsel turul;

8.märgib, et turujärelevalve määruse hindamine ei ole veel uue õigusraamistiku läbivaatamise osa, kuid see tuleks lõpule viia 2026. aasta detsembriks, esitades ühtlasi muutmisettepaneku; rõhutab, et turujärelevalve määrusel on keskne roll turujärelevalve tulemuslikkuse suurendamisel kogu ELis; teeb ettepaneku teha ka edaspidi turujärelevalve määruse kohaseid riskihindamisi, et teha kindlaks suure riskiga tooted ja jälgida ettevõtjate, eelkõige väljaspool ELi asuvate ettevõtjate varasemat nõuetele vastavust; kutsub komisjoni üles hindama riskipõhise hoiatussüsteemi kasutuselevõttu ettevõtjate puhul, kellel on varem olnud probleeme nõuetele vastavusega, et tugevdada turujärelevalvet; teeb ettepaneku võtta kasutusele ennetavam ja digitaalsem järelevalvemehhanism, mis usaldatakse liikmesriikide määratud riiklikele asutustele, et tagada tulemuslikum ja järjepidevam järelevalve; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on ajakohastada turujärelevalve määrust, et ühtlustada ja standardida turujärelevalveasutuste meetmeid ja teabevahetust ELis; soovitab töötada välja peamised tulemusnäitajad, et hinnata nõuetele vastavust süstemaatiliselt ja objektiivselt;

9.juhib tähelepanu horisontaalse ja koostalitlusvõimelise digitaalse tootepassi eelistele, mis võib anda juurdepääsu toote omadusi, nõuetele vastavust, tarneahelaid, energiatõhusust, üksikasjalikke kestlikkusnäitajaid käsitlevale ühtsele teabele ning olulistele andmetele toote koostise, vastupidavuse, parandatavuse, korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse, hoolduskulude ning varuosade hinna ja kättesaadavuse kohta; märgib, et digitaalsesse tootepassi lisatavas konkreetses teabes tuleb arvesse võtta tootekategooriat, seejuures on juurdepääsuõigused olenevalt osalejatest erinevad; digitaalset tootepassi peaksid kasutama tarbijad, ametiasutused ja ettevõtjad kogu väärtusahelas;

10.on seisukohal, et digitaalse tootepassiga tuleks asendada olemasolevad vastavusdeklaratsioonid, et ühtlustada vastavusnõudeid; väljendab sellega seoses heameelt uue mänguasjade ohutuse määruse üle, mis võimaldab ettevõtjatel vastavusdeklaratsioonide koostamise asemel täielikult tugineda digitaalsele tootepassile;

11.juhib tähelepanu digitaalse tootepassi väärtusele, tänu millele saavad tarbijad teha teadlikke valikuid, suurendades seeläbi tarbijate usaldust ja hõlbustades ringluspõhist tootevoogu; rõhutab selle potentsiaali toetada kestlikku tarbimist kooskõlas ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ning märgib, et see võib aidata kaasata tarbijaid kestlikku ühtse turu majandusse;

12.rõhutab, et horisontaalne digitaalne tootepass lihtsustaks märkimisväärselt turujärelevalve- ja tolliasutuste tööd, kuna see võimaldab vastavushindamisel tõhusalt kontrollida toote nõuetele vastavust käsitlevat olulist teavet; rõhutab, et turujärelevalveasutused peaksid tagama, et ettevõtjad esitavad alati nõutud andmed ning et need on tarbijatele, avaliku sektori asutustele, taastajatele ja parandajatele kooskõlas asjaomastes õigusaktides sätestatud tähtaegade, juurdepääsuõiguste ja muude asjakohaste sätetega alati kättesaadavad; rõhutab, et komisjon peaks pakkuma asjaomastele ettevõtjatele, eelkõige VKEdele kohandatud abi ja selgeid suuniseid ning tegema kättesaadavaks ühtlustatud menetlused ja suutlikkuse suurendamise vahendid, et hõlbustada digitaalse tootepassi rakendamist;

13.kutsub komisjoni üles koostama ambitsioonika strateegia digitaalse tootepassi ja olemasolevate andmebaaside, sealhulgas ELi kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“, turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi, Certexi ja tulevase ELi tolliandmekeskuse, ning tarbijakaitse määruse alusel välja töötatud mehhanismide koostalitlusvõime tagamiseks; on veendunud, et digitaalses tootepassis sisalduvad andmed peaksid olema masinloetavad ja nende süsteemide vahel kergesti ülekantavad, tagamaks, et tooted, mille üks turujärelevalve- või tolliasutus on tunnistanud ohtlikuks või nõuetele mittevastavaks, märgistatakse automaatselt kõigis andmebaasides;

14.kutsub komisjoni üles hindama horisontaalse nõudena kõigi liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste toodete digitaalse tootepassi uude õigusraamistikku järkjärgulise integreerimise teostatavust; märgib siiski, et digitaalse tootepassi väljatöötamine on alles algusjärgus ja nõuab järkjärgulist lähenemisviisi tagamaks, et ettevõtjatel on võimalus täita kohaldatavad nõuded, et saavutada täielik rakendamine;

15.tunnistab, et mitmed ettevõtted töötavad aktiivselt välja digitaalse tootepassi lahendusi, mis on kohandatud kasutatud toodetele, ning tehnoloogilised vahendid selliste toodete olelusringi jälgimiseks on juba olemas; kutsub komisjoni üles selliseid algatusi hindama ja kaaluma, kas pärast uute toodete digitaalse tootepassi täielikku rakendamist võiks selle järkjärguline kasutuselevõtt kasutatud toodete puhul aidata edendada ringmajanduse ärimudeleid, suurendada tarbijate kindlustunnet, toetada keskkonnaeesmärke ja järgida samal ajal ohutusstandardeid, võimaldades nii turujärelevalveasutustel kui ka tarbijatel hinnata kasutatud toodete õiguspärasust, kvaliteeti ja toimivust; rõhutab siiski kasutatud toodetega seotud konkreetseid tagajärgi, mille puhul müüja (sageli tarbija) suutlikkus digitaalset tootepassi korrektselt ajakohastada võib olla piiratud; märgib seetõttu, et ettevõtjate, muu hulgas taastajate, taastootjate ja kasutatud kaupade importijate jaoks võib algse teabe kättesaamine osutuda keeruliseks; palub komisjonil kaaluda digitaalset tootepassi ja selle nõudeid ringluspõhiste toodete kontekstis ning hinnata, kuidas need saaksid ringmajandust kõige paremini edendada;

16.on seisukohal, et digitaalset tootepassi tuleks rakendada viisil, mis toetab ettevõtjaid nende vastavuskohustuste lihtsustamisel, võimaldades esitada kohustuslikku teavet rohkem digitaalselt, vähendades paberkandjal teabele esitatavaid nõudeid ning pakkudes ühtset vahendit kõigi toodete nõuetele vastavuse ja teabega seotud nõuete täitmiseks; rõhutab siiski, et tarbijaohutuse tagamiseks hädavajalik teave tuleks esitada ka paberil, kuna kõigil inimestel ei ole vajalikku digikirjaoskust või tehnilisi vahendeid, et pääseda ligi nimetatud teabele;

17.juhib tähelepanu asjaolule, et CE-märgis on olnud kasulik, et võimaldada tootjatel tõendada toote vastavust, mida turujärelevalveasutused saavad seejärel hinnata; tunnistab vajadust suurendada tarbijate teadlikkust CE-märgisest ja riskidest, mis kaasnevad eksitava ohutus- või kvaliteedimärgisega; märgib, et vääritimõistmiste vältimiseks ja digitaalse tootepassi kaudu toimuva teabevoo ühtlustamiseks peaks komisjon hindama CE-märgise kohaldamise teostatavust eri tootekategooriate puhul, ja hindama, kas CE-märgis tuleks lisada tootele füüsilisel kujul või laadida see üles üksnes digitaalsesse tootepassi;

18.kutsub komisjoni üles kaaluma asjakohase CE-märgise teabe ühtlustamist digitaalse tootepassi kaudu, et suurendada läbipaistvust ja anda toote kohta põhjalikku teavet; on veendunud, et komisjon peaks suurendama jõupingutusi tagamaks, et digitaalse tootepassi andmekandjad (nt QR-koodid, vöötkoodid või RFIDid) sisaldaksid asjakohaseid ja proportsionaalseid tehnilisi turvameetmeid, mille eesmärk on märkimisväärselt vähendada iga tootekategooria võltsimisohtu, et tagada andmete autentsus ja terviklikkus, vältida loata dubleerimist ja tugevdada turujärelevalvemehhanisme, aidates seeläbi kaasa kestlikkusele ja paremale tarbijakaitsele;

19.kutsub komisjoni üles hindama ühtlustatud meetodite võimalikku kasutamist digitaalses tootepassis keskkonna, vastupidavuse ja tulemuslikkuse seisukohalt, et toetada kogu ELi hõlmavate jätkusuutlikkuse näitajate võimalikku kehtestamist, mis on kohandatud iga toote omadustele, integreerides ringluse seisukohast asjakohased parameetrid, nagu jälgitavus, ringlussevõetavus ja tulemuslikkus; rõhutab, et see indeks peaks olema digitaalses tootepassis otse ja kergesti kättesaadav, kasutades andmekandjat, näiteks tootele paigutatud QR-koodi, mis annab tarbijatele ligipääsu toodet puudutavale selgele, struktureeritud, standarditud ja kontrollitavale teabele, et suurendada tarbijate usaldust ja teadlikkust; on veendunud, et sellest saaksid kasu ka ELi äriühingud, kuna ühtlustatud meetodid soodustaksid nende enda jätkusuutlikkuse indeksite väljatöötamist ja alandaksid vastavuskulusid, ning suurem läbipaistvus võimaldaks neil konkureerida pigem kvaliteedi ja kestlikkuse kui hinna või mahu alusel;

20.rõhutab võimalust integreerida digitaalsed tootepassid jäätmehierarhia põhimõtetega viisil, mida saaks toetada asjakohaste näitajatega, et eelistada korduskasutamist ringlussevõtule; rõhutab vajadust tagada, et tootjad säilitavad tähtsamad tooteandmed pikema aja jooksul;

21.toetab uue õigusraamistiku vastavusse viimist laiemate ELi algatustega, millega edendatakse kestlikkust, parandatavust ja pikendatud kasutusajaga toodete kavandamist, nagu ökodisain, parandamisõigus, tarbijate võimestamine rohepöördel, standardimismäärus ja jäätmete raamdirektiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj)., julgustades seeläbi tarbijaid loobuma jätkusuutmatutest tarbimisharjumustest, tagades samal ajal, et uue õigusraamistiku läbivaatamine edendab digiüleminekut ja lihtsustatud menetlusi ning suurendab ELi ettevõtjate konkurentsivõimet;

22.kutsub komisjoni üles hindama, kas uude õigusraamistikku on võimalik integreerida laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et võtta vastu ühtlustatud raamistik, mis võiks hõlmata selliseid meetmeid nagu rahalised stiimulid ja parandusvautšerid; on veendunud, et komisjon peaks hindama, kas uues õigusraamistikus sisalduvate kohustuste selged määratlused ja piirid võimaldavad vältida kattumisi, ning tagama, et laiendatud tootjavastutuse sätted tugevdavad, mitte ei dubleeri valdkondlikke ja jäätmeid käsitlevaid õigusakte, tõhustavad konkurentsivõimet, ühtlustades vastavusnõudeid eelkõige väiksema keskkonnajalajäljega kohapeal toodetud kaupade puhul, suurendavad läbipaistvust ja tagavad siseturul ausa konkurentsi;

23.on kindlalt veendunud, et kvaliteetsete ja kauakestvate toodete arendamisel on ülimalt tähtis vastupidavus ning et uus õigusraamistik peaks kooskõlas kestlike toodete ökodisaini määrusega tagama, et tootjad teevad olenevalt tootekategooriast varuosad ja hooldusteenused kättesaadavaks pikema aja jooksul, tagades toodete funktsionaalsuse säilimise ja vähendades enneaegse äraviskamise sagedust;

24.kutsub lisaks komisjoni üles kehtestama uues õigusraamistikus ühtlustatud sätted toodete ringlussevõtu ja jäätmete nõuetekohase kõrvaldamise kohta nende olelusringi lõpus, võttes arvesse kestlike toodete ökodisaini määruses ja jäätmete raamdirektiivis sätestatud nõudeid; soovitab, et see võiks hõlmata tagasivõtusüsteeme ja sihtotstarbelisi toetusmeetmeid käsitlevaid sätteid, et edendada digiseadmete ja teiste toodete taastamist, korduskasutamist ja kestlikku haldamist;

25.väljendab muret kiirmoe ja ülikiire moe keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku mõju pärast ning nende tegeliku ja võimaliku mõju pärast tarbijakaitsele; rõhutab, et sellised tavad kahjustavad tooteid käsitlevate liidu õigusaktide järgimist ja võivad kahjustada ausat konkurentsi; märgib murega, et paljud turule lastud tooted ei vasta ELi kemikaali- ja ohutusnõuetele ning ettevõtjaid ei võeta piisavalt vastutusele; kutsub komisjoni üles hindama kiire ja ülikiire moe selgete ja ühtlustatud määratluste väljatöötamise teostatavust, et tegeleda nende ärimudelitega seotud konkreetsete riskidega, tagades kõigile turuosalistele võrdsed tingimused ja vältides õiguslikku killustatust siseturul; kutsub lisaks komisjoni üles hindama sätteid, mis tagaksid toimivate vahendite kättesaadavuse ülikiirmoe ja madala kvaliteediga toodete levikust tingitud probleemide lahendamiseks, sealhulgas tugevamad vastavushindamised ja tulemuslikumad jõustamisvahendid, et tagada tarbijakaitse kõrgeima tasemega siseturg, soodustades samal ajal uuenduslikke tooteid ja ideid ning vähendades vastutustundlikke ettevõtjaid ja nõuetele vastavaid tooteid mõjutavat tarbetut halduskoormust;

26.rõhutab eelkõige vajadust kehtestada taastootjate, taastajate, parandajate ja vajaduse korral muude esilekerkivate sotsiaalsete, majanduslike ja ringmajanduses osalejate ühtlustatud määratlused; märgib, et nende ühtsete määratluste puudumisel võidakse sellised osalejad ekslikult liigitada tootjateks või importijateks ning seega asjaomastele kategooriatele kehtivate kohustuste rikkujateks, mistõttu võidakse nende suhtes kohaldada sanktsioone; usub, et sellised määratlused peaksid olema proportsionaalsed ning et need suurendavad õiguskindlust ja läbipaistvust kõnealuste majandustegevuses osalejate õiguste ja kohustuste osas; märgib, et need määratlused peab ühtlustama kestlike toodete ökodisaini määruses sätestatud tegevuste määratlustega, et tagada kestlikkusnõuete ühetaoline kohaldamine;

27.rõhutab, et ühtsete määratluste kehtestamisel tuleks arvesse võtta konkreetseid kohustusi, mida ettevõtjad, sealhulgas taastajad, parandajad ja muud alustavad ettevõtjad suudavad mõistlikult täita, arvestades nende asjaomaste ärimudelite olemust ja piiranguid; on seisukohal, et suurem õigusselgus edendaks kasutatud kaupade turu arengut ja hõlbustaks üleminekut kestlikumale ja vastupidavamale tarbimismudelile, tuues erilist kasu VKEdele ja kohalikule majandustegevusele; rõhutab sellega seoses, kui olulised on parandamisõiguse raames kehtestatud normid, et muuta toodete parandamine tarbijate jaoks lihtsamaks ja atraktiivsemaks;

28.tunnistab, kui oluline on suurendada tarbijate usaldust kasutatud toodete vastu, ning nõuab taastajate ja parandajate jaoks kogu ELi hõlmava sertifitseerimismehhanismi loomist; on seisukohal, et selline mehhanism peaks põhinema ühistel meetoditel, mis tuleks välja töötada kohalikke eripärasid arvesse võttes, et hõlbustada kestlike ja konkurentsivõimeliste ärimudelite väljatöötamist, mis hoogustaksid ka kvaliteetsete töökohtade loomist ELis;

29.tunnistab, et uus õigusraamistik ei taga sõltumatutele taastajatele ligipääsu tehnilisele dokumentatsioonile ega vastavusdeklaratsioonidele; rõhutab, et puudulik ligipääs takistab seaduslikku ja turvalist toote taastamist, eelkõige keerukate toodete, näiteks elektroonika ja masinate puhul, kuna nende toodete puhul on vaja vastavuse tagamiseks juurdepääsu; on veendunud, et digitaalse tootepassiga saaks selle lünga täita, andes seadusliku parandamise ja taastamisega tegelevatele osalistele juurdepääsu asjakohasele vastavus- ja ohutusteabele, mida on vaja, et taastada toode seaduslikult nõuetele vastavasse seisundisse; on seisukohal, et selline juurdepääs peaks piirduma sellega, mis on vajalik ohutuse tagamiseks ja nende ülesannete täitmiseks, võttes samal ajal arvesse tundliku äriteabe kaitset;

30.rõhutab vajadust kehtestada mõiste „oluline muudatus“ selge ja ühtlustatud määratlus, mida saaks kasutada tooteid käsitlevate õigusaktide alusena, et eristada seda tavapärastest remondi- või hooldustoimingutest; usub, et standarditud hindamismenetlus olulise muudatuse kindlakstegemiseks suurendaks õiguskindlust ja toetaks kasutatud kaupadega tegelevaid ettevõtjaid; usub, et kehtestada tuleb korrapäraselt läbivaadatavad suunised, mis käsitlevad eelkõige elektrooniliste seadmete ühtseid taastamis- ja parandusprotsesse, näiteks ekraanide, akude või kaamerate asendamine, sealhulgas näidates ära ühilduvad komponendid, et kehtestada kohaldatavale õigusele vastavuse eeldamine, toetades sellega ringmajanduse mudelite arengut ning asjaomaste asutuste ja ettevõtjate tööd;

31.rõhutab, et taaskaubandusel, mis hõlmab taastajaid, parandajaid ja teisi alustavaid osalejaid, on märkimisväärne majanduslik potentsiaal ja need võivad olla elujõuliseks alternatiiviks jätkusuutmatutele tarbimismudelitele; kutsub komisjoni ja tarbijakaitseasutusi üles korraldama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid korduskasutamise ja taaskaubanduse alternatiivide eeliste kohta;

32.on veendunud, et harmoneeritud standardid on ühtse turu tähtis osa, toetades liidu õiguses sätestatud avaliku huvi eesmärkide saavutamist; rõhutab, et komisjon vastutab standardimistaotluste esitamise eest, et kaitsta tarbijate huve, tervist, ohutust, keskkonda ja andmete turvalisust ning edendada sotsiaalset kaasatust, toetada konkurentsivõimet, edendada innovatsiooni, vähendada tarbetut halduskoormust ja lihtsustada vastavusmenetlusi; märgib sellega seoses, et sellistele taotlustele peavad reageerima Euroopa standardiorganisatsioonid, eesmärgiga toetada ELi õigusaktides sätestatud üldist avalikku huvi ning aidata edendada liidu strateegilisi prioriteete, sealhulgas üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, suuremat ressursitõhusust ja ringmajanduse mudelite väljatöötamist;

33.väljendab heameelt asjaolu üle, et ühtse turu strateegias tunnistatakse, et ettevõtjad seisavad jätkuvalt silmitsi probleemidega, mis on tingitud õigeaegsete ja toimivate ühtlustatud standardite puudumisest või hilinenud kättesaadavusest, mis toob kaasa suuremad kulud, õiguskindlusetuse, konkurentsivõime vähenemise, nõrgenenud turujärelevalve ja uute tehnoloogiate aeglasema kasutuselevõtu; märgib, et sama on täheldatud ka kiiresti arenevates sektorites, nagu tehisintellekt; väljendab muret selle pärast, et kui uute õigusaktide kohaldamise ajal puuduvad piisavad ja kohaldatavad standardid, võib see põhjustada tõsiseid tagajärgi tootjatele, novaatorile ja ka tarbijatele, sest tootjad võivad oma tooted ise valede riskiklassifikatsioonide alusel sertifitseerida, mis õõnestab liidu õiguse eesmärke ning kahjustab tarbijate kaitset;

34.rõhutab, et ühtlustatud standardite hilinenud avaldamine Euroopa Liidu Teatajas on erinevate turuosaliste ja tarbijate jaoks jätkuvalt suur probleem ning piirab turujärelevalveasutuste võimet tagada vastavus; kutsub komisjoni üles kehtestama standardimistaotluste esitamiseks maksimaalsed tähtajad ja muutma standardimisprotsessi sujuvamaks;

35.rõhutab standardimise tähtsust kaupade vaba liikumise edendamisel, tõkete vähendamisel siseturul ning Euroopa ettevõtete konkurentsivõime suurendamisel, hõlbustades liidu õiguse järgimist; rõhutab sellega seoses kasu, mida toob pikaajaline avaliku ja erasektori partnerlus Euroopa institutsioonide ja Euroopa standardiorganisatsioonide vahel, mis on aidanud töötada välja tooteid, mis on ohutumad ja paremini kooskõlas digi- ja rohepöörde eesmärkidega, tagades samal ajal, et standardid on turupõhised ja seega töötatud välja vastavalt turuvajadustele ja innovatsioonile, kahjustamata seejuures tarbijaohutust;

36.rõhutab standardimise tähtsust Euroopa ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime jaoks; palub, et Euroopa Komisjon suurendaks jõupingutusi, et kooskõlastada ühine Euroopa lähenemisviis rahvusvahelistel standardimisfoorumitel võetavate seisukohtade osas kõigi rahvusvaheliste standarditega hõlmatud toodete puhul; on veendunud, et ühtne Euroopa lähenemisviis võib olla keskse tähtsusega, et parandada Euroopa standardimisalast koordineerimist ja kaasamist rahvusvahelisel tasandil sarnaselt meelestatud ülemaailmsete partneritega; rõhutab, et rahvusvaheliste standardite vastuvõtmist tuleks hõlbustada, kui need standardid on kooskõlas ELi poliitiliste eesmärkide ja strateegiliste huvidega, et avada Euroopa toodetele lisaturge, vältida tarbetut dubleerimist, edendada järjepidevust ülemaailmses regulatiivses keskkonnas ja hõlbustada rahvusvahelist kaubandust;

37.rõhutab, et uue õigusraamistiku läbivaatamine peaks suurendama standardimisprotsessi kaasavust, läbipaistvust ja tulemuslikkust nii väljatöötamise kui ka rakendamise etapis, muu hulgas seoses ELi rahaliste vahendite eraldamisega Euroopa standardiorganisatsioonidele; tuletab meelde, et tähtis on tagada märkimisväärne, pikaajaline ja stabiilne rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja VKEdele, et hõlbustada nende tulemuslikku osalemist standardimisprotsessis; on seisukohal, et uue õigusraamistiku läbivaatamine peaks toimuma paralleelselt standardimismääruse läbivaatamisega;

38.rõhutab, kui oluline on säilitada põhimõte, mille kohaselt vastavushindamismenetlused aitavad kontrollida toodete vastavust kohaldatavatele nõuetele, mis on sätestatud uue õigusraamistiku kohastes ELi ühtlustamisõigusaktides; usub, et sellised menetlused on olnud toote ohutuse, toimivuse ja usaldusväärsuse tagamisel edukad ning on lisaks aidanud ühtlustada siseturu reegleid; rõhutab siiski vajadust vaadata läbi olemasolevate vastavushindamismoodulite kord ja selgus, võttes arvesse jätkuvat õiguskindlusetust, ebajärjekindlat kohaldamist sektorite vahel ja tehnoloogia arengust tulenevaid riske, näiteks ühendatud toodete puhul; on veendunud, et nimetatud läbivaatamisel tuleks järgida põhimõtet, mille kohaselt määratakse nõutav vastavushindamismenetlus kindlaks tootega seotud riskitaseme põhjal; kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi nende probleemide lahendamiseks, sealhulgas parema turujärelevalvega, ajakohastatud standarditega ja sujuvamate menetlustega ettevõtjate, eriti VKEde jaoks, tagades sellega tulevikukindla süsteemi;

39.rõhutab, et teada antud asutused peavad toimima pädevalt, erapooletult ja sõltumatult; väljendab muret, et nende pädevuse hindamine on liikmesriigiti väga erinev, mis toob kaasa püsiva õigusliku ebakindluse ja erinevad tavad; peab kahetsusväärseks, et teatavatel juhtudel väljastavad teada antud asutused vastavussertifikaate ilma, et oleks piisavalt kontrollitud täielikku vastavust kõigile kohaldatavate ühtlustatud standardite asjakohastele klauslitele, mis võib tõsiselt kahjustada standardimissüsteemi usaldusväärsust ja takistada märkimisväärselt turujärelevalveasutuste tulemuslikku tööd; palub komisjonil kaaluda teada antud asutuste kohustusliku akrediteerimise võimalust, et tagada nende pädevus, erapooletus ja sõltumatus kõigis liikmesriikides; peab seda väga oluliseks, et vähendada tavade erinevusi ning suurendada õiguskindlust ja usaldust vastavushindamissüsteemi vastu;

40.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.