P10_TA(2025)0262Kliimaneutraalsuse saavutamise raamistikEuroopa Parlamendi 13. novembril 2025. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik (COM(2025)0524 – C10-0137/2025 – 2025/0524(COD))Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 60 lõike 4 neljandale lõigule tagasi vastutavale komisjonile institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A10‑0223/2025).(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)Komisjoni ettepanekMuudatusettepanekMuudatusettepanek 1Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 2

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11195 vastuvõtmisega sätestas liit oma õiguses siduva eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus, vähendades selleks ajaks netoheite nullini, ja eesmärgi saavutada pärast seda negatiivne heide, samuti kehtestati sellega liidu siduv 2030. aasta kliimaalane vahe-eesmärk ja nähti ette kehtestada kogu liitu hõlmav 2040. aasta kliimaalane vahe-eesmärk.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11195 vastuvõtmisega sätestas liit oma õiguses siduva eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus, vähendades selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheite nullini, ja eesmärgi saavutada pärast seda negatiivne heide. Selle määrusega kehtestati ka liidu siduv 2030. aasta kliimaalane vahe-eesmärk ja nõutakse kogu liitu hõlmava 2040. aasta kliimaalase vahe-eesmärgi kehtestamist.

__________________

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj).

Muudatusettepanek 2Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 3

(3)Võttes arvesse kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu teaduslikke nõuandeid ja tuginedes üksikasjalikule mõjuhinnangule, soovitas komisjon oma 6. veebruari 2024. aasta teatises „Meie tuleviku kindlustamine: Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“6 võtta 2040. aasta eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90 % võrreldes 1990. aasta tasemega;

(3)Võttes arvesse kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu (edaspidi „teadusnõukogu“) teaduslikke nõuandeid ja tuginedes üksikasjalikule mõjuhinnangule, soovitas komisjon oma 6. veebruari 2024. aasta teatises „Meie tuleviku kindlustamine: Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“6 võtta 2040. aasta eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90 % võrreldes 1990. aasta tasemega;

__________________

6 COM(2024) 63 final.

Muudatusettepanek 3Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 4

(4)Selleks et teha ettepanek liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta, kaalus komisjon parimaid kättesaadavaid ja uusimaid teaduslikke tõendeid, sealhulgas valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) ja teadusnõukogu viimaseid aruandeid; sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju, sealhulgas tegevusetuse maksumust; vajadus tagada kõigi jaoks aus ja sotsiaalselt õiglane üleminek; kulutasuvust ja majanduslikku tasuvust; liidu majanduse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest kõige enam ohustatud sektorite konkurentsivõimet; parimad kättesaadavad, kulutasuvad, ohutud ja skaleeritavad tehnoloogialahendused; energiatõhusust ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, energia taskukohasust ja varustuskindlust; õiglus ja solidaarsus liikmesriikides ja nende vahel; vajadus tagada keskkonnatõhusus ja edasiminek aja jooksul; vajadust pikaajaliselt säilitada, hallata ja kasvatada looduslikke neeldajaid ning kaitsta ja taastada elurikkust, sealhulgas merekeskkonnas; investeerimisvajadusi ja -võimalusi; rahvusvahelisi arengusuundi ja jõupingutusi, mis on tehtud Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) lõppeesmärgi saavutamiseks; olemasolevat teavet ajavahemikuks 2030–2050 prognoositud liidu indikatiivse kasvuhoonegaaside eelarve kohta.

(4)Selleks et teha ettepanek liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta, kaalus komisjon parimaid kättesaadavaid ja uusimaid teaduslikke tõendeid, sealhulgas valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) ja teadusnõukogu viimaseid aruandeid; sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju, sealhulgas tegevusetuse maksumust; vajadus tagada kõigi jaoks aus ja sotsiaalselt õiglane üleminek; kulutasuvust ja majanduslikku tasuvust; liidu majanduse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest kõige enam ohustatud sektorite konkurentsivõimet; parimad kättesaadavad, kulutasuvad, ohutud ja skaleeritavad tehnoloogialahendused; energiatõhusust, sealhulgas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, energia taskukohasust ja kõigi liikmesriikide varustuskindlust; õiglus ja solidaarsus liikmesriikides ja nende vahel; vajadus tagada keskkonnatõhusus ja edasiminek aja jooksul; vajadust pikaajaliselt säilitada, hallata ja kasvatada looduslikke neeldajaid ning kaitsta ja taastada elurikkust, sealhulgas merekeskkonnas; investeerimisvajadusi ja -võimalusi; rahvusvahelisi arengusuundi ja jõupingutusi, mis on tehtud Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) lõppeesmärgi saavutamiseks; olemasolevat teavet ajavahemikuks 2030–2050 prognoositud liidu indikatiivse kasvuhoonegaaside eelarve kohta.

Muudatusettepanek 4Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 5

(5)Selleks et saavutada 2040. aastaks seatud kliimaeesmärk, on muu hulgas ülioluline täielikult rakendada kokkulepitud 2030. aasta raamistik, tagada Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja parimatel kättesaadavatel, kulutasuvatel, ohututel ja skaleeritavatel tehnoloogialahendustel põhinevad arengusuunad, keskenduda senisest enam õiglasele üleminekule, mis ei jäta kedagi kõrvale, tagada võrdne konkurents rahvusvaheliste partneritega, muuta energiasüsteem CO2 heite vabaks, kasutades kõiki heiteta ja vähese CO2 heitega energialahendusi (sealhulgas taastuvad energiaallikad, tuumaenergia, energiatõhusus, energia salvestamine, CO2 kogumine ja säilitamine (CCS), CO2 kogumine ja utiliseerimine (CCU), süsiniku eemaldamine, maapõue- ja hüdroenergia ning kõik muud olemasolevad ja tulevased nullnetotehnoloogiad) ning pidada kõikide asjaomaste sektoritega strateegilist dialoogi 2030. aasta järgse raamistiku üle. EL loob puhta tööstuse kokkuleppega tingimused edukaks üleminekuks, keskendudes nii süsinikuheite vähendamisele kui ka tööstuse uuendamisele, mis muu hulgas hõlmab Euroopa tööstuse toetusmehhanisme, hõlpsama juurdepääsu tagamist avaliku ja erasektori rahastamisele, ülemaailmseid võrdseid võimalusi ning selgete eeltingimuste loomist puhta tehnoloogia kasutuselevõtuks ja laiendamiseks, et tugevdada tööstuse konkurentsivõimet ja innovatsiooni ELis.

(5)Selleks et saavutada 2040. aastaks seatud kliimaeesmärk, on muu hulgas ülioluline täielikult rakendada kokkulepitud 2030. aasta poliitikaraamistik, tagada Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja vastupanuvõime ning toetada nende tõhustamist ja tugevdamist, tagada kestlikud toidusüsteemid, samuti maakogukondade vastupanuvõime ja toiduga kindlustatus kestliku ja kindla Euroopa põllumajandussektori abil, tagada parimatel kättesaadavatel kulutasuvatel, ohututel ja skaleeritavatel tehnoloogialahendustel põhinevad arenguteed ning keskenduda mõjutatud piirkondi, sektoreid ning vähekaitstud leibkondi silmas pidades senisest enam õiglasele üleminekule, mis ei jäta kedagi kõrvale, näiteks andes kliimaneutraalsusele üleminekul toetust kliimameetmete sotsiaalfondist. Lisaks on oluline tagada aus konkurents rahvusvaheliste partneritega ja kasutada ebaausate kaubandustavade ärahoidmiseks ja nende vastu võitlemiseks tõhusalt kõiki ELi majanduspoliitilisi vahendeid, dekarboniseerida energiasüsteem tehnoloogiliselt neutraalse lähenemisviisi abil, mis hõlmab kõiki heiteta ja vähese CO2 heitega energialahendusi (sealhulgas taastuvad energiaallikad, tuumaenergia, energiatõhusus, energia salvestamine, CO2 kogumine ja säilitamine (CCS), CO2 kogumine ja utiliseerimine (CCU), süsiniku eemaldamine, maapõue- ja hüdroenergia, kestlik bioenergia ning kõik muud olemasolevad ja tulevased nullnetotehnoloogiad), vähendada sõltuvust impordist ja mitmekesistada ELi kriitilise toorme allikaid ning korraldada kõikide asjaomaste sektoritega, sealhulgas tööstuse ja transpordisektoriga, strateegiline dialoog 2030. aasta järgse raamistiku kohta.

Muudatusettepanek 5Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 5 a (uus)

(5a)Euroopa Ülemkogu märkis oma 23. oktoobri 2025. aasta järeldustes, et liidu konkurentsivõime ja vastupanuvõime tugevdamine ning rohepöörde edendamine on teineteist toetavad eesmärgid, mille poole tuleb püüelda korraga, ning kutsus üles kiiresti suurendama jõupingutusi, et tagada taskukohase ja puhta energiaga varustatus ning ehitada enne 2030. aastat üles tõeline energialiit, sealhulgas uue energialiidu rakkerühma kasutamise kaudu, ning samuti kiirendama tööd, mille eesmärk on alandada energiahindu ja toetada säästva energia tootmist siseturul liidus. Selleks et tagada kulutõhus, aus ja õiglane, pragmaatiline ja sotsiaalselt tasakaalustatud üleminek kliimaneutraalsusele, võttes arvesse riikide erinevaid olusid, on puhtale energiale ülemineku võimaldamisel võtmetähtsusega osa nii era- kui ka avaliku sektori investeeringutel, sealhulgas liidu rahastusel, näiteks toetades ja kiirendades uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu ja turustamist kõigis liikmesriikides ning toetades juurdepääsu tööstuse uuendamisele ja süsinikuheite vähendamisele, puhta tehnoloogia tootmisele ja energiasüsteemide ajakohastamisele ning pakkudes taskukohaseid lahendusi kogu majanduses ja kodanikele kogu liidus. Puhta tööstuse kokkuleppega luuakse tingimused edukaks üleminekuks, keskendudes nii süsinikuheite vähendamisele kui ka tööstuse uuendamisele, mis aitab suurendada nõudlust Euroopas valmistatud toodete järele, ning seatakse sisse Euroopa tööstuse toetusmehhanismid, sealhulgas tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu ja uus lihtsustatud riigiabi raamistik.

Muudatusettepanek 6Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 5 a a (uus)

(5aa)Lisaks sellele tuletas Euroopa Ülemkogu oma 23. oktoobri 2025. aasta järeldustes meelde ka pakilist vajadust suurendada ühiseid jõupingutusi, et tagada Euroopa tööstuse uuendamine ja ajakohastamine ning süsinikuheite vähendamine tehnoloogiliselt neutraalsel viisil. Ülemkogu rõhutas sellega seoses, et erilist tähelepanu tuleks pöörata traditsioonilistele tööstusharudele, eelkõige auto-, laevandus- ja lennundustööstusele ning ka energiamahukatele tööstusharudele, nagu terase-, metalli-, keemia-, tsemendi-, klaasi- ja keraamikatööstus ning tselluloosi- ja paberitööstus, et need jääksid maailmaturul ja keerulises geopoliitilises olukorras vastupidavaks ja konkurentsivõimeliseks. Sellega seoses tervitas ülemkogu komisjoni hiljutist ettepanekut kaitsta Euroopa terasesektorit üleilmse liigse tootmisvõimsuse ebaõiglase mõju eest. Ülemkogu tervitas ka komisjoni kavatsust jätkata tööd sõiduautode ja kaubikute suhtes CO2 heite norme kehtestavas määruses ette nähtud läbivaatamisega ning kutsus üles seda ettepanekut kiiresti esitama, võttes arvesse tehnoloogilist neutraalsust ja Euroopa sisendit. Sellega seoses väljendas Euroopa Ülemkogu heameelt ka komisjoni presidendi hiljutise kirja üle, mis käsitleb kliimat ja konkurentsivõimet.

Muudatusettepanek 7Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 5 b (uus)

(5b)Puhta tööstuse kokkuleppes käsitletakse ka hõlpsamat juurdepääsu avaliku ja erasektori rahastamisele, integreeritud ja ühendatud liidu energiaturgu energiajulgeoleku tagamiseks, ringmajanduse edendamist, ülemaailmseid võrdseid võimalusi, sealhulgas süsiniku piirimeetme (SPIM) tõhusa rakendamise ja tootmisahela järgmise etapi kaupadele laiendamise kaudu, kõrvalehoidmisvastaste meetmete kehtestamist ja meetmeid ekspordi kasvuhoonegaaside heite ülekandumise probleemi lahendamiseks ning selgete eeltingimuste loomist, näiteks ühtlustatud loamenetlust ning puhta tehnoloogia kasutuselevõttu ja laiendamist, et tugevdada liidu konkurentsieelist ja tööstuse konkurentsivõimet, samuti innovatsiooni ELis, võttes arvesse keerulist geopoliitilist keskkonda.

Muudatusettepanek 8Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 7

(7)Esikohale tuleks seada kasvuhoonegaaside heite liidusisene vähendamine ja täiendada seda suurema sidumisega, sealhulgas nii looduslike kui ka tehnoloogiliste lahenduste abil. 2030. aasta järgse poliitikapaketi väljatöötamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta koguheite vähendamise panust võrreldes loodusliku ja tehnoloogilise sidumisega. Süsiniku looduspõhise eemaldamise osas tuleks arvesse võtta selliseid näitajaid nagu metsa vanuseline struktuur, orgaaniliste muldade osakaal, looduslik varieeruvus ja määramatus, mis on tingitud kliimamuutuste mõjust, looduslikest häiringutest ja metoodika muutumisest. Looduslikul ja tööstuslikul sidumisel on järgmistel aastakümnetel liidu majanduses üha suurem roll, arvestades vajadust saavutada hiljemalt 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heite ja sidumise tasakaal ning pärast seda negatiivne heide. Komisjonil on kavas töötada välja stiimulid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ7 2026. aastal toimuva läbivaatamise kontekstis, et kaasata ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi „ELi HKS“) liidusisene süsiniku püsiv eemaldamine, et kompenseerida raskesti vähendatav jääkheide. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoril on kestlikus ja ringluspõhises biomajanduses keskne roll ning potentsiaal tuua pikaajalist kliima- ja keskkonnakasu, mis aitab kaasa puhtale energiale üleminekule ELi majanduses ja vähendab fossiilsete materjalide asendamise kaudu nendest sõltumist.

__________________

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/87/oj).

Muudatusettepanek 9Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 7 a (uus)

(7a)Kuigi mõningaid toetavaid poliitikameetmeid on juba rakendatud ja nende mõju on ka näha, ei saa seda veel öelda kõikide meetmete kohta. Komisjon peaks jätkuvalt tugevdama algatusi, mis käsitlevad tugiraamistikku, ja seadma eesmärgiks kiirendada nende vastuvõtmist, et tagada Euroopa tööstuse ja kodanike toetamiseks vajalikud tingimused kogu ülemineku jooksul, järgides seejuures täielikult liidu õigust.

Muudatusettepanek 10Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 8

(8)Liit on kehtestanud õigusraamistiku 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks. Õigusaktid, millega seda eesmärki ellu viiakse, on muu hulgas direktiiv 2003/87/EÜ, millega loodi ELi HKS, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/8428, millega kehtestati liikmesriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid 2030. aastaks, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/8419, millega seati süsiniku netosidumise eesmärgid maakasutussektorile. Komisjon peaks hindama, kuidas tuleks asjakohaseid liidu õigusakte muuta, et saavutada 2040. aasta kliimaeesmärk. Komisjon peaks tulevase struktuuri kavandamisel koostama üksikasjalikud mõjuhinnangud, milles vaadeldakse muudatuste mõju konkurentsivõimele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning kaaluma vajalike meetmete võtmist, sealhulgas vajaduse korral seadusandlike ettepanekute tegemist. Selleks et hõlbustada 2040. aasta eesmärgi saavutamist, peaks komisjon asjakohaselt kaaluma mitut elementi, sealhulgas võimalust kasutada piiratud hulgal Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohaseid kvaliteetseid rahvusvahelisi ühikuid, et panustada 2040. aasta eesmärgi saavutamisse ajavahemiku 2030–2040 teises pooles kooskõlas Pariisi kokkuleppe arvestuseeskirjadega; liidusisese püsiva eemaldamise (biogeense CO2 kogumine ja säilitamine (BioCCS) ning CO2 kogumine otse atmosfäärist ja selle säilitamine (DACCS)) rolli ELi HKSis; eri sektorite tegevuse paindlikumat korraldamist. Sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõju hindamiseks tuleks tulevase struktuuri puhul lähtuda usaldusväärsetest mõjuhinnangutest. Lisaks peaks tulevane struktuur soodustama lähenemist, võttes samal ajal arvesse õiglust ja liikmesriikide, sealhulgas saarte ja äärepoolsemate piirkondade eripärasid.

(8)Liit on kehtestanud õigusraamistiku 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks. Õigusaktid, millega seda eesmärki ellu viiakse, on muu hulgas direktiiv 2003/87/EÜ, millega loodi ELi HKS, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/8428, millega kehtestati liikmesriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid 2030. aastaks, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/8419, millega seati süsiniku netosidumise eesmärgid maakasutussektorile. Selleks et tagada sujuv üleminek ELi HKS2-le, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30k lõike 2 punktide a–e kohaldamine ühe aasta võrra edasi lükata. Komisjon peaks hindama, kuidas tuleks asjakohaseid liidu õigusakte muuta, et saavutada 2040. aasta kliimaeesmärk, võttes seejuures arvesse vähenevat looduslikku neeldumist. Komisjon peaks 2030. aasta järgse raamistiku kavandamisel koostama üksikasjalikud mõjuhinnangud, võttes arvesse lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade analüüsi, geopoliitilist keskkonda (sealhulgas vajadust tagada liidu ja selle liikmesriikide suutlikkus kiiresti suurendada ja tugevdada oma kaitsevõimet, käsitledes võimalikku koormust ja säilitades samal ajal tööstuse süsinikuheite vähendamise stiimulid), mõju konkurentsivõimele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning energiamahukatele tööstusharudele ning mõju energiakuludele ja investeerimisvajadustele kõigis liikmesriikides, ning kaaluma vajalike meetmete võtmist, sealhulgas asjakohasel juhul seadusandlike ettepanekute tegemist.

__________________

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/842/oj).

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/841/oj).

Muudatusettepanek 11Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 8 a (uus)

(8a)Selleks et hõlbustada 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamist, tuleks asjakohaselt kajastada mitut elementi, sealhulgas Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohaste kvaliteetsete rahvusvaheliste ühikute kasutamist, et anda piisav panus 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamisse ajavahemiku 2031–2040 teises pooles viisil, mis on nii ambitsioonikas kui ka kulutõhus, ning kooskõlas Pariisi kokkuleppe arvestuseeskirjadega, sealhulgas katseperiood ajavahemikul 2031–2035, et käivitada kvaliteetne ja usaldusväärne rahvusvaheliste ühikute turg; liidusisese süsiniku püsiva eemaldamise (näiteks biogeense CO2 kogumine ja säilitamine (BioCCS) ning CO2 kogumine otse atmosfäärist ja selle säilitamine (DACCS)) rolli ELi HKSis, tagades samal ajal ELi HKSi keskkonnaalase terviklikkuse, sealhulgas asjakohasel juhul võimaluse säilitada CO2 väljaspool liitu, kui on olemas rahvusvahelised lepingud ja nähtud ette liidu õiguses sätestatutega samaväärsed tingimused, ning suuremat ja kättesaadavat paindlikkust sektorite ja vahendite vahel ja nende raames, et toetada kulutõhusat lähenemisviisi, mille kohaselt võib näiteks tasakaalustada liikmesriikide saavutustega ühes sektoris kulutõhusalt puudujääke teistes sektorites, tagades samal ajal, et iga sektor annab jõupingutustesse oma panuse, ning tagades, et võimalikud puudujäägid ühes sektoris ei tekiks teiste majandussektorite arvelt, ilma et see piiraks iga liikmesriigi võimalust kasutada paindlikkusmeetmeid. Rahvusvaheliste ühikute kasutamise viiside kindlaksmääramisel peaks komisjon võtma arvesse vajadust tagada võrdsed tingimused kõigis liikmesriikides ja võimalust toetada ELi strateegilisi partnerlusi. Rahvusvahelised ühikud ei tohiks mängida rolli ELi HKSi nõuete täitmisel. ELi HKSi praegust trajektoori tuleks HKSi direktiivi eelseisva läbivaatamise käigus muuta, et võtta arvesse kokkulepitud 2040. aasta eesmärki viisil, mis lubaks pärast 2039. aastat piiratud hulgal heitkoguseid. Komisjon peaks aegsasti kaaluma lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise aeglasemat järkjärgulist kaotamist alates 2028. aastast, et toetada süsinikuheite vähendamist, investeeringuid ja tööhõivet Euroopas, sealhulgas tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu kaudu ja vaadates läbi turustabiilsusreservi, minimeerides samal ajal kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu. Sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõju hindamiseks tuleks 2030. aasta järgse raamistiku puhul lähtuda usaldusväärsetest mõjuhinnangutest. Lisaks peaks 2030. aasta järgne raamistik soodustama lähenemist, võttes samal ajal arvesse õiglust ja liikmesriikide riiklikke olusid ja eripärasid, sealhulgas saarte, saareliikmesriikide ja äärepoolseimate piirkondade omi.

Muudatusettepanek 12Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 2

Kuigi mõningaid toetavaid poliitikameetmeid on juba rakendatud ja nende mõju on ka näha, ei saa seda veel öelda kõikide meetmete kohta. Komisjoni eesmärk on kiirendada ja tõhustada tugiraamistiku toimimist, et tagada Euroopa tööstuse ja kodanike toetamiseks vajalikud tingimused kogu ülemineku jooksul, järgides seejuures täielikult liidu õigust.

Komisjon jätkab tugiraamistikuga seotud algatuste tugevdamist ja püüab kiirendada nende vastuvõtmist ja rakendamist, et tagada mõjutatud juriidiliste ja füüsiliste isikute, näiteks Euroopa tööstuse ja kodanike toetamiseks vajalikud tingimused kogu ülemineku jooksul, liikumisel käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 sätestatud eesmärkide, artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgi ja kliimaneutraalse majanduse suunas.

Muudatusettepanek 13Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Selleks et hõlbustada käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud eesmärgi saavutamist, tagab komisjon esimeses lõigus osutatud läbivaatamise raames, et seadusandlikes ettepanekutes võetakse asjakohaselt arvesse järgmisi elemente:

Selleks et hõlbustada käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud eesmärgi saavutamist, tagab komisjon lõike 4 esimeses lõigus osutatud läbivaatamise raames, et seadusandlikes ettepanekutes võetakse asjakohaselt arvesse järgmisi elemente:

Muudatusettepanek 14Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt a

(a)võimalus kasutada alates 2036. aastast piiratud hulgal Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohaseid kvaliteetseid rahvusvahelisi ühikuid, et anda 2040. aasta eesmärgi saavutamisse panus, mis moodustab 3 % ELi 1990. aasta netoheitest ja millega toetatakse Euroopa Liitu ja kolmandaid riike kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise selliste trajektooride saavutamisel, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega – selliste ühikute omandamise ja kasutamisega seotud päritolu- ja kvaliteedikriteeriume ning muid tingimusi reguleeritakse liidu õigusega;

a)alates 2036. aastast kasutatakse Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohaseid kvaliteetseid rahvusvahelisi ühikuid, et anda 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamisse piisav panus, mis moodustab kuni 5 % ELi 1990. aasta netoheitest, mille tulemusel vähendatakse 2040. aastaks liidus kasvuhoonegaaside netoheidet 85 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tehes seda nii ambitsioonikal kui ka kulutõhusal viisil, toetades ELi ja kolmandaid riike kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise selliste trajektooride saavutamisel, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ning jätkata jõupingutusi selleks, et temperatuuri tõus piirduks 1,5 °C-ga võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, tagades nende ühikute keskkonnaalase terviklikkuse ja edendades samas ELi tehnoloogilist juhtpositsiooni; ajavahemikuks 2031–2035 võib kaaluda katseperioodi, et käivitada kvaliteetne ja usaldusväärne rahvusvaheliste ühikute turg; selliste ühikute omandamise ja kasutamisega seotud päritolu- ja kvaliteedikriteeriume ning muid tingimusi reguleeritakse liidu õigusega, tagamaks, et need põhinevad usaldusväärsel ja ümberkujundaval tegevusel partnerriikides, kelle kliimaeesmärgid ja -poliitika on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega ning nende suhtes kohaldatakse kindlaid kaitsemeetmeid, millega tagatakse terviklikkus, topeltarvestuse vältimine, täiendavus, püsivus, läbipaistev juhtimine, tugev seire-, aruandlus- ja kontrollimetoodika, samuti majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased kaasnevad hüved ning inimõiguste kaitsemeetmed, et vältida projektide rahastamist, mis on vastuolus liidu strateegiliste huvidega, ning tagada ambitsioonikus tulude osa ülekandmisel kohanemisfondi, leevendusest saadava kasu õiglane jagamine asjaomaste riikidega ja üldine ülemaailmne heitkoguse vähenemine; kriteeriumide kehtestamisel kaalub komisjon Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõikes 4 sätestatutest rangemate kriteeriumide kehtestamist;

Muudatusettepanek 15Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt b

(b)süsiniku liidusisese püsiva eemaldamise roll liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (edaspidi „ELi HKS“) eesmärgiga kompenseerida jääkheide, mis pärineb sektoritest, kus kasvuhoonegaaside heidet on raske vähendada;

b)süsiniku liidusisese püsiva eemaldamise roll liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (edaspidi „ELi HKS“) eesmärgiga kompenseerida raskesti vähendatav jääkheide;

Muudatusettepanek 16Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt c

(c)eri sektorite tegevuse paindlikum korraldamine, et toetada kliimaeesmärkide saavutamist kulutasuval viisil;

c)tegevuse paindlikum korraldamine sektorite ja vahendite raames ja nende vahel, et toetada kliimaeesmärkide saavutamist lihtsal ja kulutasuval viisil;

Muudatusettepanek 17Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt c a (uus)

ca)süsiniku eemaldamise realistlik panus heitkoguste vähendamise alastesse üldistesse jõupingutustesse, võttes samal ajal arvesse süsiniku looduspõhise eemaldamise määramatust ja tagades, et võimalikud puudujäägid ei tekiks teiste majandussektorite arvelt, ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust kasutada eesmärki ületavat süsiniku looduspõhist eemaldamist muude sektorite heitkoguste korvamiseks;

Muudatusettepanek 18Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt c b (uus)

cb)vajadus säilitada, hallata ja asjakohasel juhul kasvatada looduslikke neeldajaid pikas perspektiivis, kaitsta ja taastada elurikkust, edendada kestlikku ja ringluspõhist biomajandust ning võtta arvesse metsa vanuselise struktuuri erinevuste mõju, looduslikku varieeruvust ja määramatust, eelkõige määramatust, mis on seotud kliimamuutuste mõju ning looduslike häiringutega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris;

Muudatusettepanek 19Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt d

(d)liikmesriikide 2030. aasta järgsed eesmärgid ja nende saavutamiseks tehtavad jõupingutused peaksid kajastama kulutõhusust ja solidaarsust, arvestades asjaomases liikmesriigis valitsevaid olusid;

d)liikmesriikide 2030. aasta järgsed eesmärgid ja nende saavutamiseks tehtavad jõupingutused peaksid kajastama kulutõhusust ja solidaarsust, võttes arvesse riikide erinevaid olusid ja eripärasid, sealhulgas saarte ja äärepoolseimate piirkondade omi;

Muudatusettepanek 20Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt f

(f)sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju;

f)sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju kõigis liikmesriikides, sealhulgas seoses süsinikuheite vähendamise ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime eesmärkidega;

Muudatusettepanek 21Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt h

(h)vajadus tagada kõigi jaoks aus ja sotsiaalselt õiglane üleminek;

h)vajadus tagada aus ja õiglane, pragmaatiline, kulutõhus ja sotsiaalselt tasakaalustatud üleminek kõigi jaoks, võttes arvesse riikide erinevaid olusid, ning seda toetada, pöörates erilist tähelepanu mõjule, mis avaldub tarbijahindadele ning energiaostuvõimetusele ja liikuvusvaesusele ning piirkondadele ja sektoritele, sealhulgas nende investeerimissuutlikkusele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, põllumajandustootjatele ning vähekaitstud leibkondadele, keda üleminek kliimaneutraalsusele mõjutab;

Muudatusettepanek 22Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt i

(i)lihtsustamine, tehnoloogianeutraalsus, kulutasuvus, majanduslik tõhusus ja majandusjulgeolek;

i)lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine, tehnoloogianeutraalsus, kulutasuvus, majanduslik tõhusus ja majandusjulgeolek;

Muudatusettepanek 23Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt j

(j)kliimameetmed kui investeeringute ja innovatsiooni edendaja;

j)kliimameetmed kui investeeringute, innovatsiooni ja suurema konkurentsivõime edendaja;

Muudatusettepanek 24Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt k

(k)vajadus suurendada liidu majanduse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest kõige enam ohustatud tööstussektorite üleilmset konkurentsivõimet, et tagada õiglane konkurents;

k)vajadus suurendada liidu majanduse vastupanuvõimet ja üleilmset konkurentsivõimet ning vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning tööstussektorite puhul, mida kasvuhoonegaaside heite ülekandumine kõige enam ohustab, sealhulgas seoses ekspordiga, et tagada õiglane konkurents;

Muudatusettepanek 25Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt m

(m)energia taskukohasus, varustuskindlus, energiatõhusus ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte;

m)energia kättesaadavus ja taskukohasus, varustuskindlus, energiajulgeolek, energiatõhusus, sealhulgas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, samuti elektrivõrkude ja võrkudevaheliste ühenduste tugevdamine eesmärgiga ehitada üles tõeline energialiit, ning liidus energia tootmise edendamine;

Muudatusettepanek 26Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt m a (uus)

ma)heiteta, vähese CO2 heitega ja taastuvkütuste roll transpordi, sealhulgas maanteetranspordi süsinikuheite vähendamisel pärast 2030. aastat ning konkreetsed meetmed, et aidata raskeveokite tootjatel oma eesmärke saavutada, võttes arvesse Euroopa sisendit;

Muudatusettepanek 27Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt o

(o)vajadus tagada keskkonnatõhusus ja edasiminek aja jooksul;

o)vajadus tagada keskkonnatõhusus ja edasiminek aja jooksul, kaitstes samal ajal sotsiaalset ühtekuuluvust ning tagades toiduga kindlustatuse ja õiglase ülemineku;

Muudatusettepanek 28Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt p

(p)vajadus pikaajaliselt säilitada, hallata ja kasvatada looduslikke neeldajaid, kaitsta ja taastada elurikkust ning võtta arvesse ebakindlust tuleviku suhtes, eelkõige seoses sellega, kuidas kliimamuutused mõjutavad maasektorit;

välja jäetud

Muudatusettepanek 29Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt q

(q)investeerimisvajadused ja -võimalused, sealhulgas juurdepääs avaliku ja erasektori rahastamisele;

q)investeerimisvajadused ja -võimalused, sealhulgas juurdepääs avaliku ja erasektori rahastamisele, samuti toetus innovatsioonile ja juurdepääs uuenduslikele tehnoloogiatele kõikides liikmesriikides, võttes arvesse geograafilist tasakaalu;

Muudatusettepanek 30Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 5 – punkt r

(r)rahvusvahelised arengusuunad ja jõupingutused, mis on tehtud Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) lõppeesmärgi saavutamiseks, samuti liidu toetus oma partneritele kliimamuutuste ja nende mõjuga tegelemisel.

r)rahvusvahelised arengusuunad ja jõupingutused, mis on tehtud Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) lõppeesmärgi saavutamiseks, samuti liidu toetus oma partneritele kliimamuutuste ja nende mõjuga tegelemisel.

Muudatusettepanek 31Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 4 – lõige 8 (uus)

2a)Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõik:

„8. Ühe aasta möödumisel käesoleva määruse vastuvõtmisest hindab komisjon iga kahe aasta tagant käesolevas määruses sätestatud vahe-eesmärkide ja süsinikuheite vähendamise trajektooride rakendamist ja esitab selle kohta aruande, võttes arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid, tehnoloogia arengut ja ELi üleilmse konkurentsivõime muutuvaid katsumusi ja võimalusi. Hinnangule võidakse asjakohasel juhul lisada seadusandlikud ettepanekud.“;

Muudatusettepanek 32Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 (uus)Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 11 – lõik 1 – punkt c (uus)

3)Artikli 11 esimesse lõiku lisatakse järgmised punktid:

„c) Euroopa tööstuse, eelkõige energiamahukate tööstusharude ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime muutuvad katusumused ja võimalused kõigis liikmesriikides;

Muudatusettepanek 33Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 (uus)Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 11 – lõik 1 – punkt c a (uus)

ca)energiahindade areng ja selle mõju Euroopa tööstusele ja leibkondadele;

Muudatusettepanek 34Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 (uus)Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 11 – lõik 1 – punkt c b (uus)

cb)sotsiaal-majanduslik mõju, sealhulgas mõju tööhõivele;

Muudatusettepanek 35Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 (uus)Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 11 – lõik 1 – punkt d (uus)

d)tehnoloogia areng ning uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtt kõigis liikmesriikides ja sektorites;

Muudatusettepanek 36Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 (uus)Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 11 – lõik 1 – punkt e (uus)

e)netosidumise hinnanguline tase liidu tasandil seoses käesoleva määruse eesmärkidega. Kui komisjon leiab, et 2040. aasta hinnanguline loodusliku netosidumise tase erineb märkimisväärselt sellest, mida oleks vaja 2040. aasta vahe-eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas looduslikest häiringutest tulenevalt, teeb komisjon asjakohasel juhul ettepaneku liidu tasandi meetmete kohta, sealhulgas vajaduse korral 2040. aasta vahe-eesmärgi kohandamine vastavalt võimalikele puudujääkidele ja nende piires, ja tagab, et võimalikud puudujäägid ei teki teiste majandussektorite arvelt;

Muudatusettepanek 37Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 (uus)Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 11 – lõik 1 – punkt f (uus)

f)edusammud käesolevas määruses sätestatud vahe-eesmärkide saavutamisel.

Muudatusettepanek 38Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 (uus)Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 11 – lõik 1 – punkt g (uus)

g)liikmesriikide paindlikkus kasutada kvaliteetseid rahvusvahelisi ühikuid, et täita kuni 5 % oma 2030. aasta järgsetest eesmärkidest, ja jõupingutused sektorites, mida ELi HKS ei reguleeri.

Muudatusettepanek 39Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 (uus)Määrus (EL) 2021/1119Artikkel 11 – lõik 2

4)Artikli 11 teine lõik asendatakse järgmisega:

Komisjoni aruandele võidakse asjakohasel juhul lisada seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

„Komisjoni aruandele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek käesoleva määruse, sealhulgas 2040. aasta vahe-eesmärgi läbivaatamiseks, ning täiendavad meetmed käesoleva määruse jätkuvat tõhusat rakendamist toetavat tugiraamistikku käsitlevate algatuste tugevdamiseks, tehes seda kooskõlas artikli 4 lõikega 5 ning tagades ELi konkurentsivõime, heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse.“.

Muudatusettepanek 40Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 a (uus)

Artikkel 1a

Hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite heitkogustega kauplemise edasilükkamine

Hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite heitkogustega kauplemine, mis on sätestatud direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükis, lükatakse edasi 2028. aastasse. Kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30k lõike 2 alapunktides a–e sätestatud reegleid. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8b sätteid kohaldatakse ka 2026. aastal.