P10_TA(2025)0263Väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestlik kasutamineEuroopa Parlamendi 13. novembril 2025. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kohta (COM(2025)0173 – C10-0074/2025 – 2025/0090(COD))Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 60 lõike 4 neljandale lõigule tagasi vastutavale komisjonile institutsioonidevahelisteks (A10‑0205/2025).(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)Komisjoni ettepanekMuudatusettepanekMuudatusettepanek 1Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 3 a (uus)

(3a)Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid võtma igati arvesse BBNJ kokkuleppe artiklis 7 sätestatud põhimõtteid ja tegutsemisviise.

Muudatusettepanek 2Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 7

(7)Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalistena on liit ja selle liikmesriigid pühendunud 7.–19. detsembril 2022 toimunud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul vastu võetud Kunmingi-Montréali üleilmse elurikkuse raamistiku eesmärkide ja sihtide saavutamisele ning pikaajalisele strateegilisele visioonile, mille kohaselt 2050. aastaks tuleb bioloogilist mitmekesisust väärtustada, kaitsta, taastada ja arukalt kasutada, säilitades ökosüsteemi teenused, hoides planeedi head seisundit ja pakkudes kõigile inimestele vajalikke hüvesid. Komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „ELi elurikkuse strateegia aastani 2023. Toome looduse oma ellu tagasi“ esitatud ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 on sätestatud mitu eesmärki, sealhulgas eesmärk taastada mereökosüsteemide hea keskkonnaseisund.

(7)Komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ esitatud ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 on sätestatud mitu eesmärki, sealhulgas eesmärk taastada mereökosüsteemide hea keskkonnaseisund ja hõlbustada mere elurikkust väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel käsitleva ambitsioonika õiguslikult siduva kokkuleppe sõlmimist.

Muudatusettepanek 3Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 7 a (uus)

(7a) Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalistena on liit ja selle liikmesriigid pühendunud 7.–19. detsembril 2022 toimunud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul vastu võetud Kunmingi-Montréali üleilmse elurikkuse raamistiku eesmärkide ja sihtide saavutamisele, sealhulgas eesmärgile võtta 2030. aastaks kaitse alla vähemalt 30 % maailmamerest ja rakendada seal muid tulemuslikke piirkonnapõhiseid kaitsemeetmeid, ning pikaajalisele strateegilisele visioonile, mille kohaselt tuleb 2050. aastaks jõuda selleni, et elurikkust väärtustataks, kaitstaks, taastaks ja rakendataks laialdaselt, säilitades ökosüsteemi teenused, hoides planeedi head seisundit ja pakkudes kõigile inimestele vajalikke hüvesid.

Muudatusettepanek 4Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 7 b (uus)

(7b)Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalised peavad kooskõlas 2030. aasta missiooniga saavutada 2050. aasta strateegiline visioon võtma elurikkuse vähenemise peatamiseks ja tagasipööramiseks kiireloomulisi meetmeid.

Muudatusettepanek 5Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 7 c (uus)

(7c)Käesolevat direktiivi tuleks rakendada viisil, mis ei nõrgesta asjakohaseid õiguslikke vahendeid ja raamistikke ega pädevaid ülemaailmseid, piirkondlikke, allpiirkondlikke ja valdkondlikke organeid ning mis edendab sidusust ja koordineerimist nende vahendite, raamistike ja organitega.

Muudatusettepanek 6Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 7 d (uus)

(7d)Liit ja selle liikmesriigid peaksid seega välja töötama ühise kooskõlastatud tegutsemisviisi ja mehhanismid, et tagada sidusus nende vahendite, raamistiku ja organite, näiteks piirkondlike kalandusorganisatsioonide kui väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel kalavarude kaitsmisel ja majandamisel pädevate rahvusvaheliste organite või piirkondlike merekonventsioonide raames tehtava tööga, sealhulgas seoses selliste meetmete edendamisega, millega toetatakse konventsiooniosaliste konverentsi poolt BBNJ kokkuleppe III osa alusel tehtud otsuste ja antud soovituste rakendamist.

Muudatusettepanek 7Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 7 e (uus)

(7e)Komisjoni 5. juuni 2025. aasta teatises „Euroopa maailmamerepakt“ on sätestatud meetmed, millega tagada BBNJ kokkuleppe kiire ratifitseerimine, liidu õigusesse ülevõtmine ja rakendamine ning avamere kestlik majandamine. Samuti nähakse selles ette, et liit toetab BBNJ kokkuleppe rakendamist arengumaades 40 miljoni euro suuruse panuse kaudu üleilmsesse maailmamere programmi.

Muudatusettepanek 8Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 7 f (uus)

(7f)Komisjoni algatatud ja ligikaudu 40 riiki koondav 28. mai 2025. aasta deklaratsioon, mille esitas väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade elurikkusega tegelev kõrgeid sihte seadev koalitsioon, illustreerib liidu eesmärki ülemaailmses ookeanide majandamises ja kaitses. Kooskõlas selle visiooniga, mida täiendab ookeanidiplomaatia, peaks komisjon toetama liikmesriike, kes on valmis hakkama BBNJ kokkuleppe artiklis 50 määratletud rahvusvahelise sekretariaadi peakorteri asukohariigiks, ja tagama selle kaasrahastamise. Samuti on oluline, et liit julgustaks oma ookeanidiplomaatia raames kolmandaid riike BBNJ kokkulepet ratifitseerima ja tagama, et nad järgivad selle sätteid, et tagada võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek 9Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 7 g (uus)

(7g)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1026/20121a on kehtestatud raamistik, et teha kindlaks kolmandad riigid, kes ei tee koostööd ning lubavad liidule ühist huvi pakkuva kalavaru mittesäästvat püüki, ja võtta nende suhtes meetmeid. Kõnealune määrus, mida on hiljuti muudetud, võimaldab liidul lugeda kolmanda riigi mittesäästvat kalapüüki lubavaks riigiks, kui ta muu hulgas ei tee ühist huvi pakkuva kalavaru majandamisel koostööd, mis oleks täielikus kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ÜRO kalavarude kokkuleppe sätetega või mis tahes muu rahvusvahelise kokkuleppega, nagu BBNJ kokkulepe, või rahvusvahelise õiguse normiga, ning kui ta ei võta vastu vajalikke kalavarude majandamise meetmeid. Seetõttu peaks käesolev direktiiv toimima koos määrusega (EL) nr 1026/2012, eelkõige seoses rahvusvahelise koostööga, mis võidakse sisse seada piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames, ja kui neil asjaomase kalavaru suhtes pädevust ei ole, siis asjaomastest kalavarudest huvitatud riikide vaheliste spetsiaalsete kokkulepete kaudu.

__________________

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1026/2012, milles käsitletakse kalavarude kaitseks võetavaid teatavaid meetmeid seoses mittesäästvat kalapüüki lubavate riikidega (ELT L 316, 14.11.2012, lk 34).

Muudatusettepanek 10Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 10

(10)Kooskõlas BBNJ kokkuleppe artikliga 9 on vaja edendada väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevusest saadud tulu õiglast ja erapooletut jaotamist eesmärgiga kaitsta väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkust ja kasutada seda kestlikult.

(10)Kooskõlas BBNJ kokkuleppe artikliga 9 on liidu ja liikmesriikide huvides vaja edendada väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevusest saadud tulu õiglast ja erapooletut jaotamist eesmärgiga kaitsta väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkust ja kasutada seda kestlikult, sealhulgas rahalise toetuse, meretehnoloogia siirde või arenguriikide suutlikkuse suurendamise kaudu.

Muudatusettepanek 11Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 14

(14)BBNJ kokkulepe võimaldab luua piirkonnapõhiseid majandamisvahendeid, sealhulgas merekaitsealasid väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel. Osaliste konverentsil BBNJ kokkuleppe alusel vastu võetud meetmeid tuleks rakendada ja vajaduse korral liidu õigusesse üle võtta. Kuni ülevõtmiseni ei tohi liikmesriigid kahjustada vastuvõetud meetmete tõhusust. On vaja kehtestada menetlused, mis on vajalikud liikmesriikide ja komisjoni vahelise koordineerimise tagamiseks enne piirkonnapõhiste majandamisvahendite loomise ettepaneku või erakorralise meetme ettepaneku esitamist BBNJ sekretariaadile.

(14)BBNJ kokkulepe võimaldab luua piirkonnapõhiseid majandamisvahendeid, sealhulgas merekaitsealasid väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel. Osaliste konverentsil BBNJ kokkuleppe alusel vastu võetud meetmeid tuleks rakendada ja asjakohasel juhul liidu õigusesse üle võtta. Kuni ülevõtmiseni ei tohiks vastuvõetud meetmete tõhusust vähendada. Selleks et tagada koordineerimine liidu tasandil, tuleks enne, kui BBNJ sekretariaadile esitatakse ettepanek piirkonnapõhiste majandamisvahendite loomise kohta või ettepanek erakorralise meetme kohta, kehtestada liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö kord.

Muudatusettepanek 12Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 15

(15)Käesoleva direktiivi kohaselt peaks komisjon kõigi piirkonnapõhiste majandamisvahendite loomise ettepanekute või erakorralise meetme ettepanekute puhul, mis lähtuvad BBNJ kokkuleppe artikli 19 ja artikli 24 lõikest 3, tegema esialgse õigusliku hindamise. Hindamine peaks sisaldama hinnangut selle kohta, kas on vajalik, et liit esitaks asjaomase ettepaneku BBNJ sekretariaadile.

(15)Kehtestatud korra raames peaks komisjon tegema õigusliku hindamise, mis peaks hõlmama hinnangut selle kohta, kas liidu või liidu ja selle liikmesriikide nimel on BBNJ sekretariaadile vaja esitada BBNJ kokkuleppe artikli 19 kohaselt ettepanek luua piirkonnapõhised majandamisvahendid või BBNJ kokkuleppe artikli 24 lõike 3 kohaselt erakorralise meetme ettepanek või kas ettepaneku eelnõu koostanud liikmesriik või liikmesriikide rühm võib esitada ettepaneku sekretariaadile iseenda nimel.

Muudatusettepanek 13Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 15 a (uus)

(15a)Selleks et tegutseda tarbetu viivituseta, ja kuna istungitevahelisel ajal on võimalik võtta erakorralisi meetmeid, sest väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkusele tõsise või pöördumatu kahju tekitamise vältimiseks või sellise kahju leevendamiseks tuleb reageerida kiiresti, peaks liikmesriikidel olema õigus esitada erakorraliste meetmete ettepanekuid otse sekretariaadile.

Muudatusettepanek 14Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 15 b (uus)

(15b)Avameri on liidule ja kogu selle meremajandusele, eelkõige liidu kalandusele, toiduga kindlustatusele, energiatootmisele, teadusele ja rahvusvahelisele kaubandusele majanduslikult ja sotsiaalselt väga tähtis. Käesolev direktiiv, sealhulgas piirkonnapõhiste majandamisvahendite loomist käsitlevad sätted, peaks tagama liidu õiguse järjepideva rakendamise ja võrdsed tingimused kogu liidus, vähendades samal ajal liikmesriikide halduskoormust.

Muudatusettepanek 15Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 17

(17)Liit on osaline ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonis, mis allkirjastati Århusis 25. juunil 1998 ja ratifitseeriti 17. veebruaril 2005. Liit on osaline ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis, mis allkirjastati Espoos 25. veebruaril 1991 ja ratifitseeriti 24. juunil 1997. Asjaomastest konventsioonidest tulenevaid kohustusi tuleks jätkuvalt kohaldada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades. Espoo konventsiooni eesmärk on tõhustada rahvusvahelist koostööd keskkonnamõju hindamisel, eelkõige piiriüleses kontekstis. Århusi konventsiooni üks eesmärkidest on aga keskkonnaküsimuste üle otsustamisel üldsuse kaasamise õiguse tagamine, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav. Käesoleva direktiivi kohaldamisalas tuleks keskkonnaküsimuste üle otsustamisel üldsuse kaasamise õigust teostada samade põhimõtete kohaselt, mis on kehtestatud Århusi konventsiooniga.

(17)Liit on osaline ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonis, mis allkirjastati Århusis 25. juunil 1998 ja ratifitseeriti 17. veebruaril 2005. Liit on osaline ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis, mis allkirjastati Espoos 25. veebruaril 1991 ja ratifitseeriti 24. juunil 1997. Asjaomastest konventsioonidest tulenevaid kohustusi tuleks jätkuvalt kohaldada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades. Espoo konventsiooni eesmärk on tõhustada rahvusvahelist koostööd keskkonnamõju hindamisel, eelkõige piiriüleses kontekstis. Århusi konventsiooni üks eesmärkidest on tagada keskkonnaküsimustega seoses teabele juurdepääsu õigus, üldsuse õigus osaleda otsuste tegemisel ja õiguskaitse kättesaadavus, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav. Käesoleva direktiivi kohaldamisalas tuleks keskkonnaküsimustega seotud teabele juurdepääsu õigust, üldsuse õigust osaleda otsuste tegemisel ja õiguskaitse kättesaadavust teostada samade põhimõtete kohaselt, mis on kehtestatud Århusi konventsiooniga.

Muudatusettepanek 16Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 18

(18)Kuigi käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada õigusraamistik, millega reguleeritakse tegevust väljaspool riigi jurisdiktsiooni olevatel aladel, tuleks iga riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluval alal toimuvat tegevust, mis tõenäoliselt avaldab olulist mõju merekeskkonnale väljaspool riigi jurisdiktsiooni olevatel aladel, hinnata kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/92/EL,8 muude asjakohaste liidu õigusaktidega, mis sisaldavad kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamisega seotud sätteid,9 ja riigisiseste õigusaktidega, millega võetakse üle liidu õigusaktid. Vastavalt BBNJ kokkuleppe artikli 28 lõikele 2 tuleks ELis riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel toimuvaid tegevusi hinnata kehtivate liidu õigusnormide alusel. Sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid tagama, et nad täidavad BBNJ kokkuleppest tulenevaid kohustusi.

(18)Kuigi käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada õigusraamistik, millega reguleeritakse tegevust väljaspool riigi jurisdiktsiooni olevatel aladel, tuleks iga riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluval alal toimuvat tegevust, mis tõenäoliselt põhjustab väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel merekeskkonnas olulise reostuse või olulisi ja kahjulikke muutusi, hinnata kooskõlas kehtivate liidu õigusaktidega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/92/EL,8 muude asjakohaste liidu õigusaktidega, mis sisaldavad kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamisega seotud sätteid,9 ja riigisiseste õigusaktidega, millega võetakse üle liidu õigusaktid. Vastavalt BBNJ kokkuleppe artikli 28 lõikele 2 tuleks liidus riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel toimuvaid tegevusi hinnata kehtivate liidu õigusnormide alusel. Sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid tagama, et nad täidavad BBNJ kokkuleppest tulenevaid kohustusi.

__________________

8 ELT L 26, 28.1.2012, lk 1–21.

9 Näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1252, millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1724.

Muudatusettepanek 17Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 19

(19)Kuna muud kohaldatavad õiguslikud vahendid või raamistikud või ülemaailmsed, piirkondlikud, allpiirkondlikud või valdkondlikud organid tagavad raamistiku riikliku jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel toimuvate kavandatud tegevuste mõju hindamiseks, ei tohiks liikmesriikidelt nõuda käesoleva direktiivi kohast eelhindamist või keskkonnamõju hindamist BBNJ kokkuleppe artikli 29 lõikes 4 sätestatud tingimustel. Sellisel juhul peaks asjaomane liikmesriik tagama, et keskkonnamõju hindamise aruanne avaldatakse BBNJ teabevõrgustiku kaudu.

(19)Kui muud kohaldatavad õiguslikud vahendid või raamistikud või ülemaailmsed, piirkondlikud, allpiirkondlikud või valdkondlikud organid tagavad raamistiku riikliku jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel toimuvate kavandatud tegevuste mõju hindamiseks, ei tohiks liikmesriikidelt nõuda käesoleva direktiivi kohast eelhindamist või keskkonnamõju hindamist, tingimusel et liikmesriigid, kellel on kavandatava tegevuse üle jurisdiktsioon või kontroll, teevad kindlaks, et BBNJ kokkuleppe artikli 29 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud. Sellisel juhul peaks asjaomane liikmesriik tagama, et keskkonnamõju hindamise aruanne avaldatakse BBNJ teabevõrgustiku kaudu.

Muudatusettepanek 18Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 19 a (uus)

(19a)Käesolevat direktiivi ei kohaldata sõjalaevade, sõjalennukite ega mereväe abilaevade suhtes. Liikmesriigid peaksid aga tagama vastavate meetmetega, mis ei kahjusta liikmesriigile kuuluvate või tema käitatavate selliste laevade ja õhusõidukite käitamist ega käitusomadusi, et kõnealuste laevade ja õhusõidukite puhul järgitakse mõistlikkuse ja teostatavuse piires käesolevat direktiivi.

Muudatusettepanek 19Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 20

(20)Kõiki liikmesriikide riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste koostatud või vastu võetud kavasid ja programme, millel on tõenäoliselt oluline mõju väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade merekeskkonnale, tuleks hinnata vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ10 ning kõnealust direktiivi ülevõtvatele riigisisestele õigusaktidele.

(20)Kõiki liikmesriikide riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste koostatud või vastu võetud kavasid ja programme, mis tõenäoliselt põhjustavad väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel merekeskkonnas olulise reostuse või olulisi ja kahjulikke muutusi, tuleks hinnata vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ10 ning kõnealust direktiivi ülevõtvatele riigisisestele õigusaktidele.

__________________

10 EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30–37.

Muudatusettepanek 20Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 20 a (uus)

(20a)Direktiivis 2001/42/EÜ on sätestatud keskkonnamõju hindamise standardid ja menetluslikud tagatised, mis on BBNJ kokkuleppest tulenevate kohustustega kooskõlas ega kahjusta neid. Direktiivi 2001/42/EÜ1a kohaldamine liikmesriikide jurisdiktsiooni või kontrolli all olevatel aladel aitab otseselt kaasa BBNJ kokkuleppe artiklis 39 sätestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise nõuete täitmisele.

__________________

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).

Muudatusettepanek 21Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 21

(21)Kavandatud tegevuste olulise mõju tõenäosuse kindlaksmääramisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse seda, kui märkimisväärne või oluline võib mõju olla. Samuti peaksid nad selle kindlaksmääramisel võtma arvesse direktiivis 2011/92/EL sätestatud kriteeriume.

(21)Kui liikmesriigid teevad kindlaks seda, kas kavandatud tegevused tõenäoliselt põhjustavad merekeskkonnas olulise reostuse või olulisi ja kahjulikke muutusi, peaksid nad arvesse võtma seda, kui märkimisväärne või oluline see mõju võib olla. Samuti peaksid nad selle kindlaksmääramisel võtma arvesse direktiivis 2011/92/EL sätestatud kriteeriume.

Muudatusettepanek 22Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 1 – lõik 1 a (uus)

Käesolevas direktiivis on sätestatud normid, mida kohaldatakse väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel mere geneetiliste ressursside ja digitaalsete järjestusandmete, liikmesriikide jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise ning piirkonnapõhiste majandamisvahendite ja erakorraliste meetmete väljatöötamise ja rakendamise suhtes.

Muudatusettepanek 23Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 2 – lõik 1 – punkt i

i)„kavandatud tegevus“ – tegevus, mis hõlmab ehitustööde, rajatiste, kavade või muude merekeskkonnaga seotud sekkumiste teostamist, sealhulgas korrapäraseid tegevusi, mille eesmärk on kasutada loodusvarasid;

i)„kavandatud tegevus“ – merekeskkonnas toimuv tegevus, mis hõlmab muu hulgas ehitustööde, rajatiste, kavade või muude sekkumiste teostamist, sealhulgas korrapäraseid tegevusi, mille eesmärk on kasutada loodusvarasid;

Muudatusettepanek 24Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 2 – lõik 1 – punkt j

j)„jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvad tegevused“ – nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike üksuste tegevused, mille suhtes liikmesriik võib kooskõlas rahvusvahelise õigusega teostada oma pädevust või volitusi;

j)„jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvad tegevused“ – nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute tegevused, mille suhtes liikmesriik võib kooskõlas rahvusvahelise õigusega teostada oma pädevust või volitusi;

Muudatusettepanek 25Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 2 – lõik 1 – punkt n

n)„üldsus“ – asjaomane üldsus, samuti põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad, kes omavad asjakohaseid põlisteadmisi, ning asjakohased ülemaailmsed, piirkondlikud, allpiirkondlikud ja valdkondlikud organid ning teadusringkonnad;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 26Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 2 – lõik 1 – punkt s

s)„väike või ajutine mõju“ – mõju, millel puudub oluline kahjulik mõju merekeskkonnale.

s)„väike või ajutine mõju“ – mõju, mis ei põhjusta merekeskkonnas olulist reostust ega olulisi ja kahjulikke muutusi.

Muudatusettepanek 27Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 3 – lõige 1

1.Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate kavandatud tegevuste suhtes, mis toimuvad väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel.

välja jäetud

Muudatusettepanek 28Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 4 – lõige 2 – punkt a

a)kohaldatava rahvusvahelise õigusega reguleeritud kalapüük ja kalapüügiga seotud tegevus ning

a)kohaldatava rahvusvahelise õigusega ja liidu õigusega, näiteks ühise kalanduspoliitikaga reguleeritud kalapüük ja kalapüügiga seotud tegevus ning

Muudatusettepanek 29Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 6 – lõige 6

6.Liikmesriigid tagavad, et teostatavuse piires koostatakse nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate hoidlate ja andmebaaside põhjal iga kahe aasta järel koondaruanne juurdepääsu kohta mere geneetilistele ressurssidele ja digitaalsetele järjestusandmetele, millele lisatakse standardne BBNJ-partiitunnus, ning et aruanne tehakse kättesaadavaks BBNJ kokkuleppe artikli 15 kohaselt loodud juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele.

Muudatusettepanek 30Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 8 – lõige 1

1.Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel toimuvate kavandatud tegevuste võimalikku mõju merekeskkonnale hinnatakse enne, kui pädev asutus või pädevad asutused teevad kooskõlas käesoleva direktiiviga loa (teostusloa) andmise otsuse.

Muudatusettepanek 31Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 8 – lõige 6

6.Käesolevat peatükki ei kohaldata liikmesriikide jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate kavandatud tegevuste suhtes, mis toimuvad väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel ning mille puhul on tehtud eelhindamine või keskkonnamõju hindamine kooskõlas muude asjakohaste rahvusvaheliste õiguslike vahendite või raamistike nõuetega või selle on teinud asjaomased ülemaailmsed, piirkondlikud, allpiirkondlikud või valdkondlikud organid. Tegevuste puhul, mille keskkonnamõju on hinnatud kooskõlas muude asjakohaste õiguslike vahendite või raamistike nõuetega või mida on hinnanud asjaomased ülemaailmsed, piirkondlikud, allpiirkondlikud või valdkondlikud organid, tagavad liikmesriigid, et BBNJ kokkuleppe artikli 29 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud. Sellisel juhul tagab asjaomane liikmesriik, et keskkonnamõju hindamise aruanne avaldatakse BBNJ teabevõrgustiku kaudu ja et tegevuse üle teostatakse järelevalvet.

6.Käesolevat peatükki ei kohaldata liikmesriikide jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate kavandatud tegevuste suhtes, mis toimuvad väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel ning mille puhul on tehtud eelhindamine või keskkonnamõju hindamine kooskõlas muude asjakohaste rahvusvaheliste õiguslike vahendite või raamistike nõuetega või selle on teinud asjaomased ülemaailmsed, piirkondlikud, allpiirkondlikud või valdkondlikud organid. Selliste tegevuste puhul, mille keskkonnamõju on hinnatud kooskõlas muude rahvusvaheliste õiguslike vahendite või raamistike või liidu õiguse nõuetega või mida on hinnanud asjaomased ülemaailmsed, piirkondlikud, allpiirkondlikud või valdkondlikud organid, tagavad asjaomased liikmesriigid:

a) et BBNJ kokkuleppe artikli 29 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud;

b) et keskkonnamõju hindamise aruanne avaldatakse BBNJ teabevõrgustiku kaudu ning

c) et tegevuse üle, mille kohta on keskkonnamõju hindamine läbi viidud, tehakse järelevalvet.

Muudatusettepanek 32Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 8 – lõige 7

7.Liikmesriikide jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate kavandatud tegevuste puhul, mis toimuvad riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel ja millel on tõenäoliselt oluline mõju väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade merekeskkonnale, kohaldavad liikmesriigid direktiivi 2011/92/EL ja muid asjakohaseid liidu õigusakte, mis sisaldavad kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamisega seotud sätteid. Asjaomaste tegevuste kohta teevad liikmesriigid BBNJ teabevõrgustiku kaudu õigeaegselt kättesaadavaks asjakohase teabe direktiivi 2011/92/EL ja muude asjakohaste, kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamisega seotud sätteid sisaldavate liidu õigusaktide kohase protsessi käigus ning tagavad, et tegevuste järelevalve toimub kooskõlas kõnealuse direktiivi ja riigisiseste õigusaktide nõuetega.

7.Liikmesriikide jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate kavandatud tegevuste puhul, mis toimuvad riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel ja mis tõenäoliselt põhjustavad väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade merekeskkonnas olulise reostuse või olulisi ja kahjulikke muutusi, kohaldavad liikmesriigid direktiivi 2011/92/EL ja muid asjakohaseid liidu õigusakte, mis sisaldavad kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamisega seotud sätteid. Asjaomaste tegevuste kohta teevad liikmesriigid BBNJ teabevõrgustiku kaudu õigeaegselt kättesaadavaks asjakohase teabe, sealhulgas asjakohased seirearuanded, direktiivi 2011/92/EL ja muude asjakohaste, kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamisega seotud sätteid sisaldavate liidu õigusaktide kohase protsessi käigus ning tagavad, et tegevuste järelevalve toimub kooskõlas kõnealuse direktiivi ja riigisiseste õigusaktide nõuetega.

Muudatusettepanek 33Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 9 – lõige 1

1.Kui kavandatud tegevusel võib olla väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade merekeskkonnale rohkem kui väike või ajutine mõju või kui tegevuse mõju on teadmata või ebaselge, teeb liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla tegevus kuulub, eelhindamise, et teha kindlaks, kas tegevus võib põhjustada merekeskkonna olulist reostust või merekeskkonna olulisi ja kahjulikke muutusi ning kas seetõttu tuleb selle suhtes teha keskkonnamõju hindamine.

1.Kui kavandatud tegevusel võib olla väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade merekeskkonnale rohkem kui väike või ajutine mõju või kui tegevuse mõju on teadmata või ebaselge, teeb liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla tegevus kuulub, eelhindamise, et teha teadusliku kindluse puudumisel ettevaatuspõhimõtet arvesse võttes kindlaks, kas tegevus võib põhjustada merekeskkonna olulist reostust või merekeskkonna olulisi ja kahjulikke muutusi ning kas seetõttu tuleb selle suhtes teha keskkonnamõju hindamine, välja arvatud juhul, kui artikli 8 lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud.

Muudatusettepanek 34Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 10 – lõige 4 – punkt j a (uus)

ja)vajaduse korral kirjeldus kavandatava tegevuse mis tahes seotud mõju kohta, nagu majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja inimeste tervisele avalduv mõju, sealhulgas mõju toiduga kindlustatusele, tööhõivele ja piirkondlikule majandusele, kooskõlas BBNJ kokkuleppe artiklitega 31 ja 35.

Muudatusettepanek 35Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 10 – lõige 5

5.Keskkonnamõju hindamise aruannete täielikkuse ja kvaliteedi kindlustamiseks tagavad liikmesriigid, et aruanded koostavad pädevad eksperdid ning et pädevatel asutustel on asjaomaste aruannete läbivaatamiseks piisavad eksperditeadmised või vajaduse korral neile juurdepääs.

5.Keskkonnamõju hindamise aruannete täielikkuse ja kvaliteedi kindlustamiseks tagavad liikmesriigid, et aruanded koostavad pädevad ja sõltumatud eksperdid, ning nõuavad, et need eksperdid avalikustaksid kõik oma rolli ja vastutusega seotud võimalikud huvide konfliktid. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on nende aruannete analüüsimiseks piisavad teadmised või vajaduse korral võimalus selleks vajalikku eksperditeavet saada.

Muudatusettepanek 36Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 12 – lõige 1

1.Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus või pädevad asutused teevad kavandatud tegevuseks loa andmise otsuse, kui nad on leevendus- või ohjamismeetmeid arvesse võttes kindlaks teinud, et on tehtud kõik mõistlikud jõupingutused tagamaks, et kavandatud tegevust viiakse ellu viisil, mis on kooskõlas merekeskkonnale avalduva olulise kahjuliku mõju ennetamisega.

Muudatusettepanek 37Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 12 – lõige 2 – punkt a

a)pädeva asutuse järeldus kavandatud tegevuse tõenäolise olulise mõju kohta merekeskkonnale ja loa andmise peamised põhjused;

a)pädeva asutuse järeldus selle kohta, kas kavandatud tegevus tõenäoliselt põhjustab merekeskkonnas olulise reostuse või olulisi ja kahjulikke muutusi, ja loa andmise peamised põhjused;

Muudatusettepanek 38Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 12 – lõige 4

4.Kui kavandatud tegevuseks loa andmise lubamise või keeldumise otsus on vastu võetud, tagavad liikmesriigid viivitamata, et otsus tehakse üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas BBNJ teabevõrgustiku ja BBNJ sekretariaadi kaudu. Selleks tagavad liikmesriigid üldsusele juurdepääsu kõigile heakskiitmise tingimustele, mis on sätestatud kavandatud tegevuseks antud loas, sealhulgas leevendus- ja kompensatsioonimeetmete ning kontrollinõuetega seotud tingimustele, ning artiklis 11 osutatud konsultatsioonide käigus saadud märkustele ja arvamustele ning kirjeldusele, kuidas neid märkusi ja arvamusi on arvesse võetud või muul viisil käsitletud.

Muudatusettepanek 39Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 13 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Kui liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla lubatud tegevus kuulub, teeb kindlaks olulised ja kahjulikud muutused merekeskkonnas, mille laadi või tõsidust keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või mis tulenevad artikli 12 lõike 2 punktis b osutatud tingimuste rikkumisest, või kui BBNJ kokkuleppe osaline või BBNJ teadus- ja tehniline organ väljendab muret või esitab soovitusi, vaatab asjaomane liikmesriik oma otsuse läbi. Selleks teeb ta järgmist:

Kui liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla lubatud tegevus kuulub, teeb merekeskkonnas kindlaks olulise reostuse või olulised ja kahjulikud muutused, mille laadi või tõsidust keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või mis tulenevad artikli 12 lõike 2 punktis b osutatud tingimuste rikkumisest, või kui BBNJ kokkuleppe osaline või BBNJ teadus- ja tehniline organ väljendab muret või esitab soovitusi, vaatab asjaomane liikmesriik oma otsuse läbi. Selleks teeb ta järgmist:

Muudatusettepanek 40Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 14 – lõik 1

Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas asjaomase riigi õigussüsteemiga on asjaomasel üldsusel õigus vaidlustusmenetlusele kohtus või muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada artiklite 8–13 kohaste otsuste, tegevuse või tegevusetuse sisuline või menetluslik õiguspärasus.

1.Kooskõlas eesmärgiga aidata kaasa Århusi konventsiooni rakendamisele tagavad liikmesriigid, et kooskõlas asjaomase riigi õigussüsteemiga on asjaomasel üldsusel õigus vaidlustusmenetlusele kohtus või muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada artiklite 8–13 ning artiklite 16–19 kohaste otsuste, tegevuse või tegevusetuse sisuline või menetluslik õiguspärasus, kui vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a)neil on piisav huvi;

b)nad väidavad, et nende õigust on kahjustatud, kui liikmesriigi haldusmenetluse normides on selline kahjustamine eeltingimuseks seatud.

Muudatusettepanek 41Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 14 – lõik 1 a (uus)

1a.Kooskõlas eesmärgiga teha asjaomasele üldsusele kättesaadavaks laialdane õiguskaitse määravad liikmesriigid kindlaks, mida käsitatakse piisava huvina ja õiguste kahjustamisena. Sel eesmärgil käsitatakse lõike 1 punkti a kohaldamisel piisavana keskkonnakaitset edendavate, riigisisese õiguse nõuetele vastavate valitsusväliste organisatsioonide huvi. Samuti eeldatakse, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada lõike 1 punkti b tähenduses.

Muudatusettepanek 42Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 14 – lõige 1 b (uus)

1b.Vaidlustusmenetluse kohane kaebeõigus ei sõltu asjaomase üldsuse liikme rollist käesoleva direktiivi kohaste otsustamismenetluste osalusetapis.

Muudatusettepanek 43Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 14 – lõik 1 c (uus)

1c.Liikmesriigid näevad ette, millises etapis võib lõikes 1 osutatud otsuseid, tegevusi või tegevusetust vaidlustada.

Muudatusettepanek 44Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 14 – lõik 1 d (uus)

1d.Vaidlustusmenetlus peab olema aus, õiglane, õigeaegne ja ei või olla takistavalt kulukas ning sellega nähakse ette piisavad ja tõhusad õiguskaitsemehhanismid, sealhulgas asjakohasel juhul esialgse õiguskaitse meetmed.

Muudatusettepanek 45Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 14 – lõik 1 e (uus)

1e.Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse kättesaadavaks praktiline teave võimaluste kohta kasutada käesolevas artiklis osutatud haldusliku ja kohtuliku kontrolli menetlusi.

Muudatusettepanek 46Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 15 – lõik 1

Liikmesriigid võivad üksi või koostöös teiste liikmesriikidega või teiste BBNJ kokkuleppe osalistega teha nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel toimuvate kavandatud tegevustega seotud kavade ja programmide keskkonnamõju strateegilise hindamise, et hinnata selliste kavade või programmide võimalikku mõju merekeskkonnale. Kui direktiivis 2001/42/EÜ on sätestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustus, järgivad liikmesriigid selliste hindamiste tegemisel kõnealuse direktiivi sätteid.

Juhtudel, mille korral kehtib direktiivis 2001/42/EÜ sätestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustus, järgivad liikmesriigid selliste hindamiste tegemisel kõnealuse direktiivi sätteid.

Muudatusettepanek 47Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 1

1.Enne BBNJ kokkuleppe artikli 19 kohase ettepaneku eelnõu või selle kokkuleppe artikli 24 lõike 3 kohase erakorralise meetme eelnõu BBNJ sekretariaadile esitamist edastavad liikmesriigid selle komisjonile, olenemata sellest, kas nad tegutsevad üksi või ühiselt. Kui komisjon on ettepaneku eelnõu kätte saanud, teavitab ta sellest kõiki liikmesriike ja edastab selle neile. Kui teistel liikmesriikidel on märkusi, esitavad nad need märkused komisjonile 30 päeva jooksul alates ettepaneku eelnõu kättesaamisest või varem, kui erakorraline meede seda nõuab. Komisjon edastab saadud märkused teistele liikmesriikidele.

1.Enne BBNJ kokkuleppe artikli 19 kohase ettepaneku eelnõu või selle kokkuleppe artikli 24 lõike 3 kohase erakorralise meetme eelnõu BBNJ sekretariaadile esitamist edastavad liikmesriigid selle komisjonile, olenemata sellest, kas nad tegutsevad üksi või ühiselt. Kui komisjon on ettepaneku eelnõu kätte saanud, teavitab ta sellest kõiki liikmesriike ja edastab selle neile viivitamata. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile ettepaneku ja erakorraliste meetmete eelnõu kohta märkusi alates ettepaneku eelnõu kättesaamisest 30 päeva jooksul, ja kui erakorraline meede seda nõuab, siis varem. Komisjon edastab saadud märkused teistele liikmesriikidele.

Muudatusettepanek 48Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 2

2.Komisjon esitab lõike 1 kohaselt saadud ettepaneku eelnõu või erakorralise meetme eelnõu esialgse hinnangu enne, kui liikmesriigid esitavad asjaomase eelnõu BBNJ sekretariaadile. Esialgse hindamise eesmärk on aidata kindlaks teha, kas vastav ettepanek või erakorraline meede tuleks esitada liidu või liidu ja selle liikmesriikide nimel või mitte.

välja jäetud

Muudatusettepanek 49Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 3

3.Komisjon esitab esialgse hinnangu selle kohta, kas komisjon peaks lõike 1 kohaselt saadud ettepaneku eelnõu või erakorralise meetme eelnõu esitama liidu nimel BBNJ sekretariaadile. Kuni sellise esialgse hinnangu saamiseni ja juhul, kui esialgses hinnangus jõutakse järeldusele, et ettepanek tuleks esitada liidu nimel, hoiduvad liikmesriigid esitamast lõikes 1 osutatud ettepanekut või erakorralist meedet BBNJ sekretariaadile.

3.Komisjon vaatab ettepaneku või erakorralise meetme eelnõu ja lõike 1 kohaselt saadud märkused läbi ning esitab 30 päeva jooksul pärast liikmesriikidele märkuste esitamiseks seatud tähtaega õigusliku hinnangu selle kohta, kas komisjon peaks nimetatud lõike kohaselt saadud ettepaneku eelnõu või erakorralise meetme eelnõu esitama BBNJ sekretariaadile liidu nimel. Õiguslik hinnang tehakse kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele.

Muudatusettepanek 50Ettepanek võtta vastu direktiivArtikli 16 – lõige 3 a (uus)

3a.Kui komisjon jõuab oma õiguslikus hinnangus järeldusele, et ettepaneku või erakorralise meetme eelnõu tuleks esitada liidu või liidu ja selle liikmesriikide nimel, hoolitseb komisjon selle eest, et see esitatakse BBNJ sekretariaadile koos liikmesriikidega, kui see on asjakohane.

Muudatusettepanek 51Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 3 b (uus)

3b.Kui komisjon jõuab oma õiguslikus hinnangus järeldusele, et ettepaneku või erakorralise meetme eelnõu ei tohiks esitada liidu nimel, võib eelnõu saatnud liikmesriik või liikmesriikide rühm esitada selle BBNJ sekretariaadile iseenda nimel.

Muudatusettepanek 52Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 3 c (uus)

3c.Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1–3b kohaldamist, võib liikmesriik või liikmesriikide rühm esitada BBNJ kokkuleppe artikli 24 lõike 3 kohase erakorralise meetme ettepaneku otse BBNJ sekretariaadile. Asjaomane liikmesriik või liikmesriikide rühm teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike ning teeb esitatud ettepaneku neile viivitamata kättesaadavaks.

Muudatusettepanek 53Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 3 d (uus)

3d.Liikmesriigid ja komisjon püüavad piirkonnapõhiste majandamisvahendite ja erakorraliste meetmete ettepanekute koostamisel, hindamisel ja enne BBNJ sekretariaadile esitamist teha heas usus tihedat koostööd ja üksteisega korrapäraselt konsulteerida.

Muudatusettepanek 54Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 17 – lõige 2

2.Käesolevas peatükis osutatud ettepanekute väljatöötamisel konsulteeritakse vajaduse korral sidusrühmadega, sealhulgas riikide ning ülemaailmsete, piirkondlike, allpiirkondlike ja valdkondlike organitega, samuti kodanikuühiskonna, teadusringkondade, erasektori, põlisrahvaste ja kohalike kogukondadega.

2.Käesolevas peatükis osutatud ettepanekute väljatöötamisel konsulteerivad liikmesriigid asjakohasel juhul sidusrühmadega, sealhulgas riikide ning ülemaailmsete, piirkondlike, allpiirkondlike ja valdkondlike organitega, samuti kodanikuühiskonna, teadusringkondade, erasektori, põlisrahvaste ja kohalike kogukondadega.

Muudatusettepanek 55Ettepanek võtta vastu direktiivArtikli 17 – lõige 4 a (uus)

4a.Liikmesriigid teevad BBNJ teabevõrgustiku kaudu kättesaadavaks piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade loomisega seotud teabe.

Muudatusettepanek 56Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 18 – lõik 1 a (uus)

1a.Lisaks BBNJ kokkuleppe III osa alusel vastu võetud meetmetele võivad liikmesriigid kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja kokkuleppe eesmärkide toetamiseks võtta oma kodanike ja laevade või oma jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva tegevuse jaoks vastu rangemad meetmed.

Muudatusettepanek 57Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 18 – lõige 2

2.Liikmesriigid edendavad vajaduse korral meetmete vastuvõtmist asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjakohastes ülemaailmsetes, piirkondlikes, allpiirkondlikes ja valdkondlikes organites, mille liikmed nad on, et toetada osaliste konverentsi poolt BBNJ kokkuleppe III osa alusel tehtud otsuste ja soovituste rakendamist.

2.Liikmesriigid ja komisjon edendavad asjakohasel juhul meetmete vastuvõtmist ja teevad asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjakohastes ülemaailmsetes, piirkondlikes, allpiirkondlikes ja valdkondlikes organites pädevust arvesse võttes koostööd, et toetada ja hõlbustada osaliste konverentsi poolt BBNJ kokkuleppe III osa alusel vastu võetud otsuste ja soovituste rakendamist.

Muudatusettepanek 58Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 18 – lõige 2 a (uus)

2a.Liikmesriigid teevad BBNJ teabevõrgustiku kaudu kättesaadavaks piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade rakendamisega seotud teabe.

Muudatusettepanek 59Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 18 – lõige 2 b (uus)

2b.Liikmesriigid innustavad neid kolmandaid riike, kellel on õigus BBNJ kokkuleppe osaliseks saada, eelkõige neid, kelle tegevus toimub või kelle laevad või kodanikud tegutsevad alal, mille suhtes kohaldatakse kehtestatud piirkonnapõhist majandamisvahendit, sealhulgas merekaitsealal, võtma meetmeid, millega toetada osaliste konverentsi poolt BBNJ kokkuleppe alusel kehtestatud piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade kohta vastu võetud otsuseid ja antud soovitusi.

Muudatusettepanek 60Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 18 – lõige 2 c (uus)

2c.Komisjon esitab liikmesriikidelt saadud teabe põhjal Euroopa Parlamendile käesoleva direktiivi alusel vastu võetud rakendusmeetmete ja BBNJ kokkuleppe rakendamisega seotud ülemaailmsete arengusuundumuste kohta, sealhulgas teabe nõuetele vastavuse, täitmise tagamise ja teadusliku seire kohta kaks korda aastas aruande.