(1)Liidus puudub praegu ühine lähenemisviis ettevõtjate maksubaasi arvutamisele. Seetõttu on liidu ettevõtjad kohustatud järgima erinevat äriühingu tulumaksu süsteemi igas liikmesriigis, kus nad tegutsevad. Näiteks 2024. aasta maksustamisaruande kohaselt olid äriühingu tulumaksu seadusjärgsed määrad 2023. aastal liikmesriikides vahemikus 10–31,5 % (ja 9–29 %, võttes arvesse valitsuste kehtestatud maksutoetuskavasid).

(2)Liidu 27 erinevat äriühingu tulumaksu süsteemi muudab maksukuulekuse keerukamaks ning toob ettevõtjate jaoks kaasa kõlvatu konkurentsi ning võib tuua kaasa topeltmaksustamise, maksustamise vältimise ja topeltmaksuvabastuse. 2024. aasta maksustamisaruande kohaselt oli äriühingu kasumi ümberpaigutamise tõttu saamatajäänud maksutulu hinnanguliselt 20 % kogu 2022. aastal liidus kogutud äriühingu tulumaksust saadavast tulust, mille nominaalväärtus oleks ligikaudu 100 miljardit eurot. Need nähtused on muutunud ilmsemaks, kuna üleilmastumine ja majanduse digitaliseerimine on oluliselt muutnud arusaama maismaapiiridest ja ärimudelitest. Kuna valitsused on püüdnud selle uue reaalsusega kohaneda, on liikmesriikide killustatud reageerimine toonud kaasa täiendavaid moonutusi siseturul. Samuti põhjustavad erinevad õigusraamistikud paratamatult eri liikmesriikides erinevaid maksuhaldustavasid. See tähendab sageli pikki menetlusi, mis võivad olla prognoosimatud ja ebajärjepidevad, ning suuri nõuete täitmisega seotud kulusid, mis võib mõjutada piiriüleseid investeeringuid. See keerukus võib takistada ettevõtete laienemist siseturul, mõjutades negatiivselt ka innovatsiooni, konkurentsivõimet ja tööhõivet. Seetõttu on vaja ühist lähenemisviisi mitte ainult õiglase ja tõhusa maksustamise tagamiseks, vaid ka siseturul tegutsevate äriühingute ausameelsuse ja konkurentsivõime tugevdamiseks.

(3)Kuigi äriühingu tulumaksu süsteemide põhijooned on oma ülesehituse poolest erinevad, on need siiski sarnased, kuna näevad ette eeskirjad, millega taotletakse sama eesmärki, st jõuda ettevõtjate maksubaasini. Seda silmas pidades, et toetada siseturu nõuetekohast toimimist, tuleks ELi äriühingute maksustamise keskkonna kujundamisel lähtuda põhimõttest, et äriühingud maksavad õiglase osa maksudest maksujurisdiktsiooni(de)s, kus nad kasumit teenivad. Seepärast on siseturul tegutsevate ettevõtjate jaoks oluline, et liikmesriigid kehtestaksid ühise õigusraamistiku äriühingu tulumaksu süsteemide põhijoonte ühtlustamiseks, et lihtsustada maksueeskirju, vähendada halduskoormust, tagada aus konkurents, suurendada õiguskindlust piiriüleselt tegutsevate äriühingute jaoks ja võidelda maksustamise vältimise vastu. Sellise ühtlustamise ulatus peaks rangelt piirduma käesolevas direktiivis osutatud kriteeriumide ja üksustega, samal ajal kui maksumäär ja täitmise tagamise meetmed jäävad nõukogu direktiivi (EL) 2022/25231a raames liikmesriikide pädevusse.

(5)Ettevõtluskeskkond siseturul tuleks muuta atraktiivsemaks, et soodustada majanduskasvu ja investeeringuid liidus. Seetõttu tuleks seada prioriteediks äriühingu tulumaksu eeskirjade ühise raamistiku jõustamine, et ettevõtjatel oleks lihtsam neid eeskirju piiriüleselt tegutsedes järgida ning et julgustada ettevõtjaid oma tegevust välismaale laiendama, kui nad seda soovivad, ning ergutada ettevõtlust siseturul. Rahvusvahelist tegevust käsitlevad ühtsed äriühingu tulumaksu eeskirjad peaksid suurendama maksukindlust ja vähendama maksuvaidlusi, kuna aitaks võidelda moonutustega ning vähendada topelt- ja maksustamata jätmise juhtumite arvu. See vähendab ühtlasi võimalusi teatavate siseriiklike maksusätete kuritarvitamiseks üleeuroopalises kontekstis. Kuna püsiv maksutulu on liikmesriikide eelarvete jaoks keskse tähtsusega, sealhulgas investeerimisel taristusse, teadus- ja arendustegevusse, julgeolekusse ja kaitsesse ning rohepöördesse ja sotsiaalsesse üleminekusse, samuti avalike teenuste osutamisel, eriti vähimkaitstud leibkondadele, on oluline töötada liidus välja kasumi kindlaksmääramise eeskirjad, mis ei too liikmesriikidele kaasa väiksemat tulu. Lisaks on eriti oluline tagada, et tulude jaotamine toimuks kindlatel parameetritel põhineva vahendi alusel, mida ei saa kuritarvitada.

(7)Kuigi künnis määrataks kindlaks kontserni kogutulude alusel ülemaailmsel tasandil, peaks sätete kohaldamisala piirduma siseturul tegutsevate kontserni liikmetega, kuna liidu õigust kohaldatakse ainult liidus ja see ei ole kolmandatele riikidele siduv. Seetõttu tuleks hõlmata ainult selliste kontsernide liidu alamrühmad. Selliselt hõlmataks liikmesriigi maksuresidendid ja nende liikmesriigis tegutsevad püsivad tegevuskohad, sh märkimisväärne majanduslik kohalolu, ning samasse kontserni kuuluvate liiduväliste äriühingute püsivad tegevuskohad liidus.

(9)Eesmärk lihtsustada kehtivaid eeskirju rõhutab kavandatava algatusega taotletavat eesmärki, parandades siseturu tõhusust ja konkurentsivõimet. Seepärast tuleks maksubaasi arvutamise eeskirjade koostamisel kohaldada iga kontserniliikme finantsaruandluse suhtes piiratud arvul maksukohandusi. Need piiratud kohandused kujutaksid endast ühiseid kohandusi, mis on vajalikud raamatupidamisaruannete ümberarvestamiseks maksubaasiks. Võttes arvesse vajadust viia siseriiklikud õigusaktid vastavusse direktiiviga (EL) 2022/2523, peaksid kohandused olema kooskõlas selle raamistikuga, mis peaks hõlbustama rakendamist ka nende liikmesriikide ja ettevõtjate jaoks, kes on üldpõhimõtetega juba kursis. Sellega seoses tuleks arvesse võtta direktiivi (EL) 2022/2523 kohaselt tasumisele kuuluva lisamaksu maksmist või nimetatud direktiivis osutatud tingimustele vastava riigisisese lisamaksu või mis tahes muu alternatiivse miinimummaksu maksmist, mida tunnustab mõni rahvusvaheline foorum, näiteks OECD.

(10)Arvestades, et lihtsustamise eesmärgil kasutatakse iga kontserniliikme maksubaasi arvutamise lähtepunktina raamatupidamisaruandeid, tuleb maksueeskirjad koostada nii, et need oleksid võimalikult lähedal finantsaruandlusele. Neil juhtudel, kui see on võimalik, ei muutu vara või kohustise finantsarvestuslik käsitlus maksustamisel ja seetõttu ei ole kohandusi vaja teha. Seetõttu on ka vajalik, et kooskõlas maksustamise loogikaga käsitletaks maksubaasi teisi elemente maksustamisel erinevalt sellest, kuidas neid finantsarvestuses käsitletakse. Selleks et tagada kooskõla rahvusvaheliste maksutavadega, näiteks teise samba raamistikku kuuluvate tavadega, peaks käesolev direktiiv võimaldama suuremat paindlikkust esialgse maksustatava tulu kindlaksmääramiseks kasutatavate raamatupidamisstandardite valikul.

(12)Äriühingu tulumaksu lihtsustatud raamistiku peamise eesmärgi saavutamiseks tuleks iga kontserniliikme esialgne maksustatav tulu koondada üheks ühtseks maksubaasiks, et seejärel jaotada see baas nõuetele vastavatele kontserniliikmetele. Selline raamistik peaks olema ettevõtjate jaoks lihtne ja vältima neile uue koormuse panemist. Finantsarvestuse maksukohanduste alusel selgub iga kontserniliikme esialgne maksustatav tulu. See tulu liidetakse kokku, mis võimaldab kahjumi BEFITi kontserni liikmete vahel piiratult piiriüleselt maha arvata ning seejärel jaotada koondmaksubaas kontserni liikmete vahel üleminekuaja jaotuseeskirja alusel; see sillutaks teed alalise mehhanismi loomisele. Alaline mehhanism peaks põhinema jaotusvalemil, mis sisaldab muu hulgas nelja materiaalset tegurit: tööjõud, varad, müük ja digitaalne kohalolu. See viiks BEFITi kontserni sisemised tehingud kooskõlla reaalturuväärtuse põhimõttega. Selle eeliseks oleks võimalus kasutada uuemaid riigipõhise aruandluse andmeid ja üleminekuperioodil kogutud teavet. See võimaldab ka põhjalikumalt hinnata kahe samba lähenemisviisi rakendamise eeldatavat mõju riiklikele maksubaasidele ja BEFITi kontserni maksubaasidele ning seega vähendada ettevõtete jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid. Nii oleks võimalik saavutada siseturul maksualase neutraalsuse põhieesmärk, mis vähendaks topeltmaksustamist ja topeltmaksuvabastust ning suurendaks maksukindlust eesmärgiga vähendada maksuvaidluste arvu. Võttes arvesse rahvusvahelisi maksualaseid arengusuundi ja esimese samba ebakindlat rakendamist peamistes jurisdiktsioonides, on oluline, et liit säilitaks paindlikkuse autonoomse, õiglase ja majanduslikult tasakaalustatud jaotusmehhanismi väljatöötamisel.

(14)Majanduskasvu ja investeeringute eesmärgil lubataks liikmesriikidel ka individuaalselt kohaldada täiendavaid maksustatava tulu koondamise järgseid kohandusi (nt pensionimaksete maksustamine) valdkondades, mis ei ole hõlmatud ühise raamistikuga. Samuti oleks liikmesriikidel lubatud oma jaotatud osa ilma ülemmäärata veelgi kohandada, et tagada võimalus teha selles valdkonnas riiklikuid poliitilisi valikuid, näiteks ressursitõhususe tagamiseks, investeeringute stimuleerimiseks ja töökohtade loomiseks. Sellised täiendavad korrigeerimised võivad hõlmata mahaarvamisi, kompensatsioone, maksu ümberarvutusi või muid riiklikke äriühingu tulumaksu meetmeid, sealhulgas neid, millega edendatakse teadus- ja arendustegevust või muid poliitikaeesmärke, tingimusel et selliseid meetmeid kohaldatakse üksnes maksubaasi jaotatud osa suhtes ning need ei mõjuta konsolideeritud maksubaasi ega käesoleva direktiivi kohast jaotusmehhanismi. Jaotamisjärgne korrigeerimine peaks siiski keskenduma sisendipõhistele maksusoodustustele. Liikmesriigid peaksid hoiduma toodangupõhiste maksusoodustuste, näiteks patenditulu maksustamise erikorra ja muude intellektuaalomandi režiimide pakkumisest.

(15)Mõnes liikmesriigis kehtib äriühingu tulumaksu süsteem, mis põhineb kõige levinumatest lähenemisviisidest erinevatel põhimõtetel, näiteks jaotuspõhised maksusüsteemid. Seetõttu on esmatähtis teha vajalikud kohandused, et tagada toimiv koostoime nende süsteemidega ja mitte tekitada nende kahe süsteemi vahel vastuolu, mis pärsiks ettevõtete loomist. Lahendust võiks otsida teatavates jaotamisjärgsetes kohandustes. See tähendaks, et osa, mis jaotatakse kontserni liikmele jaotuspõhise süsteemi alusel, tuleb proportsionaalselt korrigeerida maksustamisaasta jooksul tehtud väljamaksetega. Jaotuspõhise maksusüsteemi põhiolemus säiliks, võttes arvesse, et jaotamine tähistab jaotatud osa maksustamise ajapunkti ja määrab seega kindlaks, kui suurt osa sellest tuleb maksustada. Sellega seoses tuleks ette näha ülekandmise mehhanismi rakendamine, tagamaks et jaotatud osa, mida jooksval aastal ei maksustata, maksustatakse järgmistel aastatel. Jaotuspõhiste maksusüsteemide võimalikku lisamist käesoleva direktiivi reguleerimisalasse tuleks hinnata viie aasta pärast.

(17)Äriühingute maksustamise ühisel raamistikul peaks tingimata olema haldussüsteem, mis ideaaljuhul peaks tagama teatava maksukindluse ja lihtsustamise. Ühtsuse saavutamiseks peaks haldussüsteemi toimimine põhinema kesksel kontaktpunktil, kui tegeletakse mitme ühise küsimusega, nagu kogu kontserni teabedeklaratsioon, ning tagama piisava konfidentsiaalsuse ja turvalisuse ning koordineerimise ja koostöö riiklike maksuhaldurite vahel. Samal ajal ehk üleminekuaja jooksul tuleks haldussüsteemis täielikult austada riiklikku maksusuveräänsust, kuna riigisisesed maksudeklaratsioonid, auditid ja vaidluste lahendamised peaksid jääma peamiselt liikmesriikide tasandile.

(18)Selleks et tagada ühise raamistiku eeskirjade nõuetekohane rakendamine ja nende täitmise tagamine, peaksid liikmesriigid nägema ette karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Need karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kõnealuste karistuste miinimummääraks tuleks kehtestada 0,1 % BEFITi kontserni käibest, kui BEFITi teabedeklaratsiooni ei esitata nõuetekohaselt ja kui BEFITi teabedeklaratsioonis on teadlikult esitatud valeandmeid.

(19)Selleks et optimeerida siseturul äriühingu tulumaksubaasi arvutamise ühtsest õigusraamistikust saadavat kasu, peaks eeskirjade kohaldamine olema vabatahtlik kontsernidele, sealhulgas VKEde rühmadele, kelle aastane kogutulu on alla 750 000 000 euro, tingimusel et nad koostavad konsolideeritud finantsaruandeid ja on liidus maksukohustuslased. Jättes väiksematele kontsernidele võimaluse eeskirju kohaldada, võib ühise raamistiku pakutavast lihtsustamisest kasu saada rohkem rühmi, kellel on piiriülesed struktuurid ja piiriülene tegevus. Äriühingud, kes otsustavad kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, peaksid saama liikmesriikidelt ja komisjonilt tehnilist abi uute eeskirjade järgimiseks ja sellega edendama oma piiriülest tegevust.

8.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 74, et muuta I ja II lisa selleks, et täpselt kajastada muudatusi liikmesriikide seadustes seoses äriühingu liikide ja äriühingu tulumaksuga.

a)äriühing on kas kontserni lõplik emaüksus või mis tahes muu kontserni äriühing, milles lõplikule emaüksusele kuulub otseselt või kaudselt vähemalt 50 % omandiõigustest või kasumi saamise õigustest;

b)püsiva tegevuskoha peakontor on kas kontserni lõplik emaüksus või kontserni mis tahes muu liige (äriühing või üksus), milles lõplikule emaüksusele kuulub otseselt või kaudselt vähemalt 50 % omandiõigustest või kasumi saamise õigustest.

BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse kooskõlas direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 16 lõike 1 punktiga e.

välja jäetud

välja jäetud

1.BEFITi kontserni liikme finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse nii, et sellest jäetakse välja niisugune materiaalne põhivara selle omandamise maksustamisaastal, mille arvestuslik väärtus enne kulumi arvestamist on alla 7 500 euro.

a)kõik hooned ja mis tahes muud liiki kinnisasjad ja äritegevuses kasutatavad rajatised, välja arvatud tööstushooned ja -rajatised: 30 aastat;

b)kogu muu materiaalne põhivara: nende kasulik eluiga, mida on hinnatud vastavalt artiklis 7 osutatud liidus tunnustatud raamatupidamisstandardile, kuid mitte vähem kui 10 aastat;

1.Soetus-, ehitus- või parenduskulud koos kasutuselevõtu kuupäevaga pärast soetamist, ehitamist või parendamist kirjendatakse BEFITi kontserni liikmete põhivararegistrisse iga põhivara kohta eraldi.

3.Põhivararegistrit peetakse viisil, mis annab piisavalt teavet (sealhulgas andmeid kulumi kohta) esialgse maksustatava tulu arvutamiseks. BEFITi kontsern säilitab põhivarade registri koopiat viis aastat pärast sellise vara kulumi arvestamise lõppemist. Põhivarade register sisaldab vähemalt järgmiseid andmeid:

Kui äriühing või püsiv tegevuskoht ühineb BEFITi kontserniga, arvatakse tema osast BEFITi maksubaasist, mis on kindlaks määratud III peatüki sätete kohaselt, maha kuni viis aastat enne ühinemiskuupäeva tekkinud tasaarvestamata kahjum vastavalt tema maksuresidentsuse või asukoha liikmesriigi äriühingu tulumaksu käsitlevatele õigusaktidele.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Esimest lõiku ei kohaldata, kui BEFITi kontserni liige tõendab, et BEFITi kontserni sisene tehing tehti mõjuvatel ärilistel põhjustel direktiivi 2009/133/EÜ artikli 15 lõike 1 punkti a tähenduses.

b)negatiivne, siis tasaarvestatakse kahjum lõpliku emaüksuse maksustatava tuluga ja kantakse edasi maksimaalselt viieks aastaks ning tasaarvestatakse järgmise positiivse BEFITi maksubaasi arvelt. Mahaarvamine on proportsionaalne lõpliku emaüksuse osalusega oma artikli 3 lõikes 1 osutatud tütarettevõtjas ja täielik püsivate tegevuskohtade puhul. Residendist maksumaksja maksubaasi vähendamise tulemuseks ei tohi olla negatiivne summa.

Igal maksustamisaastal vahemikus 1. juulist 2028 kuni 30. juunini 2033 (edaspidi „üleminekuperiood“), jaotatakse BEFITi maksubaas BEFITi kontserni liikmete vahel vastavalt baasjaotuse protsendile.

Kontsernide puhul, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi pärast käesoleva direktiivi kohaldamise alguse esimese maksustamisaasta lõppu, lõpeb esimeses lõigus osutatud üleminekuperiood hiljemalt 30. juuniks 2033.

a)madal riskitase: kui maksustamisaastal suurenevad BEFITi kontserni liikme kulud või tulud BEFITi kontserni siseste tehingutega seoses vähem kui 15 %, võrreldes BEFITi kontserni siseste tehingute keskmise kulu või tuluga kolmel eelneval maksustamisaastal;

b)kõrge riskitase: kui maksustamisaastal suurenevad BEFITi kontserni liikme kulud või tulud BEFITi kontserni siseste tehingutega seoses 15 % või rohkem, võrreldes BEFITi kontserni siseste tehingute keskmise kulu või tuluga kolmel eelneval maksustamisaastal.

5.Olenemata artikli 13 lõikest 2 ei võeta nõukogu direktiivi (EL) 2016/1164 artiklis 2 osutatud ülejääva laenukasutuse kulu, mis tuleneb BEFITi kontserni liikmete vahelisest tehingust, arvesse selle BEFITi kontserni liikme baasjaotuse protsendi arvutamisel, kes neid kulusid kannab.

Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et ergutada ettevõtjaid neid riske vähendama.

välja jäetud

10.Lõigete 1–8 sätteid kohaldatakse seni, kuni artikli 77 lõike 1b kohaselt esitatud muudatused jõustuvad.

2.Lisaks lõikes 1 loetletud korrigeerimistele võib liikmesriik direktiivi (EL) 2022/2523 kohaselt lubada suurendada või vähendada täiendavate summade abil neile BEFITi kontserni liikmetele jaotatud osa, kes on selle liikmeriigi maksuresidendid või kellel selles liikmesriigis asukoht püsiva tegevuskoha näol.

2.BEFITi teabedeklaratsioon esitatakse aruandlusasutusele hiljemalt kuus kuud pärast maksustamisaasta lõppu.

1.Aruandev üksus teavitab aruandlusasutust BEFITi teabedeklaratsioonis esinevatest vigadest kolme kuu jooksul pärast deklaratsiooni õigeaegset esitamist.

3.BEFITi töörühma liikmete vahel edastatav teave saadetakse võimalikult suures ulatuses elektrooniliselt turvalise ühenduse või turvalise võrgu kaudu, kasutades BEFITi koostöövahendit.

4.Selleks et hõlbustada BEFITi töörühma toimimist ja teabevahetust, kehtestab komisjon rakendusaktidega eeskirjad, millega ühtlustatakse teabe edastamist BEFITi töörühma liikmete vahel BEFITi koostöövahendi kaudu ja toetatakse teabe turvalist edastamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 73 osutatud kontrollimenetlusega.

1.BEFITi kontserni liige teatab individuaalses maksudeklaratsioonis tehtud vigadest selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus ta on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol, kolme kuu jooksul pärast deklaratsiooni õigeaegset esitamist.

1.Liikmesriigi pädev asutus võib algatada ja koordineerida auditeid BEFITi kontserni liikmete suhtes, kes on selle liikmesriigi maksuresidendid või kellel on seal asukoht püsiva tegevuskoha näol. Pädev asutus teavitab teisi BEFITi töörühma liikmeid ühe kuu jooksul sellise auditi algatamisest.

1.BEFITi kontserni liige võib esitada artikli 64 kohaselt tehtud individuaalse maksuotsuse sisu kohta kaebuse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol, kolme kuu jooksul pärast seda, kui talle maksuotsusest teatati. Kaebuse vaatab läbi haldusasutus, kes on BEFITi kontserni liikme liikmesriigi õiguse kohaselt pädev kaebusi esimeses astmes lahendama. Kaebust menetletakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus on tema asukoht püsiva tegevuskoha näol. Kui liikmesriigis, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol, ei ole sellist haldusasutust, võib BEFITi kontserni liige pöörduda otse kohtusse.

1.Kui artikli 66 kohane otsus on kinnitatud või seda on muudetud, on aruandval üksusel õigus esitada kaebus otse selle liikmesriigi kohtutele, kus ta on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol, kolme kuu jooksul alates haldusorgani otsuse kättesaamisest. Kaebuse menetlemisele kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol.

1.Kui artikli 67 kohane otsus on kinnitatud või seda on muudetud, on BEFITi kontserni liikmel õigus esitada kaebus selle liikmesriigi kohtutele, kus ta on maksuresident või kus tal on asukoht püsiva tegevuskoha näol, kolme kuu jooksul pärast seda, kui talle teatati artiklis 67 osutatud haldusorgani otsusest. Kaebust menetletakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus BEFITi kontserni liige on maksuresident või kus on tema asukoht püsiva tegevuskoha näol.

Kui halduskaebuse või kohtuliku kaebuse kohta tehtud otsus nõuab BEFITi kontserni maksuotsuse või BEFITi kontserni ühe või mitme liikme individuaalse maksuotsuse muutmist, võtavad liikmesriigid asjakohased meetmed, et neid maksuotsuseid oleks võimalik kümneaastase ajavahemiku jooksul muuta.

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Sätestatud karistused ja vastavusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistuste miinimummäär on 0,1 % BEFITi kontserni käibest, kui BEFITi teabedeklaratsiooni ei esitata kooskõlas artikliga 59 ja kui BEFITi teabedeklaratsioonis on teadlikult esitatud valeandmeid.

2.Liikmesriigid esitavad Euroopa Parlamendile ja komisjonile käesoleva direktiivi hindamiseks kooskõlas lõikega 3 asjakohase teabe, sealhulgas koondandmed selliste BEFITi kontsernide liikmete kohta, kes on nende territooriumil maksuresidendid või tegutsevad seal oma püsivate tegevuskohtade kaudu, et nõuetekohaselt hinnata järgmist:

4.Komisjon hoiab Euroopa Parlamendile ja talle lõike 2 alusel esitatud teabe konfidentsiaalsena kooskõlas liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate sätete ja käesoleva direktiivi artikliga 76.