–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2 ja 3,
–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 8, 10, 19, 79, 83, 151, 153 ja 157,
–võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 1, 21, 23 ja 24,
–võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid välja ja allkirjastasid 17. novembril 2017, ja komisjoni 4. märtsi 2021. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ (COM(2021)0102),
–võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
–võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja selle üldsoovitusi,
–võttes arvesse ÜRO 12. detsembri 2006. aasta puuetega inimeste õiguste konventsiooni,
–võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 21. märtsil 2025. aastal vastu võetud lõppjäreldusi Euroopa Liidu teise ja kolmanda perioodilise koondaruande kohta, eriti artikli 6 kohta esitatud soovitusi,
–võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt 21. detsembril 1965. aastal vastu võetud rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,
–võttes arvesse ÜRO 15. septembril 1995 vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nende läbivaatamiskonverentside tulemusi,
–võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni nr 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta;
–võttes arvesse ÜRO 21. oktoobri 2015. aasta kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja selles sätestatud kestliku arengu eesmärke, eelkõige 5. eesmärki „saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu“ ja 3. eesmärki „tagada kõigile hea tervis ja heaolu kogu elukaare jooksul“ (mis hõlmab ka naisi ja tütarlapsi) ning nendega seotud sihte ja näitajaid,
–võttes arvesse Eurostati 2024. aasta juuni aruannet „Kestlik areng Euroopa Liidus: seirearuanne edusammude kohta kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ELi kontekstis, 2024“.Eurostat, „Sustainable development in the European Union: Monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2024 edition“, 2024, https://ec.europa.eu/eurostat/documents/15234730/19397895/KS-05-24-071-EN-N.pdf/730c983a-fa93-6ce2-7905-2379de04f3e9?version=1.0&t=1718611411114.,
–võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2023. aasta mai raportit pealkirjaga „Kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamise ELi vabatahtlik läbivaatamine“.Euroopa Komisjon, „EU Voluntary Review on the Implementation of the 2030 Agenda for Sustainable Development“, 2023, https://commission.europa.eu/system/files/2023-06/SDG-Report-WEB.pdf.,
–võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 29. juuni 1951. aasta võrdse tasustamise konventsiooni ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 21. juuni 2019. aasta vägivalla ja ahistamise kaotamise konventsiooni,
–võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 14. juuni 2024. aasta resolutsiooni inimväärse töö ja hoolekandesektori kohta,
–võttes arvesse Euroopa Nõukogu 11. mai 2011. aasta naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), mille EL ratifitseeris juunis 2023, ning naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise eksperdirühma (GREVIO) riigipõhiseid seirearuandeid selle rakendamise kohta,
–võttes arvesse Euroopa Nõukogu 2021. aasta aprilli teist üldaruannet GREVIO tegevuse kohta,
–võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku ja Euroopa Nõukogu organite soovitusi, aruandeid ja resolutsioone,
–võttes arvesse 2006. aasta novembris vastu võetud Yogyakarta põhimõtteid ja 2017. aasta novembris vastu võetud Yogyakarta pluss 10 põhimõtteid,
–võttes arvesse seisukohti, mille ÜRO inimõiguste komitee võttis vastu 31. märtsil 2016 teatises nr 2324/2013, Mellet vs. Iirimaa, märkus 6, punkt 7.7, ja 29. märtsil 2011 teatises nr 1608/2007, L.M.R. vs. Argentina, punktid 9.3 ja 9,
–võttes arvesse alates 1975. aastast vastu võetud EMÜ ja ELi direktiive meeste ja naiste võrdse kohtlemise eri aspektide kohta (direktiiv 79/7/EMÜ.Nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas (EÜT L 6, 10.1.1979, lk 24, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1979/7/oj)., direktiiv 86/613/EMÜ.Nõukogu 11. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/613/EMÜ füüsilisest isikust ettevõtjatena, kaasa arvatud põllumajanduses füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitse kohta seoses raseduse ning sünnitusega (EÜT L 359, 19.12.1986, lk 56, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1986/613/oj)., direktiiv 92/85/EMÜ.Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/85/oj)., direktiiv 2004/113/EÜ.Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2004/113/oj)., direktiiv 2006/54/EÜ.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/54/oj)., direktiiv 2010/41/EL.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/41/oj).),
–võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust.EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2000/43/oj. (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv), ja komisjoni 18. septembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020)0565),
–võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426) (horisontaalne diskrimineerimisvastane direktiiv),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/99/EL Euroopa lähenemiskeelu kohta.ELT L 338, 21.12.2011, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/99/oj.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK.ELT L 315, 14.11.2012, lk 57, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/29/oj.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta.ELT L 151, 7.6.2019, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/882/oj.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL.ELT L 188, 12.7.2019, lk 79, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1158/oj. (töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiv),
–võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 4. juuli 2019. aasta töödokumenti pealkirjaga „ELi tegevuskava naiste, rahu ja julgeoleku kohta aastateks 2019–2024“, mida pikendati 2023. aasta novembris kuni 2027. aastani,
–võttes arvesse komisjoni 7. oktoobri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ (COM(2020)0620),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus).ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta direktiivi (EL) 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid.ELT L 315, 7.12.2022, lk 44, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2381/oj.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiivi (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist.ELT L 132, 17.5.2023, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/970/oj.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1385, mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist.ELT L, 2024/1385, 24.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1385/oj.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ning millega muudetakse direktiive 2006/54/EÜ ja 2010/41/EL.ELT L, 2024/1500, 29.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1500/oj.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1712, millega muudetakse direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset.ELT L, 2024/1712, 24.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1712/oj. (läbivaadatud inimkaubandusevastase võitluse direktiiv),
–võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2024. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (COM(2024)0060),
–võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),
–võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 25. novembri 2020. aasta ühisteatist „ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmas tegevuskava – ambitsioonikas tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks ELi välistegevuses“ (JOIN(2020)0017), mida pikendati 2027. aastani, ning sellele lisatud 25. novembri 2020. aasta ühist komisjoni talituste töödokumenti „Objectives and Indicators to frame the implementation of GAP III (2021-25)“ (Eesmärgid ja näitajad GAP III rakendamiseks (2021–2025)) (SWD(2020)0284),
–võttes arvesse komisjoni 24. juuni 2020. aasta teatist „Ohvrite õigusi käsitlev ELi strateegia (2020–2025)“ (COM(2020)0258),
–võttes arvesse Euroopa vähktõvevastase võitluse kava (COM(2021)0044), ELi vähiuuringute missiooni ja vähktõvevastase võitluse erikomisjoni lõpparuannet,
–võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021)0101),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrust (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikuks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014.ELT L 107, 26.3.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/522/oj.,
–võttes arvesse komisjoni 7. septembri 2022. aasta teatist Euroopa hooldusstrateegia kohta (COM(2022)0440), mille eesmärk on tagada kvaliteetsed, taskukohased ja kättesaadavad hooldusteenused, et parandada nii hooldatavate kui ka (ametlike ja mitteametlike) hooldajate (kes on peamiselt naised) olukorda,
–võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2022. aasta soovitust taskukohasele kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdepääsu kohta.ELT C 476, 15.12.2022, lk 1.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrust (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus).ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj.,
–võttes arvesse komisjoni 25. septembri 2024. aasta teatist LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia (2020–2025) rakendamise kohta (COM(2024)0420),
–võttes arvesse Ursula von der Leyeni 18. juuli 2024. aasta poliitilisi suuniseid „Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029“,
–võttes arvesse komisjoni 7. märtsi 2025. aasta teatist „Naiste õiguste tegevuskava“ (COM(2025)0097),
–võttes arvesse komisjoni 2025. aasta märtsi aruannet pealkirjaga „2025. aasta aruanne soolise võrdõiguslikkuse kohta ELis“,
–võttes arvesse nõukogu 2. juuni 2006. aasta järeldusi naiste tervise kohta.ELT C 146, 22.6.2006, lk 4.,
–võttes arvesse Euroopa Kohtu 14. detsembri 2021. aasta otsust kohtuasjas V. M. A. vs. Stolichna obshtina, rayon „Pancharevo“.Euroopa Kohtu 14. detsembri 2021. aasta otsus kohtuasjas V. M. A. vs. Stolichna obshtina, rayon „Pancharevo“, C-490/20, ECLI:EU:C:2021:1008.,
–võttes arvesse oma 11. detsembri 2013. aasta resolutsiooni puudega naiste kohta.ELT C 468, 15.12.2016, lk 128.,
–võttes arvesse oma 29. novembri 2018. aasta resolutsiooni puuetega naiste olukorra kohta.ELT C 363, 28.10.2020, lk 164.,
–võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis.ELT C 449, 23.12.2020, lk 102.,
–võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks.ELT C 232, 16.6.2021, lk 48.,
–võttes arvesse oma 30. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni soolise palgalõhe kohta.ELT C 331, 17.8.2021, lk 5.,
–võttes arvesse oma 23. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi välis- ja julgeolekupoliitikas.ELT C 404, 6.10.2021, lk 202.,
–võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta.ELT C 456, 10.11.2021, lk 208.,
–võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni soolise perspektiivi kohta COVID-19 kriisi ajal ja selle järgsel perioodil.ELT C 456, 10.11.2021, lk 191.,
–võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni soolise digilõhe kaotamise ja naiste osaluse kohta digitaalmajanduses.ELT C 456, 10.11.2021, lk 232.,
–võttes arvesse oma 11. veebruari 2021. aasta resolutsiooni naiste õigustega seonduvate eelseisvate probleemide kohta Euroopas rohkem kui 25 aastat pärast Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi vastuvõtmist.ELT C 465, 17.11.2021, lk 160.,
–võttes arvesse oma 10. juuni 2021. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonna hariduses ja karjääris.ELT C 67, 8.2.2022, lk 137.,
–võttes arvesse oma 24. juuni 2021. aasta resolutsiooni seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste olukorra kohta ELis seoses naiste tervisega.ELT C 81, 18.2.2022, lk 43.,
–võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile seoses soolise vägivalla määratlemisega ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 nimetatava uue kuriteoliigina.ELT C 117, 11.3.2022, lk 88.,
–võttes arvesse oma 14. detsembri 2021. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile soolise vägivalla vastu võitlemise kohta: kübervägivald.ELT C 251, 30.6.2022, lk 2.,
–võttes arvesse oma 15. detsembri 2021. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus ajavahemikus 2018–2020.ELT C 251, 30.6.2022, lk 23.,
–võttes arvesse oma 10. märtsi 2022. aasta resolutsiooni ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava kohta.ELT C 347, 9.9.2022, lk 150.,
–võttes arvesse oma 3. mai 2022. aasta resolutsiooni naiste majandusliku iseseisvuse saavutamise kohta ettevõtluse ja füüsilisest isikust töövõtja staatuse kaudu.ELT C 465, 6.12.2022, lk 54.,
–võttes arvesse oma 5. juuli 2022. aasta resolutsiooni Euroopa hooldusvaldkonna ühismeetmete kohta.ELT C 47, 7.2.2023, lk 30.,
–võttes arvesse oma 5. juuli 2022. aasta resolutsiooni naiste vaesuse kohta Euroopas.ELT C 47, 7.2.2023, lk 2.,
–võttes arvesse oma 1. juuni 2023. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise kohta ELis ja MeToo hinnangu kohta.ELT C, C/2023/1224, 21.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1224/oj.,
–võttes arvesse oma 14. septembri 2023. aasta resolutsiooni prostitutsiooni reguleerimise kohta ELis ja selle piiriülese mõju ning mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele.ELT C, C/2024/1767, 22.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1767/oj.,
–võttes arvesse oma 11. aprilli 2024. aasta resolutsiooni abordiõiguse lisamise kohta Euroopa Liidu põhiõiguste hartasse.ELT C, C/2025/1279, 13.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/1279/oj.,
–võttes arvesse oma 19. detsembri 2024. aasta soovitust nõukogule ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärguks.ELT C, C/2025/1871, 11.4.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/1971/oj.,
–võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni 9. aprilli 2025. aasta arvamust liidu uuendatud pikaajalise eelarve kohta muutuvas maailmas,
–võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Eurostati ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 25. novembri 2024. aasta aruannet „EU gender-based violence survey: key results“ (ELi soolise vägivalla uuring: põhitulemused),
–võttes arvesse EIGE 10. detsembril 2024. aastal avaldatud 2024. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit,
–võttes arvesse 2021. aasta novembris avaldatud Euroopa Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi uuringut „Policies for long term carers“ (Poliitika pikaajaliste hooldajate jaoks),
–võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
–võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,
–võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A10-0210/2025),
A.arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja õigus mittediskrimineerimisele on põhiõigused, mida tunnustatakse aluslepingutes.Euroopa Liidu lepingu artikkel 2 ja artikli 3 lõige 3, ELi toimimise lepingu artiklid 8, 10, 19 ja 157 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 21 ja 23. ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning mis on hädavajalikud ELi edasiseks arenguks; arvestades, et Euroopa Liidul on oluline roll ebavõrdsuse kaotamisel ja võrdõiguslikkuse edendamisel, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingus.Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 8: „Kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine“.;
B.arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks ELi põhiväärtusi, põhiõigus ja Euroopa sotsiaalõiguste samba keskne põhimõte ning arengu oluline eeltingimus, mis nõuab võrdsete võimaluste ja tulemuste edendamist alates hariduse kõige varasematest astmetest ja sooliste stereotüüpide kaotamist alates lapsepõlvest; arvestades, et Euroopa Parlament väljendab toetust komisjoni 7. märtsi 2025. aasta teatisele „Naiste õiguste tegevuskava“ lisatud deklaratsioonis sisalduvate põhimõtete käsitlemisele miinimumstandarditena, rõhutades samas vajadust suuremate ambitsioonide järele;
C.arvestades, et ELi liikmesriigid said 2024. aasta ELi soolise võrdõiguslikkuse indeksis keskmiselt 71,0 punkti 100st, mis on väga tagasihoidliku 0,8 punkti võrra parem tulemus võrreldes eelmise indeksiga; arvestades, et on tekkinud üha suurenev vastureaktsioon soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste valdkonnas tehtud edusammude suhtes, millega püütakse taaskehtestada vananenud soorolle normina, seades kahtluse alla soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusamme ja takistades edasist arengut; arvestades, et mitu sidusrühma, sealhulgas ÜRO Peaassamblee, on täheldanud aktiivset vastuseisu soolise võrdõiguslikkuse saavutustele ja edusammudele ning suurenevat vastureaktsiooni naiste õigustele; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste vastased liikumised ohustavad naiste ja tütarlaste põhiõigusi ning soolise võrdõiguslikkuse saavutamist igapäevaselt ning naiste ja naiste õiguste vastu suunatud ülemaailmse vastureaktsiooni mõju on tunda ka maailma lõunapoolsetes riikides, kuna arenguabi kärped mõjutavad peamiselt arengumaade naisi ja nn üldine suutropipoliitika (Global Gag Rule) on suunatud konkreetselt naiste õigusi kaitsvate organisatsioonide vastu; arvestades, et eksisteerib selge ja kiireloomuline vajadus taaskinnitada, tagada ja arendada naiste ja tütarlaste soolist võrdõiguslikkust ja inimõigusi.ÜRO Peaassamblee, „Escalating backlash against gender equality and urgency of reaffirming substantive equality and the human rights of women and girls: Report of the Working Group on discrimination against women and girls“ (Tugevnev vastureaktsioon soolise võrdõiguslikkuse suhtes ning naiste ja tütarlaste sisulise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste taaskinnitamise kiireloomulisus: naiste ja tütarlaste diskrimineerimise vastase töörühma aruanne), 15. mai 2024, https://documents.un.org/doc/undoc/gen/g24/073/47/pdf/g2407347.pdf.;
D.arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse poliitika, perekonna mitmekesisuse, samasooliste abielude, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise vastased liikumised püüavad mõjutada riikliku ja Euroopa poliitika kujundamist; arvestades, et paremäärmuslikud parteid ja demokraatiavastased fašistlikud ideoloogiad, mis on üha edukamad ja populaarsemad, püüavad õõnestada kehtivaid õigusi, takistada õigusloome arengut ja nõrgestada institutsioonilisi mehhanisme, mille eesmärk on kaitsta naisi, tütarlapsi ja meie ühiskonna kõige tõrjutumaid inimesi; arvestades, et nad ohustavad naiste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja õigusriigi põhimõtte ning põhiõigustega üldiselt seotud saavutusi ELis ja selle liikmesriikides, muu hulgas koordineeritud desinformatsioonikampaaniate kaudu; arvestades, et mehhanismid, mille abil need liikumised piiriüleselt korraldavad, rahastavad, mobiliseerivad ja avaldavad oma mõju, on endiselt suures osas alauuritud, kuid et 2021. aasta aruandest.Euroopa Parlamendi seksuaal- ja reproduktiivõiguste foorum, „Tip of the Iceberg: Religious Extremist Funders against Human Rights for Sexuality & Reproductive Health in Europe“ (Jäämäe tipp – usuäärmuslastest rahastajad inimõiguste vastu seksuaalsuse ja reproduktiivtervise vallas Euroopas), 2021, https://www.epfweb.org/node/837. nähtus piiriüleselt strateegilisi finantsotsuseid tegev riikidevaheline võrgustik; arvestades, et kogu maailmas võib täheldada nn manosfääri murettekitavat kasvu, mille puhul meessoost sotsiaalmeedia suunamõjutajad propageerivad veebis valenarratiivi, et feminism ja sooline võrdõiguslikkus on toimunud meeste õiguste arvelt, kasutades äärmuslikku keelt, normaliseerides naiste- ja tütarlastevastast vägivalda ning omades kasvavaid sidemeid radikaliseerumise ja äärmuslike ideoloogiatega.ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuur, „What is the manosphere and why should we care?“ (Mis on manosfäär ja miks peaks see meid huvitama?), 2025, https://www.unwomen.org/en/articles/explainer/what-is-the-manosphere-and-why-should-we-care.; arvestades, et komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja peaks olema esirinnas ka naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kaitsel, kuna sellised arengud ohustavad otseselt ELi lepingu artiklis 2 sätestatud inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsuse ja õigusriigi väärtusi; arvestades, et teatavatel komisjoni ettepanekutel, mille eesmärk on õigusnormide lihtsustamine (näiteks programmi „Euroopa horisont“ 2025. aasta tööprogrammi esialgne projekt) on oht takistada soolist võrdõiguslikkust, nagu näiteks teadaanne, et horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi ettepanek võetakse tagasi; arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on konkurentsivõime tugevdamise ja kestliku majanduskasvu saavutamise eeltingimus;
E.arvestades, et sooline vägivald on süsteemne ja kogu maailmas, sealhulgas ELis, endiselt ulatuslikult levinud nähtus, millel on rasked tagajärjed ohvritele ja üleelanutele (sh naistele ja tütarlastele) ning ühiskonnale tervikuna, sest see tugevdab süsteemset soolist ebavõrdsust ja säilitab soolistel stereotüüpidel põhinevaid kahjulikke struktuure; arvestades, et naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastast võitlust käsitleva direktiivi vastuvõtmine 2024. aastal oli oluline verstapost soolise vägivalla kaotamise suunas, ning arvestades, et nüüd on äärmiselt oluline tagada selle täielik ja õigeaegne rakendamine liikmesriikides, tunnistades samas, et peame edasi arendama kiireid, uuenduslikke ja toimivaid lahendusi, sealhulgas digivahendite ja tehisintellekti tehnoloogiate kasutamise kaudu; arvestades, et ligikaudu kolmandik naistest ELis, kes on kogenud seksuaalset ahistamist, koges seda töökohal.Eurostati uuring soolise vägivalla kohta, 2024., millega kaasnesid laastavad tagajärjed ohvrite jaoks; arvestades, et see näitab, kui oluline on kehtestada konkreetsed seadusandlikud meetmed (sh ohvrite toetamine) võitluseks soolise vägivalla vastu töökohal ning tugevad ennetusmeetmed; arvestades, et kõik liikmesriigid on Istanbuli konventsioonile alla kirjutanud, kuid viis liikmesriiki ei ole seda veel ratifitseerinud; arvestades, et EL ühines konventsiooniga 2023. aastal tema ainupädevusse kuuluvate küsimuste osas;
F.arvestades, et inimkaubandus on üks rängemaid põhiliste inimõiguste ja inimväärikuse rikkumisi ning organiseeritud kuritegevuse kasvav haru, mis puudutab peamiselt naisi, alaealisi ja lapsi, eriti seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, ning võtab sageli sihikule vähemkaitstud naised, kasutades petlikke lubadusi, eesmärgiga neid seksuaalselt ära kasutada ja neile ebainimlikke elutingimusi seada; arvestades, et inimkaubandus on tänapäevase orjuse vorm; arvestades, et on vaja mõjusalt tegeleda nõudluse poolega, mis soodustab kõiki inimkaubandusega seotud ärakasutamise vorme; arvestades, et inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise vahel on tugev seos;
G.arvestades, et lähenemisviisid prostitutsioonile on liikmesriigiti erinevad, alates teenuseosutaja või kasutaja kriminaliseerimisest kuni selle tegevuse legaliseerimiseni; arvestades, et prostitutsiooniga tegelevad naised seisavad rohkem silmitsi inimõiguste rikkumiste, vägivalla ja ekspluateerimisega kui teised naised keskmiselt, sealhulgas soolise, psühholoogilise, füüsilise ja seksuaalse vägivalla kõrge tasemega; arvestades, et inimesi sunnivad prostitutsioonile asuma ja sinna jääma paljud eri tegurid, sealhulgas vaesus, mis tuleneb sotsiaalsest ebaõiglusest ja tõrjutusest, ebavõrdsus, piiratud tööhõive ning läbipõimunud diskrimineerimine; arvestades, et tuleks rakendada poliitikameetmeid, mis toetavad prostitutsioonist loobuda soovivaid inimesi;
H.arvestades, et rahvusvahelistes ja Euroopa inimõigustealastes õigusaktides, nagu kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioon ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, kaitstakse seksuaal- ja reproduktiivõigusi inimõigustena ning need moodustavad olulise osa terviklikus tervishoiuteenuste osutamises; arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 11. aprilli 2024. aasta resolutsioonis seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste, sealhulgas abordiõiguse lisamist ELi põhiõiguste hartasse; arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused.Vastavalt Guttmacher-Lanceti komisjoni määratlusele, „Accelerate Progress: Sexual and Reproductive Health and Rights for All — Executive Summary“, https://www.guttmacher.org/guttmacher-lancet-commission/accelerate-progress-executive-summary. on üksikisikute heaolu ja mõjuvõimu suurendamise seisukohast väga olulised ning need hõlmavad juurdepääsu rasestumisvastastele vahenditele ja teabele, ohutuid ja seaduslikke aborditeenuseid ning juurdepääsu teaduslikult põhjendatud ja täpsele teabele, viljakusravi, põhjalikku ja eakohast seksuaal- ja suhteharidust, juurdepääsu rasestumisvastastele teenustele ja teabele ning kvaliteetsele sünnitus- ja günekoloogilisele abile; arvestades, et hoolimata teatavatest edusammudest ei ole need teenused ja see teave mõnes liikmesriigis sageli praktikas kättesaadavad ning neid on traditsiooniliselt peetud naiste probleemiks, õõnestades nii saavutatud edu ja põlistades soolist ebavõrdsust; arvestades, et meeste aktiivne osalemine seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud küsimustes võib aidata kummutada kahjulikke soolisi norme, edendada jagatud vastutust pereplaneerimise valdkonnas ning toetada naiste õigusi ja heaolu;
I.arvestades, et tervisega seotud õigused, eriti seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õigused, on põhiõigused ning neid tuleks tugevdada ja mitte mingil viisil vähendada ega ära võtta; arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste rikkumine, sealhulgas turvalise ja seadusliku aborditeenuse keelamine ning kõik sünnitusabiga seotud ja günekoloogilise vägivalla vormid kujutavad soolist vägivalda ja rikuvad põhilisi inimõigusi, samas puudub enam kui 20 miljonil naisel endiselt juurdepääs turvalisele ja seaduslikule abordile ning muudele seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenustele ja -õigustele; arvestades, et mõnes liikmesriigis on endiselt väga piiravad seadused, mis keelavad abordi, välja arvatud rangelt määratletud asjaoludel, või on praktilised takistused selle kättesaadavusele, mille tulemusena peavad naised otsima salajasi abordi tegemise võimalusi, reisima teistesse riikidesse või kandma raseduse lõpuni vastu oma tahtmist, mis on inimõiguste rikkumine ja soolise vägivalla vorm, mis mõjutab naiste ja tütarlaste õigust elule, nende füüsilisele ja vaimsele puutumatusele, turvalisusele, võrdõiguslikkusele, mittediskrimineerimisele ja tervisele ning asetab nad põhjendamatu majandusliku ja vaimse surve alla; arvestades, et Euroopa kodanikualgatuses My Voice, My Choice, millele on antud üle 1,2 miljoni allkirja, kutsutakse ELi üles tagama kõigile juurdepääs ohutule ja seaduslikule abordile, austades samal ajal aluslepingute kohast pädevuste jaotust, ning nõutakse, et EL võtaks vastu õigusaktid, millega luuakse finantsmehhanism, mis aitab vabatahtlikult selle poliitikaga ühinevatel liikmesriikidel pakkuda ohutut aborditeenust kõigile, kellel ei ole sellele juurdepääsu; arvestades, et uutes uuringutes sünnitusabiga seotud vägivalla kohta leiti, et 21–81 % küsitletud sünnitanutest oli kogenud ühte või mitut sünnitusabiga seotud vägivalla vormi, ning tulemused näitavad, et teadva nõusoleku puudumine, nõusolekuta ravi, suuline ja füüsiline väärkohtlemine ning puudulik suhtlemine on liikmesriikides püsivad probleemid.Quattrocchi, P., „Obstetric violence in the European Union“ (Sünnitusabiga seotud vägivald Euroopa Liidus), Euroopa Komisjon, 2024, https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/74238fad-0b63-11ef-a251-01aa75ed71a1/language-en.; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) märgib, et kvaliteetne sünnitusabi on väga oluline emade ja vastsündinute tervisenäitajate parandamiseks, meditsiinilise sekkumise vähendamiseks ja naiste sünnikogemuste parandamiseks.WHO, Midwifery education and care, https://www.who.int/teams/maternal-newborn-child-adolescent-health-and-ageing/maternal-health/midwifery.;
J.arvestades, et viimase kogu ELi hõlmava uuringu kohaselt on 31 % 18–74-aastastest naistest kogenud täiskasvanueas füüsilist (sealhulgas ähvardusi) või seksuaalset vägivalda ning 20 % naistest on kogenud füüsilist (sealhulgas ähvardusi) või seksuaalset vägivalda, mille toimepanija ei olnud nende partner.Eurostati 25. novembri 2024. aasta uuring „Iga kolmas naine ELis on kogenu soolist vägivalda“, https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/w/ddn-20241125-3., ning 17 liikmesriigi ametlikest aruannetest nähtub, et 2022. aastal tapeti 788 naist nende oma lähipartneri või pereliikme poolt.Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, „Gender Equality Index 2024: Tackling violence against women, tackling gender inequalities“ (Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2024: Võitlus naistevastase vägivalla ja soolise ebavõrdsuse vastu), 2025, https://eige.europa.eu/publications-resources/publications/gender-equality-index-2024-tackling-violence-against-women-tackling-gender-inequalities?language_content_entity=en.; arvestades, et andmed näitavad, et 57 %-le soolise vägivalla ohvritest on vägivald põhjustanud terviseprobleeme alates füüsilistest vigastustest kuni pikaajalise psühholoogilise traumani.Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, „Gender Equality Index 2024: Tackling violence against women, tackling gender inequalities“ (Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2024: Võitlus naistevastase vägivalla ja soolise ebavõrdsuse vastu), 2025, https://eige.europa.eu/publications-resources/publications/gender-equality-index-2024-tackling-violence-against-women-tackling-gender-inequalities?language_content_entity=en., samas kui 31 % soolise vägivalla ohvritest ei ole kunagi kellelegi oma kogemusi avalikustanud; arvestades, et ELis ei ole soolise vägivalla ohvrite tugisüsteemid ikka veel piisavad ja uuringud näitavad, et ainult seitsmes liikmesriigis on naistele piisavalt nõustamiskeskusi, samas kui olemasolevad varjupaigad jäävad kaugelt alla Istanbuli konventsiooni soovitusliku taseme.Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, „Introducing the latest Gender Equality Index thematic focus: a vital reminder to end violence against women“ (Soolise võrdõiguslikkuse indeksi viimase temaatilise fookuse tutvustus: oluline meeldetuletus naistevastase vägivalla lõpetamiseks), 2025, https://eige.europa.eu/newsroom/news/introducing-latest-gender-equality-index-thematic-focus-vital-reminder-end-violence-against-women?language_content_entity=en.; arvestades, et liikmesriikides tehtud teiste uuringute andmetel on sooline vägivald avalikus ruumis ja ühistranspordis väga märkimisväärne probleem ning ohutusmeetmed ja ohvriabi ei ole endiselt piisavad;
K.arvestades, et registreeritud seksuaalkuritegude ja vägistamistega seotud kuritegude arv suurenes aastatel 2019–2022 ning andmed näitavad, et 2022. aastal oli Elis 2019. aastaga võrreldes naiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude dokumenteeritud juhtumeid 25 % võrra rohkem ning teatatud vägistamisjuhtumeid 40 % võrra rohkem.EIGE (2025), „Impact driver: marking milestones and opportunities for gender equality in the EU“ (Mõjutegur – soolise võrdõiguslikkuse verstapostide ja võimaluste tähistamine ELis), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.; arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti andmetel on kuni 55 % naistest Euroopa Liidus kogenud seksuaalset ahistamist ühistranspordis ning on hulgaliselt teateid seksuaalsete rünnakute kohta eri transpordiliikides, näiteks sõiduvahendusplatvormide autojuhtide ja taksojuhtide poolt; arvestades, et kõik need andmed näitavad, et naised ei saa end kodus, tööl ega üheski avalikus sfääris turvaliselt tunda ning kiiresti on vaja tegutseda; arvestades, et ühtsete ja võrreldavate, sooliselt eristatud andmete kogumine (nagu seda teeb Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut) on äärmiselt oluline tervikliku soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamiseks; arvestades, et naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiiv ei sisalda nõusoleku puudumisel põhineva vägistamiskuriteo ühtlustatud määratlust; arvestades, et sellist määratlust sisaldava õigusakti ettevalmistamiseks on oluline laiendada ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuritegevuse valdkondade loetelu soolisele vägivallale, sest see vastab selles artiklis sätestatud kriteeriumidele;
L.arvestades, et naistevastane kübervägivald soo alusel hõlmab mitmesuguseid soolise vägivalla vorme või soo ja muude tegurite kombinatsiooni ning see toimub info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) ning tehisintellekti kasutades; arvestades, et teatavad kübervägivalla vormid mõjutavad ebaproportsionaalsel määral naisi ja tütarlapsi, need toimuvad raskemas vormis ning neil on konkreetsed ja valusad tagajärjed ning halvav mõju naistele ja tütarlastele, näiteks vaigistamine, tsenseerimine ja võõrandumine, ning see võib viia selleni, et nad hakkavad avalikku sfääri vältima; arvestades, et kasvav ja ulatuslik kübervägivald mõjutab naisi ELis iga päev ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti andmetel on naised endiselt teatavate kübervägivalla vormide, nagu vihakuritegude ja vaenukõne.EIGE, „Combating cyber violence against women and girls: Developing an EU measurement framework“ (Võitlus naiste- ja tütarlastevastase kübervägivallaga: ELi mõõtmisraamistiku väljatöötamine), 2025, https://eige.europa.eu/publications-resources/publications/combating-cyber-violence-against-women-and-girls-developing-eu-measurement-framework., samuti soopõhise desinformatsiooni peamine sihtmärk, samal ajal kui naispoliitikud, -ajakirjanikud, -blogipidajad, -kunstnikud, -aktivistid, inimõiguste kaitsjad ja muud avalikkuses esindatud naised, samuti LGBTIQ+ inimesed seisavad veebimaailmas silmitsi suurema vägivalla ja väärkohtlemise tasemega.Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat, „Cyberviolence against women in the EU“ (Naistevastane kübervägivald ELis), Euroopa Parlament, 2024, https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document/EPRS_BRI(2024)767146., mis mõjutab märkimisväärselt naiste osalemist avalikus elus ja esindatuses ning ohustab demokraatiat; arvestades, et laste seksuaalsel kuritarvitamisel ja ärakasutamisel on tugev sooline aspekt, mis mõjutab tütarlapsi internetis ebaproportsionaalselt, ja seetõttu kvalifitseeruvad need soolise vägivalla vormiks;
M.arvestades, et igaühel ELis on õigus juurdepääsule kõrgeimatele füüsilise ja vaimse tervise ning tugiteenuste standarditele, õigeaegsele, taskukohasele ja kvaliteetsele ennetavale ja diagnostilisele tervishoiule ning ravile, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele; arvestades, et ELil on kohustus tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse kõigis liidu poliitikavaldkondades ja tegevustes.ELi põhiõiguste harta artikkel 35., diskrimineerimata soo, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, sooväljenduse, sootunnuste või mis tahes muul alusel;
N.arvestades, et LGBTIQ+ inimesed kogevad kogu Euroopas endiselt diskrimineerimist tervishoiuteenustele juurdepääsul, kusjuures 16 % uuringus osalenutest teatas, et nad on tundnud end oma identiteedi tõttu diskrimineerituna tervishoiu- või sotsiaaltöötajate poolt, ning arvestades, et transsoolised inimesed teatavad, et tervishoiutöötajad kohtlevad neid väga sageli transfoobselt ja lugupidamatult; arvestades, et igal inimesel on õigus kehalisele autonoomiale ja puutumatusele ning nende suhtes ei tohiks kohaldada näiteks sundsteriliseerimist ega sundravimist, mis mõlemad rikuvad inimõiguste standardeid; arvestades, et naised (eelkõige puuetega naised, maapiirkondades elavad naised, sisserännanud naised.EIGE (2025), „Impact driver: marking milestones and opportunities for gender equality in the EU“ (Mõjutegur – soolise võrdõiguslikkuse verstapostide ja võimaluste tähistamine ELis), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg. ja muud naised, kes puutuvad kokku läbipõimunud diskrimineerimisega ja on kaitsetumas olukorras) seisavad silmitsi mitmete probleemidega, mis mõjutavad negatiivselt nende heaolu, sealhulgas hilinenud diagnoosimine, valuga seotud eelarvamuslikkus, ebavõrdne esindatus teadusuuringutes, piiratud juurdepääs ning takistused ja probleemid juurdepääsul esmatähtsatele teenustele; arvestades, et mehed otsivad harvem meditsiinilist abi, kuna nad on üldiselt sümptomitest vähem teadlikud või kalduvad neid alahindama, jättes sageli haiguse tunnustest teatamata.EIGE, „Health“ (Tervis), 2017, https://eige.europa.eu/gender-mainstreaming/policy-areas/health?language_content_entity=en.; arvestades, et kõik liikmesriigid, kes on ühinenud ÜRO konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, peavad järgima selle raames võetud kohustusi, sealhulgas seoses tervishoiuteenuste kättesaadavusega; arvestades, et tervishoiuteenuste võrdse kättesaadavuse tagamine on oluline kaitsmaks rahvatervist, edendamaks sotsiaalset kaasatust ja vähendamaks ebavõrdsust; arvestades, et on hädavajalik võtta meetmeid püsiva soolise ebavõrdsuse täiendavaks uurimiseks ja kõrvaldamiseks tervishoiuvaldkonnas;
O.arvestades, et naised kogevad meestega võrreldes tõenäolisemalt vaimse tervise häireid, nagu depressioon, ärevus ja vanadusüksindus, mis võivad põhjustada vaimse tervise probleeme; arvestades, et näiteks ELis teatas 2019. aastal kroonilisest depressioonist suurem protsent 15-aastaseid ja vanemaid naisi (8,7 %) kui samaealisi mehi (5,5 %).Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat, „Mental health in the EU“ (Vaimne tervis ELis), https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2023/751416/EPRS_BRI(2023)751416_EN.pdf.; arvestades, et viiest autoimmuunhaiguse diagnoosiga inimesest neli on naised; arvestades, et südame-veresoonkonnahaigused on endiselt peamine surmapõhjus kogu maailmas, moodustades 37 % kõigist naiste surmajuhtumitest võrreldes 31 %ga meeste puhul, ning pärast ägedat haigusjuhtu on naiste seisund halvem ja suremus suurem; arvestades, et südame-veresoonkonnahaigusega naised on pidevalt aladiagnoositud, alaravitud ja kliinilistes uuringutes alaesindatud, mis tekitab tervishoiuvaldkonnas veel suurema ja sügavama ebavõrdsuse;
P.arvestades, et naised kogu oma mitmekesisuses on struktuursete ja kultuuriliste tegurite tõttu pidevalt ebasoodsamas olukorras ning neid mõjutavad ebaproportsionaalselt rohkem erinevad probleemid, näiteks elukalliduse kriis, kuna nad kuuluvad elanikkonna kõige vaesema osa hulka, moodustades 70 % 1,3 miljardist vaesuses elavast inimesest, või kokkuhoiupoliitika tagajärjed, mis on ebaproportsionaalselt mõjutanud naisi ning eelkõige rassistatud ja madala sissetulekuga naisi; arvestades, et vaesus suureneb kogu ELis ning peamiselt on need naised, kellele makstakse palka alla elatusmäära, mistõttu paljud ei suuda end ja oma peret ära elatada, ning eriti on see probleem transsooliste naiste jaoks, kellel on peaaegu kolm korda suurem tõenäosus jääda töötuks; arvestades, et peaaegu iga kolmas väljaspool ELi sündinud naine töötab ELis ebakindlal töökohal; arvestades, et 18 % sisserännanud naistest ohustab vaesus; arvestades, et enamikus ELi riikides on pikaajalised elamis- ja tööload sageli kättesaadavamad neile, keda peetakse kõrge kvalifikatsiooniga ja hästi tasustatud töötajateks, samas kui keskmise ja madala kvalifikatsiooniga sektoritesse jäävaid töötajaid võib ohustada ekspluateerimine ja ebakindel töö madalalt hinnatud sektorites; arvestades, et ainulaadsed probleemid teatavates sektorites seavad naised algusest peale ebasoodsamasse olukorda, näiteks on see nii naissoost põllumajandustootjate puhul, kes seisavad silmitsi soospetsiifiliste takistustega, nagu maale juurdepääsu puudumine, raskused põllumajandusliku koolituse ja hariduse rahastamisel ning võrdne kohtlemine; arvestades, et vaesusel ja sotsiaalsel tõrjutusel on struktuursed põhjused, mis tuleb likvideerida ja tagasi pöörata, eelkõige tööhõive-, eluaseme, liikuvuse ja avalikele teenustele juurdepääsuga seotud poliitika kaudu;
Q.arvestades, et ebavõrdsus tööturul, naiste ja meeste tööhõive erinevused sektorite ja piirkondade vahel, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, ning naistöötajate õiglaste töötingimuste ja -ohutuse puudumine on ELis endiselt püsivad, ning praegune sooline palgalõhe on suures osas tingitud tehtava töö süstemaatilisest alahindamisest naiste ülekaaluga sektorites, kus töötab rohkem naisi ja kus osaleb vaid ligikaudu 20 % meestest, näiteks hooldusteenused, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanna; arvestades, et soolise palgalõhe kaotamiseks tuleb lahendada võrdväärse töö võrdse tasustamise probleem; arvestades, et haridus, eelkõige kõrgharidus, koolitus ja sotsiaalkaitse, on soolise võrdõiguslikkuse seisukohast väga olulised, eriti üle 55-aastaste naiste ning maapiirkondades, äärealadel või hõredalt asustatud piirkondades elavate naiste jaoks, kes seisavad silmitsi spetsiifiliste ja keerukate takistustega; arvestades, et haridus on oluline ka selleks, et võimaldada igaühel kohaneda tööturu muutustega ja saada juurdepääs kvaliteetsetele töövõimalustele;
R.arvestades, et 2023. aastal moodustas sooline palgalõhe Euroopa Liidus 13 %.EIGE (2025), „Impact driver: marking milestones and opportunities for gender equality in the EU“ (Mõjutegur – soolise võrdõiguslikkuse verstapostide ja võimaluste tähistamine ELis), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg. ja 2025. aastal teenivad naised ELis keskmiselt 15 % vähem tunnis kui mehed; arvestades, et olukord on halvem teatavates piirkondades, näiteks maapiirkondades, ja teatavates sektorites, näiteks tervishoiusektoris, kus lõhe on lausa 24 %.WHO, „The gender pay gap in the health and care sector a global analysis in the time of COVID-19“ (Sooline palgalõhe tervishoiu- ja hooldussektoris: COVID-19-aegne üldine analüüs), 2022, https://www.who.int/publications/i/item/9789240052895., ning see toob kaasa suuri erinevusi pensionimaksetes ja põhjustab erinevusi vanemaealiste sissetulekutes, mistõttu saavad naised ELis pensionitulu keskmiselt 26,1 % vähem kui mehed; arvestades, et õigus võrdse või võrdväärse töö eest võrdsele tasule ei ole tagatud ja sellise diskrimineerimise algpõhjustega tuleb tegeleda, kas kasutades vahendeid tehtud töö väärtuse paremaks määratlemiseks ja võrdlemiseks, töötajate õiguste kaitsmiseks ja suurendamiseks või kollektiivläbirääkimiste tugevdamiseks, kui see on asjakohane; arvestades, et kaasava majanduse ülesehitamine ja soolise ebavõrdsuse vähendamine võib märkimisväärselt suurendada liidu SKPd elaniku kohta 6,1 %-lt 9,6 %-le 2050. aastaks.„Economic Benefits of Gender Equality in the European Union Overall economic impacts of gender equality“ (Soolise võrdõiguslikkuse majanduslik kasu Euroopa Liidus. Soolise võrdõiguslikkuse üldine majanduslik mõju), https://eige.europa.eu/sites/default/files/documents/economic_benefits_of_gender_equality_in_the_european_union._overall_economic_impacts_of_gender_equality.pdf.;
S.arvestades, et naised ja tütarlapsed on hariduse ja tööhõive valdkonnas ning eelkõige MATI-, digi- ja tehisintellekti valdkondades endiselt alaesindatud, kusjuures ainult iga kuues IKT-spetsialist ja iga kolmas MATI-erialade (matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria) lõpetanu on naine.EIGE, „Study and work in the EU: set apart by gender“ (Õppimine ja töötamine ELis: sooline jaotus), 2018.; arvestades, et üle 80 % MATI- ning IKT-valdkonna spetsialistidest moodustavad mehed.Euroopa Komisjon, „2025 Report on gender equality in the EU“ (2025. aasta aruanne soolise võrdõiguslikkuse kohta ELis), 2025. ning naised hõivavad vaid 41 % liidu teaduse ja inseneriteaduste valdkonna töökohtadest; arvestades, et kuigi IKT ning MATI-valdkonna õpinguid lõpetavate noorte naiste arv on suurenenud, on sooline tööhõive- ja palgalõhe selles sektoris endiselt märkimisväärne, eriti idufirmade puhul; arvestades, et 2018. aastal moodustasid naised vaid 22 % maailma tehisintellektispetsialistidest – see on probleem, mis aitab säilitada ja kinnistada stereotüüpe ja eelarvamusi.Komisjoni 9. märtsi 2021. aasta teatis „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021)0118).; arvestades, et see lahknevus ei kujuta endast mitte ainult kasutamata võimalust ELi tehnoloogiliseks arenguks, majanduskasvuks, innovatsiooniks ja vastupanuvõimeks, vaid takistab ka naiste osalemist ja karjääri tuleviku tööturgudel; arvestades, et kasvav nõudlus MATI-valdkonna oskuste järele digitaal-, puhta tehnoloogia ja ringluspõhises sektoris ning lennundus-, kaitse- ja tavatööstuses nõuab kvalifitseeritud naiste oskuste tugevdamist; arvestades, et EL seisab silmitsi paljude probleemidega, mis mõjutavad tema konkurentsivõimet, ning see rõhutab vajadust suurendada majandustegevust, milles osalevad kõik; arvestades, et Euroopa majanduse konkurentsivõime võti on tagada naistele kogu nende mitmekesisuses juurdepääs kõigile sektoritele, sealhulgas IKT- ning finantssektorile; arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on majanduskasvu, innovatsiooni ja sotsiaalse ühtekuuluvuse liikumapanev jõud;
T.arvestades, et kujunemisjärgus digitehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt, tehisintellekti loodud pettused, süvavõltsingute või lahtiriietamisrakenduste loomine ja levitamine ning küberkiusamine, muutuvad üha tavalisemaks ja kujutavad endast soolise võrdõiguslikkuse riskitegurit ning võivad olemasolevaid soolise ebavõrdsuse, diskrimineerimise ning naiste ja tütarlaste vastase vägivalla mustreid põlistada ja süvendada; arvestades, et sooline kallutatus juba sisaldub tehnoloogias, sealhulgas tehisintellektisüsteemides, ning et domineerivate veebiplatvormide olemasolevad ärimudelid, mis põhinevad mikrosihitud reklaamil, etendavad rolli vihakõne ja kübervägivalla eri vormide levitamisel ja võimendamisel; arvestades, et sotsiaalmeediakanalid ja nende algoritmide üha sõltuvusttekitavam olemus kujutavad endast riskitegurit noorte tütarlaste ja naiste vaimsele heaolule ning nende probleemiga tuleb tegeleda soopõhise lähenemisviisi abil; arvestades, et kui neid tehnoloogiaid arendatakse eetiliselt ja sootundlikul viisil ning kasutatakse asjakohaselt, võivad need avada naistele ja tütarlastele uusi võimalusi;
U.arvestades, et uudistemeedia kajastustel puudub sageli sooline mõõde ja see ei suuda soostereotüüpe kahtluse alla seada; arvestades, et naised on meediasektori kutsealadel alaesindatud kõigil juhtimisstruktuuri tasanditel, sealhulgas teabe tootmises, otsustusprotsessides ja meediavahendite omanikustaatuses; arvestades, et Euroopa Nõukogu märkis, et „naised moodustavad ainult umbes veerandi isikutest, keda kuulatakse, kellest loetakse või keda nähakse uudistes, ning neid esitatakse harva eksperdina“.Euroopa Nõukogu, „Women in Media and artificial intelligence“ (Naised meedias ja tehisintellektis), https://www.coe.int/en/web/genderequality/women-in-media-and-artificial-intelligence.; arvestades, et uudiste kajastamisel meedias puudub sageli sooline mõõde ega suudeta vaidlustada soostereotüüpe, ning ülemaailmse meediamonitooringu kuuenda väljaande andmetel oli 2020. aastal vaid 2 % lugudest Euroopas.Osalenud riigid: Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Gröönimaa, Hispaania, Iirimaa, Inglismaa, Island, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Moldova, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Põhja-Iirimaa, Rootsi, Rumeenia, Serbia, Soome, Šotimaa, Šveits, Taani, Türgi, Venemaa, Wales. soostereotüüpe selgelt vaidlustava iseloomuga.EIGE (2025), „Impact driver: marking milestones and opportunities for gender equality in the EU“ (Mõjutegur – soolise võrdõiguslikkuse verstapostide ja võimaluste tähistamine ELis), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.;
V.arvestades, et kogu ELis täidavad naised jätkuvalt ebaproportsionaalselt palju nii mitteametlikke kui ka ametlikke hoolduskohustusi, aidates seeläbi kaasa struktuursele soolisele ebavõrdsusele ja suurendades soolist hoolduslõhet, piirates naiste võimalusi osaleda tööturul, mis toob kaasa väiksemad sissetulekud ja pensionid ning takistab naistel saavutada meestega võrdsetel tingimustel majanduslikku sõltumatust, tekitades samal ajal stressiga seotud terviseriske.EIGE, „Gender Equality Index 2019: Work-life balance“ (Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2019: Töö ja eraelu tasakaal), https://eige.europa.eu/publications-resources/toolkits-guides/gender-equality-index-2019-report/informal-care-older-people-people-disabilities-and-long-term-care-services.; arvestades, et naised, kes pöörduvad tagasi tööturule pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või pikemaid hoolduskohustusi, kogevad tööturule naasmisel sageli mitmeid probleeme, sealhulgas oskuste aegumine, väiksem teenimispotentsiaal, väiksemad karjäärivõimalused ja diskrimineerimine töökohal; arvestades, et sellised tõkked suurendavad soolist tööhõive-, palga- ja pensionilõhet, mõjutavad negatiivselt laste ja teiste ülalpeetavate heaolu ning nendega tuleb tegeleda sihipäraste poliitikameetmete ja toetuskavade abil;
W.arvestades, et peaaegu 30 % naistest ELis töötab osalise tööajaga; arvestades, et ELis peavad naised suurema tõenäosusega loobuma tasustatud tööst, et hoolitseda laste ja/või teiste ülalpeetavate eest, ning kvaliteetsete lastehoiutaristute ja -teenuste kättesaamatus, ülikõrge hind ja puudumine, eelkõige avalikus sektoris, on jätkuvalt märkimisväärne takistus naiste võrdsele osalemisele kõigis eluvaldkondades, sealhulgas tööl; arvestades, et Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on rõhutanud lastehoiuteenustesse ja muudesse ametlikesse hooldusteenustesse tehtavate riiklike ja erainvesteeringute vähesust ning toonitab, et pikaajaline ebavõrdne suhtumine hooldustegevusse tervikuna jätab hooldusega seotud majanduslikud ja sotsiaalsed kulud peamiselt naiste kanda; arvestades, et tasustamata hoolduskohustused jätavad ELis tööturul osalemisest kõrvale ligikaudu 7,7 miljonit naist ning et meie majanduse jaoks on hooldussektori tasakaalustamisel suur kasutamata potentsiaal, nagu on rõhutatud EIGE hinnangutes, mille kohaselt võiks tööhõive määr suureneda 2050. aastaks 80 %-ni, kui soolist võrdõiguslikkust oluliselt parandada.https://commission.europa.eu/document/download/055fdbab-5786-425e-a072-652bf53d8fe4_en?filename=Gender%20Equality%20Report.pdffilename=Gender%20Equality%20Report.pdf; arvestades, et Eurofoundi Euroopa elukvaliteedi uuringu kohaselt on 42 % mittetöötavatest hooldajatest madalaimas sissetuleku kvartiilis (võrreldes 24 %-ga mittehooldajatest), 59 %-l mittetöötavatest hooldajatest on raskusi ots-otsaga kokku tulla (võrreldes 46 %-ga mittehooldajatest) ja 80 % hooldusteenustest osutavad mitteametlikud hooldajad, peamiselt 45–75-aastased naised, mis põhjustab soolist ebavõrdsust tööhõives ja sissetulekutes; arvestades, et ligikaudu iga neljas tasustatud hooldustöötaja on sisserännanu, mis on eriti oluline, arvestades, et ligi üheksa igast kümnest tasustatud hooldustöötajast on naised;
X.arvestades, et 2024. aastal andis naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee välja üldise soovituse nr 40 naiste võrdse ja kaasava esindatuse kohta otsustussüsteemides ning lisas selle soovituse sammastesse naiste ja meeste (kogu nende mitmekesisuses) võrdsuse 50 : 50 seoses võrdse juurdepääsu ja võrdse võimuga otsustussüsteemides; arvestades, et naiste osakaal riikide parlamentides on suurenenud 11,3 %-lt 1995. aastal vaid 27,2 %-le 2025. aastal.Parlamentidevaheline Liit, „Naised parlamendis 1995–2025“, 2025.; arvestades, et 2025. aastal oli ELis ainult umbes kolmandik parlamendikohtadest naiste käes.EIGE, Soolise võrdõiguslikkuse indeks, https://eige.europa.eu/gender-equality-index/2024/domain/power.; arvestades, et vaatamata paljudele poliitilistele ja seadusandlikele algatustele seisavad naised silmitsi struktuursete, kultuuriliste ja institutsiooniliste takistustega ning uuringud näitavad, et nad on alaesindatud kõigil majanduslike ja poliitiliste otsuste tegemise tasanditel kogu maailmas, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning et soolise võrdõiguslikkuse ja esindatuse saavutamine poliitilises elus ja ettevõtlussektoris – eelkõige juhatuses – on kauge väljavaade, mis nõuab sihipäraseid meetmeid kõigil valitsemistasanditel;
Y.arvestades, et kliimakriis ja sooline ebavõrdsus on omavahel seotud ning kliimakriisid põlistavad olemasolevat ebavõrdsust, sealhulgas juurdepääsu haridusele ja töövõimalustele, juurdepääsu maale ja loodusvaradele ja kontrolli nende üle ning osalemist otsuste tegemisel.ÜRO kliimamuutused, „Closing the Gap, Boosting Ambition: Investing in Women is Key to Climate Action“ (Lõhede vähendamine, ambitsioonide suurendamine: Investeerimine naistesse on kliimameetmete võti), 2024, https://unfccc.int/news/closing-the-gap-boosting-ambition-investing-in-women-is-key-to-climate-action.; arvestades, et kliimamuutuste ja ökosüsteemide seisundi halvenemise kahjulikku mõju kannavad ebaproportsionaalselt suures osas naised ja tütarlapsed, eelkõige need, kes on juba niigi tõrjutud olukorras, sealhulgas põlisrahvad ja muud loodusvaradest sõltuvad kogukonnad;
Z.arvestades, et liit seisab silmitsi mitme kriisiga, sealhulgas kliimakatastroofide, relvakonfliktide, pandeemiate ja populismiga, mille mõju on soopõhine; arvestades, et relvakonfliktid mõjutavad ebaproportsionaalselt naisi ja tütarlapsi, sealhulgas soolise vägivalla suurenenud kasutamise tõttu sõjarelvana.ÜRO aruande kohaselt suurenesid konfliktidega seotud seksuaalvägivalla (ÜRO poolt kinnitatud) juhtumid 2023. aastal eelneva aastaga võrreldes 50 % (ÜRO naiste õiguste agentuur, „Facts and figures: Women, peace, and security“ (Faktid ja arvud: Naised, rahu ja julgeolek), 2025, https://www.unwomen.org/en/articles/facts-and-figures/facts-and-figures-women-peace-and-security)., ning on toonud kaasa naiste õiguste üldise halvenemise, millel on kahjulikud tagajärjed naiste ja tütarlaste inimõiguste täielikule kasutamisele kogu maailmas; arvestades, et kuigi naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava on tänapäeva ülemaailmsete rahu- ja julgeolekuprobleemide lahendamisel kesksel kohal, on naiste osalemine ja juhtroll välispoliitikas, kaitses, julgeolekus ja rahu kindlustamises endiselt puudulik, mis on suuresti teadmata määral tingitud andmete kogumise lünklikkusest arvestades, et on välja töötatud mitu projekti, mille eesmärk on koguda põhjalikke andmeid, näiteks #SHEcurity indeks, mis võivad olla heaks tavaks ja eeskujuks andmete kogumise kohta ELi tasandil; arvestades, et naised on rahuläbirääkimistel pidevalt alaesindatud ja 2022. aastal moodustasid nad ÜRO juhitud või kaasjuhitud aktiivsetes rahuprotsessides ainult 16 % läbirääkijatest.Välissuhete nõukogu, „Naiste osalemine rahuprotsessides“, https://www.cfr.org/womens-participation-in-peace-processes/.; arvestades, et soolise perspektiivi lisamine ELi välis- ja julgeolekupoliitikasse tähendab spetsiifilise soolise mõõtme ja selliste ülemaailmsete nähtuste nagu kliimamuutused, ränne, kaubandus ja julgeolek tundmist ning nende mõju tõkestamist ja keskendumist nende naiste ja rühmade kogemustele ja vajadustele, kes seisavad silmitsi poliitika kujundamise keskmes oleva diskrimineerimise ja tõrjumise arvukate ja läbipõimunud vormidega; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava on ELi ambitsioonikas strateegia, mille eesmärk on aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide, eelkõige kestliku arengu 5. eesmärgi saavutamisele ning kiirendada soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtavaid edusamme; arvestades, et naiste mõjuvõimu suurendamine on kõigi ELi välispoliitikate ja -meetmete prioriteet ning on ka etendanud aktiivset rolli kestliku arengu tegevuskava 2030 kujundamisel; arvestades, et ELi välispoliitika hõlmab kohustust tagada, et 85 % kõigist uutest programmidest aitaksid edendada soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu; arvestades, et ELi sisepoliitikas, sealhulgas liikmesriikide tasandil, praegu selline kohustus puudub ja see seab ohtu soolise võrdõiguslikkuse poole tehtavate edusammude võrdväärsuse ELis;
AA.arvestades, et diskrimineerimine Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 loetletud tunnuste alusel on keelatud; arvestades, et paljud naised, tütarlapsed ja vähekaitstud rühmad, sealhulgas puudega inimesed, ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga inimesed, rassistatud inimesed, etnilise, vähemusrühma või rändetaustaga inimesed, LGBTIQ+ inimesed, eelkõige trans- ja intersoolised naised, romad ning inimesed, keda diskrimineeritakse vanuse alusel (nii noored kui ka eakad) (edaspidi „mittediskrimineerimise aluste loetelu“), seisavad ELis silmitsi läbipõimunud ebavõrdsuse ja diskrimineerimisega; arvestades, et puuetega naised ja tütarlapsed moodustavad 29,2 % ELi naissoost elanikkonnast ning nad seisavad silmitsi tõrjutuse ja diskrimineerimisega kõigis eluvaldkondades ning soolise vägivalla kõrge määraga; arvestades, et naised ja LGBTIQ+ inimesed, olenemata sellest, kas nad viibivad transiidirajatistes või elavad vastuvõtuasutustes, puutuvad sageli kokku konkreetsete soopõhiste riskidega, sealhulgas vägivallaga, ebapiisava juurdepääsuga tervishoiuteenustele ja õigusliku ebakindlusega; arvestades, et seda küsimust tuleks eraldi käsitleda;
AB.arvestades, et sooline ebavõrdsus on ilmsem teatavates sektorites, nagu põllumajandus, finants- ja tarbijateenused.Maailma Majandusfoorum, „Global Gender Gap Report 2023“ (Ülemaailmse soolise ebavõrdsuse aruanne 2023), https://www.weforum.org/publications/global-gender-gap-report-2023/., tervishoid ja hooldus.Maailma Terviseorganisatsioon, „Naised tervishoiu- ja hooldussektoris teenivad 24 % vähem kui mehed“, 2022, https://www.who.int/news/item/13-07-2022-women-in-the-health-and-care-sector-earn-24-percent-less-than-men., MATI.Evagorou, M., Puig, B., Bayram, D. ja Janeckova, H. (2024) „Addressing the gender gap in STEM education across educational levels – Analytical report“ (Soolise ebavõrdsuse vähendamine MATI-valdkonna hariduses haridustasemete lõikes. Analüütiline aruanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024, https://data.europa.eu/doi/10.2766/260477., ning mõnes piirkonnas, nagu maapiirkonnad, saared ja äärepoolseimad piirkonnad; arvestades, et nende piirkondade ja sektorite naised, kes kogevad läbipõimunud diskrimineerimist, seisavad silmitsi spetsiifiliste struktuursete tõketega, mis raskendavad tööturul osalemist ning juurdepääsu tervishoiule, haridusele, eluasemele, digitaalsele ühendatusele ning olulistele avalikele teenustele ja taristule, ning mõnel juhul ei ole need üldse kättesaadavad; arvestades, et maapiirkondades, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, toimub rahvastikukadu, kusjuures tõenäolisemalt lahkuvad noored, eelkõige tütarlapsed ja naised.Komisjoni 30. juuni 2021. aasta teatis „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“., ning nii kahjustatakse nende õigust jääda nimetatud piirkondadesse; arvestades, et on vaja sihipärast ja valdkondadevahelist lähenemist, et tegeleda nendes sektorites ja piirkondades püsivate soolise ebavõrdsuse probleemidega ning tagada, et naised ja tütarlapsed ei jääks soolise võrdõiguslikkuse strateegia rakendamisel tagaplaanile;
AC.arvestades, et kõik liikmesriigid on kohustatud tegutsema laste parimates huvides, kaitstes nende õigust elada perekonnas ja keelates diskrimineerimise vanemate perekonnaseisu, seksuaalse sättumuse või viljastamismeetodi alusel; arvestades, et ligikaudu kaks miljonit last võivad endiselt puutuda kokku õiguskindlusetusega perekondade piiriülesel tunnustamisel; arvestades, et 2022. aastal esitas komisjon ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus.Komisjoni 7. detsembri 2022. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust, põlvnemisega seotud asjades tehtud lahendite tunnustamist ja ametlike dokumentide vastuvõtmist ning Euroopa vanematõendi loomist (COM(2022)0695)., mis käsitleb põlvnemist ja Euroopa vanematõendi loomist, ning selle ettepaneku menetlemine on endiselt nõukogus pooleli;
AD.arvestades, et naiste õiguste tegevuskavas kinnitatakse ELi tugevat pühendumust soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste kaitsmisele ja edendamisele ning sätestatakse pikaajaline visioon ja arengupõhimõtted, millele tugineb soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2025. aasta järgseks perioodiks;