1.soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teha järgmist:- a)mõista hukka Arktika kasvav militariseerimine, eriti Venemaa ulatusliku sõjalise restruktureerimise, sealhulgas merekolleegiumi loomise tõttu, mis kombinatsioonis Hiina ilmsete huvidega piirkonnas on veelgi teravdanud piirkondlikke pingeid ja kahjustanud piirkondlikku stabiilsust;
- b)jälgida tähelepanelikult Hiina kasvavat strateegilist huvi ja tegevust Arktika piirkonnas nn polaarsiiditee raames; tunnistada, et Hiina väljakuulutatud eesmärk saada 2030. aastaks „suureks jõuks polaaralal“ ning tema kohaloleku laiendamine teadusmissioonide, strateegiliste taristuinvesteeringute ja kahesuguse kasutusotstarbega partnerluste kaudu võib seada kahtluse alla kehtestatud juhtimispõhimõtted;
- c)võtta arvesse kõiki võimalikke ohustsenaariume, mis on seotud olukorraga Ukrainas, sealhulgas Venemaa kohaloleku võimalikku tugevdamist Arktikas võimaliku külmutatud konflikti tagajärjel Ukrainas; täielikult rakendada ELi sanktsioone kahesuguse kasutusega tehnoloogiate suhtes, mis on ette nähtud Venemaa sõjaliseks laienemiseks Arktikas, toetades samal ajal Ukraina koostööd Arktika juhtimisstruktuuridega, sealhulgas väljavaadet saada asjaomastel foorumitel vaatleja staatus; karmistada sanktsioone varilaevastiku laevade suhtes, mis kasutavad mugavuslippe sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks Arktikas; parandada sanktsioonide järelevalvet ja jõustamist, sealhulgas rahvusvahelise koostöö kaudu, tagamaks, et sadamad ja kindlustusandjad kannavad sellised laevad musta nimekirja; nõuda lipuriikidelt täielikku vastutust keskkonna- ja ohutusstandardite järgimise tagamise eest;
- d)hinnata täiel määral GIUKi lõhe tähtsust ELi huvidest lahutamatu meretransiidikoridorina ning riske, mis on seotud selle kujunemisega halli tsooni operatsioonide tandriks; püüda seetõttu koostöös konstruktiivsete partneritega suurendada nende riikide ja territooriumide institutsioonilist vastupanuvõimet;
- e)teha koostööd liikmesriikide ja NATO liitlastega, et tugevdada reageerimissuutlikkust, sealhulgas tõhustatud ELi ja NATO tõhustatud strateegiliste dialoogide kaudu Arktika valdkonna teadlikkuse, luureandmete jagamise ja Kaug-Põhjas toimuvate kaitsealaste ühisõppuste kaudu, võttes eeskujuks Rootsi, Soome ja Norra korraldatud õppused Arctic Challenge 2023 ja Taani juhitud õppused Arctic Light 2025; tõhustada koostööd NATO struktuuride ja Euroopa hübriidohtudega võitlemise tippkeskusega, et suurendada vastupanuvõimet ja töötada välja ühised taristukaitse standardid Arktikas; süvendada ELi ja NATO praktilist koostööd Arktikas ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas teadlikkus merendusvaldkonnast, elutähtsa taristu kaitse, logistika ning otsingu- ja päästetegevuse koostalitlusvõime; suurendada valvsust ELi koostöö valdkonnas välispartneritega ning luua ELi tasandi julgeoleku taustauuringumehhanismid Arktikaga seotud välismaiste teadus- ja taristuprojektide jaoks;
- f)jätkata samal ajal tööd selle nimel, et vältida geopoliitiliste konfliktide ülekandumist piirkonda, võttes samal ajal Arktikas olulisema rolli ja püüdes Arktika poliitikat põhjalikult ümber kujundada, mis ei piirduks vaid Arktika erakorralisuse aegunud mõistega, vaid kasutaks seda selle asemel meetodina muutuvate probleemide hindamiseks praeguses geopoliitilises kontekstis;
- g)tagada eeltoodut arvestades, et ELi meetmed Kaug-Põhjas täiendaksid NATO 2022. aasta strateegilist kontseptsiooni ja saaksid kasu alliansi tugevdatud merenduspositsioonist; edendada NATO ja ELi ühist konfliktileevendamist ja olukorrateadlikkust ning nõuda ELi liikmesriikide ja teiste NATO liitlaste vahelist tugevdatud koostalitlusvõimet Arktika julgeoleku, mereseire, otsingu- ja päästeoperatsioonide ning elutähtsa taristu kaitse valdkonnas;
- h)võtta teadmiseks, et Euroopa Arktika piirkond on osa suuremast tervikust, mis hõlmab ka Läänemere piirkonda ja millel on ühised probleemid ja huvid; tunnistada, et ELi tegevus Arktikas tuleb viia kooskõlla ELi arengutegevusega, mida rakendatakse ELi idapoolsetel piirialadel põhjas, ja toetada seda, et maksimeerida sellise tegevuse mõju;
- i)selles kontekstis ja võttes arvesse hiljutisi vahejuhtumeid Läänemerel, mida seostatakse Venemaa varilaevastiku ja Hiina laevadega, tugevdada oluliselt Arktikas esmatähtsa veealuse taristu, eelkõige merekaablite ja torujuhtmete, sealhulgas Gröönimaa läheduses asuvate kaablite ja torujuhtmete kaitset ning karmistada sanktsioonide ja vastumeetmete õigusraamistikku; täita ja jõustada ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklitest 112–115 tulenevaid kohustusi, mis on olulised, et kaitsta Euroopa digitaalset ja energiavõrkude ühendatust geopoliitiliste häirete eest; töötada välja ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna strateegia, et jälgida Hiina ja Venemaa koostööd Kaug-Põhjas, mis võib kahjustada meresõiduvabadust ja rahvusvahelist õigust, ning selle vastu võidelda;
- j)toetada ühiste küberturvalisuse ja vastupanuvõime standardite kehtestamist Arktika merekaablitele, maabumiskohtadele ja elutähtsale digitaristule, sealhulgas ühiste riskihindamiste, vahejuhtumitest teatamise nõuete ja korrapärase stressitestimise abil, pidades silmas nende strateegilist rolli ELi avatud strateegilise autonoomia jaoks;
- k)tegeleda hübriidohtudega, nagu küberründed, GPSi signaali segamine ja võltsimine ning merekaablite sabotaaž, mis nõuavad tõhustatud seire- ja reageerimismehhanisme ELi ja NATO ühise seire- ja reageerimisraamistiku kaudu ning suuremaid investeeringuid ajakohastatud, turvalisse ja autonoomsesse satelliitsidesse, sealhulgas orbiidile saatmise suutlikkusse, samuti investeeringuid, veealuseid droone ja merepõhja kaardistamist; toetada koostöös Põhjamaade partneritega ELi rahastatud hübriidseiretehnoloogiate, sealhulgas mehitamata süsteemide alaseid teadusuuringuid, testimist ja järkjärgulist kasutuselevõttu, et hübriidohte jälgida ja neile reageerida;
- l)tugevdada kollektiivset olukorrateadlikkust, vastupanuvõimet ja piirkondlikku stabiilsust Arktikas, kuna Arktika kosmosepõhise suutlikkuse strateegiline tähtsus Euroopa julgeoleku jaoks suureneb; lisaks edendada ELi juhitavaid investeeringuid ja partnerlusi usaldusväärsete liitlastega, et tagada Arktika elutähtsa taristu turvalisus ja vähendada sõltuvust autoritaarsetest jõududest, sealhulgas võimaluse korral jäälõhkujate tootmist koostöös ELi strateegiliste partneritega;
- m)tunnistada kasvavat geopoliitilist konkurentsi Arktika mereteedel, eriti Põhja-mereteel; toetada seetõttu diplomaatilisi dialooge, mille eesmärk on sõlmida selged rahvusvahelised kokkulepped meresõiduvabaduse ja rahumeelse merendusalase koostöö kohta, seista vastu ühepoolsetele nõuetele ja edendada kaubandusliku meresõidu õiguse kohaldamist kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga; mõista seetõttu avalikult hukka Venemaa piirangud vabale navigeerimisele Põhja-mereteel ja sõjalise taristu tugevdamise Põhja-meretee ääres; toetada rahvusvahelise õiguse kohaldamist, et astuda vastu katsetele legitimeerida vaidlusaluseid laevakoridore või avaldada geopoliitilist mõju teadus- või majanduskoostöö ettekäändel; osaleda piirkondlikes dialoogides ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud kokkuleppe rakendamise üle, milles käsitletakse riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävate Arktika alade mere elurikkuse kaitset ja säästvat kasutamist;
- n)arvestades kliimamuutuste ebaproportsionaalset mõju Arktikale ning koostöös rahvusvaheliste partnerite ja Arktika põlisrahvastega tõhustada kohanemisstrateegiaid, millel on ka julgeolekupoliitiline mõõde, toetada ulatuslikke seirealgatusi ja suurendada märkimisväärselt investeeringuid teadusprogrammidesse, milles seatakse esikohale vajadus tasakaalustada majanduskasvu, kaitstes samal ajal Arktika elutähtsaid ökosüsteeme kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 sätestatud olulise kahju ärahoidmise põhimõttega; tunnistada, et kuigi kliimamuutused seavad ohtu Arktika ökosüsteeme, avaldab temperatuuri tõus Arktika piirkondades ka suurt ühiskondlikku mõju, rõhutades vajadust seada Arktikas elavad inimesed teadusuuringute keskmesse ning tagada, et teadustegevusest saadav kasu aitaks kohalikel kogukondadel kohaneda ja muutuda vastupanuvõimelisemaks;
- o)arvestades Arktika loodusvarade, sealhulgas süsivesinike, haruldaste muldmetallide ja kalavarude tähtsust, tugevdada koos liikmesriikidega konsensusepõhiseid partnerlusi Gröönimaa ja teiste Arktika sidusrühmadega, sealhulgas põlisrahvaste kogukondadega, loodusvarade kestliku kaevandamise valdkonnas, järgides samal ajal rangelt kõrgeimaid keskkonnastandardeid, et vältida katastroofilisi tagajärgi, näiteks selliseid, mille põhjustas 2020. aasta Norilski naftaleke Venemaal; tagada, et selline koostöö aitaks ühelt poolt kaasa kohalike kogukondade elanikkonna kasvule ja taaselustamisele Arktikas ning teiselt poolt vähendaks ELi sõltuvust Hiinast ja muudest ebausaldusväärsetest tarnijatest; võtta arvesse ELi strateegilisi huve, et tagada juurdepääs kriitilise tähtsusega toorainetele usaldusväärsetelt sarnaselt meelestatud partneritelt ning ELi majanduskasvu;
- p)töötada samaaegselt selle nimel, et kehtestada siduv rahvusvaheline keskkonnavastutuse kord, millega tagataks saastajate täielik vastutus Arktika vetes toimuvate õnnetuste ja ökoloogiliste kahjustuste eest, pidades silmas uute Arktika-üleste laevateede võimalikku avamist;
- q)arvestades vajadust austada ja edendada põlisrahvaste õigusi kogu Arktikas, töötada selle nimel, et integreerida põlisrahvaste teadmised keskkonna- ja poliitikakujundamise protsessidesse, tagades põlisrahvaste huvide ja eksperditeadmiste hea integreerimise ELi poliitikakujundamise kõigil tasanditel koos kõigi muude asjakohaste teadmiste allikatega ning nende keelte ja kultuuri kaitse;
- r)seada ELi Arktika-alases koostöös esikohale vaimse tervise, kirjaoskuse, keele- ja noorteprogrammid, täites Arktika põlisrahvaste ja noortefoorumite soovitusi;
- s)austada ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni artiklit 19, milles on sätestatud nende õigused; samuti tagada, et ELi ja liikmesriikide tegevus Arktikas aitaks kaasa põlisrahvaste kogukondade heaolule ja õigustele ega kahjustaks neid, nagu on sätestatud 1996. aasta Ottawa deklaratsioonis; võtta arvesse põlisrahvaste suurenenud kokkupuudet välissekkumise ja desinformatsioonikampaaniatega, mille eesmärk on kasutada keerulisi ja ainulaadseid olusid relvana, ning võidelda nende vastu;
- t)integreerida 2013. aasta Kiruna deklaratsiooni soovitused täielikult ELi Arktika-poliitikasse, sealhulgas toetades taastuvenergia ja säästva jäätmekäitluse suuremat rahastamist Arktika kogukondades, tugevdades mehhanisme põlisrahvaste sisuliseks osalemiseks Arktika juhtimises ja otsuste tegemises, suurendades tsiviiljulgeolekut ja hädaolukordadele reageerimise suutlikkust Arktika piirkondades, sealhulgas otsingu- ja päästetööde ning katastroofideks valmisoleku taristut, ning edendades valdkondadevahelisi teadus- ja hariduspartnerlusi, sealhulgas toetades Arktika noori ning kohalikke ja põlisrahvaste institutsioone;
- u)edendada Põhja-Jäämere keskosa kalanduskokkuleppe täielikku rakendamist, nõudes allakirjutanutelt teadusuuringute ja seire ühisprogrammi loomist ning põlisrahvaste teadmiste integreerimist enne mis tahes tulevase tööndusliku kalapüügi lubamist piirkonnas;
- v)tunnistades, et inimasustusega Arktika, piiriülene taristu ja vastupanuvõimelised ühiskonnad on Euroopa julgeoleku jaoks strateegilise tähtsusega, tugevdada koostööd Euroopa Arktika piirkonnas ja Euroopa Arktika piirkonnaga; toetada eelkõige põhja-põhja ja ida-lääne suunaliste taristuprojektide arendamist Rootsi ja Soome Arktikas, pöörates erilist tähelepanu Soome ja Põhja-Jäämere vahelise olemasoleva raudtee läbilaskevõime suurendamisele ning uute mitmeliigiliste transpordiühenduste uurimisele, et tugevdada ELi ja Põhjamaade ühenduvust ja sõjaväelist liikuvust;
- w)tunnistades vastupidava ühenduvuse tähtsust Arktika kogukondade ja ELi julgeoleku jaoks, töötada välja ELi vahendid, mis edendavad aktiivselt suuremat majanduslikku integratsiooni Arktika piirkonnas, kuna investeeringud piiriülesesse taristusse suurendavad liikuvust, stimuleerivad innovatsiooni ja ettevõtluse arengut ning tugevdavad varustuskindlust ja valmisolekut avaliku ja erasektori osalejate koostöö kaudu;
- x)tunnistada, et ELi toetus Arktika arengule ja koostööle on väga oluline, et edendada suhteid, usaldust ja arengusuutlikkust hõredalt asustatud ja haavatavates põhjapoolsetes piirkondades;
- y)tunnistada, et konkurentsivõime ja kriisiohje keerulises julgeolekupoliitilises keskkonnas sõltuvad tugevatest ja uuenduslikest ühiskondadest ja kohalikest ettevõtetest, kellel on autonoomne võimekus, ning piiriülesest koostööst poliitikakujundajate, teadlaste, ettevõtete ja kogukondade vahel; tunnistada, et EL peaks tihedas dialoogis asjaomaste riikide ja piirkondlike organitega jätkuvalt toetama vastupanuvõimelisemate ja kestlikumate Arktika kogukondade suutlikkuse suurendamist;
- z)rõhutades rahvusvahelise teaduskoostöö otsustavat rolli Arktika haldamisel ja kliima mõistmisel, toetada ELi jätkuvat rahastamist Arktika teadusprojektidele ja teadusdialoogidele ning nendes aktiivset osalemist; edendada avatud andmete jagamist ja teadustulemuste integreerimist poliitikakujundamise protsessidesse, tagades samal ajal, et selline teadusvahetus toimub täieliku teadlikkusega geopoliitilisest olukorrast tulenevatest praegustest kaitse- ja julgeolekuriskidest;
- aa)tunnustada Arktika maapiirkondade ülikoolide ainulaadset rolli regionaalarengu ja majanduskasvu liikumapaneva jõuna teadusuuringute ja ettevõtete innovatsiooni kaudu, uute tulijate ligimeelitamises, kohaliku ja piirkondliku tasandi pädevuste ja oskuste suurendamises, piirkondliku ühtekuuluvuse edendamises ning teadmiste ja teabe levitamises, aidates nii kaasa vastupanuvõimele ja valmisolekule; toetada Arktika ülikoole, sealhulgas rahalise toetuse kaudu erinevate ELi programmide kaudu; tugevdada haridus- ja teadusalast liikuvust ELi ülikoolide ja Arktika kõrgharidusasutuste vahel, sealhulgas Gröönimaal, Islandil ja Põhja-Norras, et edendada Arktika ekspertide uut põlvkonda ja süvendada inimestevahelist koostööd; suurendada Arktikaga seotud valdkondadevaheliste teadusuuringute rahastamist ja toetada Euroopa Arktika-uuringute tippkeskuse loomist, kasutades Copernicuse teenuseid, avatud andmetaristut, kohapealseid mõõtmisi ja traditsioonilisi teadmisi, et pakkuda toimivaid teadustooteid, mis toetavad ELi tasandi otsuste tegemist ja koostööd legitiimsete rahvusvaheliste partneritega;
- ab)pidades silmas kasvavat toetust ELiga ühinemisele Islandil, suhtuda positiivselt kohalike omavalitsuste väljendatud kavatsusse korraldada hiljemalt 2027. aastal ELiga ühinemiseks peetavate läbirääkimiste taasalustamise küsimuses rahvahääletus ja lubada austada selle tulemust vastavalt Islandi rahva demokraatlikult väljendatud tahtele; teha samal ajal Islandi valitsusega proaktiivset koostööd, et tutvustada võimalikust ELi liikmesusest saadavat kasu ja suurendada valmisolekut uuendatud ühinemisprotsessiks, kui Island peaks oma taotluse ametlikult uuesti aktiivseks muutma, tõhustades samal ajal viivitamata koostööd ühiste huvide valdkonnas ning pakkudes ELi abi hübriidohtude ja välissekkumise vastases võitluses;
- ac)väljendada heameelt Islandi valitsuse otsuse üle alustada ELiga läbirääkimisi julgeoleku- ja kaitsepartnerluse üle; tõdeda, et selle tagajärjel sündiv leping oleks ELi ja Islandi tulevaste suhete jaoks põhjapaneva tähtsusega;
- ad)tunnustada Norrat ELi ja NATO olulise liitlasena ning rõhutada jätkuvat vajadust tugevdada julgeoleku- ja kaitsekoostööd täielikus kooskõlas NATO kohustustega; arvestades, et Norra ELi liikmesus tugevdaks nii tema riiklikke huve kui ka ELi geopoliitilist vastupanuvõimet, kuna kõrvaldataks kriitilised lüngad ELi kollektiivses kaitses (eriti GIUKi lõhe piirkonnas), kaaluda süvendatud koostööd Norraga, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 võimalikku laiendamist Norrale ja Norra võimalikku ühinemist ELiga; rõhutada, et laiaulatuslik kaitsekoostöö Norraga on juba võimalik, nagu näitab tugev Põhjamaade kaitsekoostöö, mis peaks olema eeskujuks ELi ja Norra vahelistele tihedamatele sidemetele;
- ae)arvestades Norra olulist rolli ELi energiajulgeolekus, mis moodustas 2024. aastal üle 30 % ELi gaasiimpordist, tõhustada koostööd energiaalase vastupanuvõime ja tarnete mitmekesistamise valdkonnas, mis on koos muude strateegiliste taristuprojektidega, nagu Läänemere gaasikoridor, peamine vahend ELi strateegilise autonoomia saavutamiseks, vastupanuvõime suurendamiseks ja sõltuvuse vähendamiseks Venemaa energiatarnetest;
- af)väljendada heameelt Norra jätkuva toetuse üle Ukrainale, sealhulgas Norra otsuse üle eraldada Ukraina õhutõrjesüsteemidele ligi 600 miljonit eurot;
- ag)arvestades Euroopa Parlamendi sügavat muret Gröönimaa kasvava geopoliitilise tähtsuse pärast, mida süvendavad välisosalejate avaldused, milles seatakse kahtluse alla Taani põhiseaduslik kord ja suveräänsus, ning teated välissekkumisest Gröönimaa siseasjadesse, sealhulgas teatavad USA administratsiooni avaldused, kinnitada veel kord Gröönimaa enesemääramisõiguse austamist, rõhutades, et Gröönimaa põhiseaduslikku tulevikku ja rahvusvahelisi suhteid käsitlevaid otsuseid peavad tegema üksnes Gröönimaa kodanikud ilma välissurveta;
- ah)pidades silmas Gröönimaa kasvavat tähtsust Arktika ja Euroopa julgeolekuraamistikes ning Gröönimaa elanike kasvavat toetust ELiga ühinemisele, millest annavad tunnistust küsitlused, mille kohaselt pooldab praegu ligikaudu 60 % Gröönimaa elanikest ELiga taasühinemist, tervitada Gröönimaa valitsuse võimalikke algatusi oma poliitiliste, institutsiooniliste ja majanduslike sidemete tugevdamiseks ELiga; julgustada ELi sõlmima tihedamaid strateegilisi ja majanduslikke partnerlusi, sealhulgas võimaliku ühinemise kontekstis, kui Gröönimaa elanikud seda soovivad; rõhutada sellega seoses, et ELi liikmesus, mis annab juurdepääsu sellistele algatustele nagu Iris2 ja Galileo, annaks Gröönimaale Arktika juhtimises tugevama hääle, pakuks vahendeid oma oluliste ökosüsteemide kaitsmiseks ja võimaldaks elutähtsa taristu kestlikku arengut uute põhjapoolsete kaubateede tekkimisel, tugevdades samal ajal ka Gröönimaa julgeolekut;
- ai)võtta teadmiseks Gröönimaa esimene julgeolekustrateegia „Gröönimaa ja maailm: meie kohta ei otsustata midagi ilma meieta – Gröönimaa välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika aastateks 2024–2033“, mis kajastab põhimõtet, et Arktika rahvad tuleb nende piirkonda mõjutava poliitika kujundamisse sisuliselt kaasata; võtta teadmiseks strateegias esitatud soovitus luua Nuukis rahukeskus, mis edendaks dialoogi ning hõlbustaks teadusuuringuid ja vahendamist;
- aj)tunnustada asjaolu, et Gröönimaa ühines ELi Venemaa-vastaste sanktsioonidega, mis kehtestati pärast sissetungi Ukrainasse; toonitada, et Euroopa Komisjoni esinduse avamine Nuukis tähistab uut etappi koostöös Gröönimaaga, kes ei ole küll liikmesriik, kuid on pikka aega hoidnud tihedat sidet ELiga ja saanud rahalist toetust, sealhulgas haridussektoris;
- ak)tugevdada koostööd Kanadaga; rõhutada ELi ja Kanada partnerluse strateegilist tähtsust, pidades silmas ühiseid demokraatlikke väärtusi ja ülemaailmseid kohustusi, ning edendada julgeoleku- ja kaitsekoostööd Arktikas osana ambitsioonikast ja tulevikku suunatud ELi ja Kanada tegevuskavast;
- al)rõhutada eelkõige vajadust tihedama koostöö järele, et võidelda Venemaa ja Hiina pahatahtliku tegevuse vastu Arktikas, edendades samal ajal majandusarengut ja tuletades meelde, et sõjaline koostöö võib tugevdada ka kohalikke kogukondi; arendada ELi ja Kanada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu Laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA) ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel (ELT L 11, 14.1.2017, lk 23, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2017/37/oj). raames struktureeritud dialoogi, keskendudes ökosüsteemide ja elurikkuse kaitsele, rahvusvaheliste keskkonnastandardite rakendamisele, vastupidavale taristule, mereteede turvalisusele ja põlisrahvaste teadmiste integreerimisele otsustusprotsessidesse; tuletada meelde ELi ja Kanada koostöö suurt potentsiaali Kanada loodusvarade valdkonnas; soodustada tihedamat koostööd teadus- ja kultuurivaldkonnas, et suurendada põlisrahvaste mõjuvõimu ja tugevdada Arktika vastupanuvõimet; rõhutada, et koostöö taristu arendamise ja haldamise ning põlisrahvaste partnerlusmudelite valdkonnas on ELi ja Kanada koostöös kesksel kohal; seada prioriteediks kiired sammud poliitilise, majandus- ja julgeolekukoostöö süvendamiseks Kanadaga, arvestades tema rolli Arktika Nõukogu asutajaliikme ja ELi strateegilise partnerina;
- am)edendada ELi ja USA Arktika-teemalist dialoogi; juhtida tähelepanu asjaolule, et ELil ja USA-l on piirkonnas palju ühiseid probleeme, alates kliimast kuni julgeolekualase koostööni; rõhutada, et ELi ja USA koostöö Arktikas on Venemaa ja Hiina ohjeldamiseks ning ELi ja USA ühise julgeoleku tagamiseks põhjapaneva tähtsusega;
- an)toonitada, et vaja on tugevamat piirkondlikku dialoogi sarnaselt meelestatud partneritega Arktikas, ning kutsuda ELi juhte üles tooma kokku selliste partnerriikide juhid, et luua ühine, sisuline ja elujõuline pikaajaline Arktika strateegia;
- ao)tugevdada mitmepoolset juhtimist ja koostööd Arktika Nõukogu kaudu, eelkõige praeguse Taani Kuningriigi eesistumise ajal, mida ajavahemikul 2025–2027 juhib Gröönimaa; nõuda sellega seoses tungivalt, et kõik liikmed toetaksid rahumeelseid ja seadusel põhinevaid juhtimisraamistikke ning taastaksid tulemusliku mitmepoolse koostöö, pöörates erilist tähelepanu keskkonnakaitsele, kestlikule arengule ja põlisrahvaste õigustele;
- ap)tugevdada koostööd Arktika Nõukogu vaatlejariikidega, nagu Jaapan ja Lõuna-Korea, keskendudes kestlikule tehnoloogiale, jäälõhkumisvõimele ja meresõiduohutusele, kaitstes samal ajal ELi strateegilisi huve;
- aq)uuendada jõupingutusi, et toetada ELi taotlust saada Arktika Nõukogus täieõiguslikuks vaatlejaks ja suurendada ELi osalemist Arktika Nõukogu töörühmades;
- ar)suurendada rahastamist ja toetust koostööle Arktika peamiste institutsioonidega, nagu Arktika majandusnõukogu, Arktika linnapeade foorum ja Arktika parlamendiliikmete alaline komitee, sealhulgas suutlikkuse suurendamise, ühisprojektide ja teadusalgatuste kaudu, tunnistades nende olulist rolli kestliku arengu ja kohaliku kaasatuse edendamisel kogu Arktika piirkonnas;
- as)tunnistada, et ajakohastatud ja täiustatud ELi Arktika-strateegia nõuab ka täiendavaid rahalisi vahendeid, tagada seetõttu, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik stimuleeriks strateegilisi investeeringuid Arktika laevandusvõimekusse, kaasaegsetesse sidesüsteemidesse, logistikakeskustesse ja tugitaristusse, sealhulgas jäälõhkujatesse; rõhutada, et sellised investeeringud peavad tagama range vastavuse keskkonnastandarditele ning põlisrahvaste sisulise osalemise poliitika kavandamises ja rakendamises;
- at)tugevdada Arktika küsimustega tegeleva erisaadiku volitusi, tagades talle selgemad volitused, piisavad vahendid ja kohustused, et jälgida julgeoleku- ja keskkonnaarenguid, esindada ELi Arktika foorumitel, koordineerida Arktika poliitikat, teha koostööd põlisrahvaste kogukondadega ning anda aru nõukogule ja Euroopa Parlamendile;
- au)nõuda, et Euroopa välisteenistuse raames loodaks spetsiaalne Arktika üksus, et edendada ulatuslikumat ja proaktiivsemat koostööd Arktika riikide ja sidusrühmadega; rõhutada, et EL peaks käsitlema Arktikat pikaajalise partnerina kestliku heaolu tagamisel, seades esikohale koostöö majandus-, keskkonna- ja julgeolekuküsimustes; nõuda tungivalt, et Euroopa välisteenistus looks Arktika-spetsiifilised eksperditeadmised, sealhulgas töötajate koolitamise ja tihedama koostöö abil Arktika kogukondade ja institutsioonidega, ning tugevdaks ELi osalemist Arktika Nõukogu töörühmades; rõhutada, et suutlikkuse suurendamist tuleb toetada piisava rahastamisega, sealhulgas vahenditega töötajate koolitamiseks, teadusuuringuteks ja partnerluse loomiseks Arktika kogukondade ja institutsioonidega, et tagada terviklik, teadlik, tulemuslik ja koordineeritud lähenemisviis ELi Arktika-poliitikale;
- av)uurida ja luua ELi ametlik esindus Fääri saartel, et tugevdada poliitilist dialoogi, tõhustada koostööd kalanduse, kliimamuutustele vastupanuvõime ja kestliku arengu valdkonnas ning tugevdada ELi strateegilist kohalolekut Põhja-Atlandi piirkonnas;