P10_TA(2025)0303Bahaide üha suurem represseerimine IraanisEuroopa Parlamendi 27. novembri 2025. aasta resolutsioon bahaide üha suurema represseerimise kohta Iraanis (2025/2987(RSP))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraani kohta,

–võttes arvesse kodukorra artikli 150 lõiget 5 ja artikli 136 lõiget 4,

A.arvestades, et Baha’i kogukond, mis koosneb 300 000 liikmest ja millel puudub põhiseaduslik tunnustus, kannatab Iraani 1991. aasta memorandumi tagajärjel süstemaatilise tagakiusamise, sealhulgas meelevaldsete vahistamiste ja vangistamiste, sunniviisiliste kadumiste, väärika matmise keelamise, vara konfiskeerimise, haridus- ja töövõimalustest ilmajätmise ning riigi kontrolli all oleva meedia vaenuõhutamise all;

B.arvestades, et Iraani ametivõimud on pidevalt suurendanud Baha’i kogukonna vastaseid repressioone, kasutades selleks massilisi kinnipidamisi ja kiirendatud kohtuprotsesse ning valesüüdistusi spionaažis ja koostöös välismaiste üksustega;

C.arvestades, et 2024. aastal anti ligikaudu 1 200 bahaid kohtu alla või pandi vangi, kusjuures kaks kolmandikku kinnipeetavatest olid naised, ning Hamadānis ja Eşfahānis mõisteti 16 naist kokku 129 aastaks vangi, neid piinati ja nende üle kohtumõistmisel rikuti rängalt nõuetekohast menetlust;

D.arvestades, et ametivõimud on rüvetanud Baha’i surnuaedu, sealhulgas Teheranis, Ahvāzis, Rafsanjanis, Kermānis ja Hamadānis;

1.mõistab teravalt hukka Baha’i kogukonna kasvava tagakiusamise ning kõigi usu- ja etniliste vähemuste ja naiste süstemaatilise mahasurumise; kutsub Iraani üles viivitamata ja täielikult lõpetama diskrimineerimise, ahistamise, kinnipidamise, vara konfiskeerimise ja põhiõiguste rikkumise;

2.nõuab tungivalt, et Iraan vabastaks viivitamata kõik inimesed, kes on kinni peetud nende usu või veendumuste tõttu ja inimõiguste kaitsmise eest ning usuga seotud pühaduseteotuse või riikliku julgeoleku ohustamise süüdistuste alusel, ning lõpetaks usukogukondade ahistamise ja nendevastase vägivalla;

3.väljendab sügavat muret Baha’i kogukonda kuuluvate naiste ründamise pärast, keda ohustab nii usuline kui ka sooline tagakiusamine ning kes moodustavad vangistatud bahaidest kaks kolmandikku;

4.nõuab, et Iraani ametivõimud tühistaksid Fariba Kamalabadi, Roya Sabeti, Anisa Fanaiani, Leila Adalati, Nahid Behrouzi, Mahvash Sabeti ning kuue Hamadānist pärit Baha’i naise – Zarrindokht Ahadzadehi, Farideh Ayyoubi, Noura Ayyoubi, Neda Mohebbi, Jaleh Rezaie ja Atefeh Zahedi kohta tehtud süüdimõistvad otsused; nõuab Afshin Heyratiani ja Farhad Fahandej vabastamist;

5.taunib teravalt hukkamiste sagenemist Iraanis; kordab oma kindlat vastuseisu surmanuhtlusele ja nõuab tungivalt, et Iraan lõpetaks selle kasutamise poliitiliste ja usuliste repressioonide vahendina;

6.mõistab teravalt hukka Baha’i kogukonna kalmistute rüvetamise, hävitamise ja konfiskeerimise ning matusetalituste takistamise;

7.nõuab tungivalt, et Iraan tühistaks 1991. aasta memorandumi, võimaldaks bahaidele juurdepääsu haridusele, tööhõivele ja põhiteenustele, lõpetaks vara konfiskeerimise, tagastaks kogu arestitud vara ning näeks ohvrite jaoks ette õiguskaitsevahendid ja kahju hüvitamise;

8.nõuab, et EL ja liikmesriigid tõstataksid kõigis Iraaniga peetavates dialoogides küsimuse inimõiguste olukorra halvenemise kohta Iraanis, eelkõige usuvabaduse rikkumise kohta, ning kehtestaksid sanktsioonid bahaisid taga kiusavate Iraani kohtunike, prokuröride ja luureametnike suhtes;

9.palub veel kord, et nõukogu tunnistaks islami revolutsioonilise kaardiväe terroriorganisatsiooniks ning laiendaks ELi sanktsioone kõigile selle organisatsiooni liikmetele ja inimõiguste rikkumise eest vastutavatele isikutele;

10.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, islami nõuandvale esinduskogule ning Iraani Islamivabariigi presidendi ja kõrgeima juhi kantseleile.