P10_TA(2025)0306Siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide huvide esindamise läbipaistvuse kohtaEuroopa Parlamendi 27. novembril 2025. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (COM(2023)0637 – C9-0464/2023 – 2023/0463(COD)) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 60 lõike 4 neljandale lõigule tagasi vastutavale komisjonile institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A10‑0208/2025).(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)Komisjoni ettepanekMuudatusettepanekMuudatusettepanek 1Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 1

(1)Huvide esindamine liidus on kasvav ja üha suuremal määral piiriülene tegevusala. Kui see toimub piisavalt läbipaistvalt, võimaldab see jagada kogemusi ja seisukohti probleemide ja lahenduste kohta, aidates nii avaliku sektori otsustajatel mõista eri lähenemisviisidega kaasnevaid võimalusi ja kompromisse.

(1)Huvide esindamine liidus on kasvav ja üha suuremal määral piiriülene tegevusala. Kui see toimub piisavalt läbipaistvalt, võimaldab see jagada kogemusi ja arvamusi probleemide ja lahenduste kohta, mis on seotud küsimustega, mida mõjutab poliitika, õigus või avalik otsustusprotsess. Kogemuste ja arvamuste vahetus võib avaliku sektori otsustajate jaoks olla väga tähtis, sest tänu sellele on neil mõista eri lähenemisviisidega kaasnevaid võimalusi ja kompromisse.

Muudatusettepanek 2Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 2

(2)Huvide esindamine ei toimu mitte ainult riigisiseste sidusrühmade nimel, vaid üha enam ka kolmandate riikide nimel. Kolmandate riikide ideed võivad avalikule mõttevahetusele positiivselt kaasa aidata ja on rahvusvahelise tegevuse teretulnud osa. Ent ametiisikutel või üksikisikutel ei ole alati lihtne tunda oma otsustusprotsessiga seotud huvide esindamise tegevuses ära kolmandate riikide osalust või mõista sellise tegevuse ulatust ja suundumusi ja selles osalejaid. Kolmandate riikide all tuleks mõista riike, mis ei ole liidu ega Euroopa Majanduspiirkonna liikmed.

(2)Huvide esindamine ei toimu mitte ainult riigisiseste sidusrühmade nimel, vaid üha enam ka kolmandate riikide nimel. Kolmandate riikide ideed võivad avalikule mõttevahetusele positiivselt kaasa aidata ja on rahvusvahelise tegevuse teretulnud osa. Kolmandate riikide all tuleks mõista riike, mis ei ole liidu ega Euroopa Majanduspiirkonna liikmed.

Muudatusettepanek 3Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 3

(3)Arvestades, et tavaliselt tehakse seda tasu eest, on huvide esindamine (sealhulgas kolmandate riikide huvide esindamine) teenus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 57 tähenduses. Huvide esindamise turg hõlmab ka huvide esindamise tegevusi, mida teevad kolmandate riikide üksused ise ja mis on võrreldavad teenustega, ja mis on seotud majanduslikku laadi tegevusega või asendavad neid. Neid tegevusi tuleks käsitada samamoodi nagu huvide esindamise teenuseid.

(3)Arvestades, et tavaliselt tehakse seda tasu eest, on huvide esindamine teenus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 57 tähenduses. Huvide esindamise turg hõlmab ka huvide esindamise tegevusi, mida teevad kolmandate riikide üksused ise ja mis on võrreldavad teenustega, ja mis on seotud majanduslikku laadi tegevusega või asendavad neid. Neid tegevusi tuleks käsitada samamoodi nagu huvide esindamise teenuseid.

Muudatusettepanek 4Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 5

(5)Liikmesriikide meetmed, millega reguleeritakse huvide esindamise tegevuse läbipaistvust, on väga erinevad, eelkõige seoses andmete säilitamise ja registreerimise nõuetega, mida kohaldatakse huvide esindamisega tegelevate üksuste suhtes. Mõned liikmesriigid on loonud kohustuslikud registrid, mille eesmärk on eelkõige tagada läbipaistvus. Teised on loonud vabatahtlikud registrid, aga mõnes liikmesriigis puuduvad huvide esindamise registrid hoopiski. Ka läbipaistvuse tagamiseks esitatava teabe detailsus erineb märkimisväärselt, sealhulgas selle poolest, mis liiki teavet näiteks esindatavate huvide või kliendi kohta nõutakse. Mõnes liikmesriigis tuleb teavet huvide esindamise kohta ajakohastada korrapäraselt, aga teistes tuleb teavet ajakohastada iga kord, kui huvide esindamise ulatus muutub.

(5)Liikmesriikide meetmed, millega reguleeritakse huvide esindamise tegevuse läbipaistvust, erinevad üksteisest, eelkõige seoses andmete säilitamise ja registreerimise nõuetega, mida kohaldatakse huvide esindamisega tegelevate üksuste suhtes. Mõned liikmesriigid on loonud kohustuslikud registrid, mille eesmärk on eelkõige tagada läbipaistvus. Teised on loonud vabatahtlikud registrid, aga mõnes liikmesriigis puuduvad huvide esindamise registrid hoopiski. Ka läbipaistvuse tagamiseks esitatav teave erineb märkimisväärselt, sealhulgas selle poolest, mis liiki teavet näiteks esindatavate huvide või kliendi kohta nõutakse. Mõnes liikmesriigis tuleb teavet huvide esindamise kohta ajakohastada korrapäraselt, aga teistes tuleb teavet ajakohastada iga kord, kui huvide esindamise ulatus muutub.

Muudatusettepanek 5Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 6

(6)Sellised erinevused muudavad tingimused ebavõrdseks ja suurendavad nende üksuste puhul, kes soovivad tegeleda huvide esindamise tegevusega rohkem kui ühes liikmesriigis, nõuete täitmisega seotud kulusid, mis võib pärssida uute huvide esindamise tegevuste arendamist ja pakkumist siseturul. Kolmandad riigid soovivad tõenäoliselt, et nende huvid oleksid esindatud mitmes liikmesriigis, et tagada kogu liidus nende jaoks soodne kohtlemine. Sellised tingimused avaldavad ettevõtjatele negatiivset mõju ja takistavad piiriülest huvide esindamist siseturul. Ebavõrdsete tingimuste tõttu kipub piiriülene huvide esindamise tegevus koonduma liikmesriikidesse, kus see on vähem reguleeritud või kus normide täitmist kontrollitakse vähem, ning eemale liikmesriikidest, kus see on rohkem reguleeritud. Lisaks annab selline õiguslik arbitraaž kolmandate riikide osalejatele võimaluse läbipaistvusnõuetest kõrvale hoida.

(6)Isegi kui selliste meetmete ühine eesmärk on suurendada läbipaistvust ja tagada demokraatlik vastutus, muudavad sellised erinevused tingimused ebavõrdseks ja suurendavad nende üksuste puhul, kes soovivad tegeleda huvide esindamise tegevusega rohkem kui ühes liikmesriigis, nõuete täitmisega seotud kulusid ning pärsivad seetõttu uute huvide esindamise tegevuste arendamist ja pakkumist siseturul. Sellised tingimused avaldavad ettevõtjatele negatiivset mõju ja takistavad siseturul piiriülest huvide esindamist, eelkõige kolmandate riikide nimel, kes tõenäoliselt võivad soovida, et nende huve esindataks rohkem kui ühes liikmesriigis. Ebavõrdsete tingimuste tõttu kipub piiriülene huvide esindamise tegevus koonduma liikmesriikidesse, kus see on vähem reguleeritud, ning eemale liikmesriikidest, kus see on rohkem reguleeritud, mille tagajärjel hakatakse eelistama soodsaimate tingimustega riike. Väiksematel teenuseosutajatel on eriti raske toime tulla koormusega, mis tuleneb riigi tasandi eri õigusaktides sätestatud eri normidest, ning seetõttu mõjutavad need ebavõrdsed tingimused neid eriti suurel määral. Lisaks annab selline õiguslik arbitraaž kolmandate riikide osalejatele võimaluse läbipaistvusnõuetest kõrvale hoida. Seetõttu tuleb huvide esindamise valdkonnas ühtset turgu reguleerivaid norme tingimata ühtlustada, eelkõige selleks, et kõrvaldada põhjendamatud tõkked ja luua liidus võrdsed tingimused, mis oleksid kasulikud nii kodanikele kui ka norme järgivatele üksustele.

Muudatusettepanek 6Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 7

(7)Kuna teadlikkus teatavate kolmandate riikide katsetest mõjutada liidu demokraatlikke protsesse on suurenenud, hakkavad mõned liikmesriigid tõenäoliselt kehtestama uusi õigusnorme, et tagada huvide esindamise kaudu avaldatava välismõju läbipaistvus. Seetõttu suurenevad tõenäoliselt takistused, mis tulenevad kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse siseturu killustatusest ja mis ei võimalda selliseid teenuseid osutada rohkem kui ühes liikmesriigis.

(7)Kuna teadlikkus teatavate kolmandate riikide katsetest mõjutada liidu demokraatlikke protsesse on suurenenud, hakkavad mõned liikmesriigid tõenäoliselt kehtestama uusi õigusnorme, et tagada huvide esindamise läbipaistvus. Seetõttu suurenevad tõenäoliselt takistused, mis tulenevad kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse siseturu killustatusest ja mis ei võimalda selliseid teenuseid osutada rohkem kui ühes liikmesriigis.

Muudatusettepanek 7Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 8

(8)Praegused erinevused selles, kuidas huvide esindamise läbipaistvus on liikmesriikides reguleeritud, mis mõjutavad eelkõige huvide esindamist kolmandate riikide nimel, ning asjaolu, et suurenemas on teadlikkus riskidest, mis on seotud välissekkumisega demokraatlikesse protsessidesse, osutavad vajadusele võtta meetmeid liidu tasandil, et reguleerida kogu liidus huvide esindamise teenuste osutamist ja kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelemist, tagades samal ajal sellise tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme.

(8)Erinevused, mis valitsevad riigisisestes meetmetes, millega huvide esindamise läbipaistvust reguleeritakse, ja mis võivad mõjutada huvide esindamist kolmandate riikide nimel, ning asjaolu, et suurenemas on teadlikkus riskidest, mis on seotud sekkumisega demokraatlikesse protsessidesse, osutavad vajadusele võtta meetmeid liidu tasandil, et reguleerida kogu liidus huvide esindamise teenuste osutamist ja kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelemist, tagades samal ajal sellise tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme.

Muudatusettepanek 8Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 9

(9)Et vältida olukorda, kus liikmesriigid püüavad ühepoolselt lahendada oma muresid seoses huvide esindamise kaudu avaldatava välismõju läbipaistvusega, ning hoida ära lisatakistusi, mis võivad tekkida kolmandate riikide nimel tehtavale piiriülesele huvide esindamise tegevusele, kui liikmesriigid kehtestavad erinevaid ja teiste liikmesriikidega kooskõlastamata õigusakte, tuleb ette näha liidu tasandil ühtlustatud meetmed.

välja jäetud

Muudatusettepanek 9Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 10

(10)Käesoleva direktiivi eesmärk on luua kogu siseturul kohaldatavate ühtlustatud läbipaistvusnõuete kehtestamise kaudu sidus ja süstemaatiline raamistik, millega tagada kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvus, kui selle tegevuse eesmärk on mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse.

(10)Käesoleva direktiivi eesmärk on luua kogu siseturul kohaldatavate läbipaistvust puudutavate ühtlustatud miinimumnõuete kehtestamise kaudu sidus raamistik, millega tagada kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvus, kui selle tegevuse eesmärk on mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse.

Muudatusettepanek 10Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 11

(11)Ühiste läbipaistvus- ja vastutavusnõuete ning ühiste aruandlusnõuete kehtestamine toetab ka demokraatlikku vastutust ja paremaid ühiseid teadmisi huvide esindamise tegevusest, mille eesmärk on mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse, kuna need nõuded aitavad rahuldada vajadust usaldusväärsete ja järjepidevate andmete järele. Vajadus tagada kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvus on õiguspärane avalik eesmärk, pidades silmas avatuse ja läbipaistvuse põhimõtet, millest liidu demokraatlik elu peaks juhinduma vastavalt Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 1 teisele lõigule ja artikli 10 lõikele 3 ning kooskõlas liidu ja selle liikmesriikide ühiste väärtustega, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2; ühtlasi toetab see eesmärk ka kodanikuõiguste teostamist.

(11)Ühiste läbipaistvus- ja vastutavusnõuete ning ühiste aruandlusnõuete kehtestamine on tähtis ka seetõttu, et vaja on usaldusväärseid ja järjepidevaid andmeid, ning sellega toetatakse demokraatlikku vastutust ja paremaid ühiseid teadmisi huvide esindamise tegevusest. Vajadus tagada kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvus on õiguspärane avalik eesmärk, pidades silmas avatuse ja läbipaistvuse põhimõtet, millest liidu demokraatlik elu peaks juhinduma vastavalt Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 1 teisele lõigule ja artikli 10 lõikele 3 ning kooskõlas liidu ja selle liikmesriikide ühiste väärtustega, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2; ühtlasi toetab see eesmärk ka kodanikuõiguste teostamist.

Muudatusettepanek 11Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 11 a (uus)

(11a)Asjaomaste üksuste, otsustajate ja kodanike seisukohast oleksid kasulikud proportsionaalsed ja sihipärased meetmed, mille eesmärk on tagada kolmandate riikide nimel teostatavaks huvide esindamise tegevuseks ühtlustatud, läbipaistev ja prognoositavam õiguskeskkond. Selleks tuleks kehtestada tugevad kaitsemeetmed, mille abil vältida võimalikku negatiivset mõju asjaomastele üksustele, kuid tagada samal ajal põhiõiguste ning demokraatlike põhimõtete ja väärtuste täielik austamine.

Muudatusettepanek 12Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 11 b (uus)

(11b)Mõned teised riigid on kasutanud liidu omast erinevat lähenemisviisi, mille liit on ebaproportsionaalse, diskrimineeriva ja põhjendamatu lähenemisviisina järjekindlalt hukka mõistnud. See lähenemisviis seisneb selles, et on vastu võetud seadusi, millega on kodanikuühiskonna tegutsemisruumi põhjendamatult piiratud, hirmutades ja häbimärgistades kodanikuühiskonna organisatsioone, ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid, püüdes nende tegevust piirata. Selliste õigusaktide kohaselt teatavate organisatsioonide välisagendiks nimetamise eesmärk on kahjustada nende finantsstabiilsust ja usaldusväärsust. Erinevalt sellistest nn välisagentide seadustest ei sildistata käesolevas direktiivis teatavate üksuste, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust negatiivselt ega piirata kodanikuühiskonna tegutsemisruumi. Selle asemel sätestatakse läbipaistvus- ja demokraatliku vastutuse nõuded, mida kohaldatakse kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevust ellu viivate üksuste suhtes. Peale selle ei keelata käesoleva direktiiviga ühtegi tegevust ega nõuta sellise rahaeralduse läbipaistvust, mis ei ole kolmandate riikide nimel ellu viidava huvide esindamise tegevusega seotud. Seetõttu ei hõlma käesolev direktiiv üksusi, mis saavad teistelt liikmesriikidelt või kolmandate riikide üksustelt rahalist toetust tegevuseks, mis ei ole käesoleva direktiivi tähenduses huvide esindamise tegevusega seotud.

Muudatusettepanek 13Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 11 c (uus)

(11c)Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on proportsionaalsed ja piirduvad sellega, mis on kolmandate riikide nimel ellu viidava huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse tagamiseks vajalik. Seetõttu ei kehtestata nende meetmetega üksustele nõudeid pelgalt seetõttu, et nad saavad rahalisi vahendeid välismaalt. Kuna põhitähelepanu tuleb pöörata sellele, et kui üksused viivad siseturul ellu kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevust, siis oleks see läbipaistvam, on käesolevas direktiivis eeskätt ette nähtud kohustus tagada, et avalikult kättesaadavaks tehtud andmed esitatakse faktiliselt täpsel ja neutraalsel kujul ning et liikmesriikide pädevad asutused toimiksid sellisel viisil, et asjaolust, et üksus on end käesolevas direktiivis sätestatud normide kohaselt registreerinud, ei tuleneks üksusele kahjulikke tagajärgi, näiteks häbimärgistamist. Käesoleva direktiivi sätted on põhiõigustega täielikult kooskõlas ja nende puhul järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas sõna- ja teabevabadust, kogunemis- ja ühinemisvabadust, teadusuuringute vabadust, sealhulgas akadeemilist vabadust, õigust isikuandmete kaitsele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning ettevõtlusvabadust. Kuna käesoleva direktiivi sätted aitavad saavutada kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise ühtlase läbipaistvustaseme, tugevdavad direktiivis sätestatud meetmed kodanike demokraatlikke õigusi, mis on sätestatud hartas.

Muudatusettepanek 14Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 12

(12)Kolmandate riikide nimel tehtav varjatud huvide esindamise tegevus võib mõjutada liidu sise- ja välispoliitika väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist, sealhulgas seoses liidu majandus- ja julgeolekuhuvidega. See mõjutab laiemalt demokraatiat – liidu ühist väärtust, mille kindlustamine on liidu ja selle liikmesriikide jaoks põhimõttelise tähtsusega. Kui sellise tegevuse läbipaistvus on kogu liidus tagatud ühtlustatud tasemel, peaks see aitama suurendada üldsuse usaldust liidu ja liikmesriikide otsustusprotsesside vastu.

(12)Kolmandate riikide nimel tehtav varjatud huvide esindamise tegevus võib mõjutada liidu ja selle liikmesriikide sise- ja välispoliitika väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist, sealhulgas seoses liidu majandus- ja julgeolekuhuvidega. See mõjutab laiemalt demokraatiat – liidu ühist väärtust, mille kindlustamine on liidu ja selle liikmesriikide jaoks põhimõttelise tähtsusega. Kui sellise tegevuse läbipaistvus on kogu liidus tagatud ühtlustatud tasemel, peaks see aitama suurendada üldsuse usaldust liidu ja liikmesriikide otsustusprotsesside vastu.

Muudatusettepanek 15Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 13

(13)Kuigi teatavates kolmandates riikides kehtivad huvide esindamise tegevuse avatuse ja läbipaistvuse eeskirjad, ei kohaldata neid sellise tegevuse suhtes, mille eesmärk on mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse. Seega nendest normidest ei piisa, et tagada huvide esindamise läbipaistvus, kui selle eesmärk on mõjutada liidus otsuste tegemist.

välja jäetud

Muudatusettepanek 16Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 14

(14)Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on proportsionaalsed ja piirduvad sellega, mis on vajalik konkreetse tegevuse, nimelt kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse tagamiseks. Kehtestatud on nõuded nimetatud tegevusele ja üksustele ei ole kehtestatud nõudeid pelgalt seetõttu, et nad saavad rahalisi vahendeid välismaalt. Käesoleva direktiivi fookuses on suurem läbipaistvus, kui üksused tegelevad siseturul kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega. Eeskätt on käesoleva direktiiviga ette nähtud kohustus tagada, et avalikult kättesaadavaks tehtud andmed esitatakse faktiliselt täpsel ja neutraalsel kujul ning et liikmesriikide pädevad asutused toimiksid sellisel viisil, et pelgalt asjaolust, et üksus on end käesoleva direktiivi sätete kohaselt registreerinud, ei tuleneks üksusele kahjulikke tagajärgi, näiteks häbimärgistamist. Direktiivis on sätestatud terviklik kaitsemeetmete süsteem, sealhulgas tõhus kohtulik kontroll, et tagada ühtlustatud meetmete proportsionaalsus. Direktiivis sätestatud meetmed austavad täielikult põhiõigusi ja järgivad eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas sõna- ja teabevabadust, kogunemis- ja ühinemisvabadust, teadusuuringute vabadust, sealhulgas akadeemilist vabadust, õigust isikuandmete kaitsele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning ettevõtlusvabadust. Kuna käesoleva direktiivi sätted aitavad saavutada kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise ühtlaselt kõrge läbipaistvuse taseme, tugevdavad need hartaga ettenähtud kodanike demokraatlikke õigusi.

välja jäetud

Muudatusettepanek 17Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 14 a (uus)

(14a)Et vältida võimalikke huvide konflikte ning tagada liidus poliitika, õigusaktide ja avaliku otsustusprotsessi väljatöötamisel, sõnastamisel ja rakendamisel ausus ja erapooletus, ei tohiks isikud, kes on täitnud kõrgel ametikohal avaliku võimu ülesandeid, sealhulgas töötanud valitsuses või olnud parlamendi liige, tegeleda kolmandate riikide nimel huvide esindamisega enne piisava ja asjakohase järelemõtlemisaja möödumist.

Muudatusettepanek 18Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 15

(15)Käesoleva direktiivi ühtlustatud läbipaistvusnõuded ei tohiks mõjutada riigisiseseid õigusnorme, mis reguleerivad muude üksuste kui kolmandate riikide üksuste huvide esindamise tegevust, samuti ei tohiks need mõjutada sellise tegevuse sisu ega materiaalõiguslikke norme, mida kohaldatakse ametiisikute suhtes, kui nad suhtlevad huvide esindamise tegevusega tegelevate üksustega. Need nõuded ei tohiks mõjutada riigisisese või liidu õiguse alusel kehtestatud norme, mida kohaldatakse kuritegeliku tegevuse ning selle avastamise, uurimise, selle eest vastutusele võtmise ning järelevalve ja karistuste suhtes, näiteks korruptsiooni korral.

(15)Käesoleva direktiivi ühtlustatud läbipaistvusnõuded ei tohiks mõjutada riigisiseseid õigusnorme, mis reguleerivad muude üksuste kui kolmandate riikide üksuste huvide esindamise tegevust, samuti ei tohiks need mõjutada sellise tegevuse sisu ega materiaalõiguslikke norme, mida kohaldatakse ametiisikute suhtes, kui nad suhtlevad huvide esindamise tegevusega tegelevate üksustega.

Muudatusettepanek 19Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 16

(16)Läbipaistvusnõuete ühtlustamiseks on vaja ette näha ühtne huvide esindamise määratlus. Ühtlustatud läbipaistvusnõuete korrektseks kohaldamiseks peaks huvide esindamise tegevuse mõistel olema lai tähendus. See peaks hõlmama tegevusi, mille eesmärk on mõjutada liidus ja selle liikmesriikides poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse muu hulgas avaliku arvamuse kallutamise teel, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

(16)Läbipaistvust puudutavate miinimumnõuete ühtlustamiseks ja nende korrektse kohaldamise tagamiseks on vaja ette näha ühtne ja ammendav huvide esindamise määratlus. Ühtlustatud läbipaistvusnõuete korrektseks kohaldamiseks peaks huvide esindamise tegevuse mõistel olema lai tähendus. See peaks hõlmama tegevusi, mille eesmärk on mõjutada liidus ja selle liikmesriikides poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse muu hulgas avaliku arvamuse kallutamise teel, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek 20Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 17

(17)Sellise tegevuse ja asjaolu vahel, et see mõjutab tõenäoliselt liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse, peaks olema selge ja põhjendatud seos. Seose olemasolu kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid tegureid, nagu tegevuse sisu, selle konteksti, eesmärki, selle teostamise vahendeid ja seda, kas tegevus on osa süstemaatilisest või pidevast kampaaniast. Direktiivi kohaldamisala ei tohiks olla piiratud tegevusega, mille eesmärk on propageerida teatavate poliitikameetmete, õigusaktide või avaliku otsustusprotsessi muutmist, vaid sellesse peaksid kuuluma ka tegevused, mille eesmärk on säilitada praegune olukord.

(17)Et teha kindlaks, kas osutatavate teenuste ja huvide esindamise tegevuse vahel on olemas selge ja põhjendatud seos, tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid tegureid, nagu tegevuse sisu, selle konteksti, eesmärki, selle teostamise vahendeid ja seda, kas tegevus on osa süstemaatilisest või pidevast kampaaniast. Direktiivi kohaldamisala ei tohiks olla piiratud tegevusega, mille eesmärk on propageerida teatavate poliitikameetmete, õigusaktide või avaliku otsustusprotsessi muutmist, vaid sellesse peaksid kuuluma ka tegevused, mille eesmärk on säilitada praegune olukord.

Muudatusettepanek 21Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 18

(18)Huvide esindamine võib toimuda eeskätt selliste tegevuste kaudu nagu koosolekute, konverentside või ürituste korraldamine või nendel osalemine, konsultatsioonidele, parlamendi kuulamistele või muudele sarnastele algatustele kaasaaitamine või neis osalemine, kommunikatsiooni- või reklaamikampaaniate korraldamine, sealhulgas meedia ja platvormide kaudu, suunamudijate kasutamine sotsiaalmeedias, võrgustike ja rohujuure tasandi algatuste korraldamine, poliitika- ja seisukohadokumentide, õigusaktide muudatuste, arvamusuuringute ja muude küsitluste, avalike kirjade ja muude kommunikatsiooni- või teabematerjalide koostamine.

(18)Huvide esindamine võib toimuda selliste tegevuste kaudu nagu koosolekute, konverentside või ürituste korraldamine või nendel osalemine, konsultatsioonidele, parlamendi kuulamistele või muudele sarnastele algatustele kaasaaitamine või neis osalemine, kommunikatsiooni- või reklaamikampaaniate korraldamine, sealhulgas meedia ja platvormide kaudu, suunamudijate kasutamine sotsiaalmeedias, poliitika- ja seisukohadokumentide, õigusaktide muudatuste, arvamusuuringute ja muude küsitluste, avalike kirjade ja muude kommunikatsiooni- või teabematerjalide koostamine, sealhulgas juhul, kui neid tegevusi viivad ellu mõttekojad või teadusasutused, kes ise tegutsevad üksustena, kes viivad huvide esindamise tegevust ellu.

Muudatusettepanek 22Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 19

(19)Huvide esindamine võib hõlmata ka tegevust, mida tehakse kolmanda riigi üksuse nimel teadusuuringute ja hariduse valdkonnas, näiteks mõttekodade poolt selliste dokumentide levitamine, milles soovitatakse või soodustatakse konkreetse avaliku poliitika vastuvõtmist. Kooskõlas harta artiklis 13 sätestatud akadeemilise vabaduse ja teadusuuringute vabaduse põhimõttega ei tohiks huvide esindamine hõlmata teadustööd, mida teevad teadlased oma valitud valdkonnas, nende teadusuuringute tulemuste levitamist või õpetamis- ja haridustegevust, mis toimub kooskõlas akadeemilise vabaduse ja institutsioonilise autonoomia põhimõttega, välja arvatud juhul, kui selle tegevuse selge eesmärk on mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse ja seda tehakse kolmanda riigi üksuse nimel. Muudel juhtudel ei tohiks käesolevas direktiivis sätestatud registreerimisnõudeid sellise tegevuse suhtes kohaldada.

(19)Kooskõlas harta artiklis 13 sätestatud akadeemilise vabaduse ja teadusuuringute vabaduse põhimõttega ei tohiks huvide esindamine hõlmata teadustööd, mida teevad teadlased oma valitud valdkonnas, nende teadusuuringute tulemuste levitamist või õpetamis- ja haridustegevust, mis toimub kooskõlas akadeemilise vabaduse ja institutsioonilise autonoomia põhimõttega. Seetõttu ei tohiks sellise tegevuse suhtes käesolevas direktiivis sätestatud registreerimisnõudeid kohaldada.

Muudatusettepanek 23Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 20

(20)Kolmandate riikide valitsuste ametnike tegevus, mis on seotud avaliku võimu teostamisega, sealhulgas riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste diplomaatiliste suhetega seotud tegevus, peaks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jääma. Samuti ei tohiks käesolev direktiiv hõlmata juristide tegevust, mille sisuks on õigusnõustamine või kolmandate riikide üksuste esindamine kohtu-, lepitus- või vahendusmenetluses ja selle tagamine, et austatakse nende üksuste põhiõigusi, nagu õigus olla ära kuulatud, õigus õiglasele kohtumenetlusele ja õigus kaitsele. Käesoleva direktiivi kohaldamisalast peaks välja jääma ka erialane nõustamine, mis ei ole õigusnõustamine ja mis võib seisneda näiteks eriala- või ekspertuuringu korraldamises, et esitada see tõendina kohtus esitatavate väidete toetuseks, tehniliste või teaduslike nõuannete saamises tehniliste õigusaktide järgimiseks või sellise kutselise vahendaja teenuste kasutamises, kes ei ole pruugi olla jurist. Käesoleva direktiivi kohaldamisalast peaksid välja jääma sellised abitegevused nagu toitlustamine, ürituste korraldamiseks koha pakkumine, brošüüride või poliitikadokumentide trükkimine või määruses (EL) 2022/20653 määratletud internetipõhiste vahendusteenuste, näiteks digiplatvormide teenuse osutamine.

(20)Kolmandate riikide valitsuste ametnike tegevus, mis on seotud avaliku võimu teostamisega, sealhulgas riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste diplomaatiliste suhetega seotud tegevus, näiteks tegevus, mis on seotud diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artiklis 3 osutatud ülesannetega, peaks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jääma. Samuti ei tohiks käesolev direktiiv hõlmata juristide tegevust, mille sisuks on õigusnõustamine või kolmandate riikide üksuste esindamine kohtu-, lepitus- või vahendusmenetluses ja selle tagamine, et austatakse nende üksuste põhiõigusi, nagu õigus olla ära kuulatud, õigus õiglasele kohtumenetlusele ja õigus kaitsele. Käesoleva direktiivi kohaldamisalast peaks välja jääma ka erialane nõustamine, mis ei ole õigusnõustamine ja mis võib seisneda näiteks eriala- või ekspertuuringu korraldamises, et esitada see tõendina kohtus esitatavate väidete toetuseks, tehniliste või teaduslike nõuannete saamises tehniliste õigusaktide järgimiseks või sellise kutselise vahendaja teenuste kasutamises, kes ei ole pruugi olla jurist. Käesoleva direktiivi kohaldamisalast peaksid välja jääma sellised abitegevused nagu toitlustamine, ürituste korraldamiseks koha pakkumine, brošüüride või poliitikadokumentide trükkimine või määruses (EL) 2022/2065 määratletud internetipõhiste vahendusteenuste, näiteks digiplatvormide teenuse osutamine.

__________________

__________________

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).

Muudatusettepanek 24Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 21

(21)Läbipaistvusnõuete ühtlustamiseks on vaja ette näha huvide esindamise teenuste osutajate ühtne määratlus. Huvide esindamise teenuse osutajad võivad olla eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilised isikud, kes tegelevad professionaalse lobitööga üksinda, samuti muud füüsilised või juriidilised isikud, kelle põhitegevusalaks või tegevusalaks, millega nad tegelevad juhuti, on avaliku otsustusprotsessi mõjutamine, sealhulgas lobitöö- ja suhtekorraldusfirmad, mõttekojad, kodanikuühiskonna organisatsioonid, eraõiguslikud uurimisinstituudid, teadusteenuseid pakkuvad riiklikud uurimisinstituudid, teadlased ja konsultandid.

välja jäetud

Muudatusettepanek 25Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 23

(23)Üksuse otsuse taga kasutada huvide esindamist võib olla kolmanda riigi valitsus või ametiasutus. See võib tuleneda kolmanda riigi valitsuse või avaliku sektori asutuse kontrollist üksuse üle, eelkõige juhul, kui valitsusel või asutusel on majanduslike õiguste, lepingute või muude vahendite kaudu võimalik üksust otsustavalt mõjutada. See võib nii olla ka olukorras, kus üksuse otsuse taga on olnud kolmanda riigi valitsus või ametiasutus, eelkõige andes üksusele juhiseid või käske. Selliste juhtumite hõlmamiseks tuleks kolmanda riigi üksuse mõistet mõista nii, et see ei sisalda mitte ainult kolmanda riigi keskvalitsust ja avaliku sektori asutusi, vaid ka avalik-õiguslikke või eraõiguslikke üksusi, sealhulgas liidu kodanikke ja liidus asutatud juriidilisi isikuid, kelle tegevuse saab lõppkokkuvõttes omistada sellele kolmandale riigile. See, kas avalik-õigusliku või eraõigusliku üksuse tegevus tuleb omistada kolmanda riigi valitsusele või ametiasutusele, tuleks kindlaks määrata igal üksikjuhul eraldi, võttes igakülgselt arvesse näiteks asjaomase üksuse tunnusjooni ning valitsevat õigus- ja majanduskeskkonda kolmandas riigis, kus üksus tegutseb, sealhulgas valitsuse rolli kõnealuse riigi majanduses.

(23)Üksuse otsuse taga kasutada huvide esindamist võib olla kolmanda riigi valitsus või ametiasutus. See võib tuleneda kolmanda riigi valitsuse või avaliku sektori asutuse kontrollist üksuse üle. Et teha kindlaks, kas üksus on sponsori kontrolli all, tuleb arvesse võtta faktilist ja õiguslikku konteksti, milles ta tegutseb, ja õigusi, mis seoses üksusega on kolmandatel isikutel, üksuse lepingulisi kohustusi ja muid tegureid, mis eraldi või koos võetuna annavad tunnistust sellest, et keegi saab üksusele otsustavat mõju avaldada. Sellised faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad tuleneda eelkõige omandiõigusest, õigusest kasutada üksuse kogu vara või osa sellest või õigustest või lepingutest, mis avaldavad üksuse organite koosseisule, hääletustele või otsustele otsustavat mõju, või õigustest, mis võimaldavad avaldada otsustavat mõju finants- või strateegilistele põhimõtetele. Ühtekokku peaks neis elementides väljenduma, kuidas sponsor saab üksuse strateegilist suunda määrata või olulisi otsuseid suunata. Kontroll võib tuleneda ka olukorrast, kus üksuse otsuse taga on olnud kolmanda riigi valitsus või ametiasutus, eelkõige andes üksusele juhiseid või käske. Selliste juhtumite hõlmamiseks tuleks huvide esindamise tegevuse sponsorina tegutseva kolmanda riigi üksuse mõistet mõista nii, et see ei sisalda mitte ainult kolmanda riigi keskvalitsust ja avaliku sektori asutusi, vaid ka avalik-õiguslikke või eraõiguslikke üksusi, sealhulgas liidu kodanikke ja liidus asutatud juriidilisi isikuid, kelle tegevuse saab lõppkokkuvõttes omistada sellele kolmandale riigile. See, kas avalik-õigusliku või eraõigusliku üksuse tegevus tuleb omistada kolmanda riigi valitsusele või ametiasutusele, tuleks kindlaks määrata igal üksikjuhul eraldi, võttes igakülgselt arvesse näiteks asjaomase üksuse tunnusjooni ning valitsevat õigus- ja majanduskeskkonda kolmandas riigis, kus üksus tegutseb, sealhulgas valitsuse rolli kõnealuse riigi majanduses. Omistamist tuleks toetada selgete tõenditega ning seda ei tohiks kasutada võimalusena piirata kodanikuühiskonna tegutsemisruumi või üksusi avalikult häbistada.

Muudatusettepanek 26Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 24

(24)Huvide esindamise tegevus peaks kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kui seda tehakse kolmanda riigi üksuse nimel. See tähendab, et selle tegevuse hulka peaksid kuuluma kolmandate riikide üksustele osutatavad huvide esindamise teenused. Kuna kolmanda riigi valitsus võib kasutada üksuseid, kelle tegevust saab talle omistada, et tegeleda huvide esindamise tegevusega, mis on majanduslikku laadi ja seega võrreldav huvide esindamise teenusega, peaks direktiiv hõlmama ka sellist tegevust. Seega võib see hõlmata ka kolmandate riikide üksuste poolset asutusesisest huvide esindamist. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kolmandate riikide üksuste nimel tehtava huvide esindamise tegevuse suhtes, mis on suunatud füüsilistele või juriidilistele isikutele või mida tehakse või mis muudetakse üldkasutatavaks ühes või mitmes liikmesriigis.

(24)Huvide esindamise tegevus peaks kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kui seda tehakse kolmanda riigi sponsori nimel. See tähendab, et selle tegevuse hulka peaksid kuuluma kolmandate riikide sponsoritele osutatavad huvide esindamise teenused. Kuna kolmanda riigi valitsus võib kasutada üksuseid, kelle tegevust saab talle omistada, et tegeleda huvide esindamise tegevusega, mis on majanduslikku laadi ja seega võrreldav huvide esindamise teenusega, peaks direktiiv hõlmama ka sellist tegevust. Seega võib see hõlmata ka kolmandate riikide sponsorite poolset asutusesisest huvide esindamist. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kolmandate riikide sponsorite nimel tehtava huvide esindamise tegevuse suhtes, mis on suunatud füüsilistele või juriidilistele isikutele või mida tehakse või mis muudetakse üldkasutatavaks ühes või mitmes liikmesriigis.

Muudatusettepanek 27Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 25

(25)Käesolevat direktiivi ei tohiks kohaldada tegevuse suhtes, mis toetab kolmanda riigi huve või on nendega kooskõlas, kuid millel puudub seos kõnealuse kolmanda riigiga. Sellise tegevuse hulka kuulub tegevus, mis kujutab endast sõnavabaduse ning teabe ja ideede edastamise ja vastuvõtmise vabaduse või akadeemilise vabaduse väljendust, näiteks üksikisikutena tegutsevate füüsiliste isikute tegevus või kolmanda riigi meedia heaks töötavate ajakirjanike tegevus, mida ei saa kolmandale riigile omistada või mis ei kvalifitseeru huvide esindamiseks käesolevas direktiivis määratletud tähenduses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) XXXX/XXXX4 artiklis 2 määratletud meediateenuste osutamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL5 artiklis 1 määratletud audiovisuaalmeedia teenuste osutamine ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Selle kohaldamisalasse kuulub aga käesolevas direktiivis määratletud huvide esindamise tegevus, mida teeb kolmanda riigi üksuse nimel meediateenuse osutaja.

(25)Käesolevat direktiivi ei tohiks kohaldada tegevuse suhtes, mis toetab kolmanda riigi huve või on nendega kooskõlas, kuid millel puudub seos kõnealuse kolmanda riigiga. Sellise tegevuse hulka kuulub tegevus, mis kujutab endast sõnavabaduse ning teabe ja ideede edastamise ja vastuvõtmise vabaduse või akadeemilise vabaduse väljendust, näiteks üksikisikutena tegutsevate füüsiliste isikute tegevus või kolmanda riigi meedia heaks töötavate ajakirjanike tegevus, mida ei saa kolmandale riigile omistada või mis ei kvalifitseeru huvide esindamiseks käesolevas direktiivis määratletud tähenduses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/10834 artiklis 2 määratletud meediateenuste osutamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL5 artiklis 1 määratletud audiovisuaalmeedia teenuste osutamine ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

__________________

__________________

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu XXXX määrus (EL) XXXX/XXXX, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (ELT L XX, XX.XX.XXXX, lk XX, ELI: XXX).

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L2024/1083, 17.4.2024, lk XX, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1083/oj ).

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/13/oj).

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/13/oj).

Muudatusettepanek 28Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 26

(26)Kolmanda riigi üksusele osutatavate huvide esindamise teenuste puhul tuleks kõnealuse huvide esindamise teenuse eest saadud majanduslikku vastusooritust käsitada käesoleva direktiivi tähenduses tasuna. Selle hulka võib kuuluda rahaline toetus, näiteks laen, kapitalisüst, võlgade kustutamine, maksusoodustus või -vabastus, mis on saadud huvide esindamise tegevuse eest. Tasu hulka võivad kuuluda ka mitterahalised hüved, näiteks kontoriruumide pakkumine, ehitamine ja hooldamine huvide esindamise teenuse eest. Sellises olukorras vastutab saadud hüve väärtuse hindamise eest huvide esindamise teenuse osutaja, kes võib kasutada selleks näiteks turumäära.

(26)Kolmanda riigi sponsorile osutatavate huvide esindamise teenuste puhul tuleks kõnealuse huvide esindamise teenuse eest saadud majanduslikku vastusooritust käsitada käesoleva direktiivi tähenduses tasuna. Selle hulka võib kuuluda rahaline toetus, näiteks laen, kapitalisüst, võlgade kustutamine, maksusoodustus või -vabastus, mis on saadud huvide esindamise tegevuse eest. Tasu hulka võivad kuuluda ka mitterahalised hüved, näiteks kontoriruumide pakkumine, ehitamine ja hooldamine huvide esindamise teenuse eest. Sellises olukorras vastutab saadud hüve väärtuse hindamise eest huvide esindamise teenuse osutaja, kes võib kasutada selleks näiteks turumäära.

Muudatusettepanek 29Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 27

(27)Euroopa Liidu Kohus on sedastanud, et tasu olemuslik tunnus on see, et tegemist on majandusliku vastusooritusega osutatud teenuse eest. Panust organisatsiooni põhilisse rahastamisse või samalaadset rahalist toetust, mida antakse näiteks kolmanda riigi rahastajate toetuskava alusel, ei tohiks käsitada huvide esindamise teenuse eest makstava tasuna, kui see toetus ei ole seotud huvide esindamise tegevusega, st kui üksus saaks neid vahendeid olenemata sellest, kas ta tegeleb huvide esindamisega seotud konkreetse tegevusega.

(27)Euroopa Liidu Kohus on sedastanud, et tasu olemuslik tunnus on see, et tegemist on majandusliku vastusooritusega, see tähendab spetsiaalse makse või tasuga osutatud teenuse eest. Panust organisatsiooni, sealhulgas eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonidesse, näiteks panust selle põhilisse rahastamisse, või samalaadset rahalist toetust, mida antakse näiteks kolmanda riigi rahastajate toetuskava alusel, ei tohiks käsitada huvide esindamise teenuse eest makstava tasuna, kui see toetus ei ole seotud huvide esindamise tegevusega, st kui üksus saaks neid vahendeid olenemata sellest, kas ta tegeleb huvide esindamisega seotud konkreetse tegevusega.

Muudatusettepanek 30Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 28

(28)Selleks et tagada põhjalik ja läbipaistev ülevaade huvide esindamiseks kasutatavatest summadest tervikuna, peaksid aastasummad käesoleva direktiivi tähenduses sisaldama kolmanda riigi üksuselt huvide esindamise teenuse osutamise eest saadud aastast kogutasu, ning kui tasu ei saada, siis teostatava huvide esindamise tegevusega seotud iga-aastaste kulude prognoose. Samadel põhjustel peaksid need summad sisaldama alltöövõtjate ja abitegevuste kulusid.

(28)Selleks et tagada põhjalik ja läbipaistev ülevaade huvide esindamiseks kasutatavatest summadest tervikuna, peaksid aastasummad käesoleva direktiivi tähenduses sisaldama kolmanda riigi sponsorilt huvide esindamise teenuse osutamise eest saadud aastast kogutasu, ning kui tasu ei saada, siis teostatava huvide esindamise tegevusega seotud iga-aastaste kulude prognoose. Samadel põhjustel peaksid need summad sisaldama alltöövõtjate ja abitegevuste kulusid.

Muudatusettepanek 31Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 29

(29)Alltöövõtja võib kvalifitseeruda kolmanda riigi üksuse nimel huvide esindamisega tegelevaks üksuseks ja seega kuuluda käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste kohaldamisalasse. Selleks et vähendada halduskoormust, vältida tasu topeltarvestust ja tagada kogu lepinguahela ulatuses teabe saamine, peaksid huvide esindamisega tegelevad üksused tagama, et nende ja alltöövõtjate vahelised lepingud sisaldavad teavet selle kohta, et tegeletakse huvide esindamise tegevusega kolmanda riigi üksuse nimel, ning kohustust esitada kõnealune teave juhul, kui tegevuse kohta sõlmitakse edasine allhankeleping. Selle alusel tuleks alltöövõtjad vabastada käesolevas direktiivis sätestatud registreerimise ja andmete säilitamise kohustusest, ning kui see on asjakohane, kohustusest määrata esindaja.

(29)Alltöövõtja võib kvalifitseeruda kolmanda riigi sponsori nimel huvide esindamisega tegelevaks üksuseks ja seega kuuluda käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste kohaldamisalasse. Selleks et vähendada halduskoormust, vältida tasu topeltarvestust ja tagada kogu lepinguahela ulatuses teabe saamine, peaksid huvide esindamisega tegelevad üksused tagama, et nende ja alltöövõtjate vahelised lepingud sisaldavad teavet selle kohta, et tegeletakse huvide esindamise tegevusega kolmanda riigi sponsori nimel, ning kohustust esitada kõnealune teave juhul, kui tegevuse kohta sõlmitakse edasine allhankeleping. Selle alusel tuleks alltöövõtjad vabastada käesolevas direktiivis sätestatud registreerimise ja andmete säilitamise kohustusest, ning kui see on asjakohane, kohustusest määrata esindaja.

Muudatusettepanek 32Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 30

(30)Käesoleva direktiiviga ette nähtud registreerimisnõuete täitmise hõlbustamiseks peaks huvide esindamise teenuste osutajal olema õigus nõuda, et üksus, kelle nimel teenust osutatakse, teataks, kas tegemist on kolmanda riigi üksusega. Huvide esindamise teenuste osutajad peaksid seda õigust täiel määral kasutama, et teha teadlikke valikuid, mis võimaldab neil oma tegevuses täielikult järgida käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid.

(30)Käesoleva direktiiviga ette nähtud registreerimisnõuete täitmise hõlbustamiseks peaks huvide esindamise teenuste osutajal olema õigus nõuda, et üksus, kelle nimel teenust osutatakse, teataks, kas tegemist on kolmanda riigi sponsoriga. Huvide esindamise teenuste osutajad peaksid seda õigust täiel määral kasutama, et teha teadlikke valikuid, mis võimaldab neil oma tegevuses täielikult järgida käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid.

Muudatusettepanek 33Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 31

(31)Tuleks nõuda, et üksused, kes tegelevad kolmanda riigi üksuse nimel huvide esindamise tegevusega, säilitaksid teatavaid andmeid, et edendada vastutavust ja suurendada teadlikkust kolmandate riikide huvidest, mida nad esindavad. Nende andmete hulka peaksid kuuluma huvide esindamise eesmärgi kirjeldus, eelkõige otsustusprotsess, mida sellega soovitakse mõjutada, ja tulemus, mida sellega soovitakse saavutada. Samuti peaksid need andmed sisaldama kolmanda riigi üksuse identifitseerimisandmeid, ja kui üksus on füüsiline isik, tema täisnime. Andmed peaksid sisaldama ka koopiaid lepingutest ja peamisest teabevahetusest, mis on tähtsad huvide esindamise tegevuse laadi ja eesmärgi ning sellega seotud finantskorra mõistmiseks, samuti teavet või materjali, mis moodustab tegevuse olulise osa, nagu riigiametnikega jagatud seisukohadokumendid.

(31)Üksused, kes tegelevad kolmanda riigi sponsori nimel huvide esindamise tegevusega, peaksid säilitama teatavat teavet, et edendada vastutavust ja suurendada teadlikkust kolmandate riikide huvidest, mida nad esindavad. Nende andmete hulka peaksid kuuluma huvide esindamise eesmärgi kirjeldus, eelkõige otsustusprotsess, mida sellega soovitakse mõjutada, ja tulemus, mida sellega soovitakse saavutada. Samuti peaksid need andmed sisaldama kolmanda riigi sponsori identifitseerimisandmeid, ja kui sponsor on füüsiline isik, tema täisnime. Andmed peaksid sisaldama ka huvide esindamise tegevusega seotud lepingute ja finantskorra koopiaid, samuti teavet või materjali, mis moodustab tegevuse olulise osa, nagu riigiametnikega jagatud seisukohadokumendid.

Muudatusettepanek 34Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 32

(32)Üksustelt, kes tegelevad huvide esindamisega kolmandate riikide nimel, ei tohiks nõuda, et nad säilitaksid nendes andmetes sisalduvaid isikuandmeid kauem, kui on vaja selleks, et järelevalveasutused saaksid täita oma järelevalve- ja normide täitmise tagamise ülesandeid. Kõiki selliseid andmeid tuleks säilitada piisavalt kaua, et järelevalveasutustel oleks võimalik saada põhjendatud juhtudel andmeid kolmanda riigi üksuse ja huvide esindamise tegevuse kohta ning koondandmeid iga aasta kohta.

(32)Üksustelt, kes tegelevad huvide esindamisega kolmandate riikide nimel, ei tohiks nõuda, et nad säilitaksid nendes andmetes sisalduvaid isikuandmeid kauem, kui on vaja selleks, et järelevalveasutused saaksid täita oma järelevalve- ja normide täitmise tagamise ülesandeid. Kõiki selliseid andmeid tuleks säilitada piisavalt kaua, et järelevalveasutustel oleks võimalik saada põhjendatud juhtudel andmeid kolmanda riigi sponsori ja huvide esindamise tegevuse kohta ning koondandmeid iga aasta kohta.

Muudatusettepanek 35Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 33

(33)Tulemusliku järelevalve võimaldamiseks tuleks nõuda üksustelt, kes tegelevad huvide esindamise tegevusega kolmanda riigi üksuse nimel ja kellel ei ole liidus tegevuskohta, et nad määraksid esindaja, kellel on liidus tegevuskoht, ja tagaksid, et nende määratud esindajal on asjaomaste asutustega koostöö tegemiseks vajalikud volitused ja vahendid.

(33)Tulemusliku järelevalve võimaldamiseks tuleks nõuda üksustelt, kes tegelevad huvide esindamise tegevusega kolmanda riigi sponsori nimel ja kellel ei ole liidus tegevuskohta, et nad määraksid esindaja, kellel on liidus tegevuskoht, ja tagaksid, et nende määratud esindajal on asjaomaste asutustega koostöö tegemiseks vajalikud volitused ja vahendid.

Muudatusettepanek 36Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 34

(34)Selleks et tagada kogu siseturul ühtlustatud läbipaistvusnõuded, tuleks kolmanda riigi üksuse nimel huvide esindamise tegevusega tegelevatelt üksustelt nõuda, et nad registreeriksid end oma tegevuskoha riiklikus registris. Samuti tuleks riiklikus registris olemasoleva registreeringu andmeid hiljem ajakohastada. Registrid peaksid looma liikmesriigid, kes peaksid neid ka haldama ja pidama. Liikmesriigid võivad kasutada käesoleva direktiivi kohaldamisel oma olemasolevaid riiklikke registreid, tingimusel et direktiivi nõuded on täidetud. Riigisisese pädevuse jaotuse järgimiseks peaks liikmesriikidel olema õigus luua mitu registrit. Sellisel juhul peaksid liikmesriigid kehtestama reeglid, kus on kirjas, millistes riiklikes registrites peaksid kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevad üksused end registreerima. Riiklikes registrites tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute logisid ei tohiks säilitada kauem, kui on vajalik, et jälgida, kas juurdepääs isikuandmetele on õiguspärane, ning seetõttu tuleks logisid säilitada ühe aasta jooksul.

(34)Selleks et tagada kogu siseturul läbipaistvust puudutavad ühtlustatud miinimumnõuded, tuleks kolmanda riigi sponsori nimel huvide esindamise tegevusega tegelevatelt üksustelt nõuda, et nad registreeriksid end selle liikmesriigi registrites, kus on nende peamine tegevuskoht või kus nad huvide esindamise tegevusi ellu viivad. Registrid peaksid looma liikmesriigid, kes peaksid neid ka haldama ja pidama. Samuti tuleks riiklikus registris olemasoleva registreeringu andmeid hiljem ajakohastada. Liikmesriigid võivad kasutada käesoleva direktiivi kohaldamisel oma olemasolevaid riiklikke registreid, tingimusel et direktiivi nõuded on täidetud. Riigisisese pädevuse jaotuse järgimiseks peaks liikmesriikidel olema õigus luua mitu registrit, mis peaksid olema koostalitlusvõimelised. Sellisel juhul peaksid liikmesriigid kehtestama reeglid, kus on kirjas, millistes riiklikes registrites peaksid kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevad üksused end registreerima. Riiklikes registrites tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute logisid ei tohiks säilitada kauem, kui on vajalik, et jälgida, kas juurdepääs isikuandmetele on õiguspärane, ning seetõttu tuleks logisid säilitada ühe aasta jooksul.

Muudatusettepanek 37Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 35

(35)Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/17246 on teave käesoleva direktiiviga kehtestatud registreerimiskohustuste ja -formaalsuste kohta kättesaadav ühtse digivärava kaudu, mis loob veebiportaali „Teie Euroopa“ kaudu ühtse kontaktpunkti, kust ettevõtjad ja kodanikud saavad teavet ühtse turu eeskirjade ja menetluste kohta kõigil valitsemistasanditel ning otsese, tsentraliseeritud ja juhendatud juurdepääsu abi- ja probleemilahendamisteenustele ning mitmesugustele täielikult digiteeritud haldusmenetlustele. Registreerimismenetlus on täielikult veebipõhine ja korraldatud kooskõlas ühekordsuse põhimõttega, et hõlbustada andmete taaskasutamist.

(35)Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1724 peaks teave käesoleva direktiiviga kehtestatud registreerimiskohustuste ja -formaalsuste kohta olema kättesaadav ühtse digivärava kaudu, mis loob veebiportaali „Teie Euroopa“ kaudu ühtse kontaktpunkti, kust ettevõtjad ja kodanikud saavad teavet ühtse turu eeskirjade ja menetluste kohta kõigil valitsemistasanditel ning otsese, tsentraliseeritud ja juhendatud juurdepääsu abi- ja probleemilahendamisteenustele ning mitmesugustele täielikult digiteeritud haldusmenetlustele. Registreerimismenetlus peaks olema täielikult veebipõhine ja korraldatud kooskõlas ühekordsuse põhimõttega, et hõlbustada andmete taaskasutamist.

__________________

__________________

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj)

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj)

Muudatusettepanek 38Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 36

(36)Kui kolmanda riigi nimel huvide esindamise tegevusega tegeleval üksusel on tegevuskoht mitmes liikmesriigis, peaks ta end registreerima ainult selles liikmesriigis, kus on tema peamine tegevuskoht. Üksuse peamise tegevuskoha all tuleks mõista kohta, kus on tema peakontor või registrijärgne asukoht, kus toimub peamine majandustegevus ja selle juhtimine.

(36)Kui kolmanda riigi sponsori nimel huvide esindamise tegevusega tegeleval üksusel on tegevuskoht mitmes liikmesriigis, peaks ta end registreerima ainult ühes liikmesriigis.

Muudatusettepanek 39Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 37

(37)Käesoleva direktiivi kohaldamisel registrisse kantav teave peaks piirduma sellega, mis on vajalik, et tagada kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvus ja käesoleva direktiivi tulemuslik täitmine. See teave peaks hõlmama andmeid huvide esindamise tegevusega tegeleva üksuse enda kohta, kolmanda riigi kohta, kelle nimel huvide esindamise tegevus toimub, käesolevas direktiivis määratletud ja huvide esindamise tegevusega tegeleva alltöövõtja kohta ning teavet konkreetse huvide esindamise tegevuse kohta. Kui see on asjakohane, peaks teave sisaldama ka viidet meediateenuse osutajatele või digiplatvormidele, kus avaldatakse huvide esindamise tegevuse raames reklaami. Registrisse kantav teave ei peaks hõlmama teavet sellise rahalise toetuse summade või päritolu kohta, mis ei ole seotud huvide esindamise tegevusega.

(37)Käesoleva direktiivi kohaldamisel registrisse kantav teave peaks piirduma sellega, mis on vajalik, et tagada kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvus ning käesoleva direktiivi tulemuslik ja proportsionaalne täitmine. See teave peaks hõlmama andmeid huvide esindamise tegevusega tegeleva üksuse enda kohta, kolmanda riigi kohta, kelle nimel huvide esindamise tegevus toimub, käesolevas direktiivis määratletud ja huvide esindamise tegevusega tegeleva alltöövõtja kohta ning teavet konkreetse huvide esindamise tegevuse kohta. Kui see on asjakohane, peaks teave sisaldama ka viidet meediateenuse osutajatele või digiplatvormidele, kus avaldatakse huvide esindamise tegevuse raames reklaami. Registrisse kantav teave ei peaks hõlmama teavet sellise rahalise toetuse summade või päritolu kohta, mis ei ole seotud huvide esindamise tegevusega.

Muudatusettepanek 40Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 38

(38)Tagamaks, et registreerimiseks esitatud teave võimaldab riiklike registrite eest vastutavatel asutustel teha nõuetekohaselt ja täpselt kindlaks kolmandad riigid, kelle nimel huvide esindamine toimub, ja selle, kui palju nendele tegevustele kulutatakse, peaks komisjonil olema õigus võtta standardteabe kohandamiseks vastu delegeeritud õigusakte.

(38)Tagamaks, et registreerimiseks esitatud teave võimaldab riiklike registrite eest vastutavatel asutustel teha nõuetekohaselt ja täpselt kindlaks kolmandad riigid, kelle nimel huvide esindamine toimub, ja selle, kui palju nendele tegevustele kulutatakse, peaks komisjonil olema õigus võtta registreeritava standardteabe kohandamiseks vastu delegeeritud õigusakte.

Muudatusettepanek 41Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 39

(39)Kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevad üksused, kes on kantud riiklikku registrisse, peaksid ajakohastama riiklikus registris sisalduvat teavet vähemalt kord aastas. Võttes aga arvesse, kui oluline on direktiivi kohaldamise ja järelevalve seisukohast sellistes riiklikes registrites hoitava teabe täpsus, tuleks muudatused registreeritud üksuse kontaktandmetes ja täiendused nendele andmetele kanda registrisse kiiremini ja igal juhul mõistliku aja jooksul.

(39)Kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevad üksused, kes on kantud riiklikku registrisse, peaksid ajakohastama riiklikus registris sisalduvat teavet vähemalt kord aastas. Võttes aga arvesse, kui oluline on direktiivi kohaldamise ja järelevalve seisukohast sellistes riiklikes registrites hoitava teabe täpsus, tuleks muudatused registreeritud üksuse kontaktandmetes ja täiendused nendele andmetele kanda registrisse võimalikult kiiresti.

Muudatusettepanek 42Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 41

(41)Kolmandate riikide huve esindavad üksused peaksid suutma tõendada, et nad on täitnud registreerimisnõuded. Kui üksus on registreeritud, tuleks talle anda riiklikus registris sisalduva teabe koopia ja kordumatu Euroopa huvide esindamise number (edaspidi „EIRN“). EIRN peaks aitama kogu liidus kindlaks teha käesoleva direktiivi kohaselt registreeritud üksusi. Seepärast peaksid EIRNi osad võimaldama kindlaks teha registreerimisliikmesriigi ja konkreetse riikliku registri, milles üksus on end registreerinud. Riikliku registri kood tuleks valida nii, et see oleks asjaomase liikmesriigi korraldust tundva isiku jaoks loogiline.

(41)Üksused, kes viivad huvide esindamise tegevust ellu kolmanda riigi sponsorite nimel, peaksid suutma tõendada, et nad on täitnud registreerimisnõuded. Kui üksus on registreeritud, tuleks talle anda riiklikus registris sisalduva teabe koopia ja kordumatu Euroopa huvide esindamise number (edaspidi „EIRN“). EIRN peaks aitama kogu liidus kindlaks teha käesoleva direktiivi kohaselt registreeritud üksusi. Seepärast peaksid EIRNi osad võimaldama kindlaks teha registreerimisliikmesriigi ja konkreetse riikliku registri, milles üksus on end registreerinud. Riikliku registri kood tuleks valida nii, et see oleks asjaomase liikmesriigi korraldust tundva isiku jaoks loogiline.

Muudatusettepanek 43Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 42

(42)Kui registreeritud üksus on registreeritud oma tegevuskohas, ei tohiks nõuda, et ta registreeriks end teistes liikmesriikides, kaasa arvatud juhul, kui ta alustab seal huvide esindamise tegevust. Selleks et ametiisikutel oleks lihtsam leida teavet selliste huvide esindamise tegevusega tegelevate üksuste kohta, kellega ametiisikud võivad kokku puutuda, peaksid teised liikmesriigid, kus kõnealune tegevus toimub, lisama oma riiklikesse registritesse asjaomaste registreeritud üksuste nimed, nende EIRNi ning lingi riiklikus registris sisalduvale teabele, mis tehakse avalikult kättesaadavaks.

(42)Üksuselt, kes on ühes liikmesriigis juba registreeritud, ei tohiks nõuda, et ta registreeriks end ka teistes liikmesriikides, kaasa arvatud juhul, kui ta alustab seal huvide esindamise tegevust. Selleks et ametiisikutel oleks lihtsam leida teavet selliste huvide esindamise tegevusega tegelevate üksuste kohta, kellega ametiisikud võivad kokku puutuda, peaksid teised liikmesriigid, kus kõnealune tegevus toimub, lisama oma riiklikesse registritesse asjaomaste registreeritud üksuste nimed, nende EIRNi ning lingi riiklikus registris sisalduvale teabele, mis tehakse avalikult kättesaadavaks.

Muudatusettepanek 44Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 42 a (uus)

(42a)Et ametiisikutel oleks lihtsam saada teavet nende huvide esindamisega tegelevate üksuste kohta, kellega nad võivad kokku puutuda, peaks komisjon kaaluma selliste taustakontrollivahendite väljatöötamist, mille kaudu on ametiisikutel võimalik hõlpsasti pääseda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid üksusi puudutava avaliku teabe juurde, mis on pärit eri allikatest, näiteks riiklikest registritest, läbipaistvusregistritest, või muu asjakohase avalikustatava teabe juurde, et ametiisikud saaksid enne üksustega suhtlema hakkamist võimalikke riske hinnata.

Muudatusettepanek 45Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 43

(43)Registreerimisnõude täitmise tagamiseks peaks järelevalveasutustel, kellel on näiteks rikkumisest teataja teate alusel usaldusväärset teavet selle kohta, et üksus ei ole end registreerinud, olema võimalik nõuda, et kõnealune üksus esitaks teabe, mis on rangelt vajalik, et teha kindlaks, kas ta kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Selline teave ei tohiks üldjuhul ulatuda kaugemale teabest, millega saab otseselt tõendada, kas üksus kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Selleks võib olla teave, mille suhtes kehtib andmete säilitamise kohustus, sealhulgas deklaratsioonid selle kohta, kas üksus, kelle nimel huvide esindamise teenust osutatakse, on kolmanda riigi üksus. Võimaluse korral peaks selline teabe esitamise nõue piirduma teabega, mis on eeldatavalt üksuse valduses. Lisaks peaks järelevalveasutustel, kellel on usaldusväärset teavet selle kohta, et üksus võib olla jätnud registreerimisest tulenevad kohustused täitmata, olema võimalik nõuda, et kõnealune üksus esitaks teabe, mis on vajalik kohustuste võimaliku täitmata jätmise uurimiseks. Selline teave ei tohiks üldjuhul ulatuda kaugemale teabest, millega saab otseselt tõendada registreerimis- ja ajakohastamisnõude kohaselt esitatud teabe täielikkust või täpsust. Võimaluse korral peaks selline teabe esitamise nõue piirduma teabega, mis on eeldatavalt registreeritud üksuse valduses. Kõik sellised nõuded peaksid sisaldama põhjendusi, nõutava teabe üksikasju ja selle vajalikkuse põhjendusi ning teavet kohtuliku kontrolli kohta, mida on võimalik kohaldada. Kõnealused nõuded ei tohiks piirata liikmesriikide ametiasutuste volitusi, mis tulenevad riigisisesest või liidu õigusest, uurida tegevust, mis võib vastata kuriteokoosseisule.

(43)Registreerimisnõude täitmise tagamiseks peaks järelevalveasutustel, kellel on näiteks rikkumisest teataja teate alusel usaldusväärset teavet selle kohta, et üksus ei ole end registreerinud, olema võimalik nõuda, et kõnealune üksus esitaks teabe, mis on rangelt vajalik, et teha kindlaks, kas ta kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Selline teave ei tohiks üldjuhul ulatuda kaugemale teabest, millega saab otseselt tõendada, kas üksus kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Selleks võib olla teave, mille suhtes kehtib andmete säilitamise kohustus, sealhulgas deklaratsioonid selle kohta, kas üksus, kelle nimel huvide esindamise teenust osutatakse, on kolmanda riigi sponsor. Võimaluse korral peaks selline teabe esitamise nõue piirduma teabega, mis on eeldatavalt üksuse valduses. Lisaks peaks järelevalveasutustel, kellel on usaldusväärset teavet selle kohta, et üksus võib olla jätnud registreerimisest tulenevad kohustused täitmata, olema võimalik nõuda, et kõnealune üksus esitaks teabe, mis on vajalik kohustuste võimaliku täitmata jätmise uurimiseks. Selline teave ei tohiks ulatuda kaugemale teabest, millega saab otseselt tõendada registreerimis- ja ajakohastamisnõude kohaselt esitatud teabe täielikkust või täpsust. Selline teabe esitamise nõue peaks piirduma teabega, mis on eeldatavalt registreeritud üksuse valduses. Kõik sellised nõuded peaksid sisaldama põhjendusi, nõutava teabe üksikasju ja selle vajalikkuse põhjendusi ning teavet kohtuliku kontrolli kohta, mida on võimalik kohaldada. Kõnealused nõuded ei tohiks piirata liikmesriikide ametiasutuste volitusi, mis tulenevad riigisisesest või liidu õigusest, uurida tegevust, mis võib vastata kuriteokoosseisule.

Muudatusettepanek 46Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 44

(44)Demokraatlik vastutus on hästi toimiva demokraatia tugisammas. Andes kodanikele juurdepääsu teabele, mis käsitleb üksusi, kes tegelevad siseturul kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega, ja neid kolmandate riikide üksusi, keda need üksused esindavad, võimaldab käesolev direktiiv kodanikel ja muudel huvitatud sidusrühmadel kasutada oma demokraatlikke õigusi ja kohustusi, sealhulgas võimalust teha demokraatlikku kontrolli, olles täiel määral teadlik sellest, kelle huve teenib huvide esindamise tegevus, millega nad ise või nende valitud esindajad võivad kokku puutuda. Kodanike ja huvitatud sidusrühmade avalik kontroll demokraatlikke protsesse mõjutavates valdkondades toetab demokraatlikku kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi. Samuti aitab demokraatlik vastutus kodanikke võimestada, sest see annab neile võimaluse väljendada ja kasutada oma demokraatlikke valikuid, muu hulgas hääletamise teel. Valijatena on kodanikud olulised iseseisvad otsustajad ja seega võivad nad olla teatavate huvide esindamise teenuste sihtmärgiks.

(44)Demokraatlik vastutus on hästi toimiva demokraatia tugisammas. Andes üldsusele juurdepääsu teabele, mis käsitleb üksusi, kes tegelevad siseturul kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega, ja neid kolmandate riikide sponsoreid, keda need üksused esindavad, võimaldab käesolev direktiiv kodanikel ja muudel huvitatud sidusrühmadel kasutada oma demokraatlikke õigusi ja kohustusi, sealhulgas võimalust teha demokraatlikku kontrolli, olles täiel määral teadlik sellest, kelle huve huvide esindamise tegevus teenib. Kuna kodanikud on valijad, on kõige asjakohasem, et otsuseid teevad nemad. Kodanike ja huvitatud sidusrühmade avalik kontroll demokraatlikke protsesse mõjutavates valdkondades toetab demokraatlikku kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi, suurendab kodanike toetust ning võimaldab nende demokraatlike valikute teadlikumat väljendust ja kasutamist.

Muudatusettepanek 47Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 44 a (uus)

(44a)Et hõlbustada juurdepääsu avalikule teabele ja parandada sellise huvide esindamise tegevuse läbipaistvust, mida siseturul viiakse kolmandate riikide nimel ellu väljaspool riikliku registri eest vastutavat liikmesriiki, tuleks riiklikud registrid käesoleva direktiivi kohaldamisel üldsuse juurdepääsu võimaldava Euroopa keskportaali kaudu ühendada. Et aidata käesolevas direktiivis sätestatud teavet üldsusele kättesaadavaks teha, peaks komisjon looma süsteemi, milles saab otsinguteenust kasutada kõigis liidu ametlikes keeltes.

Muudatusettepanek 48Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 45

(45)Proportsionaalsuse tagamiseks peaksid üldsusele kättesaadavaks tehtud isikuandmed piirduma sellega, mis on rangelt vajalik selleks, et teavitada kodanikke, nende esindajaid ja muid huvitatud isikuid kolmandate riikide nimel tehtavast huvide esindamise tegevusest. Peale selle tuleks teha üldsusele kättesaadavaks teave deklareeritud aastasummade kohta, kasutades selleks üldisemaid vahemikke kui need, mida kasutatakse teabe esitamiseks riiklikele registritele, et tagada kodanike, nende esindajate ja teiste huvitatud isikute teavitamiseks vajalik üksikasjalikkus. Teavet, mis on oluline ainult järelevalveasutustele, nagu registreeritud üksuse eest vastutavate isikute kontaktandmed, ei tohiks avalikustada.

(45)Proportsionaalsuse tagamiseks peaksid üldsusele kättesaadavaks tehtud isikuandmed piirduma sellega, mis on rangelt vajalik selleks, et teavitada kodanikke, nende esindajaid ja muid huvitatud isikuid kolmandate riikide sponsorite nimel tehtavast huvide esindamise tegevusest. Peale selle tuleks teha üldsusele kättesaadavaks teave deklareeritud aastasummade kohta, kasutades selleks üldisemaid vahemikke kui need, mida kasutatakse teabe esitamiseks riiklikele registritele, et tagada kodanike, nende esindajate ja teiste huvitatud isikute teavitamiseks vajalik üksikasjalikkus. Teavet, mis on oluline ainult järelevalveasutustele, nagu registreeritud üksuse eest vastutavate isikute kontaktandmed, ei tohiks avalikustada.

Muudatusettepanek 49Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 47

(47)Et kaitsta isikuid, kelle põhiõigusi võidakse teatava teabe avaldamise tagajärjel rikkuda – näiteks võidakse rünnata kolmandas riigis tegutseva registreeritud üksuse heaks töötavaid isikuid – peaksid liikmesriigid tagama, et järelevalveasutustel on taotluse korral võimalik piirata kogu riiklikku registrisse kantud teabe või selle teatava osa avaldamist. Registreeritud üksus peaks tõendama, et võttes arvesse iga üksikjuhtumi konkreetseid asjaolusid, tuleks teabe avaldamist piirata õigustatud huvi tõttu, näiteks tõsise riski tõttu, et avaldamisega rikutakse üksikisiku põhiõigusi, mis on kaitstud eelkõige harta artikliga 1 (õigus inimväärikusele), artikliga 2 (õigus elule), artikliga 3 (õigus isikupuutumatusele), artikliga 4 (piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld) või artikliga 6 (õigus vabadusele ja turvalisusele); sellised põhiõiguste rikkumised on näiteks inimrööv, šantažeerimine, väljapressimine, ahistamine, vägivald või hirmutamine, lisaks võib teabe avaldamise piiramise põhjuseks olla ärisaladus. Seda küsimust analüüsides tuleks arvesse võtta töötajate või registreeritud üksuses töötavate või sellega seotud isikute kehalise puutumatusega seotud riske. Õigustatud huvid peaksid hõlmama ka ohtu isikutele, kes saavad registreeritud üksuse tegevusest kasu. Järelevalveasutuse otsustes tuleks arvesse võtta käesoleva direktiivi eesmärke ning nende suhtes tuleks registreerimisliikmesriigis kohaldada kohtulikku kontrolli. Järelevalveasutuse ja vajaduse korral kohtu otsus tuleks teha viivitamata. Kui avaldamise piiramiseks on antud luba, siis selleks, et avalikkus saaks teada, et registreeritud üksus on täitnud käesoleva direktiiviga kehtestatud registreerimisnõude, tuleks riikliku registri asjaomane andmeväli asendada märkega, et avaldamine on piiratud õigustatud huvi tõttu.

(47)Et kaitsta isikuid, kelle põhiõigusi võidakse teatava teabe avaldamise tagajärjel rikkuda – näiteks võidakse rünnata kolmandas riigis tegutseva registreeritud üksuse heaks töötavaid isikuid – peaksid liikmesriigid tagama, et järelevalveasutustel on taotluse korral või ex officio võimalik piirata kogu riiklikku registrisse kantud teabe või selle teatava osa avaldamist. Registreeritud üksus peaks oma taotluses tõendama, et võttes arvesse iga üksikjuhtumi konkreetseid asjaolusid, tuleks teabe avaldamist piirata õigustatud huvi tõttu, näiteks riski tõttu, et avaldamisega rikutakse üksikisiku põhiõigusi, mis on kaitstud eelkõige harta artikliga 1 (õigus inimväärikusele), artikliga 2 (õigus elule), artikliga 3 (õigus isikupuutumatusele), artikliga 4 (piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld) või artikliga 6 (õigus vabadusele ja turvalisusele); sellised põhiõiguste rikkumised on näiteks inimrööv, šantažeerimine, väljapressimine, ahistamine, vägivald või hirmutamine, lisaks võib teabe avaldamise piiramise põhjuseks olla ärisaladus. Seda küsimust analüüsides tuleks arvesse võtta töötajate või registreeritud üksuses töötavate või sellega seotud isikute kehalise puutumatusega seotud riske. Õigustatud huvid peaksid hõlmama ka ohtu isikutele, kes saavad registreeritud üksuse tegevusest kasu. Järelevalveasutuse otsustes tuleks arvesse võtta käesoleva direktiivi eesmärke ning nende suhtes tuleks registreerimisliikmesriigis kohaldada kohtulikku kontrolli. Järelevalveasutuse ja vajaduse korral kohtu otsus tuleks teha viivitamata. Kui avaldamise piiramiseks on antud luba, siis selleks, et avalikkus saaks teada, et registreeritud üksus on täitnud käesoleva direktiiviga kehtestatud registreerimisnõude, tuleks riikliku registri asjaomane andmeväli asendada märkega, et avaldamine on piiratud õigustatud huvi tõttu.

Muudatusettepanek 50Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 50

(50)Selleks et vältida registreeritud üksuste häbimärgistamist, tuleks avalikult kättesaadavaks tehtud andmed esitada faktiliselt täpsel ja neutraalsel kujul. Lisaks peaksid liikmeriikide pädevad asutused neile käesoleva direktiivi alusel määratud ülesannete täitmisel tagama, et kahjulikke tagajärgi ei tuleneks pelgalt asjaolust, et üksus on registreeritud üksus. Eelkõige ei tohiks andmetele lisada avaldusi ega sätteid, mis võiksid tekitada registreeritud üksuste suhtes umbusalduse õhkkonda, mis võib heidutada liikmesriikide või kolmandate riikide füüsilisi või juriidilisi isikuid nendega suhtlemast või andmast neile rahalist toetust. Selline häbimärgistav tegevus võib olla näiteks registreeritud üksuste negatiivne märgistamine või halvustavate avalduste tegemine eesmärgiga kahjustada registreeritud üksuste usaldusväärsust ja legitiimsust, viidates sellele, et registreeritud üksused püüavad demokraatlikke protsesse ebaseaduslikult mõjutada.

(50)Selleks et vältida registreeritud üksuste häbimärgistamist, tuleks avalikult kättesaadavaks tehtud andmed esitada faktiliselt täpsel ja neutraalsel kujul. Seetõttu peaksid liikmeriikide pädevad asutused neile käesoleva direktiivi alusel määratud ülesannete täitmisel tagama, et otseseid ega kaudseid kahjulikke tagajärgi ei tuleneks pelgalt asjaolust, et üksus on registreeritud üksus. Eelkõige ei tohiks andmetele lisada avaldusi ega sätteid, mis võiksid tekitada registreeritud üksuste suhtes umbusalduse õhkkonda, mis võib kaasa tuua nende diskrimineerimise või heidutada liikmesriikide või kolmandate riikide füüsilisi või juriidilisi isikuid nendega suhtlemast või andmast neile rahalist toetust. Selline häbimärgistav tegevus võib olla näiteks registreeritud üksuste negatiivne märgistamine või halvustavate avalduste tegemine eesmärgiga kahjustada registreeritud üksuste usaldusväärsust ja legitiimsust või huvide esindamise tegevuste elluviimist, viidates sellele, et registreeritud üksused sekkuvad demokraatlikesse protsessidesse.

Muudatusettepanek 51Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 51

(51)Kui kolmas riik kulutab huvide esindamisele eriti suuri summasid või kui üksus saab ühelt või mitmelt kolmanda riigi üksuselt eriti suurt tasu, esineb suurem tõenäosus, et huvide esindamise tegevusega õnnestub mõjutada liikmesriikide või liidu kui terviku poliitilisi valikuid. Sellisel juhul peaks järelevalveasutustel olema võimalik nõuda selliste kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevatelt üksustelt lisateavet, et teha põhjalikumat kontrolli.

(51)Kui kolmas riik kulutab huvide esindamisele eriti suuri summasid või kui üksus saab ühelt või mitmelt kolmanda riigi sponsorilt eriti suurt tasu, esineb suurem tõenäosus, et huvide esindamise tegevusega õnnestub mõjutada liikmesriikide või liidu kui terviku poliitilisi valikuid. Sellisel juhul peaks järelevalveasutustel olema võimalik nõuda selliste kolmandate riikide nimel huvide esindamise tegevusega tegelevatelt üksustelt lisateavet, et teha põhjalikumat kontrolli.

Muudatusettepanek 52Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 52

(52)Selleks et käesoleva direktiivi täitmise järelevalve oleks proportsionaalne, peaks järelevalveasutustel olema võimalik nõuda, et kolmandate riikide üksuste nimel huvide esindamisega tegelevad üksused esitaksid andmed, mis on vajalikud selleks, et uurida käesolevas direktiivis sätestatud registreerimisnõude võimalikku täitmata jätmist. Selleks peaks järelevalveasutustel olema võimalik tegutseda omal algatusel või rikkumisest teataja või teise liikmesriigi järelevalveasutuse teate alusel.

(52)Selleks et käesoleva direktiivi täitmise järelevalve oleks proportsionaalne, peaks järelevalveasutustel olema võimalik nõuda, et kolmandate riikide sponsorite nimel huvide esindamisega tegelevad üksused esitaksid andmed, mis on vajalikud selleks, et uurida käesolevas direktiivis sätestatud registreerimisnõude võimalikku täitmata jätmist. Selleks peaks järelevalveasutustel olema võimalik tegutseda omal algatusel või rikkumisest teataja või teise liikmesriigi järelevalveasutuse teate alusel.

Muudatusettepanek 53Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 53

(53)Järelevalveasutused peaksid tegema koostööd nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil. Järelevalveasutuste koostöö peaks lihtsustama kiiret ja turvalist teabevahetust. Järelevalveasutustel peaks olema võimalik küsida järelevalveülesannete täitmiseks registreerimisliikmesriigi järelevalveasutuselt registreerimisel esitatud teavet, sealhulgas mitteavalikku teavet, ning teatavatel juhtudel andmeid, mida üksus säilitab, ja tehtud analüüse. Järelevalveasutused ja komisjon peaksid tegema direktiivi rakendamiseks koostööd. Järelevalveasutused ja komisjon peaksid tegema direktiivi rakendamiseks koostööd, et mõista paremini kogu kolmandate riikide nimel liidus tehtava huvide esindamise tegevuse mahtu ja jaotust. Komisjonil peaks olema võimalik küsida järelevalveasutustelt koondandmeid, mis põhinevad teabel, mille kolmandate riikide üksuste nimel huvide esindamisega tegelevad üksused on registreerimisel esitanud. Selleks et põhjalikult jälgida liidus kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse üksikasju ja tunnuseid, võivad koondandmed sisaldada teavet, mis ei ole registrites avalikult kättesaadav, sealhulgas isikuandmeid, niivõrd kui see on vajalik tulemusliku järelevalve tagamiseks.

(53)Järelevalveasutused peaksid tegema koostööd nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil. Järelevalveasutuste koostöö peaks lihtsustama kiiret ja turvalist teabevahetust. Teiste liikmesriikide järelevalveasutustel peaks olema võimalik küsida järelevalveülesannete täitmiseks registreerimisliikmesriigi järelevalveasutuselt registreerimisel esitatud teavet, sealhulgas mitteavalikku teavet, ning teatavatel juhtudel andmeid, mida üksus säilitab, ja tehtud analüüse. Järelevalveasutused ja komisjon peaksid tegema direktiivi rakendamiseks koostööd. Järelevalveasutused ja komisjon peaksid tegema direktiivi rakendamiseks koostööd, et mõista paremini kogu kolmandate riikide nimel liidus tehtava huvide esindamise tegevuse mahtu ja jaotust. Komisjonil peaks olema võimalik küsida järelevalveasutustelt koondandmeid, mis põhinevad teabel, mille kolmandate riikide sponsorite nimel huvide esindamisega tegelevad üksused on registreerimisel esitanud. Selleks et põhjalikult jälgida liidus kolmandate riikide nimel tehtava huvide esindamise tegevuse üksikasju ja tunnuseid, võivad koondandmed sisaldada teavet, mis ei ole registrites avalikult kättesaadav, sealhulgas isikuandmeid, niivõrd kui see on vajalik tulemusliku järelevalve tagamiseks.

Muudatusettepanek 54Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 54

(54)Halduskoormuse täiendavaks piiramiseks peaks halduskoostöö ja teabevahetus liikmesriikide ametiasutuste, järelevalveasutuste ja komisjoni vahel toimuma siseturu infosüsteemi (edaspidi „IMI süsteem“) kaudu, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/20127 selleks, et ühtse turuga seotud poliitikavaldkondadega tegelevad liikmesriikide pädevad asutused saaksid teha omavahel halduskoostööd. Tuleks tagada IMI süsteemi ja riiklike registrite koostalitlusvõime kooskõlas Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga.

(54)Komisjoni ja liikmesriikide poolt siseturul välja töötatud digitaalsete vahendite kasutamine suurendab teenuste piiriülesel osutamisel läbipaistvust ja usaldust ning piirab halduskoormust, võimaldades riigi tasandil asjaomaste ametiasutuste vahelist koordineerimist, koostööd ja teabevahetust. Halduskoostöö ja teabevahetus liikmesriikide ametiasutuste, järelevalveasutuste ja komisjoni vahel toimub siseturu infosüsteemi (edaspidi „IMI süsteem“) kaudu, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 selleks, et ühtse turuga seotud poliitikavaldkondadega tegelevad liikmesriikide pädevad asutused saaksid teha omavahel halduskoostööd. Seetõttu tuleks tagada IMI süsteemi ja riiklike registrite koostalitlusvõime kooskõlas Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga.

__________________

__________________

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1024/oj).

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1024/oj).

Muudatusettepanek 55Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 55

(55)Selleks et aidata komisjonil täita oma ülesannet tagada liikmesriikide pädevate asutuste vahel tulemuslik koostöö ning käesoleva direktiivi täielik ja tulemuslik rakendamine, tuleks luua nõuanderühm. Sellesse peaks kuuluma ka iga liikmesriigi järelevalveasutuste esindaja. Nõuanderühm peaks andma nõu direktiivi rakendamise küsimustes, sealhulgas seoses nõudega vältida kahjulikke tagajärgi, mis võivad tuleneda pelgalt asjaolust, et üksus on registreeritud vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele. Nõuanderühm peaks vastu võtma arvamusi, soovitusi või aruandeid, mille liikmesriikide määratud pädevad asutused peaksid avalikustama. Selleks et tagada üksustele, mis võivad kuuluda direktiivi kohaldamisalasse, õiguskindlus, peaks nõuanderühm eelkõige nõustama komisjoni võimalike suuniste osas, mis käsitlevad direktiivi kohaldamisala, kolmanda riigi üksuse mõistet ja tegevust, mille eesmärk või tagajärg on hoida kõrvale käesolevas direktiivis sätestatud kohustustest. Vajaduse korral tuleks tagada koostöö ELi korruptsioonivastase võrgustikuga.

(55)Selleks et aidata komisjonil täita oma ülesannet tagada liikmesriikide pädevate asutuste vahel tulemuslik koostöö ning käesoleva direktiivi täielik ja tulemuslik rakendamine, tuleks luua nõuanderühm. Sellesse peaks kuuluma ka iga liikmesriigi järelevalveasutuste esindaja. Nõuanderühm peaks andma nõu direktiivi rakendamise küsimustes, sealhulgas seoses nõudega vältida kahjulikke tagajärgi, mis võivad tuleneda pelgalt asjaolust, et üksus on registreeritud vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele. Nõuanderühm peaks vastu võtma arvamusi, soovitusi või aruandeid, mille liikmesriikide määratud pädevad asutused peaksid avalikustama. Selleks et tagada üksustele, mis võivad kuuluda direktiivi kohaldamisalasse, õiguskindlus, peaks nõuanderühm eelkõige nõustama komisjoni võimalike suuniste osas, mis käsitlevad direktiivi kohaldamisala ja tegevust, mille eesmärk või tagajärg on hoida kõrvale käesolevas direktiivis sätestatud kohustustest. Vajaduse korral tuleks tagada koostöö ELi korruptsioonivastase võrgustikuga.

Muudatusettepanek 56Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 58

(58)Keelatud peaks olema osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on käesolevas direktiivis ettenähtud kohustustest, eelkõige registreerimisnõuetest kõrvale hoidmine. Sellise tegevuse hulka kuuluvad huvide esindamise teenuse varjatud tasustamine, äriühingu asutamine eesmärgiga hägustada sidemeid kolmanda riigi valitsusega või tegevuste kunstlik jaotamine mitmele üksusele, et jääda allapoole käesoleva direktiiviga kehtestatud künniseid.

(58)Teatavad tegevused võivad viia käesolevast direktiivist tulenevatest kohustustest kõrvale hoidmiseni. Sellise tegevuse hulka kuuluvad huvide esindamise teenuse varjatud tasustamine, äriühingu asutamine eesmärgiga hägustada sidemeid kolmanda riigi valitsusega või tegevuste kunstlik jaotamine mitmele üksusele, et jääda allapoole käesoleva direktiiviga kehtestatud künniseid. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et kõrvalehoidmiseks elluviidavaid tegevusi võetakse käesoleva direktiivi rakendamisel arvesse.

Muudatusettepanek 57Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 59

(59)Käesoleva direktiivi nõuete rikkumise ärahoidmiseks ja selle eest karistamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste rikkumisega kaasnevad mõjusad, proportsionaalsed ja heidutavad haldustrahvid. Karistused ei tohiks olla olemuselt kriminaalkaristused. Need peaksid arvesse võtma rikkumise laadi, korduvust ja kestust, pidades silmas kaalul olevat avalikku huvi, asjaomase tegevuse ulatust ja liiki ning huvide esindamise tegevusega tegeleva üksuse majanduslikku suutlikkust. Karistused peaksid igal üksikjuhul olema mõjusad, proportsionaalsed ja heidutavad ning austama põhiõigusi, sealhulgas sõnavabadust, ühinemisvabadust, akadeemilist ja teadustegevuse vabadust, kaitsemeetmeid ja võimalust kasutada tulemuslikke õiguskaitsevahendeid, sealhulgas õigust olla ära kuulatud. Enne karistuse määramist peaks järelevalveasutus andma varajase hoiatuse, välja arvatud juhul, kui rikkumine kujutab endast käesolevas direktiivis sätestatud kohustustest kõrvalehoidmise keelu rikkumist.

(59)Käesoleva direktiivi nõuete rikkumise ärahoidmiseks ja selle eest karistamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste rikkumisega kaasnevad mõjusad, proportsionaalsed ja heidutavad halduskaristused, sealhulgas riiklikus registris registreeringu ajutine peatamine. Ilma et see piiraks riigisisese või liidu õiguse alusel kehtestatud norme, mida kohaldatakse kuritegeliku tegevuse ning selle avastamise, uurimise, selle eest vastutusele võtmise ning järelevalve ja karistuste suhtes, näiteks korruptsiooni korral, ei tohiks karistused olla olemuselt kriminaalkaristused. Need peaksid arvesse võtma rikkumise laadi, korduvust ja kestust, pidades silmas kaalul olevat avalikku huvi, asjaomase tegevuse ulatust ja liiki ning huvide esindamise tegevusega tegeleva üksuse majanduslikku suutlikkust. Karistused peaksid igal üksikjuhul olema mõjusad, proportsionaalsed ja heidutavad ning austama põhiõigusi, sealhulgas sõnavabadust, ühinemisvabadust, akadeemilist ja teadustegevuse vabadust, kaitsemeetmeid ja võimalust kasutada tulemuslikke õiguskaitsevahendeid, sealhulgas õigust olla ära kuulatud. Enne karistuse määramist peaks järelevalveasutus andma varajase hoiatuse, välja arvatud juhul, kui rikkumine kujutab endast käesolevas direktiivis sätestatud kohustustest kõrvalehoidmise keelu rikkumist.

Muudatusettepanek 58Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 60

(60)Selleks et muuta täiendava teabe taotlemise künniseid, registreerimistaotluse esitamisel esitatava teabe loetelu ja liikmesriikide avaldatavates aruannetes esitatava teabe loetelu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes9 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(60)Selleks et muuta täiendava teabe taotlemise künniseid, registreerimistaotluse esitamisel esitatava teabe loetelu ja liikmesriikide avaldatavates aruannetes esitatava teabe loetelu, ning sätestada tehnilised kirjeldused, tehnilised meetmed, miinimumkriteeriumid ja -vahendid ning üldsuse juurdepääsu võimaldava keskportaaliga seotud tehnilised tingimused, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

__________________

__________________

9 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj

9 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj

Muudatusettepanek 59Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 63

(63)Eelkõige toetab liidu tasandi süsteem liikmeriikide pädevaid asutusi nende järelevalveülesannete täitmisel ja muid sidusrühmi nende rolli täitmisel demokraatlikus protsessis ning suurendab liidu demokraatia üldist võimet seista vastu kolmandate riikide sekkumisele. Kolmandate riikide nimel liidu tasandil tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse käsitlemine annab lisaväärtust, sest see tegevus on tõenäoliselt piiriülene ja nõuab seepärast koordineeritud lähenemisviisi eri tasanditel ja sektorites. Koostööd tehes ja teavet jagades on liikmesriikidel võimalik paremini mõista sellise huvide esindamise ulatust ja vältida seeläbi olukorda, kus kolmandad riigid saavad ära kasutada regulatiivseid erinevusi või lünki.

(63)Eelkõige toetab liidu tasandi süsteem liikmeriikide pädevaid asutusi nende järelevalveülesannete täitmisel ja muid sidusrühmi nende rolli täitmisel demokraatlikus protsessis ning suurendab liidu demokraatia üldist võimet seista vastu kolmandate riikide sekkumisele. Kolmandate riikide nimel liidu tasandil tehtava huvide esindamise tegevuse läbipaistvuse käsitlemisel on lisaväärtus, sest see tegevus on tõenäoliselt piiriülene ja nõuab seepärast koordineeritud lähenemisviisi eri tasanditel ja sektorites. Koostööd tehes ja teavet jagades on liikmesriikidel võimalik paremini mõista sellise huvide esindamise ulatust ja vältida seeläbi olukorda, kus kolmandad riigid saavad ära kasutada regulatiivseid erinevusi või lünki.

Muudatusettepanek 60Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 64

(64)Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi rakendamisel püüdma minimeerida asjaomaste üksuste, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL10 artiklis 3 määratletud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust.

(64)Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid sätestama nõuded selgelt ja lühidalt, tagades õiguskindluse ja prognoositavad registreerimismenetlused, ning püüdma minimeerida asjaomaste üksuste, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklis 3 määratletud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust.

__________________

__________________

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).

Muudatusettepanek 61Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 65

(65)Käesoleva direktiivi kohaselt toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2016/67911 ja (EL) 2018/1725;12 see hõlmab isikuandmete töötlemist kolmandate riikide üksuste nimel huvide esindamisega tegelevate üksuste riikliku registri või riiklike registrite pidamiseks, sellis(t)es registri(te)s olevate isikuandmetega tutvumiseks ning isikuandmete vahetamiseks käesoleva direktiivi kohase halduskoostöö ja liikmesriikidevahelise vastastikuse abi raames, sealhulgas IMI kasutamiseks, ning andmete säilitamiseks kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud andmete säilitamise kohustustega. Igasugune isikuandmete töötlemine sellistel eesmärkidel peaks olema muu hulgas kooskõlas võimalikult väheste andmete kogumise, andmete täpsuse ja säilitamise piiramise põhimõtetega ning vastama andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuetele. Liikmesriigid peaksid kehtestama meetmed, millega tagatakse nende riiklikus registris või riiklikes registrites sisalduvate isikuandmete seaduslik ja turvaline töötlemine kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate kohaldatavate õigusaktidega.

(65)Käesoleva direktiivi kohaselt toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2016/67911 ja (EL) 2018/1725;12 see hõlmab isikuandmete töötlemist kolmandate riikide sponsorite nimel huvide esindamisega tegelevate üksuste riikliku registri või riiklike registrite pidamiseks, sellis(t)es registri(te)s olevate isikuandmetega tutvumiseks ning isikuandmete vahetamiseks käesoleva direktiivi kohase halduskoostöö ja liikmesriikidevahelise vastastikuse abi raames, sealhulgas IMI kasutamiseks, ning andmete säilitamiseks kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud andmete säilitamise kohustustega. Igasugune isikuandmete töötlemine sellistel eesmärkidel peaks olema muu hulgas kooskõlas võimalikult väheste andmete kogumise, andmete täpsuse ja säilitamise piiramise põhimõtetega ning vastama andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuetele. Liikmesriigid peaksid kehtestama meetmed, millega tagatakse nende riiklikus registris või riiklikes registrites sisalduvate isikuandmete seaduslik ja turvaline töötlemine kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate kohaldatavate õigusaktidega.

__________________

__________________

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

Muudatusettepanek 62Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 69

(69)Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse XXXX15,

(69)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 6. veebruaril 2024.

__________________

15 XXXX.

Muudatusettepanek 63Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 1 – pealkiri

Reguleerimisese ja eesmärk

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 64Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 1 – lõik 1

Käesoleva direktiiviga nähakse ette ühtlustatud nõuded kolmanda riigi üksuse nimel tehtavale huvide esindamisega seotud majandustegevusele, et parandada siseturu toimimist, saavutades kogu liidus ühtlaselt kõrge läbipaistvuse taseme.

Käesolevas direktiivis nähakse ette ühtlustatud nõuded seoses kolmanda riigi sponsori nimel teostatava majanduslikku laadi huvide esindamisega, et mõjutada liidus poliitika, õigusaktide ja avaliku otsustusprotsessi väljatöötamist, sõnastamist ja rakendamist.

Muudatusettepanek 65Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 1 – lõik 2

Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada läbipaistvus nii, et seejuures ei tekiks umbusalduse õhkkonda, mis võib heidutada liikmesriikide või kolmandate riikide füüsilisi või juriidilisi isikuid suhtlemast üksustega, kes tegelevad kolmanda riigi üksuse nimel huvide esindamisega, või andmast neile rahalist toetust.

Käesoleva direktiivi eesmärgid on parandada huvide esindamise tegevuste siseturu toimimist ning saavutada seoses nende tegevustega kogu liidus ühtne läbipaistvuse ja demokraatliku vastutuse tase, tekitamata umbusalduse õhkkonda, mis võib heidutada liikmesriikide või kolmandate riikide füüsilisi või juriidilisi isikuid suhtlemast üksustega, kes tegelevad kolmanda riigi sponsori nimel huvide esindamisega, või andmast neile rahalist toetust. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi järgimine ei põhjusta põhiõiguste piiramist.

Muudatusettepanek 66Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

(1)„huvide esindamise tegevus“ – tegevus, mille eesmärk on mõjutada liidus poliitika või õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse, eelkõige näiteks koosolekute, konverentside või ürituste korraldamise või nendel osalemise, konsultatsioonides või parlamendi kuulamistes osalemise või neile kaasaaitamise, kommunikatsiooni- või reklaamikampaaniate korraldamise, võrgustike ja rohujuure tasandi algatuste korraldamise, seisukohti väljendavate ja poliitikadokumentide koostamise või seadusandlike muudatuste, arvamusuuringute, küsitluste või avalike kirjade või teadusuuringute ja haridusega seotud tegevuse kaudu, kui seda tehakse konkreetselt selle eesmärgi nimel;

1)„huvide esindamise tegevus“ – tegevus, mille eesmärk on mõjutada liidus poliitika, õigusaktide väljatöötamist, sõnastamist või rakendamist või avalikke otsustusprotsesse järgmise kaudu:

–koosolekute, konverentside ja muude ürituste korraldamine või nendel osalemine;

–konsultatsioonides või parlamendi kuulamistes osalemine või neile kaasaaitamine;

–teavitus- või reklaamikampaaniate korraldamine, sealhulgas digiplatvormidel või sotsiaalmeedia kaudu; või

–seisukohti väljendavate ja poliitikadokumentide, seadusandlike muudatusettepanekute, arvamusuuringute, küsitluste ja avalike kirjade koostamine;

Muudatusettepanek 67Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

(2)„huvide esindamise teenus“ – huvide esindamise tegevus, mida tavaliselt tehakse tasu eest, nagu on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 57;

2)„huvide esindamise teenus“ – huvide esindamise tegevus, mida tavaliselt tehakse tasu eest ja mis on seega Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 57 tähenduses teenus;

Muudatusettepanek 68Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 – sissejuhatav osa

(4)„kolmanda riigi üksus“ –

4)„kolmanda riigi sponsor“ –

Muudatusettepanek 69Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b

(b)avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, kelle tegevuse saab kõiki asjakohaseid asjaolusid arvesse võttes omistada punktis a osutatud üksusele;

b)avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, kelle tegevuse saab omistada punktis a osutatud sponsorile, võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, näiteks seda, kas sponsoril on võimalik avaldada üksusele otsustavat mõju või omada üksuse üle kontrolli;

Muudatusettepanek 70Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a

(a)kolmanda riigi üksuselt huvide esindamise teenuse osutamise eest saadud aastane kogutasu, mis juhul, kui tasu on mitterahaline, koosneb selle hinnangulisest väärtusest, või

a)kolmanda riigi sponsorilt huvide esindamise teenuse osutamise eest saadud aastane kogutasu, mis juhul, kui tasu on mitterahaline, koosneb selle hinnangulisest väärtusest, või

Muudatusettepanek 71Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 2 – lõik 1 – punkt 9

(9)„riikliku registri eest vastutav asutus“ – avaliku sektori asutus või organ, kes vastutab artiklis 9 osutatud riikliku registri pidamise ja käesoleva direktiivi kohaselt esitatud registreerimistaotluste töötlemise eest;

9)„riikliku registri eest vastutav asutus“ – sõltumatu avaliku sektori asutus või organ, kes vastutab artiklis 9 osutatud riikliku registri pidamise ja käesoleva direktiivi kohaselt esitatud registreerimistaotluste töötlemise eest;

Muudatusettepanek 72Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 3 – lõige 1 – punkt a

a)huvide esindamise teenus, mida osutatakse kolmanda riigi üksusele;

a)huvide esindamise teenus, mida osutatakse kolmanda riigi sponsorile;

Muudatusettepanek 73Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 3 – lõige 1 – punkt b

(b)huvide esindamise tegevus, millega tegeleb artikli 2 lõike 4 punktis b osutatud kolmanda riigi üksus ja mis on seotud majanduslikku laadi tegevusega või asendab seda ning on seega võrreldav käesoleva lõike punktis a osutatud huvide esindamise teenusega.

b)huvide esindamise tegevus, millega tegeleb artikli 2 lõike 4 punktis b osutatud kolmanda riigi sponsor ja mis on seotud majanduslikku laadi tegevusega või asendab seda ning on seega võrreldav käesoleva lõike punktis a osutatud huvide esindamise teenusega.

Muudatusettepanek 74Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 3 – lõige 2 – punkt a

a)artikli 2 lõike 4 punktis a osutatud kolmanda riigi üksuse otsene tegevus, mis on seotud avaliku võimu teostamisega, sealhulgas tegevus, mis on seotud diplomaatiliste või konsulaarsuhetega riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel;

a)artikli 2 lõike 4 punktis a osutatud kolmanda riigi sponsori otsene tegevus, mis on seotud avaliku võimu teostamisega, sealhulgas tegevus, mis on seotud diplomaatiliste või konsulaarsuhetega riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel;

Muudatusettepanek 75Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 3 – lõige 2 – punkt a a (uus)

aa)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 2 punktis 1 määratletud meediateenuste osutamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL artikli 1 lõikes 1 määratletud audiovisuaalmeedia teenuste osutamine;

Muudatusettepanek 76Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 3 – lõige 2 – punkt b – alapunkt i

i)kolmanda riigi üksuse nõustamine, et aidata sellel tagada oma tegevuse vastavus kehtivatele õigusnõuetele;

i)kolmanda riigi sponsori nõustamine, et aidata sellel tagada oma tegevuse vastavus kehtivatele õigusnõuetele;

Muudatusettepanek 77Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 3 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii

ii)kolmanda riigi üksuse esindamine lepitus- või vahendusmenetluses, mille eesmärk on vältida vaidluse jõudmist kohtu või haldusorgani ette või selle lahendamist kohtu või haldusorgani poolt;

ii)kolmanda riigi sponsori esindamine lepitus- või vahendusmenetluses, mille eesmärk on vältida vaidluse jõudmist kohtu või haldusorgani ette või selle lahendamist kohtu või haldusorgani poolt;

Muudatusettepanek 78Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 3 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iii

iii)kolmanda riigi üksuse esindamine kohtumenetluses;

iii)kolmanda riigi sponsori esindamine kohtumenetluses;

Muudatusettepanek 79Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 3 – lõige 2 – punkt b a (uus)

ba)huvide esindamise tegevused, mida teostavad kodanikuühiskonna organisatsioonid, kelle põhikirjajärgne eesmärk on kaitsta ja edendada avalikke huve või põhiõigusi, sealhulgas inimõigusi, kooskõlas põhiõiguste hartaga, tingimusel et neid tegevusi ei teostata kolmanda riigi sponsorile osutatava teenusena ELi toimimise lepingu artikli 57 tähenduses ja et seda ei teosta kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad käesoleva direktiivi alusel kolmanda riigi sponsoritena.

Muudatusettepanek 80Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 4 – lõik 1

Liikmesriigid ei säilita ega kehtesta käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate huvide esindamise tegevuste suhtes sätteid, mis erinevad käesoleva direktiivi sätetest, sealhulgas rangemaid või vähem rangeid sätteid, millega tagataks nende tegevuste läbipaistvuse erinev tase.

Liikmesriigid ei säilita ega kehtesta käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate huvide esindamise tegevuste suhtes sätteid, mis on vähem ranged kui käesoleva direktiivi sätted. Käesoleva direktiivi ülevõtmisel ja rakendamisel tagavad liikmesriigid põhiõiguste harta järgimise, sealhulgas õiguse sõna- ja teabevabadusele, kogunemis- ja ühinemisvabadusele, teadusuuringute vabadusele, sealhulgas akadeemilisele vabadusele, isikuandmete kaitsele, tõhusale õiguskaitsevahendile ja ettevõtlusvabadusele.

Muudatusettepanek 81Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 5 – lõik 1

Liikmesriigid tagavad, et huvide esindamise teenuse osutajatel on võimalus nõuda, et üksus, kelle nimel teenust osutatakse, teataks, kas tegemist on kolmanda riigi üksusega.

Liikmesriigid tagavad, et huvide esindamise teenuse osutajatel on võimalus nõuda, et sponsor, kelle nimel teenust osutatakse, teataks, kas tegemist on kolmanda riigi sponsoriga.

Muudatusettepanek 82Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 6 – lõige 1

1.Liikmesriigid tagavad, et kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus sõlmib alltöövõtjaga lepingu, siis see leping peab sisaldama teavet selle kohta, et huvide esindamise tegevus kuulub artikli 3 lõike 1 kohaldamisalasse, ning kohustust edastada kõnealune teave teistele alltöövõtjatele. Kui alltöövõtja on selle teabe saanud, ei pea ta täitma artiklites 7, 8, 10 ja 11 sätestatud nõudeid sellise huvide esindamise korral, mis toimub nimetatud teavet sisaldava lepingu alusel.

1.Liikmesriigid tagavad, et kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus, kes on peatöövõtja, sõlmib alltöövõtjaga lepingu, peab see leping sisaldama teavet selle kohta, et huvide esindamise tegevus kuulub artikli 3 lõike 1 kohaldamisalasse, ning kohustust edastada kõnealune teave alltöövõtja alltöövõtjatele. Kui leping sellist teavet sisaldab, on alltöövõtjad ja alltöövõtja alltöövõtjad seoses lepingu alusel toimuva huvide esindamise tegevusega artiklite 8, 10 ja 11 nõuete täitmisest vabastatud.

Muudatusettepanek 83Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 6 – lõige 2

2.Liikmesriigid tagavad, et kui alltöövõtja sõlmib huvide esindamise teenuse kohta omakorda alltöövõtulepingu, teavitab ta peatöövõtjat või vajaduse korral alltöövõtjat, kellelt ta huvide esindamise tegevuse teostamiseks lepingu sai, asjaolust, et huvide esindamise tegevuse kohta on sõlmitud edasine alltöövõtuleping, ning tagab, et lepingud sisaldavad teavet selle kohta, et huvide esindamise tegevus kuulub artikli 3 lõike 1 kohaldamisalasse.

2.Liikmesriigid tagavad, et kui alltöövõtja sõlmib huvide esindamise teenuse kohta omakorda alltöövõtulepingu, teavitab ta peatöövõtjat või vajaduse korral alltöövõtjat, kellelt ta huvide esindamise tegevuse teostamiseks lepingu sai, asjaolust, et huvide esindamise tegevuse kohta on sõlmitud edasine alltöövõtuleping. Samuti tagavad liikmesriigid, et lepingud sisaldavad teavet selle kohta, et huvide esindamise tegevus kuulub artikli 3 lõike 1 kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek 84Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 6 – lõige 3

3.Liikmesriigid tagavad, et alltöövõtja esitab peatöövõtjale või vajaduse korral alltöövõtjale artikli 10 nõuete täitmiseks vajaliku teabe.

3.Liikmesriigid tagavad, et alltöövõtja esitab peatöövõtjale ja asjakohasel juhul alltöövõtja alltöövõtjale artikli 10 nõuete täitmiseks vajaliku teabe.

Muudatusettepanek 85Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 7

Artikkel 7

välja jäetud

Andmete säilitamine

1.Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused säilitavad iga kõnealuse artikli kohaldamisalasse kuuluva huvide esindamise tegevuse kohta järgmised andmed:

a)selle kolmanda riigi üksuse identifitseerimisandmed või nimi, kelle nimel tegevusega tegeletakse, ning selle kolmanda riigi nimi, kelle huve esindatakse;

(b) huvide esindamise tegevuse eesmärgi kirjeldus;

(c)kolmanda riigi üksusega sõlmitud lepingud ja peamine teabevahetus, mis on tähtsad huvide esindamise laadi ja eesmärgi mõistmiseks, sealhulgas asjakohasel juhul andmed tasustamise vahendite ja tasu suuruse kohta;

(d)teave või materjalid, mis moodustavad huvide esindamise tegevuse põhiosa.

2.Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused säilitavad lõikes 1 osutatud andmeid neli aastat pärast seda, kui asjaomane huvide esindamise tegevus on lõppenud.

3.Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused koostavad igal aastal:

a)loetelu kõigist kolmandate riikide üksustest, kelle nimel nad on eelneval majandusaastal huvide esindamise tegevusega tegelenud;

(b)loetelu koondsummadest, mis on artikli 3 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva tegevuse eest eelneval majandusaastal iga kolmanda riigi kohta saadud.

4.Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused säilitavad lõikes 3 osutatud andmeid neli aastat.

Muudatusettepanek 86Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 8 – lõige 3

3.Liikmesriigid tagavad, et esindaja saab võtta vastutusele selle eest, et üksus, keda ta esindab, ei täida käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, ilma et see piiraks vastutust ja kohtumenetlusi, mida võidakse selle üksuse suhtes algatada. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused annavad esindajale vajalikud volitused ja piisavad vahendid, et tagada tõhus ja õigeaegne koostöö liikmesriikide pädevate asutustega ning nende otsuste täitmine.

3.Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused annavad esindajale vajalikud volitused ja piisavad vahendid, et tagada tõhus ja õigeaegne koostöö liikmesriikide pädevate asutustega ning nende otsuste täitmine.

Muudatusettepanek 87Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 9 – lõige 2

2.Riiklikku registrit või vajaduse korral registreid peavad riiklike registrite eest vastutavad asutused. Isikuandmete töötlemisel tegutsevad sellised asutused määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutavate töötlejatena.

2.Riiklikku registrit või vajaduse korral registreid peavad kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 15 riiklike registrite eest vastutavad sõltumatud asutused. Riiklikud registrid peavad olema üksteisega koostalitlemise võimelised. Isikuandmete töötlemisel tegutsevad sellised asutused määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutavate töötlejatena.

Muudatusettepanek 88Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 9 a (uus)

Artikkel 9a

Üldsuse juurdepääsu võimaldav keskportaal

1.Komisjon loob artiklis 9 osutatud riiklike registrite ühendamiseks detsentraliseeritud süsteemina toimiva keskportaali, mis võimaldab üldsuse juurdepääsu.

2.Lõikes 1 osutatud süsteemis on veebiportaal, mis toimib süsteemis sisalduvale teabele üldsuse juurdepääsu võimaldava keskse elektroonilise punktina. Veebiportaal pakub kõigis liidu ametlikes keeltes otsinguteenust, et hõlbustada artikli 12 lõikes 1 osutatud teabe üldsusele kättesaadavaks tegemist.

3.Isikuandmete töötlemisel tegutseb komisjon määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutava töötlejana.

4.Hiljemalt ... [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] võtab komisjon kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti käesoleva direktiivi täiendamiseks, sätestades järgmise:

a)tehnilised kirjeldused, milles määratakse kindlaks riiklike registrite omavahelist ühendamist ja koostalitlemise võimet tagava süsteemi sidevahendid ja -viisid;

b)tehnilised meetmed, millel põhinevad infotehnoloogia turvalisuse miinimumstandardid, mida kohaldatakse riiklike registrite omavahelist ühendamist tagavas süsteemis teabe edastamise ja levitamise suhtes;

c)otsinguteenuse ja selliste otsingute tulemuste esitamise miinimumkriteeriumid, mis tuleb artikli 12 lõike 1 kohaselt Euroopa portaali poolt esitada; ning

d)riiklike registrite omavahelist ühendamist tagava süsteemi pakutavate teenuste kättesaadavaks tegemise vahendid ja tehnilised tingimused.

5.Lõikes 1 osutatud süsteem ühendatakse määrusega (EL) 2018/1724 loodud ühtse digiväravaga.

Muudatusettepanek 89Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 10 – lõige 1 – lõik 1

Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus, kellel on nende territooriumil tegevuskoht, registreerib end riiklikus registris hiljemalt siis, kui ta alustab huvide esindamise tegevust.

Liikmesriigid tagavad, et iga artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus, kellel on nende territooriumil tegevuskoht, registreerib end riiklikus registris hiljemalt siis, kui ta huvide esindamise tegevust alustab.

Muudatusettepanek 90Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 10 – lõige 3

3.Kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksusel ei ole liidus tegevuskohta, registreerib ta end liikmesriigis, kus on tema artikli 8 kohaselt määratud esindaja tegevuskoht, või tegevuskoha puudumise korral alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

3.Kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksusel ei ole liidus tegevuskohta, registreerib ta end liikmesriigis, kus on tema artikli 8 kohaselt määratud esindaja tegevuskoht, või tegevuskoha puudumise korral tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

Muudatusettepanek 91Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 10 – lõige 4

4.Liikmesriigid tagavad, et üksus peab registreerimiseks esitama ainult I lisas ettenähtud teabe.

4.Liikmesriigid tagavad, et üksus peab registreerimiseks esitama I lisas ettenähtud teabe.

Muudatusettepanek 92Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 10 – lõige 6 – punkt a

a)mõistliku aja jooksul I lisa punkti 1 alapunktide a ja b ning alapunkti f alapunktide i ja ii kohaselt esitatud andmete muudatused või täiendused;

a)põhjendamatu viivituseta I lisa punkti 1 alapunktide a ja b ning alapunkti f alapunktide i ja ii kohaselt esitatud andmete muudatused või täiendused;

Muudatusettepanek 93Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 10 – lõige 7 – lõik 2

Kõnealune asutus menetleb taotlust viie tööpäeva jooksul ja kustutab registreeritud üksuse riiklikust registrist, kui ta leiab, et üksus ei vasta enam artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele või et see ei tohiks enam olla registreeritud registris, mille eest ta vastutab. Asjaomase riikliku registri eest vastutava asutuse otsuse suhtes võidakse kohaldada registreerimisliikmesriigis haldus- ja õiguskaitsevahendeid.

Kõnealune asutus menetleb taotlust viie tööpäeva jooksul ja kustutab registreeritud üksuse riiklikust registrist, kui ta leiab, et üksus artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele enam ei vasta või et see ei tohiks enam olla registreeritud registris, mille eest ta vastutab. Asjaomase riikliku registri eest vastutava asutuse otsuse suhtes võidakse kohaldada registreerimisliikmesriigis haldus- ja õiguskaitsevahendeid.

Muudatusettepanek 94Ettepanek võtta vastu direktiivArtikli 10 – lõige 7 a (uus)

7a.Liikmesriigid tagavad, et selle riikliku registri eest vastutav asutus, millest üksus on kustutatud, säilitab lõikes 4 osutatud teavet üksuse kohta neli aastat pärast kõnealuse üksuse registrist kustutamist vastavalt lõikele 7.

Muudatusettepanek 95Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 10 – lõige 8

8.Liikmesriigid tagavad, et registreerimine, ajakohastamine, registrist kustutamise taotluse esitamine ja artikli 12 lõike 3 kohase taotluse esitamine on võimalik elektrooniliselt ja tasuta.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 96Ettepanek võtta vastu direktiivArtikli 10 – lõige 8 a (uus)

8a.Liikmesriigid võivad kooskõlas aluslepingutega säilitada oma õigussüsteemis olemasolevad meetmed, mida kohaldati enne ... [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] ja mille kohaselt peavad artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused esitama registreerimise eesmärgil lisaks I lisa punktis 1 osutatud teabele ka muud teavet, mis ei sisalda isikuandmeid, kui need meetmed on vajalikud ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega ning proportsionaalsed, sest sobivad taotletavate eesmärkide saavutamise tagamiseks ega ole nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust rangemad.

Muudatusettepanek 97Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 11 – lõige 2

2.Kui registreerimiseks esitatud teave on puudulik või sisaldab ilmseid vigu, palub riikliku registri eest vastutav asutus üksusel esitatud andmeid täiendada või parandada. Viie tööpäeva jooksul pärast asjaomaselt üksuselt vastuse saamist teeb riikliku registri eest vastutav asutus vastava kande oma riiklikku registrisse või keeldub sellist kannet tegemast ja teavitab asjaomast üksust sellest, miks esitatud andmed ei ole endiselt täielikud või sisaldavad ilmselgelt ebaõiget teavet.

2.Kui registreerimiseks esitatud teave on puudulik või sisaldab ilmseid vigu, palub riikliku registri eest vastutav asutus üksusel esitatud andmeid täiendada või parandada. Viie tööpäeva jooksul pärast asjaomaselt üksuselt vastuse saamist teeb riikliku registri eest vastutav asutus vastava kande oma riiklikku registrisse või keeldub sellist kannet tegemast ja teavitab asjaomast üksust sellest, miks esitatud andmed endiselt täielikud ei ole või sisaldavad ilmselgelt ebaõiget teavet.

Muudatusettepanek 98Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 11 – lõige 3

3.Kui kanne on riiklikku registrisse tehtud, saab registreeritud üksus viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul riikliku registri eest vastutavalt asutuselt registreerimise kinnituse ning talle väljastatakse kordumatu EIRN ja riiklikus registris sisalduva teabe digikoopia. EIRN peab olema II lisas sätestatud vormingus.

3.Kui kanne on riiklikku registrisse tehtud, saab registreeritud üksus põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul riikliku registri eest vastutavalt asutuselt registreerimise kinnituse. Registreeritud üksusele väljastatakse kordumatu EIRN ja riiklikus registris sisalduva teabe digikoopia. EIRN peab olema II lisas sätestatud vormingus.

Muudatusettepanek 99Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 11 – lõige 4

4.Liikmesriigid tagavad, et registreerimisliikmesriigi riikliku registri eest vastutav asutus teatab igast uuest registreeringust registreeringus I lisa punkti 2 alapunkti e kohaselt märgitud liikmesriikide artikli 15 lõike 1 kohaselt määratud ametiasutustele viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pärast riiklikku registrisse kandmist. Selline teade esitatakse ka juhul, kui registreeritud üksus esitab artikli 10 lõike 6 kohaselt I lisa punkti 2 alapunktis e osutatud teavet puudutava muudatuse või täienduse. Teade peab sisaldama registreeritud üksuse nime, selle EIRNi ja linki riiklikele registritele, kus üksus registreeriti.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 100Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 11 – lõige 5

5.Liikmesriigid näevad ette, et lõikes 4 osutatud teate saanud liikmesriigis riiklike registrite pidamise eest vastutavad asutused lisavad teates esitatud teabe asjaomasesse registrisse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Registreeritud üksust käsitlevat teavet ei avalikustata, kui registreerimisliikmesriigi asjakohases riiklikus registris tehakse artikli 12 lõike 3 kohaselt selle teabe avaldamisest erand.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 101Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 11 – lõige 9

9.Kui järelevalveasutusel on usaldusväärset teavet selle kohta, et üksus, mis on kantud registrisse, mis kuulub artikli 15 lõike 3 kohaselt selle järelevalveasutuse pädevusalasse, ei täida artikli 10 kohaselt vastu võetud riigisisestes sätetes ette nähtud kohustusi, näiteks on esitanud registreerimisel ebatäpset teavet, võib ta nõuda, et see üksus esitaks artiklis 7 osutatud teabe ulatuses, mis on vajalik võimaliku kohustuste eiramise uurimiseks.

9.Kui järelevalveasutusel on usaldusväärset teavet selle kohta, et üksus, mis on kantud registrisse, mis kuulub artikli 15 lõike 3 kohaselt selle järelevalveasutuse pädevusalasse, ei täida artikli 10 kohaselt vastu võetud riigisisestes sätetes ette nähtud kohustusi, näiteks on esitanud registreerimisel ebatäpset teavet, võib ta nõuda, et see üksus esitaks artiklis 16 osutatud teabe ulatuses, mis on vajalik võimaliku kohustuste eiramise uurimiseks.

Muudatusettepanek 102Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 11 – lõige 10 – punkt c

(c)teave kohtuliku kontrolli kasutamise võimaluse kohta.

c)teave haldusliku või kohtuliku kontrolli kasutamise võimaluse kohta.

Muudatusettepanek 103Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 11 – lõige 11

11.Üksused, kellele nõue esitatakse, peavad edastama lõigete 8 ja 9 kohaselt nõutud täieliku ja täpse teabe kümne tööpäeva jooksul.

11.Üksused, kellele nõue esitatakse, peavad edastama lõigete 8 ja 9 kohaselt nõutud täieliku ja täpse teabe 15 tööpäeva jooksul.

Muudatusettepanek 104Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 11 – lõige 12

12.Lõigetes 8 ja 9 osutatud nõuete suhtes võidakse nõude esitanud järelevalveasutuse liikmesriigis kohaldada kohtulikku kontrolli.

12.Lõigetes 8 ja 9 osutatud nõuete suhtes võidakse nõude esitanud järelevalveasutuse liikmesriigis kohaldada halduslikku või kohtulikku kontrolli.

Muudatusettepanek 105Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 12 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

a)registreeritud üksuselt I lisa punkti 1 alapunktide a ja e, alapunkti f alapunktide i ja ii, alapunktide h, i, j ja k ning punkti 2 alapunkti a alapunkti i ja alapunktide b–h kohaselt saadud teave;

a)registreeritud üksuselt I lisa punkti 1 alapunktide a ja e, alapunkti f alapunkti i, alapunktide h, i, j ja k ning punkti 2 alapunkti a alapunkti i ja alapunktide b–h kohaselt saadud teave;

Muudatusettepanek 106Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 12 – lõige 3

3.Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused saavad nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel taotleda erandit lõikes 1 osutatud avaldamisest. Järelevalveasutus teeb otsuse, millega piiratakse üldsuse juurdepääsu osaliselt või täielikult, kui taotlev üksus tõendab konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võttes, et see on põhjendatud õigustatud huvi tõttu, sealhulgas suure riski tõttu, et avaldamine võib ohustada üksikisiku põhiõigusi, eriti põhiõigusi, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 1, 2, 3, 4 või 6. Vastasel juhul otsustab järelevalveasutus taotluse tagasi lükata.

3.Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksustel on õigus taotleda lõikes 1 osutatud avaldamisnõudest nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel erandit. Järelevalveasutus teeb otsuse, millega piiratakse üldsuse juurdepääsu osaliselt või täielikult, kui taotlev üksus tõendab konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võttes, et see on põhjendatud õigustatud huvi tõttu, sealhulgas riski tõttu, et avaldamine võib ohustada asjaomase üksikisiku põhiõigusi, eriti põhiõigusi, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 1, 2, 3, 4 või 6. Vastasel juhul otsustab järelevalveasutus taotluse tagasi lükata.

Muudatusettepanek 107Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 12 – lõige 3 a (uus)

3a.Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teabe avaldamise nõudest erandi tegemise või üldsuse juurdepääsu osalise või täieliku piiramise kohta võib otsuse teha pädev järelevalveasutus ex officio, ja kui see on kohaldatav, siis teise liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusel, kui tal on alust arvata, et on oht, et avaldamine võib põhjustada üksikisiku põhiõiguste rikkumise ning et üldsuse juurdepääsu osalise või täieliku piiramisega on võimalik see oht kõrvaldada või seda vähendada.

Muudatusettepanek 108Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 12 – lõige 4

4.Lõike 3 kohaselt tehtud otsuste suhtes võidakse registreerimisliikmesriigis kohaldada õiguskaitsevahendeid. Liikmesriigid tagavad, et kõiki vaidlustamismenetlusi, sealhulgas õiguskaitsevahendeid, kohaldatakse mõistliku aja jooksul ja lõplik otsus tehakse viivitamata.

4.Lõigete 3 ja 3a kohaselt tehtud otsuste suhtes võidakse registreerimisliikmesriigis kohaldada halduslikke või õiguskaitsevahendeid. Liikmesriigid tagavad, et kõiki vaidlustamismenetlusi, sealhulgas õiguskaitsevahendeid, kohaldatakse mõistliku aja jooksul ja lõplik otsus tehakse viivitamata.

Muudatusettepanek 109Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 12 – lõige 6

6.Liikmesriigid tagavad, et kui lõikes 3 osutatud otsus on muutunud lõplikuks, näitab selle otsuse kohta riiklikus registris tehtud kanne, et üldsuse juurdepääs on kas osaliselt või täielikult piiratud.

6.Liikmesriigid tagavad, et kui lõigetes 3 ja 3a osutatud otsus on muutunud lõplikuks, näitab selle otsuse kohta riiklikus registris tehtud kanne, et üldsuse juurdepääs on kas osaliselt või täielikult piiratud.

Muudatusettepanek 110Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 13 – lõige 1 – sissejuhatav osa

1.Alates [ülevõtmise tähtajale järgneva aasta] 31. märtsist ja iga järgneva aasta 31. märtsiks avaldab iga liikmesriik aruande, mis põhineb selle riiklikes registrites registreeritud üksuste esitatud teabel, ning edastab selle komisjonile. Aruanne sisaldab ainult järgmist:

1.Alates [ülevõtmise tähtajale järgneva aasta] 31. märtsist ja iga järgneva aasta 31. märtsiks avaldab iga liikmesriik aruande, mis põhineb selle riiklikes registrites registreeritud üksuste esitatud teabel, ning edastab selle komisjonile. Aruanne sisaldab järgmist:

Muudatusettepanek 111Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 13 – lõige 1 – punkt a

a)eelmise majandusaasta aastasummade koondandmed iga kolmanda riigi kohta. Need koondandmed peaksid põhinema I lisa punkti 2 alapunktide b ja c kohaselt esitatud teabel;

a)eelmise majandusaasta aastasummade koondandmed iga kolmanda riigi kohta. Need koondandmed peavad põhinema I lisa punkti 2 alapunktide b ja c kohaselt esitatud teabel;

Muudatusettepanek 112Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 13 – lõige 1 – punkt b

(b)organisatsiooni kategooria kaupa eelmise majandusaasta aastasummade koondandmed iga kolmanda riigi kohta. Need koondandmed peaksid põhinema I lisa punkti 1 alapunkti h ja punkti 2 alapunktide b ja c kohaselt esitatud teabel;

b)organisatsiooni kategooria kaupa eelmise majandusaasta aastasummade koondandmed iga kolmanda riigi kohta. Need koondandmed peavad põhinema I lisa punkti 1 alapunkti h ja punkti 2 alapunktide b ja c kohaselt esitatud teabel;

Muudatusettepanek 113Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 13 – lõige 1 – punkt c

(c)konkreetsele kolmandale riigile omistatavate kolmandate riikide üksuste koguarv. Need koondandmed peaksid põhinema I lisa punkti 2 alapunkti b kohaselt esitatud teabel;

c)konkreetsele kolmandale riigile omistatavate kolmandate riikide sponsorite koguarv. Need koondandmed peavad põhinema I lisa punkti 2 alapunkti b kohaselt esitatud teabel;

Muudatusettepanek 114Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 13 – lõige 1 – punkt d a (uus)

da)I lisa punkti 2 alapunkti e kohaselt esitatud teabe põhjal iga registreerimisliikmesriigi puhul analüüs muus liikmesriigis kui registreerimisliikmesriigis teostatud huvide esindamise tegevuste kohta.

Muudatusettepanek 115Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 15 – lõige 1 a (uus)

1a.Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel võib iga liikmesriik määrata riiklikuks pädevaks asutuseks asutuse, kes vastutab nii käesoleva direktiivi kohaste riiklike registrite kui ka järelevalveülesannete täitmise eest.

Muudatusettepanek 116Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 15 – lõige 5

5.Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe järelevalveasutuse, tagab ta, et iga asutuse ülesanded on selgelt kindlaks määratud ning et need asutused teevad oma ülesannete täitmisel üksteisega tihedat ja tulemuslikku koostööd. Liikmesriik määrab järelevalveasutuse, kellele võib saata selle liikmesriigi asjaomasele asutusele mõeldud teateid.

5.Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe järelevalveasutuse, tagab ta, et iga asutuse ülesanded on riigisiseses õiguses selgelt sätestatud ning et need asutused teevad oma ülesannete täitmisel üksteisega tihedat ja tulemuslikku koostööd. Liikmesriik määrab järelevalveasutuse, kellele võib saata selle liikmesriigi asjaomasele asutusele mõeldud teateid.

Muudatusettepanek 117Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 15 – lõige 6

6.Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutus on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et järelevalveasutuste töötajad, kes kasutavad käesolevast direktiivist tulenevaid volitusi:

6.Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt määratud ametiasutused on oma ülesannete täitmisel sõltumatud.

(a)saavad täita oma ülesandeid sõltumatult, ilma poliitilise ja muu välismõjuta ning et nad ei küsi ega võta vastu juhiseid valitsuselt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt;

(b)hoiduvad igasugusest tegevusest, mis ei ole kooskõlas nende ülesannete ja käesolevast direktiivist tulenevate volitustega.

Muudatusettepanek 118Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 15 – lõige 6 a (uus)

6a.Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutuste juhtorganite ametisse nimetamise kord on läbipaistev ja mittediskrimineeriv ja sellega on tagatud nõutav sõltumatuse tase.

Muudatusettepanek 119Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 15 – lõige 6 b (uus)

6b.Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutuste töötajad, kes kasutavad käesolevast direktiivist tulenevaid volitusi:

a)saavad täita oma ülesandeid sõltumatult, erapooletult ja läbipaistvalt, ilma poliitilise ja muu välismõjuta ning et nad ei küsi ega võta vastu juhiseid valitsuselt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt;

b)hoiduvad igasugusest tegevusest, mis ei ole käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete ja volituste täitmisega kooskõlas;

c)omama kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ja teadlike otsuste tegemiseks vajalikke oskusi, teadmisi ja asjatundlikkust, sealhulgas asjatundlikkust, et avastada ja käsitleda põhiõiguste kaitsega seotud riske, eelkõige kogunemis- ja ühinemisvabadust ohustavaid riske.

Muudatusettepanek 120Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 15 – lõige 7

7.Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt määratud ametiasutustel on kõik vajalikud vahendid neile käesoleva direktiivi alusel määratud ülesannete täitmiseks, sealhulgas piisavad tehnilised, rahalised ja inimressursid.

7.Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt määratud ametiasutustel on kõik vajalikud vahendid neile käesoleva direktiivi alusel määratud ülesannete täitmiseks, sealhulgas kohaldataval juhul panustamine nõuanderühma töösse vastavalt artiklile 19, sealhulgas piisavad tehnilised, rahalised ja inimressursid.

Muudatusettepanek 121Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 15 – lõige 7 a (uus)

7a.Kui liikmesriigid säilitavad kooskõlas artikli 10 lõikega 8a oma õigussüsteemis olemasolevad meetmed, mille kohaselt peavad artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused esitama registreerimise eesmärgil lisaks I lisa punktis 1 osutatud teabele ka muud teavet, tagavad need liikmesriigid, et käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud riiklikel pädevatel asutustel on õigus nõuda sellist lisateavet artikli 3 lõikes 1 osutatud üksustelt, kes osutavad nende territooriumil huvide esindamise teenuseid kolmandate riikide nimel ja on registreeritud teises liikmesriigis.

Muudatusettepanek 122Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 15 – lõige 8

8.Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt määratud ametiasutused tagavad neile käesoleva direktiivi alusel määratud ülesannete täitmisel, et pelgalt asjaolust, et tegemist on registreeritud üksusega või et selle kohta on esitatud artikli 16 lõike 3 kohane teabenõue, ei tulene kahjulikke tagajärgi, näiteks häbimärgistamist.

8.Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt määratud ametiasutused tegutsevad neile käesoleva direktiivi alusel määratud ülesannete täitmisel mittediskrimineerival viisil. Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et pelgalt asjaolust, et tegemist on registreeritud üksusega või et selle kohta on esitatud artikli 16 lõike 3 kohane teabenõue, ei tulene kahjulikke tagajärgi, näiteks häbimärgistamist.

Muudatusettepanek 123Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 3 – sissejuhatav osa

3.Välja arvatud artikli 11 lõigetes 8 ja 9 osutatud juhtudel, võib teabenõude esitada ainult järgmistel juhtudel ja see peab piirduma artikli 7 kohaselt säilitatava teabega:

3.Välja arvatud artikli 11 lõigetes 8 ja 9 ning artikli 15 lõikes 7a osutatud juhtudel, võib teabenõude esitada ainult järgmistel juhtudel ja see peab piirduma käesoleva artikli lõikes 3a osutatud teabega:

Muudatusettepanek 124Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 3 – punkt a

a)registreeritud üksus sai eelmisel majandusaastal ühe kolmanda riigi üksuse kohta aastasumma, mis ületab 1 000 000 eurot;

a)registreeritud üksus sai eelmisel majandusaastal ühe kolmanda riigi sponsori kohta aastasumma, mis ületab 1 000 000 eurot;

Muudatusettepanek 125Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

selle kolmanda riigi üksuse tegevus, kelle nimel registreeritud üksus tegutseb, on omistatav kolmandale riigile, kus on ühel viiest eelnevast majandusaastast kulutatud koondsumma, mis on – võttes arvesse kõiki kolmanda riigi üksusi, kelle tegevus on sellele kolmandale riigile omistatav – suurem kui üks järgmistest:

selle kolmanda riigi sponsori tegevus, kelle nimel registreeritud sponsor tegutseb, on omistatav kolmandale riigile, kus on ühel viiest eelnevast majandusaastast kulutatud koondsumma, mis on – võttes arvesse kõiki kolmanda riigi sponsoreid, kelle tegevus on sellele kolmandale riigile omistatav – suurem kui üks järgmistest:

Muudatusettepanek 126Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 3 a (uus)

3a.Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud järelevalveasutus võib taotleda järgmist teavet:

a)kolmanda riigi sponsoriga sõlmitud lepingute koopiad, mis on vajalikud huvide esindamise tegevuse laadi ja eesmärgi mõistmiseks, sealhulgas kohaldataval juhul andmed tasustamise vahendite ja tasu suuruse kohta;

b)loetelu kõigist kolmandate riikide sponsoritest, kelle nimel nad on eelneval majandusaastal huvide esindamise tegevusega tegelenud;

c)loetelu koondsummadest, mis on artikli 3 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva tegevuse eest eelneval majandusaastal iga kolmanda riigi kohta saadud.

Muudatusettepanek 127Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 3 b (uus)

3b.Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused säilitavad käesoleva artikli lõike 3a punktis a osutatud teavet neli aastat pärast seda, kui asjaomane huvide esindamise tegevus on lõppenud.

Muudatusettepanek 128Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 3 c (uus)

3c.Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 osutatud üksused säilitavad käesoleva artikli lõike 3a punktides b ja c osutatud teavet neli aastat.

Muudatusettepanek 129Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 4 – punkt c

(c)teave kohtuliku kontrolli kasutamise võimaluse kohta.

c)teave haldusliku või kohtuliku kontrolli kasutamise võimaluse kohta.

Muudatusettepanek 130Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 5

5.Kui muu järelevalveasutus peale registreerimisliikmesriigi järelevalveasutuse leiab, et mõni lõikes 3 sätestatud tingimustest on täidetud, võib ta taotleda, et registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus nõuaks registreeritud üksuselt artikli 7 kohaselt säilitatavat teavet.

5.Kui muu järelevalveasutus peale registreerimisliikmesriigi järelevalveasutuse leiab, et mõni lõikes 3 sätestatud tingimustest on täidetud, võib ta taotleda, et registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus nõuaks registreeritud üksuselt käesoleva artikli kohaselt säilitatavat teavet.

Muudatusettepanek 131Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 6 – lõik 1

Kui registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus on saanud lõike 5 kohase teabenõude ja leiab, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, esitab ta teabenõude vastavalt lõikele 3 ja edastab saadud teabe seda nõudnud järelevalveasutusele. Kui registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus on eelneva 12 kuu jooksul esitanud lõike 3 kohase teabenõude, et saada registreeritud üksuselt sama teavet, edastab ta saadud teabe seda nõudnud järelevalveasutusele ilma uut teabenõuet esitamata.

Kui registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus on saanud lõike 5 kohase teabenõude ja leiab, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, esitab ta teabenõude vastavalt lõikele 3 ja edastab saadud teabe seda nõudnud järelevalveasutusele. Kui registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus on eelneva 12 kuu jooksul esitanud lõike 3 kohase teabenõude, et saada registreeritud üksuselt sama teavet, võib ta saadud teabe edastada seda nõudnud järelevalveasutusele ilma uut teabenõuet esitamata.

Muudatusettepanek 132Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 16 – lõige 8

8.Lõikes 3 osutatud teabenõuete suhtes võidakse teavet nõudnud järelevalveasutuse liikmesriigis kohaldada kohtulikku kontrolli.

8.Lõikes 3 osutatud teabenõuete suhtes võidakse teavet nõudnud järelevalveasutuse liikmesriigis kohaldada halduslikku või kohtulikku kontrolli.

Muudatusettepanek 133Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 17 – lõige 1

1.Liikmesriigid tagavad, et nende järelevalveasutused teevad vajaduse korral koostööd kõigi teiste liikmesriikide järelevalveasutustega.

1.Liikmesriigid tagavad, et nende järelevalveasutused teevad koostööd kõigi teiste liikmesriikide järelevalveasutustega ja vahetavad nendega asjakohast teave.

Muudatusettepanek 134Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

(b)asjakohaste faktide kirjeldus, käesoleva direktiivi asjakohased sätted ja põhjused, miks teate esitanud asutus kahtlustab käesoleva direktiivi rikkumist.

b)asjakohaste faktide kirjeldus, käesoleva direktiivi kohaldatavad sätted ja rikkumise kahtlustamise alused.

Muudatusettepanek 135Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 17 – lõige 5

5.Kui peamise tegevuskoha järelevalveasutusel ei ole lõikes 2 osutatud teate alusel tegutsemiseks piisavalt teavet, võib ta nõuda teate esitanud pädevalt asutuselt lisateavet.

5.Kui peamise tegevuskoha järelevalveasutusel ei ole lõikes 2 osutatud teate alusel tegutsemiseks piisavalt teavet, nõuab ta teate esitanud pädevalt asutuselt lisateavet.

Muudatusettepanek 136Ettepanek võtta vastu direktiivArtikli 17 – lõige 5 a (uus)

5a.Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutustel on pädevus nõuda teise liikmesriigi järelevalveasutustelt järgmist teavet, kui selline teave on vajalik lõikes 2 osutatud piiriülese koostöö tegemiseks:

a)registreeritud üksuselt artikli 10 lõike 4 kohaselt saadud teave;

b)analüüsid, mille järelevalveasutus on koostanud käesoleva lõike punktis a osutatud teabe põhjal.

Muudatusettepanek 137Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 17 – lõige 5 b (uus)

5b.Liikmesriigid tagavad, et pärast lõike 5a kohase teabenõude saamist edastab registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus teabe seda nõudnud järelevalveasutusele, välja arvatud juhul, kui ta teeb kindlaks, et lõike 5a nõuded ei ole täidetud. Sellisel juhul esitab registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus teavet nõudnud järelevalveasutusele üksikasjaliku selgituse.

Muudatusettepanek 138Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 17 – lõige 5 c (uus)

5c.Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused esitavad komisjonile tema taotluse – mis peab sisaldama põhjendusi – korral koondandmed, mis põhinevad registreeritud üksuste poolt artikli 10 lõike 4 kohaselt esitatud teabel ja mis on vajalikud, et jälgida käesoleva direktiivi rakendamist ja valmistada muu hulgas ette artiklis 18 osutatud nõuanderühma koosolekuid. Need koondandmed võivad sisaldada isikuandmeid, kui see on vajalik tulemusliku järelevalve tagamiseks. Kui see on tehniliselt võimalik, edastatakse teave masinloetaval kujul.

Muudatusettepanek 139Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 17 – lõige 5 d (uus)

5d.Lõigete 5a–5c kohasel isikuandmete töötlemisel tegutsevad järelevalveasutused määruses (EL) 2016/679 määratletud vastutavate töötlejatena ning komisjon tegutseb oma andmetöötlustoimingute puhul määruses (EL) 2018/1725 määratletud vastutava töötlejana.

Muudatusettepanek 140Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 17 – lõige 6

6.Halduskoostöö ja teabevahetus artikli 15 lõike 1 kohaselt määratud liikmesriikide ametiasutuste, järelevalveasutuste ja komisjoni vahel toimub käesoleva direktiivi lõigete 2, 4 ja 5, artikli 11 lõike 4, artikli 16 lõigete 5 ja 6 ning artikli 18 kohaselt määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud IMI süsteemi kaudu.

6.Halduskoostöö ja teabevahetus artikli 15 lõike 1 kohaselt määratud liikmesriikide ametiasutuste, järelevalveasutuste ja komisjoni vahel toimub käesoleva direktiivi lõigete 2, 4, 5, 5a, 5b ja 5c, artikli 11 lõike 4, artikli 12 lõike 3a ning artikli 16 lõigete 5 ja 6 kohaselt määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud IMI süsteemi kaudu.

Muudatusettepanek 141Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 18

Artikkel 18

välja jäetud

Piiriülene teabevahetus järelevalveasutuste vahel

1.Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutustel on pädevus küsida teise liikmesriigi järelevalveasutustelt järgmist teavet, kui selline teave on vajalik artikli 17 lõikes 2 osutatud piiriülese koostöö tegemiseks:

(a)registreeritud üksuselt artikli 10 lõike 4 kohaselt saadud teave;

(b) analüüsid, mille järelevalveasutus on koostanud punktis a osutatud teabe põhjal.

2.Liikmesriigid tagavad, et pärast lõike 1 kohase teabenõude saamist edastab registreerimisliikmesriigi järelevalveasutus teabe seda nõudnud järelevalveasutusele, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et lõike 1 tingimused ei ole täidetud; sellisel juhul esitab ta teavet nõudnud järelevalveasutusele vastuse, milles ta selgitab asjaomase teabe andmisest keeldumise põhjuseid.

3. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused esitavad komisjonile selle taotluse korral koondandmed, mis põhinevad registreeritud üksuste poolt artikli 10 lõike 4 kohaselt esitatud teabel ja mis on vajalikud, et jälgida käesoleva direktiivi rakendamist ja valmistada muu hulgas ette artiklis 19 osutatud nõuanderühma koosolekuid. Need koondandmed võivad sisaldada isikuandmeid ainult sellises ulatuses, mis on vajalik tulemusliku järelevalve tagamiseks. Kui see on tehniliselt võimalik, edastatakse teave masinloetaval kujul.

4.Lõigete 1–3 kohasel isikuandmete töötlemisel tegutsevad järelevalveasutused määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutavate töötlejatena ning komisjon tegutseb oma andmetöötlustoimingute puhul määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 8 määratletud vastutava töötlejana.

Muudatusettepanek 142Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 19 – lõige 2 – punkt b

(b)hõlbustab direktiivi 2013/34/EL artiklis 3 määratletud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erivajadusi käsitleva teabe ja parimate tavade vahetamist ja jagamist;

b)hõlbustab kodanikuühiskonna organisatsioonide ning direktiivi 2013/34/EL artiklis 3 määratletud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erivajadusi käsitleva teabe ja parimate tavade vahetamist ja jagamist;

Muudatusettepanek 143Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 19 – lõige 2 – punkt b a (uus)

ba)teeb kindlaks parimad tavad, et kaitsta põhiõigusi ja suurendada läbipaistvust;

Muudatusettepanek 144Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 19 – lõige 2 – punkt d

(d)teatab komisjonile kõigist käesoleva direktiivi kohaldamisel esinevatest lahknevustest;

d)teatab komisjonile kõigist käesoleva direktiivi kohaldamisel ja artikli 10 lõikes 8a osutatud meetmete kohaldamisel esinevatest lahknevustest;

Muudatusettepanek 145Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 19 – lõige 2 a (uus)

2a.Komisjoni või vähemalt ühe asjaomase asutuse taotlusel koostab nõuanderühm arvamused riigisiseste meetmete kohta, mis mõjutavad tõenäoliselt huvide esindamise tegevuse siseturu toimimist, eriti nende kohta, mida võtavad liikmesriikide ametiasutused seoses käesoleva direktiivi artikli 9 lõikega 3, artikli 10 lõikega 8a, artikli 12 lõikega 3, artikli 15 lõigetega 1, 2, 6 ja 8 ning artikli 16 lõikega 6.

Muudatusettepanek 146Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 19 – lõige 3 a (uus)

3a.Komisjon võib liikmesriigi taotluse alusel kutsuda nõuanderühma kokku käesoleva direktiivi võimaliku tõsise rikkumise korral.

Muudatusettepanek 147Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 19 – lõige 4

4.Euroopa Parlamendi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu17 osalisteks olevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide esindajaid võib kutsuda nõuanderühma koosolekutele vaatlejatena.

4.Euroopa Parlamendi esindajad kutsutakse nõuanderühma koosolekutele vaatlejatena. Nõuanderühma koosolekutele võib vaatlejatena kutsuda ka Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisteks olevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide esindajaid. Nõuanderühm võib käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva avatud ja struktureeritud dialoogi raames kutsuda vähemalt kord aastas koosolekutele kodanikuühiskonna organisatsioone.

__________________

__________________

17 Euroopa Majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1994/1/oj).

17 Euroopa Majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1994/1/oj).

Muudatusettepanek 148Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 22 – lõige 1 – lõik 1

Liikmesriigid kehtestavad normid karistuste kohta, mis piirduvad haldustrahvidega ja mis määratakse juhul, kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus, või kui see on asjakohane, selle esindaja, on rikkunud artiklite 6, 7, 8, 10, 11, 14, 16 ja 20 ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseseid sätteid. Kõnealused normid peavad olema kooskõlas lõigetega 2–6.

Liikmesriigid kehtestavad normid haldustrahvide kohta, mida kohaldatakse juhul, kui artikli 3 lõikes 1 osutatud üksus, või kui see on asjakohane, selle esindaja, on rikkunud käesoleva direktiivi artiklite 6, 8, 10, 11, 14, 16 ja 20 alusel vastu võetud riigisiseseid sätteid.

Muudatusettepanek 149Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 22 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Käesoleva direktiivi artiklite 6, 8, 10, 11, 14, artikli 15 lõike 7a ning artiklite 16 ja 20 kohaselt vastu võetud riigisiseste sätete tõsise rikkumise või korduva või pideva rikkumise korral võivad liikmesriigid otsustada üksuse registreeringu ajutiselt peatada või kustutada.

Muudatusettepanek 150Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 22 – lõige 2

2.Lõikes 1 osutatud rahalise karistuse maksimumsumma on ettevõtjate puhul 1 % eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastakäibest, muude juriidiliste isikute puhul 1 % üksuse viimase lõpetatud majandusaasta aastaeelarvest ja füüsiliste isikute puhul 1 000 eurot.

2.Karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Nende laadi ja asjakohase määra üle otsustamisel ning karistuste määramise korral nende laadi ja asjakohase taseme kindlaksmääramisel võetakse igakülgselt arvesse nende meetmetega seotud rikkumise laadi, korduvust ja kestust, igasugust koostööd liikmesriikide pädevate asutustega asjaomase rikkumise käsitlemisel ning asjakohasel juhul rikkumise toime pannud, artikli 3 lõikes 1 osutatud üksuse majanduslikku, tehnilist ja tegevussuutlikkust.

Muudatusettepanek 151Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 22 – lõige 3

3.Karistused peavad olema igal üksikjuhul mõjusad, proportsionaalsed ja heidutavad, võttes eelkõige arvesse asjaomase rikkumise laadi, korduvust ja kestust, ning kui see on asjakohane, rikkumise toime pannud, artikli 3 lõikes 1 osutatud üksuse majanduslikku, tehnilist ja tegevussuutlikkust.

3.Enne karistuse määramist teeb järelevalveasutus asjaomasele üksusele hoiatuse või noomituse selle kohta, et ta tõenäoliselt rikub või on rikkunud käesoleva direktiivi sätteid, välja arvatud juhul, kui tegemist on artikli 20 rikkumisega.

Muudatusettepanek 152Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 22 – lõige 4

4. Enne karistuse määramist võib järelevalveasutus teha asjaomasele üksusele hoiatuse või noomituse selle kohta, et ta tõenäoliselt rikub või on rikkunud käesoleva direktiivi sätteid, välja arvatud juhul, kui tegemist on artikli 20 rikkumisega.

välja jäetud

Muudatusettepanek 153Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 23 – lõige 2

2.Artikli 10 lõikes 9, artikli 13 lõikes 3 ja artikli 16 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast].

2.Artikli 9a lõikes 4, artikli 10 lõikes 9, artikli 13 lõikes 3 ja artikli 16 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek 154Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 23 – lõige 4

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 155Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 23 – lõige 5

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 156Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 23 – lõige 6

6.Artikli 10 lõike 9, artikli 13 lõike 3 või artikli 16 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.Artikli 10 lõike 9, artikli 13 lõike 3 või artikli 16 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek 157Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 24 – lõik 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa

1.Artikli 2 lõike 1 punkti a lisatakse alapunkt xi:

1.Artikli 2 lõike 1 punkti a lisatakse järgmine alapunkt:

Muudatusettepanek 158Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 24 – lõik 1 – punkt 2 – sissejuhatav osa

2.Lisa I osasse lisatakse punkt K järgmises sõnastuses:

2.Lisa I osasse lisatakse järgmine punkt:

Muudatusettepanek 159Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 25 – lõige 2 – lõik 2

Hinnatakse direktiivi tulemuslikkust ja proportsionaalsust. Muu hulgas hinnatakse vajadust muuta direktiivis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisala ja tõhusust. Vajaduse korral võib aruandele lisada asjakohaseid seadusandlikke ettepanekuid.

Hinnatakse direktiivi tulemuslikkust ja proportsionaalsust. Muu hulgas hinnatakse järgmist:

a) vajadus muuta direktiivis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisala ja tõhusust, eelkõige selliste kaitsemeetmete kohaldamisala ja tõhusust, mis on seotud põhiõiguste kaitsega ja mis tahes vormis häbimärgistamise vältimisega direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kontekstis;

b)käesoleva direktiivi sätete ja riigisiseseid läbipaistvuskohustusi käsitlevate sätete koostoime, sealhulgas mõju olemasolevatele riiklikele registritele;

c)meetmetest kõrvalehoidmise vastased sätted ja piiriülese koostöö mehhanismide tõhusus.

Asjakohasel juhul võib hindamisdokumendile lisada asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

Muudatusettepanek 160Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 26 – lõige 1 – lõik 1

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid [18 kuu jooksul pärast direktiivi jõustumist]. Liikmesriigid edastavad selliste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek 161Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 26 – lõige 1 – lõik 2

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Muudatusettepanek 162Ettepanek võtta vastu direktiivI lisa – punkt 2 – alapunkt a – sissejuhatav osa

a)järgmine teave iga kolmanda riigi üksuse kohta, kelle nimel üksus huvide esindamisega tegeleb;

a)järgmine teave iga kolmanda riigi sponsori kohta, kelle nimel üksus huvide esindamisega tegeleb;

Muudatusettepanek 163Ettepanek võtta vastu direktiivI lisa – punkt 2 – alapunkt a – alapunkt ii

ii)kolmanda riigi üksuse tegevuskoha aadress või füüsiliste isikute puhul nende tavapärase elukoha aadress;

ii)kolmanda riigi sponsori tegevuskoha aadress või füüsiliste isikute puhul nende tavapärase elukoha aadress;

Muudatusettepanek 164Ettepanek võtta vastu direktiivI lisa – punkt 2 – alapunkt a – alapunkt iii

iii) üksuse peamiste eesmärkide, tegevusalade ja huvivaldkondade kirjeldus;

välja jäetud

Muudatusettepanek 165Ettepanek võtta vastu direktiivI lisa – punkt 2 – alapunkt a – alapunkt iv

iv)kui see on kättesaadav, kolmanda riigi üksuse registreerimisnumber äriregistris või võrreldav identifitseerimiskood;

iv)kui see on kättesaadav, kolmanda riigi sponsori registreerimisnumber äriregistris või võrreldav identifitseerimiskood;

Muudatusettepanek 166Ettepanek võtta vastu direktiivI lisa – punkt 2 – alapunkt b

(b)kolmas riik, mille nimel kolmanda riigi üksus tegutseb;

b)kolmas riik, mille nimel kolmanda riigi sponsor tegutseb;