1.mõistab teravalt hukka Myanmaris 1. veebruaril 2021 toimunud sõjaväelise riigipöörde ning hunta vägivaldse ja ebaseadusliku valitsemise, sealhulgas Tatmadaw’ jätkuvad repressioonid ning tsiviilisikute, etniliste vähemuste ja poliitiliste oponentide vastu toime pandud rasked inimõiguste rikkumised; kutsub Tatmadaw’d üles täielikult austama 2020. aasta novembri demokraatlike valimiste tulemusi ja viivitamata ennistama tsiviilvalitsuse, lõpetama erakorralise seisukorra, lõpetama vägivalla kasutamise rahumeelsete protestijate vastu, austama väljendus- ja ühinemisvabadust ning lubama kõigil valitud parlamendiliikmetel täita piiranguteta oma mandaati;
2.väljendab suurt muret hunta kasutatavate jõhkrate represseerimismeetodite pärast, sealhulgas sunniviisiline sõjaväeteenistus, piinamine, kohtuvälised hukkamised, kadunuks jääma sundimine, meelevaldne kinnipidamine, seksuaalne ja sooline vägivald ning süsteemne karistamatus;
3.nõuab Myanmari rahva jaoks püsiva, kestva ja pikaajalise rahu eeltingimusena viivitamatut relvarahu ja vägivalla lõpetamist; rõhutab, et läbipaistev ja kaasav valimisprotsess ei ole võimalik ilma Myanmaris vägivalda lõpetamata; rõhutab, et valimisi, mis toimuvad praeguses hirmu ja repressioonide õhkkonnas ning kõiki rahvusvahelisi standardeid rikkudes, ei saa pidada vabadeks ja õiglasteks;
4.keeldub tunnustamast hunta poolt ühepoolselt korraldatavaid valimisi, kuna need on ebaseaduslikud, pidades silmas eelkõige 2025. aasta detsembriks ja 2026. aasta jaanuariks kavandatud üldvalimisi, millega rikutakse selgelt demokraatlikke standardeid; rõhutab, et usaldusväärsed valimised ei saa toimuda repressioonide, massilise ümberasustamise, jätkuvate meelevaldsete kinnipidamiste ja kaasava poliitilise dialoogi puudumise tingimustes; mõistab hukka kõik nende ebaseaduslike valimiste tulemused, mis kujutavad endast hunta katset saavutada rahvusvaheline legitiimsus; kinnitab, et usaldusväärne suund rahu ja demokraatia saavutamiseks eeldab seda, et sõjaväehunta lõpetab vägivalla ja loobub võimust, võimaldab üleminekuaja tsiviilvalitsust ning taastab demokraatlikud institutsioonid ja tsiviiljuhtide legitiimsuse;
5.mõistab hukka erakondade registreerimise seaduse ning demokraatlike mitmeparteiliste üldvalimiste takistamise, häirimise ja sabotaaži eest kaitsmise seaduse, mis on jõhkra poliitilise ja sotsiaalse rõhumise vahendid, ning nõuab nende viivitamatut kehtetuks tunnistamist;
6.nõuab, et viivitamata ja tingimusteta vabastataks president Win Myint, riiginõunik Aung San Suu Kyi ja kõik teised isikud, kes on vahistatud põhjendamatute süüdistuste alusel või keda hoitakse kinni poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel;
7.toetab Pyidaungsu Hluttaw’ esinduskogu ja rahvusliku ühtsuse valitsust Myanmari rahva demokraatlike soovide ainsate legitiimsete esindajatena; kutsub ASEANi ja rahvusvahelist üldsust üles kaasama neid tõelisesse ja kaasavasse poliitilisse dialoogi ja jõupingutustesse, mille eesmärk on kriisi rahumeelne lahendamine õigusriigi põhimõtte austamise alusel;
8.kinnitab veel kord, et Myanmar on oma olemuselt paljurahvuseline, ja nõuab tungivalt, et Tatmadaw austaks täielikult iga rahvuse võõrandamatuid õigusi; nõuab sõjaväe poolt riigis toime pandud kuritegude viivitamatut, ranget, sõltumatut ja läbipaistvat uurimist ning nende toimepanijate vastutusele võtmist;
9.mõistab veel kord hukka moslemitest rohingjade jätkuva tagakiusamise ja massilise ümberasustamise ning süstemaatilised rünnakud nende vastu; rõhutab, et EL jälgib ka edaspidi tähelepanelikult sõjaväelise juhtkonna tegevust riigi vähemuste, sealhulgas rohingjade vastu; mõistab hukka rohingja vähemuse ebaproportsionaalsed kannatused – nad on endiselt kodakondsuseta, kogevad üha enam diskrimineerimist ja neil puudub tegelik juurdepääs humanitaarabile, olles samal ajal sõdivate poolte vahel lõksus;
10.mõistab teravalt hukka usuvähemuste, sealhulgas kristlaste, moslemite ja teiste usurühmade tagakiusamise riigis; nõuab tungivalt, et Tatmadaw lõpetaks usuvähemuste hulka kuuluvate inimeste tapmised ja vahistamised ning pühakodade pommitamise ja rüüstamise; väljendab sügavat muret kirikute, mošeede, kloostrite, koolide ja meditsiiniasutuste vastu suunatud sagedaste rünnakute ning usujuhtide vahistamiste pärast; rõhutab rahvusvahelise üldsuse üha suuremat muret usuvähemuste vägivaldse ründamise pärast Myanmaris; nõuab usuvabaduse austamist Myanmaris;
11.rõhutab vajadust tegeleda rohingjade kriisi algpõhjustega, sealhulgas diskrimineerimise, kodakondsuse andmisest keeldumise ja poliitilisest elust kõrvalejätmisega; nõuab, et reformitaks 1982. aasta kodakondsusseadust, millega on rohingjad jäetud ilma oma Myanmari kodakondsusest tulenevatest õigustest;
12.nõuab jõupingutuste tegemist, et parandada püsivalt olukorda rohingjade väärika ja turvalise tagasipöördumise tagamisel; nõuab, et EL võtaks juhtrolli rohingjade rahvusvahelise toetamise suurendamisel ja nende tagakiusamise eest vastutavate isikute, eelkõige Myanmari sõjaväelaste vastutusele võtmisel; tunnustab Bangladeshi olulise toetuse ja suuremeelsuse eest rohingja kogukonna üle miljoni liikme vastuvõtmisel, hoolimata sellest, et see on tohutu katsumus, ning kohalike elanike kaasamise eest Cox’s Bazari ja Chittagongi piirkonnas nende toetamisel; innustab ametivõime jätkama jõupingutusi rohingjade elutingimuste parandamiseks;
13.väljendab heameelt selle üle, et EL eraldas 2025. aasta märtsis humanitaarabi, sealhulgas 32,3 miljonit eurot rohingja pagulastele Bangladeshis, ning nõuab ühise reageerimiskava 2025–2026 pidevat ja prognoositavat rahastamist, et tegeleda tõsise alarahastamisega; rõhutab siiski, et ainuüksi humanitaarabist ei ole võimalik katta enam kui miljoni pagulase vajadusi; rõhutab, et rohingjade olukorra pikaajaliseks ja kestlikuks parandamiseks tuleb tingimata lahendada Myanmari kriis, mis on rohingjade tapmise ja ümberasustamise ning kohutava humanitaarkriisi algpõhjus; nõuab sellega seoses suuremat humanitaarabi rahvusvaheliselt üldsuselt ja piirkonna riikidelt; nõuab tungivalt, et Ameerika Ühendriigid jätkaksid rohingjadele märkimisväärse humanitaarabi andmist;
14.nõuab, et EL ja liikmesriigid tagaksid kindla rahastamise pagulaslaagrites osutatavate psühhosotsiaalsete, tervishoiu- ja kaitseteenuste jaoks, mis on mõeldud eelkõige seksuaalse ja soolise vägivalla ohvritele, naistele, lastele ja muudele vähekaitstud rühmadele;
15.rõhutab, et ELi liikmesriigid ja assotsieerunud riigid peaksid säilitama embargo kõikide relvade, laskemoona ja muude sõjaliste, julgeoleku- ja jälgimisseadmete ja -süsteemide otsese ja kaudse tarnimise, müügi ja üleandmise, sealhulgas transiidi, veo ja vahendamise suhtes, samuti väljaõppe, hoolduse ning muu sõjalise ja julgeolekualase abi osutamise suhtes; rõhutab, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus peab olukorda edasi uurima; palub ÜRO Julgeolekunõukogul kehtestada Myanmari suhtes kiiresti ülemaailmne relvaembargo;
16.nõuab tugevat toetust rahvusvahelistele vastutusmehhanismidele, sealhulgas Myanmari käsitlevale sõltumatule uurimismehhanismile ja Rahvusvahelise Kohtu menetlustele; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu toetamist, et see saaks takistusteta jätkata oma olulist tööd Myanmaris;
17.mõistab hukka rahvusvahelised osalejad, sealhulgas Venemaa ja Hiina, Myanmari hunta poliitilise, majandusliku ja sõjalise toetamise eest;
18.toetab riigipöörde, jõhkrate massikuritegude ja kuritarvituste eest vastutavate isikute, sealhulgas sõjaväeülemate, majandusüksuste ja relvatarnijate vastu suunatud sanktsioonide jätkamist ja laiendamist; nõuab uusi ja suuremaid rahvusvahelisi jõupingutusi sanktsioonide kehtestamiseks Myanmari hunta suhtes ja sanktsioonidest kõrvalehoidmise vältimiseks;
19.palub komisjonil tagada, et erikord „Kõik peale relvade“ ei tooks huntale kasu, või vastasel korral mehhanism ajutiselt tühistada;
20.nõuab tungivalt suurema humanitaarabi andmist rohingja pagulastele Cox’s Bazaris Bangladeshis, riigisisestele põgenikele Myanmaris ja põgenikele Tai ja Myanmari piiril;
21.rõhutab vajadust tugevdada ELi ja ASEANi koostööd, et töötada välja ühtne vastus, milles seatakse esikohale inimõigused ja õiglus Myanmaris; nõuab tungivalt, et ASEAN, selle liikmesriigid ja eelkõige selle Myanmari erisaadik kasutaksid oma volitusi ennetavalt, tehes tihedat koostööd ÜRO erisaadikuga ja kaasates kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas rahvusliku ühtsuse valitsus, etnilised organisatsioonid, naiste rühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, et edendada kaasavat poliitilist protsessi ja aidata kaasa kriisi kestlikule lahendamisele;
22.kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles andma Euroopa Parlamendile korrapäraselt teavet arengusuundumustest Myanmaris, sealhulgas usuliste ja etniliste rühmade olukorrast;
23.väljendab vankumatut solidaarsust Myanmari rahva ja tema legitiimsete demokraatlike esindajatega, sealhulgas rahvusliku ühtsuse valitsuse, etniliste revolutsiooniliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega nende võitluses vabaduse, väärikuse ja demokraatia eest; avaldab kõigile, kes rõhumisele vastu astuvad, tunnustust nende julguse eest;
24.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Myanmari legitiimsele presidendile ja rahvusliku ühtsuse valitsusele, Pyidaungsu Hluttaw’ esinduskogule, Myanmari riiginõunikule, Tatmadaw’le, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, nõukogule, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Ühendriikide, Bangladeshi, Ühendkuningriigi, Jaapani, India, Austraalia, Kanada, ASEANi liikmesriikide ja Hiina Rahvavabariigi valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ASEANi peasekretärile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile ja Myanmari inimõiguste olukorraga tegelevale ÜRO eriraportöörile.