A.arvestades, et komisjoni rakendusotsusega (EL) 2015/684 Komisjoni 24. aprilli 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/684, millega lubatakse turule viia geneetiliselt muundatud liini NK603 maisi (MON-ØØ6Ø3-6) ja uuendatakse olemasolevaid liini NK603 maisi (MON-ØØ6Ø3-6) sisaldavate toodete lubasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 112, 30.4.2015, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2015/684/oj). anti luba lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 (edaspidi „geneetiliselt muundatud mais“) sisaldavat, sellest koosnevat või sellest toodetud toitu ja sööta. Kõnealune luba hõlmab ka geneetiliselt muundatud maisi NK603 sisaldavate või sellest koosnevate muude toodete kui toidu ja sööda turule laskmist muu maisiga samal otstarbel, välja arvatud viljelemiseks;

B.arvestades, et Belgias asuv äriühing Bayer Agriculture B. V. esitas 11. märtsil 2024 Ameerika Ühendriikides asuva äriühingu Bayer CropScience LP nimel komisjonile määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 11 ja 23 kohase taotluse kõnealuse loa kehtivuse pikendamiseks;

C.arvestades, et 20. juunil 2025 esitas EFSA kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 geneetiliselt muundatud maisi kohta heakskiitva teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et pikendamistaotluses puuduvad tõendid uute ohtude, kokkupuuteviisi muutumise või teadusliku ebakindluse kohta, millest lähtuvalt võiks olla vaja muuta geneetiliselt muundatud maisi kohta tehtud algset riskihindamist käsitlevaid järeldusi, mille EFSA võttis vastu 2009. aastal EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon, 2009. Scientific Opinion of the Panel on Genetically Modified Organisms on applications (EFSA-GMO-NL-2005-22 and EFSA-GMO-RX-NK603) for the placing on the market of the genetically modified glyphosate tolerant maize NK603 for cultivation, food and feed uses and import and processing, and for renewal of the authorisation of maize NK603 as existing product (Geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus taotluste (EFSA-GMO-NL-2005–22 ja EFSA-GMO-RX-NK603) kohta lasta turule glüfosaaditolerantset geneetiliselt muundatud maisi NK603 viljeluseks, toiduks ja söödaks kasutamiseks ning impordi ja töötlemise eesmärgil ning olemasoleva tootena maisi NK603 kasutamise loa pikendamise kohta. EFSA Journal, 7(6), lk 1137, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2009.1137.; arvestades, et nendes arvamustes ei käsitletud mitut laiemat keskkonna-, sotsiaal-majanduslikku ja kumulatiivset mõju, mis EFSA arvates ei kuulu tema pädevusse;

D.arvestades, et geneetiliselt muundatud mais on välja töötatud glüfosaadi suhtes tolerantsuse saavutamiseks;

E.arvestades, et EFSA tehtud riskihindamised ei hõlmanud pikaajalisi toksikoloogilisi uuringuid ega kumulatiivse ja kombineeritud mõju üksikasjalikku analüüsi, sealhulgas võimalikku koostoimet maisi kasvatamisel tavaliselt kasutatavate pestitsiidijääkidega;

F.arvestades, et valdavat osa geneetiliselt muundatud põllukultuuridest, sealhulgas geneetiliselt muundatud maisi, on geneetiliselt muundatud nii, et need on tolerantsed vähemalt veel ühe herbitsiidi suhtes, mida saab kasutada kogu geneetiliselt muundatud kultuuri kasvatamise ajal, ilma et taimed sureks, nagu juhtuks herbitsiidide suhtes mittetolerantsete kultuuride puhul; arvestades, et mitu uuringut näitab, et herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamise tõttu hakatakse rohkem kasutama lisaherbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu Vt nt Bonny, S., „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ (Geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid, umbrohi ja taimemürgid: ülevaade ja mõju), Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48, https://doi.org/10.1007/s00267-015-0589-7, ja Benbrook, C. M., „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“ (Geneetiliselt muudetud põllukultuuride mõju pestitsiidikasutusele USAs – esimesed 16 aastat), Environmental Sciences Europe, 28. september 2012, köide 24(1), https://doi.org/10.1186/2190-4715-24-24.;

G.arvestades, et herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud kultuuride puhul sõltuvad põllumajandustootjad umbrohutõrjesüsteemist, mis põhineb suures osas või täielikult herbitsiididel, nõudes neilt geneetiliselt muundatud seemnete eest lisatasu, mis on õigustatud ainult siis, kui selliseid seemneid ostvad põllumajandustootjad kasutavad ka lisaherbitsiide; arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi kasvatavate põllumajandusettevõtete suurem sõltuvus lisaherbitsiididest kiirendab nende herbitsiidide suhtes resistentse umbrohu teket ja levikut ning suurendab seega veelgi vajadust herbitsiidide kasutamise järele, tekitades nõiaringi, kus nendest loobuda on keeruline; arvestades, et selle tagajärjel suureneb herbitsiidide liigsest kasutamisest tingitud kahjulik mõju mulla seisundile, vee kvaliteedile ning maapealsele ja -alusele elurikkusele, samuti suureneb inimeste ja loomade kokkupuude nendega, võimalik et ka toidus ja söödas leiduvate herbitsiidijääkide suurenemise tõttu Vt nt:https://doi.org/10.1002/ps.8105,https://doi.org/10.1016/j.geoforum.2009.03.009.;

H.arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse suhtes on endiselt tõsiseid küsimusi; arvestades, et EFSA jõudis 2015. aasta novembris järeldusele, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet jõudis 2017. aasta märtsis järeldusele, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni vähile spetsialiseerunud amet Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus seevastu klassifitseeris 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et mitu hiljutist eelretsenseeritud teadusuuringut kinnitavad glüfosaadi võimalikku kantserogeenset toimet Vt nt: https://doi.org/10.1016/j.mrrev.2019.02.001,https://doi.org/10.1093/ije/dyz017,https://doi.org/10.1371/journal.pone.0219610 jahttps://doi.org/10.1186/s13045-019-0767-9.;

I.arvestades, et Hispaanias ja Prantsusmaal teatatud geenivoolu oht looduslikele sugulastele, nagu teosinte, tekitab muret transgeeni püsivuse ja keskkonnamõju pärast;

J.arvestades, et elurikkusele, mulla seisundile, tolmeldajatele ja mittesihtorganismidele avalduva võimaliku kahjuliku mõju sõltumatu kontrollseire ei ole endiselt piisavalt tagatud;

K.arvestades, et teadusliku ebakindluse korral tuleks kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud ettevaatuspõhimõtet;

L.arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 nõutakse, et geneetiliselt muundatud toit ja sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele ega keskkonnale;

M.arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi loa pikendamine liidu poolt ei oleks kooskõlas pestitsiidide vähendamist käsitlevate rahvusvaheliste kohustustega 2022. aasta detsembris lepiti ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul kokku ülemaailmses elurikkuse raamistikus, mis sisaldab üleilmset eesmärki vähendada taimekaitsevahenditest tulenevaid ohte 2030. aastaks vähemalt 50% (vt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_22_7834)., võttes arvesse inimeste, loomade ja keskkonna suuremat kokkupuudet glüfosaadi, dikamba ja glufosinaadiga riikides, kus seda herbitsiiditolerantset geneetiliselt muundatud põllukultuuri kasvatatakse, ning sellega seotud võimalikke tõsiseid tervisemõjusid;

N.arvestades, et komisjoni rakendusotsusega lubataks jätkuvalt liitu importida tooteid, mis ei vasta liidu põllumajandustootjate järgitavatele standarditele, seades nad seeläbi ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

O.arvestades, et ELi põllumajanduse tulevikku käsitleva strateegilise dialoogi järeldustes https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/european-green-deal/agriculture-and-green-deal/strategic-dialogue-future-eu-agriculture_et. kutsutakse komisjoni üles uuesti hindama oma lähenemisviisi põllumajanduslike toiduainete impordi ja ekspordi turulepääsule, võttes arvesse liidu ja selle kaubanduspartnerite lahknevate standardite probleemi; arvestades, et õiglasemad kaubandussuhted ülemaailmsel tasandil, mis on kooskõlas tervisliku keskkonna eesmärkidega, olid 2023. ja 2024. aasta meeleavaldustel põllumajandustootjate üks peamisi nõudmisi;

P.arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud, et komisjon ei tohiks anda luba GMOdele juhtudel, kui liikmesriigid ei saavuta alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees või apellatsioonikomitees kvalifitseeritud häälteenamust, et tegeleda demokraatia püsiva puudujäägiga;

Q.arvestades, et kuigi komisjon tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja Euroopa Parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

R.arvestades, et terviseühtsuse põhimõtte kohaselt tuleb GMOde pikaajalise kestlikkuse ja ohutuse hindamisel arvesse võtta inimeste, loomade, taimede ja keskkonna tervise vastastikust sõltuvust;