A.arvestades, et 30. mail 2023 esitas Belgias asuv äriühing Bayer Agriculture B. V. Ameerika Ühendriikides asuva äriühingu Bayer CropScience LP ja Saksamaal asuva äriühingu KWS SAAT SE & Co. KGaA nimel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 Madalmaade pädevale asutusele taotluse lasta turule geneetiliselt muundatud suhkrupeedist KWS20-1 (edaspidi „geneetiliselt muundatud suhkrupeet“) toodetud toitu, toidu koostisosi ja sööta;

B.arvestades, et EFSA esitas 12. mail 2025 heakskiitva teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et geneetiliselt muundatud suhkrupeet on sama ohutu kui selle tavapärane vaste; arvestades, et selles arvamuses ei käsitletud mitut laiemat keskkonna-, sotsiaalmajanduslikku ja kumulatiivset mõju, mis EFSA arvates ei kuulu tema pädevusse;

C.arvestades, et geneetiliselt muundatud suhkrupeet aretati glüfosaadi-, dikamba- ja ammooniumglufosinaadipõhiste herbitsiidide taluvuse tagamiseks;

D.arvestades, et EFSA tehtud riskihindamine ei hõlmanud pikaajalisi toksikoloogilisi uuringuid ega kumulatiivse ja kombineeritud mõju üksikasjalikku analüüsi, sealhulgas võimalikku koostoimet suhkrupeedi kasvatamisel tavaliselt kasutatavate pestitsiidijääkidega;

E.arvestades, et valdavat osa geneetiliselt muundatud kultuuridest, sealhulgas geneetiliselt muundatud suhkrupeeti, on geneetiliselt muundatud nii, et need on tolerantsed vähemalt veel ühe herbitsiidi suhtes, mida saab kasutada kogu geneetiliselt muundatud kultuuri kasvatamise ajal, ilma et taimed sureks, nagu juhtuks herbitsiidide suhtes mittetolerantsete kultuuride puhul; arvestades, et mitu uuringut näitab, et herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamise tõttu hakatakse rohkem kasutama lisaherbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu Vt nt Bonny, S., „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ (Geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid, umbrohi ja taimemürgid: ülevaade ja mõju), Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48, https://doi.org/10.1007/s00267-015-0589-7, ja Benbrook, C.M., „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“ (Geneetiliselt muudetud põllukultuuride mõju pestitsiidikasutusele USAs – esimesed 16 aastat), Environmental Sciences Europe, 28. september 2012, köide 24(1), https://doi.org/10.1186/2190-4715-24-24.;

F.arvestades, et herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud kultuuride puhul sõltuvad põllumajandustootjad umbrohutõrjesüsteemist, mis põhineb suures osas või täielikult herbitsiididel, nõudes neilt geneetiliselt muundatud seemnete eest lisatasu, mis on õigustatud ainult siis, kui selliseid seemneid ostvad põllumajandustootjad kasutavad ka lisaherbitsiide; arvestades, et geneetiliselt muundatud suhkrupeeti kasvatavate põllumajandusettevõtjate suurem sõltuvus lisaherbitsiididest kiirendab nende herbitsiidide suhtes resistentse umbrohu teket ja levikut ning suurendab seega veelgi vajadust herbitsiidide kasutamise järele, tekitades nõiaringi, kus nendest loobuda on keeruline; arvestades, et selle tagajärjel suureneb herbitsiidide liigsest kasutamisest tingitud kahjulik mõju mulla seisundile, vee kvaliteedile ning maapealsele ja -alusele elurikkusele, samuti suureneb inimeste ja loomade kokkupuude nendega, võimalik et ka toidus ja söödas leiduvate herbitsiidijääkide suurenemise tõttu Vt nt:https://doi.org/10.1002/ps.8105,https://doi.org/10.1016/j.geoforum.2009.03.009.;

G.arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse suhtes on endiselt tõsiseid küsimusi; arvestades, et EFSA jõudis 2015. aasta novembris järeldusele, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet jõudis 2017. aasta märtsis järeldusele, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni vähile spetsialiseerunud amet Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus seevastu klassifitseeris 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et mitu hiljutist eelretsenseeritud teadusuuringut kinnitavad glüfosaadi võimalikku kantserogeenset toimet Vt nt:https://doi.org/10.1016/j.mrrev.2019.02.001,https://doi.org/10.1093/ije/dyz017,https://doi.org/10.1371/journal.pone.0219610 jahttps://doi.org/10.1186/s13045-019-0767-9.;

H.arvestades, et dikamba on väga lenduv aine, mis tähendab, et kasutamisel kipub see paiskuma õhku ning kandub seejärel tuulega edasi, kuni langeb maha, ja see võib tekitada kokkupuute kaudu inimestele, loomadele ja sellistele taimedele, puudele, sh viinapuudele, ja põõsastele, millele see ettenähtud ei ole, tõsiseid kahjustusi, eriti kokkupuutel mitme aasta vältel; arvestades, et dikamba kandumine lähedalasuvatele kultuuridele ja puudele, sh viinapuudele, ja nende kahjustamine on muutunud probleemiks, mis tekitab suuri lõhesid ja vastandumist eri põllumajandustootjate ja naabrite vahel maapiirkonnas ning on toonud kaasa ulatuslikud kohtuvaidlused saagi ikaldumise ja uute taimede istutamise kulude üle;

I.arvestades, et glufosinaat on klassifitseeritud kategooria 1B reproduktiivtoksiliseks aineks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1107/oj). sätestatud piirkriteeriumid; arvestades, et glufosinaat oli liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõppes 31. juulil 2018;

J.arvestades, et taotlust toetavad välikatsed viidi läbi piiratud geograafilistes ja kliimatingimustes ainult Ameerika Ühendriikides, mis ei esinda suhkrupeedikasvatuspiirkondade, sealhulgas kliimamuutustega seotud stressiteguritest tugevalt mõjutatud piirkondade täielikku mitmekesisust;

K.arvestades, et elurikkusele, mulla seisundile, tolmeldajatele ja mittesihtorganismidele avalduva võimaliku kahjuliku mõju sõltumatu kontrollseire ei ole endiselt piisavalt tagatud;

L.arvestades, et teadusliku ebakindluse korral tuleks kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud ettevaatuspõhimõtet;

M.arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 nõutakse, et geneetiliselt muundatud toit ja sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele ega keskkonnale;

N.arvestades, et geneetiliselt muundatud suhkrupeedile liidu loa andmine ei oleks kooskõlas taimekaitsevahendite kasutamise vähendamist käsitlevate rahvusvaheliste kohustustega 2022. aasta detsembris lepiti ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul kokku ülemaailmses elurikkuse raamistikus, mis sisaldab üleilmset eesmärki vähendada taimekaitsevahenditest tulenevaid ohte 2030. aastaks vähemalt 50 % (vt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_7834)., võttes arvesse inimeste, loomade ja keskkonna suuremat kokkupuudet glüfosfaadi, dikamba ja glufosinaadiga riikides, kus kasvatatakse seda herbitsiiditolerantset geneetiliselt muundatud kultuuri, ning sellega seotud võimalikke raskeid tervisemõjusid;

O.arvestades, et komisjoni rakendusotsus võimaldaks liitu importimist, mis ei vasta liidu põllumajandustootjate poolt järgitavatele standarditele ja seab nad seetõttu ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

P.arvestades, et ELi põllumajanduse tulevikku käsitleva strateegilise dialoogi järeldustes https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/european-green-deal/agriculture-and-green-deal/strategic-dialogue-future-eu-agriculture_et kutsutakse komisjoni üles uuesti hindama oma lähenemisviisi põllumajanduslike toiduainete impordi ja ekspordi turulepääsule, võttes arvesse liidu ja selle kaubanduspartnerite lahknevate standardite probleemi; arvestades, et ülemaailmselt õiglasemad kaubandussuhted, mis on kooskõlas tervisliku keskkonna eesmärkidega, olid 2023. ja 2024. aasta meeleavaldustel üks põllumajandustootjate peamisi nõudmisi;

Q.arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud, et komisjon ei tohiks anda luba GMOdele juhtudel, kui liikmesriigid ei saavuta alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees või apellatsioonikomitees kvalifitseeritud häälteenamust, et tegeleda demokraatia püsiva puudujäägiga;

R.arvestades, et kuigi komisjon tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja Euroopa Parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

S.arvestades, et terviseühtsuse põhimõtte kohaselt tuleb GMOde pikaajalise kestlikkuse ja ohutuse hindamisel arvesse võtta inimeste, loomade, taimede ja keskkonna tervise vastastikust sõltuvust;