1.on veendunud, et on saabunud aeg võtta taas poliitiline kohustus muuta EL usaldusväärseks julgeoleku tagajaks, tugevdades liidu kaitsevalmidust, edendades selleks tihedamat koostööd liikmesriikide, nende relvajõudude ja tööstusharude vahel; kutsub liikmesriike üles ühendama jõupingutusi, et saavutada sidus, ambitsioonikas ja integreeritud Euroopa kaitseraamistik; rõhutab sellega seoses vajadust, et komisjon ja liikmesriigid valmistaksid ette hädaolukorra menetlused projektidele, mis on loodud suurtele kriisidele või sõdadele reageerimiseks, sealhulgas avaliku sektori vahendite ja erakapitali kiiremaks eraldamiseks; need menetlused oleksid lahutamatu element valmisoleku tagamisel ja ELi suutlikkuse tagamisel reageerida kiiresti ja mõjusalt tekkivatele julgeolekuohtudele;

2.on mures selle pärast, et hoolimata kava „ReArm Europe“ eesmärkidest olid 2025. aasta juuli lõpuks ainult 10 liikmesriiki 27-st teatanud, et neil on selge eesmärk suurendada oma kaitsekulutusi 2030. aastaks vähemalt 3 %-ni SKPst; kutsub iga liikmesriiki üles koostama üksikasjaliku strateegilise visiooni oma kaitsekulutuste kohta aastani 2030, eristades omavahel selgesti spetsiifilise kaitsevõimekuse ja kahesuguse kasutusega taristu, sealhulgas võimete vahe-eesmärgid, varude parameetrid, VKEde osalemise näitajad ja ühishangete sihtosakaal; rõhutab, et riiklikes kaitse-eelarvetes tuleb kõrvaldada võimelüngad, taastada heidutus ja tagada piisav toetus Ukrainale; rõhutab, et tulevastes investeeringutes tuleb seada esikohale koostöö, koostalitlusvõime ja ühishanked, muutes ELi tasandi koostöö Euroopa kaitsetööstuse sektoris normiks; rõhutab sellega seoses vajadust viia kaitsevalmidus 2030 kooskõlla Euroopa kaitsetööstuse strateegias sätestatud konkreetsete arvuliste eesmärkidega, eelkõige tagades, et 2030. aastaks hangitakse ühiselt vähemalt 40 % kaitseotstarbelisest varustusest, et 2030. aastaks on vähemalt 35 % kaitsealasest kaubandusest ELi-sisene kaubandus ning et 2030. aastaks on vähemalt 50 % kaitsealastest hangetest ELis valmistatud kaitsetoodete hanked ja 2035. aastaks on nende osakaal 60 %; tunnustab liikmesriike, kes eraldavad kaitsele järjepidevalt rohkem kui 3 % SKPst; tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid regulaarselt ajakohastama oma võimetealaseid eesmärke ja sõjalisi doktriine, et reageerida uutele ja tekkivatele ohtudele;

3.tõdeb ELi julgeolekuolukorra järsku halvenemist, mis on toonud kaasa kasvavad ohud ELi välispiiridel; kutsub seetõttu ELi ja selle liikmesriike üles võtma vastu tervikliku kaitsekäsituse, tunnistades et julgeolek ei piirdu vaid sõjaliste vahenditega, vaid hõlmab ka kaitset hübriidohtude eest; rõhutab, et sisepoliitiline stabiilsus on usaldusväärse sõjalise tugevuse eeltingimus ning ilma kodanike usalduseta institutsioonide ja demokraatia vastu jääks ELi üldine julgeolek ja ühtekuuluvus hapraks; nõuab ELi rahalise toetuse kiiret ja solidaarset kasutuselevõtmist, eelkõige nende liikmesriikide jaoks, kus tavapäraste sõjaliste ohtude realiseerumise tõenäosus on suurim;

4.väljendab heameelt kava „ReArm Europe“ ettepanekute üle pakkuda liikmesriikidele suuremat eelarve paindlikkust ja soodustada kaitsekulutuste suurendamist, et tugevdada EDTIBd; märgib eelkõige 150 miljardi euro suuruse SAFE-rahastamisvahendi laenurahastut ja seda, et 19 liikmesriiki kasutavad SAFE-rahastamisvahendi laene; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjon valis selle vahendi aluseks ELi toimimise lepingu artikli 122, välistades Euroopa Parlamendiga konsulteerimise, mis takistab fondide järelevalvet ja kontrolli ning võib suurendada erinevusi liikmesriikide vahel; rõhutab oma eelarvekontrolli funktsiooni kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 314 ja kutsub seetõttu komisjoni tungivalt üles hoiduma tulevikus artikli 122 kohaldamisest mis tahes muude kaitsetööstusega seotud algatuste või muude kaitsevaldkonna rahastamisega seotud küsimuste suhtes; on sellega seoses seisukohal, et on äärmiselt oluline, et SAFE-rahastamisvahendi projektid kajastaksid ELi kaitsevõime prioriteete, mis on kindlaks määratud valges raamatus Euroopa kaitsevalmiduse kohta, võimearendusplaanis ja kaitsevalmiduse tegevuskavas aastani 2030; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et ühe liikmesriigi korraldatud hanked on SAFE-rahastamisvahendi raames toetuskõlblikud, kui leping allkirjastatakse hiljemalt 30. maiks 2026, kuna see ei stimuleeri ühishankeid ega turu killustatuse vähendamist ning võib lõppkokkuvõttes liikmesriikidevahelisi erinevusi suurendada; rõhutab sellega seoses, et rahastamine peaks põhinema ka lihtsamal juurdepääsul erakapitalile, liikmesriikide osamaksetel, olemasolevatel eelarvelistel võimalustel või alternatiivsetel mehhanismidel, mis tagavad eelarvepoliitilise vastutuse; kutsub sellega seoses komisjoni üles edendama mitmeaastaseid ühisoste, et vähendada ühikuhindu ja ELis praegu kasutatavate relvasüsteemide killustatust;

5.märgib, et Euroopa kaitseökosüsteem on tööstus-, finants- ja juhtimismõõtmete lõikes endiselt killustatud; rõhutab, et ELi eelarve on endiselt toimiv vahend integreeritud planeerimise, stabiilse pikaajalise rahastamise ja tulemusliku rakendamise parandamiseks kaitsevaldkonnas, mille abil ületada killustatus; kordab, et riikide kaitse-eelarvete suurendamisega peaksid kaasnema suurem koordineerimine ja ühismeetmed ELi tasandil; tuletab meelde, kui oluline on tagada laialdane toetus avaliku sektori investeeringutele kaitsevaldkonnas ja seega ka vajadus kulude õiglase jaotamise järele; peab kahetsusväärseks, et kavas „ReArm Europe“ (eelkõige SAFE-rahastamisvahendi osas) puudub tugev ELi eelistamise klausel, mis tugevdaks EDTIBd, looks ELis uusi töökohti, suurendaks kaitseotstarbeliste toodete koostalitlusvõimet ja vastastikust asendatavust ELis ning vähendaks sõltuvust ELi-välistest riikidest, mis tugevdaks Euroopa heidutust ja suurendaks tarnekindlust; rõhutab, et selleks, et SAFE-rahastamisvahend oleks rahaliselt tõhus, peaks see eelkõige olema vahend strateegiliste võimaldite ühiseks hankimiseks, hooldamiseks ja käitamiseks, eelkõige pidades silmas võimaldeid, mille otstarve on luure, seire ja reke; kutsub komisjoni üles kasutama täielikult oma rolli, eelkõige SAFE rakkerühma kaudu, tagamaks et liikmesriikide riiklikes kaitsekavades järgitakse SAFE-rahastamisvahendi eesmärki edendada ühishankeid, et tegeleda tõhusalt võimelünkadega, ning kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas Euroopa ühishuvi pakkuvaid kaitseprojekte ja Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuuri;

6.täheldab riikide vabastusklausli piiratud ja ebaühtlast kasutamist ning märgib, et sellisest paindlikkusest hoolimata seisavad mitmed liikmesriigid jätkuvalt silmitsi piirangutega oma fiskaalvõimekuses, et vastata nõudmistele ja reageerida mõjusalt ühistele prioriteetidele, ning et teised liikmesriigid on hoidunud taotlemast riikide vabastusklauslit, kuna nad on mures finantsturgude reaktsiooni pärast; tõdeb, et riikide vabastusklausel on ajutine vahend riigipõhiste hädaolukordade jaoks, samas kui investeeringute kestlik kavandamine nõuab pikaajalist prognoositavust; rõhutab asjaolu, et prognoositavad eelarve- ja regulatiivsed tingimused on olulised erainvesteeringute ligimeelitamiseks ja avaliku sektori vahendite tõhusa kasutamise tagamiseks kogu ELis; usub, et seda raamistikku tuleks vajaduse korral tugevdada ELi tasandi investeerimisvahendite ja -mehhanismidega, mille eesmärk on minimeerida ELi maksumaksjate kulusid ja maksimeerida ELi avalike hüvede pakkumise tõhusust;

7.väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle lihtsustada, hõlbustada ja kiirendada kaitsealaseid avalikke hankeid; nõuab ELi eelistamise põhimõtte tugevdamist, tagades, et toetusesaajatel on võimalik otsustada disainilahenduste ja süsteemide määratlemise, kohandamise ja arendamise üle kogu nende olelusringi jooksul ning et ühtegi komponenti ei hangita ELi-välistest riikidest ega üksustest, mis on vastuolus ELi ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega; nõuab lisaks, et kava „ReArm Europe“ rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid viidaks täielikult kooskõlla Euroopa kaitsetööstuse programmis (EDIP) sätestatud kriteeriumidega, et vähendada killustatust, säästa kulusid ja suurendada tõhusust, edendada koostalitlusvõimet ja asendatavust ning suurendada EDTIB konkurentsivõimet; rõhutab, et hanke- ja osalemiseeskirjad peaksid olema proportsionaalsed ja VKE-sõbralikud, nõuab, et kehtestataks minimaalne kohustuslik osa projekti väärtusest, mis eraldatakse VKEde osalemisele tarneahelas, tagades idufirmadele ja väiksematele tarnijatele peatöövõtjatega võrdse juurdepääsu ning vältides halduskoormust, mis takistab VKEde osalemist; nõuab Euroopa tarneahelate vastupanuvõime tugevdamist, edendades ühiseid standardeid ja segatarneahelaid, mis vähendavad kriitilist sõltuvust; tunnistab vajadust tugeva Atlandi-ülese koostöö järele Euroopa kaitse alusena, kuid väljendab muret teate pärast, et Ameerika Ühendriikidest kaitseotstarbeliste toodete hankimist suurendatakse oluliselt, kuna see läheb vastuollu Euroopa kaitsetööstuse strateegias määratletud eesmärkidega ja põhjustab ebakindlust Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisse ja tööstuslikku baasi investeerimisel; nõuab Atlandi-ülest kaitsetööstuspartnerlust, mis põhineks võrdsetel võimalustel ja millest saaksid kasu mõlemad pooled; rõhutab, et ELi kaitseprogrammides osalemine peab olema täielikult kooskõlas ELi põhiväärtuste, julgeolekuhuvide ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) eesmärkidega;

8.rõhutab, et ELi kaitsetööstus vajab prognoositavat mitmeaastast nõudlust ja ühtseid nõudeid, et oleks võimalik toimida kiiresti ja ulatuslikult ning luua väärtust; rõhutab, et koostalitlusvõime ja standardimine tuleb kooskõlas Draghi, Letta ja Niinistö aruannetega integreerida algusest peale ELi kaitsealastesse hangetesse ja investeeringutesse ühiste katsete ja sertifitseerimise ning piiriülese aktsepteerimise kaudu, et piirata liigset varieeruvust ja turu killustatust; ergutab liikmesriike täiendama oma eelarvelisi kulukohustusi läbipaistvate keskpika perioodi kaitseinvesteeringute prognoosidega, mis hõlmaksid võimetega seotud eesmärke, hangete ajakavasid ja koostööprogrammidele eraldatud kulutuste osakaalu; kutsub Euroopa Kaitseagentuuri üles koondama need riiklikud prognoosid iga-aastaseks võrdlevaks ülevaateks, et hõlbustada koordineerimist ja teha kindlaks ühisprojektide võimalused;

9.rõhutab vajadust tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, koondades nõudlust, lihtsustades ja ühtlustades reegleid ning edendades avatud ja ausat konkurentsi Euroopa tööstusharude vahel, mille tulemuseks on kulutõhusam ja konkurentsivõimelisem Euroopa kaitsetööstus ning parem juurdepääs kaitseotstarbelisele varustusele kogu ELis; peab kahetsusväärseks, et ELi kaitseotstarbelise varustuse ühishangete kohta puuduvad põhjalikud andmed, mistõttu ei ole võimalik esitada põhjalikku analüüsi ELi kaitsevarustuse ühishangete kohta ja hinnata asjakohaselt ELi kaitsemaastiku olukorda selles valdkonnas; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu tegeleksid püsivate takistustega ELi-siseses kauplemises kaitseotstarbeliste toodetega, sealhulgas litsentsimis- ja sertifitseerimistõketega, ning kutsub kaasseadusandjaid üles seadma prioriteediks komisjoni kaitsealase koondettepaneku vastuvõtmise ja tulemusliku rakendamise, et ühtlustada ühtlustada ümberpaigutamisi ja hankeid ELis ning toetada vastupidavamat ja konkurentsivõimelisemat Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi;

10.rõhutab, et tugevdada tuleks koostoimet tsiviilinnovatsiooni programmidega, nagu programm „Euroopa horisont“ ja Euroopa Innovatsiooninõukogu, et maksimeerida mõju ja vältida dubleerimist; rõhutab samal ajal, et tehnoloogia arenguga peavad kaasnema vajalikud inimvõimed; väljendab muret selle pärast, et aktiivsete töötajate arv kasvas 2024. aastal vaid vähesel määral, ning hoiatab, et investeeringute suurendamine ilma paralleelsete tööjõu värbamise ja tööl hoidmise püüdlusteta võib tekitada lünki uute seadmete käitamise ja hooldamise suutlikkuses; kutsub liikmesriike üles seadma kaitsesektoris prioriteediks värbamise ja tööl hoidmise poliitika, sealhulgas ELi toetatavad vahetus- ja koolitusprogrammid, tagamaks et suuremad kulutused väljenduvad tegelikus operatiivvalmiduses;

11.kordab Euroopa Parlamendi varasemaid üleskutseid, et komisjon uuriks kõiki võimalusi liikmesriikide kaitseinvesteeringute toetamiseks ja olemasolevate mehhanismide võimalikult suure koostoime saavutamiseks, et toetada ELi kaitsevalmidust; tuletab meelde oma üleskutset tagada, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus toetataks terviklikku julgeolekualast lähenemisviisi asjakohaste ja koordineeritud investeeringutega; väljendab heameelt mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 kavandatud kaitsepaketi konsolideerimise üle; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjon ei esitanud oma ettepanekus 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta selle paketi piisavalt üksikasjalikku jaotust; tuletab meelde, et eelarve üksikasjalik jaotus on vajalik tagamaks, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid teha sisulisi ja teadlikke otsuseid; rõhutab, et kui järgmises mitmeaastases finantsraamistikus nähtaks ette samaulatuslikud ELi tasandi kaitseinvesteeringud, mida toetab läbipaistev juhtimine, võib see vähendada dubleerimist, anda mastaabisäästu ja suurendada koostegutsemisvõimet; tuletab meelde kaitsesektori eripära ja on seisukohal, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb säilitada kõik Euroopa kaitsetööstuse rahastamisvahendite kriteeriumid ja menetlused, eelkõige Euroopa Kaitsefondi ja Euroopa kaitsetööstuse programmiga seotud kriteeriumid;

12.on sellega seoses seisukohal, et tuleks uurida kõiki võimalusi liikmesriikide kaitseinvesteeringute toetamiseks, eelkõige olemasolevate mehhanismide kaudu, suurendamata riiklikke osamakseid või kodanike üldist maksukoormust; rõhutab, et sellised vahendid ei tohi põhineda üksnes ELi tagatud laenude väljastamisel, näiteks SAFE-rahastamisvahendi kaudu;

13.rõhutab, et ELi rahastamine peaks täiendama, mitte asendama liikmesriikide jõupingutusi, mida nad teevad oma riiklike kaitsekulutuste suurendamiseks; rõhutab, et ELi vahendid peaksid andma lisaväärtust, edendades koostööd, koostalitlusvõimet ja tõhusust, samas kui võimete planeerimine ja nõuded peavad jääma asjakohaste institutsiooniliste raamistike piiresse; kordab, et ÜJKP kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks tuleb tagada lisavahendid kaitseprioriteetide jaoks; kordab seetõttu oma üleskutset komisjonile ja nõukogule tagada, et EL oleks valmis katma oma üldised suuremad kuluvajadused, sealhulgas uute omavahendite vastuvõtmise kaudu;

14.tuletab meelde, et EIP eesmärk on soodustada ELi integratsiooni, edendada ELi arengut ja toetada ELi poliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 309; väljendab heameelt EIP ennetava lähenemisviisi üle Euroopa julgeoleku ja kaitse valdkonna rahastamise suurendamisel; võtab siiski teadmiseks, et EIP investeerimispoliitika välistab endiselt „relvad ja laskemoona“ ning EIP sekkumised ei ole seni olnud piisavalt kiired, piisava riskivalmidusega ega piisavalt ulatuslikud, et rahuldada kiireloomulisi kaitsevalmidusvajadusi; võtab teadmiseks edusammud, mida on tehtud EIP kriteeriumide avardamisel, kuid on seisukohal, et need ei ole Euroopa kaitsevalmiduse 2030 eesmärkide saavutamiseks ikka veel piisavad, nagu tööstuse sidusrühmad on uuringutes ja avalikel konsultatsioonidel väljendanud; kutsub liikmesriike kui EIP juhtorganit üles kohandama EIP volitusi, et tugevdada EIP suutlikkust toetada Euroopa kaitsetööstust, et tagada kooskõla kavaga „ReArm Europe“, ning vaatama läbi EIP investeerimisjuhised, et võimaldada rahastada õiguspäraseid relvade ja laskemoona projekte, mis on kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ELi julgeolekuhuvidega; nõuab, et EIP Grupp suurendaks oma riskivalmidust ja ambitsioonikust, et saavutada investeeringute kaasamine; hoiatab siiski, et EIP Grupi rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide või rahastamise mis tahes kohandamisel, et saavutada kooskõla uute prioriteetidega, tuleb kaitsta grupi finantsseisundit ja tagada ELi muude strateegiliste prioriteetide tulemuslik rahastamine; kutsub EIPd üles viima läbi oma kaitseinvesteeringute investeerimispoliitika põhjaliku kvantitatiivse hindamise ja esitama selle Euroopa Parlamendile, seadmata seejuures ohtu oma konfidentsiaalsuslepinguid investoritega, kui see on asjakohane;

15.soovitab EIP-l pidevalt kaaluda ja hinnata oma rolli ja rahastamiskõlblike investeeringute ulatust, pidades silmas tungivat vajadust laiendada Euroopa kaitsesektorit ning tagada pikaajaline julgeolek ja strateegiline autonoomia; soovitab ametlikult laiendada EIP volitusi nii, et see hõlmaks EDTIB toetamist spetsiaalses tütarettevõttes, mida toetavad komisjoni tagatised ja ekspertide võrgustik; on seisukohal, et selline struktuur oleks tulemuslikum lahendus kui uue kaitse-, julgeoleku- ja vastupanuvõimepanga loomine;

16.rõhutab, kui oluline on parandada ELi investeerimistoetusfondide kättesaadavust ja sidusust EDTIB äriühingute, eelkõige idufirmade ja VKEde jaoks, kohandades ja sobitades järk-järgult rahastamiskõlblikkuse kriteeriume vastavalt Euroopa kaitsetööstuse strateegias ja programmis esitatud ambitsioonidele, lihtsustades taotlusmenetlusi ja ühtlustades tööprogrammide eesmärke; rõhutab, kui oluline on kohandada selliste fondide ajakava ja nõudeid vastavalt eri liiki võimevaldkondade erinevatele innovatsioonitsüklitele ja kiirustele; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles tugevdama oma kaubandus- ja tööstuskodade abistavat rolli EDTIB VKEde toetamisel teadusuuringutes ja juurdepääsul liidu rahastamisele;

17.palub komisjonil esitada selged suunised ja vormid kaitsesektori konkurentide vaheliste uudsete kokkulepete, koordineerimise ja kaaskasutuse jaoks, et hõlbustada EDTIB ettevõtete suuremaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse;

18.teeb ettepaneku töötada programmi „InvestEU“ eeskujul välja vahend, millega toetatakse avaliku ja erasektori investeeringuid kaitsesse, tuginedes ELi eelarve tagatistele; väljendab, lühikeses perspektiivis, heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu delegeeritud õigusakt, mis käsitleb InvestEU fondi investeerimissuuniseid kaitsevaldkonna strateegiliste investeeringute kohta Komisjoni 28. augusti 2025. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/1775, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/1078 seoses InvestEU fondi investeerimissuunistes sätestatud kaitsevaldkonna strateegiliste investeeringutega (C(2025)3802) (ELT L, 2025/1774, 18.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/1774/oj). ja milles nõutakse tarbetu halduskoormuse kaotamist seoses eelarveliste tagatiste ja rahastamisvahendite kasutamisega kaitseinvesteeringute toetamiseks, võimaldades sellega täiendavat lihtsustamist, võttes samal ajal arvesse vajadust kaitsta ELi ja liikmesriikide julgeolekut; on seisukohal, et üheskoos tagaksid need meetmed nii rahastamise kiire kasutuselevõtu kui ka stabiilse ja laiendatava investeerimisraamistiku loomise Euroopa kaitsetööstuse jaoks;

19.on seisukohal, et pangafondidel, mida kasutatakse laenudeks, tagatisteks ja kvaliteetseteks likviidsusportfellideks, on oluline tähtsus kaitsekulutuste pikaajaliste tähtaegadega võlakirjade jaoks, mis tagavad prognoositavuse ja stabiilsuse; kordab, et hoiuste ja investeeringute liidu väljakujundamise kiirendamine aitaks kaasata erakapitali ja parandada juurdepääsu rahastamisele;

20.kutsub ELi maksete vaatluskeskust üles tegema uuringu maksetähtaegadest kinnipidamise kohta EDTIBs võrreldes ülejäänud tööstusharuga ja koostama selles osas kõige rangemate äriühingute pingerea;

21.kutsub EIPd üles saavutama liikmesriikide toetusel 4 miljardi euro suuruse lühiajaliste laenude mahu, mille riskitagatised oleksid kuni 50 %, ning nõuab EIP kaitsevaldkonnas tegutsemise kriteeriumide leevendamist ja lihtsustamist ning rahastamiskõlblikkuse laiendamist kaudsetele alltöövõtjatele;

22.märgib, et vaatamata Ukrainas sõja algusest alates tehtud jõupingutustele ei soovi paljud investorid endiselt rahastada kaitset, sealhulgas ebakindluse tõttu keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisstandardite kohaldamisel, ning EDTIB on finantsturgudel endiselt diskrimineeritud, kuna seda seostatakse ekslikult maine kahjustamise ohuga; tuletab meelde, et paljud kaitsetehnoloogiad on oma olemuselt kahesuguse kasutusega ja toovad seega märkimisväärset ülekanduvat kasu tsiviilinnovatsioonile ja ELi majandusele laiemalt; rõhutab vajadust tegeleda kaitsevaldkonna rahastamisega seotud püsiva negatiivse suhtumisega, eelkõige pangandussektoris; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tõhustaksid teavitamist ja teadlikkust EDTIB rahastamise kohta, et aidata finantsosalejatel parandada oma asjatundlikkust kaitsevaldkonna rahastamise analüüsimisel ja menetlemisel; ergutab komisjoni suurendama teavitamist ja teadlikkust EDTIB rahastamise kohta;

23.võtab teadmiseks komisjoni 28. augusti 2025. aasta delegeeritud määruse (EL) 2025/1775, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2020/1818 keelatud relvade määratluse osas ELT L, 2025/1775, 30.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/1775/oj., asendades mõiste „vastuolulised relvad“ mõistega „keelatud relvad“, ning mis võeti vastu kaitsevalmiduse koondpaketi osana; toonitab asjaolu, et see määratlus piirdub relvadega, mis on siduvate rahvusvaheliste konventsioonidega sõnaselgelt keelatud; väljendab heameelt kaitsevalmiduse koondpaketis sisalduvate õiguslike täpsustuste üle ja tõdeb nende tähtsust ELi kaitse rahastamise eesmärkide saavutamisel; kutsub erasektori finantsosalejaid üles piirama oma väljaarvamisi sellest koondnimekirjast ja avaldama oma investeerimispoliitika; teeb ettepaneku vaadata igal üksikjuhul eraldi läbi nende osalejate kaasamine ELi rahastamisse, kelle investeerimispoliitika läheb sellest väljajätmisest kaugemale;

24.tuletab meelde, et ELi kestliku rahanduse raamistiku eesmärk on suunata kapitalivood kestlikesse tegevustesse, piiramata kaitsesektori rahastamist, nagu komisjon kinnitas oma 18. augusti 2025. aasta teatises, milles kinnitatakse, et kaitsealase tegevuse väljajätmine ELi taksonoomiast ei takista era- või avaliku sektori investoreid kaitsesektorisse investeerimast; kutsub komisjoni üles avalikult ja ühemõtteliselt kinnitama, et ELi roheline taksonoomia ei keela, piira ega takista investeeringuid kaitsesse; rõhutab, et kaitse ja julgeolek on kestliku arengu eeltingimused;

25.peab hädavajalikuks toetada spetsialiseerunud investorite Euroopa turgu, kes pakuvad pidevat rahastamist (krediit, erasektori võlg ja kapital) EDTIB ja Ukraina DTIB äriühingutele, eriti idufirmadele, VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele; väljendab heameelt komisjoni ja EIP algatuse üle luua kaitsevaldkonna omakapitalirahastu, mille eelarve aastateks 2024–2027 on 175 miljonit eurot; peab seda fondi siiski rahastamisvajadusi silmas pidades täiesti ebapiisavaks ning kutsub EIPd üles järgima liikmesriikide soove, nagu neid on korratud nõukogu järeldustes, ja suurendama seda eelarvet 1 miljardi euroni, et paremini rahuldada EDTIB ja selle väärtusahela omakapitalivajadusi, pöörates erilist tähelepanu väiksematele osalejatele, kellel on suurim rahastamispuudujääk; julgustab EIPd laiendama seda vahendit Ukraina DTIB-le ning kavandama seda nii, et see soodustaks partnerlusi ja ühisettevõtteid EDTIB ning Ukraina DTIB äriühingute vahel;

26.kutsub komisjoni ja EIP Gruppi üles rakendama toetust kahesuguse kasutusega projektidele, parandades juurdepääsu sellisele toetusele varajases kasvuetapis olevate ettevõtete ja VKEde jaoks, lihtsustades menetlusi, esitades investoritele selgeid suuniseid ning andes korrapäraselt aru kasutuselevõtu ja geograafilise jaotuse kohta; nõuab tulemuslikku rakendamist sihipäraste konkursikutsete ja korraldusasutustele selgete suuniste andmise kaudu, et ka vähem arenenud kaitseökosüsteemidega piirkonnad saaksid neid võimalusi kasutada; kutsub liikmesriike üles võtma neid võimalusi arvesse programmide kavandamisel ning kooskõlastama oma tegevust komisjoni ja EIPga, et arendada piirkondlikke investeerimisplatvorme, tagades vastastikuse täiendavuse ja vältides topeltrahastamist;

27.kutsub komisjoni üles võtma oma konkurentsipoliitikas arvesse kaitsevalmidust, tarnekindlust, innovatsiooni edendamise potentsiaali ja sõltuvuse vähendamist ELi-välistest riikidest; kutsub samal ajal liikmesriike üles tagama, et nende kaitseotstarbeliste toodete hanked oleksid avatud ja konkurentsivõimelised EDTIB jaoks tervikuna; kutsub liikmesriike üles tugevdama kontrolli kolmandate riikide osalejate otseinvesteeringute üle;

28.kutsub komisjoni üles tugevdama tööstuskoostöö programme ja riikidevahelisi partnerlusi, sealhulgas tarneahela platvorme ja ühisarengu projekte, et integreerida tarneahelaid, võimendada riiklikke eksperditeadmisi, soodustada mastaabisäästu ja suurendada EDTIB ülemaailmset konkurentsivõimet;

29.rõhutab hästi toimivate kapitaliturgude tähtsust kaitsevaldkonna rahastamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama kapitaliturgude liidu ning hoiuste ja investeeringute liidu tegevuskavaga seotud edusamme, eelkõige parandades kaitsevaldkonnas tegutsevate VKEde juurdepääsu omakapitalile, riskikapitalile ja rahastamisele; rõhutab, et kapitaliturgude liit ning hoiuste ja investeeringute liit on kaitsevaldkonna rahastamise suurendamiseks väga olulised;

30.rõhutab, kui oluline on kiirendada edusamme hoiuste ja investeeringute liidu väljakujundamiseks ning toetada sügavamat, likviidsemat ja integreeritumat ELi finantssüsteemi, mis suunab säästud tõhusamalt tootlikesse investeeringutesse, nagu investeeringud ELi kaitsetööstusse; rõhutab, et ELi kaitsetööstus peab oluliselt suurendama oma suutlikkust, et rahuldada tohutut kasvavat nõudlust sõjaliste toodete järele;

31.väljendab heameelt märgise „Finance Europe“ kasutuselevõtu üle; mainib, et see märgis, mille abil püütakse suunata erasektori säästud investeeringutesse Euroopa reaalmajandusse, soodustab äriühingute omakapitali kaudu rahastamist; ergutab komisjoni seda algatust toetama ning tegema hoiuste ja investeeringute liidu raames ettepaneku Euroopa märgise kohta, tagades samal ajal, et see ei tekita täiendavat halduskoormust;

32.peab tervitatavaks komisjoni soovitust säästu- ja investeerimiskontode kohta Komisjoni 30. septembri 2025. aasta soovitus (EL) 2025/2029, säästu- ja investeerimiskontode kättesaadavamaks muutmise kohta lihtsustatud ja soodsa maksukohtlemise teel (ELT L, 2025/2029, 8.10.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2025/2029/oj).; rõhutab, et säästu- ja investeerimiskontode eesmärk on suurendada jaeinvestorite osalemist ELi kapitaliturgudel, aidates seeläbi kaasa turgude tugevdamisele ja võimaldades suurendada ELi investoribaasi, mis aitaks rahastada ELi strateegilisi prioriteete, sealhulgas kaitset; innustab komisjoni seda algatust jätkuvalt toetama; kutsub liikmesriike üles järgima komisjoni soovitust säästu- ja investeerimiskontode kättesaadavamaks muutmise kohta;

33.väljendab heameelt käimasoleva töö üle, mille eesmärk on kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina kaitsealaste jõupingutuste rahastamiseks, tegeledes samal ajal finantsstabiilsuse ja kohtuvaidlustega seotud probleemidega;

34.nõuab, et liikmesriigid võtaksid ühtse kohustuse suurendada kaitsekulutusi kooskõlas NATO 2025. aasta Haagi tippkohtumise tulemustega, kus NATO liitlased võtsid kohustuse investeerida 2035. aastaks igal aastal 5 % SKPst peamistesse kaitsevajadustesse ning kaitse- ja julgeolekukulutustesse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid Euroopa kaitsealgatusi, suurendaksid koostalitlusvõimet ja investeeriksid ühishangetesse, mis on kooskõlas ühiste strateegiliste prioriteetidega, sealhulgas laskemoona tootmisse;

35.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.